Viipekeeletõlkide koolitus Eestis

Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

1

Viipekeeletõlkide Viipekeeletõlkide koolitus Eestiskoolitus Eestis

Regina PaaboRegina PaaboTartu Ülikool - Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht;

lektor lektor

Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimeesesimees


2

Ettekande sisuEttekande sisu

• Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost tänapäevanitänapäevani

• Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?!Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?!

• Kus ja kuidas saab viipekeeletõlgiks Kus ja kuidas saab viipekeeletõlgiks õppida ?!õppida ?!

• Missuguseid teadmised ja oskused Missuguseid teadmised ja oskused viipekeeletõlgil peavad olema?!viipekeeletõlgil peavad olema?!


3

Esimene Eesti Vabariik (Omariiklusperiood)

• tõlke ametis ei olnud• kurdid püüdsid enamasti ise hakkama saada

– suuline õpetus koolis• arhiividokumentidest nähtub:

– 1924.a.: Vändra kooli lõpetanud kurt R. Tomson Kurttummade Seltsi koosolekul “seletas käteliigutuste abil koolitamata kurttummadele”

– 1927.a: Alma Samuel “ tõlkis seltsi koosolekutel koolitamata kurttummadele”

Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 1 1


4

Nõukogude periood• Ametlikud töökohad tõlkidele loodi Ametlikud töökohad tõlkidele loodi 1952.a 1952.a

““miimikatõlkmiimikatõlk””Miks ?! Miks ?! ““kurtide süsteemiskurtide süsteemis kurtide keelt mittevaldavate kurtide keelt mittevaldavate

kuuljate inimeste abistamiseks suhtlemisel kurtidegakuuljate inimeste abistamiseks suhtlemisel kurtidega “

• Tõlgid töötasid Kurtide Ühingu Tõlgid töötasid Kurtide Ühingu keskjuhatuses; ettevõtetes; klubideskeskjuhatuses; ettevõtetes; klubides

• arhiividokumentidest nähtub:arhiividokumentidest nähtub:– 20-50 kurdi kohta oli ette nähtud 1 20-50 kurdi kohta oli ette nähtud 1 instruktor-tõlkinstruktor-tõlk– kui kurte üle 50, siis pidi tööl olema 1 kui kurte üle 50, siis pidi tööl olema 1 vaneminstruktor-tõlkvaneminstruktor-tõlk– 1205 liikme kohta töötas 7 tõlki (1205 liikme kohta töötas 7 tõlki (172:1172:1))– tõlgi teeninduspiirkond oli määratletudtõlgi teeninduspiirkond oli määratletud



5

Nõukogude periood

• Tõlgiks ei õpitud, tõlkidel puudud erialane Tõlgiks ei õpitud, tõlkidel puudud erialane haridus (haridus (üksikud Moskvasüksikud Moskvas))– oluline oli viiplemise oskusoluline oli viiplemise oskus– side kurtidegaside kurtidega

• Tõlkideks olid enamasti kurtide vanemate Tõlkideks olid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed kuuljad lapsed – esimesed “ametlikud” tõlgid: Inge Pavlova (Soojärv)Inge Pavlova (Soojärv) ja ja

Laine Blunkvist (Prii)Laine Blunkvist (Prii)

• Tõlkimistööd tegid ka vaegkuuljad Tõlkimistööd tegid ka vaegkuuljad ((poolkuuljadpoolkuuljad))



6

Mida tõlgid tegid ......Nõukogude periood

• tõlk oli väga oluline ja mõjuvõimas isik• tegeles paljude muude ülesannetega peale tõlkimise

– pidas arvet kurtide kutsealase kvalifikatsiooni kohta, määras nende võimekust ja tervislikku seisundit

– võttis kasutusele abinõusid kurtide elamis-, kultuuriliste ja muude elukondlike tingimuste parandamiseks jmt

• osaledes oluliste otsuste langetamisel ja kurtide töö ja elu koordineerimisel– rääkis kurtide eest– mõtles kurtide eest



7

Taasiseseisvumise periood Taasiseseisvumise periood

Sel perioodil teenendas kurte:Sel perioodil teenendas kurte:• kolm põhikohaga tõlkikolm põhikohaga tõlki• inimesed, kes oskasid viipekeelt (inimesed, kes oskasid viipekeelt (endised tõlgid)endised tõlgid)

või olid seda õppinud (või olid seda õppinud (kurtidega seotus nõrkkurtidega seotus nõrk))– tegid tööd heategevuslikus korrastegid tööd heategevuslikus korras (vabaktselised (vabaktselised))– oskuste tase ja töökogemus väga erinevoskuste tase ja töökogemus väga erinev


Muudatused algasid perioodil (1989-90) Muudatused algasid perioodil (1989-90) kui enamik töökohti tõlkidele likvideeritikui enamik töökohti tõlkidele likvideeriti

Tekkis vajadus tõlkide töö ümber korraldadaTekkis vajadus tõlkide töö ümber korraldada


8

Taasiseseisvumise perioodTaasiseseisvumise periood

• 1989 koondusid tõlgid (1989 koondusid tõlgid (11) 11) ühingusseühingusse ( (Eesti Eesti Viipekeele Tõlkide ÜhingViipekeele Tõlkide Ühing); (reg. 1995.a.)); (reg. 1995.a.)

• 1992 loodi EKL ja EVKTÜ koostöös 1992 loodi EKL ja EVKTÜ koostöös atesteerimiskomisjonatesteerimiskomisjon– tõlkide töö kvaliteedi ja tõlgitööks sobimise pädevuse tõlkide töö kvaliteedi ja tõlgitööks sobimise pädevuse

kontrollimiseks kontrollimiseks – tõlkide diferentseerimiseks vastavalt oskustele ja tõlkide diferentseerimiseks vastavalt oskustele ja

töökogemustele töökogemustele • 1996. aastal käivitus vabariiklik viipekeele 1996. aastal käivitus vabariiklik viipekeele

tõlketeenustõlketeenus (projektipõhiselt koostöös EKL, EVKTÜ, TÜ (projektipõhiselt koostöös EKL, EVKTÜ, TÜ sotsiaalministeeriumi otsefinantseerimisel)sotsiaalministeeriumi otsefinantseerimisel)

Kust oleme tulnud ?!Kust oleme tulnud ?! 6 6

Tekkis vajadus tõlke koolitadaTekkis vajadus tõlke koolitada


9

Viipekeeletõlkide erialane Viipekeeletõlkide erialane koolitus Eestis alates 1996koolitus Eestis alates 1996

TÄIENDÕPETÄIENDÕPE ((projektipõhineprojektipõhine) ) • 1996 -1998 evk 1996 -1998 evk

tegevtõlkide täiendustegevtõlkide täiendus (Phare Fond)(Phare Fond)

• 1999 - 2000 vene vk 1999 - 2000 vene vk tõlkide täiendustõlkide täiendus ( (EV SMEV SM))

• 1998 - 2003 uute 1998 - 2003 uute viipekeeltõlkide viipekeeltõlkide ettevalmistusettevalmistus ((ŠveitsiŠveitsi heategevuslik annetus)heategevuslik annetus)

• 2004 - 2005 evk valdajad 2004 - 2005 evk valdajad + tõlgid+ tõlgid (Phare Access2002)(Phare Access2002)



10

TÄNAPÄEV - TÄNAPÄEV - kutse arendamisega tegeleb Viipekeele Tõlkide Ühing

• Eesti viipekeeletõlk on ametlikult tunnustatud elukutse– Kantud ametite registrisse

• Kutsekirjeldus ja pädevus on märgitud Kutsestandardis– Viipekeeletõlgi III, V, V Kutsestandard kinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse

Kutsenõukogu otsusega 16.06. 2005)

• Viipekeeletõlgi kutse omistab EVKTÜ Kutsekomisjon– Kutse omistamise nõuded ja kord (Kinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse

Kutsenõukogu otsusega 16.06.2005)

• Viipekeeletõlgi tööd reguleerivad mitmed dokumendid• Kutse-eetika nõuded• Ametijuhendid

• Tõlkidele korraldatakse regulaarselt täiendkoolitusi• Alates 2005 aastast tähistame 3. juuni kuupäeval

tõlkevaba päeva• Töötavad vabariiklikud tõlkekekuse

Kus oleme praegu?Kus oleme praegu? 1 1


11

TÄNAPÄEVTÄNAPÄEV• Tõlke on vabariigis 27 Tõlke on vabariigis 27

– enamus osalise tööajagaenamus osalise tööajaga• Tõlkidega on katmata Tõlkidega on katmata

äärealadäärealad• Tõlkidena töötavad Tõlkidena töötavad

mitteatesteeritud tõlgidmitteatesteeritud tõlgid• Tõlke napib, nende Tõlke napib, nende

ettevalmistus on ettevalmistus on ebaühtlaneebaühtlane

• Vajadus professionaalsete Vajadus professionaalsete tõlkide järele pidevalt tõlkide järele pidevalt kasvabkasvab



12

On hakatud mõistma...On hakatud mõistma...


1. Viipekeeletõlgiks tuleb õppida!1. Viipekeeletõlgiks tuleb õppida!

2. Selleks ei pea olema kurtide vanemate kuulja laps!

3. Selleks peab olema 3. Selleks peab olema (a) ... teatud eeldusi (a) ... teatud eeldusi (b) ... soov(b) ... soov kurtidega töötadakurtidega töötada(c) tuleb omandada oskusi(c) tuleb omandada oskusi


13

Mida peab tõlk oskama ?!Mida peab tõlk oskama ?!• eesti viipekeelt eesti viipekeelt • eesti keelteesti keelt• teadmisi kurtusest, kurtide kogukonnast ja teadmisi kurtusest, kurtide kogukonnast ja

kurtide kultuuristkurtide kultuurist• teadmisi, tõlkimisest ja kuidas tõlgina teadmisi, tõlkimisest ja kuidas tõlgina

tõlkesituatsioonis käituda tõlkesituatsioonis käituda • peab omama üldteadmisi psühholoogiast, peab omama üldteadmisi psühholoogiast,

suhtlemisest...suhtlemisest...• peab omama teadmisi erinevatelt elualadeltpeab omama teadmisi erinevatelt elualadelt• oluline on võõrkeelete (inglise, saksa, vene) oluline on võõrkeelete (inglise, saksa, vene)

oskusoskus• tundma rahvusvahelist viiplemisttundma rahvusvahelist viiplemist



14

ÕPPIMISVÕIMALUSEDÕPPIMISVÕIMALUSED

TÄIENDÕPETÄIENDÕPE e e

SisekoolitusSisekoolitus• tegevtõlkideletegevtõlkidele• regulaarseltregulaarselt• projektipõhineprojektipõhine

PÕHIKOOLITUS PÕHIKOOLITUS

• Riikliku õppekava aluselRiikliku õppekava alusel kinnitatud 23.02.2006kinnitatud 23.02.2006

• Tartu ÜlikoolisTartu Ülikoolis• Rakenduslik kõrgharidusRakenduslik kõrgharidus• Õppeaeg 3 aastatÕppeaeg 3 aastat• Õppima asumine ei eelda Õppima asumine ei eelda

viipekeele oskust ja viipekeele oskust ja eelnevat seotust kurtidegaeelnevat seotust kurtidega


15

Vastuvõtt Tartu ÜlikooliVastuvõtt Tartu Ülikooli

• Päevane õpePäevane õpe• Riigieksamite hindedRiigieksamite hinded

– emakeele kirjand (20%); emakeele kirjand (20%); – võõrkeel (10%) võõrkeel (10%) – kutsesobivuskatse (70%)kutsesobivuskatse (70%)

• KKutsesobivuskatseutsesobivuskatse

29. ja 30. juunil 29. ja 30. juunil

Tiigi 78 - 119 kell 10.00Tiigi 78 - 119 kell 10.00

• Esimest korda võeti Esimest korda võeti vastu 2006.a. vastu 2006.a.

• Õppima astus 7 noort Õppima astus 7 noort • Õpetajateks tõlgid ja Õpetajateks tõlgid ja

kurdidkurdid• Praktika kurtide üritustel Praktika kurtide üritustel

ja tõlkekeskustesja tõlkekeskustes• Tööturule aastatst 2009 Tööturule aastatst 2009

?!?!

Õppimine Tartu Ülikoolis 1


16

Mida õpitakse?Mida õpitakse?

• eesti viipekeel võõrkeelenaeesti viipekeel võõrkeelena• üldteadmised keelest, psühholoogiast ja üldteadmised keelest, psühholoogiast ja

pedagoogikastpedagoogikast• tõlketeooria ja tõlketehnikatõlketeooria ja tõlketehnika• kurtuse olemus, kurtide kogukond ja kurtuse olemus, kurtide kogukond ja

kultuurkultuur• võõrkeeledvõõrkeeled• keele- ja tõlkepraktika keelekeskkonnaskeele- ja tõlkepraktika keelekeskkonnas



17

Mida uute tõlkide koolitamisel Mida uute tõlkide koolitamisel ootame kurtidelt ?!ootame kurtidelt ?!

KOOSTÖÖDKOOSTÖÖD• Mõistvat (toetavat) suhtumist kui Mõistvat (toetavat) suhtumist kui

viipekeeletõlgi õpilased viipekeeletõlgi õpilased – võtavad osa kurtide üritustestvõtavad osa kurtide üritustest– lähevad praktikalelähevad praktikale

• Positiivset hinnanguvaba suhtumist Positiivset hinnanguvaba suhtumist – Kurtide kogukond tõlgiõpilastele võõrasKurtide kogukond tõlgiõpilastele võõras

• Abi viipekeele õpetamiselAbi viipekeele õpetamisel



18

Kes on siis viipekeeletõlk ?!Kes on siis viipekeeletõlk ?!

• kurtide kõrvadkurtide kõrvad• kurtide abistajadkurtide abistajad• kuuldetoru või masinkuuldetoru või masin• ....................................................................

SILD kahe maailma vahel - SILD kahe maailma vahel - kahe keele (kahe keele (eesti viipekeel ja eesti keeleesti viipekeel ja eesti keel ) ja kahe ) ja kahe kultuuri (kultuuri (kurtide ja kuuljatekurtide ja kuuljate) vahendaja) vahendaja

viipekeeletõlgi rollimuutused


19

Kuhu edasi ?!Kuhu edasi ?!

• Viia läbi uurimusi – nt. Viia läbi uurimusi – nt. Millist tõlki vajab eesti kurtMillist tõlki vajab eesti kurt

• Tõlkide diferentseeritud Tõlkide diferentseeritud õpeõpe

• Muutustest tulenevalt Muutustest tulenevalt pidev täiendus oluline pidev täiendus oluline

• Rahvusvaheliste suhete Rahvusvaheliste suhete arendaminearendamine– EFSLI 2009EFSLI 2009


20

TÄNAN!TÄNAN!

Documents

Viipekeeletõlkide koolitus Eestis