Viimsi Teataja 1

8 (188) VALLALEHT Neljapäev, 26. september 2002

�����������������

� ��������

������������������ ��������I GRUPP (eramud, suvilad)I koht Annela Anger, Leppneeme külaII koht perekond Allas, Kelvingi külaIII koht perekond Riiberg, Püünsi küla

II GRUPP (maakodud)I koht perekond Linholm, Tiigi taluPranglilII koht perekond Puuström, Elberi taluPranglil

III GRUPP (ühiskondlikud-ja tootmis-hooned, korruselamud)I koht SPA hotell Viimsi TervisI koht Pargi LasteaedIII koht KÜ “Lainer” Randvere tee 15III koht KÜ Aiandi tee 16

Komisjoni esimehe valla peaarhitektHaldo Oravase sõnul oli tänavu tegemistrekordilise osavõtuga, kus komisjonilehindamiseks esitati 22 taotlust. Oluline rollkonkursi õnnestumisel oli muidugi ka ar-vukail sponsoreil - AS Esco (Weckman),Viimsi Kaubahoov, Viimsi Market, resto-ran-pubi “Paat”, Kodumajagrupi AS,Viimsi Puukool, ilusalong “Ilu Võlu” jaHawaii Express.

����������Volikogu kinnitas valla autasu “Viimsivalla vaal” statuudi.

“Viimsi vaal” on väikeskulptuur, kusdolomiidist alusel on pronksist vaalaku-ju. VIIMSI VAALA võivad saada Eesti javälisriigi kodanikud, samuti juriidilisedisikud Viimsi vallale osutatud eriliste tee-nete eest. Viimsi vaala autor on skulptorSimson Seakülast.

Sügise alguspäeval 23. septembril pidasViimsis avamispidu Pargi lasteaed."Pargi lasteaed on üks väheseid Eestis, misviimase kümne aasta jooksul on spetsiaal-selt lastele projekteeritud ja ehitatud," ütlesvolikogu esimees Madis Saretok. "Pigemräägitakse ikka lasteaaedade sulgemisest.Viimsi murrab täna selle mõtteviisi, et Ees-tis polegi uute lasteaedade järele tarvidust."

Lasteaia avamist olid tervitama tulnudregionaalminister Toivo Asmer, Harjumaamaavanem Orm Valtson, vallavanem Kai-do Metsma, abivallavanem Toomas Tauts,volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esi-mees Jaan Alver ja paljud laspevanemad.

"Maja neljas rühmas, mis on saanud ni-med lihtsatest pargi- ja kodulilledest (või-lill, saialill, sinilill ja meelespealill), on kohti84-le lapsele," ütles MLA Viimsi Lasteaiadjuhataja Aina Alunurm. Minimalistlikus stii-lis ehitatud kahekorruselises lasteaiahooneson kooskõla leidnud puit, betoon ja klaas,kõikjal valitseb avatus, valgus ja läbipaist-vus. Hoone põhiplaan on projekteeritudskemaatilise lapsekujuna.

Viimsi alevikus pargi serval valminudlasteaiale pandi nurgakivi aasta tagasi 15.augustil. Lasteaia ehitustegevust korraldasOÜ Viimsi Haldus, peatöövõtjad olid Har-ju Ehitus ja Esmar Ehitus. Hoone maksu-museks kujunes 12,9 miljonit krooni.

Lasteaia pühitseb EELK Viimsi PühaJaakobi koguduse vaimulik ErkkiJuhandi.

Heiskamisel on lasteaia lipp, millesümboliks õunapuu.

Kasva, kasva, õunapuu! Sügisealgusest hakkavad aias kasvama mituuut õunapuud.

Aina Alunurm saab vallavanemMetsmalt ja OÜ Viimsi Haldusesindajalt Kaarel Nurgalt suuredmänguasjakotid kõigi neljalasteaiarühma tarbeks.

2 Viimsi Teataja

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd,reklaamid ja kuulutused palume esitada hil-jemalt kümme päeva enne ilmumist.Toimetuse kolleegium: Kaido Metsma, JaanAlver, Ardi Paul, Madis Saretok.Toimetaja: Kai MaranNelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakondTel 6 066 833, faks 6 066 800. E-post:kai@viimsivv.eeTrükki toimetanud Kirjastuskeskus.Trükitud trükikojas Greif.

������������������� ����

Madis Saretok kiirustab viimaseidtulijaid, et alustada õigel ajal.

Elle Kristlepp: “Tahan jõuda igaabivajajani.”

Valimisi AS Viimsi Farmeri puhketoas juhatab volikogu esimees Saretok, protokollibvolikogu liige Toomas Kull.

Lubja küla on esimene, kes maikuus keh-testatud statuudi kohaselt valis oma küla-vanema. Kolme kandidaadi seast valiti 14.septembril külakoosolekul külavanemaksElle Kristlepp.

“Tahan hea seista nende eest, kes raskus-tes ning toetust ja abi vajavad,” ütles praegupensionipõlve pidav 43. aastat Lubja külas ela-nud Elle. “Tarvis on Lubja küla korda teha, etjuurde tuleks noori inimesi. Kui kellelgi on et-tepanekuid või pretensioone, teeme avaldusedkirjalikult, nii on kindel, et see vallavalitsusesja volikogus tähelepanuta ei jää.”

Vallavalitsus ja külavanem sõlmivad lepin-gu, mis paneb paika poolte õigused ja kohus-tused ning võimaldab määrata ka töötasu.“Kuid selge on, et seda tööd tehakse kõige-pealt missioonitundest. Ellet ma tunnen ja tean,et tema teeb seda tööd südamega,” kinnitasMadis Saretok. “Iga amet on täpselt nii kergevõi raske, kuidas inimene seda võtab.”

Külavanemal on õigus algatada küla aren-gukava koostamine ja teha vallavalitsusele et-tepanekuid eelarve koostamisel, samuti osale-

da vallavolikogu istungite töös. Saretok tule-tas meelde ka seda, et vallavolikogu korralis-tel istungitel on õigus osaleda igal Viimsi ela-nikul.

Kohapeal jõuti vallavõimudega juba üks-meelele selles, et paar korda kuus valla väike-buss küla pensionäride poe- ja arstireiside kä-sutuses võiks olla.

Külavanema ametisoleku kestus ei ole seo-tud omavalitsuse valmiste kolmeaastase perioo-diga. Volitused lõpevad, kui külavanem vahe-tab elukohta või avaldavad külaelanikud umb-usaldust.

Aleviku- või külavanemaks saab kandidee-rida vähemalt 18-aastane aus, sõnapidaja ja ak-tiivne Viimsi elanik, et kaitsta ja esindada ko-dukoha vajadusi, ütleb statuut. Seekordsetelvalimistel osales Lubja küla 136-st elanikustpaarikümne inimese ümber. Tahaks loota, etjärgmise külavanema valimised on rahvaroh-kemad, sest mida lähemal on võim, seda tõhu-samalt saab areneda ka külaelu!

Kai Maran

������������ ������������Vallavolikogu rahuldas mittetulundusühingu(MTÜ) Kelvingi Tehnovõrgud taotluse võõranda-da munitsipaalkinnistu Kelvingi külas.

Tegemist on sihtotstarbelise sotsiaalmaagaKelvingi paadisadama läheduses. “Oleme sinna jubarajanud korvpalli- ja võrkpalliväljakud ning lastemänguplatsid,” ütles MTÜ Kelvingi Tehnovõrgudjuhatuse esimees Ants-Hembo Lindemann.

Samuti on Kelvingi rannas küla jaanituleplats.“Kõik on rajatud omaalgatuse korras ja omava-hendeist,” sõnas Lindemann, kelle sõnul ühine te-gevus külaelu korraldamisel on möödapääsmatu.

����� � ������������������Ehitise omanik AS Esmar ja Läti firma OÜDauguli sõlmisid 19. augustil Viimsi Keskkoolihoone müügi- ja pandilepingu. Lepingu kohaselton müügihind 40 miljonit krooni.

Viimsi vallavolikogu otsustas 10. septembriistungil algatada Viimsi keskkoolihoone sundvõõ-randamise menetluse ning esitada Vabariigi Valit-susele taotlus selleks vajaliku summa saamiseks.

���������������Registreeritud kuritegude arv Harjumaal on mul-lusega võrreldes kasvanud kaks korda ja avasta-tud kuritegude arv viis korda. Kõige rohkem ontänavu esimesel poolaastal registreeritud kuriteo-sündmusi Maardus – 325, Viimsis - 217 ja Vasa-lemmas 205. “Seoses sellega on kasvanud ka po-litseinike töökoormus,” ütles Viimsi valla juhtiv-konstaabel Sven Arop. Aropi sõnul kergendabkevadel olulist täiendust saanud Viimsi politsei-kaadri tööd tihe side valla elanikega ja hea koos-töö turvafirmaga Falck.

Viimsi vallas esimesel poolaastal avastatud39-st kuriteost on neli toime pandud alaealistepoolt, 12 grupiviisiliselt, 11 alkoholijoobes ja 26varem karistatud isikute poolt.

Ajavahemikul 6.-9. september varastati Viim-si Keskkoolist arvutitehnikat ja videokaamera,kogu kahjusumma on 103 040 krooni.

Keskkooli hoolekogu palub arvutitehnika leid-misel ka elanike kaasabi, igasugune teave on tere-tulnud tel 606 6902, kooli kantselei. Selleks toomeära varastatud arvutite tunnused: Ordi Intel Celeron1,1 GHz seerianumbriga 19405; Compaq PII-350MHz seerianumbriga 30314, Intel Celeron MLCeleron 667 MHz seerianumbriga 81446 ja IntelCeleron ML Celeron 600 MHz seerianumbriga77287.

Arvutiklassi tehnika jäi septembri alul toimu-nud vargusest puutumata, alates 16. septembriston kooli ruumid turvafirma Falck ööpäevase val-ve all.

Viimsi Teataja 3

�������������������� ��������Viimsi Keskkoolis avati 30. augustil kaksuut arvutiklassi, kus õpilaste käsutuses onkokku 37 ajakohast arvutit. Direktor LeeloTiisvelti sõnul annab see arvutiõpetuse kõr-val võimaluse ka teistel aineõpetajatel omatunde arvutiklassis läbi viia. “Samuti onnüüd paremad võimalused infokommuni-katsiooni tehnoloogia õpetuseks, mis onkooli üks õppesuundi meedia ja avaliku esi-nemise kõrval,” ütles Tiisvelt.

Kooli IT-juht Tõnu Toomeoja jagab arvutiõpetust juba neljanda klassiõpilastele, süvateadmisi informaatikast saavad noored kogu keskkooli vältel.

������������ ����Kunstikool alustas uut õppeaastat maa-kunsti tunniga Viimsi rannas, et oleks su-juv üleminek kaunilt suvepuhkuselt asja-likule koolitööle.

Maakunstiga laiemas mõttes, so loo-dusliku keskkonna vormimisega on inim-kond tegelenud ajaloo algusest peale.Ajast aega on lapsed teinud liivast kooke,ehitanud sildu ja teid. Tundub, et seejuu-res on tähtis tegevus ja jälg inimlikust ak-tiivsusest. Maakunsti üheks tekkepõhju-seks võib lugeda huvi salapäraste jõudu-de ja rajatiste vastu. Maakunsti kuulsaidteoseid reaaluses on vähesed näinud, kuidneid on jäädvustatud fotodel ja filmilinti-del. Ka meil on olemas film ja fotod omategevusest.

Elle Soop, kunstikooli direktor

Eva-Marial ja Gerlyl valmis püramiid

���������������

����������� �������� ���Philip Morrise stipendiumi Concordia üli-koolis meedia õppimiseks sai Anne MariAduson Tartumaalt, teatas ülikooli suhte-korraldaja Kaidi Aher.

Stipendium katab nii bakalaureuse-õpingute kui ka elamiskulud õppeperioo-dil ning on mõeldud neljaks aastaks. Sti-pendiumi pani välja Philip Morris EestiOÜ. Stipendiumile võisid kandideeridakõik Lõuna-Eestist pärit noored, kes os-kavad hästi inglise keelt ning on hea õp-peedukusega.

������������������ ���� ���� ���������� ����������� ��������������� ���������� �� �������������������� ���� ������� ��� ������ ���� ������ ������� �� ��� ���� !����� �������� ������������������"��� �������#$�%%�&''������(�����"%$)�'*+� ��+*�� �%���,%"� ��� �%���,%$(����� ������ �� ���

���������������� ���*��� ���������� ������������������������ ��������������-�� ����������������� �� ���������� ���������������*������ ���������-��� ���*����.��/��*�����

Kooli alguse puhul tervitas Viimsi Marketi õuel koolilapsi Mesikäpp. EttevõtjaM. Heinsare korraldamisel jõudis õigeks ajaks kohale ka kommilaev.

4 Viimsi Teataja

������ �����Suur suvi on jõudnud sügisesse. Sügis, tea-dagi, on aga saagi koristamise ja kokku-võtete tegemise aeg.

Elu koosneb tuhandetest pisiasjadest.Nii oma igapäevaelus kui ka tööl tegele-me pidevalt valdkondade ja probleemide-ga, mis vajavad lahendamist. Oma vallasseda kõike aga eeskätt selleks, et võiksi-me tõdeda – Viimsi on ilus ja turvalinepaik elamiseks.

Viimsi on ja jääb privaatseks, loodus-lähedaseks ja turvalist elukeskkonda pak-kuvaks omavalitsuseks. Viimsi vallavalit-suse, era- ja kolmanda sektori ees seisabraske ülesanne – tagada ühekorraga siinelavate inimeste rahulolu, maksujõuliseelanikkonna sisseränne, valla majandus-lik konkurentsivõime ning loodussõbrali-ku ettevõtluse kasv. Kuna tööhõive Viim-si traditsioonilistel tegevusaladel (kala-tööstus, lillekasvatus) on märkimisväärseltvähenenud, on otstarbekas rõhku pannahariduse, teadussaavutuste ja arenduste-gevuse pinnalt välja kasvanud ettevõtlusearendamiseks. Concordia Ülikooli laien-damise plaan ja Sachen-Anhalti liidumaaspetsialistide kaasabil tehnoloogiapargiloomise idee on kahtlemata üks omavalit-suse poolt toetamist väärivatest ettevõt-mistest.

Eramuehituse kiire laienemine jaViimsi valla liidriroll Tallinna lähiümbruseväikeelamupiirkonna kujunemisel ei saajätkuda samas tempos. Sellega kaasnevadkeskkonnariskid ja inimtegevuse tagajär-jed loodustasakaalu säilimisel tuleb võttalähema vaatluse alla.

Sel kevadel ühiskonnauuringufirmaES Turu-uuringute AS poolt Viimsi val-las läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusnäitas, et puhas loodus ja merelähedus onViimsi elanike jaoks hinnatuim väärtus.Rahuolu eluga Viimsis on suur: täiesti ra-hul on 30 protsenti ja üldiselt rahul 64protsenti vastanuist. Enamus vastajaid lei-dis, et elu vallas on muutunud jõukamaksja puhtamaks.

Meeldiv oli leida küsitlusest ka sood-sat vastukaja vallavalitsuse tegevusele vii-masel kolmel aastal. Nimelt hindab kakskolmandikku elanikest vallavalitsuse toi-metulekut heaks või väga heaks.

Viimsis 1996. aastast võimul olevadkoalitsioonipartnerid on olnud tegijad.Seda nii lubaduste andmisel kui lubadus-te täitmisel. Lubasime 1999. aastal aren-dada Viimsit eelkõige turvalise elupiirkon-nana, toetades samal ajal ettevõtluse aren-

gut kui valla jõukuse üht nurgakivi.Vald ei piirne ainult valla keskusega –

see põhimõte on domineerinud investee-ringute suunamisel Viimsi eri paikadesse.Olgu selleks Prangli kooli või kultuurima-ja remont, Rohuneeme surnuaia laiendus,Miiduranna küla läbiv Muuli tee ehitus,Viimsi asulas tänaseks juba avatud Pargi80-kohaline lasteaed, Haabneeme kerki-nud uus spordihall, Rohuneeme sadamalaiendusprojekt, noortekeskuse ja pensio-näride päevakeskuse avamised, Pärna-mäe-Lubja transiittee valmimine ninguued teed ja kanalisatsioonitrassid palju-des külades. Suursündmus kõigiviimsilaste jaoks oli muidugi Viimsi-Ro-huneeme maantee rekonstrueerimine koostänavavalgustuse ja jalakäijate kõnniteeehitusega.

Praegu on algamas projekteerimis-tööd, et endises Viimsi 8.- klassilises koo-lis järgmiseks sügiseks välja ehitada aja-kohased ruumid nii Kunstikooli kui kaViimsi Koduloomuuseumi tarbeks. Niisaab üks endine koolimaja tagasi oma alg-sed funktsioonid, kus taas algab õppe- jakultuuritöö.

Tahan öelda tänusõnad ka paljudelemeie ettevõtjatele, seda just otsustusekind-luse poolest teha mahukad investeeringudViimsi valda. Meie keskasulaid on haka-nud kaunistama ja elanikkonda teeninda-ma Viimsi Tervisekeskus, Viimsi Market,Viimsi Säästumarket, Balti Auto, ASEsco, Viimsi Kaubahoov, Eesti Loots,Milstrand ja paljud teised ettevõtted.

Möödapääsmatu on Viimsi mandriosakanaliseerimisprojekti kiire teostus, misnõuab lähiaastail investeeringuid 240 mil-joni krooni suuruses summas. Oleme ak-tiivselt tegutsenud selles suunas, et kolmneljandikku vajaminevast taotleda ISPAIda-Harjumaale kavandatud abiprogram-mist, neljandik tuleb leida omavahendi-test (valla eelarve, laen jm). Tänavu ehi-tati kanalisatsiooni – ja joogiveetrassidKooli ja Karikakra tee vahelisele alale, misloob eeldused Rohuneeme ja Püünsi piir-konna arenguks. Peatselt algab Rohunee-mes ehitustegevus klientide liitmiseksühisveevärgiga. Valmimas on Püünsi piir-konna projekt, mis lubab ehitust alustadajärgmisel aastal. Projekteerimistöödega onalustatud ka Miiduranna külas, et rekonst-rueerida kogu vana küla veevärk 2003.aasta lõpuks. Selleks vajaminevast kuuestmiljonist kroonist eraldas Keskkonnain-vesteeringute Keskus tänavu poolteist mil-jonit.

Kogu Viimsi valla territooriumil on tä-naseks kehtestatud üks vee-ettevõtu piir-kond. Hetkel valmistame ette vee-ettevõtja

konkurssi, et koondada kogu veemajan-dusalane tegevus ühtse juhtimise alla.Omavalitsuse kontrolli alla jääb siinjuu-res arendustegevuse juhtimine, klienditee-nindus ja hooldus saab olema konkursikorras selguva ettevõtte kohustus. Koosnaaberomavalitsustega Maardus ja Jõe-lähtmes planeerime reoveetöötlusjaamarajamist Muuga sadama lähedusse.

Kõikide Viimsi elanike jaoks on kind-lasti hea sõnum ka äsjalõppenud pinge-liste läbirääkimiste tulemus AS-ga Tallin-na Vesi. Kokku sai lepitud reovee tariifaastaks 2002 ja 2003, s.o. 5. 43 kr/m3

(koos käibemaksuga), mis on senisest ta-riifist 7.50 kr/m3 tunduvalt odavam. Eda-sine tariif vaadatakse üle koos tarbijahin-na indeksi muutusega.

Viimsi on aastaid otsinud omale süm-bolit. Tundub, et nüüd on see leitud. Ni-melt kinnitas septembrikuu vallavolikoguVIIMSI VAALA statuudi. “Viimsi vaal”on väikeskulptuur, kus dolomiidist aluselon pronksist vaalakuju. VIIMSI VAALAvõivad saada Eesti ja välisriigi kodanikud,samuti juriidilised isikud Viimsi vallaleosutatud eriliste teenete eest. Koostööskunstigaleriiga “Vaal” on Viimsi vallava-litsusel kavas 7. oktoobril üle anda esi-mesed VIIMSI VAALAD.

Viimsi tasakaalustatud arengu eeldu-seks on vallaelanike, vallavalitsuse ja vo-likogu liikmete ühistööna sündinud vallaarengukava aastaiks 2002-2008. Viimsivald on iseseisev, kvaliteetset elukeskkon-da, haritust ja ettevõtlikkust väärtustavomavalitsus, kus esiplaanil säästev loodus-kasutus koos vajaliku infrastruktuuri väl-jaehitamisega elanike jaoks.

Kaido Metsma, vallavanem

Viimsi Teataja 5

������������ ���� �!"��#�������$������������ ���

%����&��'�����������(����)�

* ��)� ����������

.���*�*���� ���������������������#�����0���������

���#%�%% %�#���� �������������##�%% #�"���� ����������

1������2.'-345������ ������ ����%���*���.��� �������� ������ ���

#%%���*��)+��,����-���.��-���/0��)�1�&)��

�''63'�/778.���3�43�4494.:1��;9<:�/778.�

:6:.==8'>��?7.7�7/�483'

2������� �)&3

.��������������*�������+ &��)*��������/� �����������

�&/���� ���#(��$%%#(�����������(!�������)������� �$��� ������

������+ ���������*�� ����-����� �������**��

�)+�4�5��55��65

�*7�����������������������������'��)�� �����������#���4

�*7������������� �����'�������"880* � ����

9�#�&����&�������������������������

���� � ��� ���������

����� ��� ����������� �

��������������������� � �

-����� �������� ������ ����@%%���*�.�������� ������ �� ���A�#B�� ����"%%"

:������A�6.C��������!���������/���� ���#(��$%%#(�����������(�!�������

����������������������:/;������&��������)��� ��

���0<=�D��������*��� �������� �� �* ���&��� �(

3��(�:���������*��)������ ��**� �* �������������������� �����#"�%%�&/���

���#)(��*+� ��+*���%@%�0$0�%"

���

*)������������0<��������������)����$�������� � ����#%�#"������ �

.:/.34.8�//'&��+�����*�����*����*����� �* ����

������*�)�!'-�!7-(��:/.8'���3!7E.:/.3

�� ���� �������������*�����������#��%%���������!�������������������

&/���� ���#)��*+� �����%���B0BFG36�%@%�0$�0%"

�����������������������������Concordia Ülikooli peahoones pühitseti 9.septembril ülikooli kabel. Pühitsemistalitu-se viisid läbi praost mag Gustav Piir ja üli-kooli kaplan Marko Tiitus. Laulis Concor-dia kammerkoor Tomi Rahula juhatusel.

“Kuigi me hakkame kabelis pidama pal-vusi, pakub ülikooli kabel erinevalt kirikusteelkõige individuaalset mediteerimise ja ük-siolemise võimalust,” ütles Marko Tiitus. “Seeon ruum, kuhu võib tulla kasvõi viieks minu-tiks, et astuda välja päeva stressist, vaadatakorraks endasse ja Jumala poole. Ja siis jätka-ta oma päeva tugevamana.”

Kabeli on kujundanud kunstnik Jüri Ar-rak, kes on varem kujundanud ka Halliste ki-riku altari ning EELK Usuteaduse Instituudikabeli.

������ ������� ����Luterlik Viimsi Püha Jaakobi kogudus onkiriku ehitamist planeerinud juba mit-meid aastaid. Viimsi vald on eraldanudkiriku ehitamiseks krundi. Kirikumaaasub Haabneemes, vana koolimaja esisel.Arhitekt Martin Aunini ja Erkki Ristojapoolt on valminud ehitusprojekt.

Kirikuhoone ehitamise nimel on paljutehtud ja enamik ettevõtmistest on seotud an-netuste kogumisega Eestis ja Soomes. Terveaasta on kestnud annetuste kogumiskampaa-nia Soomes. Toimunud on rida kontserte jaheategevusmüüke.

Uus-Valamo kloostris lõppes äsja tervesuve kestnud Soome tuntumate kunstnikemaali ja graafika näitusmüük. 20. oktoobrilon veel ees sümfooniakontsert Jyväskyläs,kus solistina esineb Mati Palm ja dirigenton Anu Tali. Kontserdil on kavas Arvo Pärdija Sibeliuse helitööd.

Viimsi Jaakobi koguduse kammerkoor onandnud kontserte Helsingis, Tallinnas jaViimsis, samuti on soolokontsertidega esi-nenud tuntud Soome muusik Petri Laaksonenja Viimsi koguduseliige Hanna-Liina Võsa.Kontserte on andnud Siimeoni ja Hanna ko-guduse koor. Tahame tänada kõiki, kes onnäinud vaeva nende ettevõtmiste korralda-misega ja eelkõige kõiki annetajaid!

Millal kiriku ehitus algab?29. augustil kogunes kiriku ehitamise siht-asutus koos konsistooriumi esindajatega ühi-sele nõupidamisele, et analüüsida tehtudtööd ja teha konkreetseid plaane järgnevaks.Kiriku ehitusmaksumus on ca 7 miljonitkrooni, sellest on laekunud veidi alla poole.Kõlama jäi mõte, et kiriku ehituseks tuleb

võtta pangalaenu ja jätkata annetuste kogu-mist ka pärast kiriku valmimist.

Tõdeti, et vajalik on pöörduda rahvus-vaheliste kirikuorganisatsioonide poole.Selles lubab kogudust aidata nii Tallinnapraostkond, kelle üheks prioriteediks onViimsi kiriku ehitus, kui konsistoorium. Loo-mulikult on abi kiriku ehitamiseks oodatudkõikidelt. Otsustati sõlmida konsistooriumi,praostkonna ja koguduse vahel koostööka-va, mis aitab hõlbustada ehituse tarvis an-netuste kogumise koordineerimist.

Koosolekul osales peapiiskop Jaan Kii-vit, piiskop Einar Soone, praost Gustav Piirja konsistooriumi esindajad. Kõigi osalejateühine veendumus on, et kiriku ehitusegaViimsis tuleb alustada, sest kasvav luterlikkogudus ja Viimsi elanikud vajavad omapühakoda, oma kodukirikut.

Kirikuhoone on lisaks kogudusekojale kakoht kontsertide, aktuste jt ürituste jaoks.Kuna kirikusse on projekteeritud kabel ME-REL HUKKUNUTE MÄLESTUSEKS, an-nab see võimaluse kooskäimiseks kõigile,kes kaotasid oma lähedasi Estonia laeval.

Veelkord tahame tänada neid eraisikuidja firmasid, kes on annetanud kiriku ehita-mise jaoks ja kutsume üles kõiki heasoovli-ke inimesi ühise ettevõtmise nimel koondu-ma!

Erkki Juhandi

Annetused Viimsi kiriku ehitamiseks onteretulnud.Hansapank a/a 22 101 699 8736.Viimsi kiriku ehitamise sihtasutusinfo koduleheküljelt www.eelk.ee//viimsi

6 Viimsi Teataja

���!��������"������!������#Reformierakonna Viimsi piirkonna ju-hatus tegi septembris ajakirjanduseleavalduse, mis astub vastu ideele liitaTallinna lähedased vallad pealinnaga.

“Oleme seisukohal, et Suur-Tallinnaloomine, mille käigus Viimsi vald ühen-dataks Tallinnaga, oleks vastuolus ajaloo-lise traditsiooni, terve mõistuse ja Viimsivalla elanike huvidega,” ütles erakonnaViimsi piirkonna juhatuse esimees JaanAlver (pildil).

“Kohaliku omavalitsuse tegevuse pea-mine eesmärk on suurendada elanike hea-olu. Tallinna linnavõimud on mures, etinimesed lahkuvad Tallinnast ning asuvadelama naabervaldadesse. Järelikult ei oleelanikud rahul ning pürgivad sinna, kuskohalik omavalitsus hoolitseb oma rahvaeest paremini,” seisab avalduses.

“Lahenduseks ei ole Suur-Tallinnaloomine, mille käigus liidetakse ümbrit-sevad vallad Tallinna linnaga, sest selle-ga suurendatakse veelgi rahulolematu ela-nikkonna hulka.

Ühe näitena võib tuua õpilaste kooli-tee sõidukulude hüvitamise. Viimsi valdnagu ka teised Tallinna ümbritsevad val-lad tagavad oma õpilaste tasuta sõidu ko-dunt kooli nii oma valla piires kui ka ju-hul, kui kool asub Tallinnas. Samas ei oleTallinna linnavõimudel jätkunud haldus-suutlikust või lihtsat inimlikku hoolimistnende laste suhtes, kes elavad Tallinnasja on otsustanud parema hariduse saami-seks õppida Viimsi Keskkoolis. Nendeõpilaste tasuta sõidu eest Tallinn seninimaksnud ei ole.

Terve mõistus kutsub väärtustama aja-loolisi traditsioone ja suurendama omaelanike heaolu. Äkki on Tallinn juba prae-gu liiga suureks paisunud?”

Tervisekeskus Viimsi Tervis ehk SPA Viimsi Tervis ehk

�����$$%�$�&�'��(�)*��$**����+�#On kindlasti. Ja sugugi mitte ainult ujulasse või jõusaali, mille mõnusid juba suur osalugejaid kindlasti on proovinud. Võib-olla ei ole paljud veel suvesaginas märganudki,et Viimsi rahvale on ka tervise taastamise-parandamise võimalus koju kätte tulnud.

Spetsiaalselt Viimsi elanikele mõeldes oleme välja töötanud ambulatoorse ehk nn.“ainult ravi“ paketi, kus soovitud arvu ravipäevade juurde kuulub kaks või kolm ravi-protseduuri päevas (nt �������+ürdi-pärlivann, laserravi+veealune �������) ja vaja-dusel ka arsti konsultatsioon. Ka hind peaks olema vastuvõetav - kahe protseduurigapäev maksab 180 krooni, kolme protseduuriga päev 240 krooni.

Sõna ravi ei maksa siinjuures võtta täht-tähelt – ei pea sugugi olema haige selleks,et tulla taastusravile. Vastupidi, lõõgastavad protseduurid kasvõi tööpäeva lõpus võivabal päeval aitavad vabaneda pingetest ja ennetada paljusid tõsisemaid probleeme.Kui need aga on tekkinud, aitab jällegi taastusravi.

Millised on need tervisehädad, mille puhul võiks pöörduda Viimsi Tervisesse?Kindlasti tasub Viimsi Tervisesse tulla neil, keda kimbutamas liigesehädad, olgu nen-de põhjuseks siis liigesreuma, mingi eelnenud trauma või lihtsalt kulumine ja nn. „soo-lade ladestumine“ ehk artroos. Teine suur hädaliste rühm, keda on võimalik aidata, onmitmesuguste kaela- ja alaselja krooniliste valudega ehk „radikuliitidega“ inimesed.

Millised protseduurid milliste hädade puhul kõige paremini sobivad, aitab otsus-tada arst. Ei saa ju olla kindel, et kui naabrinaise põlvele aitas hästi parafiin, sobib seeka sõbrannale. Kindlasti on paljud juba kuulnud soolakambrist hingamisteede haigus-te raviks. Võib-olla on aga vähem teada, et soolakamber on hea ravimeetod ka sagelipõdevatele lastele immuunsüsteemi tugevdamiseks ja sellise häiriva probleemi naguakne puhul.

Millise eriala arstid töötavad Viimsi Tervises?Põhikohaga töötavad meil taastusravi eriala ja kogemusega arstid. Neist dr. Eva Sepreon kõrgema kategooria taastusraviarst ja töötas varem Pelgulinna Haiglas. Dr. MaiePärna eelnev kogemus pärineb Kuressaare Sanatooriumist, dr. Heli Paluste on tööta-nud taastusravi alal kaheksa aastat ning lisaks on tal lastearsti eriala. Dr. Annelii Niki-tina on varem tegelenud teadustööga taastusravi erialal ning teinud uurimistööd süda-mehaigete taastusravist. Tema tegeleb põhiliselt uuringutega – viib läbi koormustesteja spirograafiaid (kopsude uuring). Koormuskoha kaasaegse aparatuuri abil on või-malik välja selgitada ka tavalises südamefilmis ehk EKG-s veel mittenähtavaid ja ini-mesele vaevusi mitteandvaid muutusi, mille õigeaegne avastamine võib aga säästanäiteks infarktist. Samuti on koormustest vajalik intensiivse treeninguga alustajaile, etoma kehale kasu asemel mitte kahju teha. Kopsude uuring spirograafia aitab väljaselgitada, kas näiteks pikaajalise köha taga on äkki astma või millest tekib pingutuselhäiriv hingeldus.

Meil annab konsultatsioone neuroloog ja neurokirurg dr. Toomas Randvere, nõel-ravi spetsialist Urmas Heinmets ja kardioloog dr. Ülle Ventsli Mustamäe Haiglast.Lastearsti vastuvõtte teeb dr. Heli Paluste.

Dr Heli Paluste, Viimsi Tervise peaarst

������� ���� �������������������,SPA Viimsi Tervis kutsub12. oktoobril kell 14.00

kogupere päevale.Toimub diskussioon teemal:Millisena loodame näha Viimsi tulevikku?

Loositakse välja Viimsi Tervise 10 kinkekaarti, lastele joonistusvõistlus.

Oodatud on kõik valla tulevikust huvitatud.

Korraldaja: Isamaaliit, info tel. 051 42 546.

Viimsi Teataja 7

��� ���������� ��� ���������Vallavolikogu moodustas Viimsi vallaskolm valimisjaoskonda – Viimsi alevikus,Haabneeme alevikus ja Pranglil.

Viimsi alevikus asuva jaoskonnako-misjoni nr 1 esimees on Eha Pesur, Haab-neeme jaoskonnakomisjoni nr 2 esimeesHille Eek ja Prangli saare jaoskonnako-misjoni nr 3 esimees Irja Saar (vt ka val-lavalitsuse määrus nr 61 õigusaktide le-heküljel). Eelnevate valimistega võrreldeson tänavu uuendus selles, et komisjoni-desse esitatakse pooled liikmed erakon-dade ja valimisliitude poolt.

Kõike 20. oktoobril toimuvate koha-like omavalitsuse valimistega seonduvatvalmistab Viimsis ette viieliikmeline val-miskomisjon, mille esimees on vallasek-retär Eda Ilves ja aseesimees Heino Einer.

Valimisnimekirjad koostab ja valmi-miskutsed (valijakaardid) saadab välja ASAndmevara.

���������������������� �����

������ $� ����nr 101 Tunne-Väldo Kelamnr 102 Mart Susinr 103 Erkki Juhandinr 104 Vello Väinsalunr 105 Haldo Oravasnr 106 Tanel Läännr 107 Kaljo Alakülanr 108 Peeter Kukknr 109 Toomas Kullnr 110 Gunnar Kobinnr 111 Andrus Kalvetnr 112 Kairi Uuknr 113 Ülle Nõmmnr 114 Priit Mullamaanr 115 Meelis Rihkrand

������&�-� ������nr 116 Jaan Alvernr 117 Enn Saunr 118 Rein Frolovnr 119 Reet Järvnr 120 Kristo Kallasnr 121 Illar Hallastenr 122 Leelo Tiisveltnr 123 Tõnu Tuulasnr 124 Sirje Saksnr 125 Aarne Saluveernr 126 Toomas Rais (Raist)nr 127 Kadi Bruusnr 128 Enn Teimannnr 129 Lauri Viiknanr 130 Ralf Õng

nr 131 Sirje Kõivnr 132 Robert Hermannr 133 Edgar Krugernr 134 Mario-Markus Hallastenr 135 Aare Järvelaidnr 136 Vallo Palvadrenr 137 Vello Vallastenr 138 Lembo Võõsanr 139 Olev Mihkelsonnr 140 Rein Solnasknr 141 Ain Pinnonen

����� �&������nr 142 Aime Estnanr 143 Helgi Klasbergnr 144 Tõnu Kudeviitanr 145 Jaan Kurmnr 146 Ants-Hembo Lindemannnr 147 Henno Mõtusnr 148 Aivar Pajunr 149 Mart Porknr 150 Vanda Rajanr 151 Sven Samsnr 152 Voldemar Topernr 153 Peeter Treufeldtnr 154 Toivo Tuttnr 155 Karri Vabrit

���������������nr 156 Jaak Salumetsnr 157 Mai Altnr 158 Raivo Tomingasnr 159 Rein Rebanenr 160 Lembit Allingunr 161 Heiki Lindperenr 162 Madis Kaasiknr 163 Raivo Sikemäenr 164 Margus Leppmetsnr 165 Mati Süld

�(���� ��������"�����(���nr 166 Priit Postnr 167 Kaido Metsmanr 168 Aarne Jõgimaanr 169 Helve Kasknr 170 Raivo Sündemanr 171 Veera Ebeneknr 172 Madis Saretoknr 173 Arvo Saatnr 174 Elle Kristleppnr 175 Meelis Paalbergnr 176 Raimo Tannnr 177 Ants Savestnr 178 Olev Kõdarnr 179 Arnold Sikkarnr 180 Urmas Mererandnr 181 Mati Heinsar

nr 182 Juhan Konksnr 183 Urmas Lilleorgnr 184 Ain Pedaknr 185 Eda Antonnr 186 Ivar Mändsalunr 187 Riho Peetsnr 188 Toivo Kukknr 189 Toomas Daumnr 190 Toivo Härmnr 191 Voldemar Lutsnr 192 Mihkel Saarendnr 193 Kalev Aasmanr 194 Raimond Maasiknr 195 Svetlana Kozlovanr 196 Toomas Voorenr 197 Raivo Kaarenr 198 Kalev Villem

��������������������.�&��������nr 199 Raivo Aavistonr 200 Rein Adamsonnr 201 Urmas Hallikanr 202 Toomas Kirotarnr 203 Jaanus Lembernr 204 Rein Madissoonnr 205 Helle Metsnr 206 Alar Miknr 207 Aavo Mäginr 208 Urmas Lindnr 209 Valjo Lutsojanr 210 Mati Pajusnr 211 Ants Parikanr 212 Ardi Paulnr 213 Piret Perniknr 214 Kalev Põldsaarnr 215 Vahur Randveernr 216 Kristel Reinsalunr 217 Aarne Schulbachnr 218 Aiki Seppnr 219 Margus Sildnr 220 Elle Soopnr 221 Madis Talijärvnr 222 Kalju Tuuliknr 223 Jüri Tõntsnr 224 Anu Uritam

&��������%""����nr 225 Anne Vahemäenr 226 Martin Kadaknr 227 Aado Vahtranr 228 Andra Aulasnr 229 Mart Leenr 230 Aini-Reet Robasnr 231 Siim Vahemäenr 232 Luule Madisenr 233 Raivo Mets

8 Viimsi Teataja

��� ���������������/01�� �� ��� ������Viimsi Keskkooli põhimääruse kinnitami-nePõhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lg 4alusel, Viimsi Vallavolikogumäärab:1. Kinnitada Viimsi Keskkooli põhimäärus(lisatud 7-l lehel).2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavoliko-gu 10. oktoobri 2000 määruse nr 12 “ViimsiKeskkooli põhimääruse kinnitamine” p 2.“Kinnitada Viimsi Keskkooli põhimäärus (li-satud 4 lehel).3. Määrus jõustub 10. päeval pärast avalda-mist ajalehes “Viimsi Teataja”.Madis Saretok, Volikogu esimees

��� ������������ "�� ����1. ÜLDSÄTTED1.1. Viimsi Keskkool (edaspidi kool) on Viim-si valla munitsipaalharidusasutus, mis loob õpi-lastele võimalused põhi- ja keskhariduse oman-damiseks.1.2. Kooli tegevuse missioon ja eesmärk onõpilastele põhi- ja keskhariduse andmine riik-liku õppekava alusel, koolikohustuse täitmisetagamine ning hea õpikeskkonna loomine jät-kusuutliku ja integreerumisvõimelise ühiskon-naliikme arenguks, samuti moodustab kool rin-ge, stuudioid, treeningrühmi, pikapäevarühmijms, luues tingimusi ja võimalusi haritud, kõl-belise ja vaba isiku kujundamiseks.1.3. Kool juhindub oma tegevuses haridussea-dusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,Viimsi Vallavalitsuse õigusaktidest, muudestkehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhi-määrusest.1.4. Põhi- ja keskharidusele esitatavad nõuded(haridusstandard) kehtestatakse riikliku õppe-kavaga.1.5. Kool koostab oma õppekava, mis vastabriiklikule õppekavale ning mille kinnitab õp-penõukogu otsuse alusel kooli direktor.1.6. Koolis on õppekeeleks eesti keel.1.7. Koolil on oma eelarve, pitsat ja sümbooli-ka.1.8. Viimsi Keskkool asub Harju maakonnasHaabneeme alevikus Männi tee 2.1.9. Kooli teeninduspiirkonna kinnitab ViimsiVallavolikogu.1.10. Kool on kohustatud teenindama kõikikooli teeninduspiirkonnas elavaid lapsi.

2. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖKORRALDUSE ALUSED2.1. Õppe- ja kasvatustöö toimub Vabariigi Va-litsuse kinnitatud riikliku õppekava ja kooliõppekava alusel.2.2. Koolis on õppevormiks päevane õpe jamuud õppevormid, mida soovitakse kasutada.2.3. Õppenõukogu töötab lähtudes kehtivatestõigusaktidest välja kooli õppekava, töösisekor-

raeeskirjad ja gümnaasiumi vastuvõtutingimu-sed, mis esitatakse peale hoolekoguga koos-kõlastamist õppenõukogu otsuse alusel direk-torile kinnitamiseks.2.4. Õppekirjanduse valib õpetaja üldjuhul ha-ridusministri poolt heakskiidetute hulgast.2.5. Koolil on raamatukogu, mis tegutseb omategutsemiskorra alusel.2.6. Õppeaasta algab 1. septembril.2.7. Õppetöö kestus on 175 tööpäeva, kool töö-tab viiepäevase töönädalaga.2.8. Õppetunni pikkus on 45 minutit ja vahe-tunni pikkus vähemalt 10 minutit, söögivahe-tunni pikkus on vähemalt 20 minutit.2.9. Klasside ja pikapäevarühmade täituvus onmääratud põhikooli ja gümnaasiumi seaduse-ga ning haridusministri määrusega. Klassi üle-mine täituvusnorm on 36 õpilast, pikapäeva-rühma ülemine täituvusnorm 30 õpilast.2.10. Õpilaste suurimad lubatud nädalakoor-mused põhikooli klassides on järgmised: 1.klassis 20 tundi, 2. klassis 23 tundi, 3. ja 4.klassis 25 tundi, 5. klassis 28 tundi, 6. ja 7.klassis 30 tundi, 8. klassis 32 tundi, 9. klassis34 tundi. Õpilaste väikseim lubatud nädala-koormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.2.11. Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üle-viimise ning klassikursust kordama jätmise alu-sed, tingimused ja korra kehtestab haridusmi-nister määrusega.2.12. Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpu-eksamid, mille tingimused ja korra kehtestabharidusminister määrusega.2.13. Kooli lõpetajatele väljastatakse vastavaltpõhikooli ja keskkooli lõputunnistus, mille vor-mi kinnitab Vabariigi Valitsus.2.14. Tunniplaani ja korrapidamise graafikudtöötavad välja direktori asetäitjad õppealal jakinnitab direktor käskkirjaga.2.15. Õppekavade, kordade, eeskirjade, tun-niplaanide jt õigusaktide koostamisel arvesta-takse õpilasomavalitsuse ettepanekutega nii-võrd, kuivõrd need puudutavad õpilaste huveja vajadusi.2.16. Koolis on info-kommunikatsioonitehno-loogia ning meedia õppesuund.2.17. Alates 7. klassist on õpilastel võimalikvalida üks valikaine, mis toetab kooli üldisiõppesuundi.2.18. Alates 10. klassist valivad õpilased koolipoolt pakutavate valikkursuste hulgast endalesobivad kursused. Suurim nädalakoormusgümnaasiumiastmes on 36 tundi.2.19. A - võõrkeeleks on inglise keel, B - võõr-keeleks on vene keel, C - võõrkeeleks on sak-sa, prantsuse või mõni muu keel vastavalt õpi-laste soovidele ja kooli võimalustele.2.20. Koolil on järgmised traditsioonilised üri-tused: tarkusepäev, õpetajate päev, keskkooli-õpilaseks ristimine (rebaste pidu), kooli aasta-päeva tähistamine, jõuluhommikud, jõulupidulapsevanematele, Eesti Vabariigi aastapäeva tä-histamine, lauluvõistlus, viimase koolikella ak-tus, lõpuaktused, sügis- ja kevadspordipäevad,klassidevaheline korvpalli- ja jalgpalliturniir;sügisene jalgrattamatk, kevadised käsitöö- jakunstinäitused, kevadkontsert, lastekaitsepäe-va tähistamine.

2.21. Kool teeb õpilaste huvitegevuse regulee-rimiseks koostööd Viimsi Muusikakooli, Viim-si Kunstikooli, MTÜ Viimsi Huvikeskuse jaViimsi spordiklubidega.

3. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD3.1. Õpilased on kooli õpilaste nimekirjas ole-vad isikud.3.2. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajaltema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-ees-kirjade ja -normide kohase päevakava.3.3. Õpilase meditsiinilist teenindamist korral-dab vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalmi-nistri määrusega kehtestatud korras.3.4. Õpilasel on õigus:3.4.1. valida oma huvidele ja võimetele vasta-vaid valikaineid ning individuaalprogramme;3.4.2. saada õppeprogrammides ettenähtuomandamiseks täiendavat abi õpetajalt tematööaja piires;3.4.3. luua omavalitsusi, ühinguid, klubisid,stuudioid, ringe jms ning osaleda nende töös;3.4.4. osaleda valitud õpilasomavalitsuse kau-du koolielu küsimuste lahendamises, gümnaa-siumiõpilastel on õigus olla valitud kooli hoo-lekogusse;3.4.5. kasutada klassi- ja koolivälises töös ta-suta oma kooli ruume, rajatisi ja õppe-, spor-di-, tehnilisi jm. vahendeid;3.4.6. saada ettenähtud korras ainelist abi sel-leks eraldatud summadest või fondidest;3.4.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vaba-riigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtesta-tud ulatuses ja korras;3.4.8. tutvuda soovi korral õpilaste õigusi jakohustusi puudutavate õigusaktidega ja saadateavet õppimisvõimaluste kohta;3.4.9. pöörduda oma õiguste kaitseks lastekait-seorganisatsioonide, maavanema või Haridus-ministeeriumi poole.3.5. Õpilane on kohustatud:3.5.1. osalema õppetöös;3.5.2. suhtuma kohusetundlikult oma töösse;3.5.3. õppima vastavalt oma võimetele;3.5.4. end arendama ja oma teadmisi pidevalttäiendama;3.5.5. lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse;3.5.6. täitma üldkohustuslikke moraali- ja kõlb-lusnorme;3.5.7. hoidma ühisvara ja loodust;3.5.8. osalema vastavalt eale kooli heaks teh-tavas töös;3.5.9. täitma kooli kodukorda.3.6. Viimsi Keskkoolil on õpilasomavalitsus,mis on kooli õpilaste poolt valitav mittetulun-duslik esindusorganisatsioon, mille ülesandedon sätestatud õpilasomavalitsuse põhimääru-ses. Õpilasomavalitsus juhindub oma tegevu-ses ja otsuste vastuvõtmisel kooli õpilaskonnaenamuse tahtest, Eesti Vabariigi Põhiseadusest,Viimsi Keskkooli põhimäärusest, seadustest,õpilasomavalitsuse põhimäärusest, Eesti Õpi-lasomavalitsuste Liidu põhimäärusest, mitte-tulundusühingute ja nende liitude seadustestja teistest õigusaktidest.3.7. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja neidmõjutatakse vastavalt haridusministri määru-sele ja kooli kodukorrale.

Viimsi Teataja 94.11. Personaliga sõlmib töölepingud ningmuudab ja lõpetab need kooli direktor vasta-vuses tööseadustega ja muude töösuhteid re-guleerivate õigusaktidega.4.12. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kas-vatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töö-tavate isikute vabade ametikohtade täitmisekskorraldab kooli direktor konkursi, mille läbi-viimise korra kinnitab hoolekogu direktori et-tepanekul.4.13. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeis-terlikkuse ning nende kvalifikatsioonitasemeüle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine.Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab ha-ridusminister määrusega.

5. JUHTIMINE5.1. Kooli juhib direktor. Direktor kannabvastutust kooli üldseisundi ja arengu ning ra-haliste vahendite õiguspärase ja otstarbekakasutamise eest.5.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Di-rektor võib teha tehinguid, mis on suunatudtema seaduses sätestatud ülesannete täitmi-sele.5.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks kor-raldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulu-tab välja ja selle läbiviimise korra kehtestabvallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinni-tab ametisse vallavalitsus.5.4. Kooli direktoriga sõlmitakse töölepingkuni viieks aastaks. Direktoriga sõlmib, pea-tab, muudab ja lõpetab töölepingu vallava-nem või tema volitatud ametiisik.5.5. Koolis on õppenõukogu, mille ülesanneon kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaks-määramine, analüüsimine, hindamine ja juh-timiseks vajalike otsuste tegemine.5.6. Õppenõukogu liikmeteks on kõik koolipedagoogid.5.7. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemisekorra määrab haridusminister määrusega.5.8. Kooli edukaks tööks vajalike tingimusteloomiseks moodustab vallavalitsus hooleko-gu.5.9. Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev or-gan, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, ko-haliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vi-listlaste ja kooli toetavate organisatsioonideühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevusejälgimisel ning selleks tegevuseks parematetingimuste loomisele kaasaaitamisel.5.10. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu,õpilasomavalitsuse ja õpetajate esindajadning kuni viis vanemate, vilistlaste ja koolitoetavate organisatsioonide esindajat lasteva-nemate üldkoosoleku otsusel.5.11. Hoolekogu valib enda hulgast esime-he, aseesimehe ja sekretäri. Hoolekogu koos-olekud toimuvad õppeaasta kestel vähemaltkuus korda õppeaasta jooksul. Hoolekogu te-gutsemise korra kehtestab haridusministermäärusega.5.12. Hoolekogu teeb vallavalitsusele ettepa-nekuid kooliga seotud küsimuste paremakslahendamiseks.5.13. Kooli direktor on hoolekogu ees aru-andekohustuslik.

5.14. Kooli juhtimise ning õppe- ja kasva-tustöö paremaks korraldamiseks moodustabdirektor kooskõlas õppenõukoguga ja kinni-tab käskkirjaga:5.14.1. direktsiooni nimelise koosseisu;5.14.2. ainenõukogude koosseisud;5.14.3. atesteerimiskomisjoni nimelise koos-seisu;5.14.4. palgakomisjoni nimelise koosseisu;5.14.5. vastavalt vajadustele muude alalistevõi ajutiste komisjonide nimelised koossei-sud.

6. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINEJA EELARVE6.1. Kooli vara moodustavad koolile Viimsivalla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks javaldamiseks antud maa, hooned, rajatised,seadmed, inventar ja muu vara.6.2. Kooli vara valdamine, kasutamine ja kä-sutamine toimub vallavolikogu poolt kehtes-tatud korras.6.3. Kooli eelarve tulud moodustuvad eral-distest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistestsihtasutustelt, sponsoritelt, annetustest ningkooli õppekava välisest tegevusest saadud tu-ludest.6.4. Kooli kulud katab omanik. Lähtudes koo-lide õpilaste arvust, määratakse kooskõlasvalla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahe-korra seadusega igal aastal riigieelarvest toe-tus vallaeelarvele kooli pedagoogide tööta-su, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpi-kute soetamisega seotud kulude katmiseks.6.5. Kooli eelarve kava kiidavad heaks koolihoolekogu, vallavalitsus ning eelarve kinni-tab vallavolikogu.6.6. Koolil võib olla oma pangaarve.6.7. Kooli pedagoogide töötasustamise alu-sed kinnitab vallavolikogu, kusjuures õpeta-jate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel ar-vestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatudmunitsipaalkooli õpetajate palga alammäära-sid. Valla eelarvest finantseeritavad persona-li palgad kehtestab vallavalitsus ja kinnitabvallavolikogu.6.8. Kooli pedagoogidele lisatasude maksmi-se alused nõutavast tulemuslikuma töö eesttöötab välja kooli juhtkond kooskõlas hoole-koguga.6.9. Kooli töötajatele soodustuste määrami-se korra töötab välja kooli direktsioon koos-kõlas õppenõukoguga.6.10. Kooli õppe- ja kasvatustegevusealastekohustuslike dokumentide loetelu ja vormidning nende täitmise korra kehtestab haridus-minister määrusega.6.11. Kool esitab oma tegevuse kohta statis-tilise ja eelarve täitmise aruande rahandus-ministri määrusega kehtestatud korras ja täht-aegadeks. 6.12. Kool teostab oma vara valdamise, kä-sutamise ja kasutamise vastavalt vallavoliko-gu poolt kehtestatud korrale. Koolil on õigusteha vallavalitsusele ja vallavolikogule ette-panekuid:6.12.1. oma bilansis oleva vara müümiseks,üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

3.8. Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õp-pimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaand-mise korra ja vormi kinnitab haridusministermäärusega.3.9. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õp-penõukogu otsusega nõustumatuse, samutiõpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlus-küsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu jakooli üle riiklikku järelevalvet teostava ameti-isiku poole.3.10. Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatudvaralise kahju hüvitab õpilane või tema vane-mad (eeskostjad) õigusaktidega sätestatud alu-sel ja korras.3.11. Kooli lastevanemate üldkoosolek kutsu-takse kokku kooli direktsiooni poolt vähemaltkaks korda aastas.3.12. Klassijuhataja kutsub kokku klassi laste-vanemate koosoleku kooli ja kodu koostöökoordineerimiseks vähemalt kaks korda aas-tas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaidnõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokkukutsuma selle klassi õpilaste vanemate koos-oleku.

4. KOOLITÖÖTAJAD4.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pe-dagoogid ja teised töötajad.4.2. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, di-rektorit, direktori asetäitjat õppe- ja kasvatus-alal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaidisikuid.4.3. Personali koosseisu määrab kooli direk-tor tuginedes haridusministri määrusega keh-testatud miinimumkoosseisule.4.4. Personali ülesanded ja kohustused, õigu-sed ja vastutus määratakse kindlaks kooli põ-himääruse, töösisekorraeeskirjade, ametijuhen-di ja töölepinguga, mis on kooskõlas töösea-dustega ja töösuhteid reguleerivate muudeõigusaktidega.4.5. Koolis on klassi- ja aineõpetajad.4.6. Õpetaja põhiülesanne on õpilaste õpeta-mine ja kasvatamine. See tugineb õpilaste jaõpetajate vastastikusele lugupidamisele ja üks-teisemõistmisele ning koostööle õpilaste ja va-nematega.4.7. Personalil on õigus:4.7.1. tutvuda kooli tegevust puudutava doku-mentatsiooniga;4.7.2. pöörduda korrakaitseorganite poole;4.7.3. keelduda tööülesannetest, milleks talpuudub vastav kompetents ja pädevus;4.7.4. pöörduda oma õiguste kaitseks vastava-te ametkondade poole.4.8. Pedagoogil on õigus:4.8.1. taotleda ametijärgu tõstmist;4.8.2. valida õpikuid, kooskõlastades need koo-li ainenõukoguga;4.9. Personal on kohustatud:4.9.1. suhtuma kohusetundlikult oma töösse;4.9.2. end ametialaselt pidevalt täiendama;4.9.3. täitma üldkohustuslikke moraali- ja kõlb-lusnorme;4.9.4. lähtuma oma tegevuses kooli töösisekor-raeeskirjast, oma ametijuhendist ja käesolevastpõhimäärusest4.10. Personal on vastutav tema hoolde usal-datud kooli vara eest.

10 Viimsi Teataja6.12.2. finantsmajanduslike tehingute teosta-miseks, koostöölepingute sõlmimiseks EestiVabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksik-isikutega;6.12.3. teenuste osutamiseks juriidilistele jaüksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud le-pinguga määratud tingimustele (hinnad ja ta-riifid kehtestatakse kõrgemalseisva organipoolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsi-ametiga);6.12.4. koolihoone remondiks, renoveerimi-seks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks;6.12.5. õppekavavälisest tegevusest saadavatulu hinnakirjade suhtes.6.13. Kool võib oma põhitegevuse kõrval jaseda kahjustamata tegeleda õppekavavälisekoolituse, võistluste, kontsertide ja näitustekorraldamise, õppematerjalide koostamise,valmistamise ja kirjastamisega, ruumide ren-timise, majutamise ja toitlustamise korralda-misega.6.14. Kooli ruumides võib korraldada tasu-liste ringide tööd nii õpilastele kui täiskasva-nutele, kui selle järele on nõudlust.6.15. Kooli ruumide rendihinnad ja ringidehinnakirjad kehtestab vallavalitsus oma kor-raldusega.

7. RAHVUSVAHELISED SIDEMED7.1. Koolil on õigus luua sidemeid välisriiki-de koolide, organisatsioonide ja asutustegakooskõlastatult vallavalitsusega.7.2. Koolil on õigus vastu võtta välisriikideõpetajaid ja õpilasi ning saata õpetajaid ja õpi-lasi sõpruskoolidesse välisriikides kooskõlas-tatult vallavalitsusega.

8. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINEJA TEGEVUSE LÕPETAMINE8.1. Kooli ümberkorraldamine ja ümberku-jundamine toimub järgmistel juhtudel:8.1.1. vallas on koolitusnõudlus suurenenudvõi vähenenud;8.1.2. finantseerimisvõimalused on suurene-nud või vähenenud;8.1.3. ümberkorraldused haridussüsteemis;8.1.4. muud seadusest või regionaalpoliitikasttulenevad juhud.8.2. Kooli tegevus lõpetatakse järgmistel juh-tudel:8.2.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul eivasta kooli õppetase riikliku õppekavaga keh-testatud nõuetele;8.2.2. kooli ei ole võimalik finantseerida;8.2.3. kooli kõik koolitusload on tühistatud;8.2.4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel.8.3. Kool korraldab ümber või lõpetab tege-vuse vallavolikogu otsuse alusel vallavalit-suse õigusaktidega kehtestatud korras.8.4. Kooli ümberkorraldamisest või tema te-gevuse lõpetamisest informeeritakse Haridus-ministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli per-sonali hiljemalt kuus kuud enne uue õppe-aasta algust.8.5. Kooli ümberkorraldamine või tegevuselõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.8.6. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab valla-valitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguidteises koolis.

9. LÕPPSÄTTED9.1. Kooli põhimääruse kinnitamine ja sellemuutmine toimub vallavolikogu poolt.

��� ���������������/01��������2000� ������1�/3����������������� ���Tuginedes karistusseadustiku (RT I 2001, 61,364) ja Väärteomenetluse seadustiku (RT I2002, 50, 313) jõustumisele ja arvestades, ethaldusõigusrikkumiste seadustik on alates01.09.2002 kehtetu, Viimsi Vallavolikogumäärab:1. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavoliko-gu 10. oktoobri 2000 määrus nr. 16 “Haldus-õiguserikkumise protokolli koostama ja hal-dusõiguserikkumise asja arutama volitatudametiisikute loetelu kinnitamine”.2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teata-ja” ja Viimsi valla portaalis.3. Määrus jõustub 1. septembril 2002.a.Madis Saretok, Volikogu esimees

Nr 29 Viimsi valla heakorra ja avaliku kor-ra ning kasside ja koerte pidamiseeeskirja kehtestamineKohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lg 3 p 2, § 361 ja § 362 alusel, Viimsi Valla-volikogu määrab:1. Kehtestada juurdelisatud Viimsi valla hea-korra ja avaliku korra ning kasside ja koertepidamise eeskirja kehtestamine.2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teata-ja” ja Viimsi valla portaalis.3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavoliko-gu 13.05.1997 määrusega nr. 10 (muudetudViimsi Vallavolikogu 11. mai 1999 määruse-ga nr. 47 ja 08. juuni 1999 määrusega nr 49)kinnitatud Viimsi valla heakorra ja avalikukorra eeskiri.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärastavalikustamist Vallakantseleis.

Madis Saretok, Volikogu esimees

��� ��������������/01��� �� ����������Nr 180 Viimsi valla jaoskonnakomisjonidemoodustamineNr 181 Viimsi Keskkooli hoone suhtes ostu-eesõiguse kasutamise küsimusNr 182 Detailplaneeringu algatamine: maa-üksus Uus-PärtleNr 183 Detailplaneeringu algatamine: maa-üksus MännikuNr 184 Detailplaneeringu algatamine: Rand-vere tee 1 ja 3Nr 185 Detailplaneeringu algatamine: maa-üksus Tiigi

Nr 186 Detailplaneeringu kehtestamine:Kungla tee 12Nr 187 Detailplaneeringu kehtestamine: Keiutee 6Nr 188 Viimsi Vallavolikogu 11. juuni 2002otsuse nr. 109 tühistamineNr 189 Vallavara võõrandamine: Mõisa tee2A olmehooneNr 190 Munitsipaalmaa võõrandamine otsus-tuskorras: Kelvingi ranna-ala

��� �������������� ������27.august 2002 nr. 58Aadresside määramine Haabneeme alevi-kusViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 27.08.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.6.1.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus tee nimi jaaadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogupoolt 11.juunil 2002.a. otsusega nr. 118 maa-üksustel Käärti I ja II kehtestatud detailpla-neeringule alljärgnevalt:Hundi tee 3 elamukrunt nr. 1Hundi tee 3A elamukrunt nr. 2Hundi tee 8 alajaamHundi tee 10 elamukrunt nr. 3Hundi tee 12 tootmismaa nr. 42. Maaomanikel tähistada maaüksused vas-tava tähisega 1.maiks 2003.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

27.august 2002 nr. 59Tee nime ja aadresside määramine Tamm-neeme külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 27.08.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.6.2.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Tammneeme külas tee nimi jaaadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogupoolt 21.juunil 2002.a. otsusega nr. 171 maa-üksustel Pearna I, V ja VI kehtestatud de-tailplaneeringule alljärgnevalt:Teigari tee 1 olemasolevad hoonedTeigari tee 2 elamukrunt nr. 1Teigari tee 3 elamukrunt nr. 2Teigari tee 4 elamukrunt nr. 3Teigari tee 5 elamukrunt nr. 4Teigari tee 6 elamukrunt nr. 5Teigari tee 7 elamukrunt nr. 6Teigari tee 8 elamukrunt nr. 7Teigari tee 9 elamukrunt nr. 8Teigari tee 10 elamukrunt nr. 9Teigari tee 11 reserv

Viimsi Teataja 11Teigari tee 12 elamukrunt nr. 11Teigari tee 13 üldmaa nr. 102.Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tä-histada tee vastava tähisega kolme kuu jook-sul pärast ehitusloa väljastamist tee ehitu-seks.3. Maaomanikel tähistada aadressid hiljemalt1.maiks 2003.a.4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

27.august 2002 nr. 60Tee nime ja aadresside määramine Tamm-neeme külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 27.08.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.6.3.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Tammneeme külas tee nimi jaaadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogupoolt 14.mai 2002.a. otsusega nr. 103 maa-üksusel Tominga IV kehtestatud detailpla-neeringule alljärgnevalt:Kõivu tee 1 reservKõivu tee 2 reservKõivu tee 3 resevKõivu tee 4 elamukruntKõivu tee 5 reservKõivu tee 6 elamukrunt2.Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tä-histada tee vastava tähisega kolme kuu jook-sul pärast ehitusloa väljastamist tee rajami-seks.3.Maaomanikel tähistada aadressid hiljemalt1.septembriks 2003.a.4.Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

27. august 2002.a. nr. 61Viimsi valla valimisjaoskondade moodus-tamineKohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseaduse (RT I 2002, 36, 220, 57, 355; 68,407) ja Viimsi Vallavalitsuse 27.08.2002 is-tungi päevakorrapunkt 7.3 alusel, Viimsi Val-lavalitsus annab korralduse:1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimis-te korraldamiseks moodustada Viimsi vallaterritooriumil 3 valimisjaoskonda järgmiselt:1.1. Valimisjaoskond nr 1 (Viimsi alevik,Miiduranna küla, Muuga küla, Äigrumäeküla, Pärnamäe küla, Lubja küla, Randvereküla, Laiaküla küla, Metsakasti küla), Vali-misjaoskond asub Viimsi vallamajas Nelgitee 1.1.2. Valimisjaoskond nr 2 (Haabneeme ale-vik, Tammneeme küla, Leppneeme küla, Ro-huneeme küla, Püünsi küla, Pringi küla,Kelvingi küla, Naissaar). Valimisjaoskond

asub Viimsi Keskkoolis, Männi tee 2.1.3. Valimisjaoskond nr 3 (Kelnase küla,Lääneotsa küla, Idaotsa küla). Valimisjaos-kond asub Prangli Põhikoolis Kelnase kü-las.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskon-da eelhääletamine toimub valimisjaoskonnasnr. 1.3. Valijal, kelle elukoha andmed Viimsi val-las on rahvastikuregistrisse kantud valla täp-susega saavad hääletada valimisjaoskonnasnr. 1.4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

27. august 2002.a. nr. 62Aadresside määramine Püünsi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 27.08.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.6.4.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Püünsi külas asuvale püünistekuurile aadressiks Annuse tee 2B vastavaltjuurdelisatud asukohaplaanile.2. Kommunaalametil tähistada aadress vas-tava tähisega 1.septembriks 2003.a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

3. september 2002.a. nr. 63Aadresside määramine Randvere külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 03.09.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.2.1.), arvestades kodanikeH.Neier’i, U.Themas’e ja A.Siimer’i aval-dust, annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Randvere külas aadressid lisa-tud plaanile alljärgnevalt:Muuga tee 73 Ants Siimer, kinnistu nr.17308,praegune Koralli tee 44Muuga tee 75 Udo Themas, kinnistu nr.16553 praegune Koralli tee 42Muuga tee 77 Heiti Neier, kinnistu nr, 16563 praegune Koralli tee 402. Maaomanikel tähistada kinnistud vastavatähisega 1.septembriks 2003.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

3. september 2002.a. nr. 64Aadresside määramine Püünsi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 03.09.2002.a. istungi otsusele (päe-

vakorrapunkt 6.2.2.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Püünsi külas aadressid vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 21.augusti2001.a. otsusega nr. 169 maaüksuselMadikse IV kehtestatud detailplaneeringulealljärgnevalt:Merikotka tee 9 elamukrunt nr. 2, 1183 m²Merikotka tee 11 elamukrunt nr. 1, 1194 m²2. Maaomanikel tähistada aadressid vastavatähisega 1.septembriks 2003.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

3. september 2002 nr. 65 Aadresside määramine Lubja külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 03.09.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.2.) annab Viimsi Vallavalit-sus määruse:1.Määrata Lubja külas maaüksusel Pärtle II-2 aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogupoolt 21.augustil 2002.a. otsusega nr. 169kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt:Uus-Pärtle tee 2 elamukrunt nr. 6Uus-Pärtle tee 2A elamukrunt nr. 5Uus-Pärtle tee 4 elamukrunt nr. 4Uus-Pärtle tee 6 elamukrunt nr. 3Uus-Pärtle tee 7 elamukrunt nr. 7Uus-Pärtle tee 8 elamukrunt nr. 2Uus-Pärtle tee 9 elamukrunt nr. 8Uus-Pärtle tee 10 elamukrunt nr. 1Uus-Pärtle tee 11 elamukrunt nr. 9Uus-Pärtle tee 11A tootmismaaUus-Pärtle tee 13 elamukrunt nr. 10Uus-Pärtle tee 13A elamukrunt nr. 11Uus-Pärtle tee 15 elamukrunt nr. 122. Kommunaalametil tähistada tee vastavatähisega 3 kuu jooksul pärast ehitusloa väl-jastamist tee rajamiseks.3. Maaomanikul tähistada elamukrundid vas-tava tähisega 1.juuniks 2003.a.4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

10. september 2002.a. nr. 66Aadresside määramine Rohuneeme külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 10.09.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.7.) annab Viimsi Vallavalit-sus määruse1.Määrata Rohuneeme külas asuvatele puur-kaev-pumbamajadele aadressiks Rohuneememnt. 125A ja Sadama tee 7A vastavalt juur-delisatud asukohaplaanile.5. Kommunaalametil tähistada aadress vas-tava tähisega 1. septembriks 2003.a.6. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

12 Viimsi Teataja

����������������������� �����toimusid sel suvel juba 10. korda.

Läbiviimise võttis vabatahtlikult endakanda Türi vald, kuna kogemus esimestemängude organiseerimisest oli olemas.Niisiis – taas Säreveres ning konkureeri-mas 57 valla parimad sportlased. Viimsikoondise moodustasid naisvõrkpallurid(saavutati 4.koht); kergejõustiklased(5.koht); orienteerujad (8.koht); köieve-dajad (9.koht); jalgratturid (13.koht) ningmälumängijad (19.koht).Üldkokkuvõtteskuues koht. Paremusjärjekorras said meistette Tartu vald, Audru vald, Paikuse vald,Ülenurme vald ning Ambla vald.

Üksikaladelt toodi koju ka terve hulkmedaleid. Kuldmedali vääriliselt võistle-sid kergejõustiklased Mihkel Roots(3000m-11.10,7), Ants Savest (kuulitõu-kes-11.74), Mari Järvis (kõrgushüppes-1.60), Mart Soesson ( 400m-49,6), MatiMärtson ( kaugushüppes-5.34), jalgratta-krossis Andre Aduson.

Hõbemedali said Imbi Savi suund-orienteerumises, kergejõustikus AntsSavest (kettaheites-37.53), Ruut Rätsepp(kuulitõukes-13.77), Gerth Kivimaa(400m-51,3), Mihkel Roots ( 800m-2.28,8), Aare Piirsoo jalgrattakrossis.Pronksmedali võitsid kergejõustikus MatiMärtson(100m-13,0) ja Gerth Kivimaa(1500m-4.19,5).

Kõige enam ja edukamalt on osalenudvaldade mängudel meie kergejõustiku”raskevägi” Ants Savest ja Ruut Rätsepp.XI valdade suvemängud toimuvad koosEesti XI Maaspordimängudega 2003.a.juulikuu esimesel nädalavahetusel Viljandis.

Paarikümneaastase ajalooga SPORDI-PÄEVAD PRANGLIL peeti taas augus-tikuu alguses, korraldajaks-läbiviijaksViimsi Koroonamänguklubi.

Aladest olid kavas õhupüstolistLASKMINE (56 osavõtjat), täiskasvanu-tele veel ODAVISE (31 osavõtjat); KUU-LITÕUGE (38 osavõtjat) ning VÕRK-PALL (3 võistkonda). Lastele kavas ol-nud PALLIVISKES oli osavõtjaid 30. Igasvanuses huvilistele oli 60m JOOKS (54osavõtjat), HOOTA KAUGUSHÜPE (51osavõtjat) ning PETANK (46 osavõtjat).

Võrkpalli võitis võistkond nimega”Kohalikud” koosseisus Indrek Säde; And-re Juhanson; Kaido Lembinen; KuidoLembinen; Raiko Linholm ja RoyPuuström.

Üksikaladel oli kõige resultatiivsem19-aastane Raiko Linholm, võites oma va-nuseklassis laskmise (30 silma);60m jook-su (7,95);hoota kauguse (2.70,5);kuulitõu-

ke (6kg-13.98) ja odaviske (600g-48.40).Neljal alal tuli võitjaks veteranide vanu-seklassi kuuluv Väino Klopets. Kolme-kordsed võitjad olid 8-aastane RagnarLembinen ning 12-aastane Priit Piirisaar,kõige noorematest meestest võitis 5-aas-tane Ats Klemmer

Naiste arvestuses oli viie võiduga edu-kam 20-aastane Külliki Trepp, võitespetanki;60m jooksu((9,5);hoota kauguse(2.29,5); kuulitõuke (4kg-8.26) ning oda-viske (26.08).Vanemas naiste võistlusklas-sis tuli võitjaks Liivi Vähesoo. 12-aasta-ne Marilis Leppmets võitis kolm ala, kõi-ge noorematest võitis 5-aastane Laura-Marie Linholm 2 auhinda.

� ���������������������,Algav sügishooaeg pakub meie valla pois-tele-tüdrukutele mitmeid uusi ja ka varemtuttavaid võimalusi treeninguteks. Kunikõiki saaliaegu veel päris täpselt paikapole saadud, annavad oma ala kohta tea-vet treenerid ise:KERGEJÕUSTIK - Rein Raspel 056 461195; Eha Rünne 051 59 636

KÄSIPALL - Ain Pinnonen 051 78 768

VÕRKPALL - Anu Karavajeva 052 93426

JALGPALL - Aleks Taurafeldt 055 21 430

KORVPALL - Teet Tiisvelt 052 26 609;Tanel Einaste 050 48 422

TENNIS - Alo Ojassalu 056 605 576

Spordiselts “ Marathon” võtab vastu uusiõpilasi kergejõustiku treeningugruppi-desse: tüdrukud (6 - 7 klass) ja poisid (7 -8 klass). Treeningud kolm korda nädalas.Info: tel 056 461195 või 6096310, ReinRaspel, spordiselts “Marathon” esimees.

���� ���������'���� �������������Juuli esimesel nädalal toimus Käsmus tra-ditsiooniline käsipallipoiste suvelaager.

Rannakäsipalliturniiridel osales HCViimsi seekord nelja võistkonnaga. Kõi-ge kõrgemad ootused olid Viimsi E klassipoiste I võistkonnal, sest eelmisel aastalvõidetud meistritiitel vajas kaitsmist. Al-gus oli paljutõotav – Viljandi ja Põlvaetappidelt nopiti võidud ning viimaselePirita etapile mindi vastu lootusrikkalt.Kuid kaotus Siili Palliklubile röövis väl-javaated meistritiitlile ning viimsilassedjäid üldkokkuvõttes teiseks. HC Viimsi Eklassi II võistkond saavutas 6. koha, Dklassi I 3. ja II võistkond 7.koha.

10.-11. augustil toimunud KehraCupil osalesid nii D klassi kui ka E klassipoisid. Vanemad poisid võitlesid välja 4.koha, nooremad pidasid maha tõelise la-hingu, kuid taas pidid alla vanduma SiiliPalliklubile ning leppima 2. kohaga.

13.-15. septembril viibisid HC ViimsiD klassi käsipallurid Leedus. Treener AinPinnoneni sõnul oli tegemist väga tuge-vatasemelise turniiriga ning saavutatud 4.kohaga tuleb igati rahul olla.

� ���������427.september Harjumaa koolidevaheli-ne võistlus MURDMAATEATEJOOK-SUS Kolgakülas

2.oktoober Eesti meeste 2003.a. meist-rivõistlused kell 19.30 käsipallis:SKTapa-HCViimsi Tapa Spordihoones

5.oktoober Eesti naiste 2003.a. meistri-võistlused kell 14.00 võrkpallis:“Milstrand”-“Sylvester/Tartu Ülikool”Viimsi Keskkoolis

5.oktoober Harjumaa noorte ja täiskas-vanute meistrivõistlused VENE KABESMaardus

12.oktoober RAHVASPORDIPÄEVRohuneeme Puhkekeskuses kell 11.00

12;13.oktoober Euroliiga lauatennise-turniir meeskondadele Viimsi Spordi-hoones

12;13. oktoober Harjumaa meistrivõist-lused JALGPALLIS, meeskondadelekohtadel; finaal, Maardus

16.oktoober Eesti meeste meistrivõist-lused kell 20.15 käsipallis: SKReval-Sport-HCViimsi TTÜ spordihoones

19.oktoober Eesti naiste meistrivõistlu-sed kell 14.00 võrkpallis: “Milstrand”-Viljandi Metallitööstus/Volle ViimsiSpordihoones

26.oktoober Harjumaa meistrivõistlusedMALES Keilas

Harjumaa meistrivõistlustel osalemis-soovist palume teatada valla spordime-toodikule tel 60 90 980 või 051 965 243.

Viimsi Teataja 13

����������,������������������������������ ���������������������������

E T K N R6-7 a. 14.30-15.30 14.30-15.308-9 a. 17.00-18.00 17.30-18.3010-11a. 17.00-18.15 17.00-18.15 17.00-18.1512-13a. 18.15-19.30 18.15-19.30 18.15-19.30

Treenerid: Ain Pinnonen (tel 051 78768), Ain Kont (tel 050 30433)ja Eha Rünne.

�$$%�$���)&5$'�(($�����6$��(7��5

81���������

���4

14.00-16.00 Pallimänguvõistlused lastele

16.05 Spordihalli pidulik avamine ja võist-kondade autasustamine

16.15 Demonstratsioonmatšid:� korvpalli vabavisked� võrkpalli täpsusservid� sulgpall� tennis

Võistlevad koolide, vallavalitsuse, volikogu, ehita-jate ja Viimsi Halduse sponsorite võistkonnad.

16.30. Õues alustab TIVOLI!

� ����"��,

Haabneemes, Sõpruse tee 5 avatud

uues SPORDIHALLIS

on võimalik mängida: lauatennist, sulgpalli, tennist,

võrkpalli, korvpalli, käsipalli ja jalgpalli. Avarates riie-

tusruumides on ka saunad.

Spordihalli kõrval asub “Westerni”stiilis

LASKETIIR, mis on kuue 25- meetrise rajaga.

Kohapeal relvalaenutus (püstolid, revolvrid,

pumppüssid, sportpüssid), laskemoon ja muu

vajaminev.

Info: Spordihall 6 080 271, 6 080 272

Lasketiir: 6 090 264, 055 79 061

e-mail: samesport@viimsivald.ee

internet: www.samesport.ee

AS SAME SPORT

14 Viimsi Teataja

��� ������������������������Baiba Ploomipuu ja Neeme Rohumaal

sündis 9.augustil poeg RICOKati Naber´il ja Urmas Koortil sündis

25.augustil poeg UKU KÕUAiri ja Aare Järvelaidil sündis 10.juulil

tütar ANETEIlona Kraan´il ja Marek Säälikul sündis

7.augustil poeg KRISTOFERMeeli Kallasel ja Aivar Sõerdil sündis

9.augustil poeg TAAVIPiret Sternhof´il ja Mait Kingil sündis

6.septembril poeg KARLGea ja Erki Lepikul sündis 28.augustil

tütar KAROLIINAKätlin ja Raido Viigil sündis

5.septembril tütar RAILINKristiina Agul sündis 29.augustil tütar

KATRIIN

�������� !"�����#"������$%���� ���� & ��'�� ��������%����������� �������%�����������������$%��� �(���'���� �� ���%� �����������������������������%���� ����� ���� �����'%

�� �)���%����� �'� ��� ��� ���%������ ���$%����������

� ����������� �����.�2��� ���������� �����/90����: ���

;��� ���������� �����280����: ���

* ����� �������������������+����� ����������,*������������� ���������������)�����%�����������)�����-������� ��������.

7�������/���� ���%�0�1%��� �� ��(��� �������(����������� ���$%������%������ ��������� ��)� ����� ���

7�����.��� ����������� ����/20������(������ ���� ���������,�#"�#232#"

4)���� �����%�����������������������������+"��.������� ��������������������,

*� ��� ����� ����� ������������������������� ������������.���������������(������ ���� ���������,�#"�#232""

555,������ ��,��

������������������ ���������������������������������������������� ���������

�����

)������������������������ �������

�$$%�$�%�&���$�21��������

*������� �� �� ������������+�**<����� ��1

Leppneeme külavanemavalimiskoosolek on 4. oktoobril

kell 18.00Leppneeme kaupluses.

���������������/���� ���#&��������*���'�������)

*� � ��

��))��� �� ��<><���))��� !���������* ��

:� ���� ������*�����������**����������� �����������A

���������� ���*��� ����*����*�����**�� �� ������*�

��**�� ��� �(������(����� ���(���*��������*��������*��

<�������*�� �����**���������*�*��� ���*�� ��� �

�* �� � ���#%�B���(�%@%�@%��%"����%@%,���@@�

����������HHH��������

Viimsi Teataja 15

������������������Metalli koristamine, tel 056 95 77 13.

���

KÜ Kaluri 8 otsib osalise tööajaga õuekorista-jat. Info tel 609 2091, Eero Mäss.

���

8-kuune poiss, kes elab Rohuneemes, ootabhead ja lahket hoidjatädi paar päeva nädalas.Tel 051 33 465.

���

Kogemustega noor lapsehoidja tuleb last hoid-ma või võtab kodus (Rohuneeme külas), hoidalapse alates novembrist. Kokkuleppel teeb kasüüa ja hoiab korras teie kodu. Sobib ka töömõned päevad nädalas. Tel 053 988 963, Kati.

���

Lasteaiaõpetaja haridusega naisterahvas võtabhoida 3-4-aastasi lapsi ja pakub neile ka koo-liks ettevalmistust. Tel. 052 83 154

���

Müüa kuivi ja lõhutud küttepuid 30 ja 50 cm.Koos kohaletoomisega, tel 052 00 623.

���

Pooleteistaastane tüdruk ootab Viimsis lahkethoidjat kaks korda nädalas. Tel 05 55 33 276või 630 65 06, Maire.

���

Aasta ja 8-kuune poiss Viimsi alevikus otsibhoidjat. Tel 050 25 369.

���

Alustav ettevõtja soovib rentida Viimsi vallaspuidutöökojaks sobivat ruumi ca 100 m². Kõikpakkumised on teretulnud. Tel 052 25 724 võie-post:urmoreitman@hot.ee

HAUAKIVIDJA KIVITÖÖD

Mähel, Kummeli tee 103VAHUR RAIDMATel 63 93 103GSM 052 47 103

PPPPPaigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt TVTVTVTVTV-----

antenne kantenne kantenne kantenne kantenne koos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.

TTTTTel 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.

�?��9 ��" �"<��* 9 &�� ���������)

������������9�� ������2-�������5������ ���#%

�#�����������'� ��&������������/�;����

.�**��� ����������*����(�����������������&��*� ���(����*� ������

����� ��)����� �� ����

7���� ������#0@���*�������������� �������*�� ��+*����%,#�"�,(

���*���!����:���

�?��9 ��" �9<�* 9 ��*�����@�#%���� �

������������9�� ������2-�������5������ ���#%

�#�����������'� ��&��������:���/������

.�**��� ���������������(��������������� �������� �� ����

7���� ������#%%���*�������������� �������*�� ��+*����%,#�"�,(

���*���!����:���

RESTRESTRESTRESTRESTORANORANORANORANORANMERITÄHT MERITÄHT MERITÄHT MERITÄHT MERITÄHT SPSPSPSPSPA A A A A ViimsiViimsiViimsiViimsiViimsi

TTTTTererererervise hoonesvise hoonesvise hoonesvise hoonesvise hoonesPakub A LA CARTE menüüs TOITETERVISLIKUST KERGEST EINESTMITMEKESISE LÕUNANI, LISAKS

RIKKALIK VEINIVALIK!

Iga päev 12.00-15.00 lõunasöök SOODSAHINNAGA!

E,E,E,E,E, K, K, K, K, K, L - ELA L - ELA L - ELA L - ELA L - ELAV MUUSIKAV MUUSIKAV MUUSIKAV MUUSIKAV MUUSIKA

Restoranis on kokku 150 kohta. Saale onvõimalik reserveerida pidulikeks

KOOSVIIBIMISTEKS, ÄRILÕUNATEKS,BANKETTIDEKS.

Koduste tähtpäevade tähistamiseks on meiltvõimalik tellida külmlauda.

Restoran MERITÄHT ootab teid:Restoran MERITÄHT ootab teid:Restoran MERITÄHT ootab teid:Restoran MERITÄHT ootab teid:Restoran MERITÄHT ootab teid:P-N 12.00-23.00P-N 12.00-23.00P-N 12.00-23.00P-N 12.00-23.00P-N 12.00-23.00 R, L 12.00-01.00 R, L 12.00-01.00 R, L 12.00-01.00 R, L 12.00-01.00 R, L 12.00-01.00 Info: 60 61 156 Info: 60 61 156 Info: 60 61 156 Info: 60 61 156 Info: 60 61 156

Soovin osta 2-toal korterit Viimsipoolsaarel.

Kiire!Tel 056 640606 või 056 623 326.

1�0�*<��<%<�<@<�� ������ ����'�����.��*���))*�� �����&��#�������@�B�����(��(��#��%%�#��0%"�������,�#"�����(��(��#��0%�#,�%%����*�����������:**�����8��*���:**��>������� ��� �� ����� ��(���*��� �������� ���*�*���(� � �����(� ���������(���� ������'*+��������� �A���$@���"@������:**��� �A�%@#�#$#���#

�� �� ������9�������&���������������� ������8�#%�%%����#$�%%<���*����A�6�������� �!��������(������������� ����(���*���������*������'*+��������� �A���$@���"@

6������6�A��������6���"<�@�*�9<<, 08�*����� ��*���� ���*���� ����(���������������������� �����(�������� ���������������� ������������*���� ������ �!��� ��������������*��(����� ���������������*����7�� ���*���������*�������#"���9������������� ���#%�%%�#��%%(���*������ ������ 9�� ���� �������� ��� ���������������*�������� ������9�������������� ����*�"@%��'*+� ��� ����� �������*�� ����� ����� ���+*�A���$@���"@�

��������������� ��������

��������������������������������������������������������������������������������������������������������

��������������"���������� ��=��� ����������,

�������������������������������������������,

��������������� ���� �������������������� ������ �������������0��*������)������������� ��� ����������)��&����� :>>1-��� ������1��:1

���� ��������������������������������������������������0/10?12002�@�� A18B�!�/91;0�@�*@�&��A18B�!�/31;06�� �����������������������2"%����������%�����������%�78""2,���1�30�?0�3/2@�30�?0�3/A16��������������������������30�?0�0/A� !8�����$0��� ��� ����� �������30�?0�B3B�� !8�����$9�:,�32�;9�BAB0'������� ��1������C-��� 1��

=��� ������������� ��� ���� ������

����������������

16 Viimsi Teataja

��� �����"������������������������������,Liisa Vinn 13. oktoober 94Katarina Kasemaa 10. oktoober 93Aleksandra Tarm 7. oktoober 92Elfride-Miralda Hamburg 2. oktoober 90Salme Rahula 6. oktoober 88Helmi Kivi 30. oktoober 88Helmi Kiive 30. oktoober 87Jevgenia Linnas 6. oktoober 85Selma Aasma 5. oktoober 82Meeta Mägi 4. oktoober 81Aino Mänd 1. oktoober 80Õie Hellat 17. oktoober 80Meinhard Ligi 1. oktoober 75Ellen Ressar 1. oktoober 70Liine Pavelson 14. oktoober 70Aino Külvi 19. oktoober 70Helmut Kivikangur 20. oktoober 70Nadeþda Maninkova 24. oktoober 70Endel Kiisa 1. oktoober 65Enno Kübarsepp 4. oktoober 65Helda Ajasta 6. oktoober 65Nelya Sokolova 7. oktoober 65Niina Sepman 25. oktoober 65Madis Kaasik 28. oktoober 65Urve-Ivi Sikkenberg 28. oktoober 65Mai Vari 29. oktoober 65

Viimsi Vallavalitsus teatab, et on peremehetu ehitisena arvele võtnud Viimsi vallas Püünsikülas Annuse tee 2B asuva püüniste kuuri. Nimetatud objekti teadaolev viimane omanik onViimsi Vallavalitsusele teadmata.Kõiki isikuid, kellel on vastuväiteid eelpool mainitud ehitiste peremehetuks tunnistamise koh-ta, palutakse need esitada dokumentaalselt tõestatuna Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 15.no-vembriks 2002.a. aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Viimsi vald.