1

VRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Ksiraamat

2

Seda vljannet toetatakse Euroopa Liidu thive ja sotsiaalse

solidaarsuse programmi PROGRESS (20072013) raames.

Programmi haldab Euroopa Komisjoni thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete

vimaluste peadirektoraat. Programm loodi, et rahaliselt toetada Euroopa Liidu

eesmrkide rakendamist thive ja sotsiaalse solidaarsuse valdkonnas ning

aidata seelbi kaasa Lissaboni strateegia eesmrkide saavutamisele knealuses

valdkonnas.

Seitsmeaastane programm on suunatud kikidele huvirhmadele, kes aitavad

vlja ttada asjakohaseid ja thusaid igusakte ning kujundada thive ja

sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa Vabakaubanduse

Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes

kandidaatriikides.

Programmi PROGRESS eesmrk on suurendada liikmesriikide vetud

kohustuste ja jupingutuste EL-i toetust. Seetttu hlmab programm

PROGRESS jrgmisi meetmeid:

- asjakohaste poliitikavaldkondade anals ja poliitiline nustamine;

- asjakohaste poliitikavaldkondadega seotud EL-i igusaktide rakendamise

jlgimine ja aruannete koostamine;

- EL-i eesmrkide ja prioriteetidega seotud kogemuste vahetamise ning

liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja vastastikuse toetamise edendamine

ning;

- arvamuste vahetamine huvirhmade ja kogu hiskonna vahel.

Tiendav teave: http://ec.europa.eu/progress

Vljaandes sisalduv teave ei pruugi kattuda Euroopa Komisjoni vaadete

ja seisukohtadega.

Koostaja: lle-Marike Papp Toimetaja: Merle Albrant Autoriigus: koostaja lle-Marike Papp, Tallinna Tehnikalikooli iguse instituudi inimiguste keskus, 2010 ISBN 978-9949-23-065-5

3

Eessna

Ksiraamat juhatab sisse Eesti jaoks suhteliselt uue

mittediskrimineerimise ja vrdsete vimaluste edendamise teema.

Eesti Vabariigi phiseadusega on stestatud ldine

vrdsusphiigus ja diskrimineerimise keeld alates 1992. aastast.

Jrgmisteks olulisemateks sammudeks siseriiklikul tasandil olid

2004. a soolise vrdiguslikkuse seaduse ning 2008. a vrdse

kohtlemise seaduse vastuvtmine. Kuigi tnaseks on ilmunud nii

phiseaduse kui ka soolise vrdiguslikkuse seaduse

kommentaarid, pole hiskonna tasemel veel kivitunud phjalikke

diskussioone, mis aitaksid vrdse kohtlemise phimtte olemust

phjalikumalt mista.

Vljaanne on meldud suurele lugejaskonnale, sest kik puutuvad

kokku eri rahvusest ja rassist, erinevas tervislikus seisundis ja

vanuses ning erinevate veendumuste, usutunnistuse ja seksuaalse

sttumusega inimestega. Igaks peaks oskama nimetatud alustel

diskrimineerimist ra tunda, vrdse kohtlemise norme jrgida ning

orienteeruda iguskaitsevahendites, mida diskrimineerimise puhul

saab kasutada.

Ksiraamatu eesmrk on anda taustteadmisi vrdse kohtlemise

seaduse ning Euroopa Liidu iguses stestatud normide

4

mistmiseks ja rakendamiseks, selgitades htlasi vrdse kohtlemise

teemaga seotud misteid ja kontseptsioone.

Ksiraamatus ei peatuta pikemalt rahvusvaheliste inimiguste ja

EL-i iguse teemadel, sest sellekohased vljaanded1 on eesti

keeles ilmunud. Samuti ei ksitleta soolise diskrimineerimise ja

vrdiguslikkuse ksimusi, mis on erinevad nii oma olemuselt kui ka

rakendusalalt ning lhevad tunduvalt kaugemale vrdse kohtlemise

seaduses nimetatud vhemusrhmadesse kuuluvate isikute

kaitsest. Kuna sugu on ks kategooria, mille alusel on kujunenud

ebavrdsus ka vhemusrhmade sees, tuleb soolist

diskrimineerimist ja naiste-meeste vrdset kohtlemist osata mrgata

ja analsida, toetudes vastavatele vljaannetele2.

Ksiraamat koosneb viiest peatkist, millest esimene annab

levaate kasutatavatest phimistetest: vrdsus, ebavrdsus,

kihistumine, diskrimineerimine jne; teine peatkk avab

diskrimineerimise vhendamiseks kehtivat rahvusvahelist ja

siseriiklikku igusraamistikku; kolmas peatkk avab 01.01.2009

1 Makkonen, T. E-ppe kursus kohtunike suutlikkuse tstmiseks. ppematerjal

diskrimineerimisvastase regulatsiooni kohta. Mittediskrimineerimise phimte

rahvusvahelistes inimigustes ja EL-i iguses. 2003. Tiendatud ja

kaasajastatud 2005 augustis. Juhani Kortteinen, LLM, Erik Castrni nimeline

instituut, Helsingi likool.

http://www.iom.fi/elearning/files/EE_Principle_of_Non_Discrimination.pdf

Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed. In-

ternational Organization for Migration (IOM). 2007.

http://iom.fi/elearning/files/EE_Main_Causes_and_Forms_of_Discrimination.pdf

Hanski, R., Suksi, M. Rahvusvahelised inimigused ja nende kaitse.

Sissejuhatav ksiraamat. 2001. 2 Albi, K., Laidvee, J., Papp, .-M., Sepper, M.-L. Soolise vrdiguslikkuse

seadus. Kommenteeritud vljaanne. Juura, Tallinn, 2010.

Mjude hindamine sugupoolte aspektist. Juhendmaterjal. Sotsiaalministeerium,

2004.

Naised ja mehed. Vrdsed igused, vrdne vastutus. levaade soolise

vrdiguslikkuse seadusest. Sotsiaalministeerium, 2010.

5

justunud vrdse kohtlemise seaduse sisu ja selles stestatud

normide olemuse ja nende rakendamise; neljas peatkk selgitab

vrdse kohtlemise normide rakendamise ja edendamise kohustusi,

tuues vlja kohustatud isikud/organisatsioonid ja kohustuste

ldphimtted ning viies peatkk keskendub

iguskaitsevahenditele, andes juhiseid, kuidas ksikisik saab oma

igusi vrdse kohtlemise seaduse ja teiste seaduste alusel kaitsta.

Lisades on toodud:

vrdse kohtlemise seadus (lisa 1)

loetelu institutsioonidest ja veebilehtedest, mis pakuvad

lisateavet (lisa 2).

Loodame, et trkis on abiks ametnikele ja tandjatele, ttajatele

ja nende esindajatele, mittetulundushingutele, kohalikele oma-

valitsustele, haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele, kes vrdse

kohtlemise norme peavad jrgima. Samuti viks see inimiguste

valdkonda puudutav ksiraamat olla lisamaterjaliks juristidele ja

igusteaduse lipilastele, juhatades neid tutvuma EL-i iguse

arenguid peegeldavate allikatega.

lle-Marike Papp

Merle Albrant

6

Sisukord

Eessna ....................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................ 8

1. MISTED JA NHTUSED ...................................................... 13

1.1. Vrdsus ........................................................................... 13

1.2. Ebavrdsus ja kihistumine ............................................... 17

1.3. Vrdse kohtlemise iguslik thendus ja eesmrgid ........ 19

1.4. Diskrimineerimine olemus ja ksitlused ....................... 22

1.5. Diskrimineerimist mjutavad ideoloogiad ........................ 36

1.6. Diskrimineeriva kitumise phjused ja

diskrimineerimine kui protsess ............................................... 40

1.7. Diskrimineerimise tasandid ............................................. 45

1.8. Diskrimineerimise mjud ................................................. 48

1.9. Milliseid strateegiaid valivad ohvrid

diskrimineerimisega toimetulekuks? ....................................... 51

2. SEADUSTE OSA DISKRIMINEERIMISE

VHENDAMISEL ........................................................................ 53

2.1. Diskrimineerimise keeld rahvusvahelistes igusaktides .. 54

2.2. Diskrimineerimise keeld Eesti seadustes ........................ 60

2.3. Keelatud diskrimineerimise alused

Euroopa Liidu iguses ............................................................ 65

3. VRDSE KOHTLEMISE SEADUS ......................................... 79

3.1. Vrdse kohtlemise seaduse struktuur ............................. 82

3.2. Vrdse kohtlemise seaduse eesmrgid .......................... 82

3.3. Keelatud diskrimineerimise alused .................................. 83

7

3.4. Valdkonnad ja situatsioonid, kus diskrimineerimise

keeld kehtib ............................................................................ 86

3.5. Diskrimineerimise misted .............................................. 91

3.5.1. Otsene diskrimineerimine ..................................... 91

3.5.2. Ahistamine ............................................................ 95

3.5.3. Kaudne diskrimineerimine .................................... 96

3.5.4. Diskrimineerimise ksk vi korraldus ................... 98

3.5.5. Ohvristamine ........................................................ 99

3.6. Mida diskrimineerimiseks ei peeta? ................................ 102

3.7. Positiivsed meetmed ....................................................... 109

3.8. Abinude rakendamine puuetega inimeste suhtes ......... 112

4. VRDSE KOHTLEMISE PHIMTTE RAKENDAMINE

JA EDENDAMINE ....................................................................... 115

4.1. Tandja vrdse kohtlemise phimtte

rakendajana ja edendajana .................................................... 116

4.2. Vrdse kohtlemise phimtte rakendamine ja

edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas ....................... 121

4.3. Ministeeriumide kohustus vrdse kohtlemise

phimtte rakendamisel ja edendamisel ................................ 123

4.4. Soolise vrdiguslikkuse ja vrdse kohtlemise

voliniku edendamiskohustused .............................................. 125

4.5. iguskantsleri edendamiskohustus ................................. 127

5. KUIDAS ISIK SAAB OMA IGUSI KAITSTA? ...................... 130

5.1. Menetlus voliniku juures .................................................. 136

5.2. Menetlus iguskantsleri juures ........................................ 137

5.3. Menetlus tvaidluskomisjonis ........................................ 141

5.4. Kohtusse prdumine ..................................................... 143

5.5. Mida saab tvaidluskomisjoni ja kohtu kaudu nuda? .. 149

Kokkuvtteks ............................................................................. 151

Valik kasutatud kirjandust ........................................................ 153

Euroopa Liidu igusaktid .......................................................... 158

Lisa 1. Vrdse kohtlemise seadus ............................................... 159

Lisa 2. Kasulikud aadressid ......................................................... 171

8

Sissejuhatus

Igahe inimiguste ja phivabaduste austamine tegemata vahet

rassi, soo, keele ja usundi alusel on kikide inimigustealaste

rahvusvaheliste lepingute eesmrk. Arendatuna alates teise

maailmasja lpust on see phimte kujunenud inimiguste

phireegliks kigis rahvusvahelistes lepingutes ja riikide

phiseadustes. Rahvusvahelises tavaiguses on

diskrimineerimise keelul soo, rassi ja etnilise pritolu phjal

sundiva normi (jus cogens)3 staatus

4. Ka enamik muid

diskrimineerimiskeelu aluseid seostuvad kaasasndinud

omaduste vi muude selliste teguritega (omistatud tunnustega),

mis jvad vljapoole isiku enda otsustusvimet.

Kiki hiskondi iseloomustab sotsiaal-majanduslik kihistumine ja

ebavrdsus. hiskonna jtkusuuutliku arengu nimel on pstitatud

suundumus suurema vrdsuse saavutamisele ja sellise

3 Rahvusvaheliste lepingute iguse Viini konventsiooni (RT II 2007, 15) artikli

53 thenduses on ldise rahvusvahelise iguse sundiv norm niisugune norm,

mille rahvusvaheline riikide hendus tervikuna vtab omaks ja tunnustab kui

normi, millest krvalekaldumine on lubamatu ja mida vib muuta ksnes

jrgneva samalaadse ldise rahvusvahelise iguse normiga. 4 Makkonen, T. Mittediskrimineerimise phimte rahvusvahelistes

inimigustes ja EL-i iguses.

9

sotsiaalse, majandusliku, staatusliku ebavrdsuse

vhendamisele, mis takistab hiskonnaliikmetel kiki oma igusi

ja vabadusi kasutada.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) phivrtused on snastatud EL-i

asutamislepingus inimvrikuse austamine, vabadus,

demokraatia, vrdsus, igusriik ja inimiguste, kaasa arvatud

vhemuste hulka kuuluvate isikute iguste austamine. Samas on

kinnitatud hine ngemus hiskonnast, kus valitsevad pluralism,

mittediskrimineerimine, sallivus, iglus, solidaarsus ning naiste ja

meeste vrdiguslikkus.5 Selleni judmiseks on pstitatud hise

kohustusena vitlemine sotsiaalse trjutuse ja diskrimineerimise

vastu ning sotsiaalse igluse ja sotsiaalkaitse, naiste ja meeste

vrdiguslikkuse, plvkondade solidaarsuse ja lapse iguste

kaitse edendamine.6

Nimetatud eesmrgid ja vrtused pole sisuthjad

deklaratsioonid, vaid on liikmesriikide seadusloome ja poliitikate

vljattamise phiteljeks. henduse tasemel on loodud vastavad

institutsioonid7, vlja ttatud strateegiad8, programmid9 ja

5 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon, art 2. Euroopa Liidu Teataja, C 83/13, 30.2.2010) http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0013:0046:ET:PDF 6 Ibid artikkel 3.

7 Euroopa Komisjoni thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste

peadirektoraat, iguse peadirektoraat (muuhulgas tegeleb laste iguste ja

phiigustega), EL-i phiiguste agentuur, mittediskrimineerimise riiklike

ekspertide grupp, vrgustikud: Euroopa eakate inimeste organisatsioonide

hendus, Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, Euroopa rassismivastane

vrgustik, Euroopa romide teabeamet, rahvusvahelise lesbi- ja

geiassotsiatsiooni Euroopa esindus, liikmesriikide vrdsusametite formaalne

vrgustik Equinet jne. 8 Euroopa Liidu lapse iguste strateegia, mittediskrimineerimise ja vrdsete

vimaluste uuendatud strateegia.

10

meetmed10

ning toimub pidev poliitikate seire11

ja olukorra

anals12.

Euroopa henduse praegu kehtivad diskrimineerimisvastased

igusaktid tulenevad henduse histuru loomise nuetest,

vajadusest vltida ebaiglast konkurentsi, mis vib kahjustada

rahvusvahelist turgu. Niteks stestati Prantsusmaa nudel norm

maksta naistele ja meestele sama t eest vrdset palka 1957

slmitud Rooma lepingu artikliga 119 (praegu artikkel 141), et

vlistada teistel liikmesriikidel ebaiglaste eeliste saamine

seetttu, et neil sellise diskrimineerimise keeld siseriiklikes

seadustes puudus. Algselt ttasualase diskrimineerimisega

piirdunud eriste on siseriiklikul ja EL-i tasandil toimunud vrdse

kohtlemise phimtte ldise tunnustamise kigus arenenud

teisesest EL-i igusest ja Euroopa Kohtu igusemistmisest

tulenevalt ldiseks nudeks.

Ndseks on soolist diskrimineerimist ksitlevatel meetmetel,

soolise ebavrdsuse vhendamise ja vrdiguslikkuse

edendamisel EL-i vanemates liikmesriikides viiekmneaastane

kogemus. ha enam on juurdunud ka veendumus, et igus

vrdsusele ja mittediskrimineerimisele pole mitte ainult EL-is

elavate inimeste phiigus ja hine vrtus, vaid hdavajalik

tingimus majanduskasvuks ja sotsiaalse htekuuluvuse

9 Thive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS (20072013),

mille kaks prioriteeti on soolise vrdiguslikkuse ning mittediskrimineerimise

edendamine. 10

Niteks meetmed teadlikkuse suurendamiseks diskrimineerimisvastastest

seadustest jms, aga ka rahastamisprintsiibid struktuurifondide

kasutuselevtmisel. 11

Vrdsus ja mittediskrimineerimine aastaaruanded, Eurobaromeetri

uuringud. 12

Niteks uuringud nn positiivse diskrimineerimise osast diskrimineerimise

ennetamisel vi heastamisel, diskrimineerimisvastasest vitlusest ja vrdsuse

edendamisest kuidas mta edusamme, meediast ja mitmekesisusest jms.

11

saavutamiseks. Kigi vrdne phiiguste ja -vabaduste kaitse

ning ausa konkurentsi tagamine

liikmesriikide tandjatele hesuguste diskrimineerimist keelavate

normide stestamise teel on selle olemuslikuks osaks.

Inimese igust vabale eneseteostusele ja inimvrikusele saab

tagada ainult demokraatlikus hiskonnas, kus lisaks vabadusele

vrtustatakse ka vrdsust, iglust ja tolerantsust.

Demokraatia toetub phimttele, et kigil kodanikel ja

hiskonnagruppidel, olenemata nende rassist, soost, rahvusest

jne, on vrdne vimalus mjutada nendesse puutuvaid otsuseid

see aga eeldab, et demokraatlikud phimtted oleksid juurdunud

inimeste hoiakutesse ja kitumisse.

Demokraatia ei ole ainult termin hiskonnakorralduse

mramiseks, see on ka igapevane elustiil, mis peaks kajastuma

iga organisatsiooni ja asutuse ts ning inimeste hoiakutes ja

vrtustes.

Arenenud demokraatiat iseloomustab see, kuivrd inimesed

tajuvad ennast iseseisvatena, hiskonda mjutavatena, ennast

teostavatena, eesmrke omavate ja endasse ning teistesse

positiivselt suhtuvatena ehk siis sisemiselt vabadena ja

vrdsetena.

Iga indiviidi seisukohalt thendaks see igluse tunnetamist,

hiskonna arengu aspektist aga ratsionaalsust kigi inimeste

potentsiaali rakendamist ja tasakaalustatud hiskonna poole

liikumist. Demokraatliku hiskonnakorralduseni judmine on pikk

ja aeganudev protsess, sest eeldab paljude varasemate

arusaamade ja hoiakute muutmist.

Sallivus teistsuguste inimeste ja teistsuguseid vaateid esindavate

isikute suhtes on ks demokraatia arengu eeldus. Eesti ja Ida-

12

Euroopa riikide lhiajalugu on jtnud sgava jlje inimeste

mttemaailma ja arusaamadesse. hiskonnas ilmnevad

vrtused ja hoiakud on paljuski prit nukogude perioodist, mil

inimest ei vrtustatud. Need ilmnevad senini keelekasutuses,

mtlemisviisis, mistetes, mida arutlustes kasutatakse, hirmudes

ja eelarvamustes. Nukogude perioodil thjalt klanud snale

vrdsus pole veel jutud anda seda thendussisu, mis on tal

pikema demokraatiatraditsiooniga lneriikides. Lnemaailma

mtteviisi omaksvtmine, mille kohaselt tuleks nha inimsust igas

inimeses, tunnustada iga inimese isikuvabadust, vtab ilmselt

veel aega.

Elame aga tekstide maailmas, kus sotsiaalseid representatsioone,

sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid struktuure rajatakse,

konstrueeritakse, kinnitatakse, normaliseeritakse, hinnatakse ja

legitimeeritakse teksti ja kne sees ning abil.13

Ideoloogiate uurija van Dijk rhutab, et arusaamade ja hoiakute

muutumiseks tuleb muuta juhte, eriti suure smboolse vimuga

juhte, kes vastutavad domineeriva avaliku diskursuse ja seega

inimeste hoiakute eest.14

13

Dijk, T. A. Ideoloogia. Tartu likooli Kirjastus, 2005, lk 17. 14

Dijk, T. A. Ideoloogia on kikjal. Merit Karise intervjuu kriitilise diskursusanalsi rajaja Teun Adrianus van Dijkiga. Sirp, 09.12.2005.

13

1. MISTED JA NHTUSED

Eesti avalikus diskursuses kohtab vrdsuse ja ebavrdsuse,

vrdse kohtlemise ja diskrimineerimise teemal sageli retoorikat,

mis peegeldab peamiselt indiviidi enda argikogemuste tasandit,

meediast nopitud fragmente vi stereotpseid vljendeid.

Jrgnev peatkk pab avada mned sellised phimisted, ilma

milleta inimeste phiiguste ja -vabaduste mistmine oleks

keerukas, kui mitte vimatu.

1.1. Vrdsus

Vabadust ja vrdsust peetakse ldiseks hveks, eeltingimuseks

nii ksikisiku eneseteostusele kui ka inimarengule

kaasaaitamisele. Vabadus ja vrdsus on misted, mida kll palju

kasutatakse, aga mille sgavama sisu le tavaelus palju ei

arutleta, sest need tunduvad nii enesestmistetavad. Kuigi

enamiku riikide phiseadustes on snastatud stted kigi

14

vrdsusest seaduse ees ja mittediskrimineerimise15 phimte,

pole tnapeval olemas ht kindlat filosoofilist, poliitilist vi

juriidilist vrdsuse teooriat vi kontseptsiooni. Thendused, mida

nende snade puhul hiselt jagatakse, toetuvad erinevatele

arusaamadele iglusest ja hiskonnas kehtivatele vrtustele

ning normidele kultuurile.

Eestis kiputakse ikka veel segamini ajama mistepaare erinevus-

sarnasus ja vrdsus-ebavrdsus. Erinevus on normaalse

hiskonna olemus.

Kik inimesed erinevad ksteisest oma vljangemise,

huvide ja tegevuste, valikute ja vimete poolest.

Vrdsuse miste ei viita kigi hesuguseks tegemisele vi ainult

materiaalsete ressursside vrdsele mberjagamisele. Vrdsus

eeldabki igust olla erinev.

Kige ldisemalt thistatakse vrdsuse mistega suhet kahe vi

enama inimese vi inimgruppide vahel mnes eluvaldkonnas vi

-situatsioonis.

Inimestevahelise vrdsuse eesmrgiks on hesuguste iguste,

kohustuste, vastutuste ja vimaluste olemasolu. Kigil peavad

olema vrdsed vimalused hea hariduse omandamiseks vi oma

erialal ttamiseks sltuvalt tema enda jupingutustest, vabana

ajaloolis-kultuuriliselt kujunenud piirangutest, mis neid

jupingutusi kas takistavad vi millegi saavutamise soovi

vhendavad.

Iga inimese heks phiiguseks on igus mitte olla

diskrimineeritud temale omistatud tunnuste rassi, rahvuse, soo

jms tttu. Kigil on igus vrdsele kohtlemisele, vrdsusele

seaduse ees, kaitsele diskrimineerimise vastu ning osalemisele

hiskonnas.

15

Ladina keeles thendab discrimino eraldama, lahutama.

15

Vrdsusprintsiibi paremaks mistmiseks tuleb eristada vrdsust

seaduse ees ja seaduste vrdset kaitset (vrdsusigused),

formaalset ja tegelikku vrdsust ning vimaluste vrdsust.16

Vrdsus seaduse ees (he seaduse rakendamine kigile,

olenemata seaduse sisust) thendab, et kohtud ja teised seadust

kohaldavad instantsid ei tohi teatud loetletud vimalike

diskrimineerimise aluste vi nendega seotud oletuste tttu teha

mingeid phjendamatuid eristusi.

Seaduse vrdne kaitse ehk vrdsus seadusnormides (ehk

igusloome vrdsus) thendab normi, millega keelustatakse

diskrimineerivate seaduste vastuvtmine, ja nuet, et seadused

ka sisuliselt kohtleks kiki sarnases olukorras olevaid isikuid

htemoodi (lhtumine phimttest, et seadus vtab arvesse

kehtestatavate normide sotsiaalseid mjusid erinevatele

sotsiaalsetele gruppidele, tunnistades, et paljud riiklikud poliitikad

ja seadused vivad avaldada ja/vi avaldavad erinevatele

rahvastikugruppidele erinevat mju). Seadus loetakse

diskrimineerivaks, kui ta sisaldab eelarvamusi vi kui selle

kohaldamine phjustab he vi teise sotsiaalse grupi

ebasoodsamat olukorda diskrimineerimist. 17

Erristatakse vrdsust de jure formaalset, iguslikku vrdsust ja

vrdsust de facto sisulist olemuslikku vrdsust. Vrdsus de jure

16

Fredman, S. Discrimination Law. Clarendon Law Series. Oxford University

Press. Oxford, 2002 17

PS 12 lg 1 esimest lauset on Riigikohus tlgendanud kui isiku igust mitte

saada ebavrdse kohtlemise osaliseks, rhutades eelkige vrdsust seaduse

kohaldamisel, s.t nuet rakendada kehtivaid seadusi kigile isikutele

erapooletult ja htemoodi. Riigikohus on seisukohal, et PS 12 lg 1 esimest

lauset tuleb tlgendada ka igusloome vrdsuse thenduses. igusloome

vrdsus nuab ldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kiki sarnases

olukorras olevaid isikuid htemoodi. Selles phimttes vljendub sisulise

vrdsuse idee: vrdseid tuleb kohelda vrdselt ja ebavrdseid ebavrdselt.

RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 1617; vt ka nt RKKo 10.12.2003, 3-3-1-

47-03, p 24; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20.

16

ehk hetaoline kohtlemine on kll koosklas vormilise vrdsusega

(nn igusliku vrdsusega), aga ei pruugi tuua kaasa sisulist

vrdsust praktikas, tegelikkuses. hesugune kohtlemine ei taga

vrdsuse saavutamist, sest inimeste lhtepositsioonid ja

vimalused on erinevad.18

Sisulise ehk olemusliku vrdsuse miste thistab tieliku

vrdsuse tagamist tegelikkuses. Niteks soolise ebavrdsuse

likvideerimise eesmrgiks on saavutada kahe suuruselt

vrreldava sotsiaalse grupi naiste ja meeste sisuline vrdsus

ehk sooline vrdiguslikkus. Sooline vrdiguslikkus on

defineeritud soolise vrdiguslikkuse seaduses tulemuste

vrdsusena naiste ja meeste vrdsed igused, vrdsed

kohustused, vrdsed vimalused ja vrdne vastutus telus,

hariduse omandamisel ja teistes hiskonnaelu valdkondades

osalemisel19. Soolise vrdiguslikkuse taseme mtmiseks

vrreldakse kahe sotsiaalse grupi naiste ja meeste olukorda

erinevates eluvaldkondades. Niteks vljendub sooline

ebavrdsus naiste ja meeste erinevas osaluses

otsustamisprotsessides, erinevas staatuses tturul ja

majanduses, erinevates kohustustes pereelus, erinevates

haridusvalikutes, erinevustes juurdepsul ressurssidele, sh aeg,

info, vrgustikud) jms. Olemusliku vrdsuse saavutamiseks tuleb

vhendada ebavrdsust ning muuta erinevusi phjustanud

vrtuseid, hoiakuid, stereotpe ja sooideoloogiat, mida

hiskonnas ptakse silitada.

Euroopas kasutatakse vrdsete vimaluste mistet selle

erinevates thendustes. helt poolt kui formaalselt vrdseid

18

Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud juhtudel on riigil kohustus

krvaldada vi leevendada iguslikust vrdsusest tulenevat faktilist

ebavrdsust iguslike meetoditega. RKKo 10.12.2003, nr 3-3-1-47-03, p 25

26; RKHKo 20.10.2008, nr 3-3-1-42-08, p 27. 19

Soolise vrdiguslikkuse seadus 3 lg 1 p 1. RT I, 2004, 27, 181; RT I

2009, 48, 323.

17

igusi, teiselt poolt aga kui sisulist, tulemuste vrdsust, mtes

niteks eri sotsiaalsete rhmade osalusmrasid avalikus elus

jms. Just vhemusgruppide puhul rhutatakse aga kolmandat

vimaluste vrdsustamist.

Tegelikult ei taga niliselt hesugused objektiivsed tingimused

vimaluste vrdsust. Niteks puuetega inimestel on de jure igus

haridusele, aga kui tegelikkuses pseb haridusasutusse ainult

mda treppe, siis liikumispuudega inimesed seda igust

kasutada ei saa.

Vrdsete vimaluste loomise poliitikad lhtuvad liberaalsele

maailmavaatele omasest arusaamast, et kui inimestele on loodud

vrdsed lhtepositsioonid ja eemaldatud esialgsed barjrid,

sltub edasine vaid inimese vabast tahtest end teostada. Sageli

aga ei arvestata, et nn vaba tahe pole kuigi vaba sotsiaalses

keskkonnas ja kultuuris kehtestatud traditsioonilistest

stereotpidest ja aegunud tavanormidest ning inimese enda

kogemustest, samuti et hiskonda ei saa taandada vrdsete

ksikindiviidide summaks.

1.2. Ebavrdsus ja kihistumine

Vrdsuse vastandmiste on ebavrdsus.

Igas hiskonnas tekitavad sellised omandatud sotsiaalsed

tunnused, nagu haridus, amet, perekonnaseis, sissetulek jne ning

suhteliselt muutumatud, nn omistatud tunnused nagu sugu,

vanus, rass, rahvus, religioon hinnangute andmist nende inimeste

sotsiaalse vrtuse kohta. Nn omandatud staatus phineb

inimesest endast sltuvatel saavutustel ning see pole absoluutne,

vaid vib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga

sotsiaalselt konstrueeritud ja jigalt fikseeritud sotsiaalne tunnus,

mis ei sltu konkreetsetest isikuomadustest, vaid teatud

kultuuriliselt mratletud ja mrgistatud gruppi kuulumisest.

18

Teatud sotsiaalsete tunnustega inimeste erinev vrtustamine

tekitab sotsiaalset ebavrdsust ressursside, vimu ja omandi

omamises ning kokkuvttes mitmete sotsiaalsete gruppide

(niteks puuetega inimesed, eakamad) madalat staatust ning

vhest kogukondlikku kaasatust. See omakorda mjutab

erinevate hiskonnarhmade enesemrangut, enesehinnangut

ja reaalseid vimusuhteid hiskonnas.

Oma erineva asendi tttu sotsiaalses struktuuris omavad noored

ja vanad, terved ja puudega isikud erinevaid vimalusi ja

piiranguid. Neil on erinevad (materiaalsed, ajalised,

informatsioonilised) ressursid, erinev juurdeps vimule ja

otsustamisele, seelbi ka erinev staatus hiskonnas. hiskonna

sellisel sotsiaalsel struktuuril on omadus iseennast taastoota ja

svendada hiskonna kihistumist, mida lisaks toetavad hiskonna

stereotpsed arusaamad ja eelarvamused.

Niteks inimese t ja selle eest saadav tasu, vaba aeg, hoiakud

ning lubatud ja keelatud tegevused jagunevad meie hiskonnas

vga suures osas selle jrgi, kas ollakse snnitud naiseks vi

meheks.

Rahvusvahelised igusnormid nuavad riikidelt meetmeid

struktuurselt ebasoodsamas olukorras olevate

vhemusgruppide20 sotsiaalse olukorra parandamiseks ja

kihistumise21 kui inimigusi piirava ilmingu vhendamiseks22.

20

Vhemusgruppi iseloomustavad 1) nhtav (visuaalne) eristatavus

enamikust; 2) nhtavatel erinevustel phinev enamiku diferentseeriv

suhtumine; 3) identiteedi mber kujundatud omanolisus; 4) teadlikkus teiste

vhemusgrupi liikmetega jagatavast identiteedist. 21

Sotsiaalne stratifikatsioon on teatud hiskonnatbile iseloomulik rahvastiku

jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrhmad on jrjestatud

kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele,

kultuurilistele vi poliitilistele ressurssidele (krgematel straatumitel on rohkem

vrtustatud ressursse).

19

Erinevused, mis peegeldavad ebavrdsust enamus- ja

vhemusgruppide igustes, kohustustes, vimalustes ja

vastutustes, ilmnevad statistiliselt, analsides, kui suur osakaal

vhemusgrupi esindajatest osaleb hes vi teises valdkonnas

ning kas see vastab enamiku osalusmrale ja selle phjuseid

eelarvamusi, stereotpe, hoiakuid, domineerimis- ja

allutamismehhanisme, diskursuseid ja smboleid, mis sellist

ebavrdset olukorda loovad, alal hoiavad vi taastoodavad.

Just viimase mistmiseks peab teadma, kuidas on kujunenud he

vi teise grupi identiteet ja kuidas sinna kuulumine mjutab

indiviidi kujutlust iseendast23

, millised on sotsiaalsete gruppide

vahelised vimusuhted, tavad ja tjaotus ja kuidas neid rhmi

nidatakse ja kujutatakse hiskonnas (milliste smbolite ja

tekstide kaudu). Tnapeval pole enam oluline mratleda

vhemusgruppide erinevusi, sest inimiguste aspektist on need

kik ebaolulised ja vaidlustatud, vaid mista seda, millised

protsessid ja nhtused annavad edasi ja kinnistavad hele vi

teisele vhemusgrupile omistatud omadusi, mravad nende

sotsiaalse staatuse.

1.3. Vrdse kohtlemise iguslik thendus ja eesmrgid

22

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste iguste rahvusvahelise pakti

komitee seisukoht. General Comment No. 5, 9. 23

Identiteet on indiviidi minakontseptsiooni osa, mis tuleneb teadmisest

kuulumise kohta sotsiaalsetesse gruppidesse koos nendele omistatava

vrtuse ja emotsionaalse thendusega (Tajfel, H. Human Groups and

Social Categories. - Cambridge University Press, 1981: 225, viidatud

vljaandes: Valk, A. Identiteet. Tartu: Tartu likooli Kirjastus, 2003: 231).

Identiteeti taasluuakse smbolite, rituaalide, kitumismustrite kaudu.

Eestikeelset levaadet identiteediksitluste kohta vt Vihalemm, T., Masso, A.

2004. Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. Rmt: Kalmus, V., Lauristin, M.

& Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: levaade

uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu, Tartu likooli Kirjastus, lk

4556.

20

Mittediskrimineerimine, vrdsus seaduse ees ja seaduste vrdne,

diskrimineerimata kaitse kujutavad inimiguste kaitsmise

phiprintsiipe.

Vrdse kohtlemise printsiibi ning diskrimineerimiskeelu ja

vrdsuse phimtte sisu on suuresti mjutatud rahvusvahelistest

inimigustealastest lepetest (vt tabel nr 2, ptk 2.1) ja EL-i igu-

sest.

igus vrdsele kohtlemisele ehk igus mitte olla

diskrimineeritud ehk ebasoodsamalt koheldud

ebarelevantsel alusel on inimese phiigus.

iguse ldtunnustatud he phimtte vrdse kohtlemise

printsiibi jrgimine eeldab, et vrdses olukorras olevaid isikuid

koheldakse vrdselt ning ebavrdses olukorras olevaid

ebavrdselt. Seega ei peeta diskrimineerimiseks mitte ainult

sarnastes olukordades olevate isikute erinevat kohtlemist, vaid ka

erinevates olukordades olevate isikute samasugust kohtlemist.

Vrdsete ebavrdne ja ebavrdsete vrdne kohtlemine on

lubatud ksnes objektiivse ja mistliku phjuse olemasolul.

Liiklusohutuse seisukohalt on niteks mistlik piirata teatud

ngemis- ja/vi kuulmispuudega isikutel vimalust ttada

sidukijuhina. Erinevate ebavrdse kohtlemise vajadusele

viitavad igusnormid, mis niteks naiste puhul on kehtestatud

seoses nende reproduktiivse funktsiooniga, erivajadustega

ttajate puhul nudega tkohtade kujundamiseks vastavalt

nende vajadustele.

Vrdsuse printsiip kaitseb vrdseid ebavrdse kohtlemise

ning ebavrdseid vrdse kohtlemise eest. Selle phimtte

eiramine thendabki diskrimineerimist juhul, kui puuduvad

objektiivsed ja mistlikud ning iguslikult eesmrgiprased

phjused ebavrdseks kohtlemiseks.

Diskrimineerimise keeld ehk vrdse kohtlemise norm lhtub

inimvrikuse kaitsmise phimttest. Inimvrikust vib pidada

21

kaasaja hiskonnas limaks vrtuseks.24 Inimvrikus on seotud

vabadusigusega ehk igusega mitte olla diskrimineeritud hel

vi teisel alusel.

Inimvrikus on omane kigile inimestele, lastele ja

vanuritele, vangidele ja vangivalvuritele, ka fsilise vi

vaimse puudega inimestele. Puudega inimesed ei ole sdi

oma puudes, ning kust vtaksid teised inimesed ldse

iguse elda vi mrata, millised on iged inimesed.25

ksnes printsiibina on vrdne kohtlemine sisuthi vljend, mis

omandab konkreetse thenduse juhul, kui seadus(t)es on

mratletud, keda tuleb vrdselt kohelda (kelle kohta

diskrimineerimise keeld kehtib) ja millistel puhkudel (millistes

valdkondades ja milliste iguste-vabaduste suhtes).

Seadus(t)es stestatud diskrimineerimise keelu ks eesmrk on

luua isiku(te)le vimalus kaitsta oma individuaalseid phiigusi ja

-vabadusi kohtus.

Lisaks inimeste phiiguste kaitsmisele on isikute diskrimineeri-

mise keelu eesmrk takistada meelevaldsust otsustamisel, muuta

inimesed teadlikumaks oma igustest, seega ka iga teise inimese

igustest ja tsta ldsuse teadlikkust vrdse kohtlemise phi-

mttest ja praktikast.

24

Kuigi EV phiseaduses pole inimvrikus iseseisva igusena expressis

verbis kajastatud, on sellele viidatud -s 10: ...loetletud igused, vabadused

ja kohustused ei vlista muid vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad

phiseaduse mttest vi on sellega koosklas ning vastavad inimvrikuse ja

sotsiaalse ning demokraatliku igusriigi phimttele. 25

Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.

International Organization for Migration (IOM), 2007.

22

1.4. Diskrimineerimine olemus ja ksitlused

Diskrimineerimise mistet kasutatakse nii argikeeles kui ka

erialaterminina igusteaduses, pshholoogias,

sotsiaalpshholoogias, sotsioloogias, sotsiaalpoliitikas,

demograafias jne. Vrsnade leksikonid tlgendavad

diskrimineerimisena iguste krpimist ja/vi erinevat suhtumist,

kusjuures diskrimineerivad vivad olla nii seadused, suhtumine26

vi kujunenud olukord.

Nii seadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes kasutatud kui ka

sotsiaalteaduslikud diskrimineerimise definitsioonid viitavad sageli

inimes(t)e teistest halvemale kohtlemisele tema kuuluvuse tttu

mnda sotsiaaldemograafilisse rhma, mis eristub he vi teise

omistatud tunnuse phjal.

Diskrimineerimine thendab inimes(t)ele mingite kitsenduste

seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vhendab

nende inimiguste kasutamise/teostamise vimalusi

ainuksi nende rassi, nahavrvi, soo, usuliste, poliitiliste vi

muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku

vi etnilise pritolu vi muu asjaolu tttu.

Reaalses elus on enamasti otsese diskrimineerimise ohvriteks nn

nhtavad vhemused vi madalama staatusega rhmad.

Diskrimineerimise miste kohta puudub htne mratlus, mis

kehtiks nii tavaelus kui ka igusnormides. Ka rahvusvahelistes

inimigustealastes lepetes ja dokumentides ning eri riikide

iguses on diskrimineerimise mistet ja vrdse kohtlemise norme

sisustatud vga erinevalt. Kll aga peegeldub neis kigis

seisukoht, et diskrimineerimine ei pea selleks, et teda peetakse

ebaseaduslikuks, olema tahtlik. Diskrimineerimine vib olla tiesti

tahtmatu, phinedes sageli niteks eelarvamustel ja oletustel

inimese vimete, oskuste ja pdevuse kohta.

RO Inimiguste Komitee on tpsustanud, et

diskrimineerimine on iga eristamine, vljaarvamine, piiramine

26

S: lisaks kellessegi halvemini suhtuma, kedagi krvale trjuma.

23

vi eelis, mida tehakse sellisel alusel nagu rass, nahavrvus,

sugu, usuline, poliitiline vi muu veendumus, rahvuslik vi

sotsiaalne pritolu, varanduslik, seisuslik vi muu staatus ja

mille eesmrk vi mju on selline, et ta riivab isikute igusi ja

vimalusi kasutada ja teostada kiki enda igusi ja vabadusi

vrdsetel alustel.27

Diskrimineerimine vib aset leida iga inimolendile omistatava

iseloomuliku tunnuse alusel. Keelatud diskrimineerimise aluste

loetelud on erinevad nii ajaloolis-kultuuriliselt kui ka

rahvusvaheliselt ja siseriiklikult, sltudes poliitilistest otsustest

ja/vi sotsiaalse arengu eesmrkidest.

Keelatud diskrimineerimise aluste loetelusse, kuhu algselt

kuulusid sugu vi etniline ja rassiline pritolu, on iguse arenedes

lisandunud muuhulgas vanus, seksuaalne orientatsioon,

geneetiline informatsioon. Nimetatud aluseid ei ole juriidiliselt

mratletud, sest kasutatavad misted peegeldavad pigem

sotsiaalse keskkonna poolseid omistatud tunnuseid (thistusi,

konstrukte) kui inimeste endi mingit muutumatut olemust.

See, kuidas tajutakse erinevaid inimesi (eri soost, etnilisest

pritolust vi puuetega inimesi), on diskrimineerimisega

tihedamalt seotud, kui seda ldiselt arvatakse. Inimesi ei

diskrimineerita mitte niivrd selle prast, kes nad on (mees vi

naine, hest vi teisest rahvusest, he vi teise nahavrviga),

kuivrd selle phjal, mida neist kui he vi teise rhma esindajast

arvatakse. Tandja, kes ei vta tle naissoost kandidaati, ei tee

seda konkreetselt tema soo prast, vaid oma stereotpse

27

General Comment No. 18. Non-discrimination. 10.11.1989.

CCPR General Comment No. 18. (General Comments).

http://www.unhchr.ch/tbs/doc.nsf/(Symbol)/3888b0541f8501c9c12563ed004b

8d0e?Opendocument

24

eelarvamuse tttu, mille kohaselt niteks naised ei sobi nimetatud

tle.28

Kuna diskrimineerimise puhul on tegu subjektiivsete igustega,

mrab indiviid ise, kas ja millisesse gruppi ta arvab end kuuluvat.

Niteks ei pruugi isik end mratleda ldse selle etnilise grupi

liikmena, kuhu ta snnijrgselt kuuluks vi kuhu teda arvatakse

kuuluvat. Samuti nagu ei mra ka inimese perekonnanimi alati

tema rahvuslikku kuuluvust. ksikisikud samastavad end lisaks

oma kuuluvusele niteks rahvusvhemustega vga erinevatel

viisidel.

Otsus, kas isik kuulub vhemusse, enamusse vi mitte kumbagi

rhma, sltub indiviidist endast ning on seotud tema identiteediga.

Identiteedi eri aspektid muutuvad oluliseks vastavalt muutuvale

keskkonnale ja tingimustele, seetttu otsustab diskrimineerimise

ohver ise, mis alusel ta diskrimineerimist hel vi teisel juhul

kahtlustab.

Arengud inimiguste vallas ja sotsiaalteadustes ning

diskrimineerimisjuhtude lahendamisel on tinginud uute mistete

kasutuselevtu, mis tpsemalt avavad diskrimineerimise olemust.

Diskrimineerimise olemuse kirjeldamiseks tehakse vahet otsesel

ja kaudsel diskrimineerimisel, institutsionaalsel ja struktuursel

diskrimineerimisel.

Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui isikut

koheldakse kellegi teisega vrreldes ebasoodsamalt mnel

28

Niteks Eestis peab ehituse, veonduse, laonduse ning sidevaldkonna

ettevtetes iga neljas juht oma ttajate valikul sugu valiku alusena kas vga

oluliseks vi oluliseks. Alas, R., Kaarelson, T. Erasektori juhtide teadlikkus,

praktika ja suhtumine vrdiguslikkuse normidesse ning nende edendamisse.

Anals. Estonian Business School. Tallinn, 2007.

25

keelatud alusel. EL-i iguse kohaselt29 leiab otsene

diskrimineerimine aset, kui isikut koheldakse rassi vi rahvuse,

soo, vanuse, puude, usuliste veendumuste vi seksuaalse

sttumuse alusel halvemini, kui koheldakse, on koheldud vi

vidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

Nide

Kprose ombudsmani soovitus muuta meditsiinikooli vastuvtu

kriteeriume, mis olid puude tttu diskrimineerivad.

Nrgenenud kuulmisega sisseastujakandidaadi vanemalt saadud

kaebuse alusel uuris ombudsman riikliku meditsiinikooli

vastuvtukriteeriume, mis muuhulgas sisaldasid nudeid, et

kandidaat peab olema 1735-aastane ja suureprase

kuulmisega. Vastuvtueeskiri vimaldas puuetega isikuid (2%)

kooli vastu vtta tingimusel, et nende puue ei mjuta tegutsemist

hooldusena, kuid isikud, kes selle eeskirja alusel vastu veti,

polnud puuetega isikud puudega isikute seaduse nr 127(I)/2000

mttes, vaid kannatasid talasseemia, diabeedi jms all.

Ombudsman leidis, et vastuvtukriteeriumid kujutavad endast

otsest puude tttu diskrimineerimist. Ombudsman soovitas, et uus

vastuvtukriteeriume sisaldav eeskiri, mida parajasti koostati,

peaks lhtuma ainult sellest, kuidas kandidaatide omadused

mjutavad nende edasijudmist koolis, ega peaks arvestama

nende tulevast vimet oma tlesandeid tita, samuti soovitas

29

Nukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/E, millega rakendatakse

vrdse kohtlemise phimte, sltumata isikute rassilisest vi etnilisest

pritolust (ET L 180, 19.7.2000, lk 22), 27. novembri 2000. aasta direktiiv

2000/78/E, millega kehtestatakse ldine raamistik vrdseks kohtlemiseks t

saamisel ja kutsealale psemisel (ET L 303, 2.12.2000, lk 16) ja 13.

detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/E meeste ja naiste vrdse

kohtlemise phimtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste

kttesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

26

ombudsman vanusepiirangu vastuvtu nuete hulgast vlja jtta.

Asjakohane asutus otsustas ettekande soovitusi jrgida.30

Otsese diskrimineerimise niteks on, kui tandja keeldub tle

vtmast sobiva kvalifikatsiooniga inimesi seetttu, et nad on

teatud etnilist pritolu vi kui tkuulutuses on nutud vimalikelt

kandideerijatelt teatud vanust.

Nide Ungarist

Romi pritolu mees otsis turvafirmast td. Tal oli turvattajale

vajalik kvalifikatsioon, kuid firma ttaja teatas talle, et romisid

tle ei veta. Mees esitas kaebuse tinspektsioonile, mis

kontrollis Ungari mittediskrimineerimise stete jrgimist.

Menetluse kigus tunnistas firma omanik diskrimineerimist ja

avaldas kahetsust, kuid teatas, et firma kliendid ei soovi romidest

turvattajaid. Tinspektsioon trahvis firmat 100 000 forintiga

(400 eurot). Mees esitas firma vastu ka eraldi kaebuse

mitterahalise kahju hvitamiseks vastavalt tkoodeksile ja

vrdse kohtlemise seadusele. Teda aitas rahvusvhemuste

iguskaitse broo. Tkohtu 2004. aasta oktoobri otsus kinnitas,

et hagejat oli tema rahvusliku pritolu tttu otseselt

diskrimineeritud, ja mras talle kahjutasuks 500 000 Ungari

forinti (2000 eurot). rihingu omanik, kes kohtus otsest

diskrimineerimist tunnistas, kaebas edasi, kuid

tvaidluskomisjon ja jrgmise astme kohus jtsid 2005. aasta

mais otsuse jusse.31

Kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui esmapilgul

ilmselt neutraalne ste, kriteerium vi toimimisviis on oma

tulemuste poolest diskrimineeriv, s.t keelatud aluste tunnustele

vastav isik vi inimeste rhm on teistega vrreldes asetatud

30

Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.

Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat. 31

Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.

Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat.

27

ebasoodsamasse olukorda ja see pole objektiivselt phjendatav

mingi seadusliku eesmrgiga ning selle saavutamise vahendite

asjakohasuse ja vajalikkusega.

Nide

Kaasuses Tadao Maruko v Veranstaltungsort der Deutschen Bh-

nen32

ei saanud samasoolise kooselu partner peale oma kaaslase

surma toitjakaotushvitist. Samal ajal oli leelanud abikaasale33

selline hvitis ette nhtud. Euroopa Kohus analsis, et

samasooliste registreeritud partnerlus on jrjest rohkem abielu

tunnustega. Kohus tles, et siseriikliku kohtu lesanne on lplikult

defineerida, kas samasoolise kooselu partner ja abikaasad on

omavahel vrreldavad toitjakaotushvitise aspektist. Kui

nimetatud grupid on vrreldavad, on toitjakaotushvitise

mittemaksmine leelanud samasoolise kooselu partnerile otsene

diskrimineerimine seksuaalse sttumuse alusel.

Kaudset diskrimineerimist vib tuvastada statistilise

tendusmaterjaliga, aga ka nn teeseldud olukorra abil (niteks

vib jrelevalveorgan kontrollida diskrimineeriva personalipoliitika

olemasolu eri rahvusele viitavate perekonnanimedega

elulookirjelduste esitamisega tle kandideerimisel. Kui

tvestlusele ei kutsuta vrnimedega kandidaate, vib seda

pidada diskrimineerimiseks jms). Meetodi rakendamise kohta

saab phjalikumalt lugeda ingliskeelsest ksiraamatust Proving

Discrimination Cases the Role of Situation Testing34.

32

C-267/06. Tadao Maruko v Veranstaltungsort der Deutschen Bhnen, 1.

April 2008. Compilation of case law on the equality of treatment between

women and men and non-discrimination in the European Union. Third edition.

European Commission, 2009. Lk 594596. 33

leelanud abikaasa terminit kasutatakse juriidiliselt miste lesk thistamiseks. 34

Proving Discrimination Cases the Role of Situation Testing. Migration

Policy Group and the Swedish Centre For Equal Rights, 2009.

http://www.migpolgroup.com/publications_detail.php?id=230

28

Nide Tehhi Vabariigist

Teeseldud olukorras tehakse kindlaks diskrimineerimine

rahvusliku pritolu tttu.

2003. aastal taotles romi pritolu naine tkohta apteegis, kuid

talle eldi, et koht pole enam vaba. Mni minut hiljem pakuti

samas vanuses katseisikuna tegutsenud ja varjatud

lindistusseadmega varustatud mitteromi pritolu naisele

tintervjuud, ja ehkki ta teatas, et tal puudub tks vajalik

koolitus ja kogemus, andis apteegi juhataja mista, et ta vidakse

tle vtta. Hageja viis asja Tehhi valitsusvliste

organisatsioonide toel kohtusse. Praha Linnakohus mistis

hageja kasuks vlja vabanduse ja mittemateriaalse kahju

hvitamise 50 000 Tehhi krooni (1670 eurot) ulatuses. Apteeker

vabandas ja maksis kahjutasu.35

Institutsionaalne diskrimineerimine viitab ettevttes vi

institutsioonis vi kogukonnas rakendatavale praktikale vi

protseduuridele, mis on struktureeritud sel viisil, et neil on

kalduvus anda diskrimineerivaid tulemusi. Institutsionaalne

diskrimineerimine on sageli mittetahtlik. Juhul, kui see on tahtlik,

on igem kasutada terminit institutsionaliseeritud

diskrimineerimine.

Sageli on organisatsioonides ja ettevtetes vlja kujunenud

kindlad tkohad, kuhu kandideerivad ja kuhu vetakse kas

teatud soost vi siis teatud rahvusest ttajad, vi on

organisatsiooni kultuuris vlja kujunenud phimte edutada

peamiselt teatud vanuses isikuid.

Niteks on institutsionaliseeritud diskrimineerimine see, kui

politseikooli astumise fsilistel katsetel kehtestatakse naistele ja

meestele hesugused normid. Juhul kui selle varjatud eesmrk

35

Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.

Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat. Osakond

G.4. : ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=1984&langId=et

29

on suurendada ppeasutusse sissesaavate poiste arvu, on

tegemist institutsionaliseeritud diskrimineerimisega.36

Nide kaudsest institutsionaalsest diskrimineerimisest tervishoiu-

asutustes37

ldiselt lubatakse haige krvale tema lhedasi inimesi, kellena

aktsepteeritakse vaid bioloogilisi sugulasi ja abikaasat/elukaas-

last. Kui haiglasse sattub ks pool samasoolisest paarist, siis

teisel pole igust viibida tema krval, kuna ta ei ole aktsepteeritud

lhedasena samavrselt kui heteroseksuaalses suhtes paaride

puhul.38

Institutsionaalseks diskrimineerimiseks vib niteks lugeda

seadusestteid, mis on vastuolus phiseadusliku

diskrimineerimise keeluga ja millel puudub selleks objektiivne

igusprane eesmrk. Niteks tunnistas Tartu ringkonnakohus

phiseadusevastaseks ravikindlustuse seaduse (RaKS) stte, mis

vlistab vhemalt 65-aastase kindlustatud isiku iguse saada

haigushvitist kokku rohkem kui 90 kalendripeva aastas, aga

alla 65-aastastele kindlustatule vimaldab sama seadus maksta

hvitist 250 peva eest aastas.

36

Niteks 2009. aastal vrdsustati Sisekaitseakadeemia politseikolledi

Paikuse politseikooli katsetel nais- ja meeskandidaatidele esitatavad nuded.

Nii pidid kik kandidaadid suruma rinnalt kangi, mille raskuseks oli 75

protsenti kehakaalust, sealjuures miinimumraskus trenaril oli 55

kilogrammi, sltumata kandidaadi kehakaalust. Politseikolledi direktor Aivar

Toompere snul oli otsus meeste ja naiste katsed vrdsustada tingitud osalt

sellest, et viimastel aastatel on politseisse tle asunud nii palju naisi, et

mnikord on raske patrulli segapaari leida, rkimata patrullist, kus oleks kaks

meest. Sama probleem esines ka Sisekaitseakadeemia pstekolledis, kus

2009. aastal ei suutnud kehalisi katseid lbida kski naissoost kandidaat. K.

Leppik. Politseikool vrdsustas naised meestega. Postimees 28.07.2009. 37

Toodud nited on otseses vastuolus vrdse kohtlemise phimttega. 38

LGBT inimeste ebavrdne kohtlemine, lk 9.

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/G

LBT-inimeste_20ebav_C3_B5rdne_20kohtlemine_20Eestis_1_.pdf

30

RaKSi eelnu seletuskirjast tulenevalt on seadusandja soovinud

vaidlustatud sttega kallutada le 65-aastaseid isikuid oma

ttamist piirama nende tervise sstmise huvides.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ttamise piiramine igusprane

ega vajalik. Haigushvitise mittemaksmine ei saa kallutada

ratsionaalselt kituvat isikut ttamist vhendama.

Vimalik seadusandja eesmrk ssta ravikindlustuse vahendeid

vib ringkonnakohtu hinnangul olla iseenesest igusprane, kuid

vanemate inimeste erinev kohtlemine ei ole seejuures koosklas

ravikindlustuse solidaarsuse phimttega ja Riigikohtu varasema

praktikaga. Isiku vanus ja asjaolu, et talle tagatakse

vanaduspensioni nol eksistentsimiinimum, ei saa igustada

haigushvitise maksmise kestuse vhendamist.39

hiskonna tasemel vib rkida ka ssteemsest ja struktuursest40

diskrimineerimisest, kus pole vimalik mratleda aktiivset agenti

diskrimineerijat, vaid kus sisuliselt diskrimineerivat olukorda

ksitletakse kui hiskonna normaalset toimimist.

Struktuurne diskrimineerimine viitab vga keerukale ja

komplekssele diskrimineerimise vormile, mis lhtub sgavalt

juurdunud seisukohtadest, ksitlusviisidest, arvamustest ja

vrtusotsustustest ja ideoloogiatest igas konkreetses

hiskonnas.

39

Ringkonnakohus: Ravikindlustuse seadus kohtleb kindlustatuid alates 65.

eluaastast ebavrdselt. 29. oktoober 2010.

http://www.kohus.ee/52184 40

Sotsiaalse struktuuri mistega thistatakse hiskonnaliikmete jaotumist

sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende gruppide olemust,

suurust, majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid suhteid. Sotsiaalse struktuuri

aluseks vivad olla demograafilised, etnilised, majanduslikud vms

kriteeriumid. hiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate

vaheliste domineerimissuhete ssteem.

31

Sotsiaalne struktuur ja seda alal hoidvad kultuur ning

tavanormid mravad paljuski ra selle, mida oodatakse hte

vi teise gruppi kuuluva inimese kitumiselt. Seejuures

eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse

inimesele niteks tema rassi, rahvuslikku, etnilisse, soolisse

vi muusse sotsiaalsesse gruppi kuulumise tttu. Sellised

ootused piiravad inimeste vaba valikut ja on seetttu

diskrimineerivad.

Sotsialiseerumise kigus omandatakse kultuurimustreid ja

kitumisnorme, mida hiskonna poolt oodatakse, nende alusel

kujuneb identiteet41

ja enesehinnang. Kuigi viimased on ajas

muutuvad ja osaliselt muudetavad, mrab kehtiv isikute- ja

rhmadevaheliste suhete ssteem ra selle, millise staatuse isik

vi isikute rhm omandab. Naiste ja meeste, laste ja vanade,

enamus- ja vhemusrahvuste, tervete ja erivajadustega isikute

erinevaid rolle, sotsiaalset seisundit ning nende majandusliku ja

poliitilise vimu ulatust hiskonnas mjutavad arvamused ja

ootused, mis pitakse perekonnalt, spradelt, arvamusliidritelt,

religioossetest ja kultuuriasutustest, koolist, tlt, reklaamidest ja

meediast.

Kultuuri ja kogemuse kaudu internaliseeritud ja omaksvetud

arusaamade kohaselt nhakse tegelikkust normaalsena,

muutumatuna ja tavalisena. Selliselt tekkinud ja sageli

normaalseks ja enesestmistetavaks peetav ebavrdsus ohustab

inimeste vrikust, nendevahelist vrdsust ja sotsiaalset iglust.

Teatud gruppide niisugune ebasoodsam kohtlemine jtkub seni,

kuni seda ei teadvustata, ei mrgata ega analsita.

Struktuurne, institutsionaalne diskrimineerimine on raskemini

tuvastatav kui kellegi poolt toime pandud otsene vi kaudne

41

Identiteet inimese enda loodud/omaks vetud, suhteliselt psiv,

mtestatud ja integreeritud ngemus iseendast, sh oma unikaalsetest

omadustest ja kogemustest (personaalne identiteet) ning oma sotsiaalsetest

suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (sotsiaalne identiteet).

32

diskrimineerimine ja individuaalsete kaebustega ei saa olukorda

parandada. Selleks et vljakujunenud ebavrdsust vhendada

(sest see just tingibki taas ja taas mingite gruppide ebasoodsama

olukorra), rakendatakse positiivseid meetmeid ja ebavrdsuse v-

hendamist erinevate poliitikameetmetega, sh vrdse kohtlemise

edendamise kohustust.

Struktuurne diskrimineerimine ilmneb tturul, kus naised ja

vhemusrahvustesse kuuluvad ttajad on vhemtasustatud ja

ttavad vheprestiiikatel kohtadel.

Struktuurse diskrimineerimise ilminguteks on ka see, kui

madalama staatusega gruppidesse kuuluvad inimesed kogevad

ebasoodsamat kohtlemist mitte ainult situatsioonides, kus

diskrimineerimine juriidiliselt keelatud on (peamiselt seoses

teluga), vaid igapevaselt vljendatuna kas halvustavates

nimetustes, alandavas kitumises, vaba tahte allasurumises,

sildistamises, sdistamises, solvangutes, nendevastases

vgivallas jms, olgu siis teiste isikute vi institutsioonide (nt

meedia) poolt.

Nii institutsionaalne kui ka struktuurne diskrimineerimine on EL ja

Eesti iguses kaetud otsese ja kaudse diskrimineerimise

mistetega. Diskrimineerimisvastaste igusnormide ja poliitika

areng on tinginud mitmese, mitmekordse ja likuva e. lbipimuva

diskrimineerimise mistete kasutuselevtu. Need misted

peegeldavad thelepanekut, et iga fsilise isiku identiteet on

keerukas ja mitmetahuline.

Tema inimigusi vidakse rikkuda mitmel erineval alusel

rahvuse, etnilise pritolu, soo, vanuse jms tttu, mis kik

moodustavad oma osa tema identiteedist.

Mitmesest diskrimineerimisest rgitakse juhtudel, kui isiku igusi

piiratakse mitmel erineval diskrimineerimise alusel, mis teatud

tingimustes vivad toimida samaaegselt (ristuv diskrimineerimine)

33

vi ksteisest sltumatult ning neil vib olla kumulatiivne efekt

(mitmekordne ja kompleksne diskrimineerimine).42

Isik vib diskrimineerimist hes olukorras tunnetada niteks

vanuse, mnes teises aga puude vi usulise veendumuse alusel.

Samuti vib isik, kes kuulub teatud vhemusrahvusesse, on

naissoost ja liikumispuudega, tunda, et hes situatsioonis on teda

korraga kigil alustel ebasoodsamalt koheldud. Nn likuva

diskrimineerimise mistega kirjeldatakse olukorda, kus isik

tunneb, et diskrimineerimise alused on lahutamatult seotud ja

ksteist mjutavad. Mitmese diskrimineerimise analsimine on

aidanud selgitada, kuidas diskrimineerimist tlgendatakse.

Niteks homoseksuaalse orientatsiooniga mehed tlgendavad

telus juhtuvat diskrimineerimist nende homoseksuaalsuse tttu,

lesbid aga samalaadses situatsioonis nende naiseksolemise

tttu.43

Mitmetes liikmesriikides tehtud uurimused nitavad, et

ebaproportsionaalselt suur risk langeda seksuaalse

ahistamise ohvriks on lahutatud ja lahku linud, noortel, sja

tturule tulnud ning reguleerimata vi juhuslike

tlepingutega, aga ka mittetraditsiooniliste tdega

tegelevatel, puuetega, lesbilistel ja rassilistest vhemustest

prit naistel. Ahistamise suhtes kergemini haavatavad on ka

homoseksuaalsed ja noored mehed.44

Kasutatavad terminid on siiski veel alles teoreetiliste ksitluste

tasemel45; 46

ja nende juriidilist mratlust ei ole EL-i igusest

42

Makkonen, T. Multiple, Compound and Intersectional Discrimination. Bring-

ing the Experiences of the Most Marginalized to the Fore. Institute for Human

Rights. bo Akademi University, 2002. 43

Mustola, Kati & Vanhala, Anna 2004. Seksuaalivhemmistj koskevan

kyselyn tuloksia. ss. 3057. Teoksessa Lehtonen, Jukka & Mustola, Kati

(toim) Eihn heterotkaan kerro Seksuaalisuuden ja sukupuolen

rajankynti tyelmss. ESR Tutkimukset ja selvitykset 2/04. Helsinki:

Tyministeri. 44

Kauppinen, K. Seksuaalinen hirint. 45

Ibid.

34

leida. Kll aga on nn vrdse kohtlemise direktiivide47

preambulates rhutatud vajadust silmas pidada soolise

ebavrdsuse aspekti muudel alustel toimuda viva

diskrimineerimise puhul, viidates, et naised kannatavad tihti

mitmekordse diskrimineerimise all. Rhutatakse, et erandid, mis

on lubatud muudel alustel, ei tohi olla sooliselt diskrimineerivad

(2000/78/E art 6 lg 2). Vajadus lahendada mitmekordse

diskrimineerimise probleem selle diskrimineerimisena

mratlemise ja thusate iguskaitsevahendite ettengemise

kaudu on Euroopa henduse tasemel teadvustatud,48; 49 aga

sellise diskrimineerimise igusliku mratluse vljattamine

seisab alles ees.

Diskrimineerimise olemuse mistmiseks vib eristada nn

grupivlist ja grupisisest diskrimineerimist.50 Isik vib tunda end

46

Fredman, Sandra. (2005). Double trouble: Multiple Discrimination and EU

law. European Anti-Discrimination Law. Review issue No. 2. p. 14, ibid p. 14. 47

Nukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/E, millega rakendatakse

vrdse kohtlemise phimte, sltumata isikute rassilisest vi etnilisest

pritolust (ET L 180, 19.7.2000, lk 22), 27. novembri 2000. aasta direktiiv

2000/78/E, millega kehtestatakse ldine raamistik vrdseks kohtlemiseks t

saamisel ja kutsealale psemisel (ET L 303, 2.12.2000, lk 16). 48

2008. aasta Euroopa Komisjoni poolt menetlusse antud Nukogu direktiivi

eelnu, millega rakendatakse vrdse kohtlemise phimtet, sltumata isikute

usutunnistusest vi veendumustest, puudest, vanusest vi seksuaalsest sttu-

musest (KOM 2008) 426, lplik; 2008/0140(CSN). 49

Taani Inimiguste Instituudi uurimisaruandes Mitmekordse

diskrimineerimise tkestamine praktika, poliitika ja igusaktid (Tackling

Multiple Discrimination Practices, policies and laws, European Commission

report, 2007) rhutatakse, et diskrimineerimise ja ebavrdsuse

likvideerimiseks tuleb leida toimivad lahendused mitmekordse

diskrimineerimise vastu vitlemiseks. Euroopa henduste Ametlike

Vljaannete Talitus, 2007. ISBN 978-92-79-06953-6; Burri, S. and Schiek, D.

Multiple Discrimination in EU Law Opportunities for legal responses to

intersectional gender discrimination? The European Network of Legal Experts

in the Field of Gender Equality, 2009. 50

Makkonen, T. Multiple, Compound and Intersectional Discrimination.

Bringing the Experiences of the Most Marginalized to the Fore. Institute for

Human Rights. bo Akademi University, 2002.

35

diskrimineerituna hiskonnas (niteks kui romade hulka kuuluvat

isikut), olles samal aja subordineeritud seisundis ja

diskrimineeritud oma rhmas seetttu, et kuulub rhma silmis

vhemvrtuslikumasse gruppi (niteks mustlaskogukonnas on

naistele ette nhtud palju vhem igusi kui meestele51). Samuti

vib niteks tuua mne etnilise vi usulise rhmituse, kus ollakse

vaenulikult hlestatud seksuaalvhemuste suhtes. On tdetud,

et diskrimineerimise kogemus ei muuda alati rhma vi mnda

selle liiget tundlikuks teistel alustel toimuva diskrimineerimise

suhtes.52

igusalases kirjanduses ja formaaljuriidilisel lhenemisel

keskendutakse tavaliselt ksikjuhtumitele, sndmustele, kus ht

vi mitut inimest on diskrimineeritud keelatud alustel. Sellistel

juhtudel kasutatakse mistet diskrimineerimisvaidlus ning

analsitakse pretsedendiigust. Mitmed uurijad53 on seisukohal,

et sndmusekeskne ehk formaaljuriidiline lhenemine ksikutele

diskrimineerimisjuhtumitele vi -sndmustele keelatud alustel ja

mratletud valdkondades vib jtta thelepanuta sellise kaudse

diskrimineerimise, mis tuleneb struktuursetest, sotsiaalsetest,

institutsionaalsetest vi organisatsioonilistest protsessidest.

Protsessikeskne lhenemisviis pab nha ja mista

diskrimineerimist selle ajaloolis-kultuurilises ja hiskondlikus

kontekstis, s.t protsessi(de)s, seoses millega on ebasoodsas

olukorras olevad rhmad ldse tekkinud, mille poolest nad on

jnud krvale vi allutatud domineerivate gruppide huvidele ja

51

Tali, M., Kollom, K., Velberg, M-L. Naised Eesti mustlaskogukondades.

Uurimuse aruanne. Tallinn, 2007.

http://213.184.49.171/est/HtmlPages/NaisedEestimustlaskogukondades_uurin

gurport/$file/Naised%20Eesti%20mustlaskogukondades_uuringuraport.pdf 52

Ibid. 53

Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.

Viide: Benjamin Bowling, Racial Harassment and the Process of Victimiza-

tion, British Journal of Criminology, 33(2), 1993.

36

kuidas on nad hiskonnas marginaliseeritud, subordineeritud vi

trjutud.

1.5. Diskrimineerimist mjutavad ideoloogiad54

Mittediskrimineerimise phimte kuulub rahvusvahelisse

tavaigusse ning normidest, mis keelavad diskrimineerimise soo,

rassi ja etnilise pritolu phjal, ei ole lubatud eriti mingeid

krvalekaldeid. Samas on just nendel alustel diskrimineerimist

alalhoidvad ideoloogiad rassism, etnotsentrism ja seksism vga

sgavalt juurdunud hiskonna histeadvusesse ja sotsiaalsetesse

tavadesse, vljendudes lisaks argielulisele kitumisele nii keeles

kui ka knes. Keelel on otsene ideoloogiline mju sotsiaalse

reaalsuse mistmisele. Keelel on oluline roll kogemuse ja

identiteedi kujunemisel, reaalsuse konstrueerimisel.

Keelekasutus on sotsiaalse keskkonna ja kultuuri poolt

mratud, ks osa nn sotsiaalsetest tavadest. Keel on

thenduste looja, thenduste vahendaja ja edasikandja.

Keelekasutus mjutab valitsevaid identiteete ja sotsiaalseid

suhteid peaaegu mrkamatult.

Niteks on diskursuse analsi55 abil phjalikult uuritud, kuidas

keelekasutus peegeldab hoiakuid ja vrtushinnanguid just nn

tundlike tabuteemade ksitlemisel ja ideoloogilisel suunamisel.56

Rassism thendab ideoloogiat (ideedekogumit, hinnanguid,

mtteid, vrtusi ja hoiakuid) ja/vi kitumisviise, mille aluseks on

54

Vaimne raamistik keel, kontseptsioonid, kategooriad, metafoorid ja

representeerimisssteemid, mida eri klassid ja sotsiaalsed grupid kasutavad

hiskonnas toimuva mtestamiseks, mistmiseks ja mistetavaks tegemiseks. 55

Diskursuse analsiga uuritakse, kuidas keelelistes vahendites vljendub

domineerimine ja mil viisil on vljendused sotsiaalselt prevaleerivate

tundmuste ja ideoloogiate kandjad. 56

Teun A. van Dijk. Ideoloogia. Multidistsiplinaarne ksitlus. T Kirjastus,

2005.

37

uskumus, et on olemas erinevad rassid vi kultuurid, mida vib

hinnata krgemateks ja madalamateks, samuti peetakse

loomulikuks selle alusel tekkinud inimeste vaimset, sotsiaalset ja

iguslikku ebavrdsust. Rassistlikud ideoloogiad on tnapeval

ha enam hakanud rhutama kultuurilisi erinevusi bioloogiliste

asemel, vites, et need erinevused moodustavad letamatuid ja

lepitamatuid piire gruppide vahel ja rhutades loomulikku

vajadust hoida erinevaid gruppe lahus. Kitsamas mttes

peetakse rassismiks teatud vaenulikke, kahjustavaid petusi,

ettekujutusi ja hoiakuid ning nendest tulenevaid tegevusi.

Rassismiks nimetatakse ka uskumusi, praktikaid ja institutsioone,

mis diskrimineerivad inimesi neile omistatava rassi alusel.

Tnapeva teadus ei tunnista nii suuri geneetilisi erinevusi eri

nahavrvusega ega soost isikute vahel, mis igustaks hierarhilisi

suhteid. Teadlaste ja igusteadlaste hulgas on ldlevinud

seisukoht, et on ks rass inimrass. Geenid ei mra vahetult

indiviidide ja kogu hiskonna omadusi ning kitumist. ha enam

on teadvustatud kasutatavate kategooriate sotsiaalne

konstrueerimine mistete ja nende thenduse muutumine

ajalooliste ja kultuuriliste tegurite mjul.

Kuigi arvatakse, et rassism pole Eesti hiskonnas oluline

probleem, avaldub rassism ja ksenofoobia niteks eestikeelsel

internetilehtedel, kusjuures suurim agressiivsete kommentaaride

osakaal oli 20002007 Delfis 17% kommenteeritumate artiklite

juurde jetud arvamusavaldustest sisaldas vraviha57. Niteid

rassistlikust keelekasutusest vib aga leida ka arvamusliidrite

tekstidest. Eestile on ette heidetud ka meie romade olukorda

mustlaslaste paigutamist erikoolidesse.58

EL-i kigis

57

Uuringuprojekt Rassism ja ksenofoobia Eestis. Justiitsministeerium, 2007. 58

Rassismi ja sallimatuse vastu vitlemise Euroopa komisjoni kolmas aruanne

Eesti kohta, 2006.

38

liikmesriikides on tuvastatud romade diskrimineerimine

juurdepsul haridusele, eluasemele, tervishoiuteenustele ja

tturule.59

Oma kultuuri ksitlemine normina ehk etnotsentrism tingib teiste

rhmade kirjeldamise teistsugusena, vhemvrtuslikuna. Etno-

tsentrism on ks tugevamaid diskrimineerimise allikaid.

Eestis lbiviidud uuringu phjal selgub, et venelaste poolt

ebavrdse kohtlemise tunnetamine on eestlaste omast

mrgatavalt krgem. Ebavrdse kohtlemisena tajutakse

ldist halvustavat suhtumist vi nuet rkida emakeelest

erinevat keelt. 8% eestlastest ja 23% venelastest kinnitab, et

teda on rahvusliku pritolu tttu ebavrdselt koheldud. 32%

venelastest ja 17% eestlastest oli ksitlusele eelnenud aasta

(2007) jooksul olnud tunnistajaks kaaskodaniku ebavrdsele

kohtlemisele.60

Seksism on mtteviis, mille kohaselt ks vi teine sugu on

automaatselt vimekam, vrtuslikum vi vhem vrtuslik kui

vastassugu. Seksism vljendub poistele ja tdrukutele, naistele ja

meestele omistatavates ja neilt oodatavates stereotpsetes ja

isiksust piiravates omadustes, oskustes ja rollides. Seksismi

puhul on tegemist soolise diskrimineerimisega inimest

hinnatakse tema soolise kuuluvuse, mitte individuaalsete vimete

phjal. Keelekasutuses vib seksism ilmneda semantilise

alavristamisena.

Heteroseksismi kohaselt nhakse heteroseksuaalsust kui

loomulikku, normaalset ja ideoloogiliselt ainukest hiskonna poolt

http://www.coe.ee/?op=body&id=203 59

Euroopa Liidu uuringu vhemuste ja diskrimineerimise kohta EU MIDIS at a

glance ja mustlaste olukorda ksitleva raporti Data in Focus Report 1 The

Roma leiab aadressilt http://fra.europa.eu/eu-midis/ 60

Uuringuprojekt Rassism ja ksenofoobia Eestis. Justiitsministeerium, 2007.

39

aktsepteeritavat seksuaalsuse vormi. Selle arusaama kohaselt

peaksid kik bioloogilised mehed kituma igel mehelikul

kombel ja tundma seksuaalset huvi ainult naiste ja nendega

kooselu vastu. Kultuuri tasandil vljendub see haridusssteemis,

meedias, seadustes, keelekasutuses (omasooiharad vs

vastassooiharad, ebaloomulik seksuaalne orientatsioon) ja

avalikult geide ja lesbide heterodega vrdvrsuse eitamises.

Pshholoogiliselt ilmneb see ksikisiku hirmus vi vihas

homoseksuaalsuse suhtes (homofoobia), sellest vaikitakse, seda

ei taheta kohata ega sellest rkida. Hegemoonilise

maskuliinsuse omaksvtjate hulgas vib see viia vgivallani mitte

ainult homo- vi biseksuaalsete poiste/meeste vastu, vaid ka

nende meeste/poiste vastu, kes ei jrgi normatiivset mehesust (nt

heteroseksistlik kiusamine koolis).

Kik nimetatud ideoloogiad pavad toetuda nn loomulikule, loo-

duse vi jumala poolt mratud korrale. Lisaks on need

ideoloogiad konstrueeritud vastandamise phimttel, kus

eristatakse phimttekindlalt meie-nemad gruppe (meie,

eestlased, ja nemad, mitte-eestlased, mehelik on kik see, mis

pole naiselik...).

Ideoloogiaid iseloomustab ka vhemusrhmade vi nn teiste

ksitlemine homogeense rhmana, selle thelepanuta jtmine, et

nendesse kuuluvad isikud erinevad veel mitmete muude

karakteristikute poolest.

On veel hulk nhtusi, mis tulenevad inimeste erinevatest

hirmudest ksenofoobia, homofoobia, antisemitism, islamofoobia,

mis omakorda mjutavad diskrimineerivaid hoiakuid ning

kitumist. Ksenofoobiaks nimetatakse vaenulikku suhtumist

isikutesse, kes on prit muust riigist vi kuuluvad teise etnilisse

gruppi, samuti teistsugustesse traditsioonidesse ja kultuuridesse.

Homofoobia on kartus vi plgus lesbide ja geide suhtes, mis

vljendub homovihas ja nende diskrimineerimises. Antisemitism

thendab vaenulikkust, eelarvamusi vi diskrimineerimist juutide

40

vi judaismi suhtes, islamofoobia vaenulikkust, eelarvamusi vi

diskrimineerimist islami usku olevate inimeste suhtes.

1.6. Diskrimineeriva kitumise phjused ja diskrimineerimine kui protsess

Diskrimineeriva kitumise skaala on lai, ulatudes narrimisest ja

kiusamisest teistsuguste eluviiside halvustamise ja eiramise vi

koguni fsilise vgivallani.

Suur osa diskrimineerimistest ei toimu siiski niivrd isikute

ja institutsioonide pahatahtlikkuse tttu, kuivrd pigem

kskiksusest ja teadmatusest selle kohta, millised

tagajrjed vivad olla otsustel, tegevustel vi tegevusetusel,

tavadel, organisatsioonides vljakujunenud praktikatel,

avaldatud arvamustel ja kasutatud knekujunditel.

Diskrimineerimise ja domineerimisega on tegemist enamasti siis,

kui mne isiku vi rhma suhtes ollakse negatiivselt hlestatud,

eelarvamuslikud, rakendatakse stereotpiseerimist, marginali-

seerimist, nhtamatuks tegemist, lapsikuna nitamist, trivialisee-

rimist jms vtteid.

Eelarvamuste puhul on tegemist arvamuse kujundamisega ilma

eelnevate teadmisteta. Ka eelarvamused omandatakse

sotsialiseerumisprotsessi kigus ning neid on vga raske muuta

vi vlja juurida. Eelarvamused, ideed ja seisukohad, mis

hiskonnas on vlja kujunenud mingite inimrhmade suhtes, on

mjutatud ajaloost, poliitikast, majanduslikest ja sotsiaalsetest

struktuuridest. Eelarvamuslikud hoiakud on pitud, suhteliselt

psivad positiivsed vi negatiivsed hinnangud millegi vi kellegi

kohta, mis ei mra otseselt vastavat kitumist, on aga seotud

omaksvetud vrtustega.

41

Eelarvamuslikult suhtutakse sageli indiviidi ainuksi seetttu,

millisesse gruppi ta kategoriseeritakse, omistades konkreetsele

inimesele grupile omaseks peetavaid jooni. Eelarvamused on ka

ldistused ja hinnangud terve grupi kohta he liikme kitumise

phjal. ksik thelepanek vi individuaalne kogemus kujuneb

eelarvamuseks eriti siis, kui seda toetavad kogukonnas kehtivad

sotsiaalsed normid vi teiste inimeste hoiakud61.

Eelarvamuste puhul on tegemist suhtumiste kogumiga, mis

on vlja kujunenud nhtavalt eristatavate inimgruppide

(rahvus, sugu, usk, puue) suhtes, kellega puuduvad tihedad

sotsiaalsed suhted, kelle suhtes ollakse suhteliselt

negatiivselt hlestatud ja kellest ennast eristatakse.

Isikul vivad kll olla eelarvamused, aga ta ei pruugi seetttu ki-

tuda diskrimineerivalt. Nagu ka eelarvamustevabad inimesed vi-

vad vhemusgruppidesse kuuluvaid isikuid ebavrdselt kohelda.

Seoses diskrimineerimisega kirjeldatakse eelarvamust kui mingit

hoiakut, mis kujuneb stereotpide, individuaalsete negatiivsete

tunnete ja gruppidevaheliste kontaktide puudumise vastastikuse

mju tulemusena.

Sotsiaalne distants thistab gruppide sotsiaalset eraldatust. Kui

sellele lisanduvad negatiivsed stereotbid ja tunded, kujuneb

eelarvamuslik hoiak ehk eelarvamus. Kik faktorid ei pruugi

ilmneda korraga ja sama tugevusega, vaid vivad eri olukorras ja

eri diskrimineerimise aluse puhul olla eri tugevusega.62

61

Gruppidevahelise (sh rahvuste) suhtluse ja kontaktide uuringutes on

tendamist leidnud tugev seos gruppidevahelise suhtluse tiheduse ning

positiivsete ja negatiivsete hoiakute (stereotpide) vahel, suhtluskogemused

erinevate rahvuste esindajate vahel soodustavad positiivse hoiaku tekkimist,

samas kui positiivne eelhoiak soodustab omakorda kontaktide tekkimist. 62

Ibid.

42

Joonis 1. Eelarvamusi kujundavad faktorid63

Eelarvamused viivad sageli hiskonnas diskrimineerimisele ja

diskrimineerimine omakorda tugevdab hiskonnas valitsevaid

eelarvamusi. Mlemad on seotud stereotpiseerimisega

inimrhmade kategooriate liigse ldistamisega. Paljud

vhemusgrupid (etnilised, religioossed, soolised ja teised

sotsiaalsed kategooriad) on hiskonnas stereotpiseeritud.

Stereotp on kujutlus, kus ks karakteristikute kogum (kas

positiivne vi negatiivne) omistatakse tervele grupile.

Stereotpidesse takerdumine toidab eelarvamusi ja takistab

ngemast teisi inimesi isiksustena. Diskrimineerimise oht on alati,

kui ksikindiviidi kohta tehakse mingi otsus tema grupikuuluvuse

alusel. Diskrimineerivad stereotbid on psivad, neid ei kalduta

kummutama ei loogiliste arutelude ega tenditega; stereotbid on

vrtuselise, peamiselt negatiivse varjundiga, sgavalt juurdunud

63

Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.

International Organization for Migration (IOM), 2007.

43

inimesed ei mrka nende olemasolu ega seda, kuidas nad

mjutavad taju ja tegevusi; stereotbid on ebatpsed,

lihtsustatud ja liigselt ldistavad.

Stereotp ei ole ainult isiklik eelarvamus see on kultuuri

osa, mida antakse edasi helt plvkonnalt teisele kui vahendit,

mille abil alal hoida olemasolevaid vimusuhteid.

Tavaliselt on sellel grupil, kes eelarvamusi ja stereotpe alal

hoiab, hiskonnas parem sotsiaalne positsioon. Seega on

stereotbid ideoloogilised ideede vim kaitseb sotsiaalseid

huve. Stereotpidega manipuleerimine vimaldab mjutada

inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes.64

Kehtivad

stereotbid orienteerivad vhemusgruppidesse kuuluvaid isikuid

valima ka vastavaid elustrateegiaid, kitumisstiile, suhteid

teistega ja on seega piiravateks nende vabale arengule.

Stigmatiseerimine ehk hbimrgistamine on tegevus, mille

eesmrk on rhutada inimesele iseloomulikku joont, mille tttu ta

erineb enamikust. Inimese nimetamine mustanahaliseks ja

pilusilmseks, lombakaks vi prillipapaks on negatiivse varjundiga

ja diskrimineeriv. Nn nhtamatuks stigmaks on sageli kujunenud

homoseksuaalsus, mille avalikustamine loob vimaluse neid

isikuid stigmatiseerida, sildistada. Lesbile, geile vi biseksuaalile

omistatakse mingisugune omadus, iseloomujoon vi kitumisviis

puhtalt tema seksuaalse orientatsiooni alusel. Iseloomujooned,

mida lesbidele, geidele ja biseksuaalidele omaseks peetakse,

tulenevad sageli stereotpidest65.

64

Soolist ebavrdsust taastoodetakse kehtivate stereotpidega, mis

mravad ra naiselikkuse ja mehelikkuse, soole sobivad pere- ja ametirollid,

naistele ja meestele sobivad td jms. 65

Niteks vib homoseksuaalsuse kohta tuua vlja stereotpe, mis

seostuvad soolise mittekonformsusega (niteks see, et lesbid on mehelikud);

stereotpe, mis seostuvad sotsiaalsete rollidega (lesbid, geid ja biseksuaalid

44

Kui vetakse tsiviilpartnerlusseadus vastu, siis on kohe nha, et

ma olen homo. Siis tulevad uued probleemid. See on jlle ks

eristamise viis.66

Marginaliseerimine on protsess, mis viitab teatud inimgruppide

eristamisele ja krvaletrjumisele kogukonnas, organisatsioonis

vi terves hiskonnas. Niteks tipp-poliitikuist naisi marginali-

seeritakse meedias sotsiaalsete hoiakute tekitamise kaudu, mis

seavad kahtluse alla nende naiselikkuse, perekohustustega

toimetuleku jms. Meedia negatiivsetes uudistes mrgitakse

kindlasti ra etniline pritolu, kui vrtegu on toime pandud

domineerivasse gruppi mittekuuluva isiku poolt.

Nhtamatuks tegemine sarnaneb marginaliseerimisega, aga

viitab sellele, kuidas gruppe keeles, knes vi kuvandites

esitatakse. Phimehhanismiks on niteks see, et meedia esitab

domineerivat enamust seotuna staatuse, prestiii ja mjuvimuga,

teisi gruppe aga mitte, nagu need oleksidki nhtamatud.

Sotsiaalse trjutuse all meldakse heaolu vhenemise protsessi,

mis tekitab hiskondliku osalemise vhenemist, juetus- ja

pettumistunde svenemist ning hiskonnaelust eemaldumist.

Sotsiaalne trjutus vljendab sotsiaalse integratsiooni puudumist,

hiskonna liikmete suutmatust osaleda poliitilistes, majanduslikes

ja sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse trjutuse miste

hendab paljusid erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke

probleeme: vaesust, ebavrdsust, ruumilist suletust ja trjutust,

on videtavalt krvalekaldega ja rikuvad norme); stereotpe, mis seostuvad

suhete ja seksuaalkitumisega (geid on videtavalt pedofiilsed ja neil on vga

palju juhuslikke partnereid; lesbidel on videtavalt alles vljakujunemata

seksuaalsus); stereotpe, mis seostuvad homoseksuaalsuse phjustega

(homoseksuaalse poisi vanemad soovisid ttart, poisi elus puudus isakuju,

seksuaalne vrkohtlemine...). 66

Intervjuu uuringust GLBT-inimeste ebavrdne kohtlemine Eestis. Uuringu

lpparuanne.

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/

2008/1.1.pdf

45

diskrimineerimist, vhest sotsiaalset kapitali, usalduse defitsiiti,

vrtushinnangute ja kitumismallide sobimatust, abitust avalike

teenuste kasutamisel jne.67

Euroopa Liidus lbiviidud uurimuste andmetel on suurem

tenosus osutuda trjutuks mittestandardsetes

elamistingimustes elaval eakal inimesel, vaimse vi fsilise

puudega isikul, hariduseta noorukil, madala sissetulekuga

perekonnast prit naistel ning immigrantidel ja rahvusvhemustel.

Sellesse nimekirja vib veel lisada vikese sissetulekuga

ksikvanemad, pikaajalised ttud, homoseksuaalid, kodutud,

vangid ja nende perekonnad.68

Peamised sotsiaalset trjutust mjutavad sotsiaal-

demograafilised faktorid: sugu (naistel on suurem sotsiaalse

trjutuse risk), vanus (trjutus on iseloomulik eakamatele),

rahvus (mitte-eestlaste sotsiaalse trjutuse risk on veerandi

vrra krgem kui eestlastel) haridus (alg- ja phiharidusega

isikute sotsiaalse trjutuse risk on ligi kaks korda krgem kui

krgharidusega isikutel).69

1.7. Diskrimineerimise tasandid

Diskrimineerimine on protsess vi protsesside kogum, millega

inimesed paigutatakse teatud sotsiaalsetesse kategooriatesse,

millel on ebavrdsed igused, ressursid, vimalused ja vim.

67

Eurostati koostatud mitmemtmelise sotsiaalse trjutuse indeks sisaldab

tunnuseid, mis vljendavad (1) rahalisi raskusi toimetulekul,

(2) phivajaduste rahuldamatust, (3) keskmiselt halvemaid elamistingimusi,

(4) vajalike kestuskaupade puudust, (5) halba tervislikku seisundit, (6)

ebapiisavaid sotsiaalseid kontakte ning ldist eluga rahulolematust. Eurostat Recommendations on social exclusion and poverty statistics, Document CPS

98/31/2, (Luxembourg).1998 http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_SDDS/Annexes/tsdec210_esms_an6.pdf 68

Low income and deprivation in an enlarged Europe. 2004.

http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2003/105/en/1/ef03105en.pdf 69 Low income and deprivation in an enlarged Europe. 2004. http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2003/105/en/1/ef03105en.pdf

46

Diskrimineerimine toimub hiskonnas kolmel omavahel seotud

tasandil isikulisel ehk personaalsel, kultuurilisel70 ja

struktuursel.71

Diskrimineerimise olemust aitab mista selle

analsimine igal nimetatud tasandil.

Isikulisel tasandil ilmneb diskrimineerimine tihti vaid

eelarvamusena, millest isegi ei olda teadlik. Eelarvamused,

negatiivsed hoiakud vivad olla kas vljendatud (nt Ma ei ole kll

rassist, aga) vi vljendamata, indiviidi siseveendumused,

mida ta ei avalikusta, vi hoopiski sgavalt omaksvetud

stereotbid.

Joonis 2. Diskrimineerimise ja domineerimise koosmju

70

Kultuur vrtuste, teadmiste, uskumuste, kitumisnormide,

mtlemistpide, stiilikaanonite jms hiskonnaelu intellektuaalsust

vljendavate nhtuste kogum, hiskonnaelu eriomane korrastus, milles

kajastub inimolemise ja -tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes

bioloogilisest eluvormist. Vib ksitada informatsioonissteemina, milles

mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, silitatakse ja edastatakse

ksikisikult ksikisikule ja plvkonnalt plvkonnale hiskondlikult sisukat

kogemust. 71

Thompson, N. Promoting equality. Challenging discrimination and oppres-

sion. Second edition. PalgraveMacmillan, 2003.

47

Diskrimineerimise ksitlemine ainult indiviidi kitumisena jtab

thelepanuta laiema keskkonna kultuurilised, sotsiaalsed ja

majanduslikud faktorid.

Iga indiviid elab ja tegutseb mingis kultuurikeskkonnas. Tema

omaksvetud uskumused, vrtused, hoiakud ja tegevused

peegeldavad valdavalt keskkonnapoolseid norme ja ootusi.

Kultuur on selline sotsiaalne tegur, mis kontrollib elulaadi,

thendusi, mida mingitele nhtustele omistatakse, peegeldades

norme, kitumismustreid, mida plvkonnalt plvkonnale edasi

antakse. Kultuurinhtuseks on meie-nemad eristamine, sh

etnotsentrism. Keelel on kultuuris oluline roll.

Kultuur omakorda on mjutatud makrotasandist hiskonna

struktuurist sotsiaalsetest, poliitilistest ja majanduslikest

hiskonnakorralduse aspektidest.

Sellest, millised sotsiaalsed grupid on eristatavad, kuidas jaguneb

formaalne ja mitteformaalne vim ning ressursid. Struktuurne

tasand peegeldab vimu rakendamise sotsiaalseid praktikaid.

48

Tabel 1. Diskrimineerimise ja domineerimise analsimise aspektid

Suhete analsitasand

Suhete tp Uuritavad tunnused

Makrotasand. Suhete tp: domineeriv grupp ja vhemusgrupp, Isiksus ja hiskond (riik)

hiskondlikud (seadus)normid ja sotsiaalsed institutsioonid (haridus, tturg, poliitikad)

Mdid, ideoloogiad, ettekujutused ja teadmised