23. OKTOOBER 2009 8 VIIMANE KÜLG

TEET KORSTENteet@pohjarannik.ee

Näituse kuraator Rauno Thomas Moss, mille eest näi-tuse pealkiri meid hoiatab?

Näitust komplekteerides lähtusin Jaan Elkeni pandud pealkirjast ja ehitasin selle üles figuurikesksena. Näitu-sel on palju kehalisust, ta ka-jastab probleeme, mis on seo-tud kehaga. Maalidel kajastu-vad vägivald, seksuaalsus, po-liitika, ideoloogia, inimsuhted, üksindus, paarisuhted. Nime-tatud teemad puutuvad sage-li kokku tabudega ja siit joh-tub hoiatus: "Ettevaatust! Tar-tu maalib!"

Maailma tervishoiuorgani-satsioon on avaldanud prog-noosi, mille kohaselt süda-me- ja veresoonkonna haigu-

Räppar Kid Cudi signatuuriga näitusPõleva linna taustal spaleerina seisvate täisva-

rustuses märulipolitseinike seljad, homopaari em-bus, lõhki kistud raseda keharümp... Praegu Jõh-vi kunstikoolis eksponeeritav näitus Tartu ülikoo-li maalieriala tudengite lõputöödest ergastab vai-mu kirka koloriidi ja ehmatavate teemadega.

sed loovutavad peagi oma ko-ha ohtlikkuse edetabelis dep-ressioonile. Meie tudengid val-mistuvad paratamatult tege-lema suuremate eluproblee-midega ning nende töödes on teemad, mis käsitlevad dep-ressiooni ja eksistentsiaalset ängi. See on teine võti näitu-sele ja seegi on hoiatus. Pa-rim osa sotsiaalsest kunstist on missioonitundeline, see ära-tab tundlikkust ja ärksust nii enda kui kaasinimese suhtes.

Isegi suhteliselt kunsti-kauged inimesed on kuul-nud mantrana kõlavat väidet, et "maal on surnud!". Kui si-nu koostatud näitust vaadata, peab tõdema, et see väide on liialdus.

See ongi meie missioon ja töö öelda, et maal ei ole sur-

nud. Mujal Euroopas ja maa-ilmas on tegelikult trend, et maal on elav, pulseeriv, messi-dele ja biennaalidele tagasi tu-lev meedium. Maal ei ole kind-lasti surnud, maalil on omad arenguteed ja -suunad. Video-installatsioon ja performance ei tapa maali, pigem leiab maal ennast uues olukorras sügava-malt.

Usun, et näituse "Ettevaa-tust! Tartu maalib!" vaatajad, ükskõik kui kunstikauged nad on, leiavad siit kindlasti mida-gi, mis meeldib, mis ei meeldi, mis tekitab mõtteid, mis ei te-kita mõtteid.

Oled ise doktorantuuris se-miootika alal, aga oled lõpeta-nud ka maalieriala Tartu üli-koolis. Kumb sinu erialadest oli rohkem näituse koostami-sel ametis, kas semiootik või maalija?

Kindlasti semiootik. Se-miootika struktureerib minu mõtlemist maalist ja ka seda, kuidas ma maale esitan. Se-miootika aitab mul mõelda ja sõnastada, kokku võtta ja esi-tada maali nii, et ka laiemale

publikule oleks teema arusaa-dav.

Näitust tervikuna hinna-tes saab öelda, et see on sinu-gi taie kuraatorina.

Kui vaatame näitusel üles riputatud töid otsekui koomik-si eraldi paneele või filmis eri kaadreid, millest tekib mon-taaž, siis sellest aspektist on see ka minu looming.

Millal viimati esinesid oma töödega näitusel?

Viimane näitus "Silent Tar-tu aka Clinical" oli mul koos

Ly Lestbergiga Tallinnas ga-leriis Vaal.

Okupeeritud Eestis naljata-ti, et kultuuri mõõtühikud on "moss" ja "lott" (Ilmar Moss ja Johannes Lott olid ENSV kul-tuuribürokraadid - T.K.). Mis side sul nende mõõtühikute-ga on?

Ilmar Moss on minu onu. Seda nalja ma polegi kuul-nud, aga pähe olen küll saa-nud, sest Moss oli maru puna-ne. Ma võtan seda rahulikult, sest aeg toob järjest välja, et nende paberite, millele Moss

Rauno Thomas Moss: "Kui vaatame näitusel üles riputa-tud töid otsekui koomiksi eraldi pa-neele või filmis eri kaadreid, millest te-kib montaaž, siis sellest aspektist on see ka minu loo-ming."

PEETER LILLEVÄLI

alla kirjutas ja mis keelasid kellelgi lauljal või humoristil esineda, taust on palju kee-rukam.

Tema oli süsteemi üks esin-daja, kelle allkiri luges, aga tegelikult olid "sõbrad" sage-li need, kes olid KGBd infor-meerinud. See, kuidas süsteem töötas, on isiklikus plaanis pal-ju julmem.

Milline poplugu sobiks näi-tuse "Ettevaatust! Tartu maa-lib!" signatuuriks?

Kid Cudi lugu "Day and Night" sobib!