ainekava III kooliaste - Viimsi Keskkool · Viimsi Keskkooli õppekava (III kooliastme ainekava) 5 5. teab folkloori ja kirjanduse põhimõisteid: müüt, legend, lüürika, dramaatika,

VIIMSI KESKKOOLI ÕPPEKAVA

III kooliastme ainekava

Viimsi 2010

Viimsi Keskkooli õppekava (III kooliastme ainekava) 3

Sisukord

Eesti keel ja kirjandus ...................................................................................................................................... 4

Kirjalik eneseväljendus ................................................................................................................................... 9

Inglise keel ........................................................................................................................................................12

Saksa keel (B-võõrkeel) .................................................................................................................................17

Vene keel (B-võõrkeel) ..................................................................................................................................22

Matemaatika ....................................................................................................................................................28

Loodusõpetus..................................................................................................................................................32

Geograafia ........................................................................................................................................................34

Bioloogia ...........................................................................................................................................................47

Keemia ...............................................................................................................................................................50

Füüsika ...............................................................................................................................................................53

Ajalugu...............................................................................................................................................................56

Inimeseõpetus.................................................................................................................................................61

Ühiskonnaõpetus ...........................................................................................................................................63

Muusika..............................................................................................................................................................66

Kunst...................................................................................................................................................................70

Joonestamine ..................................................................................................................................................73

Kehaline kasvatus...........................................................................................................................................75

Käsitöö ...............................................................................................................................................................77

Töö- ja tehnoloogiaõpetus..........................................................................................................................80

Arvutiõpetus ja informaatika......................................................................................................................84

Sõna- ja väljenduskunst ...............................................................................................................................90

4 Viimsi Keskkooli õppekava (III kooliastme ainekava)

Eesti keel ja kirjandus

Aine õpetamise eesmärgid

1. Kasvatada keelekultuuri ja austavat suhtumist emakeelde; 2. saavutada emakeele korrektne valdamine erinevates suhtlusolukordades nii kõnes

kui ka kirjas; 3. arendada õpilastes kirjanduslikku loomehuvi, ergutada sellekohaseid katsetusi; 4. anda teadmisi kirjandusest, selle ajaloost, kirjandusteadusest, kirjandusteooriast; 5. avardada ja rikastada erinevate tekstide lugemise kaudu õpilaste maailmapilti,

keeletaju ja pakkuda eetilisi elamusi; 6. arendada kõnetehnikat; 7. arendada analüüsioskust ja valmisolekut kuulata teiste seiukohti, esitada oma

arvamusi.

Ainealased pädevused eesti keeles

Õpilane 1. suudab rakendada häälikuõigekirja, suure ja väikese algustähe ning kokku-ja

lahkukirjutamise olulisemaid põhimõtteid; 2. suudab käändsõnu käänata ja moodustada tegusõna käändelisi vorme; 3. suudab moodustada omadussõnade võrdlusastmeid; 4. suudab tegusõna pöörata ning määrata nende arvu, tegumoodi, kõneviisi, eitavat

ja jaatavat kõnet; 5. suudab eristada liht- ja liitlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind – ja

põimlauset, (v.a. keerulised segaliitlaused), lihtsamat lauselühendit, otse-ja kaudkõnet;

6. suudab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada; 7. suudab leida sõnaraamatust vajalikku teavet, tähendust, õigekirjutust, vormi-

moodustust, kasutusvaldkonda; 8. suudab teksti liigendada ja tekstist välja tuua olulist; 9. suudab koostada jutukest, kirjeldust, lihtsamat arutlust, avaldust, elulookirjeldust,

seletuskirja; 10. suudab koostada referaati ja lihtsamat projekti, tööd eesmärgistada, materjali

koguda, süstematiseerida, sõnastada, vormistada kokkuvõtet, koostada allikmaterjalide loetelu.

Ainealased pädevused kirjanduses

Õpilane 1. suudab eesmärgipäraselt teksti kuulata ja lugeda, leida loetust ja kuuldust infot,

probleeme, teha lühikokkuvõtet, orienteerub tekstiliikides; 2. suudab anda hinnanguid enda ja kaaslaste suulistele esinemistele ja kirjalikele

töödele; 3. suudab eristada põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, lugejakiri, arvamus,

kuulutus, reklaam; 4. oskab eristada publitsistlikes tekstides fakte ja arvamusi;


5. teab folkloori ja kirjanduse põhimõisteid: müüt, legend, lüürika, dramaatika, eepika, eepos, komöödia, tragöödia, draama, romaan, jutustus, luuletus, näidend, süžee, teema, miljöö, probleem, karakter, konflikt, kompositsioon, stiil;

6. suudab loetleda rahvaluule liikide olulisemaid tunnuseid; 7. teab eesti eepose koostajat ja suudab eepose sisu lühidalt tutvustada; 8. teab olulisemate kirjandus – ja kunstivoolude romantismi ja realismi mõistet, nende

tähtsamaid tunnuseid ning esindajaid, suudab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel;

9. teab eesti ja maailmakirjanikke, on lugenud vähemalt 13 ulatuslikku kirjandusteost; 10. teab draamateose klassikalist ülesehitust, suudab analüüsida draamateose tegelasi,

tegelaskõnet, miljööd; 11. suudab interpreteerida luulet; 12. suudab tekstist eristada olulisemaid kujundeid: algriimi, epiteeti, võrdlust,

isikustamist, metafoori, kordust, suudab nende kasutamise kohta avaldada arvamust.

7. klass

Õpitulemused:

Õpilane 1. teab häälikuõigekirja reegleid ja oskab neid kasutada; 2. oskab õigesti kasutada käändeid; 3. oskab kasutada kirjavahemärke koondlauses, otse- ja kaudkõnes; 4. oskab valida kõnelemisel ja kirjutamisel sobivad keelevahendid vastavalt

suhtlusolukorrale; 5. teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke; 6. oskab luua erinevaid tekste (kirjand, ettekanne, referaat vm); 7. teab kirjanduse põhimõisteid (eepika, lüürika, dramaatika, eepos, jutustus,

romaan, luuletus, näidend, komöödia, tragöödia, draama, stiil); 8. teab rahvaluule liike, eristab rahvaluulet ilukirjandusest; 9. oskab arutleda kirjandusteoste üle; 10. oskab interpreteerida ja esitada luuletust; 11. oskab tekstist leida kujundid – algriimi, metafoori, korduse, võrdluse.

Kasutatav õppekirjandus

• ÕUNAPUU, T. Sõnavorm ja kõne: 7. klassi emakeeleõpik. Tallinn: Koolibri, 1997. • ÕUNAPUU, T. Sõnavorm ja kõne: 7. klassi emakeele töövihik. Tallinn: Koolibri,

1999. • ÕUNAPUU, T. Sõnavorm ja kõne: 7. klassi emakeele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri,

2000. • REINERT, L., SIIL, L. & VAHER, A. Etteütlusi, ümberjutustusi ja kirjanditeemasid

põhikoolile. Tallinn: Koolibri, 1998. • AU, I. & HENNOSTE, M. Kirjandus 7. klassile. Tallinn: Avita, 1998.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Sõnaliigid 1,2 2, 4, 5 võõrkeeled Sõnavormid 1, 2, 3 1, 4, 6 võõrkeeled AV, LV, VV 1, 2 1 Pöördsõnad 1, 2 1, 4 võõrkeeled


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Käändsõnad 1, 2 2, 4 võõrkeeled Määrsõnad 1, 2 4, 6 võõrkeeled Kirja ja raamatu teke 1, 4 7 ajalugu

kunst Kirjandusliigid 1, 3, 4 7 Rahvaluule 3, 5, 6 7, 8, 9, 11 ajalugu

kunst muusika

Kirjandusvoolud 1, 3, 4, 5 7, 9 kunst Ilukirjandus 3, 5, 7 7, 9, 10 muusika

8. klass

Õpitulemused:

Õpilane 1. oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja

väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada; 2. oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset; lihtsamat

lauselühendit; otse- ja kaudkõnet; 3. oskab levinumaid eesti keele lühendeid; 4. tunneb üldjoontes eesti keele grammatilist ehitust; 5. oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt

suhluseesmärkidele; 6. oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse,

õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkondade kohta; 7. oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha

kokkuvõtet; 8. oskab teksti liigendada; 9. teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke; 10. oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanre: juhtkiri, arvamus, kuulutus,

reklaam; 11. oskab eristada fakti ja arvamust; 12. oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihsamat arutlust, uudist, avaldust,

elulookirjeldust, referaati; 13. oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada; 14. oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet,

olukorra ametlikkust; 15. teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika, eepos, jutustus,

romaan, luuletus, näidend, komöödia, tragöödia, draama, teema, karakter, dialoog, kompositsioon, stiil;

16. teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke; 17. oskab lühidalt tutvustada 2-3 pikemat proosa- või draamateost,

määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda; 18. oskab interpreteerida ja esitada luuletust; 19. tunneb ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isiksustamise,

metafoori, korduse.

Kasutatav õppekirjandus:

• P. RATASSEPP Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. Tallinn: Avita, 2004. • P. RATASSEPP Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. klassile . Tallinn: Avita, 2004.


• M. HENNOSTE Kirjandus 8. klassile. Tallinn: Avita, 1997. • M. HENNOSTE Kirjanduse töövihik 8. klassile. Tallinn: Avita, 1997.

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

Eepika liigid ja žanrid 3, 4, 5, 7, 8 5, 7, 8, 9, 12, 15, 16, 17

ajalugu

Lüürika liigid ja zanrid 3, 4, 5, 7, 8 7, 9, 15, 16, 18, 19 ajalugu, kunst

Dramaatika liigid ja žanrid 3, 4, 5, 7, 8 7, 9, 15, 16, 17 ajalugu Filmikunst 7 ajalugu,

kunst Laul (levimuusika, rahvalaul, rahvuslik helilooming)

9 ajalugu, muusika

Ajakirjandus 1, 2, 4, 5, 7 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ühiskonnaõpetus Teabetekstid 2 11 Retoorika 2, 6, 7 5, 7, 9, 13, 14 ühiskonnaõpetus Kirjandusteadus 3, 4, 5, 7 7, 9, 12, 15 Ilukirjandus laias žanrivalikus 4, 5, 7, 8 5, 7, 8, 9, 11, 13,

15, 16, 17

Lause tähendusoskused ja lauseliikmed. Alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide

1, 2 1, 4, 6, 7 võõrkeeled

Rind- ja põimlause. Lauselühend. Interpunktsioon

1, 2 1, 2, 4

Koondlause 1, 2 1, 2, 4 Peamised sõnajärjemallid. Lausete seostamine tekstiks.

1, 2 1, 4, 6, 9

Süstemaatiline ülevaade ortograafiast. Lühendid

1, 2 1, 3, 4, 6

9. klass

Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja: 1. oskab rakendada häälikuõigekirja, suure ja väikese algustähe ning kokku- ja

lahkukirjutamise olulisemaid põhimõtteid; 2. oskab käändsõnu käänata ja moodustada tegusõna käändelisi vorme; 3. oskab moodustada omadussõnade võrdlusastmeid; 4. oskab tegusõna pöörata ning määrata nende arvu, tegumoodi, kõneviisi, eitavat ja

jaatavat kõnet; 5. oskab eristada liht- ja liitlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind- ja põimlauset

(v.a. keerulised segaliitlaused), lihtsamat lauselühendit, otse- ja kaudkõnet; 6. oskab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada; 7. oskab leida sõnaraamatust vajalikku teavet, tähendust, õigekirjutust, vormi-

moodustust, kasutusvaldkonda; 8. oskab teksti liigendada ja tekstist välja tuua olulist; 9. oskab koostada jutukest, kirjeldust, lihtsamat arutlust, avaldust, elulookirjeldust,

seletuskirja; 10. oskab koostada referaati ja lihtsamat projekti, tööd eesmärgistada, materjali

koguda, süstematiseerida, sõnastada, vormistada kokkuvõtet, koostada allikmaterjalide loetelu;


11. oskab eesmärgipäraselt teksti kuulata ja lugeda, leida loetust ja kuuldust infot, probleeme, teha lühikokkuvõtet, orienteerub tekstiliikides;

12. oskab anda hinnanguid enda ja kaaslaste suulistele esinemistele ja kirjalikele töödele;

13. teab põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, lugejakiri, arvamus, kuulutus, reklaam; oskab eristada publitsistlikes tekstides fakte ja arvamusi;

14. teab folkloori ja kirjanduse põhimõisteid: müüt, legend, lüürika, dramaatika, eepika, eepos, komöödia, tragöödia, draama, romaan, jutustus, luuletus, näidend, süžee, teema, miljöö, probleem, karakter, konflikt, kompositsioon, stiil;

15. teab rahvaluule liikide olulisemaid tunnuseid; 16. teab eesti eepose koostajat ja oskab eepose sisu lühidalt tutvustada; 17. teab olulisemate kirjandus- ja kunstivoolude romantismi ja realismi mõistet, nende

tähtsamaid tunnuseid ning esindajaid, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel;

18. teab eesti ja maailmakirjanikke, on lugenud vähemalt 13 ulatuslikku kirjandusteost; 19. teab draamateose klassikalist ülesehitust, oskab analüüsida draamateose tegelasi,

tegelaskõnet, miljööd; 20. oskab interpreteerida luulet; 21. tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine,

metafoor, kordus, oskab avaldada arvamust nende kasutamise kohta.


• P. ÕUNAPUU, T. ÕUNAPUU. Keel ja kõne. 9. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri , 2002.

• T. ÕUNAPUU. Keel ja kõne. 9. klassi töövihik. Tallinn: Koolibri, 2003. • M. HENNOSTE. Kirjandus 9. klassile. Tallinn: Avita, 2003.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Tuletusliited 1, 2, 6 1, 3, 4 võõrkeeled 2. Liitsõnamoodustus. Kokku- ja lahkukirjutamine.

1, 2, 6 1, 2, 3, 4 bioloogia

3. Eesti murded 1, 4 7 geograafia 4. Laen- ja tehissõnad 1, 4 1, 7 võõrkeeled 5. Ülevaade keele ajaloost, arengust, muutumisest

1, 2 12, 13 ajalugu

6. Funktsionaalstiilid 1, 2, 5, 7, 8 8, 9, 10, 11, 13 ühiskonnaõpetus 7. Põhikooli kursuse kordamine

• Täheortograafia • Suur ja väike algustäht • Kirjavahemärgid

2, 1

1, 5, 6, 7

matemaatika ajalugu, geograafia ühiskonnaõpetus

8. Vanimad keelemärgid 3 14, 15, 16 ajalugu 9. Ilukirjandus laias žanrivalikus 3, 4, 5, 6, 7, 8 14, 17, 18, 19,

20, 21 muusika, kunst, ajalugu


Kirjalik eneseväljendus


Õpilane 1. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 2. arendab kirjalikku väljendusoskust; 3. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 4. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 5. arendab ennast kirjutajana;

Ainealased pädevused

Õpilane 1. suudab eristada liht- ja liitlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind – ja

põimlauset, (v.a. keerulised segaliitlaused), lihtsamat lauselühendit, otse-ja kaudkõnet;

2. suudab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada; 3. suudab leida sõnaraamatust vajalikku teavet, tähendust, õigekirjutust, vormi-

moodustust, kasutusvaldkonda; 4. suudab teksti liigendada ja tekstist välja tuua olulist; 5. suudab koostada jutukest, kirjeldust, lihtsamat arutlust, avaldust, elulookirjeldust,

seletuskirja.

Õpitulemused

Õpilane 1. mõistab korrektse kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust; 2. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 4. oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks; 5. oskab valida eesmärgist lähtuvat kirjutamisstiili; 6. oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kirjas kaitsta; 7. oskab kirjutada kirjandit; 8. oskab koostada jutukest, kirjeldust, lihtsamat arutlust; 9. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet kirjalike tekstide koostamisel; 10. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; 11. oskab teksti liigendada ja tekstist välja tuua olulist; 12. oskab eesmärgipäraselt teksti kuulata ja lugeda; leida kuuldust ja loetust infot,

probleeme, teha lühikokkuvõtet, orienteerub tekstiliikides; 13. oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneriga, tutvusastet, olukorra

ametlikkust; 14. oskab anda hinnanguid enda ja kaaslaste suulistele esinemistele ja kirjalikele

töödele.



Põhimaterjalid

• AUS, A., EHALA, M. Noor keelekasutaja III. 9.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Künnimees, 2003

• ÕUNAPUU, P., ÕUNAPUU, T. Keel ja kõne. 9.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri, 2002.

• ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998.

Lisamaterjalid

• BUEHL, D. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus,2001.

• EHALA, M. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees, 2000. • HAGE, M. Tekstiõpetus. ainevihk. Tallinn: Koolibri, 2000. • HAGE, M. Tekstiõpetus: aineraamat. Tallinn: Koolibri, 2000. • HEDGE, T. Writing. Oxford: Oxford University Press, 2000. • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse töövihik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995. • HENNOSTE, M. Arukas arutleja. Tallinn: Virgela, 1998. • HENNOSTE, M. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998. • HENNOSTE, M. Väike lugemisõpetus. Gümnaasiumi valikaine. Tallinn: Avita, 1998. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: Kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000. • KÄRTNER, P. Lugemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Tea

Kirjastus, 2000. • LUNTER, A. Kirjandiõpetus: töövihik keskkoolile. Tallinn: Koolibri, 1999. • LUNTER, A. Kirjandiõpetus:õppematerjal gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1999. • MAANSO, S. Õige sõna – täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000. • MAANSO, S. Seosest sõltub mõte. Harjutustik eksamikirjaniks valmistujale. Tallinn:

Argo, 2002. • Nootre, S. Kirjanduse kõnetus. Tallinn: Avita, 2004. • Nootre, S. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004 • PRUULI, K. 1996. Essee. Abiks algajale esseistile. Tallinn: Koolibri, 1996.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Kirjutamine kui protsess: materjali kogumine, teema avamine, teksti esialgse variandi kirjutamine, viimistlemine ja puhtandi kirjutamine.

2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14

eesti keel

Alustekstidest lähtuv kirjutamine. 1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7. 9, 11, 12, 13, 14

eesti keel

Materjali kogumine: ajurünnak, märksõnaskeem, kuubimäng, küsimused.

1, 4, 5 3, 4, 9, 12 ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus

Teema: lai ja kitsas teema. Teema valik. Peamõte ja põhiprobleem. Probleemi püstitamine.

1, 3, 4, 5 3, 6, 9, 10,

Kirjeldamine, jutustamine, arutlemine. Kirjeldus: (olulised) detailid loogilises järjekorras, rikkalik sõnavara. Kirjeldus(t)e kirjutamine.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14

eesti keel

Jutustus: idee, tegelased, tegevuspaik, tegevusaeg, sündmustik; sissejuhatus, tegevuse areng, lõpp. Jutustus(t)e kirjutamine.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14

eesti keel

Arutlev kirjand. Kirjaliku teksti ülesehitus: sissejuhatus, lõik, teema arendus, teksti lõpetamine. Arutleva kirjandi kirjutamine.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13, 14

eesti keel


Inglise keel


Põhikooli võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab A-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes

situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste (Euroopa Nõukogu B1 tase);

2. huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest; 3. omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse

pidevaks täiendamiseks; 4. huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 5. omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad; 6. arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsivõimet; 7. arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti; 8. õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) võõrkeelsetest

teatmeteostest, sõnaraamatutest, Internetist ja muudest infoallikatest.

Õppetegevus

1. Kõigi osaoskuste kompleksne arendamine on õpetaja jaoks primaarne.

Õpimotivatsiooni arendamiseks ja säilitamiseks kasutab õpetaja erinevaid metoodilisi võtteid, nt paaris- ja rühmatööd, intervjueerimist, rollimänge. Oluline on, et õpilased omandaksid võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni. Taotluseks on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal võõrkeelset (adapteeritud) laste- ja noorsookirjandust, jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste (TV- ja raadiosaated, ajakirjandus, Internet jm). Loetu ja kuulatu kaudu õpib õpilane kontekstist tuletama sõnade ja väljendite tähendust.

2. Kuulamisoskuse arendamiseks õpitakse kasutama erinevaid kuulamisstrateegiaid, olulise eristamist ebaolulisest ning mõtteliste seoste loomist. Oluline on varem õpitu rakendamine.

3. Lugemisoskuse arendamiseks õpitakse ära tundma erinevaid tekstiliike ja neis teatud laadi informatsiooni eeldama. Õpitakse kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid (globaalne, selektiivne, detailne lugemine).

4. Kõnelemisoskuse arendamisel tegeldakse pidevalt õige intonatsiooni ja häälduse arendamisega, harjutatakse vestlus- ja sidusa teksti esitamise oskust ning selleks vajalikke strateegiad.

5. Kirjutamisoskuse arendamine algab elementaarsetest ülesannetest (lünkade täitmine, sõnastikust õige sõna leidmine ja kirjutamine jms). Kirjutamisoskus eeldab teatud sõnavara ja keelestruktuuride valdamist, samas ka kirjaliku tekstiloome põhietappide (teksti kirjutamine, kavandamine ja viimistlemine) õpetamist.


Õppesisu

KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD:

1. MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.

2. PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha. 3. SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus,

usaldus, konfliktid ja nende lahendamine. 4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht,

kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused. 6. MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused, keeled. 7. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed. 8. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool

kodu; liiklemine. 9. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö. 10. HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia:

televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet.

KEELETEADMISED

1. Nimisõna: erandlik mitmus, omastav kääne, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad; 2. Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, enamkasutatavad

väljendid artiklitega ja ilma, artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega; 3. Omadussõna: omadussõnade võrdlemine (võrdlusastmed, tarindid not…enough to,

too…to), omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides; 4. Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent;

sidesõna and arvsõnades; arvsõna 0 erinev lugemine; 5. Asesõna: enesekohased asesõnad; siduvad asesõnad that, who, whom, whose, which;

omastavate asesõnade absoluutvormid mine, yours; rõhutavad ja siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, each other, none of them, all of them, some of them;

6. Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Progressive, Past Progressive, Present Perfect, Past Perfect, modaalverbid can, may, must = have to, should, would; kaudne kõneviis, aegade ühildumine, Future in the Past; passiiv: Present Simple, Past Simple; käskiv kõneviis; tarind to + infinitiiv, -ing-vorm (Gerund);

7. Määrsõna: moodustamine, võrdlemine, määrsõnad ilma lõputa -ly; 8. Sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as soon as, both…and, (n)either…(n)or; 9. Eessõna: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in, on, for,

until/till, since, from…to/till, by, past; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in, with, without; enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait for, take part in jt;

10. Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses; lühivastused; aja- ja sagedusmäärsõnade ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it ja there lause algul;

11. Sõnatuletus: ees- ja järelliited un-, dis-, re-, im-, -able, -(t)ion, -ly, -iful, -less; 12. Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed;

arvsõnad; määrsõnad; kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

Õpitulemused

Õpilane: 1. kuulamisel mõistab kuuldu sisu kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele

globaalset, selektiivset või detailset kuulamist;


2. kõnelemisel oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber) jutustus, (pildi, ruumi, isiku-) kirjeldus; osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni, rollimängu, intervjuu vormis;

3. lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist;

4. kirjutamisel oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-, tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat.


7. – 8. klass

• V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 Pre-Intermediate Coursebook. Express Publishing, 2002. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 Pre-Intermediate Workbook. Express Publishing, 2000. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 Pre-Intermediate Teacher's Book. Express Publishing,

1998. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 Grammar - Student's Book . Express Publishing, 1999. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 - Grammar - Teacher's Book. Express Publishing, 1999. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise 3 Pre-Intermediate My Language Portfolio. Express

Publishing, 2004. • V. EVANS, J. DOOLEY Enterprise Pre-Intermediate 3 Test booklet. Express Publishing, 2000.

Õppesisu:

Teema Eesmärgid Kõne-arendus

Keele-teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

1. Loe mu huultelt

1 - 8 1, 3 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 inimeseõpetus, eesti keel

2. Avalikkuse silmis

1 - 8 1, 2, 3, 9 3, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 inimeseõpetus

3. Ümber maailma

1 - 8 1, 2, 4, 5, 6 6, 7, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 geograafia, ajalugu, eesti keel

4. Reisijate lood 1 - 8 2, 3, 4, 5, 6, 7

2, 6, 8, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 geograafia, ajalugu

5. Naudin lugemist

1 - 8 1, 3, 9 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 kirjandus, eesti keel

6. Kadunud maailm

1 - 8 2, 4, 5, 9 3, 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ajalugu, bioloogia, eesti keel

7. Vaimud külas 1 - 8 1, 3, 9 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 kirjandus, eesti keel

8. Rasked ajad 1 - 8 1, 3, 4, 7 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 inimeseõpetus, eesti keel

9. Püramiidide maal

1 - 8 3, 5, 9 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ajalugu, geograafia, eesti keel

10. 2050. aasta kodanikud

1 - 8 1, 4, 5, 6 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ühiskonnaõpetus, eesti keel

11. Napid pääsemised

1 - 8 1,7,9 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 inimeseõpetus


Teema Eesmärgid Kõne-arendus

Keele-teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

12. Viikingid 1 - 8 5, 6 3, 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ajalugu, geograafia, kirjandus, eesti keel

13. Looduse raev

1 - 8 4, 5, 9 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 bioloogia, geograafia, eesti keel

14. Keerulised ametid

1 - 8 1, 2, 7, 8 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, eesti keel

15. Harv paanika

1 - 8 1, 2, 3, 7 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 kehaline kasvatus

16. Londoni põlemine

1 - 8 4, 5, 6 5, 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 geograafia, ajalugu

17. Hirmutav, aga armas vaadata

1 - 8 2, 4, 5 1, 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 bioloogia

18. Probleemid planeedil

1 - 8 2, 4, 5 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 bioloogia, geograafia

19. Kvaliteet või kvantiteet

1 - 8 1, 2, 3, 5, 7 1, 3, 4, 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 tööõpetus, matemaatika

20. Maa aastal 3000

1 - 8 4, 5, 6 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 ühiskonnaõpetus

21. Moodne müüt

1 - 8 1, 2, 3, 6, 9 6, 8, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 kirjandus

22. Tagasitulek 1 - 8 6, 7 6, 9, 10, 11, 12

1, 2, 3, 4 füüsika, ajalugu


9. klass

• K. GUDE, J. WILDMAN Matrix Intermediate Student’s Book. Oxford University Press, 2000. • K. GUDE, J. WILDMAN Matrix Intermediate Workbook. Oxford University Press, 2001. • A. CONYBEARE, K. GUDE, J. WILDMAN Matrix Intermediate Teacher’s Book. Oxford

University Press, 2001. • õpiku juurde kuuluvad kassetid; • õpiku juurde kuuluvad testid.

Õppesisu

Õppesisu Teema Eesmärgid Kõne-

arendus Keele-

teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

Mis on vaimusilmas

3, 4, 5, 6, 8 1, 5, 6, 7, 2, 3, 7, 8, 12, 13

1.4, 1.6 2.2, 2.5, 3.2, 3.3, 3.8 4.1, 4.3, 4.7

inimeseõpetus

Enesetunnetus 2, 3, 4, 6, 8, 9

1, 2, 3, 4, 7, 8

1, 2, 3, 6, 8, 10, 11

1.1, 1.2 2.1, 2.2, 2.5

inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus


Õppesisu Teema Eesmärgid Kõne-

arendus Keele-

teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

3.1,.3.3, 3.4 4.1, 4.2, 4.7

Möödunud ajad 2, 4, 6, 7, 10

4, 5, 8 1, 2, 3, 6, 7, 9

1.1, 1.6 2.2, 2.3, 2.6 3.3, 3.5, 3.7, 3.8 4.2, 4.7

ajalugu, inimeseõpetus, ühsikonnaõpetus

Lihtsad algused 4, 5, 8, 9 1, 2, 4, 5, 7

1, 2, 3, 6, 7, 10, 11

1.1, 1.2, 1.6 2.1, 2.2, 2.5 3.1, 3.2, 3.3 4.1, 4.7

ajalugu, informaatika

Kuulsus ja õnn 2, 4, 5, 8 1, 2, 3, 7, 8

2, 3, 7, 8, 11, 12

1.1, 1.4, 1.6 2.1, 2.2, 2.5 3.1, 3.2, 3.3, 3.5 4.1, 4.5, 4.6, 4.7

ühiskonnaõpetus

Riskide võtmine 2, 4, 5, 8, 10

1, 3, 4, 5, 8

1, 2, 4, 10, 13

1.1, 1.5, 1.6 2.2, 2.5, 2.6 3.3, 3.5, 3.6, 3.7 4.2, 4.5, 4.7

ajalugu

Kommunikat-sioonivahendid

2, 4, 5, 6, 7, 10

1, 2, 3, 4, 5, 8

1, 2, 3, 6, 7, 12

1.1, 1.4, 1.6 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 3.3, 3.4 4.1, 4.2, 4.5, 4.7

informaatika, ühiskonnaõpetus

Mis oleks kui...? 2, 4, 5, 6, 8 1, 3, 4, 8 1, 7, 10 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 2.1, 2.2, 2.4, 2.5 3.1, 3.2, 3.5, 3.7 4.5, 4.6, 4.7

eesti keel, kirjandus, ühiskonnaõpetus

Rändurite lood 2, 4, 5, 6, 7, 9, 10

1, 2, 3, 4, 8

1, 3, 6, 7, 8, 10

1.1, 1.6 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 3.1, 3.2, 3.3, 3.4 4.1, 4.2, 4.5, 4.7

geograafia

Õige valik 3, 4, 5, 6, 8 1, 3, 4, 6, 7

1, 3, 7, 9, 10, 13

1.1, 1.2, 1.3, 1.6 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 3.1, 3.2, 3.3, 3.4 4.1, 4.3, 4.4, 4.6

geograafia, informaatika


Saksa keel (B-võõrkeel)


III kooliastme võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab B-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases

situatsioonis suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste; 2. huvitub võõrkeele õppimisest; 3. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja -võtteid; 4. omandab erinevad kuulamis- ja lugemisstrateegiad; 5. julgeb ja oskab suhelda võõrkeeles õpitud temaatika piires; 6. suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest; 7. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; 8. tunneb õpitava keele maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas; 9. tunneb huvi õpitava keele maade ja kultuuri vastu.


Põhikooli lõpetaja on võimeline:

1. kasutama võõrkeelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikes, õpisituatsioonides;

2. mõistma tekstide põhisisu; 3. spontaanselt ja ladusalt vestlema õpitu piires saksa keelt emakeelena kõnelejatega; 4. kasutama suhtlusetiketti; 5. kirjutama mitteametlikke kirju, postkaarte ning elektroonkirju; 6. leidma ja kasutama võõrkeelset infot erinevatest sõnaraamatutest, teatmeteostest

ja muudest infoallikatest; 7. tuletama tundmatute sõnade tähendust konteksti abil.

Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja kuulamisel:

1. tunneb õpitava keele teiste hulgast ära; 2. saab aru õpetaja antud korraldustest ja reageerib neile adekvaatselt; 3. mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, laulude sisu,

passiivset sõnavara sisaldavaid tekste eeldusel, et need on lähedased standardkeelele ja need baseeruvad õpitud sõnavaral;

4. oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, panna tähele rõhuasetusi ja mõttefraase;

5. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

6. oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni; 7. eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet.


Põhikooli lõpetaja kõnelemisel:

8. kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku; 9. oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 10. tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; 11. oskab suhelda õpitud temaatika piires nii vahetult kui ka telefoni teel; 12. oskab vahetada ja edastada infot, esitada ning vastata küsimustele; 13. oskab võrrelda oma perekonda sõbra omaga, oma koolielu teiste omaga; 14. oskab küsitleda oma kaaslast ja saadut infot edasi anda; 15. hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt; 16. kirjeldada pilte.

Põhikooli lõpetaja lugemisel:

17. oskab leida tekstist olulist või huvipakkuvat infot; 18. oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,

erinevaid kirjapilte; 19. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited); 20. oskab leida õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest allikatest, seda valida ja

kasutada; 21. oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Põhikooli lõpetaja kirjutamisel:

22. oskab loetu ja kuuldu põhjal märkmeid teha, olulist kokku võtta; 23. tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil; 24. oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; 25. oskab kirjutada kirja või elektronkirja kasutades õpitud keelendeid; 26. eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti; 27. lõpetada lauseid ja fraase; 28. kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada;

Õppesisu

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1. MINA: nimi, vanus, sünnipäev, lemmiktegevused, elukutse tulevikus, välimus. 2. PEREKOND JA KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter. 3. SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused. 4. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: toitumine, suhtlemine teeninduses, telefonivestlused,

päevakava. 5. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: aastaajad ja ilm; loomad, taimed; Eesti asukoht,

pealinn, keel. 6. ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev, tunniplaan, sõbrad, õpetajad, õpioskused,

õppevahendid, koolivaheajad, ametid. 7. HARRASTUSED JA KULTUUR: spordialad, huvialad, mängud, muusika, mood,

raamatud, reisimine, pühad 8. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn, tähtsamad pühad. 9. MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused, keeled.


Keeleteadmised

1. nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ);

2. artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega (aktiivselt);

3. omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; omadussõna substantiveeriminem, omadussõna pööramine määrava ja umbmäärase artikliga nominatiivis, daativis ja akkusatiivis;

4. arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus;

5. asesõna: isikuliste(ich, du, er, sie, es jne.), omastavate (mein, dein jne.), näitavate (dieser, diese, dieses) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine; umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad man , jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s); siduvad assõnad (Nominativ, Akkusativ);

6. tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, enesekohaste tegusõnade pööramine indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides (aktiivselt); modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina (aktiivselt); modaalverb + infinitiiv; tegussõnad lahutavate ja lahutamatute eesliidetega; mögen põhiverbina

7. indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt moodustamine ja kasutamine; 8. käskiv kõneviis: moodustamine ja kasutamine; 9. kasutavamate tegusõnade rektsioon; 10. eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga ( an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor,

zwischen); eessõnad daativiga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang);

11. määrsõna: koha-, aja-, viisimäärsõnad; määrsõnadevõrdlusastmed; 12. sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, oder, aber, doch, denn,

deshalb); alistavad sedesõnad (dass, weil); siduvad assõnad (der, die, das); 13. lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis,

määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; 14. liitlause; rindlaused sidesõnadega und, oder, aber, doch, denn, deshalb; põimlaused

sidesõnadega weil, dass; 15. sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; ees- ja järelliited; tegusõnade eesliited;

tähtsamad nimi- ja omadussõnade järelliited; arvsõnade tuletusliited; 16. tähestik; 17. õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma loetelus ja

liitlauses.

7. klass

Kasutatud õppekirjandus

1. KOPP, G., FRÖLICH, K.Pingpong Neu 2. Lehrbuch. Ismaning: Max Hueber Verlag, 2001

2. KOPP, G., FRÖLICH, K.Pingpong Neu 2. Arbeitsbuch. Ismaning: Max Hueber Verlag, 2001


Õppesisu tabelina

Teema Eesmärgid Õppesisu Keeleteadmised Õpitulemused Integratsioo

n 1.Sport 1, 2, 3, 4, 5,

6, 7, 8, 9 7 3, 13 8, 9, 12, 13, 14,

15, 17, 22, kehaline kasvatus

2. Wie geht´s?

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1 1, 5 5, 12, 17, 18, 19, 25

3. Musik gestern und heute

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 6, 7 3, 5, 12, 17, 19, 21

muusika-õpetus

4. Wir machen Musik

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 5, 6, 7, 14 3, 7, 10, 11, 16 muusika-õpetus

5. Drei Freunde

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3, 7 5, 6, 7, 8 4, 5, 9, 11, 12, 14, 15, 19, 28

6. Bei uns zu Hause

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2 5, 10 7, 9, 12, 14, 17, 19, 26

7. Fernsehen – gern sehen

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 6, 9 3, 5, 6, 9, 12, 14, 18, 21, 22

inglise keel

8. Mode – Mode - Mode

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

4, 7 3 4, 7, 8, 11, 13, 14, 18, 19, 27

ajalugu

8. klass


1. KOPP, G., FRÖLICH, K. Pingpong Neu 2. Lehrbuch. Ismaning: Max Hueber Verlag, 2001


3. KOPP, G., FRÖLICH, K. Pingpong Neu 3. Arbeitsbuch. Ismaning: Max Hueber Verlag, 2001


Õppesisu tabelina


n 1.Meinungen und Marotten

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3 3, 5 3, 4, 6, 11, 12, 16, 17, 20, 22,

27

2. Reisen 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

4, 7 1, 2, 5, 3, 11, 15, 5, 6, 9, 12, 14, 18, 19, 23, 28

geograafia

3. Unterwegs

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

3, 7 11, 16, 18 3, 5, 8, 11, 12, 13, 16, 17, 26

geograafia


4. Berlin ist eine Reise wert

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

8 6, 7, 11,13 3, 5, 6, 11, 12, 14, 16, 17, 18,

22

geograafia, ajalugu

5. Tiere 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

5 1, 3, 7 4, 5, 6, 9, 14, 17, 21, 22

geograafia, bioloogia

6. Umwelt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

5 9, 10, 13 3, 5, 6, 8, 11, 14, 16, 17, 18, 27

geograafia, bioloogia

7. Wir über uns

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3, 4 6, 7 6, 8. 9, 12, 13, 17, 18, 19, 22.

27

terviseõpetus

8. Technik ist Zukunft

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 3, 13, 16 3, 6, 9, 12, 16, 19, 22

9. klass




Õppesisu tabelina


n 1.Die @-Generation

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

6 2, 14 6, 9, 10, 14. 17, 18, 19, 21, 22

arvutiõpetus

2. Bunte Medienwelt

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

6 12, 14 3, 5, 6, 9, 12, 16, 14. 17, 18, 21,

22, 27

arvutiõpetus

3. Gefühle, Freundschaft und Liebe

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3, 4 5, 7, 11 4, 5, 6, 9, 10, 12, 14, 17, 19, 25,

26

suhtlemis-õpetus

4. Die liebe Familie

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2 15, 17 6, 8, 9, 12, 14, 17, 19, 23, 27

5. Feste feiern

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

9 7, 14, 19 3, 5, 7, 10, 11, 14, 18, 20, 24,

25

kultuurilugu

6. Wohnen 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

5 12, 14 4, 6, 9, 11, 13, 14, 17, 18, 21,

23, 25

geograafia

7. Ausbildung und Arbeit

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 12, 14, 16 3, 5, 6, 9, 12, 13, 14, 18, 19, 25,

27

karjääri planeerimine

8. Lernen heute

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

7 12 3, 4, 6, 7, 8, 9, 12, 16, 18, 19,

22, 25, 27

õppima õppimine


Vene keel (B-võõrkeel)


Õpilane 1. huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest; 2. huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 3. õpib lugema ja mõistma eakohaseid võõrkeelseid tekste; 4. arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet; 5. õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust; 6. õpib osalema võõrkeelses vestluses, st. seda alustama, üleval hoidma ja lõpetama; 7. õpib esitama lihtsat seotud teksti; 8. arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti; 9. õpib kirjutama isiklikku kirja ja lühikest tarbekirja; 10. õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest ja muudest infoallikatest; 11. õpib õiget hääldamist.


Põhikooli lõpetaja 1. teab, et vene keel kuulub slaavi (ida-slaavi) keelte hulka; 2. teab olulisemaid fakte Vene Föderatsiooni kohta (ajalugu, geograafia, poliitika,

kultuur, tuntumad riigi-, poliitika- ja kultuuritegelased jne); 3. teab vene keele grammatika põhireegleid, olulisemaid erandeid ja oskab neid

õigesti kasutada; 4. teab vene keele kasutuse reegleid (речевой этикет); 5. mõistab tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu ja selle põhjal koostatud

kirjalikku teksti; 6. mõistab kuuldu sisu, kasutades erinevaid kuulamisviise; 7. oskab lugeda lihtsamat teksti, vajadusel häälega; 8. kasutab keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga; 9. oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; 10. oskab leida / eristada olulist infot; 11. oskab kirjutada lihtsamat seotud teksti: isiklik kiri, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav

lühiessee); 12. oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või

kogetu edasiandmiseks erinevates vormides: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi, ruumi, isiku) kirjeldus; osaleb vestluses, mis toimub suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni, rollimängu, intervjuu vormis;

13. oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja teatmeteoseid; 14. arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet.


7. klass

Õpitulemused

Õpilane oskab 1. sõnu ainekavas esitatud temaatika piires, kusjuures muutuvaid sõnu koos põhiliste

tüvevariantidega; 2. suhelda ainekavas esitatud teemadel; 3. nädalapäevi, kuid, aastaaegu; 4. värve; 5. koguseid; 6. kirjutada elukohta, aadressi, telefoninumbrit; 7. arvsõnu (põhiarvud, järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta); 8. asesõna; 9. tegusõna ajavorme, aluse ja öeldise ühildamist; 10. teksti lugeda ja tõlkida; 11. eessõnu õige käände juurde; 12. enamkasutatavaid liikumisverbe; 13. enamkasutatavaid enesekohaseid tegusõnu; 14. mõista audio- ja videomaterjali.


• I. MANGUS Bõstro i veselo 7. klass I ja II osa. Tallinn: TEA, 2002. • I. MANGUS Bõstro i veselo 7. klass töövihik. Tallinn: TEA, 2002.

Õppesisu


Mina ja perekond. Isikutõendamine. Pere igapäevaelu. Kodused tööd ja töövahendid. Olmetehnika kasutamine. Perekonnatraditsioonid, küllakutsed. Tänukõne.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

1, 2,5, 6, 10,13, 14

infotehnoloogia, geograafia

Mina ja elukeskkond Eesti ja naaberriigid. Kodukoha eluolu. Linna ja maa elulaadi võrdlus.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11

1, 2, 10, 14 keskkond ja säästev areng, geograafia, kunst, ajalugu

Mina ja olme. Transpordivahendite kasutusvõimalused. Teenindusasutused ja teenindusvormid. Suhtlemine teeninduasutustes. Reklaam.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 8, 9, 10, 11

1, 2, 3, 4, 5, 6, 10, 14

Mina ja töö. Õppeained. Koolipidamistarbed. Elukutsetenimetused, tulevikuplaanid(kelleks saada).

1, 2, 3, 4, 5, 6,7, 8, 10

1, 2, 10, 14

Mina ja puhkus. Reisimine. Kultuuriharrastused- teatrietendus, film, kontsert, näitus, disko. Meedia: ajalehed, ajakirjad, televisioon, raadio, arvuti. Sport.

1, 3,4, 5, 7, 8, 10

1, 2, 3, kunst, kehaline kasvatus,



Mina ja tervis. Häda- ja esmaabi. Suhtlemine arstiga.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 10

1, 2, 6 inimeseõpetus

Mina ja inimesed minu ümber. Ajaveetmine sõprade, klassikaaslaste ja tuttavatega. Kiri. Kutse. Riietus.

1,2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 3, 6 14

Mina ja kultuur. Katkeid kirjandusest. Näiteid muinasjuttudest, muistenditest, naljanditest, legenditest.

1, 2, 3, 4, 11 1, 2, 10 kunst,

Hääldus. 11, 3 2, 14 eesti keel

Nimisõna. Mees- , nais- ja kesksugu, mitmus ja ainsus.

3, 9, 7, 8 10, 14, 2, 9, 11 eesti keel

Omadussõna. 9, 8, 10, 7, 3, 4, 5

2, 4, 5, 10, 14, 11

eesti keel

Asesõna. 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

8, 10, 11 eesti keel

Tegusõna. 1, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10

12, 13, 10, 11 eesti keel

Arvsõna. 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

3, 7, 10 eesti keel

Õigekiri. 9 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13

eesti keel

Lauseõpetus. 9, 6, 7, 10 2, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13

eesti keel

8. klass


KEELETEADMISED :

1. Nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost, naissoost ja kesksoost nimisõnad. Eessõna + nimisõna käändeline vorm.

2. Omadussõna: ühildumine nimisõnaga soos, arvus ja käändes; käänamine. 3. Asesõna: isikulised asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses,); omastavad

asesõnad (ühildumine nimisõnaga soos, arvus, käändes); näitavad asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine nimisõnaga soos, arvus, käändes).

4. Tegusõna: sihilised ja sihitud tegusõnad, enesekohased tegusõnad; rektsioon; eesliited; tegusõnade pööramine ainsuses ja mitmuses: enamkasutatavad I ja II pöördkonna tegusõnad. Ajavormid: olevik, minevik, liht- ja liittulevik. Minevik: lõpetamata ja lõpetatud tegevus; tegusõnade ühildumine nimisõnaga soos ja arvus.

5. Eessõna: kõigi käänete enamkasutatavad eessõnad. 6. Sidesõna: üldkasutatavad sidesõnad liht- ja liitlauses. 7. Tähestik: hääldamine ja õigekiri: vene keele häälikute ja häälikuühendite õige

artikulatsioon ja märkimine kirjas; tähe ja hääliku kokkuviimine.

Õpitulemused

Õpilane 1. mõistab tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu ja selle põhjal koostatud

kirjalikku teksti;


2. oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; 3. oskab leida / eristada olulist infot; 4. kasutab keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga; 5. oskab vestelda ja esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires; 6. oskab lugeda lihtsat teksti; 7. oskab loetut kavastada; 8. oskab vajadusel lugeda häälega; 9. oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja teatmeteoseid; 10. oskab kirjutada kirja; 11. oskab kirjutada lühikirjandit ainekava temaatika piires;


• I. MANGUS Bõstro I veselo 7. klassi õpiku II osaI. Tallinn: TEA, 2002. • I. MANGUS Bõstro I veselo 8. klass. Tallinn: TEA, 2006. • I. MANGUS Bõstro I veselo 7. klassi töövihik. Tallinn: TEA, 2002. • I. MANGUS Bõstro I veselo 8. klass töövihik. Tallinn: TEA, 2006. • Erinevad tabelid, pildid, fotod. • Õpetaja poolt koostatud harjutused.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon MINA ISE 1, 2, 3, 4, 5, 7 3, 4, 5, 10, 11 inimeseõpetus,

eesti keel MINU PEREKOND JA KODU.. INIMESE VÄLIMUS. LOOMAD JA LINNUD.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 3, 4, 5, 10, 11 ühiskonnaõpetus, loodusõpetus, geograafia

MINU JA MINU VANEMATE TÖÖ

1, 2, 3, 4, 5, 7 3, 4, 5, 9 eesti keel, kunst

MINU KOOL JA KLASS 1, 2, 3, 4, 5, 7 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8 inimeseõpetus, eesti keel

HARRASTUSED JA VABA AEG. SPORT MINU ELUS. ARVUTI JA MINA

1, 2, 3, 4, 5, 7 1, 2, 3, 5, 6, 8, 9, 11

kehaline kasvatus, muusika, geograafia, informaatika

9. klass


KEELETEADMISED :

1. Nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost, naissoost ja kesksoost nimisõnad. Eessõna + nimisõna käändeline vorm.

2. Omadussõna: kvantitatiivsed, objektiivsed ja omastavad omadussõnad; käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost, naissoost ja kesksoost omadussõnad; omadussõna lühivorm (mees-, nais- ja kesksugu; mitmus); ühildumine nimisõnaga soos, arvus ja käändes; võrdlusastmed (lihtsamad vormid).


3. Arvsõna ja mõõtühikud: põhiarvud, järgarvud; arvsõnade käänamine (enamkasutatavad käänded); kellaaeg, kuupäev, pikkus, kaal; järgarvude ühildumine nimisõnaga soos, arvus ja käändes.

4. Asesõna: isikulised asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses,); omastavad asesõnad (ühildumine nimisõnaga soos, arvus, käändes); näitavad asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine nimisõnaga soos, arvus, käändes); eitavad ja küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid).

5. Tegusõna: enesekohased tegusõnad; rektsioon; eesliited; tegusõnade pööramine ainsuses ja mitmuses: enamkasutatavad I ja II pöördkonna tegusõnad; enamkasutatavad liikumist näitavad tegusõnad (eesliidetega ja ilma). Ajavormid: olevik, minevik, liht- ja liittulevik. Minevik: lõpetamata tegevus: a) tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest; b) tegevuse protsessi väljendamine; c) korduv tegevus; lõpetatud tegevus: a) tegevuse tulemus; b)lõpuni viidud tegevus; minevikus tegusõnade ühildumine nimisõnaga soos ja arvus. Liittulevik: lõpetamata tegevus: a) korduv tegevus, tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest. Lihttulevik: lõpetatud tegevus: a) tegevus, mis kindlasti viiakse lõpuni; b) tegevus, mis kindlasti toimub; c) järjepidev tegevus. Käskiv kõneviis. Aluse ja öeldise ühildumine.

6. Määrsõna: koha-, aja, määra- ja viisimäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed. 7. Eessõnad ja nende tähendused. 8. Sidesõna: üldkasutatavad sidesõnad liht- ja liitlauses. 9. Sõnatuletus: nimi-, omadus-, määr- ja tegusõnade enamkasutatavad tuletusliited.

Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab kuuldu sisu, kasutades erinevaid kuulamisviise; 2. oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu

edasiandmiseks erinevates vormides: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi, ruumi, isiku) kirjeldus; osaleb vestluses, mis toimub suunatud vestluse, suhtlussituatsioooni, rollimängu, intervjuu vormis;

3. arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet; 4. oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-, tervitus-, tänukaart, küllakutse,

lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; 5. oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja teatmeteoseid.

Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid:

• I. MANGUS Bõstro I veselo 9. klass. Tallinn: TEA kirjastus, 2006. • I. MANGUS Bõstro I veselo 9. klass töövihik. Tallinn: TEA kirjastus, 2006. • Erinevad tabelid, pildid, fotod. • Õpetaja poolt koostatud harjutused.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon MINA JA MINU ERIPÄRA 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8 1, 2, 3, 4, 5, inimeseõpetus,

eesti keel, matemaatika

MINU PERE 1, 2, 3, 4, 5, 6 1, 2, 3, 4, 5, inimeseõpetus, eesti keel

ELUKESKKOND LINNAS JA MAAL

1, 2, 3, 4, 5, 6, 1, 2, 3, 4, 5 loodusõpetus, geograafia

ÕPPIMINE JA ELUKUTSE- 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 1, 2, 3, 4, 5 eesti keel


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon VALIK MINU SÕBRAD 1, 2, 3, 4, 5, 6 1, 2, 3, 4, 5, inimeseõpetus,

eesti keel IGAPÄEVA-SED TEGEVUSED

1, 2, 3, 4, 5, 7 1, 2, 3, 4, 5 geograafia, ühiskonnaõpetus

HARRASTUSED JA VABA AEG

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 1, 2, 3, 4, 5 kehaline kasvatus, muusika, geograafia

ORIENTEERUMINE INFORMATSIOONIS

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 1, 2, 3, 4, 5 ajalugu, geograafia, informaatika


Matemaatika


Õpilane 1. saab ettekujutuse matemaatika kohast inimtegevuses; 2. õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma jne.); 3. õpib arvutama peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 4. omandab esmase ruumikujutluse; 5. õpib tundma põhilisi tasandilisi ja ruumilisi kujundeid ning oskab rakendada õpitut

praktikas; 6. õpib üldistama ja loogiliselt arutlema; 7. õpib reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama

ning tulemusi interpreteerima; 8. arendab oma matemaatilisi võimeid, intuitsiooni ja leidlikkust; 9. hakkab objektiivselt hindama oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab

neid edasise tegevuse kavandamisel; 10. tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest.


Põhikooli lõpetaja on võimeline: 1) struktureerima (järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma jne.)

ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi; 2) arvutama peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 3) ära tundma põhilisi tasandilisi ja ruumilisi kujundeid ning oskab rakendada

õpitut praktikas; 4) üldistama ja loogiliselt arutlema; 5) reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama ning

tulemusi interpreteerima.

Põhikooli lõpetaja suudab: 1) arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 2) teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi; 3) lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid,

lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme; 4) lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi; 5) joonestada lineaarse, võrdelise, pöördvõrdelise ja ruutfunktsioonide graafikuid

ning lugeda graafikult funktsiooni omadusi; 6) korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid ning tõlgendada

arvutatud karakteristikuid, leida lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosust; 7) lahendada täisnurkseid kolmnurki; 8) arvutada ainekavaga määratud tasandiliste kujundite ümbermõõtu ja pindala

ning ruumiliste kehade pindala ja ruumala; 9) defineerida ja liigitada ainekavaga määratud mõisteid.



• TÕNSO, T. Matemaatika 7. klass. Mathema, 2002. • ÜLLE REINSON, MALLE SAKS, Matemaatika töövihik 7. klassile. Avita 2005 • TIILEN, M., TSUPSMAN, A. Matemaatika kontrolltööd 7.klassile. Avita, 2000. • NURK, E., PAAT, V., TELGMAA, A. Matemaatika kordamisülesandeid põhikoolile.

Koolibri, 1999. • VEELMAA, A. Matemaatika 8. klass. Mathema, 2004. • SAKS, M. Matemaatika töövihik 8. klassile I ja II osa. Avita, 2006. • OJA, M. Matemaatika kinnistamisülesanded 8. klassile. Koolibri, 2004 • TÕNSO, T. Matemaatika 9. klass. Mathema, 1998. • KAUGE, A. Matemaatika ülesanded põhikooli kursuse kordamiseks. Avita, 2000. • KOIKSON, M. Matemaatika kontrolltööd 9. klassile. Avita, 2003.

7. klass

Õpitulemused: Õpilane:

1. teab protsendi mõistet; 2. teab ratsionaalarve; 3. teab võrranditega tehtavaid teisendusi ja lineaarvõrrandeid; 4. teab lineaarvõrratust ja selle lubatavaid teisendusi; 5. teab negatiivse astendajaga astme mõistet; 6. teab lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, võrdeline, pöördvõrdeline

sõltuvus) ja nende graafikuid; 7. teab hulknurga mõistet, rööpkülikut, rombi, trapetsit. püströöptahukat ja pindala

(ruumala) arvutamise eeskirju; 8. teab matemaatika keelt ja selle kasutamist; 9. oskab lahendada lihtsamaid protsentülesandeid; 10. oskab arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 11. oskab teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi; 12. oskab lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaarvõrrandeid; 13. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi; 14. oskab joonestada lineaar-, võrdelise-, pöördvõrdelise sõltuvus graafikuid ning

lugeda graafikult funktsiooni omadusi; 15. oskab arvutada rööpküliku, rombi, trapetsi ümbermõõtu ja pindala ning

püströöptahuka pindala ja ruumala.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Ülesandeid üldiseks kordamiseks. Protsentarvutuse kordamine.

6, 7, 9, 10 1, 9 loodusõpetus, geograafia, füüsika

2. Tehted ratsionaalarvudega. 2, 3, 6 2, 5, 8, 10, 11 loodusõpetus, geograafia

3.Lineaarvõrrandid ja lineaarvõrratused.

6, 7, 8, 9 2, 3, 4, 8, 9, 12, 13

geograafia, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus, füüsika

4. Funktsioonid ja nende graafikud. 1, 2, 6, 7, 9, 10

6, 8, 9, 14 geograafia, meediaõpetus

5. Hulknurgad ja püstprismad. 4, 5, 6, 10 7, 8, 9, 15 geograafia,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ühiskonnaõpetus

8. klass

Õpitulemused:

Õpilane 1. teab ratsionaalarve; 2. teab võrranditega tehtavaid teisendusi; lineaar- ja ruutvõrrandeid ning ruutvõrrandi

lahendivalemeid ja lahendite omadusi; 3. teab astendamise reegleid; 4. teab arvutamise abivalemeid; 5. teab lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, võrdeline, pöördvõrdeline

sõltuvus) ja nende graafikuid; 6. teab korrapäraseid hulknurki, ringjoont ja tema osasid, püstprismat, püramiidi,

nendevahelisi seoseid ja omadusi, pindala (ruumala) arvutamise eeskirju; 7. teab loogilise arutelu olemust ja loogilise arutelu esmaseid meetodeid; 8. teab matemaatika keelt ja selle kasutamist. 9. oskab arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 10. oskab teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi; 11. oskab lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid,

lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme; 12. oskab joonestada lineaarse, võrdelise, pöördvõrdelise ja ruutfunktsioonide

graafikuid ning lugeda graafikult funktsiooni omadusi; 13. oskab arvutada ainekavaga määratud tasandiliste kujundite ümbermõõtu ja

pindala ning ruumiliste kehade pindala ja ruumala; 14. oskab defineerida ja liigitada ainekavaga määratud mõisteid.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Tehted astmetega 3, 9, 10 1, 3, 9, 10 2. Üksliikmed ja hulkliikmed 3, 9, 10 1, 3, 4, 10 3. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem

3, 6, 7, 8, 9, 10 2, 4, 5, 9, 10, 11, 12

loodusõpetus, keemia, füüsika

4. Defineerimise ja tõestamise põhimõisted

1, 2, 6, 7 7, 8, 14 loodusõpetus, ajalugu, keemia, füüsika

5. Sirgete lõikumine ja paralleelsus

1, 2, 4, 5, 6, 7,8, 9; 10

5. 6, 12 loodusõpetus, füüsika

6. Ruutvõrrand 3, 6, 10 2, 4, 5, 9, 10, 11, 12

loodusõpetus, füüsika

7. Ringjoon ja korrapärane hulknurk. Hulktahukad.

1, 2, 5, 7, 8, 9, 10

6, 9, 13 geograafia, ajalugu


9. klass

Õpitulemused:

Põhikooli lõpetaja: 1. teab ratsionaalarve; 2. teab võrranditega tehtavaid teisendusi; lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning

ruutvõrrandi lahendivalemeid ja lahendite omadusi; 3. teab lineaarvõrratust ja selle lubatavaid teisendusi; 4. teab astendamise reegleid; 5. teab arvutamise abivalemeid; 6. teab lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, võrdeline, pöördvõrdeline ja

ruutsõltuvus ) ja nende graafikuid; 7. teab õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, nendevahelisi seoseid ja omadusi,

pindala (ruumala) arvutamise eeskirju; 8. teab loogilise arutelu olemust; 9. teab matemaatika keelt ja selle kasutamist; 10. oskab arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 11. oskab teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi; 12. oskab lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid,

lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme; 13. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi; 14. oskab joonestada ainekavaga määratud funktsioonide graafikuid ning lugeda

graafikult funktsiooni omadusi; 15. oskab korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid; 16. oskab lahendada täisnurkseid kolmnurki; 17. oskab arvutada ainekavaga määratud tasandiliste kujundite ümbermõõtu ja

pindala ning ruumiliste kehade pindala ja ruumala; 18. oskab defineerida ja liigitada ainekavaga määratud mõisteid.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand. 1, 6, 7 2, 5, 6, 8, 12, 14 kunst,

tööõpetus, arvutiõpetus

2.Algebralised murrud. Murdvõrrandid

3, 6, 8 1, 2, 5, 8, 9, 11 geograafia, ühiskonnaõpetus, füüsika

3. Hulknurkade sarnasus. 2, 5, 6, 7, 8 7, 8, 18 geograafia, kunst, geograafia

4. Täisnurkne kolmnurk. 1, 2, 5, 8, 10 7, 8, 9, 16, 17, 18

füüsika, geograafia

5. Pöördkehad 1, 2, 4, 5, 8, 10

7, 8, 17, 18 ajalugu, tööõpetus, füüsika

6. Üldine kordamine, ettevalmistus lõpueksamiks.

2, 5, 6, 7, 10 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17


Loodusõpetus

7. klass


1. õpilane omandab ülevaate ainetest, lahustest ja nendega seonduvatest põhimõistetest, lahuste esinemisest looduses, nende vajalikkusest elusorganismidele;

2. õpilane õpib kasutama lihtsamaid mõõteriistu ja katsevahendeid, õpib läbi viima katseid, ohustamata ennast ja teisi;

3. õpilane õpib tundma mudelite tähtsust looduse tundmaõppimisel ning õpib neid kasutama;

4. õpilane õpib kasutama lihtsamaid loodusteaduslikke uurimismeetodeid; 5. omandab teadmised vee, õhu ja mulla koostisest ja elukeskkonna kaitsest; 6. õpib nägema inimtegevuse mõju keskkonnale; 7. omandab teadmised energia saamisest, muundumisest, kasutamisest.


Õpilane: 1. on võimeline kirjeldama aine ehituse mudeleid; 2. suudab kasutada teemaga seotuid mõisteid nii tuntud kui tundmatus olukorras; 3. on võimeline ohutult sooritama lihtsamaid katseid ning viima läbi mõõtmisi; 4. on suuteline katset kirjeldama ja järeldusi tegema; 5. on võimeline lahendama ühevalemilisi arvutusülesandeid; 6. suudab leida infot õpikust ja käsiraamatust; 7. on võimeline kirjeldama aine ja aatomi ehitust; 8. suudab kirjeldada kehade liikumis- ja vastastikmõju nähtuseid; 9. omab ettekujutust energiast, selle muundumisest ja kandumisest ühelt kehalt

teisele; 10. omab ettekujutust ainete keemilisest koostisest ja selle muundumisest; 11. on võimeline joonistama lihtsamaid graafikuid; 12. on suuteline kirjeldama etteantud reaktsioonivõrrandi abil järgmisi nähtusi:

põlemine, “leegita” põlemine, fotosüntees; 13. on suuteline järgima loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

Õpitulemused:

Õpilane: 1. teab aine ehituse mudeleid; 2. teab teemaga seotuid mõisteid ja oskab neid kasutada nii tuntud kui tundmatus

olukorras; 3. oskab ohutult sooritada lihtsamaid katseid ning viia läbi mõõtmisi; 4. oskab katset kirjeldada ja järeldusi teha;


5. oskab lahendada ühevalemilisi arvutusülesandeid; 6. oskab leida infot õpikust ja käsiraamatust; 7. omab ettekujutust aine ja aatomi ehitusest; 8. omab ettekujutust kehade liikumisest ja vastastikmõjust; 9. omab ettekujutust energiast, selle muundumisest ja kandumisest ühelt kehalt

teisele; 10. omab ettekujutust ainete keemilisest koostisest ja selle muundumisest; 11. oskab joonistada lihtsamaid graafikuid; 12. kirjeldab etteantud reaktsioonivõrrandi abil järgmisi nähtusi: põlemine, “leegita”

põlemine, fotosüntees; 13. teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid.


• PÄRTEL, E., TENNO, T. Loodusõpetus VII klassile. Tallinn: Koolibri, 2001. • PÄRTEL, E. Loodusõpetuse töövihik VII klassile 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri, 2007.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Õhk ja vesi 1, 2, 5, 6 2, 3, 4, 6, 13 bioloogia,

keemia, geograafia

2. Molekul 2 1, 2, 6, 7, 10, 12 keemia, füüsika

3. Liikumine 2, 4 1, 3, 4, 5, 8 füüsika, kehaline kasvatus, matemaatika,

4. Jõud 2, 4 2, 3, 4, 5, 11 füüsika, kehaline kasvatus

5. Aine erinevates olekutes 1, 2, 3, 4 1 ,2, 3, 4, 13 tööõpetus, füüsika

6. Aatom 3, 4 1, 2, 3, 4, 7 keemia, füüsika

7. Aatom ja molekul 2, 3, 4 1, 2, 7 keemia, füüsika

8. Elektrinähtused aines 1, 2 2, 3, 4 füüsika, keemia

9. Töö ja energia 2, 7 1, 3, 4, 5, 9 füüsika, bioloogia

10. Energia soojusnähtustes 2, 4, 7 2, 3, 4, 9 füüsika 11. Keemiline energia. Tuumaenergia

2, 4, 6, 7 2, 3, 4, 9, 10, 12, 13

bioloogia, keemia, füüsika, tööõpetus


Geograafia


Põhikooli 7. klassi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saab aru Maa kui planeedi ehitusest, tema pealispinnal toimuvatest protsessidest ja

nende omavahelistest seostest; 2. saab aru geoloogilistest protsessidest Maal ja nende mõjust ümbritsevale; 3. tunneb tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid ja kliimavöötmeid; 4. saab aru vee tähtsusest Maal; 5. oskab analüüsida ja teha üldistusi looduse ja inimtegevuse seostest; 6. oskab kasutada atlast ja kaarte; 7. oskab kasutada ja analüüsida tabeleid ja muid infoallikaid; 8. oskab koostada referaate ja kirjeldusi etteantud teemadel; 9. oskab teha lihtsamaid mõõtmisi ja vaatlusi.

Põhikooli 8. klassi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saab aru looduskomponentide vastastikustest seostest; 2. saab aru loodusvööndite leviku kõige üldisematest seaduspärasustest ning oskab

iseloomustada erinevaid loodusvööndeid; 3. peab lugu maailmast kui tervikust ning oskab hinnata teisi rahvusi, kultuuri, keeli ja

usundeid; 4. mõistab eri rahvaste ja riikide rolli maailmapildi avardumises; 5. oskab kasutada infoallikaid ja nendega iseseisvalt töötada; 6. oskab koostada referaate, analüüsida tabeleid ja diagramme.

Põhikooli 9. klassi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saab aru maakeral toimuvatest looduslikest nähtustest ja protsessidest ning oskab

neid seostada Euroopa ja Eestiga; 2. tunneb Eesti loodust, rahvastikuprotsesse ja majandust, oskab näha Eesti kohta

Euroopas; 3. tunneb Euroopa looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist omapära; 4. tunneb Viimsi poolsaare looduse ja majanduse omapära; 5. mõistab ressursside säästliku kasutamise vajadust; 6. saab teadmisi uurimustöö koostamiseks; 7. oskab kasutada geograafiatunnis saadud teadmisi igapäevaelus.

Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saab üldise ettekujutuse looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja

protsessidest ning nendevahelistest olulisematest seostest; 2. õpib ruumiliselt mõtlema ja omandab geograafia põhisõnavara; 3. teab ja hoiab Eesti loodusväärtusi, väärtustab Eesti kultuuri ja traditsioone; 4. õpib hindama inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes

tingimustes; 5. saab aru jätkusuutliku arengu vajadusest; 6. mõistab ja suhtub tolerantselt teiste maade ja rahvaste kultuuri ja traditsioonidesse;


7. õpib kasutama kaarte, pilte, andmetabeleid, diagramme, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet;

8. õpib lihtsate vahenditega mõõdistamist ja vaatluste tegemist; 9. õpib leidma geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutama kaasaegseid

infotehnoloogiavõimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; 10. oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi igapäevaelus toimetulekuks.


Põhikooli lõpetaja: 1. suudab mõista Maa looduses toimuvaid protsesse ja nendevahelisi seoseid; 2. on võimeline legendi abil lugema üldgeograafilisi ja temaatilisi kaarte; määrama

suundi plaanil ja kaardil; mõõtma kaardil vahemaid; määrama geograafilisi koordinaate, määrama ajavööndite kaardi abil kellaaega maakera eri kohtades; lugema suuremõõtkavalist kaarti ja koostama kaardil esitatud maa-ala kirjeldust (pinnavormide kuju ja kõrgus, maakasutuse, veestiku, teede ning asutuse iseloom);

3. on suuteline üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustama konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku, majandust ja analüüsida nendevahelisi;

4. on suuteline hankima ja töötlema geograafilist teavet ja väljendama seoseid; 5. on võimeline iseloomustama ja analüüsima graafikutel, diagrammidel, tabelites,

skeemidel, piltidel esitatud geograafilist informatsiooni; 6. omab ettekujutust Maa siseehitusest (tuum, vahevöö, maakoor) ning arengust, 7. on võimeline jooniste abil selgitama laamade liikumist; 8. on suutlik põhjendama vulkaanide ja maavärinate levikut; 9. on võimeline selgitama kivimite tekkimist (sette-, tard- ja moondekivimid) ning

tooma näiteid erineva tekkega kivimitest; 10. on suuteline iseloomustama põhijoontes Maa pinnamoodi ja seda kujundavaid

protsesse ( sise- ja välisjõudude vastastikust toimet); 11. on suuteline nimetama maismaa pinnavorme: mäestikud, mäed, künkad, nõod,

orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); 12. on võimeline selgitama välistegurite mõju pinnamoe kujunemisele tooma

vastavaid näiteid: murenemine, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, merede ja inimtegevus;

13. on võimeline nimetama tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, pinnamood, valitsevad õhumassid, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, oskab selgitada nende mõju kliimale;

14. on võimeline iseloomustama vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood);

15. on suutlik üldjoontes selgitama vee liikumist maailmameres (hoovused, looded); 16. on suuteline iseloomustama jõgede tegevust erineva languga jõelõikudel: sälk-,

lamm- ja kanjonoru kujunemine, jugade, sootide ja delta teke; 17. on võimeline mõistma jõgede ja järvede veetaseme muutumise peamisi põhjusi; 18. on suuteline selgitama liustike tekkepõhjusi ning tooma näiteid mandri- ja

mägiliustike levikust; 19. mõistab sisevete tähtsust looduses ja inimtegevusele, oskab tuua näiteid vee

kasutamise ja kaitse kohta; 20. on võimeline iseloomustama ja kirjeldama peamiste loodusvööndite (jää- ja

külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme rohtlad, vahemerelised alad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut, kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomining inimtegevust ; on võimeline analüüsima


nendevahelisi seoseid ning tooma näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõjust erinevates loodusvööndites;

21. on suuteline mõistma ja selgitama looduskatastroofide (maavärinad, vulkaanid, tormid, üleujutused, maalihked, erosioon) tekkepõhjusi ja esinemist;

22. on suutlik iseloomustama ja mõistma üldjoontes peamistei globaalsete keskkonnaprobleeme tekkepõhjusi ja tagajärgi (kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere ja siseveekogude reostumine;

23. on võimeline mõistma looduse ja ühiskonna vastasmõjusid globaalsel ja lokaalsel tasandil ja saab aru säästliku/ jätkusuutliku arengu vajadustest;

24. on võimeline nimetama olulisemaid loodusvarasid, nende peamisi leiukohti ja kasutamisvõimalusi;

25. on suutlik iseloomustama maailma rahvaarvu ja ja rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid,;

26. on võimeline aru saama eri rahvaste rollist geograafilise maailmapildi avardumises; 27. on suutlik iseloomustama inimkonna rassilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust; 28. on võimeline iseloomustama Eesti asendit; Eestis leiduvaid maavarasid, nende

kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid probleeme; 29. on suutlik üldjoontes iseloomustama Eesti pinnamoodi ja kirjeldama tekkeviisi , on

võimeline nimetama peamisi pinnavorme (kõrgustik, lavamaa, madalik, nõgu, küngas, voor, oos, moreentasandik, jõeorg, karstikoobas, karstilehter, luide, maasäär, murrutuspank, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, aherainemägi, tuhaplatoo);

30. on võimeline analüüsima ja kirjeldama Eesti kliimat ja kliimat kujundavaid peamisi tegureid: geograafiline asend, õhumassid (kõrg- ja madalrõhualad), reljeef ja Läänemeri ning oskab selgitada nende mõju Eesti kliimale;

31. on teadlik Läänemere eripärast ja selle eripära põhjustest ning oskab tuua näiteid olulisematest Läänemerega seotud keskkonnaprobleemidest;

32. on võimeline tooma näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved, tehisjärved) ning on suuteline selgitama soode tekkimise põhjusi;

33. on võimeline üldjoontes selgitama muldade teket ja seda mõjutavaid tegureid Eestis (lähtekivim, kliima, taimestik, inimtegevus);

34. on võimeline mõistma erinevate looduskomponentide vahelisi seoseid Eestis ja tooma näiteid vastastikuste mõjutuste kohta;

35. on suutlik mõistma ja hindama inimtegevuse mõju Eesti loodusele; 36. on võimeline iseloomustama Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni

(rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, tööjõud);

37. on suutlik iseloomustama ja analüüsima Eesti majandust mõjutavaid tegureid (looduslikud ressursid, tööjõud, kapital, turg);

38. on võimeline analüüsima Eesti peamiste majandusharude arengueeldusi ja – suundi;

39. on teadlik Eesti peamistest välismajandussidemetest; 40. on suuteline iseloomustama oma koduasulat sotsiaal- majanduslikust aspektist; 41. on suuteline teostama looduses mõõtmisi ja vaatlusi lihtsate vahenditega.

Õpitulemused

Õpilane 1. teab Maa looduses toimuvaid protsesse ja nendevahelisi seoseid; 2. oskab legendi abil lugeda üldgeograafilisi ja temaatilisi kaarte; 3. oskab määrata suundi plaanil ja kaardil; 4. oskab kaardil mõõta vahemaid; 5. oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust;


6. oskab ajavööndite kaardi abil määrata kellaaega maakera eri kohtades; 7. oskab lugeda suuremõõtkavalist kaarti ja koostada kaardil esitatud maa-ala

kirjelduse (pinnavormide kuju ja kõrgus, maakasutuse, veestiku, teede ning asutuse iseloom);

8. oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku, majandust ja analüüsida nendevahelisi seoseid;

9. oskab iseloomustada ja analüüsida graafikutel, diagrammidel, tabelites, skeemidel, piltidel esitatudgeograafilist informatsiooni;

10. teab Maa siseehitusest; 11. teab maakoore ehitust ning arengut; 12. oskab jooniste abil selgitada Maa siseehitust (tuum, vahevöö, maakoor) ning

laamade liikumist; 13. oskab põhjendada vulkaanide ja maavärinate levikut; 14. oskab selgitada kivimite tekkimist (sette-, tard- ja moondekivimid) ning tuua näiteid

erineva tekkega kivimitest; 15. oskab põhijoontes selgitada Maa pinnamoodi ja seda kujundavaid protsesse (sise-

ja välisjõudude vastastikust toimet) teab maismaa pinnavorme ja oskab neid kirjeldada kaartide ja jooniste abil: mäestikud, mäed, künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);

16. oksab jooniste ja kaartide abil kirjeldada maailmamere põhjareljeefi; 17. teab pinnamoodi kujundavaid tegureid: laamade liikumine, murenemine, tuule,

vooluvee, põhjavee, liustike, merede ja inimtegevus. Oskab selgitada jooniste ja piltide abil nende mõju pinnamoele ning tuua vastavaid näiteid;

18. teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, pinnamood, valitsevad õhumassid, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, oskab selgitada nende mõju kliimale sh. Eesti kliimale;

19. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood); oskab iseloomustada ja selgitada jooniste abil veeringeid;

20. oskab tuua näiteid ja üldjoontes selgitada vee liikumist maailmameres (hoovused, looded), teab hoovuste mõju rannikute kliimale;

21. teab ja tunneb joonistel ja piltidel ära jõega seotud elemendid, oskab seostada voolukiirusega ja iseloomustada jõgede tegevust erineva languga jõelõikudel: sälk-, lamm- ja kanjonoru kujunemine, jugade, sootide ja delta teke;

22. oskab iseloomustada jooniste abil jõgede ja järvede veetaseme muutumist ja teab muutumise peamisi põhjusi;

23. oskab selgitada liustike tekkepõhjusi ning tuua näiteid mandri- ja mägiliustike levikust;

24. teab sisevete tähtsust looduses ja inimtegevusele, oskab tuua näiteid vee kasutamise ja kaitse kohta;

25. teab peamiste loodusvööndite (jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme rohtlad, vahemerelised alad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut , tunneb piltidel ära erinevad loodusvööndid;

26. oskab kirjeldada ja selgitada loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsida nendevahelisi seoseid;

27. oskab selgitada kõrgusvööndilisuse kujunemist ja tuua vastavaid näiteid; 28. oskab seletada ning tuua näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõjust erinevates

loodusvööndites; 29. oskab selgitada looduskatastroofide (maavärinad, vulkaanid, tormid, üleujutused,

maalihked, erosioon) tekkepõhjusi ja esinemist;


30. teab üldjoontes peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme (kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere ja siseveekogude reostumine), nende tekkepõhjusi ja tagajärgi;

31. oskab selgitada looduse ja ühiskonna vastasmõjusid globaalsel ja lokaalsel tasandil ja saab aru säästliku/ jätkusuutliku arengu vajadustest;

32. teab olulisemaid loodusvarasid, nende peamisi leiukohti ja kasutamisvõimalusi; 33. teab maailma rahvaarvu ja seda mõjutavaid tegureid, teab, milliste näitajatega

iseloomustatakse riigi rahvavastikku, oskab selgitada arenenud ja arengu, aade erinevust;

34. teab rände põhjusi, toob näiteid olulisematest rännetest maailmas, ka seoses Eestiga;

35. oskab iseloomustada rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiid abil, teab inimkonna rassilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust;

36. oskab kaardi abil iseloomustada ja analüüsida riigi rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid;

37. oskab analüüsida Eesti loodus-, majandus- ja poliitgeograafilist asendit; 38. oskab jooniste ja temaatiliste kaartide abil üldjoontes kirjeldada Eesti geoloogilist

ehitust (aluspõhi, pinnakate) ja pinnamoodi; 39. teab ja tunneb peamisi kivimeid (liivakivi, lubjakivi) ja pinnakatte setteid (liiv, kruus,

savi, moreen); 40. teab Eestis leiduvaid maavarasid, nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega

seonduvaid probleeme; 41. oskab üldjoontes iseloomustada Eesti pinnamoodi (kõrgustik, lavamaa, madalik,

Balti klint) oskab selgitada nende tekkeviisi ja tuua näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormide kohta (nõgu, küngas, voor, oos, moreentasandik, jõeorg, karstikoobas, karstilehter, luide, maasäär, murrutuspank, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, aherainemägi, tuhaplatoo);

42. teab peamisi Eesti kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asend, õhumassid (kõrg- ja madalrõhualad), reljeef ja Läänemeri ning oskab selgitada nende mõju Eesti kliimale;

43. teab Läänemere eripära ja selle põhjusi ning oskab tuua näiteid olulisematest Läänemerega seotud keskkonnaprobleemidest;

44. oskab tuua näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved, tehisjärved);

45. teab soode tekkimise põhjusi ja oskab selgitada soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;

46. teab üldjoontes muldade teket ja arengut mõjutavaid tingimusi Eestis (lähtekivim, kliima, pinnamood taimestik, inimtegevus), oskab selgitada mullatekketegurite vahelisi seoseid;

47. teab paepealsete, leetunud ja soostunud muldade kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi nende muldade tekkeks, tunneb need mullad ära jooniste, skeemide ja piltide abil;

48. oskab iseloomustada ja hinnata inimtegevuse mõju Eesti loodusele ning tuua näiteid;

49. oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, tööjõud);

50. oskab analüüsida etteantud riigi sh. Eesti majandusgeograafilist asendit, teab ja oskab analüüsida olulisemaid Eesti majandust mõjutavaid tegureid (looduslikud ressursid, tööjõud, kapital, turg);


51. oskab analüüsida Eesti peamiste majandusharude (põllumajandus, metsamajandus ja metsatööstus, energiamajandus, toiduainete-, ehitusmaterjalide-, masina- ja kergetööstus) arengueeldusi ja – suundi;

52. oskab analüüsida erinevate veondusliikide arengueeldusi ja puudusi Eestis; 53. teab peamisi Eesti välismajandussidemeid; 54. oskab võrrelda linna- ja maaelu ja tuua näiteid sotsiaalsetest probleemidest maal ja

linnas, oskab iseloomustada oma koduasulat sotsiaal- majanduslikust aspektist; 55. oskab kasutada kaarte ja teisi geograafiliste nähtuste esitusviise ning tehnikaid, et

hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet; 56. oskab analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud

nähtuste sisust ja arengusuundadest; 57. oskab teha looduses mõõtmisi ja vaatlusi lihtsate vahenditega; 58. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida kontuurkaardile järgmised

kohanimed: • mandrid ja ookeanid; • mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht, Põhjameri, Vahemeri,

Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;

• Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi;

• saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa, Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa, Gotland, Öland, Ahvenamaa;

• poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori;

• mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas;

• mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik,

Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;

• jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;

• järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika;

• Euroopa riigid; • maailma suuremad riigid: Hiina, India, Indoneesia, Pakistan, Venemaa,

Jaapan, USA, Kanada, Brasiilia, Austraalia, (nii pindala kui rahvaarvu järgi); 59. teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab märkida Eesti kontuurkaardile

järgmised kohanimed: • väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; • saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi,

Osmussaar, Naissaar; • poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu,

Tahkuna; • lahed: Soome, Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; • järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; • jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita,

Jägala, Keila, Narva; • suured pinnavormid: kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja,

Karula, Vooremaa, madalikud: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti,


Pärnu, Peipsi, Võrtsjärve, tasandikud: Kagu- Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik.


Geograafiaõpikud • PIHLAK, L.-K., TÕNISSON, A. Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa VII klassile.

Tallinn: Koolibri, 2002. (lisamaterjal) • AUNAP, R., KONT, A., LIIBER Ü., SAAR, E. Loodusgeograafia põhikoolile I ja II osa VII

klassile. Tallinn: Avita, 2002. (põhiõpik) • JAUHIAINEN, J. KONT, A. T. Loodusgeograafia põhikoolile. Loodusvööndid ja

inimgeograafia III. Tallinn: Avita, 2003. (lisamaterjal) • PIHLAK, L.-K., TÕNISSON, A. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2 VIII klassile. Tallinn:

Koolibri, 2003. (põhiõpik) • KONT, A. , T. Geograafia põhikoolile IV osa (Eesti ja Euroopa loodusgeograafia) ja V osa

(Eesti ja Euroopa majandus ja rahvastik) Tallinn: Avita, 2004. (põhiõpik) • TÕNISSON, A., PIHLAK L. K., JÕGI, J. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus ja

inimgeograafia. Tallinn: Koolibri, 2003. (lisamaterjal) Töövihikud • LIIBER, Ü., ROOTSMAA,V., SAAR, E., VESSIN, U. Loodusgeograafia - töövihik 7. klassile.

Tallinn: Studium, 2006.

• LIIBER, Ü., ROOTSMAA, V., SAAR, E., UIBO, M., VESSIN, U. Eesti Euroopas. Loodus- ja inimgeograafia töövihik IX klassile. Tallinn: Studium, 2005.

Õppevahendid • Maailma atlas koolidele • Seinakaardid • Kivimite kollektsioonid

Õppesisu

Lühendid: KSK - keskkond ja säästev areng; E - eesti keel ja kirjandus; B - bioloogia; I – infotehnoloogia; M – matemaatika; A – ajalugu; T – turvalisus; F – füüsika; K – tööalane karjäär; K- keemia ; MAJ- majandusõpetus 7. klass GEOGRAAFIA ÜLDKURSUS - 70 tundi

Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

GEOGRAAFIA ÜLDKURSUS

22, 23, 28, 29, 30

KAARDIÕPETUS • Maakera kuju ja suurus. • Üldgeograafilised ja

temaatilised kaardid. • Suundade määramine,

asimuut. • Mõõtkava liigid ja

erineva mõõtkavaga kaardid.

• Kartograafilised kujutusviisid.

• Geograafilised

6, 7

2, 7, 8 3 4 5 6

M A

E I


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

koordinaadid ja nende määramine.

• Kaardivõrk. • Ajavööndid, kohalik ja

vööndiaeg. • MAA SISEEHITUS ja

ARENG • Maa siseehitus ka

maakoore ehitus • Laamtektoonika • Kurrutusvööndid,

noored ja vanad mäestikud.

• Vulkaaniline tegevus. Maavärinad, murrangud.

• Maakoore kõikuvliikumised.

• Platvormid. • Kivimid: tard-, sette- ja

moondekivimid.

2, 5, 6, 7

9, 10, 11 12 13, 29 14

A

KSA T E I

PINNAMOOD 1, 6 7, 8, 9 16 17 58 (a, f, g, h)

F K

KSA E I

KLIIMA. • Atmosfääri ehitus. • Kliima ja seda

kujundavad tegurid: • Maale saabuva

päikesekiirguse sõltuvus geograafilisest laiusest. Aastaajad.

• Üldine õhuringlus: passaadid, läänetuuled.

• Ookeani mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima.

• Pinnamoe mõju kliimale, kõrgusvööndilisus.

• Põhi- ja vahekliimavöötmed.

• Kliimakaart ja kliimadiagramm.

• Inimtegevuse mõju kliimale.

3, 5, 6, 7, 8 7, 8 9, 18

M F, K

KSA E T I

• VEESTIK. KSA


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

• Maailmameri ja selle osad.

• Maailmamere vee soolsus, temperatuur, jääolud.

• Hoovused maailmameres.

• Tõus ja mõõn. • Siseveekogud. • Jõed, jõgede toitumine,

veetaseme muutused, üleujutused.

• Järved. • Liustikud: mägi- ja

mandriliustikud. • Tehisveekogud. • Vee kasutamine ja

kaitse.

4, 5, 6, 7 58 (b, c, d, e) 7, 8, 9 19 20 21 22, 58 (i, j) 23 24

M F, K

E T I

8. klass MAAILMA LOODUS- JA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA 35 tundi

Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

MAAILMA LOODUS- JA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜLDEESMÄRGID

22, 23, 25, 27, 28, 30, 31

LOODUSKOMPONENTIDE VASTASTIKUSED SEOSED. • Kliima, vee, pinnamoe,

mullastiku, taimestiku, loomastiku ja inimtegevuse vastastikused seosed.

10, 14

7, 8, 9

B, K, F

KSA

LOODUSVÖÖNDID. • Loodusvööndite

paiknemise seaduspärasused.

• Ekvatoriaalsed vihmametsad.

• Savannid. • Kõrbed. • Vahemerelised metsad. • Parasvöötme rohtlad. • Parasvöötme okas- ja

lehtmetsad. • Tundra. • Jäävöönd. • Kõrgusvööndilisus.

11, 14 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32

B, F, K

KSA T I

RAHVASTIK. • Maailma rahvastik.

12, 13, 14 7, 8, 9, 33, 34, 35,

A, M

KSA E


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

• Rahvastiku paiknemine ja tihedus.

• Rahvastikuandmete kujutamine kaardil.

• Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele.

• Arenenud ja arengumaad.

• Maailma rahvaarv ja selle muutumine.

• Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades.

• Ränne ja selle põhjused. • Linnastumine ja sellega

kaasnevad probleemid. • Eri rahvaste ja riikide

roll maailmapildi avardumises.

36 58 (k, l )

KEELED MUUSIKA MAJ

I

9. klass - EESTI LOODUS- JA INIMGEOGRAAFIA 70 tundi

Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

EESTI 22- 28, 30, 31

LOODUS JA LOODUSVARAD • Eesti

loodusgeograafiline asend, piirid ja suurus.

• Eesti põhikaart. Ristkoordinaadid.

• Geoloogiline ehitus: aluskord, pealiskord, pinnakate

• Maavarad, nende teke ja kasutamine.

• Pinnamood ja selle kujunemine. Erineva tekkega pinnavormid.

• Kliimat kujundavad tegurid. Eesti-sisesed kliimaerinevused.

• Läänemeri. Rannikumeri ja ranniku tüübid.

15, 20 7, 8, 9, 59 (a, b, c, d) 38 39, 40 41 59 (g) 42 43 59 (e, f) 44 45

A M F K

KSA E I


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

• Jõed, jõgede toitumine ja veerežiim.

• Järved, järvenõgude teke ja järvede kinnikasvamine.

• Põhjavesi. • Veekogude kasutamine

ja kaitse. • Sood ja nende areng. • Mullastik ja taimkate. • Inimtegevus ja selle

mõju loodusele. • Kaitsealad ja kaitstavad

objektid.

46 47, 48 59 (i, j)

RAHVASTIK JA ASUSTUS. • Eesti rahvaarv ja selle

muutumine muinasajast tänapäevani.

• Rahvastiku andmeallikad.

• Sündimus, suremus, loomulik iive.

• Ränded eri ajaperioodidel.

• Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine.

• Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine.

• Rahvastiku tihedus ja paiknemine.

• Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine.

• Eriilmelised asulad.

16, 18, 20

7, 8, 9 49 59 (h)

A M MAJ MUUSIKA EESTI KEEL

E I

SISSEJUHATUS MAJANDUSGEOGRAAFIASSE. • Eesti majandus- ja

poliitgeograafiline asend.

• Majanduse arengut mõjutavad tegurid: kapital, tööjõud ja selle iseärasused, loodusvarad.

• Majanduse struktuur, harud ja nende rühmad.

20 7, 8, 9 55 50 51,

MAJ A K

KSA E I T


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

• Spetsialiseerumine ja geograafiline tööjaotus.

• Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid.

• Majanduskaardid.

8

EESTI MAJANDUS. • Energiamajanduse

olemus ja tähtsus. • Energiavarade liigid.

Põlevkivi ja turbatööstus. Elektri- ja soojusenergia tootmine. Alternatiivenergia kasutamise võimalused.

• Metsamajandus ja metsatööstus. Metsade kasutamine. Metsavarad ja nende hindamine. Metsatööstuse harud. Puidu ja puidutoodete eksport.

• Põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajanduse looduslikud ja sotsiaal-majanduslikud arengueeldused. Põllumajanduse spetsialiseerumine. Seosed toiduainetööstusega

• Masinatööstus ja kergetööstus.

• Veondus. Veonduse liigid. Teedevõrk ja sadamad. Eesti-sisesed veod. Transiitveondus ja logistika. Eesti osalemine rahvusvahelistes vedudes.

• Teenindus. Teenuste mõiste ja tähtsus. Äri- ja sotsiaalteenused.

• Välismajandussidemed. Väliskaubanduse struktuur ja geograafia.

16, 18, 20

51 55 52 53 54

MAJ A K B F

KSA E I T


Teema

Eesmärgid

Õpi-tulemus

Integratsioon

Läbivad teemad

Euroopa B

A MAJ

KSA T I

• Euroopa asend ja piiritlemine.

• Euroopa loodus ja loodusvarad: pinnamood, maavarad, kliima, veestik, mullad ja taimkate.

15 58 ( l)

• Euroopa rahvastik ja asustus.

• Euroopa poliitiline kaart.

• Euroopa Liit. • Euroopa regioonide

looduslik, sotsiaalne ja kultuuriline omapära.

16 17


Bioloogia


Põhikooli lõpetaja on võimeline kirjeldama 1. elu peamisi tunnuseid ja organisatsioonitasemeid; 2. raku üldist ehitust ja talitlust; 3. organismide ehitust, peamisi talitluslikke protsesse ja elutegevuse iseärasusi; 4. tuntumaid organismirühmi, nendevahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi;

erinevate organismirühmade kasutamist ja mõjutamist; 5. inimese elundkondade ehituse ja talitluse põhijooni; 6. inimese individuaalse arengu etappe; 7. pärilikkuse aluseid; 8. eluslooduse evolutsiooni põhimehhanisme; organismide ja keskkonna

vastastikuseid seoseid; 9. säästliku eluviisi põhimõtteid; 10. loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; määrajate kasutamisvõimalusi.

Põhikooli lõpetaja suudab

1. eristada elusat elutust; 2. ära tunda õpitud bioloogilisi liike ja neid omavahel võrrelda; 3. joonistelt ära tunda organismide elundeid ja elundkondi; 4. selgitada organismide ehituse ja talitluse vahelisi seoseid; 5. selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel; 6. selgitada bioloogilise mitmekesisuse tähtsust; 7. selgitada ja arvestada seoseid inimtegevuse ja looduslike protsesside vahel; 8. järgida tervisliku ja säästliku eluviisi põhimõtteid; 9. rakendada bioloogiatundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest

teabeallikatest saadutega; 10. kasutada luupi, mikroskoopi jt bioloogias enamkasutatavaid vahendeid;

planeerida ja teha lihtsamaid bioloogilisi katseid; 11. teha vaatlusi, vormistada tulemusi ja esitada neid suuliselt ja kirjalikult; 12. orienteeruda õpikutes ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonistega; 13. leida vajalikku bioloogiateavet kirjandusest ja Internetist; 14. prognoosida oma tegevuse mõju loodusele.

7. klass


Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et 7. klassi õpilane: 1. teab elu peamisi tunnuseid ja organistatsioonitasemeid; 2. oskab eristada elusat elutust; 3. teab taimeraku ehitust, talitust ja paljunemist; 4. teab õpitud organismirühmade peamisi talituslikke protsesse ja elutegevuse

iseärasusi; 5. oskab joonistelt ära tunda õpitud organismirühmade elundeid ja elundkondi;


6. teab õpitud organismirühmade kasutamist ja mõjutamist; 7. oskab selgitada õpitud organismirühmade ehituse ja talitluse vahelisi seoseid.

Õpitulemused

7. klassi lõpetanud õpilane: 1. tunneb taimede ja loomade ehitust ja talitust; 2. teab taimede ja loomade erinevusi; 3. oskab ära tunda õpitud bioloogilisi liikeja neid omavahel võrrelda.


• MARTIN, M., TOOM, M. & KOKASSAAR, U. Bioloogia põhikoolile I. Tallinn: Avita, 2001.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Elu tunnused 1, 2 1, 2 loodusõpetus 2. Taimed 3 - 7 1 - 3 geograafia,

inimeseõpetus 3. Loomad 3 - 7 1 - 3 geograafia,

inimeseõpetus

8. klass


Põhikooli bioloogiõpetusega taotletakse, et 8.klassi õpilane: 1. teab elusa ja eluta looduse vastastikuseid seoseid; 2. omandab teadmisi erinevatest lihtsamatest organismidest, nende ehitusest ja

talitlusest; 3. omandab teadmisi erinevatest selgrootutest loomadest, nende ehitusest ja

talitlusest; 4. õpib tundma taimede ja loomade levikut Maal; 5. oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte ja kasutada lihtsamaid

uurimismeetodeid.

Õpitulemused

8. klassi lõpetanud õpilane: 1. teab rakuõpetuse põhialuseid; 2. teab lihtsamate organismide (viirused, bakterid, algloomad, seened) ehituse

iseärasusi, nende tähtsust looduses; 3. teab erinevusi selgrootute ja selgroogsete loomade ehituses; 4. tunneb ära tavalisemate selgrootute rühmade esindajaid, oskab selgitada nende

eluviisi peamisi iseärasusi; 5. teab põhilisi meil levivaid viirus-, bakter- ja seenhaigusi ning Eestis enam levinud

parasiite.


• MARTIN, M., TOOM, M. & KOKASSAAR, U. Bioloogia põhikoolile II. Tallinn: Avita, 2002.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Rakuõpetus 1 1 2. Lihtsad organismid 2, 4, 5 2, 5 inimeseõpetus 3. Selgrootud loomad 3, 4, 5 3, 4 inimeseõpetus,

geograafia

9. klass


Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et 9. klassi õpilane teab: 1. organismide ja keskkonna vahelisi seoseid; 2. inimese elundkondade ehitust ja talitluse põhijooni; 3. inimese individuaalse arengu etappe; 4. pärilikkuse aluseid; 5. eluslooduse evolutsiooni põhimehhanisme; 6. loodus-ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

Õpitulemused

9. klassi lõpetanud õpilane: 1. oskab selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel; 2. teab inimese elundeid ja elundsüsteeme, suudab kirjeldada nende talitlust; 3. oskab selgitada inimtegevuse mõju ökosüsteemidele, näha keskkonnakaitsega

seotud probleemide ülemaailmset tähtsust; 4. oskab selgitada bioloogilise mitmekesisuse tähtsust; 5. mõistab ja oskab kasutada geneetika põhimõisteid; 6. teab, mis on bioevolutsiooni materjal, liikumapanevad tegurid ja tagajärjed.


• M. MARTIN Bioloogia põhikoolile III. Tallinn: Avita, 2002. • M. MARTIN Bioloogia põhikoolile IV. Tallinn: Avita, 2003.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Organismide kooselu 1, 6 1, 3, 4 geograafia 2. Inimese elundkonnad 1 2 inimeseõpetus 3. Pärilikkus 4 5 inimeseõpetus 4. Eluslooduse evolutsioon 5 6 geograafia


Keemia


Õpilane: 1. omandab lihtsa, kuid tervikliku ettekujutuse keemiast kui loodusteadusest; 2. õpib tundma keemia põhimõisteid ja seaduspärasusi; 3. hakkab mõistma maailma terviklikkust: keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ja

looduslike protsesside keemilist tagapõhja; 4. õpib nägema ja mõistma keemilisi nähtusi kodus, looduses ja ümbritsevas elus,

tehnikas; 5. õpib aru saama keemia keelest: oskab koostada valemeid ja võrrandeid; 6. õpib tegema lihtsamaid arvutusi aine valemite ja reaktsiooni võrrandite alusel; 7. õpib keemiliste ainetega ohutult ringi käima ja lihtsamaid katseid tegema; 8. õpib tegema vaatlusi, kirjeldama ja süstematiseerima nende tulemusi; 9. õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda; 10. saab aru keemiateadmiste vajalikkusest.


Õpilane on: 1. suuteline oma tööd kavandama ja võimeline töötama rühmas; 2. suuteline valima sobivaid õpivõtteid; 3. võimeline eristama fakti hinnangust ja tõlgendusest; 4. võimeline kasutama arvutit töövahendina; 5. suuteline tunnetama põhjuse ja tagajärje vahelist seost; 6. võimeline oma seisukohti põhjendama ja kaitsma; 7. võimeline hindama probleeme ja olukordi ka teiste seisukohalt.

Õpitulemused:

Õpilane 1. teab teemaga seotud mõisteid; 2. oskab eristada füüsikalisi ja keemilisi nähtusi; 3. oskab tunda ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi; 4. teab ainet iseloomustavaid füüsikalisi ja keemilisi omadusi; 5. oskab iseloomustada perioodilisustabeli abil elemendi aatomi ehitust; 6. oskab ohutult töötada keemialaboris ja kasutada kemikaale; 7. oskab kirjeldada ja selgitada katseid; 8. oskab iseloomustada elementide omaduste muutumist perioodilisustabelis,

võrrelda metallide ja mittemetallide aatomi ehitust ja omadusi; 9. oskab selgitada liht- ja liitaine erinevust; 10. oskab tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid; 11. oskab tunda valemi järgi oksiide, happeid, aluseid ja soolasid; 12. oskab nimetada oksiide, happeid, hüdroksiide ja sooli ning koostada nende

valemeid;


13. oskab koostada reaktsioonivõrrandeid lihtaine+ O2, oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus;

14. oskab määrata valemi põhjal oksüdatsiooniastmeid, tunda ära redoksreaktsioone, leida oksüdeerijat ja redutseerijat ;

15. oskab koostada struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) järgi, eristada struktuurvalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, ja karboksüülhappeid, koostada süsivesinike põlemise reaktsioonide võrrandeid;

16. oskab sooritada arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala seoste abil; arvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal; arvutusi lahuste massiprotsendi alusel;

17. oskab selgitada tähtsamate keemiliste ainete ja protsesside rakendusi tööstuses, põllumajanduses ja argielus;

18. oskab iseloomustada peamisi keemilisi saaste allikaid ja nende mõju keskkonnale.


• TAMM, L. Keemia VIII klassile 1. ja 2. osa. Tallinn: AS Bit, 2006. • VIIRSALU, E. Keemia töövihik VIII klassile 1. ja 2. osa. Tallinn: AS Bit, 2006. • TAMM, L., TIMOTHEUS, H. Keemia IX klassile. Tallinn: Avita, 2001. • TAMM, L., TIMOTHEUS, H., VIIRSALU, E. Keemia töövihik IX klassile 1. osa. Tallinn: AS

Bit, 2007. • KATT, N., VIIRSALU, E. Keemia kontrolltööd ja tunnikontrollid VIII ja IX klassile. Tallinn:

Avita, 2004. • KATT, N. Keemia lühikursus põhikoolile. Tallinn: Avita, 2004.

Õppesisu

8. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Puhas aine ja segu 1, 2, 8 1, 6, 7 ajalugu,

füüsika, kodundus,

2. Aine ja materjali omadused 1, 2, 3 1, 6, 7 füüsika, kodundus

3. Katsevahendid ja ohutusnõuded keemialaboris

2, 7, 10 1, 6, 7 turvalisus, keskkond

4. Füüsikalised ja keemilised nähtused

1, 2, 3, 4 1, 2, 4 füüsika, kodundus

5. Keemilise reaktsiooni tingimused ja tunnused

2, 3, 8, 10 1, 3 kodundus, bioloogia

6. Lahused 2, 3 1, 6, 7 füüsika, kodundus

7. Segude ja lahuste koostisosade eraldamine

1, 2, 4, 7 1, 2, 6, 7 kodundus

8. Lahuste protsendilisus 2, 6 1, 16 matemaatika 9. Aatomi ehitus ja perioodilisusüsteem

2, 5 1, 5, 8 ajalugu, füüsika

10. Keemiliste elementide levik 2, 4 1, 18 geograafia 11. Ioonide moodustumine aatomitest

2, 5 1, 8 füüsika

12. Molekulid. Liht- ja liitained 2, 5, 6 1, 9, 6, 7 füüsika 13. Ühinemisreaktsioon 2, 3, 5 1, 6, 7, 10 kodundus


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 14. Liitainete protsendiline koostis 2, 6, 8 1, 16 matemaatika, 15. Oksiidid 1, 2, 3, 4, 5, 9,

10 1, 6, 7, 10, 11, 12, 13

bioloogia, geograafia

16. Oksüdatsiooniaste 2, 6 1, 14 matemaatika 17. Arvutused reaktsioonivõrrandi jägi

2, 5, 6 1, 10, 16 matemaatika

18. Happed 1, 2, 3, 4, 5, 7, 9

1, 6, 7, 10, 11, 12, 13, 17, 18

bioloogia, geograafia, turvalisus, keskkond

19. Alused 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8

1, 6, 7, 10, 11, 12, 13, 17, 18

bioloogia, geograafia, turvalisus, keskkond

20. Soolad 1, 2, 3, 4, 5, 7, 9, 10

1, 6, 7, 10, 11, 12, 13, 17, 18

bioloogia, geograafia, keskkond

9. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Metallide üldomadused 1, 2, 3, 4 1, 8, 17 ajalugu,

füüsika 2. Alumiinium ja raud 1, 2, 3, 4, 5, 10 1, 10, 14, 6, 7 geograafia,

füüsika 3. Moolarvutused 2, 6 1, 16 matemaatika,

kodundus 4. Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi

2, 5, 6 1, 16 matemaatika, kodundus

5. Süsinik. Lihtsamad süsinikuühendid

1, 2, 4, 5, 7 1, 6, 7, 14, 15, 17

geograafia, füüsika

6. Süsivesinikud. Süsiniku olekud molekulis

1, 2, 4, 5 1, 14, 15, 17 kodundus, bioloogia

7. Alkoholid. Karboksüülhapped. Eluks olulisi süsinikuühendeid

2, 5, 10 1, 6, 7, 14, 15, 17

bioloogia, kodundus, turvalisus, inimeseõpetus

8. Lahused. Lahuste omadusi 2, 6, 7 1, 16,17 matemaatika, füüsika, kodundus

9. Keemia argielus 1, 7, 9, 10 1,6,7, 17, 18 bioloogia, geograafia, kodundus, keskkond, turvalisus


Füüsika


1. omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest;

2. omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist; teaduslikust meetodist ja mudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel;

3. õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas jt õppeainetes, tehnikas, olmes ja loodushoius; lokaalseid ja regionaalseid tehnilisi seadmeid ning tehnoloogiaid füüsikalisest aspektist;

4. mõistab isiksuse osa füüsika arengus; 5. väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega; 6. õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning

teatmeteostest füüsikateavet leidma; 7. õpib füüsikalisi nähtusi ja objekte kirjeldama, seletama ja ennustama, füüsika-alast

teksti looma; 8. märkab looduse ja olmega seotud probleeme, mida saab seletada ja lahendada

füüsikateadmiste abil.

Ainealased pädevused:

Õpilane 1. on võimeline kirjeldama füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste

ilmnemise tingimusi, seoseid teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas; 2. on võimeline avama füüsikamõistete sisu ja kasutama neid füüsikaliste suuruste,

nähtuste või omaduste iseloomustamisel; 3. suudab kasutada füüsikaliste suuruste mõõtmisel sobivaid mõõtmisviise ja

mõõtmisvahendeid ning seostada füüsikaliseid suuruseid mõõtühikutega; 4. on võimeline sõnastama seoseid füüsikaliste suuruste vahel, esitama neid seoseid

valemitena, kirjeldama seoste õigsust kinnitavaid katseid ja seose kasutamist praktikas;

5. suudab loetleda mudelite tunnuseid, hinnata mudeli ja tegelikkuse vahekorda, tuua välja rakendusvaldkonda ja - piire;

6. on võimeline tuvastama mõõteriistade ja seadmete otstarvet, ning kirjeldama töötamispõhimõtet, tooma välja kasutamise näiteid ja reegleid, järgima ohutusnõudeid;

7. mõistab keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; 8. suudab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; 9. on võimeline kasutama füüsika mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste

kirjeldamisel, seletamisel ja ennustamisel; 10. suudab füüsikateabe leidmiseks kasutada teatmeteoseid; 11. on võimeline lahendama graafilisi ja arvutusülesandeid, kasutades selleks õpitud

seoseid; 12. on võimeline kasutama füüsikaliste suuruste tabeleid; 13. on võimeline koostama skeemi järgi katseseadmeid;


14. on võimeline kasutama mõõteriistu; 15. suudab ohutult läbi viia lihtsamaid katseid; 16. on võimeline töötlema mõõtmistulemusi ja tegema katsetulemuste põhjal

järeldusi.

Õpitulemused:

Õpilane 1. teab füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid; 2. oskab selgitada nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste

kasutamist praktikas; 3. teab füüsikamõisteid, sh füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste

iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega, mõõtühikuid, mõõtmisviise ja mõõtmisvahendeid;

4. teab seoste sõnastust, seost väljendavat valemit, seose õigsust kinnitavaid katseid, seose kasutamist praktikas;

5. teab mudelite tunnuseid, mudeli ja tegelikkuse vahekorda, rakendusvaldkonda ja -piire;

6. teab mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid;

7. teab keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; 8. oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; 9. oskab kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel,

seletamisel ja ennustamisel; 10. oskab leida teatmeteostest füüsikateavet; 11. oskab lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seoseid; 12. oskab kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid; 13. oskab koostada skeemi järgi katseseadet; 14. oskab kasutada mõõteriistu; 15. oskab ohutult läbi viia lihtsamaid katseid; 16. oskab töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.


• PÄRTEL, E. Füüsika VIII klassile. Tallinn: Koolibri, 2000. • PÄRTEL, E. Füüsika IX klassile. Tallinn: Koolibri, 2000. • TIMPMANN, K. Elektriõpetus. Tallinn: Koolibri, 2000. • PAJU, E., PAJU, V. Füüsika ülesannete kogu põhikoolile. Tallinn: Koolibri, 2000

Õppesisu

8. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Optika 1, 2, 4, 6 1, 2, 3, 7 2. Läbipaistva aine mõju valguse levimisele

1, 7, 8 1, 2, 3, 8 loodusõpetus, bioloogia, keemia, keskkond

3. Kujutised 1, 2, 7 2, 3, 4, 7, 10, 12 bioloogia, matemaatika

4. Värvusõpetus 1, 3, 4, 8 1, 2, 7 kunst 5. Mõõtmine 1, 2 2, 5, 9,11 matemaatika


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 6. Liikumine ja vastastikmõju 1, 2, 4, 6 1, 2, 3, 5, 10 matemaatika 7. Jõud looduses 1, 3 2, 3, 5,10, 13,

14, 15 matemaatika, loodusõpetus

8. Kehad vedelikus ja gaasis 1, 2, 6 1, 2, 3, 10,11, 13 keemia 9. Töö ja energia 1, 3, 8 2, 3, 6, 10 turvalisus 10. Akustika 1, 3, 6 1, 2, 3, 11 muusika

9. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Aine ehitus 1, 7 2, 4 keemia 2. Kehade soojenemine ja jahtumine 1, 2, 3 1, 2, 3, 10, 11,

13, 16 geograafia

3. Aine agregaatoleku muutumine 1, 2 1, 2, 4, 7, 11 keemia, matemaatika

4. Kaasaegse aatomimudeli kujunemine

1, 2, 4 2, 4 keemia

5. Aatomi ehitus ja tuumajõud 1, 6 2 keemia 6. Tuumaenergia ja selle kasutamine 1, 3, 7 2, 6 turvalisus,

keskkond 7. Elektrilaengud ja elektriväli. 1, 6 1, 2, 3, turvalisus,

keskkond 8. Elektrivool 1, 4 2, 3, 16 turvalisus,

keskkond 9. Vooluring. 1, 5 2, 3, 5, 10, 12,

13, 14, 15, 16 turvalisus, keskkond

10. Elektrivoolu töö ja võimsus. 1, 3 2, 3, 5, 10 matemaatika 11. Elekter 1, 5 2, 6 turvalisus,

keskkond, karjäär

12. Magnetnähtused 3 1, 2, 3, 7 turvalisus, keskkond, inimeseõpetus

13. Esmatutvus tähistaevaga 1, 2, 6 2, 9 bioloogia 14. Päikesesüsteem 1, 2, 6 2, 4, 9 ajalugu 15. Tähed 1, 2, 6 2, 9 keemia 16. Galaktikad ja Universum 1, 2, 6 2, 9


Ajalugu


Õpilane 1. hakkab tundma huvi mineviku vastu, õpib tundma ajaloo põhimõisteid; 2. õpib tundma oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu süstemaatiliselt, Euroopa ja

maailma ajalugu nii ülevaatlikult kui ka vastavat ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja protsesside kaudu;

3. hakkab aru saama kaasaja sündmustest, mõistab mineviku ja kaasaja seost; 4. tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja infokanaleid; 5. õpib leidma, omandama, üldistama, tõlgendama, hindama, talletama, kasutama ja

edastama ajalooteavet, oskab seda kriitiliselt hinnata; 6. õpib eristama ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, oskab näha ja sõnastada

probleeme, esitada neist lähtuvalt küsimusi ja pakkuda lahendusteid; 7. hakkab tunnustama inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, õpib oma arvamust

kujundama ja põhjen-dama, oma tegevust analüüsima ja hindama, oma eksimusi nägema ja korrigeerima;

8. õpib mõistma põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse ja tõenduse olemust ajaloosünd-muste ja -protsesside analüüsimisel;

9. määratleb end oma rahvuse liikmena.


Põhikooli lõpetaja on võimeline kirjeldama: 1. eri ajastute ajaloo kultuuripanust; 2. tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi; 3. Eesti ühiskonna arengujärke ja seostada seda kodukoha, naabermaade ja Euroopa

ning maailma ajalooga; 4. maailma ajaloo põhietappide kronoloogilist raamistikku ja asetada sellesse uut

informatsiooni; 5. ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi.

Põhikooli lõpetaja suudab: 1. mõista, et ajaloosündmusi võib mitmeti tõlgendada; 2. töötada mitmesuguste ajalooallikatega, neid kommenteerida ja hinnata; 3. põhjendada oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult, 4. anda hinnangut; 5. osaleda diskussioonis; 6. töötada kaardiga, atlasega; 7. ise koostada lihtsamaid skeeme ja andmekaarte; 8. koostada ajalooalast referaati ja lühiuurimust; 9. orienteeruda õpikutes ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonisega; 10. rakendada ajalootundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest

teabeallikatest saadutega; 11. end asetada minevikus elanud inimese olukorda.


Õpitulemused:

Õpilane: 1. omandab maailma ajaloo põhietappide kronoloogilise raamistiku, suudab asetada

sinna uut informatsiooni, teab tähtsamaid ajaloosündmusi; 2. mõistab eri ajastute ajaloo kultuuripanust, iseloomustab tähtsamaid

ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi; 3. teab Eesti ühiskonna arengujärke, oskab neid suhestada kodukoha, naabermaade ja

Euroopa ning maailma ajalooga, teab tähtsamaid ajaloosündmusi; 4. oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja

tagajärgi; 5. saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; 6. töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid; 7. põhjendab oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult, oskab anda hinnangut,

osaleb diskussioonis; 8. töötab kaardiga, suudab ise koostada lihtsamaid skeeme ja andmekaarte; 9. oskab koostada ajalooalast referaati ja lühiuurimust; 10. oskab end asetada minevikus elanud inimese olukorda.

7. klass


• KÕIV, M. & RAUDKIVI, P. Keskaeg 1. osa .Tallinn: Avita, 2004. • KÕIV, M. & RAUDKIVI, P. Keskaeg 2. osa .Tallinn: Avita, 2004.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpi-tulemused

Integratsioon

MAAILM KESKAJAL (476-1492) Keskaja koht maailma ajaloos 1, 2, 3 1, 2 Kirik keskajal 2, 3 2 geograafia,

võõrkeel Frangi riik 1, 3, 8 2, 9 geograafia Araablased 2, 3, 4 2, 7 võõrkeel,

geograafia, loodusõpetus

Bütsantsi keisririik 5, 7 2, 8 geograafia, võõrkeel

Põhja-Euroopa 3, 6 4 geograafia, võõrkeel

Eesti muinasaja lõpul 2, 3, 9 1, 2, 3 geograafia, eesti keel

Keskaja riiklus Saksamaa ja Inglismaa näitel

7, 2 2, 10 geograafia

Ristisõjad 2, 8 2, 7 geograafia Keskaegne ühiskond Prantsusmaa näitel

7, 8 2, 4 ühiskonnaõpetus

Linnad ja kaubandus Hansa näitel 2, 3, 8 9, 10 geograafia Keskaja kultuur 3, 5 2, 6 kunst Eesti ajalugu ristiusustamisest reformatsioonini

2, 3, 9 3, 5 geograafia

MAAILM VARAUUSAJAL (1492-



Integratsioon

1600) Suured maadeavastused 3, 8 1, 4 geograafia,

võõrkeel Reformatsioon ja vastureformatsioon 2, 4 2, 5 geograafia Eesti 16. sajandil 2, 3, 9 3, 5 eesti keel,

kirjandus

8. klass


• TANNBERG, T. & LAUR, M. Uusaeg 1. osa. Tallinn: Avita, 2003. • TANNBERG, T. & LAUR, M. Uusaeg 1. osa. Tallinn: Avita, 2003. • Ajaloo atlas põhikoolidele. Tallinn: Regio, 2000.

Õppesisu

UUSAJA AJALUGU


Integratsioon

MAAILM AASTAIL 1600 −−−− 1815 Absolutismiajastu Euroopas Prantsusmaa näitel

1, 2, 3 1, 2 ühiskonnaõpetus

Barokiajastu 2, 3 2 kunst Parlamentarism Inglismaal 1, 3, 8 1, 2 ühiskonnaõpetus Valgustatud absolutism Preisimaa ja Venemaa näitel

2, 3, 4 2, 5, 6 ühiskonnaõpetus

Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus 5, 7 1, 2, 3, 9 geograafia, turvalisus

USA iseseisvumine 3, 6 1, 4, 6 geograafia, ühiskonnaõpetus

Suur Prantsuse Revolutsioon. Napoleoni sõjad

2, 3, 9 5, 7, 10 geograafia, ühiskonnaõpetus, turvalisus

MAAILM 1815 −−−− 1918 Kapitalismi arengu üldülevaade 2, 8 1, 2, 5, 7 geograafia,

ühiskonnaõpetus Rahvuslus 19. sajandil Saksamaa näitel

7, 8 2, 4, 5 ühiskonnaõpetus

Koloniaalimpeeriumid Inglismaa näitel

2, 3, 8 1, 6, 7 geograafia, ühiskonnaõpetus

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Rahvuslik liikumine

3, 5 3, 4, 5 kunst, kirjandus, ühiskonnaõpetus

I maailmasõda 2, 3, 9 1, 2, 8 geograafia Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul

2, 5 1, 2, 7 kirjandus, kunst


9. klass


• PAJUR, A., TANNBERG, T. & VÄRA, E. Lähiajalugu 9. klassile 1.osa. Tallinn: Avita, 2004. • PAJUR, A., TANNBERG, T. & VÄRA, E. Lähiajalugu 9. klassile 2.osa. Tallinn: Avita, 2004.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ja läbivad teemad

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1918-1939 1. Rahvusvaheline olukord pärast I maailmasõda

1, 2, 3, 5 1, 2 keskkond, meediaõpetus, turvalisus, geograafia

2. Maailma majandus 1, 2, 8 2 keskkond, turvalisus

3. Demokraatia ja diktatuurid 1920-30ndail aastail

1, 5, 6 1, 2 infotehnoloogia (referaadi koostamine), meediaõpetus (ajakirjandus vabadus), ühiskonnaõpetus

4. Eesti Vabariik 1, 2, 9 3, 4 ühiskonnaõpetus, kirjandus, kunst

5. Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel

3, 4 9, 10 infotehnoloogia, kirjandus, kunst, muusika

II MAAILMASÕDA 1939-1945 6. Rahvusvaheline olukord. München. MRP

2, 3, 6, 8 1, 5, 8, 9 meediaõpetus (propaganda, meediamõju ühiskonnale), keskkond (sõjamõju), turvalisus, geograafia, ühiskonnaõpetus

7. Sõjategevuse üldiseloomustus 2, 3, 6, 8 1, 5, 8, 9 meediaõpetus (propaganda, meediamõju ühiskonnale), keskkond (sõjamõju), turvalisus, geograafia, ühiskonnaõpetus

8. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine

3, 4, 8 1, 5, 8, 9 meediaõpetus (propaganda,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ja läbivad teemad

meediamõju ühiskonnale), keskkond (sõjamõju), turvalisus, geograafia, ühiskonnaõpetus

9. Eesti II maailmasõja ajal 2, 3, 4, 8 1, 3 meediaõpetus (propaganda, meediamõju ühiskonnale), keskkond (sõjamõju), turvalisus, geograafia, ühiskonnaõpetus

MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA 1945-2000 10. Külm sõda 1, 4, 6, 7 1, 4, 5, 6, 7 geograafia,

ühiskonnaõpetus, turvalisus, keskkond

11. Arenenud tööstusriigid USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel

3, 6, 7, 8 4, 6

12. Kommunistlikud riigid NSVL näitel 4, 5, 6 2, 4, 7 ühiskonnaõpetus 13. NSVL 1, 5, 6 2, 4, 7 kirjandus 14. Eesti Nõukogude okupatsiooni all 2, 3, 8 3, 4, 5, 7 geograafia,

kirjandus 15. Rahvaste vabadusliikumine ja koloniaalimpeeriumide lagunemine

3, 6, 8 1, 6, 8 geograafia, turvalisus

16. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine

3, 5, 6, 8 1, 6, 8 turvalisus

17. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 2, 5, 8, 9 1, 3, 4, 5, 6, 7 keskkond, turvalisus, infotehnoloogia, meedia, ühiskonnaõpetus, kirjandus

18. Maailm 1990ndail aastail 4, 5 1, 2, 4, 6, 9 turvalisus, geograafia, ühiskonnaõpetus

19. Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel

3, 4 2, 9 kirjandus, kunst, muusika, kehaline kasvatus


Inimeseõpetus


Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele; 2. õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda; 3. oskab hoida puhtust ja korda; 4. teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab

määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega seotud olukordades;

5. õpib probleeme ja olukordi hindama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne;

6. õpib teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest, on valmis suhtlema;

7. õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme- ja reegleid, tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata;

8. hakkab väärtustama perekonda ja kodu; 9. mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa oma

tuleviku kujundamises; 10. mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust; 11. tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse

võtteid; 12. õpib oma tegevusi planeerima.


III kooliastme lõpetaja: on võimeline kirjeldama

• oma rolle erinevates gruppides; • oma probleeme;

suudab aru saada • murdeeas toimuvatest sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja füsioloogilistest

muudatustest; • kõlblusnormidest ja nende tähendusest ühiskonnas; • inimeste erinevustest; • iseenda otsustavast osast oma tuleviku kujundamisel

on suuteline • hindama tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid; • jälgima oma tervislikku seisundit ja seda hindama; • hindama oma võimeid ja end väärtustama; • aktsepteerima erinevusi inimühiskonnas; • analüüsima konflikte ja neid lahendama; • oma tegevust planeerima.


Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja: 1. oskab hinnata oma võimeid, võimalusi ja rolle; 2. mõistab, et inimesed on erinevad; 3. tunneb kooselu norme ja seadusi, tunnetab oma kohta teiste hulgas; 4. mõistab üldinimlikke kõlblusnormide tähtsust ja tähendust inimühiskonnas; 5. teab, missugused muudatused toimuvad murdeeas, mõistab murdeea eripära

teiste eluperioodide seas; 6. teab, kuidas toimub suguline küpsemine, olulist seksuaalelust ja raseduse

vältimise võimalusi; 7. tunneb peamisi tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid ning terviseriske,

stressiga toimetuleku võimalusi, oskab oma tervislikku seisundit jälgida ja hinnata.


• www.kke.ee -> õppematerjalid -> inimeseõpetuse töölehed 7. klassile; • Avatud Meele Instituudi kursuste materjalid – infolehed; • Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus III kooliastmele, õpetajaraamat

Õppesisu

7. klass Teema Eesmärgid Õpi-

tulemused Integratsioon

Inimese elukaar ja murdeea koht selles

1, 11, 12 2

Haavuv, haavav ja haavatav murdeealine

1, 5, 6 1, 2 kehaline kasvatus

Tütarlapsest neiuks, poisist noormeheks

1, 2, 4, 8, 9, 10, 11

1, 2, 5, 6, 7 kehaline kasvatus, tööõpetus,

Välimus 1, 2, 3, 5 1, 2, 5 kehaline kasvatus Inimene ja tema sotsiaalne käitumine

1, 4, 6, 7, 8, 9 1, 3, 4 turvalisus, meedia

Uued suhted perekonnaga 1, 5, 6, 7, 8, 12 1, 2, 3, 4 meedia Inimene konfliktide keskel 1, 4, 5, 6, 7 1, 2, 3 Valikud ja otsustamine 1, 5, 8, 9, 12 1, 2, 3, 4, 5, 7 Abistamine 1, 5, 6, 12 1, 2, 7 Stressiga toimetulek 1, 4, 7, 11, 12 1, 7 Esimesed kiindumused 1, 5, 6, 8, 10 1, 2, 5, 6, 7 kirjandus Õnn 1, 8, 9 1, 4 kirjandus,

meedia Sõltuvus 1, 4, 11 1, 3, 7 Seadusandlus 1, 4, 10 1, 3, 4


Ühiskonnaõpetus


Õpilane 1. väärtustab demokraatia põhimõtteid ning inim- ja kodanikuõigusi; 2. õpib tundma riiki ning selle toimimist; 3. õpib tundma inimese ja ühiskonna vastastikuseid suhteid; 4. õpib tundma Eesti Vabariigi riiklik-poliitilist korraldust; 5. õpib tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja «Kodakondsuse seadust», «Inimõiguste

ülddeklaratsiooni», «Lapse õiguste konventsiooni»; 6. omandab teadmisi ühiskonna valitsemisest; 7. omandab majandusliku mõtlemise alused, oskuse toimida turumajanduse

tingimustes; 8. teadvustab seaduste vajalikkuse inimeste ühiselu ja tegevuse korraldamisel ning

nende täitmise tähtsuse; 9. teadvustab õiguste ja kohustuste vastastikuse seose ning vastutustunde

vajalikkuse; 10. omandab oskuse koguda vajalikku teavet ning seda süstematiseerida ja hinnata; 11. omandab ühiskonna-alase kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse alused; 12. õpib langetama põhjendatud otsuseid; 13. kujundab oma poliitilist kultuuri ning omandab aineõpetuse kaudu tutvustatavaid

sotsiaalse käitumise oskusi; 14. omandab ainealase terminoloogia ning oskuse sellega opereerida; 15. suudab end eakohaselt ühiskonnaliikmena identifitseerida ning väärtustab Eesti

kodakondsust.


Põhikooli lõpetaja on võimeline kirjeldama : 1. ühiskonnaelu põhivaldkondi ja nende omavahelist seotust; 2. Eesti Vabariigi põhiseadust ja “Kodakondsuse seadust”; 3. poliitilist ja administratiivset korraldust, õigusloome ja õiguskaitsesüsteemi; 4. inim- ja kodanikuõigusi; 5. riigi majanduselu üldisi põhimõtteid; 6. isikliku majandamise võimalusi ja põhimõtted;

Põhikooli lõpetaja suudab: 1. seaduslike vahenditega kaitsta enda ja teiste õigusi ja huve; 2. käituda tööturul; 3. mõista, et ühiskonna ressursid on piiratud, et soovid ja võimalused on erinevad; 4. hinnata oma ühiskonnaelus osalemise võimet ja võimalusi, hankida selleks vajalikku

teavet; 5. suhelda riigi- ja kohalike asutustega; 6. vormistada nõuetekohaseid dokumente; 7. kaitsta enda kui tarbija õigusi ja huve.


Õpitulemused:

Põhikooli lõpetaja: 1. tunneb ühiskonnaelu põhivaldkondi ja nende omavahelist seotust; 2. tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust ja «Kodakondsuse seadust», poliitilist ja

administratiivset korraldust, õigusloome- ja õiguskaitsesüsteemi; 3. tunneb inimõigusi ja kodanikuõigusi; 4. oskab seaduslike vahenditega kaitsta enda ja teiste õigusi ja huve; 5. teab, millised on riigi majanduselu üldised printsiibid, isikliku majandamise

võimalused ja põhimõtted, oskab käituda tööjõuturul; 6. saab aru, et ühiskonna ressursid on piiratud, mõistab soovide ja võimaluste

erinevust; 7. oskab hinnata oma ühiskonnaelus osalemise võimet ja võimalusi, oskab hankida

selleks vajalikku teavet; 8. oskab suhelda riigi- ja kohalike asutustega, vormistada nõuetekohaselt dokumente; 9. oskab kaitsta enda kui tarbija õigusi ja huve.


• TAAGEPERA, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile 1. osa. Tallinn: Avita, 2003. • RAUDLA, H. & VAHTRE, L. Ühiskonnaõpetus põhikoolile 2. osa. Tallinn: Avita, 2003.

Õppesisu

8. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ÜHISKOND Ühiskond kui inimeste olemasolu viis

1, 3, 11, 12, 13, 14

1, 4 turvalisus, säästev areng , ajalugu

RIIK Riigi mõiste ja funktsioonid 2, 3, 4, 5, 6, 9,

13, 14, 15 2, 7 turvalisus,

ajalugu, geograafia, riigikaitse

Kodanikuühiskond 3, 11, 12, 13, 15

4, 7 turvalisus, säästev areng

ÕIGUS Rahvas, põhiseadus ja demokraatia 1, 2, 4, 5, 8, 9,

10, 11, 12, 13, 14, 15

2, 3, 4, 7, 8 turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus

Üksikisik, riik ja õigus 2, 3, 5, 8, 9, 13, 14, 15

2, 3, 4, 8 turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus

9. klass

MAJANDUS Riik ja majandus 7, 10, 11, 12,

14 5, 6, 8 Karjäär ja selle

planeerimine, säästev areng, turvalisus,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon infotehnoloogia ja meediaõpetus

Indiviid ja majandus 7, 10, 12, 14 5, 6, 9 Karjäär ja selle planeerimine, turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus


Muusika


1. arendab vokaalseid võimeid; 2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; 4. musitseerib aktiivselt; 5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; 6. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 7. arendab muusikalist analüüsivõimet; 8. arendab muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises

musitseerimises ja muusika kuulamisel; 9. oskab muusikale anda hinnangut ning oma arvamust põhjendada;


III kooliastme lõpetaja on võimeline kirjeldama: 1. häälehoidu häälemurde perioodil; 2. levinumaid muusikavorme- ja žanreid; 3. levinumaid populaarmuusika stiile; 4. maailma, eesti ja kodukoha tuntumaid ansambleid, orkestreid, soliste;. 5. väljapaistvamaid heliloojad muusikaajaloos; 6. Eesti ja maailma tuntumaid orkestreid, dirigente, interpreete; 7. külastatud kontserte ja muusikalavastusi; 8. muusika seoseid teiste ainevaldkondadega.

III kooliastme lõpetaja on suuteline aru saama:

1. kuulamise ja noodi järgi kooliastmes õpitud rütmivormidest; 2. õpitud helistikest; 3. iseseisvaks noodilugemiseks vajalikest noodikirjamärkidest; 4. agoogika- ning artikulatsioonimärkide tähendusest; 5. intervalli ja akordi mõistest; 6. hääle füsioloogilisest muutusest häälemurdeperioodil; 7. absoluutsest ja relatiivsest noodilugemise süsteemist; 8. iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamise ja väärtushinnangute kujundamise

vajalikkusest; 9. bassivõtmest ja selle kasutamisest.

III kooliastme lõpetaja suudab:

1. kasutada häält häälemurdeperioodil; 2. laulda vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt; 3. esitada omandatud ühislauluvara; 4. laulda lihtsaid mitmehäälseid laule; 5. eristada lauludes ja kuulatud muusikas kooliastmes õpitud taktimõõte; 6. määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi;


7. õpitud rütmivorme kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel;

8. kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel agoogika- ning artikulatsioonimärke;

9. kasutada muusika analüüsimisel muusikatermineid; 10. iseloomustada keel-, puhk-, vask-, löök- ja klahvpille; 11. iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli-, ja džässorkestrit; teab eesti ja

maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente; 12. eristada homofoonilist ja polüfoonilist muusikat; 13. praktilise muusikalise tegevuse kaudu omandada uusi teadmisi muusikalises

kirjaoskuses; 14. omandatud muusikateadmisi ja -oskusi loovalt ning praktiliselt rakendada; 15. muusikale anda hinnangut ning oma arvamust põhjendada; 16. rakendada IKT võimalusi teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks.

Õpitulemused

1. laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt; 2. oskab kasutada häält häälemurdeperioodil; 3. on omandanud ühislauluvara:

• Eesti hümn (F. Pacius); • Viimsi Keskkooli hümn (K. Erm); • Hoia, Jumal, Eestit (J. Aavik); • Mu isamaa on minu arm (G. Ernesaks); • Valged Jõulud (I. Berlin); • Kaanonid (Dona nobis pacem, Viva la musica); • 3 eesti rahvalaulu õpetaja valikul;

4. eristab lauludes ja kuulatud muusikas 2/4, 3/4, 4/4 taktimõõtu; 5. tunneb kuulamise ja noodi järgi rütmivorme ning oskab neid kasutada

rütmiülesannete lahendamisel ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel; 6. oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi; 7. tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d, B-g; 8. teab intervalli ja akordi mõistet; 9. teab agoogikamärkide rit., accel., allegro, moderato, andante adagio, largo ning

artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;

10. kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid; 11. teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puhk-, vask-, löök- ja klahvpille; 12. teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli-, ja

džässorkestrit; teab eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente; 13. eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat; 14. on tutvunud muusikavormide- ja žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-

allegro, missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat, ooper, oratoorium, ooperett, muusikal, ballett;

15. külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel.


• SKUIN, A., SEPP, E. Muusikaõpik VII klassile. Tallinn: Avita, 2006. • GARŠNEK, I., KARP, E. & OJAKÄÄR, J. Muusikaõpik VII-VIII klassile. Tallinn: Avita, 1999. • GARŠNEK, I., KARP, E. & OJAKÄÄR, J. Muusikaõpik IX klassile. Tallinn: Avita, 2000. • Noodiõpetuse tabelid.


• Klaver jt muusikainstrumendid. • CD-plaadid, MD-disketid, MC-kassetid, videokassetid. • Arvuti- ja muusikaprogrammid, APSTest. • KANGRO, R. Muusikaõpik VIII klass, Helisev maailm. Tallinn: Koolibri, 1998. • SPENCER, K. Raamat muusikast. Vilnius: Koolibri, 1995. • BARBER, N. & MURE, M. Muusikamaailm. Tallinn: Avita, 2000. • SALUMETS, V. Rockrapsoodia. Tallinn: EEK Kirjastus, 1998. • OJAKÄÄR, V. Popmuusikast . Tallinn: Eesti Raamat, 1983. • LOIT, E. Muusikainstrumendid ja orkestrid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976.

Õppesisu

7. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Noodiõpetus 1, 2, 3, 4, 5, 8 4, 5, 6 matemaatika Muusikateooria 2, 6, 7, 8, 9 7, 8, 9 füüsika Muusikainstrumendid 2, 3, 4, 8, 9 10, 11, 12 tööõpetus Pillikoosseisud 2, 3, 4, 8, 9 10, 11, 12, 15 Maailma rahvaste muusika 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 15 geograafia,

ajalugu Laulmine 1, 2, 3, 4, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6 inglise keel Muusika kuulamine 6, 7, 9 6, 9, 10, 11, 12

8. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Noodiõpetus 1, 2, 3, 4, 5, 8 4, 5, 6 matemaatika Muusikateooria 2, 6, 7, 8, 9 7, 8, 9 füüsika Rock-muusika 3, 6, 7, 8, 9 10, 12, 15 informaatika,

inglise keel Ooper 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 14,

15

Operett 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 14, 15

Muusikal 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 14, 15

meedia

Ballett 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 14, 15

Moderntants 6, 7, 8, 9 10, 12, 15 rütmika Teatritants Eestis 6, 7, 8, 9 10, 15 ajalugu Kultuur läbi ajastute 6, 7, 8, 9 10, 15 ajalugu Laulmine 1, 2, 3, 4, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6 inglise keel Muusika kuulamine 6, 7, 9 6, 9, 10, 11, 12,

14, 15

9. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Noodiõpetus 1, 2, 3, 4, 5, 8 4, 5, 6 matemaatika Muusikateooria 2, 6, 7, 8, 9 7, 8, 9 füüsika Žanr ja vorm muusikas 3, 7, 8, 9 13, 14, 15 Jazz-muusika 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 15 inglise keel


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Filmimuusika 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 15 meedia,

inglise keel Popmuusika Eestis 6, 7, 8, 9 10, 15 Arvutid ja muusika 6, 7, 8, 9 10, 15 arvutiõpetus,

inglise keel 20. sajandi muusika 6, 7, 8, 9 10, 15 Eesti muusika 1970 -2000 6, 7, 8, 9 10, 11, 12, 15 Laulmine 1, 2, 3, 4, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6 inglise keel Muusika kuulamine 6, 7, 9 6, 9, 10, 11, 12,

13, 14, 15


Kunst


Õpilane 1. arendab oma vaatlusoskust j a kompimismeelt « arendab kujundilist ja ruumilist

mõtlemist; 2. arendab loovat mõtlemist ja leidlikkust; 3. õpib tundma ja kasutama kunstikeelt; 4. oskab hinnata esteetilisi väärtusi, eristada ehedat loomingut kitsist; 5. oskab oma tööd iseseisvalt kavandada ja korraldada; 6. oskab oma loomingulise tegevuse tulemust analüüsida, põhjendada ja kaitsta; 7. suudab korraldada loomingulist tööd rühmas; 8. tunnetab end osana loodusest ja tajub inimese ja looduse vahelisi seoseid.


Põhikooli lõpetaja on suuteline: 1. tundma programmis ja õpikutes loetletud visuaalse kunsti põhimõtteid ning

oskama neid kasutada kõnes ja kirjas; 2. oskama käsitseda töömaterjale, vahendeid ja tehnikaid elementaarseks

kunstialaseks eneseväljenduseks; 3. tundma vormi- ja värviõpetusele, arhitektoonikale ja kirjaõpetusele tuginevat

kompositsiooni,et mõista ja hinnata visuaalse kunsti põhiolemust ning eristada teda kitšist;

4. oskama üldjoontes eristada visuaalse kunstikultuuri arenguloos esinenud stiile ja kunstivoole.

7. klass

Õpitulemused

Klassi lõpetanu 1. tunneb inimkeha ehitust ja selle suuri mahte ning oskab inimest kujutada

erinevates liikumisasendites; 2. oskab risttahukakujulisi esemeid kujutada kahe koondumispunktiga perspektiivi

abil; 3. tunneb mõisteid: proportsioonid, skelett, profiil, figuraalkompositsioon, primaar-

sekundäär- ja tertsiaal värvid, karikatuur, tüpaaž, projektstöön, kolmvaade); 4. tunneb erinevaid värvikooskõlasid ja värvuste vastastikust mõju ning oskab neid

kasutada oma loomingus; 5. tunneb erinevaid kirjasulgede liike ja oskab neid kasutada; 6. oskab eristada karakteerset inimestes ja olukordades ning seda kunstiliste

väljendusvahendite abil jäädvustada; 7. tunneb liiklusreegleid ja oskab nendega seonduvaid probleeme kajastada ka oma

loomingus; 8. oskab käsitseda erinevaid töövahendeid ja materjale.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused

1. Kujutamis- ja vormiõpetus (inimese skelett, figuraalkompositsioon, stiliseerimine)

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

2. Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus (värvuste kooskõlad ja vastastikused mõjud, joonperspektiiv ühe ja kahe koondpunktiga)

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

3. Disain ja kirjaõpetus Groteski ja laisulekirjavõtted sule- või markeriga

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 4, 5, 8

4. Tehnikad, turvalisus ja materjalid. Modelleerimine mitmesugustest materjalidest (papiermache). Joonistamine (grafiit, sulejoonis tušiga, süsi). Maalimine (guašš, akvarell).

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 3, 4, 6, 8

8. klass

Õpitulemused

Õpilane: 1. oskab stiliseerida loodusvorme; 2. tunneb joonperspektiiv keegleid ja oskab neid kasutada oma loomingus; 3. oskab ruudustiku abil suurendada pilte mistahes mõõtmeteni « tunneb erinevate

värvuste mõju inimese psüühikale ja oskab seda kasutada abstraktsete kompositsioonide loomisel;

4. tunneb põhikooli õppekavas olevaid visuaalse kunsti põhimõisteid ning oskab neid kasutada kõnes j a kirjas;

5. tunneb erinevaid värvikontraste ja mumiillusioonide võimalusi; 6. tunneb kirjaoptika tähtsamaid reegleid; 7. tunneb eesti rahvakunsti seoseid Põhjamaade, soomeugri rahvaste ja maailma

etnograafilise kunstiga; 8. tunneb oma kalduvusi ja huvisid, teab edasiõppimise võimalusi.

Õppesisu


1. Kujutamis- ja vormiõpetus (inimese, loodus- ja tehisvormide stiliseerimine, esemete modelleerimine valgus-varjuga)

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8

2. Värvi-, kompositsiooni ja perspektiivõpetus (värvikontrastid, abstraktne kompositsioon, kadreerimine,

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8



illustratsioonid, op-kunst)

3. Disain ja kirjaõpetus (märk ja sümbol, kombinatoorika, moodul)

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

4. Tehnikad ja materjalid. Joonistamine (grafiit, süsi, sule-ja pintslijoonis). Maalimine (vabalt ja kavandi alusel - akvarell, guašš, õlipastell).

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8


Joonestamine


1. Edendada tehnilist ja kujundilist mõtlemist ning ruumilist kujutlusvõimet. 2. õpetada ja arendada töökultuuri ja ratsionaalseid töövõtteid; 3. arendada õpilase loomingulist tegevust; 4. arendada vaatlusoskust; 5. arendada loogilist mõtlemist; 6. anda teadmisi jooniste vormistamisest, tähtsamatest leppelisustest ja

projekteerimisest.


Joonestamiskursuse läbinud õpilane: 1. teab, milliseid töövahendeid kasutatakse joonestamisel ja on suuteline nendega

tegema korrektse joonise; 2. on tuttav joonestamise põhimõistetega: kolmvaade, kaksvaade, aksonomeetria,

lõige, perspektiiv, projekt; 3. suudab kolmvaate järgi määrata eseme ruumilise kuju; 4. on tuttav ehitus-joonistel kasutatavate tingmärkidega; 5. saab aru joonise täpsuse vajadusest.

Õpitulemused

Õpilane 1. oskab joonestada geomeetriliste kehade kolmvaateid, pinnalaotusi ja teha

mudeleid; 2. oskab jagada ringjoont võrdseteks osadeks (3, 4 , 5 , 6 , 8 , 12); 3. oskab konstrueerida sujuvühendeid (3); 4. oskab kirjutada standardkirjas; 5. oskab mõõtmestada detailide kujutisi; 6. oskab joonist suurendada ja vähendada; 7. oskab joonist lugeda; 8. oskab joonestada kehade ruumilisi kujutisi; 9. oskab joonestada korteri ja maja plaani; 10. teab jooniste vormistamise nõudeid.


• KOGERMANN, E., TAPPER, V. & TIHASE, K. Joonestamine üldhariduskoolile. Tallinn: Valgus,1980.


Õppesisu

9. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Jooniste vormistamine 6 12 kunst Standardkiri 6 4 eesti keel Ringjoone jagamine 2 2 matemaatika Mõõtmestamine 6 5 matemaatika Kolmvaade 4 1 matemaatika Frontaalne kalddiameetria 4 9 kunst Ristisomeetria 4 9 kunst Geomeetriliste kehade pinnalaotused

1 1, 7 matemaatika

Geomeetriliste kehade mudelid 1 1 matemaatika Ringjoone kujutamine ristisomeetrias

1 9 matemaatika

Mõõtkava 4 6 Geomeetriliste kehade aksonomeetrilised kujutised

4, 1 9 matemaatika

Perspektiiv 5 10 kunst Piltkujutise järgi kolmvaate joonestamine

4 8 kunst

Ehitusjoonise koostamine 1, 3, 6 11, 13 Sujuvühendid 2 3


Kehaline kasvatus


1. omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; 2. on terve ja hea rühiga; 3. arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; 4. omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; 5. arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi

tõekspidamisi; 6. omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused.


Õpilane on suuteline 1. täitma ohutusnõudeid ja hügieeninõudeid sportimisel; 2. kasutama lihtsamaid enesekontrolli võtteid; 3. õpitud spordialade võistlusmäärusi ja oskussõnu; 4. arendama oma kehalisi võimeid, valima üldarendavaid harjutusi erinevatele

lihasrühmadele; 5. tegelema iseseisvalt õpitud spordialadega; 6. valima soojendusharjutusi, treenima, võistlema ja lõdvestuma; 7. abistama ja julgestama kaaslast harjutuste sooritamisel; 8. iseseisvalt võimlema, koostama üldarendavate harjutuste kombinatsioone; 9. sooritama rütmika, akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi; 10. mängima võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud

spordimänge lihtsustatud reeglite järgi; 11. läbima orienteerumise õpperada; 12. suusatama, kasutades sobivaid sõidu-, tõusu- ja laskumisviise, ning sooritama

pöördeid; 13. hüppama kõrgust ja kaugust ning sooritama viskeid; 14. jooksma erinevaid distantse; 15. jooksma ühtlases tempos T: 2-3 km, P: 4-5 km. P: ronida 3 m köiel, sooritama

tireltõusu.

Õpitulemused

Õpilane: 1. teab kehaliste harjutustega tegelemise põhimõtteid; 2. teab ohutusnõudeid, hügieeninõudeid ja karastamise võtteid sportimisel; 3. teab õpitud spordialade võistlusmäärustikke ja oskussõnu; 4. teab olümpiamängudest ja rahvusvahelistest suurvõistlustest, Eesti ja maailma

parimatest sportlastest; 5. oskab arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid harjutusi

erinevatele lihasrühmadele; 6. oskab tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida soojendusharjutusi,

treenida, võistelda ja lõdvestuda; 7. oskab abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel; 8. oskab iseseisvalt võimelda, koostada harjutuste kombinatsioone;


9. oskab sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi; 10. oskab mängida võistlusmäärustike kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud

sportmänge lihtsustatud reeglite järgi ja teab ausa mängu põhimõtteid; 11. suudab joosta erinevaid distantse, hüpata kõrgust ja kaugust ning sooritada

hüppeid ja viskeid; 12. oskab kasutada enesekontrollivõtteid; 13. oskab anda esmaabi; 14. suudab joosta ja ühtlases tempos T: 2 - 3 km, P: 4 - 5 km; 15. ujuda 50 m.

Õppesisu 7. - 9. klass


1. Võimlemine 1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 12, 13

inimeseõpetus

2. Akrobaatika 3, 5, 6 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 13

füüsika, inimeseõpetus

3. Rütmika ja tants 1, 2, 3, 5, 6 1, 6 muusika 4. Kergejõustik 1, 2, 3, 4, 5, 6 1, 2, 3, 4, 5, 6,

11, 12, 13, 14 matemaatika, füüsika

5. Sportmängud 3, 5, 6 1, 2, 3, 4, 6, 10, 12, 13

matemaatika, füüsika, ajalugu

6. Ujumine 1, 3, 4 15 füüsika


Käsitöö


Käsitööõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab vajalikud oskused eluks, tööks ja harrastusteks; 2. õpib kavandama ja teostama oma ideid, endale ülesandeid võtma ning neid loovalt

lahendama; 3. õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale, töö- ja

tehnilisi vahendeid; 4. omandab erialase tehnoloogia ja elementaarse kirjaoskuse; 5. õpib töötama teksti ja tööjooniste toel; hankima teavet erinevatest allikatest,

saadud teavet analüüsima ja oma oskuste arendamiseks kohandama; 6. omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks; arvestab

töötamisel töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid; 7. arendab loovust ja esteetilist maitset, õpib hindama loomingulise eneseteostuse

võimalusi, mida pakub käeline tegevus; 8. õpib väärtustama ja hoidma rahvuskultuuri, elama ühtses kultuuriruumis teiste

rahvastega; 9. õpib töötama üksi ja koos teistega, hindama tööka vajalikke isiksuse omadusi:

vastutustunnet, täpsust, püsivust, kriitilist meelt; 10. õpib hindama tööd, töö tegijat ning iseennast teatud kutse omandamise

seisukohalt.


Põhikooli lõpetaja on suuteline: 1. heegeldama skeemi järgi; 2. kuduma kindaid ja sokke; 3. kuduma kirjalist pinda ja erinevaid koekirju tingmärkide järgi; 4. tikkima ühesuunalist pilu, madal- ja mähkpistet; 5. võtma lõikelehelt lõiget ja seda kohandama; 6. kujundama ja õmblema endale rõivaid; 7. kasutama ainealast kirjandust; 8. kavandama iseseisvalt käsitööeset, valima selle kaunistamiseks sobivaid materjale,

töövahendeid ja tehnoloogiat.

Põhikooli lõpetaja õpitulemused

Põhikooli lõpetaja teab: 1. kaasaegseid käsitöö- ja õmblusmaterjale ning nende omadusi; 2. tänapäeval kasutatavate käsitöövahendite otstarvet ja kasutusalasid; 3. eesti rahvuslikke käsitööliike; 4. õmblusmasina lisaseadmete otstarvet ja kasutusalasid.

Põhikooli lõpetaja oskab: 1. heegeldada skeemi järgi; 2. kududa kindaid ja sokke;


3. kududa kirjalist pinda ja erinevaid koekirju tingmärkide järgi; 4. tikkida ühesuunalist pilu, madal- ja mähkpistet; 5. võtta lõikelehelt lõiget ja seda kohandada; 6. kujundada ja õmmelda endale rõivaid; 7. kasutada ainealast kirjandust; 8. kavandada iseseisvalt käsitööeset, valida selle valmistamiseks sobivaid materjale,

töövahendeid ja tehnoloogiat.

Valikteemad (igal aastal valitakse üks teema):

1. lapitöö; 2. loominguline tekstiilitöö; 3. lapimaal; 4. pehmed mänguasjad; 5. pilutikand; 6. lilltikand; 7. aplikatsioontikand; 8. batika; 9. nöörid ja paelad; 10. raamil kudumine; 11. pitsid (hargipits, iiri pits, sõlmpits, päikesepits, süstikpits); 12. klaasimaal; 13. paberi valmistamine; 14. kingituste tegemine.


• PINK, A. Tikkimine • PINK, A. Kudumine Tallinn: Saara, 2002. • PINK, A. Õmblemine. Tallinn: Saara, 2003. • PINK, A. Heegeldamine. Tallinn: Saara, 2004. • Tööproovid, tabelid ja näidisesemed erinevate käsitööliikide kohta.

Õppesisu

7. klass

Teema Eesmärgid Õppesisu Õpitulemused Integratsioon Heegeldamine 1, 4, 5 Heegeläärised. 5,12 Kudumine 1, 2, 4, 8 Labakinda kudumine. 3, 6, 7 Tikkimine 2, 5, 6, 8 Pilutamine.

Lõhnakotikese pilutamine.

3, 8, 12 kunst

Õmblemine 1, 2, 3, 6, 7 Kahekordne õmblus. Diagonaalsed ja rullkandid. Volangide ja pitsidega kaunistamine. Seelik.

1, 11, 12 kunst

8. klass

Teema Eesmärgid Õppesisu Õpitulemused Integratsioon Heegeldamine 1, 2, 4 Ääre- ja vahepitsid.

Võrgulised pinnad. 2, 3, 5, 11, 12


Teema Eesmärgid Õppesisu Õpitulemused Integratsioon Heegeltöö viimistlemine.

Kudumine 1, 4, 5, 7 Nupulised-, palmik- ja kahekordsed koed. Kootud detailide ühendamine. Vesti, pluusi või kampsuni kudumine.

1, 7, 12 kunst

Tikkimine 1, 2, 5, 8 Tikand eesti rahvakunstis. Rist- ja mähkpistetikand. Sümbolid rahvakunstis.

3, 8, 12 kunst

Õmblemine 2, 3, 4, 6 Lõikelehe kasutamine. Tõmblukkkinnised. Sissevõtted. Kanga ettevalmistamine väljalõikamiseks. Lõike paigutamine riidele. Traageldamine. Nööpaugu, nööpide ja haakide õmblemine. Mõõtude võtmine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Proovimine. Pluus, seelik või kleit.

1, 4, 9, 10

9. klass

Teema Eesmärgid Õppesisu Õpi- tulemused

Integratsioon

Kudumine 4, 5, 7 Pitskoed. Pitskoes sall või padjakate.

7, 11

Õmblemine 2, 3, 4, 6 Lapitööde tehnoloogia ja ajalugu. Padi, tekk või kott lapitehnikas.

1, 4, 9, 10 kunst


Töö- ja tehnoloogiaõpetus


Õpilane õpib 1. kasutama ohutult tööriistu ja seadmeid; 2. rakendama praktikas töötervishoiu nõudeid; 3. tundma mitmesuguseid materjale ja nende töötlemise viise; 4. valima tööriistu ning tehnoloogilisi protsesse; 5. traditsioonilist rahvuslikku käsitöö- ja tehnikakultuuri; 6. tehnilise graafika aluseid; 7. kasutama mõõteriistu; 8. üldtehnilisi teadmisi; 9. tundma tehnika ajaloolist kulgu; 10. tundma energia kasutamise võimalusi; 11. mõistma igapäevanähtuste olemust; 12. teritama ja hooldama tööriistu ja tööpinke; 13. lugupidamist enda ja teiste töö vastu; 14. eneseteostust tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu; 15. käsitlema elektrilisi käsitööriistu; 16. lahendama elektrotehnilisi probleeme; 17. omandama rühmatöö kogemusi ning tunneb vastutust selle vastu.


Põhikooli lõpetaja on võimeline: 1. kasutama ohutult tööriistu ja seadmeid; 2. rakendama praktikas töötervishoiu nõudeid; 3. valima tööriistu ning tehnoloogilisi protsesse; 4. õppima tehnilise graafika aluseid; 5. kasutama mõõteriistu; 6. tundma tehnika ajaloolist kulgu; 7. tundma energia kasutamise võimalusi; 8. õpib mõistma igapäevanähtuste olemust; 9. teritama ja hooldama tööriistu ja tööpinke; 10. käsitlema elektrilisi käsitööriistu; 11. lahendama elektrotehnilisi probleeme; 12. omandab rühmatöö kogemusi ning tunneb vastutust selle vastu.

Põhikooli lõpetaja suudab: 1. eristada tähtsamaid puiduliike, puidurikkeid, metalle ning sulameid; 2. mõõta nihikuga täpsusega 0,1 mm; 3. aru saada lõikes kujutatud joonistest; 4. lugeda jooniselt eseme mõõtmeid ja keermete tähiseid; 5. hööveldada sirgeks puitdetailide külg- ja otspindu; 6. ühendada puitdetaile rist-, keel- ja kastitapiga; 7. viilida metalldetaile antud mõõtu;


8. treida puidutööpingil piki- ja ristitoorikuid treipeitlite abil; 9. värvida ja lakkida puit- ja metallpindu; 10. teritada saage, höövleid, puure ja peitleid; 11. kasutada elektrilisi käsitööriistu; 12. töödelda metallpinda kemikaalidega; 13. kasutada ettenihkega ketassaage; 14. ohutult kasutada tööriistu ja mehhanisme; 15. mudelite valmistamisel kasutada elektrotehnikat; 16. õppida üldtehnilisi teadmisi; 17. omandada lugupidamist enda ja teiste töö vastu; 18. omandada eneseteostust tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu; 19. omandada rühmatöö kogemusi ning tunneb vastutust selle vastu.

Õpitulemused

Õpilane 1. oskab eristada tähtsamaid puiduliike, puidurikkeid, metalle ning sulameid; 2. oskab mõõta nihikuga täpsusega 0,1 mm; 3. oskab aru saada lõikes kujutatud joonistest; 4. oskab lugeda jooniselt eseme mõõtmeid ja keermete tähiseid; 5. oskab hööveldada sirgeks puitdetailide külg- ja otspindu; 6. oskab ühendada puitdetaile rist-, keel- ja kastitapiga; 7. oskab seadistada puurpinki ja puurida avasid metalldetailidesse; 8. oskab viilida metalldetaile antud mõõtu; 9. oskab treida puidutööpingil piki- ja ristitoorikuid treipeitlite abil; 10. oskab värvida ja lakkida puit- ja metallpindu; 11. oskab teritada saage, höövleid, puure ja peitleid; 12. oskab kasutada elektrilisi käsitööriistu; 13. oskab töödelda metallpinda kemikaalidega; 14. oskab kasutada ettenihkega ketassaage; 15. oskab ohutult kasutada tööriistu ja mehhanisme; 16. oskab mudelite valmistamisel kasutada elektrotehnikat; 17. teab joonise mõõtmestamise põhireegleid; 18. teab skeemidel ja ehitusjoonistel kasutavate tingmärkide tähendust; 19. teab tähtsamate puiduliikide ja metallide omadusi; 20. teab puidu- ja metallilõikepindade töötamise ohutusnõudeid; 21. teab mehhanismide ja masinate arengulugu; 22. teab kellade ehitust ja arengulugu; 23. teab traditsioonilist rahvuslikku käsitöö ja tehnikakultuuri; 24. teab elektrienergia saamist ning elektrimootorite ehitust ja tööpõhimõtet; 25. teab, kuidas liimpuitu valmistada; 26. teab energiamuundamise võimalusi; 27. teab tervisekaitsenõudeid; 28. teab tehnilisi märksõnu ja mõisteid.


• H. ISOK, H., KÕRBE, A., NAGEL, G. & RIHVK E. Poiste tööõpetus VII klass. Tallinn: Koolibri, 1998.

• H. ISOK, H., KÕRBE, A & RIHVK E. Poiste tööõpetus VIII klass. Tallinn: Koolibri, 1999. • H. ISOK, H., KÕRBE, A. & RIHVK E. Poiste tööõpetus IX klass. Tallinn: Koolibri, 1999.


Õppesisu

7. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Joonise mõõtmestamine 6 17 joonestamine Mõõtmine nihikuga 7 2 füüsika Mehhanismid ja masinad 8, 11 21 füüsika Aja mõõtmine ja kellad 9, 11 22 geograafia,

füüsika Elektrilised käsitööriistad 15 20 füüsika Puidutööriistade hooldamine

12, 17 11 füüsika

Kõverpinna töötlemine 4, 14 23 kunst Tappliited 4, 14 6 joonestamine Õõnesvormid 4, 14 23 kunst (disain) Kujupindade treimine 4, 14 9 kunst (disain) Metallid ja nende omadused ja sulamid

3, 7 1, 13 keemia, füüsika

Metallide söövitamine 4, 14 13 keemia Elektrotehnilised tööd 16 16 füüsika Ehtekunst 4, 5, 14 23 kunst (disain) Lennu või raketimudelism 9, 10, 11, 17 16 füüsika Ohutustehnika ja töötervishoid

2 27 inimeseõpetus

Ohutute töövõtete omandamine

1 15, 20 inimeseõpetus

8. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Tervisekaitse- ja tööohutusenõuded

1,2 20, 27 inimeseõpetus, füüsika

Ülekandemehhanismid 8 28 füüsika Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus Puidu tehnilised omadused

9, 10, 11 24 füüsika

Puidu viimistlemine kattematerjaliga

3 19 füüsika

Puidu laipinna töötlemine 3, 14 10 keemia Tappliited 4, 14 5 kunst (disain) Ketastoorikute treimine 4, 14 6 joonestamine Liimpuidu valmistamine 4, 14 9 kunst (disain) Puitehistööd 4, 5, 14 25 füüsika,

keemia Terase tootmine, omadused, kasutusalad

3 23 kunst (disain)

Vormtaandamine 3, 4, 5, 14 1, 13 keemia Ehtekunst 4, 5, 14 23 kunst (disain) Elektrotehnilised tööd 16, 17 23 kunst (disain) 16, 20 füüsika


9. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Ohutustehnika ja töötervisekaitse

2 27 inimeseõpetus

Sisepõlemismootorid 9, 10, 11 26 füüsika Ohutute töövõtete omandamine tööpinkidel

1 15, 20

Puidu lõiketöötlemine 4, 12 14 füüsika Puidulõikepingid 4, 12 14 füüsika Frees- ja höövelpingid 4, 12 9 füüsika Kalasabatapiga liited 14 6 joonestamine Kastliited 14 6 joonestamine Otstreimine 14 9 kunst (disain) Piltintarsia 4, 5, 14 23 kunst (disain) Lõikeriistade teritamine 12, 14 11 füüsika Kaaplehe teritamine 12 11 Saagide korrastamine 12 11 Ehtekunst 4, 5, 14 23 kunst (disain)


Arvutiõpetus ja informaatika


Infotehnoloogia kuulub RÕK-i järgi läbivate teemade hulka. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1. mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

2. omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.


Põhikooli lõpetaja: 1. suudab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur),

väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

2. tunneb ja suudab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest; 3. suudab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile; 4. suudab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat,

kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme; 5. suudab käituda infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik

infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest; 6. suudab käsitseda riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt; 7. suudab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku

seisukohalt; 8. suudab kavandada, luua ja esitada infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka

koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

9. suudab kasutada infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

10. suudab mõista Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

11. suudab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

Õpitulemused

Soovitud õpitulemused on RÕK-s sõnastatud Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevustega.

Põhikooli lõpetaja: 1. oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur),

väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas); 2. tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;


3. oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile; 4. oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat,

kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme; 5. käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia

väärkasutuse tagajärgedest; 6. käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt; 7. oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku

seisukohalt; 8. kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös

kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

9. kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

10. mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

11. oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

• Õpetaja koostatud ja paljundatud materjalid. • Internetis leiduvad õppematerjalid. • Koolis olemasolev tarkvara. • Internetis vaba- ja jaosvarana saadaolev tarkvara.

Õppesisu

8. klass


Tekstitöötlus (dokumendi koostamise põhimõtted, lehe seaded, päised, jalused, laadid, sisukord, lk nr-d, mitmetasemelised loetelud, mitmeveeruline tekst, väljade kasutamine failinimi, kuupäev, allmärkused, teksti vormistamine etteantud nõuete järgi, tabelid, sorteerimine)

2 1, 2, 8 referaat teises aines, kirjand eesti- või võõrkeeles

Tekstitöötluse lisavõimalused (valemiredaktor, organisatsiooni struktuur)

2 2, 3, 8 referaat matemaatikast

Tabelarvutus (ridade veergude lisamine, kustutamine, mõõtmete muutmine, keerulised valemid ja funktsioonid, andmete filtreerimine, lahtrite erinevad vormingud kuupäev, arv, raha, protsent, tekst, absoluutne ja suhteline aadress, diagrammid, dokumendi kujundamine, päis ja

2 1, 2, 8, 11 matemaatikas funktsioonide graafikud



jalus, ajafunktsioonid, tingimuslikud valemid IF, SUBTOTAL Esitlus (korraliku nõuetekohase esitluse loomine, kasutades erinevaid üleminekuid, taustu, viiteid Internetti)

2 2, 8

Internet (uute otsisüsteemide tutvustamine, vajaliku materjali leidmine ja selle põhjal ainetunniks materjali valmistamine)

2 2, 9 suvalised ained

Uudised IT-vallas 1 4, 5, 7, 10

9. klass

9. klassis korratakse kõike eelnenut ning tabelis on toodud ainult lisanduvad teemad. Kuna tegemist on põhikooli lõpuklassiga, siis tutvustatakse ka töökohaleidmiseks vajalike dokumentide vormistamist arvutil ning info hankimist Internetist. Ka teoreetilise osa rõhuasetus on suurem, sest selleks ajaks on välja kujunenud parem üldistamisvõime.


Arvuti riistvara (arvuti ehitus, mälu, protsessor, salvestusseadmed, s/v seadmed, iseloomulikud parameetrid, kasutatavad lühendid)

2 4

Arvuti ja tervis (õige asend ja seadmete paigutus, ohud arvutiga töötamisel, harjutused puhkamiseks)

1, 2 4, 5

Keskkond ja säästev areng (arvuti seadmete utiliseerimine, paberivaba asjaajamine, “korduvkasutusega paber”, energiatarbimise säästurežiimid)

1, 2 4, 5

Informatsioon (info kujutamine arvutis, bitt, bait, kahendsüsteem, sümbolite ja arvude kodeerimine, sorteerimisjärjestuse selgitus)

2 4

Operatsioonisüsteemid (liigitus: tekstipõhine, graafiline, ühe- ja mitmeprogrammiline, ühe- ja mitmekasutaja; iseloomustus, Windows-i erinevad versioonid, Linux: selgitus, distributsiooni mõiste ja näited)

2 4



Tarkvara (liigitus: kontori-, majandus-, graafia-, küljendus-, …tarkvara, mängud; tarkvaraversioonide sobivus (eri opsüsteemidele) ja andmete ühilduvus, andmeformaadid HTML, RTF, ja PDF)

2 4

Tarkvara autorikaitse (vabavara, jaosvara, kommerts, GNU-litsents, hinnapoliitika OEM)

2 4, 5, 6

Arvutiviirused (viiruse mõiste, levimiskanalid, hoidumine ja eemaldamine, tuntumad viirusetõrje programmid)

1, 2 4, 5

Internet (ajalugu, olemus, alla- ja üleslaadimine, autorikaitse, TCP/IP protokoll, erinevad ühendusviisid, URL, tüüpiline aadressi kuju, sirvijad, HTTP, HTTPS ja FTP protokollid, info allalaadimine)

2 4, 5

Elektronpost (olemus, rämpspost, erinevad postiprogrammid, postiloendid, uudisegrupid)

2 6, 9 suhtlemine aineõpetajatega

Interneti rakendused (e-teenused, Internetipank, ID-kaart ja digiallkiri, netikett, ohud)

2 6, 7

WWW (hüpertekst, HTML-keele ülevaade elementaarne vormindamine, lingid, otsisüsteemid, info usaldusväärsus, Internetis oleva info ajalehed, sõiduplaanid, teatrikavad, valuutakursid jne. võrdlus paberkandjal olevaga)

2 5, 7, 9, 10 vajaliku lisamaterjali otsimine ainetundideks

Tekstitöötlus (CV ja avalduse kirjutamine, kirjakooste, suurte dokumentide referaaadid, lõputööd vormistamispõhimõtted, andmete ülekanne või linkimine teisest dokumendist, viitamine Internetist võetud materjalile)

2 1, 2, 5, 7, 9 referaadid, uurimistööd

Tabelarvutus (mitme lehe kasutamine, viited erinevate lehtede vahel, finants jm. kasulikyud funktsioonid)

2 1, 2, 8, 9, 11

Arvutigraafika (raster- ja vektorgraafika, erinevused, erinevad gr.formaadid, teisendused, kasutada n. Paint-i ja

2 1, 2, 4, 6, 8, 9



Word-i joonistusvahendeid) Arvuti kasutamine igapäevatöös (AO Arvutikasutaja Oskustunnistus, arvutikasutusoskuse nõuded erinevatel elualadel kutsestandardid)

1 7

Uudised IT-vallas 1 4, 5, 7, 10

Põhikooli informaatika lisaainekava

Lisaainekava on koostatud 3. kooliastmele:

• Ainekava on koostatud moodulitena. Ühe mooduli mahuks on arvestatud 25 tundi, ülejäänud tunde kasutatakse põhiainekava põhjalikumaks omandamiseks.

• Sobiva mooduli valib õpetaja.


Lisaks informaatika põhiõppekavale on eesmärgiks arendada: • iseseisvat loogilist mõtlemist; • kannatust probleemidega tegelemisel; • sügavamaid teadmisi arvutivallas.

Õpitulemused:

Lisaks põhiõppekavale põhikooli IT-lõpetaja: 1. tunneb programmeerimise aluseid; 2. teab, mis on HTML-keel ning kuidas tehe selles lihtsamaid WWW lehekülgi; 3. oskab (Internetist) sobivat õppematerjali iseseisvalt kasutada uute oskuste

omandamisel.

Õppesisu

HTML


Üldpõhimõtted 1 2, 3 Teksti vormindamine 1 2, 3 Pealkirjad 1 2, 3 Täpitähed ja muud sümbolid 1 2, 3 Loetelud 1 2, 3 Kaugviited 1 2, 3 Lähiviited 1 2, 3 Siseviited 1 2, 3 Elektronposti-viited 1 2, 3 Pildid 1 2, 3 Graafilised viited 1 2, 3 Tabelid 1 2, 3 Raamid 1 2, 3 Animatsioonid 1 2, 3



Lehe kujundamise põhimõtted 1 2, 3

LOGO

Üheks programmeerimisega esmatutvumise võimaluseks on tegeleda programmeerimiskeelega LOGO, mis on välja arendatud just õpilastele mõeldes. LOGO abil saab tutvustada programmeerimist nii neile, kes võib-olla hiljem kunagi ei programmeeri, kui ka huvilistele, kes hiljem mõne võimsama keele omandavad. Juba küllaltki noored õpilased saavad LOGO-s lihtsamate probleemidega hakkama. Samas on tegevust ka vanematele, kogenumatele. Oskuslikult ülesandeid valides on võimalik lisaks programmeerimisele käsitleda ka teisi teemasid (matemaatikat, kunsti, muusikat jne).


Algoritmid 1 1, 3 Logo sissejuhatus 1 1, 3 Ekraanipilt 1 1, 3 Kilpkonnagraafika 1 1, 3 matemaatika –

koostada programme geomeetriliste kujundite joonistamiseks

Protseduurid 1 1, 3 Andmetüübid 1 1, 3 Tsüklid, hargnemine 1 1, 3 Aritmeetika, loogika 1 1, 3 Suhtlus 1 1, 3


Sõna- ja väljenduskunst


Õpilane 1. omandab elementaarsed teadmised kõnetehnika lavakõneõpetusest, mis on

praktilisi eesmärke teeniv õpetus. Selles käsitletakse kolme süsteemi-hingamise, hääle ja hääldamise-kasutamist kooskõlastatult ja teadlikult, õigesti ja otstarbekalt;

2. omandab esmased oskused draamaõpetuses, mille läbi õpilane õpib väärtustama oma isiksust, õppides paremini tundma iseennast ja oma võimeid;

3. omandab esmased klassikalise tantsu ja võitluskunsti alused ning standard-ja ladina-ameerika tantsude põhikombinatsioonid;

4. omandab läbi luule ja näitekirjanduse uusi väärtushinnanguid, mis rikastab nii moraalselt, kui ka emotsionaalselt;

5. omandab praktilisi kogemusi läbi etenduste, kus on ühendatud kõne-ja draamaõpetus ning lavaline liikumine;

6. saab osa esinemisrõõmust ning õpib tunnetama publikut läbi iseenda.


1. Õpilane suudab vabalt kommunikeeruda mistahes situatsioonis. 2. Õpilane suudab mitmekesiselt kasutada sõnavara ja end ilmekalt väljendada.

Õpitulemused

Õpilane 1. teab elementaarseid teadmisi kõnetehnika lavakõneõpetusest ja oskab neid

igapäeva elus kasutada; 2. tunneb draamaõpetust ja oskab vaadata maailma ja iseennast avarama pilguga; 3. oskab õpitud tantsude põhikombinatsioone; 4. on julgem ja enesekindlam.

Õppesisu 8. ja 9. klassis


Integratsioon

1. Üldfüüsiline ettevalmistus. Klassikalise tantsu alused.

3 3 kehaline kasvatus, inimeseõpetus

2. Lavakõne harjutused 1 1 inimeseõpetus 3. Etüüdid.

2 2

4. Ilusaim mälestus 4 4 5. Ladina-Ameerika ja standardtantsude põhikombinatsioonid.

3 3 kehaline kasvatus

6. Erinevate autorite Jõululuule. 4, 5, 6 4, 5, 6 kirjandus



Integratsioon

7. Liikumised kooliteatri etendustele 3, 5, 6 3, 5, 6 kehaline kasvatus 8. Luule–ja proosapõimikud 4, 5, 6 4, 5, 6 kirjandus,

kunst, muusika

9. Liikumised erinevate ürituste läbiviimiseks

3, 5, 6 3, 5, 6 kehaline kasvatus

Documents

ainekava III kooliaste - Viimsi Keskkool · Viimsi Keskkooli õppekava (III kooliastme ainekava) 5 5. teab folkloori ja kirjanduse põhimõisteid: müüt, legend, lüürika, dramaatika,