1

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine on algatatud

finantsinstrumentide turgude direktiivi (edaspidi MIFID2)1 ülevõtmiseks. MIFID2 rakendub

alates 2018. aasta 03. jaanuarist (ülevõtmistähtaeg 03. juulil 2017).

Viimane globaalne finantskriis tõi esile puudused finantsturgude toimimises ja läbipaistvuses.

Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid ja neile pakutavad väärtpaberid ja teenused

muutuvad samas järjest keerukamaks. MIFID2-s on tugevdatud investorite kaitset ja täiendavalt

reguleeritud neile suunatud teenuseid. Et suurendada turgude läbipaistvust, konkurentsi ja

investorite usaldust, on täiendatud ka finantsinstrumentide turgude toimimise reegleid, näiteks

kauplemist väljaspool kauplemiskohta ja kauplemiskoha korraldamist.

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on investorite kaitse tugevdamine. Selleks on muu

hulgas kavas nõuda täiendavat kliendi teavitamist investeerimisühingu saadud või antud

hüvedest ja tasudest. Kehtivas seaduses selle kohta sätestatud reeglid ei ole piisavalt selged.

Kliendil on õigus teada, milliseid kulutusi tehakse tema portfelli arvelt.

Investeerimisnõustamise ja portfellivalitsemise teenuse iseloomust tulenevalt on selliste tasude

vahetamist täiendavalt piiratud. Muudatuste tulemusel on kliendil võimalik paremini mõista

investeerimisühingul teenuse osutamisel tekkida võivaid huvide konflikte.

Samuti on kavas kehtestada väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja klientidele

turustamise nõuded, mida kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb investeerimisühingul lähtuda kliendi huvidest. Eelnõuga

täpsustatakse, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine peab toimuma läbimõeldult ja

investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, nii et klientidele pakutakse üksnes selliseid

investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele. Muudatuse

tulemusena võidakse edaspidi kliendile pakkuda vähem keerukamaid instrumente, mis

esmapilgul vähendab kliendi valikuid, kuid pakutavad tooted vastavad samas paremini kliendi

huvidele.

Täiendatud on ka väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Korralduste parima

täitmise kohustus on üks turu terviklikkuse tagamise põhialuseid. Korralduste täitmise

standardite tõstmiseks tuleb investeerimisühingul uuendada oma tööprotsesse ja

tegutsemisstrateegiaid. Parima täitmise reeglid peavad olema kliendile arusaadavad, näiteks

tuleb kliendile selgitada, kas tavakliendi ja asjatundliku kliendi korraldusi täidetakse erinevalt

või miks on investeerimisühing muutnud oma peamiste täitmiskohtade ringi.

Lisaks on eelnõus täiendatud:

investeerimisnõustamise osutamise tingimusi;

kliendi vara hoidmise ja kaitse nõudeid;

1 Lühend viitab direktiivi ingliskeelsele nimetusele Markets in Financial Instruments Directive (2014/65/EL, vt

täpsemat viidet seletuskirja punktis 1.3).

2

investeerimisühingu ja kauplemiskoha korraldaja ühingujuhtimise põhimõtteid;

kauplemiskoha, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvuturu korraldamise

põhimõtteid jpm.

Korrastatud ja uuendatud on ka vastutust reguleerivaid väärteokoosseise. Tehnilise iseloomuga

muudatustest on eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada mitmeid paragrahve, mis võeti

väärtpaberituru seadusesse üle 2007. aastal, varem seda teemavaldkonda reguleerinud

direktiivist MIFID1.2 Edaspidi kehtestatakse need reeglid turuosalistele otsekohalduvana ning

täiendatud kujul.

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeva päras Riigi Teatajas avaldamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna

peaspetsialist Eha Rudi (611 3215, eha.rudi@fin.ee). Investeerimisühingu piiriülest tegevust ja

juhtidele esitatavaid nõudeid reguleerivate sätete (VPTS 8. osa 2. ja 3. jao ning §-de 79, 791,

1241 ja 1245) muutmisel osales sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (611 3633,

thomas.auvaart@fin.ee). Aruandlusteenuse osutaja tegevusloa sätete (VPTS §-d 1197–11918)

ning kaubatuletisinstrumentide positsioonpiirangute (VPTS §-d 1636–16312) ettevalmistamisel

osales sama osakonna nõunik Valner Lille (valner.lille@fin.ee).

Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, sirje.lilover@fin.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Heili Jaamu (611 3645,

heili.jaamu@fin.ee).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle järgmised direktiivid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, finantsinstrumentide turgude kohta

ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk

349–496);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/1034, millega muudetakse

direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–

11) ja

komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) nr 2017/593, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja

vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse

teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või

saamise suhtes (ELT L 87, 31.03.2017, lk 500–517) (edaspidi delegeeritud direktiiv).

Kõik ülal nimetatud direktiivid tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 03. juulil 2017.a.

Direktiivides sätestatud nõuded rakenduvad 03. jaanuaril 2018. a.

2 Direktiiv 2004/39/EÜ (samas).

3

Eelnõuga võetakse kasutusele meetmed ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

600/2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr

648/2012 (ELT L 173 12.06.2014, lk 84–148) (edaspidi MIFIR), rakendamiseks. MIFIR

sisaldab üksikuid kohustusi ka liikmesriigile. Need sätted võetakse samuti üle käesoleva

eelnõuga.

MIFID2 seadusandlikku paketti kuulub lisaks hulgaliselt MIFID2 ja MIFIRi alusel antud

delegeeritud õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 tähenduses.3 Need

õigusaktid täiendavad MIFID2-s ja MIFIR-s sätestatut ja on liikmesriikides vahetult

kohaldatavad.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks või muudetakse muu hulgas õigusnorme, mis on kehtestatud

Eesti õiguse vastavusse viimiseks järgmiste direktiividega, mis kaotavad kehtivuse MIFID2

rakendumisest:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta,

millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1–44), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL

(ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161) ja

komisjoni direktiiviga 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate

organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks

määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26–58) (edaspidi MIFID1

rakendusdirektiiv).

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) väärtpaberituru seadus, RT I, 07.04.2017, 6;

2) atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 23.12.2016, 2;

3) Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, RT I, 31.12.2016, 25;

4) Finantsinspektsiooni seadus, RT I, 31.12.2016, 8;

5) investeerimisfondide seadus, RT I, 31.12.2016, 3;

6) karistusseadustik, RT I, 31.12.2016, 14;

7) krediidiasutuste seadus, RT I, 23.03.2017, 7;

8) tulumaksuseadus, RT I, 31.12.2016, 4; ja

9) võlaõigusseadus, RT I, 31.12.2016, 7.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist,

ja seaduseelnõu jõustumisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju

(HÕNTE § 1 lõige 2 punktid 2 ja 5). Kuna väljatöötamiskavatsust ei ole kooskõlastamisele

esitatud ja eelnõul ei ole Eesti õiguskorras põhimõttelist tähendust, ei ole koostatud eelnõu

õiguslikke valikuid kajastavat kontseptsiooni.

MIFID2-ga on liikmesriikidele antud mitmetes küsimustes kaalutlusruumi. Sellised sätted on

ära märgitud seletuskirjale lisatud vastavustabelis (lisa 1). Kuna MIFID2 on sisuliselt MIFID1

3 Ülevaade nendest aktidest on avaldatud komisjoni veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/markets-financial-

instruments-mifid-ii-directive-2014-65-eu/amending-and-supplementary-acts/implementing-and-delegated-

acts_en

4

ümbersõnastatud ja täiendatud tekst, on vastavad valikuõigused ka seni kehtinud, kuid Eestis

neid kasutatud ei ole.

Kehtiva VPTS-ga on rakendatud on MIFID1 artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud

valikuvõimalusi. Lõike 3 kohaselt võib anda investeerimisühingule õiguse otsustada nende

määratud investeerimisagendi piisavalt hea maine, teadmiste ja pädevuse üle, kui on tagatud

asjakohane kontroll. VPTS § 1194 lõige 2 võimaldab investeerimisühingul otsustada isiku

kandmise üle investeerimisagentide nimekirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei kanta

nimekirja isikut, kes ei vasta investeerimisagendile kehtestatud nõuetele. Muu hulgas peab

nimekirja kantaval isikul olema laitmatu eri- ja ärialane maine ning piisav investeerimis- ja muu

finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja investeerimisalane väljaõpe (§ 1193 lõiked

1 ja 3). VPTS § 1195 lõikega 2 on tagatud ka inspektsiooni kontroll investeerimisagentide

nimekirja kantud isikute nõuetele vastavuse üle.

Samuti on rakendatud valikuõigust lubada investeerimisühingul ise registreerida sobivad isikud

investeerimisagentide nimekirjas (MIFID2 artikli 29 lõige 4, millele vastab VPTS § 1195 lg 1)

ja sätestatud täpsustavaid nõudeid investeerimisagendile (MIFID2 artikli 29 lõige 6, millele

vastab VPTS § 1193).

Eesti finantsteenuste turu väiksusest, meetme väga kitsast kasutusalast ja spetsiifilistest

tingimustest tulenevalt on selle valiku rakendamise mõju väike ning sellega ei kaasne

tõenäoliselt märkimisväärset avalikkuse huvi. Seoses töötajate kompetentsinõuete

täpsustamisega tuleb investeerimisühingul edaspidi hinnata oma töötajate teadmisi ja oskusi.

Eelnõus on kavas kohaldada samu meetmeid ka investeerimisagentidele (vt VPTS § 1193 lõikes

3 tehtud muudatuse selgitust). Nii on paremini tagatud investeerimisühingu võimalused

investeerimisagentide teadmiste ja kompetentsi taset objektiivselt mõõta (võrreldes kehtiva

korraga). Kohaldades investeerimisagentide suhtes samu standardeid, on ka tegevuse

edasiandmisel tagatud kõrgem teenuste kvaliteet ja investorite kaitse.

MIFID2 seadusandliku paketi läbirääkimiste käigus koostatud Eesti seisukohtades ega

mõjuanalüüsis liikmesriigi valikuõigusi analüüsitud ei ole.4 Liikmesriigi valikute üle on

konsulteeritud turuosalistega 2016. ja 2017. aasta alguses. Konsultatsioonide käigus turuüleseid

eelistusi ei ilmnenud ja vastavaid võimalusi ei ole eelnõuga rakendatud, kuid edaspidi on see

siiski võimalik.

2. SEADUSE EESMÄRK

2.1. Ülevaade senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle arengutest

MIFID1-ga kehtestati täpsem õigusraamistik investeerimisteenuste osutamisele (tehingute

vahendamine, investeerimisnõustamine, portfellivalitsemine jne). MIFIDi kõige üldisem

eesmärk on edendada liikmesriikide finantsturgude integratsiooni, konkurentsi ja toimimist.

MIFID baseerub real üldpõhimõtetel, milleks on näiteks investeerimisühingute ja

kauplemiskohtade piiriülene konkurents samadel tingimustel, samuti turu läbipaistvus,

diskrimineerimise vältimine ja turul osalejate võrdne kohtlemine, hea ühingujuhtimine ja

teenuseosutajate huvide konfliktide vältimine ning asjakohane ja tõhus investorite kaitse. Muu

hulgas kaotati MIFID1-ga liikmesriikides kehtivad piirangud, mis lubasid teatud

väärtpaberitega kaubelda üksnes teatud kauplemiskohtades, või kauplemiskohas osaleda üksnes

teatud turu liikmetel. MIFID1 võimaldas ka investeerimisühingutel piiriüleselt teenuseid

osutada, kehtestades järelevalve teostamiseks organisatsioonilised ja teavitamisnõuded. Selliste

4 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis, 14.12. 2011, nr 11-1288/01.

5

piirangute kadumine on Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) mõjuanalüüsi5 kohaselt

mõjunud positiivselt Euroopa-ülesele konkurentsile kauplemiskohtade vahel ja investorite

seisukohalt mitmekesistanud teenusepakkujate ja investeerimisvõimaluste valikut ning

vähendanud teenustasusid.

Kuid kasvanud konkurentsi tingimustes on tõusetunud ka uusi probleeme. MIFID1 muutmist

hakati arutama pärast viimast globaalset finantskriisi, mis tõi eriti selgelt esile puudused

finantsturgude toimimises ja läbipaistvuses. Vaba konkurents on enam soodustanud

institutsionaalseid investoreid ja selliseid turuosalisi, kelle kasutuses on vajalik tehnoloogia, et

ära kasutada turgude erinevusi. Vähem eelistatud olukorras on seega emitendid ja jaeinvestorid.

Samuti on kauplemiskeskkond kauplemiskohtade lisandudes järjest keerukamaks muutunud,

killustades eriti kauplemisteabe kogumise võimalusi. Turu arengud on alati järelevalvest mitu

sammu eespool, kuid see ei tohi ohustada turul osalejate jaoks ühetaoliste tingimuste tagamise

põhimõtte järgimist.

Lisaks on ka üldpõhimõtete täpsustamine aeg-ajalt vajalik. Näiteks selgus eelmise finantskriisi

ajal, et asjatundlikud kliendid ei oska alati teha valikuid, mis on nende huvides. Seetõttu ei

olnud varem eriti reguleeritud nö hulgimüügiturgu, kus tehakse tehinguid keerukate

väärtpaberitega. Nende instrumentidega tehtud tehingud tõid esile senise regulatsiooni

nõrkused ja võimendasid finantskriisi mõju. Innovatsioon ja instrumentide järjest keerukam

ülesehitus rõhutavad vajadust ajakohastada investorikaitse põhimõtteid. Teenuseosutajad

peavad olema usaldusväärsed, isegi kui nad tegutsevad piiriüleselt.

Samuti peeti vajalikuks ühtlustada nõudeid, nii et reguleeritud turuga võrreldavaid teenuseid

osutavate mitmepoolsete kauplemissüsteemile (eelnõus nimetatud alternatiivturuks)

rakendataks samaväärseid nõudeid ning teostataks samaväärset järelevalvet. Ka uued

turustruktuurid tuli tuua MIFIDi raamistikku, nii et nendel toimuv kauplemine oleks läbipaistev

nagu teistes kauplemiskohtades. Ka kauplemiskoha välise kauplemise kasv tekitas

järelevalveasutuste arvates ohu, et selliselt kahjustatakse reguleeritud turgudel kaubeldavate

väärtpaberite hinna kujunemist.

MIFID2-ga on tehtud turgude läbipaistvuse saavutamiseks kehtivates reeglites erinevaid

täiendusi. Näiteks täpsustatakse instrumendid, millele kohalduvad kauplemiseelsed ja –järgsed

läbipaistvusnõuded likviidsete varaklasside lõikes. Teabe avaldamise nõuded eeldavad

aruandlusteenuse infrastruktuuri kasutuselevõttu, et koguda ja avaldada kauplemiseelset teavet.

Tehinguaruandlus ja kaubatuletisinstrumentidega seotud tehingute positsioonipiirangud

võimaldavad järelevalveasutustel jälgida turul osalejate kauplemiskohas ja kauplemiskoha

väliselt võetud positsioone ja sellega seotud riske.

Investori kaitse seisukohalt sooviti MIFID2-ga täiendavalt reguleerida olukorda, kus

investeerimisühingud või krediidiasutused emiteerivad ja müüvad oma väärtpabereid. Samuti

hinnati probleemiks vähem keerukate väärtpaberite määratlus, mille puhul asjakohasuse

hindamine kliendi jaoks ei ole nõutav. Praktika näitab, et keerukamatele instrumentidele tasub

investorile juurdepääsu võimaldada üksnes kui investor mõistab nendega kaasnevaid riske. Ka

investorile laenu võimaldamine isegi vähem keerukate väärtpaberite puhul võimendab sellise

investeerimisotsuse negatiivseid tagajärgi oluliselt. Samuti ei saa eurofondide osakuid ja

aktsiaid käsitada üksnes vähem keerukate instrumentidena, eriti kui fondi enda investeeringud

on tehtud MIFIDi tähenduses keerukatesse instrumentidesse.

5 http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/isd/mifid/SEC_2011_1226_en.pdf

6

Ka investeerimisnõustamise puhul on ilmnenud puudujääke. Näiteks ei pea teenuseosutaja

kehtiva seaduse kohaselt selgitama, millel põhineb kliendile antud soovitus, ehk mis alustel on

piiratud toodete ringi, mida kliendile pakutakse.

2.2. Eesmärgi saavutamise õiguslikud, majanduslikud ja halduslikud lahendused ning

eelnõus kavandatud lahenduste põhjendused

Eelnõuga on VPTS-s tehtud rida muudatusi, et tagada investorite kaitse standardite tõstmine ja

investeerimisteenuste usaldusväärne osutamine. Järgnevalt on kirjeldatud selle eesmärgi

saavutamisele suunatud peamisi lahendusi.

2.2.1. Täiendav kliendi teavitamine investeerimisühingu saadud või antud hüvedest ja

tasudest

Eelnõus on täiendatud kliendi teavitamise nõudeid seoses investeerimisühingu ja teiste isikute

vahel makstavate hüvede ja tasudega (inducements). Sellised tasud ja hüved on mõeldud

finantsvahendajatele stiimulina teatud toodete või teenuste müügi edendamisel ja need võivad

olla väga erinevad. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada

suuremat vahendustasu või soodustusi selle eest, et ta omandab kliendi portfelli teatud fondi

osakuid. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusel peab investeerimisühing sellised tasud

ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist. Kliendil on õigus teada, milliseid kulutusi

tehakse tema portfelli arvelt, ja miks.

Lisaks peab investeerimisühing kaaluma, kas sellised tasud parandavad kliendile osutatava

teenuse kvaliteeti, tuues muu hulgas tuntavat kasu ka kliendile, mitte üksnes

investeerimisühingule. Investeerimisühing peab pidama selliste hüvede ja tasude kohta

nimekirja ja säilitama põhjendused, kuidas tasu või hüve teenuse kvaliteeti parandab. Nii saavad

kliendid paremini aru investeerimisühingul teenuse osutamise käigus tekkida võivatest huvide

konfliktidest.

Teatud tüüpi investeerimisnõustamise ja portfellivalitsemise teenuse osutamisel on selliste

tasude saamine või andmine keelatud. Selliseid teenuseid osutab investeerimisühing kliendi

usaldatud volituse alusel, näiteks kui investeerimisühing koostab omal äranägemisel kliendi

väärtpaberiportfelli. Nendes tingimustes on investeerimisühingu oma huvides saadavad või

makstavad täiendavad tasud ja sellele tuginevad valikud väga tõenäoliselt konfliktis kliendi

huvidega, mille tulemusel ei pruugi kliendile osutatav teenus olla tema parimates huvides. Juhul

kui investeerimisühing saab nende teenustega seoses tasu, peab ta need klientidele tagastama.

Keelatud on tasusid või hüvesid saada ka väärtpaberiga seotud korralduse kauplemiskohta

edastamise eest.

2.2.2. Väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuet kehtestamine

Eelnõuga on määratletud väärtpaberite ja investeerimishoiuste väljatöötamise, heakskiitmise ja

klientidele turustamise nõuded, mida kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja

turustamisele. Kehtiv seadus selliseid nõudeid ette ei näe. Investeerimisühing võib kehtiva

seaduse alusel emiteerida väärtpabereid ja müüa neid või teise investeerimisühingu emiteeritud

väärtpabereid nii, et ei rakendu ka avaliku pakkumise korraldamise nõuded, näiteks märkides

väärtpabereid oma klientidele. Selline müügitegevus ei pruugi piisavalt arvestada klientide

huvidega. Tooted muutuvad järjest keerulisemaks ja kliendil on keeruline mõista, kas

väärtpaber tegelikult vastab tema eesmärkidele.

7

Eelnõuga kavandatud nõuete eesmärk on huvide konfliktide parem haldamine. Väärtpaberite

väljatöötamine ja klientidele turustamine peab tervikuna toimuma läbimõeldult, kliendi huve

arvestavalt ja investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, nii et klientidele pakutakse üksnes

selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele. Eelnõuga

kavandatud muudatuste tulemusel on suurendatud investeerimisühingu vastutust, nõudes, et

toodete turustamisel arvestatakse kliendi eesmärkide ja omadustega.

Investeerimisühing peab analüüsima väärtpaberi või investeerimishoiuse elutsükli võimalikke

arenguid, ja vältima nii kliendi jaoks asjatult ebasoodsaid tulemusi. Muudatuste tulemusena

võidakse edaspidi kliendile pakkuda vähem keerukamaid instrumente, mis esmapilgul

vähendab kliendi valikuid, kuid pakutavad tooted vastavad samas paremini kliendi huvidele.

Ka lisanduv läbipaistvus on kliendile kasulik. Näiteks fondiosaku väljatöötaja ning

edasimüüjate ja turustajate vahel toote sihtrühmale kaasnevate kulude ja tasude kohta vahetatav

teave võib parandada konkurentsi fonditurul.

2.2.3. Väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine

Kliendi korralduste parimal võimalikult viisil täitmise kohustus on üks turu terviklikkuse

tagamise põhialuseid. Et saavutada kliendi korralduse täitmisel kliendi jaoks parim võimalik

tulemus, muu hulgas seoses korralduse täitmisega kaasnevate kulude ja tasudega, tuleb

investeerimisühingul eelnõu kohaselt uuendada ja täiendada oma tööprotsesse ja

tegutsemisstrateegiaid. Lahenduse reformimine oli vajalik, et soodustada konkurentsi, tõsta

korralduste täitmise standardeid ja suurendada investori kaitse huvides läbipaistvust.

Eelnõu kohaselt peab investeerimisühing teatama kliendile, millises kauplemiskohas korraldus

täideti ja andma üldisema ülevaate ka oma peamistest korralduse täitmise kohtadest ja seal

pakutava teenuse kvaliteedist. Parima täitmise reeglid peavad olema kliendile arusaadavad ja

nendest kinnipidamist tuleb vajadusel Finantsinspektsioonile (edaspidi inspektsioon) tõendada.

Näiteks tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste

täitmine, juhul kui see erineb. Samuti võib nii klient kui järelevalveasutus soovida mõista, miks

on investeerimisühing muutnud oma peamiste täitmiskohtade ringi. Kolmandatelt isikutelt

korralduste täitmiskohta edastamise eest tasude ja hüvede saamine ei ole lubatud, sest see ei

oleks kooskõlas huvide konfliktide haldamise nõuetega.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

3.1. Eelnõu ülesehitus ja selle põhjendus

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, vastavalt punktis 1.3 nimetatud muudetavates seadustes

kavandatavatele muudatustele.

Eelnõuga tehtud muudatustes on järgitud kehtivate seaduste struktuuri. Valdav osa

muudatustest on tehtud VPTS-i 3. (investeerimisühing), 4. (reguleeritud turg) ja 6. (järelevalve

ja vastutus) osas. VPTS-i on eelnõus täiendatud osaga 31, mis reguleerib aruandlusteenuste

osutaja tegevusluba, juhtimist ja organisatsioonilisi nõudeid (peatükid 132 ja 133), ning

kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamise kord on lisatud seaduse 4. ossa,

peatükina 182. Lisaks on muudetud VPTS üldosa üksikutes paragrahvides seoses teatud

üldmõistete muutmisega ja kauplemiskoha kontseptsiooni kasutusele võtmisega.

VPTS 6. osas on valdav osa muudatustest tehtud peatükis 25, kus on eelnõuga korrigeeritud

väärteokoosseise, mille sisu oli vaja seoses MIFID2 rakendamisega ajakohastada ja

8

süstematiseerida. Lisatud on rida uusi väärteokoosseise (§-d 23755–23773), osaliselt seoses

MIFID2 alusel lisandunud nõuetega ja teise põhjusena, kuna olemasolevad koosseisud ei

võimalda kehtiva seaduse alusel karistada mitmete oluliste kohustuste rikkumise eest.

Õigusselguse huvides on säilitatud seni kehtivad koosseisud (kehtetuks on kavas tunnistada

kaks koosseisu) laiendatud ja paindlikumas sõnastuses, mis võimaldab karistuse määrata

erinevatele rikkumise eest vastutavatele isikutele ja kohustuse täitmise mis tahes eelduste või

tegevusnõuete rikkumise eest.

Eelmises lõigus kirjeldatud muudatusi ei ole kavas teha läbivalt kogu 25. peatükis. 01.01.2015

jõustunud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega läbi

viidud karistusõiguse reformi ei ole finantsvaldkonna õigusaktides veel lõpule viidud. Eelnõu

ettevalmistamise perioodil on Justiitsministeeriumis valminud väljatöötamiskavatsus EL

finantsvaldkonna õigusaktidega ette nähtud kõrgema määraga karistuste kehtestamiseks.

Vastava lahenduse kooskõlastamisel tehakse vajalikud seadusemuudatused eraldi eelnõuga, sh

VPTS väärteokoosseisudes, viies need kooskõlla karistusõiguse revisjoni põhimõtetega.

Kuna investeerimisteenuste osutamise või kauplemiskoha korraldamisega seoses nõutavate

meetmete rakendamata jätmise tagajärgi, näiteks investoritele või emitentidele tekkivat kahju,

ei ole erinevatel põhjustel võimalik täielikult heastada, ei ole eelnõus kitsendatud nende

karistuste määramist tahtluse, ettevaatamatuse või kahju tekkimise põhjal. Samuti ei saa pidada

nende rikkumiste korral põhjendatuks üksnes haldusõiguslike vahendite kohaldamist.

Teenusepakkujad tegutsevad turul kasumi teenimiseks. Nende vastutusele võtmine tagab

teenuste kvaliteedile kehtestatud standardite järgimise. Selleks ei piisa üksnes kohustuse

täitmisele sundimisest vaid ennetava meetmena peab eksisteerima karistamise võimalus.

Karistamise võimaluse tagamist nõuab ka MIFID2 artikli 70 lõige 1. Samas ei ole välistatud, et

finantsvaldkonna seadustes karistusõiguse revisjoni lõpule viimisel võidakse tervikliku

lähenemise käigus kohaldada selliseid põhimõtteid, mille tulemusel muudetakse ka käesolevas

eelnõus kavandatud väärteokoosseise.

Kõigis eelnõuga muudetavates seadustes on ajakohastatud termineid ühetaolise lähenemise

huvides, samuti viiteid VPTS-le seoses selles tehtud muudatustega.

Muudatuste paigutust on pikemalt põhjendatud muudatuste sisu kirjelduse juures.

3.2. Eelnõus kavandatud muudatuste sisu

Eelnõu §-ga 1 muudetakse väärtpaberituru seadust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1

VPTS § 1 sätestab seaduse reguleerimisala. Eelnõus on selles viidatud ka kauplemiskoha

korraldamisele, kuna eelnõuga kavandatud üldmõiste „kauplemiskoht“ tähistab nii reguleeritud

turgu kui teisi väärtpaberitega kauplemiseks korraldatavaid mitmepoolseid süsteeme ja kõik

kauplemiskoha toimimisse puutuv reguleeritakse korraldaja tegevuse kaudu. Siiski on säilitatud

ka senine sõnastus, et seadus reguleerib muu hulgas „reguleeritud väärtpaberiturgude

toimimist“, kuna VPTS praegune struktuur keskendubki reguleeritud turule. Teiste

kauplemiskohtade korraldamine on investeerimisteenuse osutamine. Seaduse 4. osa pealkirja ei

ole samal põhjusel muudetud, kuna see osa reguleerib endiselt valdavalt reguleeritud turu

korraldamist ja muud sellega seonduvat ning teiste kauplemiskohtade korraldamine moodustab

sellest vaid osa. Teiste kauplemiskohtade korraldamisele kohaldatavad reeglid 181. peatükis on

sätestatud suures osas reguleeritud turu sätetele viitamisega.

9

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 1 ka sellega seoses, et VPTS-i täiendatud osaga 31 ja seadus

reguleerib edaspidi muu hulgas aruandlusteenuse osutaja tegevust. Samuti on §-i 1 täiendatud,

et reguleerimisala hõlmaks ka seaduse 6. osa peatükki 25, mis reguleerib vastutust seaduses

kirjeldatud tegevuste eest. Paragrahvi tekst on sõnastatud ainsuse vormis.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 2 lõiget 1 punktiga 8

VPTS § 2 sätestab väärtpaberi tähenduse. Lõike 1 kohaselt käsitatakse väärtpaberina vähemalt

ühepoolse tahteavalduse alusel, ka selle kohta dokumenti väljastamata üleantavat varalist õigust

või kohustust või lepingut. Sellised õigused, kohustused või lepingud on loetletud lõike 1

punktides 1–7.

Võrreldes MIFID1-ga on finantsinstrumentide loetelu MIFID2 Lisa 1 osas C täiendatud

punktiga 11, mille kohaselt loetakse finantsinstrumendiks ka lubatud heitkoguse ühikud (units

of emission allowance) direktiivi 2003/87/EÜ, millega loodi EL heitkogustega kauplemise

süsteem,6 tähenduses.

MIFID2 põhjenduspunkti 11 kohaselt on selle instrumendi MIFID2 kohaldamisalasse

toomisega soovitud tagada heitkoguse ühikutega järelturul kauplemise usaldusväärsus ja

tõhusus ning järelevalve sellistel turgudel toimuva üle. Lubatud heitkoguse ühikute

hetketurgudel on toime pandud pettusi, mis kahjustavad usaldust direktiiviga 2003/87/EÜ

loodud heitkogustega kauplemise süsteemi vastu. Ühelt poolt on võetud meetmeid lubatud

heitkoguse ühikute registrite süsteemi tõhustamiseks ja lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise konto avamise tingimuste karmistamiseks. MIFID2-ga tõhustatakse heitkoguse

ühikute hetketurgude usaldusväärsust selliselt, et lubatud heitkoguse ühikutega kauplemiseks

peab isikul üldjuhul olema investeerimisühingu tegevusluba. Investeerimisühingute üle

teostavad järelevalvet finantsjärelevalve asutused.

Eelnõuga on kavas täiendada VPTS § 2 lõiget 1 punktiga 8, mille kohaselt loetakse

väärtpaberiks ka lubatud heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AOKS) § 137

lõike 2 tähenduses. AOKS-ga võeti Eesti õigusesse üle direktiiv 2003/87/EÜ.

Saasteaine on AOKS § 4 tähenduses igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib

olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhusaasteloaga määratakse iga

heiteallika kohta iga välisõhku väljutatava saasteaine lubatud maksimaalne hetkeline heitkogus

ja kõikide käitise tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku iga saasteaine

lubatud heitkogus tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus (AOKS § 106

lg 1). Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest

käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud

saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta AOKS § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud

õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AOKS §

106 lg 2).

Üheks saasteaineks on kasvuhoonegaasid (AOKS § 130). Kasvuhoonegaaside heitkogus

AOKS § 131 tähenduses on paikse heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja tegevusest pärinev

kasvuhoonegaaside heide atmosfääri. Seda heitehulka seiratakse. Kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamiseks on loodud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem (AOKS § 135). Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik on lubatud heitkoguse

ühiku, riigi lubatud heitkoguse ühiku, tõendatud heitkoguse vähendamise ühiku ja heitkoguse

vähendamise ühiku ühine nimetaja (AOKS § 137 lg 1).

6 Emissions Trading Scheme, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses

kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32003L0087&from=ET

10

Lubatud heitkoguse ühik on ülal nimetatud kauplemissüsteemis ülekantav õigus heita

kauplemisperioodi jooksul atmosfääri üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti (AOKS § 137 lg 2).

See õigus ongi eelnõus paigutatud punktina 8 VPTS § 2 tähenduses väärtpaberina käsitatavate

õiguste, kohustuste või lepingute loetellu.

Kokkuvõttes võimaldab kirjeldatud süsteem saasteallika käitajatel teenida rahalist kasu, kui nad

minimeerivad saasteainete välisõhku väljutamist (lisaks muude, nõutavate meetmete

rakendamisele). Kõigepealt mõõdetakse saasteainete, sh kasvuhoonegaaside hulk, määratakse

selle lubatud maksimaalne kogus ja selle lubatu piires võib õhusaasteluba omav heiteallika (nt

õhusõiduki) käitaja kas tema käitatud heiteallikate kasutamisega väljutada välisõhku

kasvuhoonegaase, või kui seda õnnestub vältida, siis müüa oma kasutamata õigused ehk lubatud

heitkoguse ühikud ülal nimetatud kauplemissüsteemis teistele käitajatele, kelle

„saastamisvajadus“ on suurem.

Ülaltoodud kirjelduse põhjal on selge, et lubatud heitkoguse ühikud ei ole juba oma olemuselt,

kuid ka MIFID2 lisa 1 osa C jaotuse põhjal otsustades vabalt võõrandatavad. MIFID2 lisa 1

osas C on kasutatud mõistet „finantsinstrument“, mis sisaldab nii vabalt võõrandatavaid

väärtpabereid (p 1), investeerimisfondi osakuid ja aktsiaid (p 3) ning rahaturuinstrumente (p 2),

samuti krediidiriski ülekandmiseks kasutatavaid tuletisinstrumente (p 8), hinnavahelepinguid

(p 9), erinevate kombinatsioonide ja omaduste alusel liigitatud tuletislepinguid ja -instrumente

(p 4–7 ja 10) ning lubatud heitkoguse ühikuid (p 11). Lubatud heitkoguse ühikuid on üheks

finantsinstrumendiks, lisaks MIFID2 artiklis 4(1)(44) loetletud vabalt võõrandatavatele

väärtpaberitele. Seega ei saa lubatud heitkoguse ühikuid kasutada näiteks IFS tähenduses

investeerimisfondi vara investeerimisel, ega ka asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) tähenduses

finantstagatisega koormatava väärtpaberina, kuna need tegevused eeldavad opereerimist vabalt

võõrandatava väärtpaberiga.

Sellel põhjusel puudub vajadus erinevates seadustes VPTS § 2 lõikele 1 tehtud viiteid

parandada, vaatamata selle täiendamisele punktiga 8. Näiteks, kuigi investeerimisfondide

seaduse (edaspidi IFS) § 121 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib pensionifondi vara investeerida

VPTS § 2 lõikes 1 loetletud väärtpaberitesse, ei saa pensionifondi valitseja pensionifondi

varasse heitkoguse ühikuid omandada.

Heitkoguse ühikutega saab tehinguid teha väga piiratud isikute ring. Nagu eelpool öeldud, on

lubatud heitkoguse ühikute toomine MIFID2 ja VPTS kohaldamisalasse tingitud peamiselt

eesmärgist tagada tõhusam järelevalve lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis

tehtavate tehingute üle.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2 lõiget 2

VPTS § 2 lõige 2 sätestab rahaturuinstrumendi mõiste. Selleks on, madala krediidiriskiga

emitendi poolt välja lastud, tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus tähtajaga kuni üks

aasta, millega kaubeldakse rahaturul, sealhulgas eelnimetatud tunnustele vastav riigi

võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus ja krediidiasutuse garanteeritud veksel.

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 17 sätestatud rahaturuinstrumendi mõiste on jäänud MIFID1-

ga võrreldes samaks, kuid komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 on täpsustatud

tingimusi, millal võib riigi võlakohustusi, hoiusetunnistusi, kommertsväärtpabereid ja muid

olulisel määral samaväärsete joontega instrumente rahaturuinstrumendiks pidada.

Seoses sellega, et määruse täpsustused on esitatud just § 2 lõikes 2 muu hulgas loetletud

väärtpaberite käsitamise tingimuste täpsustamiseks, on lõikest 2 välja jäetud lõik „eelnimetatud

11

tunnustele vastav“, ja kuigi rahaturuinstrumendi mõiste põhimõtteliselt ei muutu ja täpsustused

on tehtud nüanssides, on asendatud need sõnad VPTS § 2 lõikes 2 viitega komisjoni

delegeeritud määrusele.

Rahaturuinstrumenti on eelnõus nimetatud veel VPTS § 871 lõikes 11, milles on loetletud

väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamata jätmise õiguse tingimusi, samuti VPTS § 883

lõikes 2, seoses kliendi raha paigutamisega.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2 lõiget 3

VPTS § 2 lõige 3 sätestab tuletisväärtpaberi tähenduse. Lõikes 3 antud loetelu punktis 3 on

kavas asendada sõna „saastekvoot“ sõnadega „lubatud heitkoguse ühikud“, kuna AOKS on

samuti sellise sõnastuse muutuse teinud. Vt ka § 2 lõike 1 punkti 8 lisamise selgitust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2 lõike 5 sissejuhatavat tekstiosa ja lõiget 6

VPTS § 2 lõige 5 sätestab kapitaliväärtpaberi termini tähenduse. Seda terminit VPTS-s rohkem

kasutatud ei ole, kuid see on vajalik mittekapitaliväärtpaberi mõiste sisustamiseks § 2 lõikes 6.

Nimetatud mõistete kasutusele võtmisel on lähtutud EL õigusaktides (peamiselt

prospektidirektiivis)7 ja mujal kasutatud analoogsetest väljenditest equity ja non-equity

securities.

Vastavalt VPTS § 2 lõike 5 punktile 1 on kapitaliväärtpaberiks § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud

aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus ja vastavalt punktile 2, igasugune vabalt kaubeldav

märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse aktsiat või muud samaväärset

õigust omandada vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi

emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema

konsolideerimisgruppi.

VPTS § 2 lõike 6 kohaselt on mittekapitaliväärtpaber § 2 lõikes 5 nimetamata väärtpaber, ehk

näiteks võlakiri, fondiosak, tuletisväärtpaber või -leping, mis ei anna õigust omandada aktsiaid

või muid samaväärseid õigusi. Lõiked 5 ja 6 on üle võetud prospektidirektiivi artiklis 2(1)

punktidest b ja c.8

Vastandid „kapital“ ja „mittekapital“ ei anna kuigi selgelt edasi selliselt tähistatavate

väärtpaberite tegelikku erinevust. Kapital võib olla igasugune väärtus või omand, mida saab

kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed,

samuti äriühingu aktsiakapitali tehtud investeering. Mittekapitali tähendus jääb eelöelduga

võrreldes ebaselgeks.

Eelnõus on kavas asendada kapitaliväärtpaberi termin § 2 lõikes 5 sõnaga

„omakapitaliväärtpaber“ ning termin „mittekapitaliväärtpaber“ lõikes 6 omakorda mõistega

„võõrkapitaliväärtpaber“. Samal põhjusel on muudetud teisi sätteid VPTS-s ja teistes seadustes

(VPTS § 71, § 131 lõige 3, § 142 lõige 1, § 17 lõike 1 punktid 1 ja 3, § 1322 lõige 4, § 1323 lõike

1 punktid 1 ja 3).

7 2005.a EN 731 seletuskirjast: VTS täiendamine §-dega 2¹, 2² ja 2³. Ainuüksi prospekti direktiiviga sätestatud ja

selle kohaldamisalasse kuuluvate erinevate väärtpaberite liikide täpseks määratlemiseks on täiendatud vastavaid

sätteid ning defineeritud on uued mõisted nagu "kapitaliväärtpaber" ja "mittekapitaliväärtpaber", samuti "kestvalt

või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid". 8 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003L0071:‘equity securities’ means shares and

other transferable securities equivalent to shares in companies, as well as any other type of transferable securities

giving the right to acquire any of the aforementioned securities as a consequence of their being converted or the

rights conferred by them being exercised, provided that securities of the latter type are issued by the issuer of the

underlying shares or by an entity belonging to the group of the said issuer.

12

„Omakapital“ on „equity“ kohta täpsem vaste, kuna viitab omanike poolt äriühingusse

investeeritud kapitalile, või kapitalile, mille investeerimisega investoril tekib õigus osale

kapitalist. Selle vastandiks on võõrkapital, mis ei anna osalust aktsiakapitalis, kuid mis on siiski

kapital. Kehtivas seaduses kasutatud kapitaliväärtpaberi termin on tähenduselt nii lai, et selle

all võiks mõista nii oma- kui võõrkapitali investeeringut. „Mittekapital“ on ka selles mõttes

raskesti sisustatav. Muudatuse tulemusel on § 2 lõigetes 5 ja 6 sätestatud terminid lisaks

paremini mõistetavad ka iseseisvalt (oma- ja võõrkapital).

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 17 lõike 2 kohaselt võib uue

termini kasutusele võtta, kui uus termin on paremini mõistetav.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 2 lõikega 31

VPTS § 2 lõike 1 punktis 7 on nimetatud kaubeldavat väärtpaberi hoidmistunnistust. MIFID1

ei sisaldanud selle termini tähendust, kuna see on üsna iseenesest mõistetav. MIFID2 artiklis

4(1)(45) sätestatud termini tähenduse täpsustamiseks on VPTS §-le 2 lisatud eelnõuga lõige 31,

mille kohaselt hoidmistunnistus VPTS tähenduses on väärtpaber, mis tõendab välisriigi

emitendi väärtpaberite omandiõiguse kuuluvust ja mille saab reguleeritud turul kauplemisele

võtta sõltumatult selle välisriigi emitendi väärtpaberitest.

Lõikes 31 ei ole nimetatud, et hoidmistunnistus on kaubeldav väärtpaber, kuna see täiend on

juba lisatud § 2 lõike 1 punktis 7.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2 lõiget 11

VPTS § 2 lõikes 11 on loetletud üksnes VPTS 3. ja 4. osa tähenduses väärtpaberina käsitatavaid

tuletislepinguid. Eelnõus on asendatud kogu lõike tekst, kuid muudatused on valdavalt

sõnastuslikud. VPTS osade numbrid on kirjutatud araabia numbritega (HÕNTE § 26 lg 4).

Muudatused on tehtud vastavalt MIFID2 lisa 1 osa C punktides 4–10 tehtud muudatustele ja

lisatud punktile 11. Loetelu on vajalik, et sisustada näiteks VPTS § 44 punktis 7 nimetatud

muude investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuste osutamine seoses VPTS § 2 lõike 11

punktis 2, 3, 4, 7 või 8 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud

investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisega (vt ka § 44 punkti 7 muutmise

selgitust).

Lõike 11 punktis 1 (MIFID2 lisa 1, C.4) on tehtud üksnes sõnastuslikke muudatusi, näiteks

keeleliselt lühendades selle alguses loetletud lepinguliike. Lisatud on viide heitkoguse

ühikutele.

Lõike 11 punktis 2 (MIFID2 lisa 1, C.5) on lisatud forvardleping, sarnaselt MIFID2 täiendusele.

Eelnõus on kasutatud terminit, mis on laiemalt tuntud (eelistades seda tärminlepingule, mida

on kehtivas seaduses kasutatud lõike 11 punktis 4 ja mis on ka seal muudetud). Seaduses ei ole

seda mõistet rohkem kasutatud. Praktikas ei ole tärminleping kasutust leidnud, ja see võib olla

täielikult käibelt kadunud.9 Ka intressimääralepingu võiks ühetaolise mõistekasutuse huvides

asendada intressiforvardiga, kuigi ka intressimääraleping on piisavalt ajakohane ja levinud

termin.10

9 Vt http://iate.europa.eu/FindTermsByLilId.do?lilId=760913&langId=et: (Praegu esineb sellele erinevaid vasteid:

a) ingl k "forward" (kursiivis); b) "tulevikutehingud" (selle kohta leidsid eksperdid, et see on liiga ebamäärane,

sest forvard tähendab alusvara ostmist kindlaksmääratud ajal tulevikus; tulevikutehingutest võib aga jääda mulje,

et see toimub mingil ebamäärasel ajal tulevikus); c) "tärminleping", mis ilmus väärtpaberituru seadusesse 2007. a

ega ole reaalselt kasutusse läinud; d) "tähtpäevatehingud", millele eesti keeles eelistatakse praegu ülekaalukalt

forwardi kasutamist.) [20.11.2011] 10 http://iate.europa.eu/FindTermsByLilId.do?lilId=846328&langId=et ja

http://iate.europa.eu/FindTermsByLilId.do?lilId=127018&langId=et

13

Lõike 11 punktis 3 (MIFID2 lisa 1, C.6) on asendatud reguleeritud turg ja mitmepoolne

kauplemissüsteem üldisema mõiste „kauplemiskoht“ vastu. Tegelikult täidetavus on asendatud

natuuras täitmisega, nagu ka mujal VPTS-s on füüsiliselt täitmist tähistatud. Samuti on punkti

3 lisatud välistus seoses võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas kauplemisele võetud energia

hulgimüügitootega, mida tuleb täita natuuras. Natuuras täitmise tähendust on täpsustatud

komisjoni delegeeritud määruses.

Lõike 11 punktis 4 (MIFID2 lisa 1, C.7) on eelnõus samuti asendatud selles seni nimetatud

tärminleping sõnaga „forvardleping“ ja punkti lõpust on välja jäetud tuletisinstrumentide

tunnuste mittetäielik kirjeldus (täidetakse arveldussüsteemi vahendusel või selle suhtes

rakendatakse regulaarselt lisatagatise nõuet). Punktides 4 ja 7 (C.7 ja C.10) nimetatud

tuletisinstrumentide tunnuseid on kirjeldatud täpsemalt eelnõuga lõikes 12 tehtud muudatusena

viidatud komisjoni delegeeritud määruses.

Lõike 11 punktides 5 ja 6 (MIFID2 lisa 1, C.8 ja C.9) muudatusi tehtud ei ole.

Lõike 11 punktis 7 (MIFID2 lisa 1, C.10) on samuti asendatud reguleeritud turg ja mitmepoolne

kauplemissüsteem üldisema mõiste „kauplemiskoht“ vastu. Punktides C.7 ja C.10 nimetatud

tuletisinstrumentide tunnuseid on kirjeldatud täpsemalt eelnõuga lõikes 12 tehtud muudatusena

viidatud komisjoni delegeeritud määruses.

Lõike 11 punkt 8 (MIFID2 lisa 1, C.11) on eelnõuga loetelule lisatud lubatud heitkoguse ühik

AOKS § 137 lõike 2 tähenduses. Saastekvooti on kehtivas seaduses nimetatud ka punktis 7,

kuid vastavalt MIFID2 lisa 1 osa C loetelus tehtud muudatusele on see sätestatud eraldi

punktina.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2 lõiget 12

VPTS § 2 lõikega 2 on viidatud MIFID1 rakendusmäärusele (EÜ) nr 1287/2006 artiklitele 38

ja 39 tuletisinstrumentide täpsemate tunnuste sisustamiseks. Kuna MIFID2 rakendumisega

muutub ka MIFID1 rakendusdirektiiv kehtetuks, on eelnõus asendatud lõikes 12 tehtud viide ja

viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklitele 7 ja 8, milles

täpsustatakse tingimusi MIFID2 lisa 1 C osa punktides 7 ja 10 sätestatud tuletisinstrumentidena

käsitamise tingimusi, vastavalt MIFID2 artiklis 4(1)(2) investeerimisteenuste ja tegevuste

määratluse juures antud volitusnormile.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 3 VPTS § 3 sätestab reguleeritud väärtpaberituru mõiste (edaspidi reguleeritud turg). Sõna

„reguleeritud“ viitab, et väärtpaberitega saab kaubelda teatud ettekirjutatud vormis toimival

turul. Teine võimalus on kaubelda väljaspool sellist ühtlustatud reeglitega vormi. Konkurentsi

loomiseks erinevate kauplemiskohtade vahel määratleti direktiiviga MIFID1 lisaks reguleeritud

turule ka mitmepoolne kauplemissüsteem, mis põhimõtteliselt oli reguleeritud turu vähem

reguleeritud alternatiiv.

MIFID2 eesmärk on lahendada teatud takistusi kauplemiskohtade konkurentsi vabas

toimimises. Näiteks loetakse mitmepoolse kauplemissüsteemi senise reguleerimise nõrkuseks,

et sellel toimuva üle teostatakse vähem järelevalvet, samal ajal kui näiteks väärtpaberite

kauplemisele võtmise põhimõtted ei kehti sellele samas ulatuses nagu reguleeritud turul ning

kauplemiseelse ja –järgse läbipaistvuse reeglid kehtivad üksnes reguleeritud turul kauplemise

kohta. Lisaks on esile kerkinud uued kauplemissüsteemid ja tuletisinstrumentide

kauplemisplatvormid, mille tegevus sarnaneb omakorda mitmepoolsele kauplemissüsteemile,

kuid seda väljaspool seni kehtinud reeglite kohaldamisala.

14

Direktiiviga on soovitud tagada, et kolmandatele osapooltele organiseeritud

kauplemisvõimaluse pakkumine realiseeritaks (erinevalt oma arvel kauplemisest) üksnes

kauplemiskohtades, mille korraldamine vastavad sarnastele organisatsioonilistele nõuetele ja

mille üle teostatakse samal tasemel järelevalvet. Seepärast on MIFID2 raames määratletud kõik

lubatud kauplemiskohad ja ette nähtud, et vähemalt teatud organisatsioonilised reeglid

kehtiksid neis kõigis ühetaoliselt. Sellega on soovitud tagada võrdsed tingimused turuosaliste

jaoks, tõstes turgude tõhusust ja toetades nende korrapärast toimimist.

Seda muudatust teiste kauplemiskohtade fookusesse toomisel kajastabki eelnõus VPTS § 3

muutmine. Seetõttu on eelnõuga VPTS § 3 lõikes 1 loetletud ja järgmistes lõigetes defineeritud

ka teised kauplemiskohad. Nii paraneb ülevaade erinevatest kauplemiskohtadest ja nende

omadused on mugavamalt võrreldavad. Paragrahvi pealkiri ja tekst on muudetud, nii et see

hõlmab kõiki mitmepoolseid süsteeme, kus viiakse kokku kolmandate isikute omandamis- ja

võõrandamishuve.11 Selliste mitmepoolsete süsteemide ühise nimetajana on paragrahvi

pealkirjas pakutud termin „kauplemiskoht“.12 See on kõige üldisem termin, mis viitab

infovahetuse koondumisele sellisesse punkti, kus on tagatud tehnilised võimalused ja likviidsus

jms tingimused väärtpaberitehingute tegemiseks. See koht kõige tuntumas tähenduses on turg

(börs), mis algkujul toimiski füüsilise kogunemis- ja kauplemiskohana. Reguleeritud turu

mõistet eelnõuga ei muudeta. Definitsioon kehtestatakse lõikena 2 ja tugineb MIFID2 artikli 4

lõike 1 punktile 21.

Seoses tehniliste võimaluste arenguga kaubeldakse järjest enam elektrooniliste vahendite abil,

kasutades selleks välja töötatud infotehnoloogilisi platvorme koos selleks välja töötatud

reeglitega. Mitmepoolne süsteem võib aga toimida ka ilma platvormita, ehk üksnes reeglite

kogumina. 13 Sellega seoses on kauplemiskohtade selgema määratlemise ja eristamise huvides

tekkinud vajadus ajakohastada seni kasutatud mõistet „mitmepoolne kauplemissüsteem“

(edaspidi MTF ehk Multilateral Trading Facility). Sellele praegu omistatud termin kattub kõigi

kauplemiskohtade ühise nimetajaga, milleks on tegutsemine mitmepoolse süsteemina (süsteem

teenindab mitmeid osapooli, vastandina kahepoolsele süsteemile, mis ei ole käsitatav

kauplemiskohana eelnõu mõttes, ja mille ühe poole huvi on leida vastaspooli ainult enda

tehingutele). MTF nimetus direktiivis viitab pigem tehnilisele kauplemiseks kasutatavale

vahendile, mis toimib mitmepoolse süsteemina, kuid selliste nüansside väljendamine ei olnud

MIFID1 Eesti õigusesse ülevõtmisel niivõrd oluline. Tänasel päeval ei võimalda mitmepoolse

kauplemissüsteemi nimetus edasi anda selle kauplemiskoha eripära. Samuti kattub

mitmepoolse kauplemissüsteemi termin eelnõus kasutatava kauplemissüsteemi mõistega,

samuti konkreetsemalt tehnilise vahendi tähenduses, mida võivad kasutada kõik

kauplemiskohad, ja mille opereerimiseks nähakse kõigi kauplemiskohtade korraldajatele

eelnõus ette teatud riskimaandamise meetmed. Mitmepoolse kauplemissüsteemi nimetuse

säilitamisel tekiks kordus „mitmepoolse kauplemissüsteemi kauplemissüsteem“, mis mõjuks

eksitavalt. Mitmepoolne kauplemissüsteem ei ole nimetusena ka praktikas kasutamist leidnud,

kuna on ebamugavalt pikk ja väheütlev. Pigem on levinud selle nimetamine alternatiivturu või

lühendatult MTF-na. Eelnõus ongi kasutatud kehtivas seaduses mitmepoolse

kauplemissüsteemina käsitatava kauplemiskoht defineeritud alternatiivturuna (lõikes 3).

Kauplemiskohti eristatakse nende omaduste põhjal. Reguleeritud turg ja alternatiivturg on oma

funktsionaalsuselt pigem sarnased. Kumbki kauplemiskoht ei või täita korraldusi oma arvel,

seega välistatakse reguleeritud turu kui alternatiivturu definitsioonist sellised kahepoolsed

süsteemid, kus investeerimisühing teeb iga tehingu oma arvel. Mõlemas kauplemiskohas

11 MIFIRi põhjenduspunkti 7 kohaselt tuleb mõista laiemas tähenduses, sh korralduse, hinnanoteeringu ja huvi

avaldusena. 12 Kauplemiskoha mõistet on VPTS-s kasutatud ühel korral § 873 lg 9, mis on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada. 13 MIFIR, põhjenduspunkt 7.

15

kehtivad kauplemiskohale ühetaolise juurdepääsu võimaldamise ja korralduste ühetaolise

täitmise põhimõtted. See tähendab, et reguleeritud ja alternatiivturul võib osaleda igaüks, kes

vastab teatud objektiivsetele eeltingimustele, ja lisaks täidetakse kõik korraldused selles

kauplemiskohas samadel, eelnevalt kindlaks määratud tingimustel, ilma et kauplemiskoha

korraldaja võiks huvide kokkuviimist ise mõjutada. Väärtpaberiturgudel kujunenud praktika

kohaselt kaubeldakse reguleeritud turgudel peamiselt omakapitaliväärtpaberitega, samas kui

võõrkapitaliväärtpaberite ja tuletisinstrumentidega tehakse tehinguid väljaspool

kauplemiskohta (edaspidi OTC ehk over the counter)14 või teistes kauplemiskohtades. Seega

on alternatiivturg pigem spetsiifilisemate (sh vähem likviidsemate) väärtpaberite omandamis-

ja võõrandamishuvide kokkuviimise koht. Alternatiivturu eriomaduseks on, et seda võib

korraldada ka investeerimisühing. Seoses alternatiivturu defineerimisega VPTS §-s 3

(tuginedes MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktile 22), on loobutud vastavast selgitusest

investeerimisteenuste loetelus, VPTS § 43 lõike 1 punktis 8. Uue termini kasutusele võtmisega

seoses on aga nimetatud sättes õigusselguse huvides sulgudes viidatud alternatiivturuga

tähistatava kauplemiskoha inglise keelsele vastele (Multilateral Trading Facility).

Eelnõus on § 3 lõikes 4 määratletud uus kauplemiskoht (edaspidi OTF ehk Organised Trading

Facility), mille eesmärk on hõlmata kauplemiskohana mitmesuguseid seni reguleerimata ja

tulevikus tekkivaid korralduslikke vorme, olemasolevatest näiteks swap- ehk vahetustehingute

tegemiseks või maaklerite poolt elektrooniliselt või telefoni teel korralduste vahendamiseks

kasutatavaid kauplemissüsteeme (broker crossing system) jms, mille kaudu viiakse

organiseeritult kokku kolmandate osapoolte kauplemishuve.15 Erinevalt reguleeritud ja

alternatiivturust ei saa sellel kauplemiskohal kauplemisele võtta omakapitaliväärtpabereid,

kaubelda saab üksnes võõrkapitaliväärtpaberitega. Seetõttu on selle kauplemiskoha

tähistamiseks § 3 lõikes 4 kasutatud terminit „võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoht“.16

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punkti 23 kohaselt piiritletakse selles kauplemiskohas kauplemine

VPTS § 2 lõike 1 punktides 2 ja 6 ning eelnõuga lisatavas punktis 8 nimetatud väärtpaberitega,

s.o. võlakirjade, tuletisväärtpaberite, lubatud heitkoguse ühikutega atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 137 lõike 2 tähenduses või struktureeritud finantstoodetega MIFIR artikli 28 lõike 1

punkti 28 tähenduses. Viimase all mõistetakse väärtpabereid, mille eesmärk on võimaldada

teatud finantsvarade kogumiga kaasnevat krediidiriski üle anda ja sellega väärtpaberistatud

kujul kaubelda.

Teiseks erinevuseks, võrreldes MTF ja reguleeritud turuga on see, et võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskohas ei kasutata liikmelisust sellise kauplemiskohal osalejate ringi määramiseks,

kes võiks seal tegutseda piisava professionaalsusega. OTF-l viiakse seega kokku OTF

korraldaja klientide omavahelisi ostu- ja müügihuve.17 Seetõttu on nõutav, et tehingutele OTF-

l kohaldatakse teatavaid investorikaitse meetmeid, mida investeerimisühing peab järgima ka

oma klientide jaoks korralduste täitmisel, näiteks teavitamiskohustusi (MIFID2 art 24),

asjakohasuse hindamist (MIFID2 art 25), parima täitmise reegleid (MIFID2 art 27) ja kliendi

korralduste käitlemise reegleid (MIFID2 art 28), ning vastavalt kaubeldavale instrumendile,

PRIIPs määrusest tuleneva põhiteabedokumendi (edaspidi KID ehk Key Information

Document). Instrumentide valik mõjutab selliste reeglite kohaldamist veel niivõrd, kui vastava

instrumendiga kauplemine on levinud teatud liiki klientide seas. Näiteks heitkoguse ühikutega

14 MIFID, põhjenduspunkt 112: „Liikmete või osaliste sõlmitud kahepoolseid tehinguid, mis ei ole kooskõlas kõigi

käesoleva direktiivi alusel reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud

kauplemissüsteemi jaoks kehtestatud kohustustega, tuleks kliendi korralduste süsteemse täitja määratluse alusel

lugeda väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi

sõlmitud tehinguteks.“ 15 MIFIR, põhjenduspunkt 6, 8, 9. Vt ka p. 5.2, vastus 3, lk 23:

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma70-872942901-38_qas_markets_structures_issues.pdf 16 Vt ka p. 5.2, vastus nr 5, lk 25, samas. 17 MIFID, põhjenduspunkt 14.

16

kauplevad tõenäoliselt ainult võrdsed vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse eelpool loetletud

reegleid teatud mööndustega. MTF-l ja reguleeritud turul kauplejad neid reegleid omavahel

kohaldama ei pea. OTF korraldamisel tuleb neid reegleid järgida ka reguleeritud turu

korraldajal, sh kehtestades oma tegevuseks kliendi korralduste parima täitmise reeglid jne.

VPTS § 3 lõikena 5 on eelnõus üle võetud MIFID2 artikli 1 lõike 7 esimeses lõigus sätestatud

põhimõte, mille kohaselt muud kui §-s 3 nimetatud mitmepoolset süsteemi võib korraldada

siiski vaid vastavalt VPTS 14.-18. peatükkides reguleeritud turu või VPTS 3. osas ja 181.

peatükis alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldamise kohta

sätestatule. See tähendab, et kolmandate isikute kauplemishuvide organiseeritud kokkuviimine

võib toimuda üksnes VPTS §-s 3 määratletud kauplemiskohas, et tagada kauplemiseelne ja

kauplemisjärgne läbipaistvus.18

Eelnõuga muudetakse VPTS § 8 ja § 230 lõike 1 esimest lauset VPTS § 8 sätestab järelevalve teostaja VPTS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise

üle. Selle kohaselt teostab järelevalvet inspektsioon VPTS ning FIS alusel. VPTS § 230

omakorda sätestab inspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel. VPTS § 230

lõike 1 kohaselt on inspektsioonil VPTS-s, FIS § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või

nende alusel kehtestatud õigusaktides ning lõikes 1 loetletud Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik VPTS-s ja FIS-s sätestatud õigused.

Sellisel kujul reguleerivad nii § 8 kui § 230 lõike 1 esimene lause kahte teemat erinevas

detailsuse astmes: 1) inspektsiooni järelevalve ulatus ja 2) inspektsiooni õigused ja ülesanded

järelevalve teostamisel. Lähtudes paragrahvi pealkirjast, on eelnõus §-st 8 välja jäetud

inspektsiooni tegevuse alused, ehk viide VPTS ja FIS kohaldumisele järelevalve teostamisel,

kuna see ei ole ammendav loetelu (kohalduvad ka erinevad menetlusseadused ja näiteks

korrakaitse seadus) ega selles paragrahvis ka vajalik, kuna sisaldub juba § 230 lõike 1 esimeses

lausels.

Et §-i 230 lõikes 1 on sätestatud järelevalve alla kuuluvate õigusaktide loetelu, on §-s 8 viidatud,

et inspektsiooni järelevalve hõlmab ka § 230 lõikes 1 loetletud õigusakte. See on vajalik

põhjusel, et §-s 8 sätestatud järelevalve ulatus, mis piirdub viitega VPTS-le ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidele, ei ole täna enam piisav. VPTS § 230 lõike 1 loetelu on ulatuslikum,

ja seetõttu ajakohasem. Kuna VPTS alusel kehtestatud õigusaktidele viitab ka § 230 lõige 1, on

ka see lõik §-st 8 välja jäetud. Sellisel kujul vastab VPTS § 8 tekst paremini paragrahvi

pealkirjale.

VPTS § 230 lõikest 1 on välja jäetud tekstiosa, millega on inspektsiooni VPTS-st ja FIS-st

tulenevate õiguste kasutamise volitust järelevalve teostamisel laiendatud ka FIS § 6 lõike 1

punktis 7 nimetatud seadustele. VPTS-s sätestatud õiguste kasutamine näiteks rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RTRTS) sätestatud nõuete üle järelevalve

teostamiseks on küsitav, sest VPTS-s sätestatud õiguste kasutamine on lubatud eelkõige VPTS-

s sätestatud nõuete rikkumisel. Vajalikud meetmed RTRTS rikkumise üle järelevalve

teostamiseks tulenevad omakorda RTRTS-st. Sellise laiaulatusliku ja kaudse volituse

kasutamise tagajärgi on järelevalvesubjektil väga raske ette näha, kuna näiteks RTRTS

sätestatud kohustuste subjektina ei pruugi VPTS-s sätestatu talle üldse kohalduda. Selles

olukorras oleks mõne VPTS-s sätestatud õiguse kasutamine näiteks RTRTS rikkumise üle

järelevalve teostamisel õigustamatu.

18 MIFIR, põhjenduspunkt 10.

17

FIS § 6 lõike 1 punktis 7 on nimetatud veel tagatisfondi seadust (edaspidi TFS) ja

rahvusvahelise sanktsiooni seadust ning nende alusel antud õigusakte. Võimalus kasutada

VPTS-s sätestatud järelevalveõigusi näiteks TFS või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmise üle järelevalve teostamisel on samuti väga kaudne.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 81

VPTS § 81 sätestab konsolideerimisgrupi tähenduse. Paragrahv on üle võetud MIFID1

rakendusdirektiivi artikli 2 lõikest 5, mis viitab omakorda äriühinguõiguse direktiivi

(83/349/EMÜ) artikli 12 lõikele 1. Äriühinguõiguse direktiiv muutus kehtetuks direktiivi

2013/34/EL rakendumisega, mis võeti üle raamatupidamise seadusesse (edaspidi RPS).

MIFID2 reguleerib sama termini tähendust artikli 4 lõike 1 punktis 34, viidates selleks

raamatupidamisdirektiivi 2013/34/EL artikli 2 lõikele 11, ja mille kohaselt grupi moodustab

emaettevõtja oma tütarettevõtjatega. RPS § 27 lg 3 sätestab konsolideerimisgrupi definitsiooni,

selles kasutatud termineid avavad § 27 lõiked 1, 2 ja 4 (tütarettevõtja, emaettevõtja,

konsolideerimine). RPS § 27 lõike 3 kohaselt moodustavad konsolideerimisgrupi konsolideeriv

üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega. Säilitades VPTS § 81 viitena RPS-le, saab

mujal jätta §-le 81 tehtud viited muutmata.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 82

VPTS § 82 sätestab kontrollsuhte ja märkimisväärse seose tähenduse, viidates selleks VPTS §-

le 81. Eelnõus on see viide asendatud viitega RPS § 27 lõigetele 1 ja 2, mis määratlevad valitseva

mõju tähenduse ema- ja tütarettevõtja suhtes kummaltki poolelt vaadates. VPTS § 82 lõiked 2

ja 3 on üle võetud MIFID1 artiklist 4(1)(31) ja nn close links ehk märkimisväärne seos on

defineeritud ka MIFID2 artiklis 4(1)(35). Sama mõiste sisaldab terminit ’control’, mis vastab §

82 lg 1 defineeritud kontrollsuhtele.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 17 lõiget 11 ja täiendatakse § 17 lõikega 12

VPTS § 17 lõikes 11 laiendatakse teatud § 17 sätestatud õigusi ka kolmanda riigi emitendile,

tingimusel, et Euroopa Komisjon on selle kolmanda riigi turu kohta vastu võtnud samaväärsust

kinnitava otsuse. Eelnõus on lõiget 11 täiendatud, nii et lõike esimeses lauses nimetatud otsuse

puudumisel taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi

turu samaväärsuse kohta, märkides, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve

korraldust samaväärseks. Täiendus on tehtud seoses § 872 muutmisega MIFID2 artikli 25(4)

põhjal (vt § 872 muutmise selgitust). Sama muudatus on tehtud VPTS §-s 1323, mis on sisult

analoogne. Euroopa Komisjoni otsuse taotlemise protseduur on sätestatud direktiivi

2003/71/EÜ artikli 4 lõike 1 lõikudes 3–4. Eelnõuga tehtud täpsustus on vajalik direktiivi

täpsemaks ülevõtmiseks ja et kehtestada inspektsioonile kohustus vajadusel samaväärsuse

otsust taotleda. Samal põhjusel on eelnõus täiendatud VPTS §-i 17 lõikega 12, et täpsemalt ette

näha inspektsiooni enda eelhinnangus arvesse võetav vajalik teave.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 40 lõiget 2

VPTS § 40 lõikes 2 on seaduses esimesel korral kasutatud investeerimisteenuse ja

investeerimiskõrvalteenuse nimetusi, ja seda tehniliselt varem kui nende teenuste loetelud

vastavalt §-des 43 ja 44. Investeerimiskõrvalteenuseid osutatakse koos investeerimisteenustega.

Seepärast on VPTS-s kasutatud lühendavat väljendit investeerimis- või

investeerimiskõrvalteenus. Selline konstruktsioon on keeleliselt pigem ebaõnnestunud, kuna

sellega on tekkinud väljendis kordus investeerimis- või investeerimis-, mis ei lihtsusta

tegelikult väljendi mõistmist ega kasutamist, ega ka lühenda seda kuigivõrd. Samuti on

keeleliselt küsitav, millisele sõnale järgnevast kolmeosalisest liitsõnast tuleks lisada laiend

„investeerimis-“. Näiteks võiks selle tehniliselt liita ka sõnaga „-kõrvalteenus“, kuigi tegelikult

liitub see sõnaga „-teenus“.

18

Et vältida asjatut kordamist, on eelnõus kavandatud „investeerimiskõrvalteenuse“ termini

asendamine „kõrvalteenusega“, ehk teenuste nimetamine ühiselt investeerimisteenusteks ja

kõrvalteenusteks. Kõrvalteenuse tähendus on arusaadav ka ilma laiendita „investeerimis“, kuna

selle sisuks saavadki olla vaid mingit põhitegevust täiendavad lisateenused. Kõrvalteenuse

terminit on kasutatud ka näiteks võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) ning makseasutuste ja e-

raha seaduses (edaspidi MERAS). Et tegu on just investeerimisteenuse kõrvalteenusega, on

kontrollitav VPTS § 44 sissejuhatava tekstiosa muudatusest, kus sätestatakse kõrvalteenuse

definitsioon VPTS tähenduses, eesmärgiga, et see asuks ühes paragrahvis kõrvalteenusena

käsitatavate tegevuste loeteluga. VPTS § 40 lõikes 2 on eelnõus asendatud tekstiosa

„investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste“ täispika teenuste nimetusega

„investeerimisteenuse või investeerimisteenuse kõrvalteenuse“.

Kuna kehtivas seaduses on asendatavat väljendit kasutatud nii ainsuses kui mitmuses, samuti

vahelduvalt sidesõnadega „ja“, „ning“ ja „või“, siis on sama muudatuse tegemiseks eelnõus

mitu muutmispunkti, mida ei ole seletuskirjas eraldiseisvalt selgitatud. Vastavalt kontekstile on

võimaluse korral asendustes kasutatud mitmuse asemel ainsust.

Kogumis on tegu mahuka muudatusega, kuna teenuste nimetamist esineb läbivalt nii VPTS-s

kui investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) ning seda on kasutatud mitmetes teistes

seadustes (FIS, VÕS, KAS jt). Seaduste eeskujul on terminit sellisel kujul kasutusel omakorda

vastavate teenusepakkujate lepingu- ja teenusetingimustes. Väljend praegusel kujul on asjatult

keeruline ja ebaselge, mis võib halvemal juhul seadustega vähem kokku puutuvatele isikutele

(kuid ka teistele) isegi eksitav olla. Just seetõttu, et väljendit kasutatakse erinevates õigusaktides

ja mujal suhteliselt sageli, on selle korrigeerimine vajalik ja õigustatud mugandus.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 43 lõikeid 1, 2 ja 5

VPTS § 43 lg 1 loetleb investeerimisteenused ja -tegevused (ehk investeerimisteenused) VPTS

tähenduses. Seoses mitmepoolse kauplemissüsteemi tähistamiseks kasutatava termini

muutmisega ja vastava definitsiooni sätestamisega §-s 3 (vt § 3 muutmise selgitust), on § 43

lõike 1 punkti 8 tekst muudetud ja selles investeerimisteenusena nimetatud alternatiivturu

korraldamine. Tähenduse poolest ei ole seaduses midagi muutunud, peale kauplemiskoha

nimetuse asendamise ja definitsiooni paigutamise VPTS §-i 3. Tõlgendamisprobleemide

ennetamiseks ja õigusselguse säilitamiseks seoses uue termini kasutuselevõtmisega, mis

taotluslikult ei vasta otsese tõlkena direktiivis kasutatud vastavale terminile, on eelnõus § 43

lõike 1 punktis 8 lisatud sulgudes inglise keeles direktiivis kasutatud vaste.

Lõiget 1 täiendatakse eelnõus punktiga 9, et lisada investeerimisteenuste loetellu ka

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldamine. Sellega on arvesse võetud MIFID2 lisa

1 osas A punktis 9 sätestatud uus teenus võrreldes MIFID1-ga (vt ka § 3 muutmise selgitust).

Nii nagu alternatiivturgu, võib võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohta korraldada

reguleeritud turu korraldaja, investeerimisühing või vastava investeerimisteenuse osutamiseks

tegevusluba omav krediidiasutus. Tõlgendamisprobleemide ennetamiseks ja õigusselguse

säilitamiseks seoses uue termini kasutuselevõtmisega, mis taotluslikult ei vasta otsese tõlkena

direktiivis kasutatud vastavale terminile, on punkti 8 lisatud sulgudes inglise keeles termini

direktiivis kasutatud vaste.

Lõikes 2 on sätestatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu.

Seega, väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel on selle kohaselt teo

tegemine lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga

omandada või võõrandada väärtpabereid. Lõiget 2 täiendatakse eelnõus vastavalt MIFID2

artiklis 4(1)(5) sätestatule sõnadega: „kaasa arvatud selliseid väärtpabereid, mille emitendiks

nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing.“ Samuti on asendatud sõnad „teo tegemine

19

lepingu sõlmimiseks“ sõnadega „mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks“, sest tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 67 lg 2 kohaselt leping on mitmepoolne tehing, ja tehing

omakorda on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1).

Vastavalt MIFID2 põhjenduspunktile 45 peab investeerimisühing või investeerimisteenust

osutav pank enda emiteeritud väärtpabereid turustades ja samal eesmärgil

investeerimisnõustamisel samuti arvesse võtma direktiivi põhimõtteid. Kuid investorikaitse

tugevdamise eesmärgil peetakse kliendi nimel korralduste täitmise teenuseks ka esmasturul

väärtpaberite pakkumist ilma nõustamisteenust osutamata. Lõikes 2 ei ole nimetatud

krediidiasutusi, tuginedes VPTS § 47 lõikele 5, mille kohaselt VPTS 3. osas

investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse

krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate

filiaalidele niivõrd, kuivõrd VPTS-st, KAS-st või IFS-st ei tulene teisiti.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 43 lõiget 5 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 6. Lõige 5 defineerib

MIFID2 artiklis 4(1)(4) sätestatud investeerimisnõustamise teenuse tähenduse (MIFID1-s sama

viide). Lõikes 6 sätestatud isikliku soovituse määratlus on kavas kehtetuks tunnistada, sest see

on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivi artiklist 52(1). Õigusselguse huvides on lõikes 5

viidatud MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklile 9, milles on sätestatud

investeerimisnõustamise teenuse sisu selgitava isikliku soovituse andmise tähendus. Soovituse

levitamise kanalite mõiste on sätestatud sama delegeeritud määruse artiklis 2(1)(1).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 44 pealkirja ja punkte 1 ning 7

VPTS § 44 loetleb investeerimisteenuste kõrvalteenused. Paragrahvi sissejuhatuses on tehtud

sõnastuslik muudatus. Punkti 1 on täiendatud väärtpaberiregistreid puudutava välistusega

vastavalt MIFID2 lisa I osa B punktis 1 tehtud muudatusega.

Punktis 7 on määratletud muude investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuste osutamine

seoses VPTS § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4 või 7 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid

on seotud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisega. MIFID2 lisa 1 B osa

punkti 7 kohaselt saab kõrvalteenuseks olla ka muu investeerimisteenuse osutamine.

Eelnõuga lisatakse sellesse loetellu punkt 8 (vt ka § 2 lõike 11 muutmise selgitust). Samuti on

muudetud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse nimetust (vt § 40 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 46 lõikeid 1 ja 13

VPTS § 46 lõige 1 määratleb investeerimisühingu kliendi. Lõike esimeses lauses on keeleliselt

muudetud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse väljendit. Lõike teises lauses on samuti tehtud

vähemolulisi sõnastuslikke muudatusi, paigutades muu hulgas potentsiaalse kliendi mõiste

parema loetavuse huvides lause lõppu.

Lõige 13, mis näeb ette investeerimisühingu õiguse käsitada võrdset vastaspoolt tavakliendi või

asjatundliku kliendina, on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, kuna see on üle võetud MIFID1

rakendusdirektiivi artiklist 28(3)(a) ja on edaspidi sätestatud MIFID2 delegeeritud määruse

(EL) nr 2017/565 artiklis 45(3).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 461 lõikeid 1 ja 2 ning tunnistatakse kehtetuks lõiked 3, 5

ja 6 VPTS § 461 sätestab investeerimisühingule teatud mööndused tehingute tegemiseks võrdse

vastaspoolega. Eelnõus on lõike 1 sõnastust täpsustatud MIFID2 artikli 30(1) põhjal. Samal

põhjusel on uuendatud sätete loetelu, mida võrdsele vastaspoolele ei tule kohaldada VPTS § 43

20

lõike 1 punktides 1–3 nimetatud investeerimisteenuste ja sellega seoses tehtud tehingutega

otseselt seotud kõrvalteenuste osutamisel. Kehtivas seaduses on sellel eesmärgil loetletud

järgmised sätted: § 85 punkte 5–7 ja 9 ning § 86–875, 89 ja 891. MIFID2 artikli 30(1) põhjal

võib kohaldamata jätta selle artiklites 24 (kuid v.a. lõigetes 4 ja 5), 25 (v.a lõikes 6), 27 ja 28(1)

sätestatu. Vastena nendele viidetele on § 461 lõikes 1 loetletud järgmised VPTS sätted, võttes

arvesse eelnimetatud artiklite ülevõtmiseks VPTS-s tehtud muudatusi:

1) § 791 lõigetes 2 ja 4 (s.o. investeerimisühingu kohustus tagada investeerimisnõustamise ja

teabe andmisega seotud töötajate teadmiste ja pädevuse tase vastavalt artikli 25 lõikele 1 ning

juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete asjakohasus vastavalt artikli 24 lõikele 10),

2) § 85 lõike 1 punktides 5–7 ja 9 (vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja 2 ning säilitades muu hulgas

kehtivas seaduses § 85 lõike 1 punktidele tehtud viited),

3) § 852 ning § 854–857 (sh tasud ja hüved vastavalt artikli 24 lõikele 9 ning direktiivi täiendava

delegeeritud direktiivi (EL) nr 2017/593 artiklile 11),

4) § 86 lõiked 1, 2 ja 5 (kliendi teavitamine vastavalt artiklile 24)

5) § 871, § 872 (sobivuse ja asjakohasuse hindamine vastavalt artiklile 25)

6) § 873, § 874 (parim täitmine vastavalt artiklile 27, sh kliendi korralduste parima täitmise

reeglid, artikli 27 lg 5 ja 7),

7) § 875 (korralduste käitlemine, vastavalt artikli 28 lg 1).

Loetelust on välja jäetud § 86 lg 3 ja 87 (kliendi teavitamine, sh § 87 lg 5 isikliku soovituse

kirjeldus, vastavalt artikli 24 lõigetele 4 ja 5), ning § 891 lõiked 1 ja 3 (regulaarsed aruanded

vastavalt artikli 25 lõikele 6), mida erinevalt MIFID1-s sätestatust siiski kohaldatakse ka võrdse

vastaspoole suhtes. Lõikest 1 on välja jäetud turukuritarvitust keelavate sätete välistus, kuna

loetelus puuduvad sellised sätted.

Lisaks eeltoodule on lõiget 1 täiendatud teise lausega, mille kohaselt investeerimisühing võib

§ 85 lõike 1 punktis 1 ja § 86 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvesse võtta võrdse

vastaspoole ja tema äritegevuse olemust. Võrdne vastaspool on kliendi liigitus,19 seega

kohalduvad investeerimisühingule ka võrdse vastaspoole ees VPTS § 85 lg 1 punktis 1 sisalduv

kohustus osutada teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega,

lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest ning § 86 lõikes 2 sätestatud kohustus

avaldada kliendile teavet, mis on arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik.20 Kuid artikli 30(1)

teine lõik lubab seejuures arvesse võtta võrdse vastaspoole ja tema äritegevuse olemust.

VPTS § 461 lõikest 2 jäetakse välja viide § 47 lõike 1 punktidele 11 ja 12. Võrreldes MIFID1

artikli 24 lõikega 2 ei ole võrdse vastaspoolena käsitatavate isikute loetelus MIFID2 artikli 30

lõikes 2 nimetatud isikut, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade

tuletisinstrumentidega kauplemises; ega isikut, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -

optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes

tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid

nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad

samadel turgudel arveldust korraldavad isikud. VPTS § 47 lõike 1 punkt 11 on kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada.

VPTS § 461 lõiked 3, 5 ja 6 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada. Lõige 3 tulenes MIFID1

rakendusdirektiivi artiklist 50(1), ja on sätestatud MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr

2017/565 artiklis 71(1). Lõiked 5 ja 6 on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivi artiklist 50(2),

mis vastab MIFID2 delegeeritud määruse artiklile 71(3). Lõige 4 on säilitatud, kuna võrdsel

vastaspoole õigus nõuda investeerimisühingult enda muud liiki kliendina kohtlemist üldiselt

19 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 103. 20 MIFID2 põhjenduspunkt 104.

21

või konkreetse tehingu suhtes ja sellisel juhul lõikes 1 nimetatud sätete kohaldamine vastab

MIFID2 artikli 30(2) teisele lõigule.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 47 lõiget 1, täiendatakse § 47 lõigetega 11–13, 41, 6 ja 7

VPTS § 47 loetleb erandjuhud, kui VPTS 3. osa ei kohaldata. Paragrahvis on tehtud rida

muudatusi, mille aluseks on MIFID2 artikli 2 täpsustused võrreldes MIFID1 tekstiga.

Lõike 1 punkti 4 kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata VPTS 3. osa muu hulgas isiku suhtes,

kes tegeleb üksnes oma arvel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui ta on turutegija või kaupleb

oma arvel väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi korrapäraselt ja

sagedasti, võimaldades selleks kolmandatele isikutele juurdepääsu tehingute tegemiseks.

MIFID2 artikliga 2(1)(d) on punktis 4 sätestatud erandi tingimusi täpsustatud. Erand kehtib

esmalt tingimusel, et oma arvel kaubeldakse muude väärtpaberitega kui

kaubatuletisinstrumendid, lubatud heitkoguse ühikud või nende tuletinstrumendid. Termin

„kaubatuletisinstrument“ on defineeritud MIFIR artiklis 2(1)(30). MIFIR viitab vabalt

võõrandatavale väärtpaberile, mis on seotud alusvaraga, mis on loetletud MIFID2 lisa 1 osa C

punktis 10, või punktides 5–7 ja 10 (millele vastab VPTS § 2 lõige 11). VPTS-s on kasutatud

kaubatuletisinstrumendi mõistet ka praegu, § 6 lõike 2 punktis 4 teatud liiki kutselise investori

määratlemisel ja §-s 1884, millest viimane tunnistati kehtetuks turukuritarvituse määruse

rakendamiseks tehtud muudatuste käigus.21

Samuti on täiendatud punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist piiravaid lisatingimusi, mistõttu

on §-i 47 täiendatud lõikega 11. Kuna artikli 2(1)(d) alapunkti (ii) sõnastuses, mis välistab erandi

kohaldamise, sisaldub omakorda välistus, on § 47 lõike 1 punkt 4 ja lõige 11 kujundatud

selliselt, et punktis 4 on kirjeldatud tingimusi, kui 3. osa ei kohaldata, ja lõikes 11 on toodud

piirangud selle erandi kohaldamisele. Oma arvel kauplevale isikule ei kohaldata seega VPTS

3. osa, kui ta on reguleeritud turul või alternatiivturul osaleja või isik, kellel on otsene

elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kes

teeb kauplemiskohas tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil sellise isiku või

temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevuse või äritegevuse

rahastamisega otseselt seotud riske. Ning vastavalt lõikele 11 kohaldatakse ka sellisele isikule

siiski VPTS 3. osa, kui ta:

1) on turutegija;

2) on § 47 lõike 1 punktis 4 nimetamata reguleeritud turul või alternatiivturul osaleja või isik,

kellel on otsene elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale,

3) kasutab algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või

4) kaupleb oma arvel kliendi korralduste täitmiseks.

Kuid, omakorda erandina eeltoodust, ei ole MIFID2 artikli 2(1)(d) viimase lause kohaselt § 47

lõike 1 punktides 1 (kindlustusandja), 8 (investeerimisfond, sh pensionifond, sellise fondi

depositoorium ja fondivalitseja) ja 9 (eelnõuga muudetud sõnastuses) nimetatud isikul vaja

vastata eeltoodud tingimustele, mis tähendab, et neile ei kohaldata seaduse 3. osa ka sel juhul.

See erand on kavandatud § 47 lõikena 12.

Selliselt on võimaldatud isikul, kes ei ole pank ega finantseerimisasutus, kaubelda reguleeritud

turul või alternatiivturul oma arvel ilma investeerimisteenuste osutamiseks tegevusluba

taotlemata muude väärtpaberitega kui kaubatuletisinstrumendid, lubatud heitkoguse ühikud või

nende tuletinstrumendid, tingimusel, et sellised tehingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval

viisil sellise isiku või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevuse või

21 Väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu SE359 jõustus 17.04.2017.a.

22

äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske. Kui isik on aga turutegija, või turu või

alternatiivturu osaleja, kes seejuures on pank või finantseerimisasutus, siis tuleb

investeerimisühingu tegevusluba taotleda ja järgida VPTS 3. osa nõudeid.22 Ning kui isik vastab

§ 47 lõike 1 punktides 1, 8 või 9 sätestatule, ei ole tal ühelgi juhul kohustust eelkirjeldatud

tegevuse jaoks investeerimisühingu tegevusluba taotleda.

Lõike 1 punkti 7 on täiendatud vastavalt MIFID2 artiklile 2(1)(h), nii, et seaduse 3. osa ei

kohaldata kahe või enama lepinguriigi asutatud sellise rahvusvahelise finantsinstitutsiooni

suhtes, mille eesmärk on koguda vahendeid ja osutada vajaduse korral finantsabi oma

liikmetele.23

Lõike 1 punktis 9 on täpsustatud vastavalt MIFID2 artiklile 2(1)(j) isikuid, kellele, ja

väärtpabereid, millega oma arvel kaubeldes vastavat erandit kohaldatakse.24 Arvestades erandi

keerukat ülesehitust, on see VPTS § 47 koosseisu üle võetud kahes osas, kirjeldades erandi

kohaldamise tingimusi lõike 1 punktis 9 ja erandi kohaldamise välistusi lõikes 13.

Kehtivas seaduses kohaldatakse erandit isiku suhtes, kes kaupleb oma nimel väärtpaberitega

või osutab klientidele investeerimisteenust VPTS § 2 lõike 11 punktis 7 nimetatud kaupade

tuletisinstrumentidega seoses oma põhitegevusalaga, kui selline isik ei kuulu

konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusalaks on investeerimisteenuse osutamine käesoleva

seaduse mõistes või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või muu

seesuguse teenuse osutamine, või kui tema poolt osutatud teenust peetakse kõrvaltegevuseks

konsolideerimisgrupi põhitegevuse suhtes ning seda teenust osutatakse üksnes kliendile,

kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe sellise põhitegevusega seotud tehingu

kaudu.

Eelnõus on lõike 1 punktis 9 täpsustatud, et erand kohaldub, kui kaubatuletisinstrumentide,

lubatud heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega kaubeldakse oma arvel, sealhulgas

turutegijana, või osutatakse selliste väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust oma

põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu

õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu. Erandit kasutada võivate isikute ringist

on välistatud need, kes kauplevad oma arvel kliendi korralduste täitmiseks. VPTS § 47 lõike 1

punktis 9 sätestatud isik peab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 kohaselt taotlema

inspektsioonilt loa heitkoguse ühikute kauplemiseks enampakkumisel otsepakkumiste

esitamiseks (vt ka eelnõuga atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 162 tehtud muudatuste selgitusi).

Lõikes 13 on täpsustatud tingimused, millele punktis 9 nimetatud isik peab vastama, et erand

talle kohalduks. Täidetud peavad olema kõik järgmised tingimused:

1) isiku tegevus või tema poolt osutatud teenus on igal üksikjuhul ja kogumis kõrvaltegevuseks

konsolideerimisgrupi põhitegevuse suhtes;

2) isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusalaks on investeerimisteenuse

osutamine, krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või

kaubatuletisinstrumendi turutegijana tegutsemine;

3) isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;

4) isik teavitab igal aastal inspektsiooni erandi kasutamisest ja nõudmisel põhistab käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.

22 MIFID2, põhjenduspunktid 18 ja 50, kuid NB! artikli 2(1)(d)(ii) muudatus tehti pärast direktiivi teksti

avaldamist, mistõttu nimetatud põhjenduspunktides kirjeldatud põhimõtted võivad olla direktiivi viimase

sõnastusega vastuolus. 23 MIFID2, põhjenduspunktid 32 ja 33. 24 MIFID2, põhjenduspunktid 20, 23, 25.

23

MIFID2 artiklis 2(1)(j) ehk lõike 1 punktis 9 sätestatud erand hõlmab ka seni § 47 lõike 1

punktis 11 sätestatud erandi, mis tehti isiku suhtes, kelle peamine äritegevus seisnes oma arvel

kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises (tulenes MIFID1 artikli 2 lõike 1

punktist k), mistõttu § 47 lõike 1 punkt 11 ja seda täpsustav lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

VPTS § 47 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–16 MIFID2 artikli 2(1) punktide (e), (n) ja (o)

alusel. Punktiga 14 sätestatakse kohaldamisala erand atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses

heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja suhtes, kes kaupleb oma arvel lubatud heitkoguse

ühikutega, tingimusel, et selline isik ei täida klientide korraldusi, ei osuta muud

investeerimisteenust ega kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat. Heiteallika käitaja ja

õhusõiduki käitaja mõisted on atmosfääriõhu kaitse seaduse §-ga 131 üle võetud direktiivist

2003/87/EÜ. Nimetatud käitajad saavad kaubelda lubatud heitkoguse ühikutega.

Punktiga 15 on erand tehtud elektrituruseaduse tähenduses põhivõrguettevõtja ja

maagaasiseaduse tähenduses süsteemihalduri suhtes,25 kes tegelevad vastava energia

tasakaalustusmehhanismi, torustiku või süsteemi käitaja või haldajana erinevatest õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmisel, samuti nende nimel neid ülesandeid täitva isiku suhtes ja

elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või bilansihalduri suhtes, kelle

ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui käesolevas punktis nimetatud ülesannete täitmine

eeldab investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega. Vastavalt MIFID2

artikli 2(1)(n) viimasele lausele ei kohaldata punktis 15 sätestatut järelturu korraldamisele,

sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes,

millele kohaldatakse VPTS III osa. Selle täpsustuse lisamiseks täiendatakse § 44 lõikega 41.

Punktis 16 sätestatakse erand väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes vastavalt MIFID2

artiklile 2(1)(o).26

MIFID2 artiklist 1(5) tulenevalt on § 47 täiendatud lõikega 6, mille kohaselt lõike 1 punktides

1, 8, 9 ja 14 nimetatud isikule, kes on reguleeritud turul või alternatiivturul osaleja, kohaldatakse

käesoleva seaduse § 8215, § 8216 ja § 90 sätestatut, ehk sisuliselt nõutakse nendelt isikutelt siiski

algoritmkauplemise ja kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta

sätestatud nõudeid, kuigi muus osas neile investeerimisteenuste osutamise kohta sätestatut ei

kohaldata.

Lõike 7 lisamine §-le 47 tagab MIFID2 artikli 1(4) kohaselt VPTS teatud sätete kohaldamise

investeerimisriskiga hoiuse (edaspidi investeerimishoius) müügile ja soovitamisele nii

investeerimisühingu kui krediidiasutuse poolt, kui nad tegutsevad hoiuse kaasanud

krediidiasutuse toote müümisel vahendajana.27 VPTS §-i 47 on koondatud seaduse

kohaldamisala erandid ja laiendused. Artiklis 1(4) on viidatud struktureeritud hoiustele MIFID2

artikli 4(1)(43) tähenduses. Struktureeritud hoiused on oma olemuselt sarnased KAS § 891

lõikes 2 sätestatud investeerimishoiustega, ja mis on kavas viia vastavusse MIFID2 artikliga

4(1)(43) (vt KAS § 891 lõike 2 muutmise selgitusi).

Investeerimishoiuse terminit ei ole kavas lisada VPTS-i, sest struktureeritud hoius MIFID2

tähenduses (ega investeerimishoius KAS tähenduses) ei ole väärtpaber VPTS § 2 mõttes.

Selliseid hoiuseid kaasavad krediidiasutused, kuigi investeerimisvõimalusena saab

investeerimishoiust müüa ja soovitada samalaadselt väärtpaberile. Seetõttu kehtestati klientide

huvide kaitseks 2011. aastal28 VPTS § 85 lõikega 2 investeerimisühingule kohustus esitada

25 MIFID2 põhjenduspunkt 35. 26 MIFID2 põhjenduspunkt 41. 27 MIFID2 põhjenduspunktid 39 ja 40. 28 IFS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

24

krediidiasutuse nimel investeerimishoiuse pakkumisel kliendile ja potentsiaalsele kliendile

investeerimishoiuse kohta vajalik teave ning investeerimisnõustamise raames selle kohta

soovituste andmisel hinnata investeerimishoiuse sobivust kliendile KAS § 891 sätestatud korras.

Selline lahendus töötati välja siseriikliku algatusena, kuna direktiiviga ei olnud selle

soovitamisele väärtpaberiga samalaadseid investorikaitse meetmeid ette nähtud. VPTS § 85

sätestab investeerimisühingu üldised kohustused, selle paragrahvi lõikes 2 ei ole kavas säilitada

vastavat investeerimisühingu kohustust investeerimishoiuste soovitamise suhtes, vaid eelnõus

täpsustatakse kohalduvate kohustuste loetelu, mis sätestatakse VPTS 3. osa kohaldamist

reguleerivas §-s 47.

Et laiendada investeerimisühingule kohustust käsitleda investeerimishoiust sarnaselt teistele

investeerimistoodetele, on § 47 lõikes 7 loetletud asjakohased VPTS sätted, mida tuleb

investeerimishoiuse müügi ja soovitamise puhul järgida. Nendeks on VPTS § 461, § 54 lõike 1

punktis 14, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, § 823, § 824, § 826, § 829–8214, § 85 lõikes

1, §-des 851, 852, 854–876, § 891, § 90, peatükis 131, 21. peatüki 6. jaos ning käesoleva seaduse

6. osas sätestatu.

Artiklile 9(3)-le vastab § 79 lg 5–8; artiklile 14 VPTS § 54 lg 1 p 14 (täiendatakse eelnõus);

artiklile 16(2) vastab § 832 lg (1); artiklile 16(3) § 829 lõikes 1, § 8211 lõikes 1, § 8213 lõigetes

1 ja 5, § 8214 lõigetes 1 ja 2; artiklile 16(6) § 90 lg 1–2; artiklile 23 § 824 lg 1, 4, 8; artiklile 24

§ 85 lõike 1 punktides 1, 61 ja 62 (lõige 1), § 852, § 854 lg 1, § 855 lg 1, § 86 lõigetes 2 ja 3 ning

§ 87; artiklile 25 § 791 lõigetes 2 ja 4, § 871, § 872, § 90 lõikes 1, § 891 lõigetes 1 ja 3, § 87

lõikes 5; artiklile 26 § 851; artiklile 28 § 875 lg 1 ja 2, § 876 lg 1; artiklile 29 § 1191–1196;

artiklile 30 § 461; artiklitele 67–75 seaduse 4. osa 21. peatüki 6. jagu ning peatükid 24 ja 25

(seaduse 6. osa).

Kuigi vastavalt VPTS § 47 lõikele 5 kohaldatakse seaduse 3. osas investeerimisühingute ja

investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut ka krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning

välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kui VPTS, KAS või IFS ei

tulene teisiti, on KAS §-s 2 omakorda loetletud krediidiasutusele VPTS-st tulenevad

kohustused. Samal põhimõttel on kavas KAS-i lisada viide VPTS § 47 lg 7 kohaldamiseks

seoses investeerimishoiustega (vt KAS § 2 lõike 5 lisamise selgitust). Selliselt kohaldub

kohustus nii investeerimisühingutele kui investeerimisteenust osutavatele krediidiasutustele.

Muu hulgas kohaldatakse krediidiasutusele KAS § 2 lõike 5 lisamise kaudu ka § 871 tulenevaid

kohustusi hinnata investeerimishoiuse sobivust või asjakohasust kliendile. Sellega muutuvad

ülearuseks KAS § 891 lõigetes 3–8 krediidiasutusele ette nähtud sobivuse hindamise nõuded,

mis on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada. KAS § 891 sätestatud investeerimishoiuse mõistet

on kavas eelnõuga laiendada, nii et see vastaks MIFID2 artikli 4(1)(43) sätestatud

struktureeritud hoiuse mõistele (vt KAS § 891 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 48 lõikega 4, § 230 lõikega 6 ja seadust §-ga 23755 VPTS § 48 kehtestab investeerimisühingu tegevusloa nõude ja reguleerib kõige üldisemaid

põhimõtteid investeerimisühingu tegevusloa andmisega seoses.

MIFID2 artikli 21 lõike 1 kohaselt on nõutav, et investeerimisühing, kellele on antud

tegevusluba, täidaks alati esmase tegevusloa andmise tingimusi. Samuti peab

investeerimisühing teavitama järelevalveasutust olulistest muutustest esmase tegevusloa

andmise tingimustes. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab liikmesriigi järelevalveasutus

kehtestama asjakohased meetodid kontrollimaks, et investeerimisühingud täidavad oma

kohustusi lõike 1 alusel. Kuna hetkel ei ole selliseid kohustusi selgelt sätestatud, on eelnõuga

kavas teha VPTS-s direktiivi põhjal järgmised täpsustused:

25

1) sätestada investeerimisühingu kohustus vastata tegevusloa tingimustele ja teavitada

muutustest nendes;

2) sätestada inspektsiooni kohustus eelmises punktis nimetatud vastavust kontrollida ja

3) sätestada karistus mittevastavuse ilmnemisel, lisades selleks vajaliku väärteokoosseisu, mida

nõuab direktiivi artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkt (viii).

Tehtavaid täiendusi on kavas kohaldada ka reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse

osutaja suhtes, kuna tegevusloa andmise tingimustele ja seaduse nõuetele pideva vastavuse

kohustus ja selle kontrollimise nõue korduvad direktiivi artikli 21 lõikes 2, 44 lõikes 2 ja 59

lõikes 4.

Järgnevalt on selgitatud ülal loetletud täpsustuste tausta ja viisi.

1) Investeerimisühingu kohustuste täpsustamine.

Et selgemalt sätestada investeerimisühingu kohustus, on eelnõuga kavas lisada VPTS §-le 48

lõige 4, mille kohaselt investeerimisühing peab tagama, et investeerimisühing ja tema tegevus

vastab igal ajal kehtiva tegevusloa andmise tingimustele ja õigusaktides sätestatud nõuetele.

Tegevusloa andmisest keeldumise või selle tühistamise aluste hulgas on VPTS §-des 56 ja 58

loetletud erinevaid, küllaltki tõsiseid asjaolusid, nagu tegevuse vastuolu õigusaktiga jms. Seega

on elementaarne, et tegevuse jätkamiseks peab investeerimisühing jälgima oma tegevuse

vastavust nende tingimustega ka ilma vastava kohustuse olemasoluta. Kohustus järgida seaduse

nõudeid on üldiselt eeldatav, samuti on näiteks investeerimisühingu tegevuspõhimõttena VPTS

§ 85 lõike 1 punktis 3 sätestatud, et investeerimisühing on kohustatud oma tegevuses järgima

VPTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju. Samas loob

sellise kohustuse selgesõnaline sätestamine aluse nii järelevalve teostamiseks kui vastava

väärteokoosseisu sõnastamiseks ja kohaldamiseks. VPTS § 85 lõike 1 punkt 3 on lisaks

sõnastuselt üsna kitsas ega arvesta näiteks muudest õigusaktidest investeerimisühingule

tulenevaid kohustusi. Eelnõus on sama kohustus kõikehõlmavam. Täienduse paigutust

põhjendab muu hulgas asjaolu, et tegevusloa sätete koosseisus on täiendus loogiliselt

tegevusloa nõuetega seostatav (erinevalt § 85 lg 1 punktist 3, mis asub investeerimisühingu

tegevusnõuete peatükis) ning seeläbi selgemalt viidatav ja kohaldatav ka teistele tegevusloa

saanud järelevalvesubjektidele.

Nõuetele vastamist on nõutud nii investeerimisühingult kui tema tegevuselt. Seda põhjusel, et

VPTS eristab investeerimisühingu organisatsioonilisi ja tegevusnõudeid.

Investeerimisühingule suunatud nõuete all on silmas peetud nõudeid tema organisatsioonilisele

ülesehitusele, juhtidele jms, mis suhestub omakorda tegevusloa nõuetega.

Eelnõu kohaselt peab investeerimisühing samuti teavitama inspektsiooni viivitamata kõigi

andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel. VPTS §

53 lõikes 3 on küll sätestatud analoogne kohustus teatada tegevusloa taotlemisel esitatud

andmete muutumisest. See säte reguleerib aga üksnes olukorda, kus andmed või dokumendid

muutuvad menetlemise ajal, mitte pärast menetluse lõppemist, ja sellega nõutakse vaid

vastavate andmete ja dokumentide esitamist uuendatud kujul. Ka VPTS § 113 sätestatud

audiitori teavitamiskohustus täidab kaudselt sama, teavitamise eesmärki, kuid ei ole

investeerimisühingu enda kohustus. Sellepärast on VPTS § 48 lõiget 4 täiendatud analoogselt

KAS §-le 108, mis kohustab teavitama tegevusloa andmise otsuse aluseks olnud asjaolude

muutumisest ka jooksvalt pärast tegevusloa saamist. Erinevalt KAS §-s 108 sätestatust ei ole

VPTS § 48 lõikes 4 loetletud andmeid ja dokumente ega sätestatud nende avalikustamise

tingimusi. Olulised asjaolud ja andmed on tuletatavad tegevusloa taotlemise ajal nõutavate ja

26

kontrollitavate dokumentide põhjal, mis on loetletud VPTS §-s 54. Selline lahendus võimaldab

lähtuda senisest praktikast ja seda kujundada vastavalt vajadusele. Seaduse täiendamine ei ole

seejuures välistatud, kui seda peetakse vajalikuks.

2) Inspektsiooni kohustuste täpsustamine.

Direktiivis sisaldub muu hulgas kohustus tagada, et järelevalveasutus pidevalt jälgiks, et ei

esine järelevalvesubjekti tegevusloa andmisest keeldumise aluseid. Selline kohustus VPTS-s

puudub. Üldine kohustus kontrollida investeerimisühingule kehtivate nõuete täidetust on

sätestatud FIS §-s 6, mis loetleb inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi

saavutamiseks ja mille lõike 1 punkt 1 sätestab kohustuse analüüsida ja jälgida pidevalt

usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses, FIS § 2 lõikes 1 nimetatud

seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist

finantsjärelevalve subjektide poolt.

Praktikas hõlmab inspektsiooni kontroll veel enamat kui tegevusloa menetluses, kuna äriplaani

hakatakse reaalselt ellu viima, süsteeme praktikas välja töötama jne. Seetõttu hõlmavad ka

kontrollimeetmed kõiki tingimusi, mida subjekt peab täitma, ja sh mida isik täitis tegevusloa

saamiseks. Meetmeteks on nt aruannete esitamine ja andmete jälgimine, regulaarsed ja ad hoc

järelepärimised subjektidele, kohapealsed kontrollid, iga-aastase järelevalvelise hinnangu

andmine (VPTS § 230 lg 5). Subjektil on ka teatud teavitamiskohustused, nt uute juhtide puhul,

olulise osaluse omajate lisandumisel, selliste osaluste suurenemisel, omavahendite vähenemisel

üle teatud piiri jne.

Tervikliku lahenduse huvides on inspektsiooni vastava kohustuse ühetähenduslik sõnastamine

vajalik muu hulgas sellepärast, et üksnes investeerimisühingu teavitamiskohustuse sätestamine

ei eelda FI-lt aktiivset kontrolli. Samuti eeldab teabe saamine, näiteks selle kohta, et midagi

muutus põhikirjas või kontaktandmetes, palju kitsamat kontrollitegevust, võrreldes

kohustusega kontrollida üle ka tegevusloa andmisel kujundatud seisukohad järelevalvesubjekti,

tema juhtide ja tegevuse jätkuva vastavuse kohta tegevusloa saamise eeltingimustele. Seega ei

ole siin otstarbekohane tugineda üksnes FIS §-s 6 või VPTS §-s 8 sätestatud üldisele

kohustusele teostada kontrolli VPTS-s sätestatud tegevuste üle.

Seetõttu on kavas täiendada VPTS § 230 lõikega 6, mille kohaselt inspektsioon kontrollib

regulaarselt investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja ning

tema tegevuse vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 sätestatule (nendele isikutele § 48

lõike 4 kohaldamisele on viidatud eelnõuga kavandatavates VPTS § 1198 lõikes 2 ja § 121

lõikes 1). Et sätestada kohustus asjakohaste järelevalvemeetodite kehtestamiseks, on KAS § 96

lõike 10 eeskujul samuti lisatud, et inspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades

kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure

(järelevalvekava) käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku, tema teises lepinguriigis

asuva tütarettevõtja ja filiaali suhtes.

Eelnõus ei lähtutud KAS § 96 sõnastusest tervikuna, mis tugineb valdavalt kapitalinõuete

direktiivil 2013/36/EL. Järelevalvetegevuse ulatuse ja tegevuste määratlemisel on aluseks

võetud VPTS § 48 lõige 4. Sellisena on kohustus piisavalt laiaulatuslik ja samas vastavuses

järelevalvesubjekti kohustusega.

Eelnõuga ei ole lahendatud probleemi, et näiteks VPTS § 56 punktis 5 sätestatu üle (taotleja on

olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või

tegevusetus ei vasta headele äritavadele;) on keeruline jooksvat või proaktiivset kontrolli

teostada, kuna need asjaolud on pigem juhtumipõhised ega ole seega rutiinselt kontrollitavad.

27

Tegevusloa andmise tingimuste ülevaatamine eemalduks liigselt käesoleva eelnõu eesmärgist.

Sellised praktilised küsimused võiks edaspidi lahendada kõigis finantsvaldkonna seadustes

tervikuna, ühtlustades ja korrastades tegevusloa andmisest keeldumise ja selle tühistamise

aluseid vastavalt nende kontrollimise vajadusele, näiteks paigutades osad tegevusloa andmisest

keeldumise alused tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste hulka ja võimaldades tegevusloa

andmisest keelduda ka tegevusloa tühistamise aluste esinemisel.

Vastavalt MIFID2 artiklile 21 võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi

ESMA) anda inspektsioonile järelevalvemeetodite kohta oma juhised. S

3) Väärteokoosseisu lisamine.

Tegevusloa tingimustele mittevastavuse eest on eelnõuga kavandatud väärteokoosseisu

lisamine VPTS § 23755. Selle kohaselt võib karistada VPTS-s või muus õigusaktis sätestatud

tegevusloa andmise tegevusloa andmise tingimustega pideva vastavuse tagamise kohustuse

rikkumisel. Muule õigusaktile on viidatud direktiivi täiendavas delegeeritud määruses29

sätestatud tingimuste kaasa arvamiseks, millele on viidatud ka eelnõuga kavandatavas VPTS §

56 muudatustes. Näiteks VPTS § 58 lg 2 p 4 viitab samuti tegevusloa andmise tingimustele:

inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui investeerimisühing ei vasta kehtivatele

tegevusloa andmise tingimustele. Seega tuleb need tingimused tuletada just tegevusloa

andmisest keeldumise alustest, ja ka väärteokoosseisu keelatud teo sisustamine sarnaselt

tegevusloa kehtetuks tunnistamisele lahendada tegevusloa andmise tingimuste tõlgendamise

teel.

Samast koosseisust saab subjekti nimetamata lähtuda mis tahes isiku karistamisel, kelle suhtes

selline kohustus kehtib. Nihe teistes seadustes kehtestatud samalaadse kohustuse rikkumisega

võrreldes siiski tekib, sest näiteks panga tegevusloa nõuetele mittevastavuse eest KAS-s

karistust ette nähtud ei ole, ja rangeimaks karistuseks on seni olnud tegevusloa äravõtmine.

Teatud määral on põhjendatav, et pangalt võetakse ära tegevusluba, aga investeerimisteenuseid

osutavat panka võidakse tegevusloa nõuetele mittevastamisel ka karistada. Teisest küljest võib

argumenteerida, kas üksnes tegevusloa äravõtmine on tasakaalus võimaliku tekitatava kahjuga.

Siinkohal võib tulevikus kaaluda lähenemise ühtlustamist, kui seda ei tehta direktiivide tasandil.

Koosseis ei hõlma tegevusloa taotlemisel valeandmete esitamist, mida on nõutud direktiivi

artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktis (i). Haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest,

sealhulgas kui see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument või omandada õigus

on süüteokoosseis ette nähtud KarS §-ga 280.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 54 lõiget 1 VPTS § 54 loetleb tegevusloa taotlemiseks nõutavad dokumendid ja andmed. Eelnõus on kavas

lõike 1 sissejuhatavas osas viidata ka komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/…,30 mis

samuti loetleb sellel eesmärgil vajalikke dokumente. Määruse ja seaduse vahel ei ole

vastuolusid ning võimalikud kattuvused õigusselgust ei kahjusta. Seepärast on eelnõu

eesmärgist lähtudes loobutud esialgu VPTS §-i 54 sisulisest muutmisest ja piirdutud

teavitamiseks viitega otsekohalduvale määrusele. Määrus ei ole käesoleva seletuskirja

ettevalmistamise ajal veel jõustunud. Tegevusloa taotlemist puudutavad sätted võiks edaspidi

kõigis finantsvaldkonna seadustes tervikuna üle vaadata ja vajadusel ühtlustada.

29 Teadaolevalt avaldatakse EL ametlikus väljaandes mais 2017. Hetkel on kättesaadav eelnõu:

http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160714-rts-authorisation_en.pdf 30 Teadaolevalt avaldatakse EL ametlikus väljaandes mais 2017. Hetkel on kättesaadav eelnõu:

http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160714-rts-authorisation_en.pdf

28

Eelnõuga täpsustatakse VPTS § 54 lõike 1 punkti 14, mille kohaselt tuleb investeerimisühingu

tegevusloa taotlejal esitada muu hulgas dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda TFS-

s ettenähtud ühekordne osamakse. Kuna eelnõuga kavandatava VPTS § 47 lõike 7 alusel

kohaldatakse VPTS-s investeerimisühingule väärtpaberite müümise ja soovitamise kohta

sätestatud nõudeid edaspidi ka investeerimishoiuste puhul (mis ei ole väärtpaber VPTS § 2

tähenduses), ning et need nõuded kohalduvad ka krediidiasutustele, siis kohaldatakse MIFID2

artikli 1(4) alusel edaspidi krediidiasutusele kui investeerimishoiuse pakkujale või soovitajale

ka MIFID2 artiklit 14. Selle kohaselt tuleb järelevalveasutusel kontrollida, et tegevusluba

taotlev isik on tasunud osamakse investeeringute hüvitamise osafondi TFS tähenduses. MIFID2

artiklile 14 vastab VPTS § 54 lg 1 punkt 14.

MIFID2 artiklis 14 tehtud täienduse kohaselt loetakse struktureeritud hoiuseid

(investeerimishoiuseid) pakkuva krediidiasutuse puhul investeeringute osafondi osamakse

tasumise kohustus täidetuks, kui ta on täitnud oma kohustused seoses hoiuste osafondiga. See

on põhjendatud, kuna KAS § 891 lõike 2 ja MIFID2 artikli 4(1)(43) kirjeldusele vastavad

hoiused ongi hüvitatavad hoiuste osafondi arvelt, sest neid hoiuseid saab kaasata üksnes

krediidiasutus ja nende puhul hoiustaja riskib ainult teenitava intressi ning (eelnõuga

kavandatud muudatuse kohaselt) riskipreemia osas. Investeerimishoius kuulub samuti

hüvitamisele hoiuste osafondist TFS § 24 lõike 1 alusel, kuna nende põhiosa on tagastatav.

Investeerimisühingul ei ole õigust hoiuseid kaasata. Investeerimisteenuse osutamisega seoses

kliendilt saadud raha tuleb tal paigutada krediidiasutuses avatud kontole. Krediidiasutuse kätte

hoiule antud raha on hüvitatav hoiuste osafondi arvelt (ja sedagi tingimusel, et hoiustajaks on

klient, mitte investeerimisühing, vastavalt TFS § 30 lg 1 punktile 5), sest kui investeerimisühing

kannab kliendilt saadud ja investeeringuna käsitatava summa üle krediidiasutuses avatud

kontole, käsitatakse seda hoiustava panga pankroti korral tema poolt kaasatud hoiusena. Kuid

asjasse puutuva investeerimisühingu pankroti korral saab tema klient oma raha tagasi

investeeringute osafondist.

Kuna investeeringute osafondist ei ole vajadust investeerimishoiuseid hüvitada, on eelnõuga

kavandatud KAS § 2 lõikes 4 teise lausega vabastatud krediidiasutus investeeringute osafondi

makse tasumise kohustusest seoses investeerimishoiuste soovitamise või müügiga. MIFID2

artikli 14 sõnastuse põhjal võib aga jõuda järeldusele, et selline vabastus kohaldub üksnes

seoses investeerimishoiuse müügi või soovitamisega. Eeltoodu põhjal võib esmapilgul tunduda,

et investeerimisteenuseid osutava krediidiasutuse pankroti korral, ja tingimusel, et see

krediidiasutus suudab kliendile tagastada väärtpaberid, puudub vajadus hüvitada tema

klientidelt investeeringuna saadud raha, mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida

investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste

osutamisega (TFS § 42 lg 1 p 1). Kuid ei ole välistatud, et rahas hüvitada tuleb siiski ka

väärtpabereid, mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida investeerimisasutus on

investori arvel hoidnud, käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega

(TFS § 42 lg 1 p 2), kui neid ei ole võimalik mingil põhjusel kliendile tagastada (tõenäosus

selleks on). Samuti võib investeerimisteenuseid osutav krediidiasutus saada kliendilt raha

sihtotstarbeliselt investeerimise eesmärgil, näiteks portfellivalitsemise teenuse osutamisel. Sel

juhul võib seda asjaoludest (sh eriti kliendiga sõlmitud kokkuleppe tingimustest) sõltuvalt

käsitada investeeringuna TFS mõttes, mis kuulub hüvitamisele investeeringute osafondist.

Järelikult on põhjendatud nõuda ka krediidiasutuselt investeeringute osafondi makse tasumist.

Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel piisab hoiuste osafondi ühekordse makse (3200 eurot)

ülekandmise tõendamisest. Kuigi see ei tulene otseselt ülaltoodust, on eelnõus kavas KAS §

131 lg 1 punkti 17 eeskujul ja MIFID2 artikli 14 täpsemaks ülevõtmiseks (sest artikkel 14 viitab

üheselt direktiivile 97/9/EÜ) täiendada VPTS § 54 lõike 1 punkti 14 nii, et investeerimisühingu

29

tegevusloa eeltingimuseks on investeeringute osafondi ühekordse osamakse (1300 eurot)

tasumine. Investeeringute osafondi makse on nõutav ka üksnes investeerimisteenuseid osutava

isiku puhul, st kes ei ole krediidiasutus, sõltumata sellest, kas tema tegevus hõlmab

investeerimishoiuste müüki või soovitamist. Selle täpsustusega saab lisada selgust

krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisel nõutava osafondi asjus võimalike

tõlgendusvaidluste korral.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 56

VPTS § 56 sätestab investeerimisühingu tegevusloa andmisest keeldumise alused. Seoses

paragrahvi täiendamisega lõikega 2, kehtestatakse paragrahvi seni kehtiv tekst lõikena 1.

Seejuures on § 56 eelnõuga kavandatava lõike 1 punktis 1 viidatud MIFID2 delegeeritud

määrusele (EL) nr 2017/…,31 mis samuti näeb ette nõudeid tegevusloa taotlemisel esitatavatele

andmetele. Punkte 3 ja 4 on täiendatud viitega lõike 1 punktile 1. Läbivalt on tehtud

sõnastuslikke parandusi.

Punktis 4 sätestatud keeldumise õiguses on ainsana mainitud inspektsiooni hinnangut loetletud

puuduste tuvastamisel. Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest oma otsusega, mida tal on

kohustus põhistada sõltumata keeldumise alusest. Seega võiks selle täiendi lisada kõigile

punktidele ja sätestada seetõttu ühetaolisuse huvides näiteks lõike 1 sissejuhatavas osas. Kuid

eelnõus on sellest üldse loobutud. Juhi sobivus on küll enam hinnanguline otsus kui näiteks

dokumentide võrdlemine seaduses sätestatud nõuetega, kuid mõlemal juhul on sellegipoolest

tegu inspektsiooni hinnanguga. Samuti on oht, et selline täiend mitte niivõrd ei paku täiendavat

otsustusvabadust seoses punktiga 4, kuivõrd vähendab seda ülejäänud punktides.

Punktis 6 sätestatakse, et inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui taotleja ja teise isiku

vaheline märkimisväärne seos takistab investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve

teostamist või takistab seda riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga

märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide

rakendamine. VPTS § 56 lõikes 1 nimetatud määruse artikkel 10 näeb ette kriteeriumid, millisel

juhul võib grupp takistada järelevalve teostamist.

Selle arvesse võtmiseks täiendatakse §-i 56 lõikega 2, kehtestades inspektsiooni kohustuse

tegevusloa taotlemisel arvesse võtta lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud kriteeriume

(sarnane ülesehitus nt MERAS § 19 lg 2). Määrus on küll otsekohalduv, kuid MIFID2

delegeeritud aktide rohkuse tõttu on selline täiendus õiguskindluse ja järelevalve teostamise

huvides vajalik. Vaatamata kirjeldatud muudatustele võiks tegevusloa taotlemist puudutavad

sätted edaspidi kõigis finantsvaldkonna seadustes tervikuna üle vaadata ja vajadusel

ajakohastada.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 58 lõiget 1 VPTS § 58 sätestab tegevusloa tühistamise tingimused. Lõikes 1 asendatakse tekstiosa

„investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste“ tekstiosaga „investeerimisteenuste või

kõrvalteenuste“. Lõike 2 punkti 2 parandatakse peamiselt sõnastuslikult, muu hulgas seoses

MIFID2 artikliga 70(6)(c) ette nähtud inspektsiooni pädevusega tegevusluba kehtetuks

tunnistada ja et see sobituks MIFID2 artikli 70(3)(a) alapunktiga (i) nõutava karistusega

valeandmete esitamise eest tegevusloa taotlemisel. Vastav süüteokoosseis on ette nähtud

karistusseadustiku §-s 280.

Eelnõuga muudetakse VPTS 8. peatüki 2. ja 3. jagu

31 Teadaolevalt avaldatakse EL ametlikus väljaandes mais 2017. Hetkel on kättesaadav eelnõu:

http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160714-rts-authorisation_en.pdf

30

VPTS 8. jao 2. ja 3. jaos (§-d 581–701) reguleeritakse, kuidas Eestis asutatud investeerimisühing

võib teenuseid osutada teises lepinguriigis või kolmandas riigis ning kuidas välisriigi

investeerimisühing võib osutada oma teenuseid Eestis. MIFID2-s reguleerivad seda osa artiklid

34 kuni 43, välja arvatud artiklid 36 ja 37. Eelnõuga täpsustakse andmeid, mis tuleb

inspektsioonile esitada (nt välisriigi investeerimisühingul tuleb edaspidi esitada kinnitus, et ta

järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid – ehk FATFi

nõudeid).

Muu hulgas on kavas kehtetuks tunnistada normid, mis reguleerivad Eesti investeerimisühingu

poolt välisriigis tütarettevõtja või esinduse asutamist, samuti välisriigi investeerimisühingu

poolt esinduse asutamist Eestis. Selle järgi puudub praktiline vajadus, sest teenuseid osutatakse

MIFID2 kohaselt kas filiaali asutamise teel, piiriüleselt või agendi vahendusel.

Eelnõus on kavas selgemini eristada investeerimisteenuste osutamist agendi vahendusel

(päritoluriigi või välisriigi agendi puhul on täpsustatud kohaldatavat regulatsiooni.

Muudetud on norme, mis puudutavad kolmanda riigi isiku poolt investeerimisteenuste

osutamist Eestis. Edaspidi saab kolmanda riigi isik piirüleselt Eestis teenuseid osutada üksnes

asjatundlikule kliendile ja võrdsele vastaspoolele. Jaekliendile (tavakliendile) teenuse

osutamiseks peab asutama filiaali. Kui aga Euroopa Komisjon on teinud kolmanda riigi suhtes

nn ekvivalentsuse otsuse, saab piiriüleselt teenust Eestis osutada sisuliselt samamoodi nagu

lepinguriigi investeerimisühing (aluseks on MiFIRi artikkel 46).

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-ga 582 VPTS §-ga 582 lisatakse üldised alused, mis tingimustel saab Eestis asutatud ja tegevusloa

saanud investeerimisühing investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid välisriigis osutada. Seda

saab teha kolmel viisil:

a) filiaali asutamisega;

b) piiriüleselt teenuseid osutades;

c) kasutades teenuste osutamiseks Eestis või muus riigis registreeritud investeerimisagenti.

Paragrahv 582 täpsustab teises EL liikmesriigis (seaduses viidatakse lepinguriikidele, mis

hõlmab veel teatud riike) või EL-i mittekuuluvas kolmandas riigis investeerimisteenuste

osutamisel järgitavaid norme. Lepinguriikides investeerimisteenuste kui ka muude

finantsteenuste (nt pangandusteenused) osutamise puhul kehtib vastastikuse tunnustamise

(mutual recognition) ja nn ühtse tegevusloa (single passport) põhimõte, mille kohaselt

lepinguriigid ei või teha takistusi, kui investeerimisühing soovib osutada oma teenuseid ka

teistes lepinguriikides oma koduriigi kõrval. Kolmandate riikide puhul sõltub see nende endi

riikide õigusest st kas ja milliseid tingimusi nad oma riigis teenuste osutamisele seavad. See on

nende otsustada (nt võib keelata teenuste osutamise piiriüleselt ehk nõuda filiaali asutamist).

Sarnased üldiseid aluseid sisalduvad sätted on olemas ka teistes finantssektori seadustes: KAS-

s, krediidiandjate ja –vahendajate seaduses jms. Selline üldsätete kogum on aga siiani VPTS-s

puudunud. Suurema õigusselguse ja arusaadavuse huvides aga see nüüd lisatakse §-na 581 näol.

Investeerimisagentide kaudu investeerimisteenuste osutamisel on oluline eristada seda, kas

teenuseid soovitakse osutada Eesti või teise riigi investeerimisagendi vahendusel. Esimesel

juhul (Eesti investeerimisagent) kohaldub sisuliselt samasugune regulatsioon nagu on ette

nähtud siis, kui teenuseid soovitakse osutada piiriüleselt, teisel juhul (teise riigi

investeerimisagent) kohalduvad aga samasugused nõuded nagu filiaali asutamisel teises riigis.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 59

31

Kehtiv VPTS § 59 näeb ette, et kui investeerimisühing soovib asutada kolmandas riigis

tütarettevõtja või filiaali, peab selleks taotlema inspektsioonilt loa ja esitama teatud andmed.

Paragrahvi 59 muutmisega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad

investeerimisühingu poolt tütarettevõtja asutamist kolmandas riigis. Samuti muudetakse

andmete esitamist reguleerivaid sätteid, kui investeerimisühing soovib asutada filiaali

kolmandas riigis.

Kuna MIFID2 ei reguleeri välisriigis tütarettevõtja asutamist ega omandamist, siis eelnõus on

loobutud seesugusest eriregulatsioonist VPTS-s. See puudub üldjuhul ka muudes

finantsvaldkonna seadustes (IFS jt), ning on reguleeritud üksnes KAS-s. Kolmandas riigis

filiaali asutamiseks kehtestatud nõuded võrreldes kehtiva seadusega kuigi palju ei muutu.

Jätkuvalt peab investeerimisühing taotlema inspektsioonilt loa filiaali asutamiseks kolmandas

riigis, millega seoses tuleb inspektsioonile esitada teatud andmeid. Andmete loetelu jääb

võrreldes kehtiva seadusega valdavalt muutmata. Sisulisematest muudatustest tuleb vastavalt

lõike 2 punktile 3 äriplaani asemel esitada filiaali kohta tegevuskava, mis sisaldab vähemalt

kavandatavate tegevuste, organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide

kirjeldust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 60 lõikeid 2, 3 ja 5

Kehtiv VPTS § 60 näeb ette loa taotlemise menetluse kui investeerimisühing soovib asutada

tütarettevõtjat või filiaali kolmandas riigis. Muudatused on otseselt seotud § 59 muutmisega.

Kuna vastavalt § 59 uuele redaktsioonile ei reguleeri VPTS enam investeerimisühingu

tütarettevõtja asutamist kolmandas riigis, siis §-s 60 lõigetes 2, 3 ja 5 ei ole enam vaja

reguleerida loa taotluse menetlemist kolmandas riigis asutatava investeerimisühingu

tütarettevõtja puhul.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 61 punkte 3 ja 6 ning tunnistatakse kehtetuks punktid 4 ja

5

Kehtiv VPTS § 61 näeb ette alused, millal võib inspektsioon loa andmisest keelduda kui

investeerimisühing soovib asutada tütarettevõtjat või filiaali kolmandas riigis. Muudatused on

seotud § 59 muutmisega ehk §-s 61 tunnistatakse kehtetuks see osa, mis puudutab

investeerimisühingu poolt tütarettevõtja asutamist kolmandas riigis. Punktis 3 asendatakse

sõnad „filiaalid juhataja“ sõnadega „filiaali juhid“, mis on paremini kooskõlas VPTS-i ja

direktiivi mõttega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 62 lõike 1 punkt 4

Kehtiv VPTS § 62 näeb ette alused investeerimisühingule antud loa kehtetuks tunnistamisele

kui investeerimisühing on asutanud filiaali kolmandas riigis. Punkt 4 näeb hetkel ette, et

inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud

loa kehtetuks, kui investeerimisühingut, tema juhte või filiaali juhatajat on karistatud

majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning

karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Tegemist

on nö dubleeriva alusega, kuna punkt 7 viitab §-le 61 ja §-i 61 punkt 3 näeb juba juhtidele

vastavad nõuded ette.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 63

Kehtiv VPTS § 63 kohaselt peab investeerimisühing inspektsiooni teavitama vähemalt 10 päeva

enne välisriigis esinduse avamist. Taolise õigusinstitutsiooni reguleerimiseks puudub vajadus,

kuna direktiiv seda ei reguleeri ja samuti puudub selline regulatsioon ka teistes

finantsvaldkonna seadustes, välja arvatud KAS-s.

32

Eelnõuga muudetakse VPTS § 64 pealkiri ning lõiked 1, 5 ja 11 ja tunnistatakse kehtetuks

lõige 12

Kehtiv VPTS § 64 näeb ette investeerimisühingu poolt teises lepinguriigis filiaali asutamise

korra. Paragrahvi pealkirja lisatakse investeerimisteenuste osutamine teise lepinguriigi

investeerimisagendi vahendusel, kuna direktiivi artikkel 35 eristab teenuse osutamist filiaali

kaudu ja teises lepinguriigis registreeritud investeerimisagendi vahendusel. Ehk kui

investeerimisühing soovib kasutada teenuse osutamiseks Eestis registreeritud agenti, ei

kohaldata talle §-i 64, vaid siis kohaldatakse tema suhtes §-i 65.

Seoses § 64 pealkirja täiendamisega lisatakse ka lõike 1 sissejuhatavasse ossa teenuse

osutamine investeerimisagendi vahendusel. Lisaks muudetakse lõikes 1 sätestatud nn andmete

kataloogi, mille alusel peab investeerimisühing vajalikku teavet esitama inspektsioonile.

Sarnaselt § 59 lõike 2 punktile 3 muudetakse § 64 lõike 1 punkti 1 nii, et äriplaani asemel tuleb

esitada tegevuskava investeerimisühingu plaanitava filiaali kohta, mis sisaldab vähemalt

kavandatavate tegevuste, organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide

kirjeldust. Ülejäänud muudatused lõike 1 punktides 3–6 täpsustavad, mis andmeid tuleb agendi

kohta esitada. Agendi kasutamise korral tuleb esitada inspektsioonile sarnaselt kehtivale

seadusele agendi andmed, uue kohustusena agendi täpsem kirjeldus, mis peab muuhulgas

sisaldama informatsiooni aruandlusahelate kohta ja selle kohta, kuidas agent sobitub

investeerimisühingu äristruktuuri.

Lõikes 5 asendatakse sõna „äriplaan“ läbivalt sõnaga „tegevuskava“.

Lõike 11 muutmisega tunnistatakse kehtetuks lõike esimene lause, mis sätestab, et juhul kui

inspektsioon keelab oma ettekirjutusega investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud

filiaali kaudu teenuste osutamise, siis toimetab ta ettekirjutuse investeerimisühingule

viivitamata kätte. Tegemist on nö dubleeriva sättega kuna üldine haldusõigus näeb juba vastava

põhimõtte ette, samuti puudub vajadus konkreetse tähtaja sätestamiseks.

Lõige 12, mis hetkel sätestab, et investeerimisagendi kasutamine loetakse võrdseks filiaali

asutamisega ja kohaldatakse VPTS-i filiaali asutamist ja tegevust reguleerivaid sätteid,

tunnistatakse kehtetuks. Kuna eelnõuga reguleeritakse investeerimisagendi kaudu teenuste

osutamist eraldiseisvalt filiaali kaudu teenuste osutamisest, siis lõike 12 järgi puudub vajadus.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 65

Kehtiv VPTS § 65 näeb ette korra, mille alusel saab investeerimisühing piiriüleselt teises

lepinguriigis või kolmandas riigis teenuseid osutada. Sarnaselt § 64 muutmisega, muudetakse

ka §-i 65 eelkõige lähtuvalt sellest, et eristada selgemini investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste

osutamist investeerimisagendi vahendusel nö tavapäraselt piiriüleselt teenuse pakkumisest.

Seda reguleerib nii ka direktiivi artikkel 34. Erinevalt §-st 64 peetakse antud juhul silmast

silmas Eestis registreeritud agenti, kes on kantud vastavalt VPTS §-le 1192 Eestis

investeerimisagentide nimekirja.

Paragrahvi lõikes 1 asendatakse sõna „äriplaan“ sõnaga „tegevuskava“ ning täpsustakse,

milliseid andmeid tuleb investeerimisagendi kohta esitada. Lõigetes 2–4, samuti lõigetes 6 ja 7

tehtavad muudatused om sõnastusliku iseloomuga. Lõikes 5 täpsustakse, et investeerimisühing

võib pärast teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe edastamist alustada seal

piiriüleselt teenuste osutamist. Hetkel selline täiend kehtivas seaduses puudub. Samuti on

protseduuri selgitamiseks lisatud, et teenuste lubatud osutamise alguseks on sama paragrahvi

lõikes 3 nimetatud andmete edastamise otsuse avaldamine investeerimisühingule.

33

Lõikest 8 jäetakse välja esimene lause sarnaselt § 64 lõikega 11, mille kohaselt inspektsioon

toimetab ettekirjutuse, mis keelab piiriülesel teenuste osutamise teises lepinguriigis,

investeerimisühingule viivitamata kätte.

Lõige 9, mis näeb ette selle, et investeerimisagendi kasutamisel tuleb edastada inspektsioonile

agendi isikuandmed, tunnistatakse kehtetuks, kuna vastav säte lisatakse paragrahvi lõike 1

punkti 3 ühetaolise lähenemise huvides.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 651 lõiget 2

Kehtiv VPTS § 651 näeb ette korra, mille alusel saab investeerimisühing piiriüleselt

mitmepoolse kauplemissüsteemi ehk alternatiivturu korraldamise teenust osutada. Eelkõige

korrigeeritakse paragrahvi sõnastust ja lõigete paigutust, et see vastaks täpsemini nii eelmiste

§-de ülesehitusele kui ka direktiivi artiklis 34 lõikes 7 sätestatule. Olulisem täiendus on, et

direktiiv näeb uue investeerimisteenusena lisaks alternatiivturu korraldamisele ette ka

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldamise. Samuti on korrigeeritud vastavalt

direktiivi artikli 34 lõike 7 teisele lõigule kehtivas seaduses lõikes 3 sätestatut, et

investeerimisühing edastab inspektsioonile olemasolu korral ka Eestis asutatud mitmepoolses

kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed. Kuna Eestis asutatud alternatiivturul

osalejate ja kaugliikmete andmed on investeerimisühing kohustatud inspektsioonile esitama

juba alternatiivturu korraldajana, siis vastavalt direktiivi artikli 34 lõike 7 teisele lõigule on

eelnõuga § 651 lõikes 2 korrigeeritud, et inspektsioon edastab need andmed nõudmisel

lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 652

Kui § 581 näeb ette üldised alused Eesti investeerimisühingu poolt investeerimisteenuste

osutamiseks välisriigis, siis §-ga 652 nähakse ette, mis tingimustel saab välisriigis asutatud ja

oma päritoluriigis tegevusloa saanud investeerimisühing Eestis investeerimisteenuseid osutada.

Sarnaselt Eesti investeerimisühingule saab välisriigi investeerimisühing investeerimisteenuseid

osutada Eestis teenuseid kolmel viisil:

a) avades selleks filiaali Eestis;

b) osutades siin teenuseid piiriüleselt;

c) kasutades teenuste osutamiseks oma päritoluriigi või Eesti investeerimisagenti.

Lõige 2 täpsustab, milliseid norme tuleb järgida kui investeerimisteenuseid soovib osutada

mõne teises lepinguriigi investeerimisühing. Vastavalt eespool kirjeldatule, siis kehtib ka siin

vastastikuse tunnustamise põhimõte: liikmesriik ei saa teha takistusi, kui teise lepinguriigi

investeerimisühing soovib siin teenuseid osutada, juhul kui sel ühingul oma päritoluriigis

väljastatud ja kehtiv tegevusluba.

Lõige 3 täpsustab, milliseid norme tuleb järgida, kui teenuseid soovib osutada kolmanda riigi

investeerimisühing.

Lõikega 4 sätestatakse, et kolmanda riigi investeerimisühing võib piiriüleselt teenuseid osutada

üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele vastaspoolele. See on oluline muudatus võrreldes

kehtiva seadusega, kuna hetkel selline piirang puudub. Ehk edaspidi peab kolmanda riigi

investeerimisühing asutama Eestis filiaali kui ta soovib siin ka tavaklientidele oma teenuseid

osutada. Selline lähenemine tuleb MIFIR artiklist 46, mida toetab ka MIFIR põhjenduspunktis

42 toodud põhimõte.

Lõikes 5 sätestatakse samuti oluline põhimõte, mille kohaselt kolmanda riigi

investeerimisühing ei pea 8. peatüki 3. jaos sätestatut järgima, kui Eestis asuv klient pöördub

omal initsiatiivil investeerimisteenuse saamiseks selle investeerimisühingu poole. Ehk sellisel

34

juhul ei pea see kolmanda riigi investeerimisühing siin oma filiaali asutama ega piiriüleselt oma

tegevust registreerima. Seda põhimõtet kirjeldab täpsemalt direktiivi põhjenduspunkt 111,

milles märgitakse, et põhimõte siiski ei rakendu, kui kolmanda riigi investeerimisühing ükskõik

millisel kujul reklaamib oma teenuseid EL lepinguriikides eesmärgiga saata siit kliente.

Lõigetega 6 ja 7 täpsustatakse 3. jao kohaldumisala.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 66

Kehtiv VPTS § 66 näeb ette, et kolmanda riigi investeerimisühing peab Eestis filiaali

asutamiseks taotlema inspektsioonilt loa ja esitama teatud andmed. See põhimõte säilib ka

eelnõus, muutub üksnes esitatavate andmetele loetelu.

Lõikes 2 sätestatud andmete loeteluga täpsustatakse võrreldes kehtiva seadusega juhtidele

esitatud nõudeid ja äriplaani asemel nõutakse tegevuskava, mis peab sisaldama vähemalt

kavandatavate tegevuste, kolmanda riigi investeerimisühingu organisatsioonilise ülesehituse ja

edasiantavate funktsioonide kirjeldust.

Lõikes 3 nähakse aga uue nõudena ette, et kolmanda riigi investeerimisühing peab esitama

kinnituse selle kohta, et ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

standardeid (FATF).

Korrigeeritud on ka dokumentide esitamise suhtes kehtivat keelenõuet. Kui hetkel lõige 5 näeb

ette, et võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul

legaliseerida konsulaarseaduses sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse

tõlkega, siis uue lõike 4 kohaselt tuleb andmed ja dokumendid esitada vandetõlgi tehtud või

notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed

ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 67 lõikeid 2 ja 3

Kehtiv VPTS § 67 näeb ette loa taotlemise menetluse, kui kolmanda riigi investeerimisühing

soovib asutada filiaali Eestis. Paragrahvi 67 lõige 2 näeb ette alused, millal inspektsioon võib

keelduda filiaali asutamiseks loa andmisest. Lõike 2 punktis 3 nähakse uue keeldumise alusena

ette, et kui kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu

mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, mis tagab maksustamisalase

teabe tõhusa vahetamise, siis keeldub inspektsioon loa andmisest. Lõikes 3 muudetakse viiteid,

mis puudutavad §-i 66 lõigete järjekorra muutumist.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 68

Sarnaselt kehtiv VPTS §-ga 63 reguleerib § 68 välisriigi investeerimisühingu esinduse avamist

Eestis, mille kohaselt peab investeerimisühing teavitama inspektsiooni ja esitama talle teatud

dokumente. Taolise õigusinstitutsiooni reguleerimise järgi puudub vajadus, kuna direktiiv seda

ei reguleeri ja esinduse avamist puudutav regulatsioon puudub ka teistes finantsvaldkonna

seadustes, välja arvatud KAS-s. Kui välisriigi investeerimisühing soovib oma teenuseid siin

osutada, siis kohaldub talle § 652 kohaselt üldine teenuste osutamise regulatsioon.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 69

Kehtiv VPTS § 69 näeb ette korra, mille alusel saab teise lepinguriigi investeerimisühing

asutada Eestis filiaali (vastupidine olukord on sätestatud §-s 63). Paragrahvi pealkirja ja lõikess

1 lisatakse investeerimisteenuste osutamine investeerimisagendi vahendusel. Seda põhjusel, et

direktiivi artikkel 35 eristab teenuse osutamist filiaali kaudu ja investeerimisagendi vahendusel.

Erinevalt §-st 63 ei mõelda siin sellist agenti, kes on registreeritud just selles teises lepinguriigis

(päritoluriigis). Ehk kui investeerimisühing soovib kasutada teenuse osutamiseks oma

35

päritoluriigis registreeritud agenti, ei kohaldata talle §-i 69, vaid siis kohaldatakse tema suhtes

§-i 70 (teenuste osutamine piiriüleselt).

Lõikes 2 muudetakse nn andmete kataloogi, mille alusel peab investeerimisühing vajalikku

teavet esitama inspektsioonile. Sarnaselt eelmiste muudatusega 8. peatüki 3. jaos muudetakse

§ 69 lõike 1 punkti 1 nii, et äriplaani asemel tuleb esitada investeerimisühingu plaanitava filiaali

kohta tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, organisatsioonilise

ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust. Ülejäänud sisulised muudatused lõike 1

punktides 2–5 seonduvad eelkõige sellega, mis andmeid tuleb agendi kohta esitada. Agendi

kasutamise korral tuleb esitada inspektsioonile sarnaselt kehtiva seaduse sõnastusele agendi

isikuandmed, kuid uue kohustusena täpsem kirjeldus agendi kohta, mis peab muuhulgas

sisaldama informatsiooni aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub

investeerimisühingu äristruktuuri.

Lõikes 5 sätestatakse, et vastavate andmete või dokumentide muutumisest tuleb inspektsiooni

teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette.

Lõike 7 muutmisega täpsustakse seda, et milliseid VPTSi nõudeid ja direktiivi nõudeid teise

lepinguriigi investeerimisühing peab siin filiaali kaudu teenuste osutamisel täitma.

Muudatused § 69 ülejäänud lõigetes on tehnilise iseloomuga.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 70

VPTS § 70 näeb ette korra, mille alusel saab teise lepinguriigi investeerimisühing piiriüleselt

oma teenuseid Eestis osutada. Sarnaselt eespool sätestatud muudatustega, siis ka § 70 lõiget 1

muudetakse eelkõige lähtuvalt sellest, et täpsustada investeerimisteenuste osutamist

investeerimisagendi vahendusel, kes on registreeritud selles samas lepinguriigis, kus on

tegevusloa saanud ka investeerimisühing (päritolulepinguriigis). Lisaks asendatakse ka lõikes

1 sõna „äriplaan“ sõnaga „tegevuskava“ ning täpsustakse seda osa, milliseid andmeid tuleb

investeerimisagendi kohta esitada.

Lõigetes 2 ja 3 tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga.

Kehtiva § 70 lõige 3 muutub lõikeks 4. Lõige reguleerib olukorda kui investeerimisühing soovib

osutada alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldamise teenust

Eestis. Uuendusena lisatakse, et inspektsioon peab olemasolu korral saama ka teabe meetmete

kohta, millega soodustakse juurdepääsu eelnimetatud kauplemissüsteemi liikmeks saamisel või

seal osalemiseks enne kui seda teenust siin soovitakse hakata pakkuma.

Lõigetes 5 ja 6 võrreldes kehtiva seadusega sisuliselt midagi ei muutu, tehakse üksikuid tehnilisi

parandusi.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 701

Kehtiv VPTS § 701 näeb ette korra, mille alusel saab kolmanda riigi investeerimisühing

piiriüleselt Eestis teenuseid osutada. Kehtiva seaduse kohaselt on selleks vaja inspektsiooni

luba. Uudse lähenemisena sätestab MiFIR (artiklid 46–49) korra, kuidas kolmanda riigis

asutatud investeerimisteenuseid osutav isik saab neid teenuseid liikmesriigis piiriüleselt (ilma

filiaali asutamata) osutada. MiFIR artikli 47 kohaselt teeb Euroopa Komisjon otsuse, milliste

kolmandate riikide regulatsioon ja järelevalvekorraldus vastab EL investeerimisteenuste

osutamise regulatsioonile ja järelevalvekorraldusele (samaväärsuse põhimõte).

36

Lõige 1 sätestabki eeltoodust tulenevalt, et juhul kui kolmanda riigi õiguskord ja

järelevalvekorraldus on tunnistatud Euroopa Komisjoni poolt samaväärseks EL-ga, siis võib

vastava riigi isik Eestis piiriüleselt teenuseid osutada MiFIR 46 alusel ning andmete esitamisel

peab järgima VPTSi §-s 70 sätestatut, ehk sama, mida teise liikmesriigi investeerimisühing

peab piiriüleselt teenuste osutamisel järgima. Eeltoodu tuleneb MiFIR artikli 46 lõikest 3.

Sisuliselt tähendab see, et eelnimetatud isik võib osutada Eestis teenuseid samamoodi nagu

lepinguriigiühing investeerimisühing, juhul kui Euroopa Komisjon on selle kolmanda riigi

suhtes vastava ekvivalentsuse otsuse teinud.

MiFIR artikkel 46 lõike 4 viimane lõik sätestab, et juhul kui Euroopa Komisjon ei ole

samaväärsuse otsust teinud või see on kaotanud nö kehtivuse, siis saab liikmesriik sätestada

oma siseriikliku korra, mis tingimustel kolmanda riigi isik siin teenuseid piiriüleselt osutada

saab: „Member States may allow third-country firms to provide investment services or perform

investment activities together with ancillary services to eligible counterparties and professional

clients within the meaning of Section I of Annex II to Directive 2014/65/EU in their territories

in accordance with national regimes in the absence of the Commission decision in accordance

with Article 47(1) or where such decision is no longer in effect“. Vastav kord kehtib juba täna

VPTS §-s 701. Eelnõuga seda muudetakse.

Sarnaselt §-i 66 muutmisega (kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali asutamine Eestis)

täpsustatakse §-i 701 lõikega 3, võrreldes kehtiva seadusega, juhtidele esitatud nõudeid ja

äriplaani asemel nõutakse tegevuskava, mis peab sisaldama vähemalt kavandatavate tegevuste,

kolmanda riigi investeerimisühingu organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate

funktsioonide kirjeldust.

Lõikes 4 nähakse uue nõudena ette, et kolmanda riigi investeerimisühing peab esitama

kinnituse, et ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid

(FATF).

Samamoodi nagu ka §-s 67, nähakse §-i 701 lõike 7 punktis 3 täiendava alusena ette, et

inspektsioon keeldub loa andmisest, kui kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud OECD

tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, mis

tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise.

Muude lõigete muudatused, võrreldes kehtiva seadusega, on eelkõige tehnilise iseloomuga.

Kehtiva seaduse lõiked 7–9, mis reguleerivad esialgse loa taotlemise muutumist, tunnistatakse

kehtetuks, sest see olukord on juba reguleeritud §-i 701 lõikega 6.

Kolmandate riikide puhul on oluline rõhutada, et kolmanda riigi isik saab võrreldes kehtiva

seadusega osutada piiriüleselt teenuseid üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele

vastaspoolele (vt MiFIRi põhjenduspunt 42: „Under this Regulation, the provision of services

without branches should be limited to eligible counterparties and professional clients per se.“).

Ehk sellisel kujul nagu VPTS §-s 701 on sätestatud, teenuseid tavaklientidele piiriüleselt enam

osutada ei saa.

Eelnõuga moodustatakse VPTS §-dest 72–81 VPTS 9. peatüki 1. jagu ja §-dest 811–832

vastavalt 2. jagu

Muudatuse eesmärk on paremini struktureerida VPTS 9. peatüki sätteid. Nagu nähtub peatüki

pealkirjast, reguleerib see kolme teemat: investeerimisühingu kontrollile, juhtimisele ja

organisatsioonilisele ülesehitusele esitatavaid nõudeid. Teemade mahu põhjal on peatükk

jagatud kaheks jaoks, millest esimene keskendub investeerimisühingus olulise osaluse

omandamise protsessile (ehk kontrolli saavutamisele) ja juhtidele esitatavatele nõuetele. Jaotise

37

pealkiri on „Oluline osalus ja juhtimine“. Vajadusel võiks peatüki jaotada ka kolmeks, kuid

muudatuse eesmärk oli eelkõige eristada selgemalt organisatsioonilised nõuded. Paragrahvidest

811–832 moodustatakse seaduse 9. peatüki 2. jagu pealkirjaga „Organisatsioonilised nõuded“.

Nõuete teemapõhine grupeerimine toetab seaduse jälgitavust ja vajalike normide leitavust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 72 sissejuhatavat tekstiosa

VPTS § 72 sätestab investeerimisühingus olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele

esitatavad nõuded. Paragrahvi sissejuhatuse kohaselt võib olulise osaluse omandada igaüks, kes

vastab esitatud nõuetele. Selline isik on paragrahvi sissejuhatuses tähistatud terminiga „isik“,

mis on sõnastuse valikuna erinevatel põhjustel ebaõnnestunud. Esiteks ei erista see mõiste §-de

72–78 kontekstis kuidagi isikut, kes vastab §-s loetletud nõuetele, isikust, kes nõuetele ei vasta.

Seega ei aita kasutatud ühisnimetaja selliseid isikuid esile tõsta ega lisa õigusselgust. Lisaks on

sama terminit kasutatud juba paragrahvi punktis 2 ja paljudes muudes kohtades teises

tähenduses. Viidatud on muuhulgas juriidilisele ja füüsilisele isikule jne. Kokkuvõttes, isik on

liiga üldine mõiste, et seda kasutada eritähenduses, kuna ei ole selge, millal on seda tehtud

sihilikult, ning see tekitab asjatuid tõlgendamisküsimusi. Lisaks defineerib § 73 täiendavalt

„omandaja“ ja mujal on viidatud läbivalt isikule, kes soovib omandada. See tähendab, et

terminit ei ole tegelikult õnnestunud eesmärgikohaselt kasutada. Terminist loobumine

nimetatud paragrahvide konteksti jälgitavust ei mõjuta.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 79

Nõudeid investeerimisühingu juhtidele (juhatuse ja nõukogu liikmed) ja teatud ulatuses

töötajatele on VPTS-s reguleeritud §-dega 79–81. Eelnõuga muudetakse eelkõige §-i 79,

osaliselt §-sid 791 tuginedes MIFID2 artiklile 9. Ka hetkel kehtiv § 79 näeb ette nn tavapärase

fit&proper nõuded investeerimisühingu juhtidele, kuid eelnõuga täiendatakse erinevaid

juhtimisalaseid kohustusi. Näiteks peavad investeerimisühingu juhid määratlema konkreetsed

meetmed investeerimisühingu efektiivseks ja usaldusväärseks juhtimiseks, vastutama nende

rakendamise eest ning neid ka regulaarselt üle vaatama. Lähtuda tuleb sellest, et see aitaks kaasa

väärtpaberituru terviklikule toimimisele ja oleks otseselt klientide huvidega kooskõlas.

Võrreldes kehtiva seadusega kaotatakse juhtide kõrghariduse nõue, kuid säilitatud on nõue, et

investeerimisühingu juhatuses peab olema vähemalt 2 liiget. Viimases küsimuses on MIFID2-

ga liikmesriigile antud valikuvõimalus, mida võib endiselt soovi korral realiseerida. Eelnõu

ettevalmistamisel see teema turuülese huvina esile ei kerkinud.

VPTSi § 79 näeb ette korra, millistele nõuetele peavad vastama investeerimisühingu juhid (nn

fit & proper nõuded), kelleks on juhatuse ja nõukogu liikmeid. Vastavalt VPTS § 54 lõike 11

teisele lausele, võib inspektsioon juhina käsitada ka investeerimisühingu töötajat või muud

isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid investeerimisühingu arengu või äritegevuse

suhtes.

Sarnased juhtidele esitatavad nõuded kehtivad ka kõikide teiste finantsjärelevalve subjektide

juhtidele, nt krediidiasutustele, kindlustusandjale jt.

Kuna ka varasem direktiiv on juba juhtide nõudeid sellisel kujul reguleerinud, siis §-is 79 on

eelkõige muudetud sõnastust ja ümber struktureeritud lõigete paigutust nii, et see oleks

lähedasem teiste finantssektori seaduste vastavate normidega.

Vastavalt direktiivi artiklile 9 kohaldub investeerimisühingu juhtidele osaliselt sama

regulatsioon, mis krediidiasutuste juhtidele (direktiivi artikkel 9 lõige 1 viitab direktiivi

2013/36/EL ehk CRD artiklite 88–91 kohaldamisele). Seepärast on §-i 79 täiendatud vastavalt

selliselt, et osad krediidiasutuste juhtidele kehtivad nõuded kohalduvad ka investeerimisühingu

juhtidele.

38

Nagu ka kehtivas seaduses, jääb § 79 lõikega 1 kehtima põhimõte, et investeerimisühingu juhiks

võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud

teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.

Lõige 2 täpsustab, mis juhtudel ei ole ärialane maine laitmatu. Oluline on märkida, et tegemist

ei ole ammendava loeteluga.

Lõige 3 sätestab nn mitmekesisuse põhimõtte, mille kohaselt tuleks nõukogusse ja juhatusse

valida sellised isikud, et vastavate juhtimisorganite koosseis oleks piisavalt mitmekesine, ehk

juhtorganites peaks olema vanuse, kogemuste ja soo põhjal erinevaid isikuid. Sarnane põhimõte

on sätestatud ka pankadele KAS § 48 lõikega 2.

Lõige 4 sätestab, et investeerimisühingu juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget, direktiiv

annab selles osas valiku (artikkel 9 lõiked 5 ja 6). See on ka kehtivas seaduses nii (§ 79 lõige

2) ja nt KAS-s krediidiasutuste puhul (panga puhul on nõutav juhatuse liikmete arv isegi 3).

Siiski on see liikmesriigi valik, kas investeerimisühingul peab olema vähemalt kaks juhatuse

liiget või piisaks ka ühest.

Lõikega 5 sätestatakse üks kesksemaid juhtimispõhimõtteid (artikkel 9 lõige 3). Selle kohaselt

peavad investeerimisühingu juhid sisuliselt määratlema investeerimisühingu efektiivse ja

usaldusväärse juhtimiskorralduse. Sealjuures tuleb arvestada mitte investeerimisühingu enda

huve, vaid selline juhtimiskorraldus peab kaasa aitama laiemalt väärtpaberituru terviklikule

toimimisele ja samuti lähtuma klientide huvidest.

Lõige 6 täpsustab omakorda lõikes 5 sätestatut. Sätestatakse kolm nõuet: a) juhid peavad ette

nägema, kuidas investeerimisühing teenuseid soovib osutada ning milliste oskuste ja

teadmistega peavad teenuste osutamiseks olema töötajad; b) juhid peavad kiitma heaks teenuste

osutamise ja toodete pakkumise üldise poliitika; c) juhid peavad määratlema

investeerimisteenuste osutamisega seotud isikute tasustamise poliitika ja seda tegema selliselt,

et oleks tagatud laiemalt vastutustundlik ärijuhtimine ja klientide võrdne kohtlemine.

Lõikega 7 sätestatakse, et investeerimisühingu juhid peavad regulaarselt üle vaatama

investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide ning juhtimiskorralduse asjakohasuse ja

rakendamise seoses teenuste osutamisega ning klientidele teenuste osutamise poliitika. Samuti

peavad nad võtma tarvitusele vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. See

nõue on veidi teistsugusel kujul sätestatud kehtiva VPTS § 79 lõikes 7. Eelnõus viiakse see

täpsemini direktiiviga kooskõlla (artikkel 9 lõike 3 eelviimane osa).

Lõikega 8 sätestatakse, et selleks, et investeerimisühingu juhid saaksid oma ülesandeid täita,

tuleb neile tagada piisav juurdepääs vajalikule informatsioonile ja dokumentidele.

Lõikes 9 sätestatakse uus nõue, mille kohaselt investeerimisühingu juhid peavad pühendama

piisavalt aega oma põhiülesande täitmiseks ehk investeerimisühingu juhtimiseks. Samuti peab

olema tagatud, et juhid peavad saama ennast piisavalt vastavalt kutsealastele teadmistele

täiendada. Sarnane nõue on sätestatud ka pankadele KAS § 48 lõikega 41.

Kehtiva VPTS §-st 79 on aga (osaliselt) välja jäetud lõige 3, mis hetkel sätestab, et

investeerimisühingu juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus

ja investeerimisühingu juhtimiseks vajalik töökogemus. Seega ei nõuta enam eelnõus, et

juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus. Eelnõu § 79 lõige 1 sätestab, et juhatuse liikmel peab

olema investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused ning

39

kutsealane sobivus. Selline sõnastus on täpsemini kooskõlas direktiiviga, mis samuti ei nõua

kõrgharidust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 791

Paragrahv 791 sätestab nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele. Lõikega 1 nähakse

ette sisuliselt sama nõue, mis on sätestatud kehtiva VPTS § 79 lõikes 5, mille kohaselt

investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava

ettenägelikkuse ning pädevusega ja vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele,

lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest. Eelnõuga sätte sõnastus ei muutu,

muutub vaid asukoht.

Lõikega 2 lisatakse MIFID2 artikli 25 lõikest 1 tulenev investeerimisühingu kohustus tagada,

et investeerimisühingu nimel või huvides väärtpaberi, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse

kohta kliendile teabe andmise või investeerimisnõustamisega tegeleval töötajal on vajalikud

teadmised ja pädevus, et täita VPTS §-des 86–872 sätestatud kohustusi. Hetkel puudub VPTS-

s selline nõue. Sarnane üldnorm on olemas § 811 lõike 1 punktis 3, kuid see tunnistatakse

eelnõus kehtetuks, kuna on üle võetud rakendusdirektiivist.

Lõikes 5 on üle võetud liikmesriigi kohustus avaldada vastavad hindamiskriteeriumid. Eelnõu

kohaselt avaldab inspektsioon need oma soovitusliku juhendiga, mille aluseks on ESMA

juhised.

Lõigete 2 ja 5 sisu on paigutatud §-i 791, ja mitte näiteks §-i 871, kuna need ei ole tegevusalased

nõuded nagu kliendi teavitamine või väärtpaberi asjakohasuse või sobivuse hindamine, vaid

pigem eeltoodud kohustuste täitmist toetavad organisatsioonilised nõuded. Lõikes 2 ei ole

lisatud direktiivi teksti kohaselt, et investeerimisühing peab tõendama kohustuse täitmist

inspektsiooni nõudmisel. Kohustuse täitmise kontrollimisel annab inspektsioon

haldusmenetluse reeglite kohaselt investeerimisühingule võimaluse oma käitumist põhjendada

ja rikkumise tõendamisel teeb ettekirjutuse või määrab karistuse. Nii on kõigi kohustustega,

mille üle inspektsioon järelevalvet teostab. Sellist tõendamiskohustust ei ole kehtestatud ka nt

KAS-s ega FIS-s.

Paragrahvi 791 lõike 3 tekst on olemas ka kehtiva VPTS §-s 791. Lõikes 3 viidatakse nendele

KAS sätetele, mis kohalduvad ka investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele. Säte põhineb

direktiivi artiklil 9(1). Need KAS sätted kehtivad juba täna investeerimisühingutele, eelnõus

lisandub veel viide KAS § 49 lõikele 2. Välja jäetakse viide KAS § 63 lõike 2 punktile 51, mis

sätestab, et krediidiasutuse sise-eeskirjadega tuleb kindlaks määrata ka krediidiasutuse juhatuse

liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ning

meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende

põhimõtete järgimise kontrollimise protseduur. Kuna eelnõuga sätestatakse samasugune

põhimõte § 82 lõike 3 punktis 31, siis viide KAS vastavale normile ei ole enam vajalik.

Mis puudutab täiendava viite lisamist KAS § 49 lõikele 2, siis eeltoodud norm sätestab, et

krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla teise äriühingu juht, välja arvatud juhul, kui see

äriühing kuulub samasse gruppi või teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige

ega revident. Samad piirangud nähakse eelnõus ette investeerimisühingutele. On mõistlik, et

lähenemine oleks sama nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute puhul.

Lõike 3 teise lausega sätestatakse täiendav teavitamiskohustus inspektsioonile. Nimelt juhul

kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu nõukogu liikmele KAS § 49 lõike 13 punktis

3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest ESMA-t. Sisuliselt võib inspektsioon lubada

investeerimisühingu nõukogu liikmel olla veel ühel nõukogu liikme ametikohal

40

(krediidiasutuse nõukogu liikmetele on teistel ametikohtadel olemine piiratud tulenevalt KAS

§ 49 lõigetes 11–14, mis kohalduvad viitamise teel ka investeerimisühingutele).

Lõikega 4 sätestatakse uue nõudena, et investeerimisühing juhatuse liikmete ja töötajate

tasustamise põhimõtted ei tohi minna vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma

tegevuses kliendi parimatest huvidest. Samuti ei või investeerimisühing ajendada oma töötajaid

soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit, võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini

vastava väärtpaberiga. Säte põhineb direktiivi artiklil 24(10).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 80 lõiget 2

VPTS § 80 sätestab, millistel juhtudel tuleb inspektsiooni investeerimisühingu juhtidest ja

audiitorist teavitada (nt kui juht vahetub). Paragrahvi 80 lõikes 2 on sõna „juhid“ muudetud

ainsusesse ja lisatakse, et investeerimisühing on kohustatud teavitama inspektsiooni ka juhi

ametiaja pikendamisest (tuginedes äriseadustiku § 309 sõnastusele). Samuti on täiendatud

direktiivi artikli 9 lõike 5 põhjal, et inspektsioonile tuleb esitada loetletud muudatustest

teavitamisel ka asjakohane teave, mis on vajalik, et hinnata VPTS § 79 lõigetes 5–7 nimetatud

asjaolusid (nt efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed, nõuded organisatsiooni

ülesehitusele investeerimisteenuste osutamiseks, teenustega seotud isikute tasustamise poliitika

vms).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 811 lõiked 1–3 ja 5–8, § 821, § 823 lõiked 2–6, §

824 lõiked 3–10, § 825, § 826, § 827 ning 828 VPTS § 811 kehtestab investeerimisühingule esitatavad üldised organisatsioonilised nõuded.

Valdav osa paragrahvi sisust on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist. MIFID1 ja selle

rakendusdirektiiv muutuvad alates MIFID2 rakendumisest (jaanuaris 2018) kehtetuks.

Rakendusdirektiivi sisu on täiendatud kujul vormistatud MIFID2 täiendava delegeeritud

määrusena (EL) nr 2017/565. Seega, varem rakendusdirektiivist üle võetud VPTS sätted

kehtivad edaspidi valdavalt otsekohalduvana, mistõttu VPTS § 811 lõiked 1–3, lõike 4 teine

lause ja lõiked 5–8, nagu ka mitmed muud VPTS sätted on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada,

et kõrvaldada samasisuliste normide samaaegse kehtivuse korral tekkiv selgusetus.

Seletuskirja lisas 2 toodud tabelis on viidatud eelnõuga kehtetuks tunnistatavate normide nn

päritolunormidele rakendusdirektiivis ja jälgitavuse huvides tõmmatud paralleele delegeeritud

määrusega, mistõttu sätete kehtetuks tunnistamise sisulisest põhjendamisest on loobutud.

Alljärgnevalt on põhjendatud teatud sätete säilitamist:

VPTS §-st 811 säilitatakse üksnes lõike 4 esimene lause, mis vastab MIFID2 artikli 16 lõikele

4, ja mille kohaselt investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud,

tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise

järjepidevus ja korrapärasus.

VPTS §-st 823 säilitatakse lõige 1, mis vastab MIFID2 artiklis 16(2) ehk MIFID1 artiklis 13(2)

sätestatud üldnõudele.

VPTS § 824 lõiked 1, 4, 8 ja 9 säilitatakse ja muudetakse. Lõige 1 vastab MIFID2 artikli 16(3)

esimesele lõigule, mille kohaselt investeerimisühing peab rakendama tõhusaid

organisatsioonilisi ja administratiivseid meetmeid, et hoida ära huvide konfliktid, mis võiks

kahjustada klientide huve. Samuti on lõikes 1 arvesse võetud MIFID2 artikli 23 lõikes 1

sätestatu. Lõiget 1 on täiendatud teise lausega vastavalt MIFID2 artiklile 23(1), mille kohaselt

lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka rahalise või mitterahalise tasu või hüve

saamisel seoses investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega ning investeerimisühingu

41

juhatuse liikmete ja töötajate tasustamisel. Tasustamise põhimõtted on defineeritud KAS-s, mis

kohaldub investeerimisühingu suhtes vastavalt § 791 lõikele 3.

Lõikest 1 on tehnilise muudatusena välja jäetud viimane lause, sest sise-eeskirjade kehtestamise

kohustus on sõnastatud lõike esimeses lauses.

Lõige 4 on säilitatud, kuna vastab MIFID2 artiklile 23(2). Lõikes 4 on muudetud sõnastust, et

asendada investeerimiskõrvalteenuste sõna sõnaga „kõrvalteenus“.

Lõiked 8 ja 9 on säilitatud. Lõige 8 tulenes MIFID1 rakendusdirektiivi artikli 22 lõikest 4. Sama

tekst on kehtestatud aga MIFID2 artikli 23 lõikena 3. Samuti säilitatakse § 824 lõikes 9

sätestatud püsiva andmekandja definitsioon. Ka see tulenes MIFID1 rakendusdirektiivist, kuid

on paigutatud MIFID2 mõistete hulka, s.o artiklis 4(1)(62). Lõiget 8 on vastavalt täiendatud,

lisades, et teavitus peab võimaldama kliendil teha teenuse kohta igakülgselt kaalutud otsuse

huvide konflikti tekkimise kontekstis. Lõikes 9 on definitsiooni laiendatud, nii et see kehtib

kogu seaduse tähenduses (näiteks §-s 87 on samuti seda mõistet kasutatud).

Eelnõuga on muudetud VPTS § 826 pealkiri ja tekst

VPTS § 826 sätestab nõuded investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmisele. Selle

tekst kehtestatakse muudetud kujul.

VPTS § 826 näib kehtival kujul olevat osaliselt siseriiklik lahendus, mis ei vasta täpselt MIFID1

artiklile 13(5). Lõige 1 tugineb ilmselt MIFID1 rakendusdirektiivi artiklile 2(6), ning sellest on

kavas loobuda, kuna vastav reegel tuleneb edaspidi MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr

2017/565 artiklist 2(3) (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust

ja seletuskirja lisa 2).

Sätte kehtetuks tunnistamine on vajalik ka seetõttu, et lõige 1 on piiravam kui direktiiv ette

nägi. Selle kohaselt on investeerimisühingul õigus oma kohustuste paremaks täitmiseks

kolmandale isikule edasi anda investeerimisteenusega seotud tegevusi. MIFID1

rakendusdirektiivi artikkel 2(6) defineerib edasiandmist laiemalt: see on mis tahes vormis

kokkulepe investeerimisühingu ka teenusepakkuja vahel, mille alusel teenusepakkuja juhib

teatud protsesse, osutab teenust või teostab tegevusi, mida muul juhul oleks teinud

investeerimisühing ise. Mõiste ei kehtesta küll reeglit, kuid määravaks on siin asjaolu, et

paragrahvis sätestatut kohaldatakse just lõikes 1 edasiandmisena defineeritud tegevuse kohta.

See tähendab, et edasi antavate tegevuste ring on piiratud, sisaldades üksnes teenusega seotud

tegevusi, samas kui edasi anda saab ka teenuse osutamist Kehtivad reeglid seega rangemad kui

direktiiv ette nägi. Seda samuti põhjusel, et teise olulise erinevusena võrreldes direktiiviga, ei

ole § 826 lõikes 2 täpsustatud, et investeerimisühingu kehtestatavad sise-eeskirjad peavad

hõlmama üksnes teenuste osutamise jaoks kriitilise tähtsusega tööülesande või tegevuse

edasiandmise korda. Oluline tööülesanne või tegevus on defineeritud § 826 lõikes 4.

Paragrahvis sätestatud edasiandmise tingimused rakenduvad mis tahes tegevuse või

tööülesande edasiandmisel.

Eelnõuga on kavandatud VPTS § 826 pealkirja ja teksti muutmine, et kehtestada vastavalt

MIFID2 artiklile 16(5) edasiandmise üldpõhimõtted. Paragrahvi pealkirja on vastavalt

muudetud ja selleks on „Olulise tööülesande või tegevuse edasiandmine“.

Lõike 1 sõnastus lähtub teatud määral kehtiva seaduse § 826 lõike 2 sissejuhatusest. Sise-

eeskirjade kehtestamise nõudest ei ole loobutud, lähtudes MIFID2 artikli 16 lõikes 2

kehtestatud nõudest. Ka delegeeritud määruse põhjenduspunktides 29 ja 36 (vastavalt MIFID1

rakendusdirektiiv põhjenduspunktid 14 ja 43) on selgelt rõhutatud, et eriti olulisematel

42

teemadel, nagu muu hulgas on teenuste ja tegevuste edasiandmine, on nõutav põhjalike sise-

eeskirjade olemasolu. Lõikes 1 viidatakse olulise tööülesande või tegevuse määratlemiseks

MIFID2 delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/565.

Lõikes 2 on viidatud samale määrusele, et määratleda edasiandmise tähendus. Kuigi määrus

kohaldub ka selleta, on viide vajalik õigusselguse huvides.

Lõikega 3 on üle võetud MIFID2 artikli 16(5) teine lause. Vastavalt artikli 16(5) teisele lõigule

on § 826 lõikes 4 sätestatud, et edasiandmisel peavad olema täidetud muud käesolevast

seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, mis hõlmavad muu hulgas nõudeid

raamatupidamisele, sisekontrollile, infosüsteemide turvalisusele jms.

Artikli 16(5) viimase lõigu põhjal, ja kuna selliseid nõudeid VPTS-s varem kehtestatud ei ole,

sätestab lõike 4 teine lause, et muu hulgas peab investeerimisühing rakendama meetmeid

teabetöötluseks kasutatavate süsteemide kontrollimiseks ja kaitseks ning usaldusväärseid

turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete

rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete

konfidentsiaalsuse.

Autentimise mõistet ei ole defineeritud, kuna seda on kasutatud ka mujal seadustes. Näiteks

VÕS § 7334 lõike 1 kohaselt, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või

nõuetekohaselt täidetud, peab makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud.

Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on autentimine toiming, mis võimaldab makseteenuse

pakkujal kontrollida konkreetse maksevahendi, sealhulgas selle isikustatud turvaelementide

kasutamist. Muu hulgas tasub tähele panna MIFID2 delegeeritud määruse artikli 21 lõikes 2

kehtestatud üldisemat nõuet teabe turvalisuse kaitseks (§ 811 lõige 3 on kavas kehtetuks

tunnistada).

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-dega 829–8214

VPTS 3. osa 9. peatüki teise jakku, mis koondab investeerimisühingule esitatavaid

organisatsioonilisi nõudeid, on eelnõuga kavandatud kuus uut paragrahvi lähtuvalt MIFID2

artikli 16 lõikest 3. Artikli 16 lõige 3 sätestab huvide konfliktide vältimise organisatsiooniliste

meetmete rakendamise nõude. Samas lõikes on konkreetsemalt ette nähtud nõuded

väärtpaberite väljatöötamisele ja nende klientidele turustamisele, mida omakorda täpsustab

MIFID2 täiendav delegeeritud direktiiv (EL) nr 2017/593.32 VPTS-i on täiendatud ka

investeerimisühingu üldisemate tegevusnõuete osas MIFID2 artikli 24 alusel. Selleks on lisatud

VPTS § 85 lg 1 punktid 61 ja 62.

Vastavalt MIFID2 põhjenduspunktile 71 on selliste reeglitega soovitud ennetada investorikaitse

alaseid puudujääke ja sellega seotud riskide realiseerumist. Seepärast on ette nähtud täpsemad

nõuded, mille eesmärk on tagada, et investeerimisühing tegutseks kooskõlas kliendi parimate

huvidega, mõistaks pakutud või soovitatud väärtpaberite omadusi ja kehtestaks sisekorra

selliste klientide liigi kindlaksmääramiseks, kellele tooteid ja teenuseid pakutakse. Toote

väljatöötamisel tuleb lähtuda kindlaksmääratud lõppklientide sihtrühma vajadustest ja

väärtpabereid pakkuda samuti üksnes sihtrühmale. Investeerimisühing, kes pakub või soovitab

klientidele väärtpabereid, mis ei ole tema välja töötatud, peab kehtestama korra, et saada teavet

vastava toote heakskiitmise protsessi kohta ja mõista toote omadusi. Kliendi huvides laieneb

investeerimisühingule see kohustus ka selliste emitentide korral, kellele ei kohaldata

tootejuhtimise nõudeid, sh kolmanda riigi emitentide korral ning seda täiendavalt väärtpaberi

asjakohasuse või sobivuse hindamise kohustusele.

32 Vt delegeeritud direktiivi põhjenduspunkte 15–21.

43

Vastavalt MIFID2 põhjenduspunktile 45 peab investeerimisühing enda emiteeritud

väärtpabereid turustades ja investeerimisnõustamise teenuse osutamisel juhinduma nii

investeerimisnõustamise teenuse osutamisel kui väärtpaberite pakkumisel esmasturul ilma

nõustamiseta.

Delegeeritud direktiivi peatükiga 3 tagatakse muu hulgas kontroll väärtpaberite heakskiitmise

protsessi üle ehk investeerimisühingu juhtide teadlikkus ja osalemine klientidele pakutavate

toodete valiku, nende sihtrühma, kliendile kaasnevate riskide, tootega kaasnevate tasude jms

asjaolude hindamise üle.

VPTS täiendamisel §-dega 829–8214 oli üheks keerulisemaks valikuks uutes sätetes kasutatavad

mõisted. Erinevate EL õigusaktide sõnakasutus ei ole mõistetes väga järjekindel. Näiteks kui

MIFID2 artikli 16(3) nõuded puudutavad VPTS mõistes väärtpaberite väljatöötamist, siis

põhjenduspunktides ja mujal on tavapärase „väärtpaberi“ (finantsinstrumendi) asemel

kasutatud ka sõna „toode“. Tõenäoliselt on siin lähtutud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste

investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente käsitlevast määrusest (EL) nr 1286/2014

(edaspidi PRIIPs määrus), mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav ja mille eesti keelne tõlge

mõjutab valdkonna terminikasutust. Valitud terminid peavad sobituma Eesti kehtiva õigusega

selliselt, et seaduse tekst oleks keeleliselt korrektne ja selle tõlgendamine ei põhjustaks normi

subjekti jaoks halduskoormuse kasvu ega asjatut selgusetust kohustuste täitmisel ja järelevalve

teostamisel.

Järgnevalt on selgitatud peamiste terminite valikuid uutes paragrahvides.

1) Väärtpaber või toode. Väärtpaberi all mõistetakse VPTS § 2 lõikes 1 loetletud varalisi

õiguseid, kohustusi ja lepinguid. PRIIPs määruse definitsiooni kohaselt on kombineeritud

jaeinvesteerimistoode investeering (sisaldades põhiosa tagastamise riski). PRIIP ehk

kombineeritud jae- ja kindlustuspõhine investeerimistoode võib olla näiteks

investeerimishoius, kuid ka väärtpaber. MIFID2 artikli 1(4) alusel kohaldatakse artikli 16 lõikes

3 ette nähtud reegleid, sh delegeeritud direktiivi 3. peatükki ka seoses investeerimishoiuse

müügi või soovitamisega (vt § 47 lõike 7 lisamise selgitust). Head tavad investeerimishoiuse

väljatöötamisel ja turustamisel sõnastati juba 2014. aastal.33

Investeerimishoius ei ole VPTS § 2 ega MIFID2 Lisa I osa C mõttes väärtpaber. Seepärast

kaaluti ka eelnõu ettevalmistamisel väärtpaberite ja investeerimishoiuste ühise nimetajana

toimiva mõiste „investeerimistoode“ kasutusele võtmist PRIIPs määruse eeskujul. Sellest

loobuti aga esiteks põhjusel, et keeleliselt ei peeta kohaseks teenuse kohta öelda „toode“. Kuna

investeerimisteenused on seaduses loetletud ja määratletud, siis erinevate väärtpaberite vms

teenuse osiste nimetamine tooteks ei oleks siiski täiesti põhjendamatu. Ka kehtivas seaduses on

kasutatud sõna „toode“, vt VPTS § 871 lõiget 7 (tunnistatakse eelnõuga kehtetuks) ja lõiget 11,

mille aluseks on MIFID2 tekst.

Peamine põhjus investeerimistoote terminist loobumiseks oli aga selles, et selle

kasutuselevõtmisel tuleks seda kasutada mitte üksnes toote väljatöötamise ja turustamise

sätetes, vaid läbivalt kõigis paragrahvides, mida kohaldatakse ka seoses investeerimishoiusega.

See oleks tervikuna VPTS sõnakasutust arvestades eksitav, kui erinevates paragrahvides

(näiliselt täiesti juhuslikult) kasutatakse kordamööda termineid väärtpaber ja

investeerimistoode, või lisatakse vastavates paragrahvides väärtpaberi mainimiselt sõnad „ja

investeerimisriskiga hoius“. Kumbki nendest lahendusest ei annaks ülevaadet artiklis 1(4) 33 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2014-

332_esma_opinion_u_structured_retail_products_-_good_practices_for_product_governance_arrangements.pdf

44

loetletud sätetest, mida investeerimishoiusega seoses kohaldatakse, mis võib raskendada eriti

seaduse edaspidist muutmist. Seepärast on eelnõus asjassepuutuvates paragrahvides jätkuvalt

viidatud üksnes väärtpaberile, arvesse võttes VPTS 3. osa kohaldamisala laiendamist

investeerimishoiusele § 47 lõikega 7. See lahendus on õiguslikult kõige lihtsam, ja seetõttu

selgem.

2) Väärtpaberi väljatöötamine või koostamine. MIFID2 tõlkes on sõna „manufacture“

tõlgitud väljatöötamisena, MIFID2 delegeeritud direktiivis ja näiteks PRIIPs määruses aga

koostamisena. Eelnõus on kasutatud väljendit „välja töötama“, mis eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt tähendab millegi loomist, välja mõtlemist, samal ajal kui koostamine

tähistab pigem andmete või materjalide põhjal teksti kokku kirjutamist või seadmist. Vaatamata

maitse-eelistusele on mõlemad väljendid iseenesest arusaadavad ja erinevate väljendite

kasutamine tõlkimisel viitab, et neid võib kasutada sünonüümina. Väärtpaberi väljatöötamine

on vastavalt MIFID2 delegeeritud direktiivi artiklile 9(1) väärtpaberi loomine, arendamine,

emiteerimine või selle omaduste kujundamine.

3) Väärtpaberite turustamine, levitamine, pakkumine, müük, soovitamine. VPTS-s on

korduvalt kasutatud sõna „levitamine“, kuid seda teabe, sh reklaami, investeerimisanalüüside,

korraldatud teabe jms infomaterjali kohta. Kuna teenuse ja toote või väärtpaberi turustamine

(marketing) on laiem mõiste, mis sisaldab teabe levitamist, siis on eelnõus eelistatud laiemat

mõistet „turustamine“. Ka VÕS kasutab korduvalt mõisteid nagu turundus, turustamine,

kaugturustus, turustusvõrk. IFS nimetab samuti fondi turustamist, osakute turustamise kava

jms, kuid muu hulgas kasutatakse ka väljendit „ostu ja müügi korraldamine“, mis on samuti

üsna selge tähendusega ja potentsiaalsne sõnastusvariant, mis näiteks soovitamise hõlmamiseks

võib aga jääda kitsaks.

Väärtpaberite soovitamine ja müük on eelnõus samuti hõlmatud turustamise tähenduse all.

Vastavalt VPTS § 8813 punktile 2 võib investeerimisnõustamise käigus kliendile antud isiklik

soovitus sisaldada soovitust konkreetse väärtpaberi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks,

vahetamiseks, hoidmiseks, lunastamiseks või tagamiseks või väärtpaberist tulenevate

nimetatud õiguste realiseerimiseks või realiseerimata jätmiseks. Kuigi soovitamisel on VPTS

kontekstis iseseisva investeerimisteenuse tähendus, võib väärtpaberit siiski soovitada ka selle

turustamise raames. Samal ajal ei ole teada, kas soovitamist on direktiivides käsitatud üksnes

investeerimisteenusena või ka väljaspool seda konteksti.

Tegevuste nimetamisel on direktiivid vägagi ebajärjekindlad. Näiteks MIFID2 delegeeritud

direktiivi artikli 10(2) alguses on kasutatud sõnastust „pakkuma või soovitama“, sama lõike

järgmises lõigus aga „soovitama või müüma“. See võib olla normi tõlgendamisel väga eksitav.

Eelnõus on asutud seisukohale, et samad nõuded kehtivad kõigi nende erinevate

turustamistegevuste puhul, kuna direktiivides puuduvad vastavad välistused. Näiteks kui sise-

eeskirjad peab kehtestama pakkumise või soovitamisega tegelev investeerimisühing, siis ei ole

mingit põhjendust, miks näiteks soovitamise ja müügiga tegeleja ei peaks seda tegema. Seetõttu

on VPTS lisatud paragrahvides läbivalt kasutatud erinevate turustamistegevuste nimetamise

asemel sõna „turustamine“. Seoses investeerimishoiustega on ESMA defineerinud turustamist

kui investeerimisteenust, mis hõlmab märkimist, korralduse täitmist ja edastamist, korralduse

täitmist, portfellivalitsemist või investeerimisnõustamist, ja muu hulgas investeerimisühingu

või krediidiasutuse poolt investeerimishoiuse levitamist esmasturul.34

Tegusõnast „turustama“ on eelnõus tuletatud ka turustaja mõiste. Turustaja võib olla

väärtpaberi välja töötanud investeerimisühing ise, kuid ka isikud, kellega tal on kokkulepe 34 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2014-

332_esma_opinion_u_structured_retail_products_-_good_practices_for_product_governance_arrangements.pdf

45

turustamise kohta, nt investeerimisagent. Kuigi direktiivis, nagu ka PRIIPs määruses,

mainitakse ka väärtpaberite pakkumist, ei mõelda selle all tõenäoliselt kitsalt prospektidirektiivi

tähenduses väärtpaberite pakkumist. VPTS § 51 kohaselt on pakkuja igaüks, kes pakub

väärtpabereid avalikkusele. Eelnõus on lähtutud eeldusest, et turustamine võib hõlmata muu

hulgas pakkumist, nii nagu ka MIFID2 põhjenduspunktis 45 on mainitud ühe variandina

väärtpaberite turustamist esmasturul. Samuti puudutavad MIFID2 artikli 16(3), delegeeritud

direktiivi 3. peatüki ja PRIIPs määruse nõuded mitte üksnes väärtpaberite vaid ka

investeerimishoiuste pakkumist, mis ei ole väärtpaber. Ka sellepärast ei saa pakkumist mõista

kitsalt väärtpaberite avalikkusele pakkumisena.

Teiseks olulisemaks valikuks oli eelnõuga VPTS täiendamisel §-dega 829–8214 uute

paragrahvide struktureerimine. MIFID2 artiklis 16(3) ega MIFID2 delegeeritud direktiivi 3.

peatükis on nn tootejuhtimise nõuded struktureeritud üksnes läbi investeerimisühingu tegevuse,

ehk jaotus on tehtud väärtpaberite väljatöötamise ja turustamise põhiselt. Ka MIFID2

delegeeritud direktiivis on nõuded jaotatud artiklite 9 (nõuded väljatöötajale) ja 10 (nõuded

turustajale) vahel. MIFID2 delegeeritud direktiiv oli algselt kavandatud otsekohalduva

määrusena. Seetõttu on direktiivi tekstis palju kordusi ja selle struktuur üsna lihtsustatud. Eesti

seadustes ei ole soovitav nii pikki paragrahve koostada, nagu eeldaks EL direktiivi struktuuri

järgimine. Sellepärast on eelnõus paragrahvid grupeeritud nõuete sisu põhiselt, et seaduses

sätestatud nõuetest oleks praktikas lihtsam ülevaadet saada.

Sätted jagunevad seega üldisteks organisatsioonilisteks nõueteks väljatöötajale ja turustajale

(vastavalt §-d 829 ja 8210) ning täiendavateks organisatsioonilisteks nõueteks, mis on

grupeeritud väärtpaberi sihtrühma määramise (§ 8211), välja töötatava väärtpaberi kujundamise

(§ 8212), väärtpaberi regulaarse üle vaatamise (§ 8213), ning väljatöötaja ja turustaja

teabevahetuse teemade põhjal (§ 8214). Alljärgnevalt on tutvustatud kõike paragrahve eraldi.

VPTS § 829 sätestab üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid välja töötavale

investeerimisühingule. Kuigi väärtpaberi võib välja töötada või seda turustada ka muu isik,

kehtestatakse nõuded üksnes investeerimisühingule, nii väljatöötaja kui turustajana. Paragrahvi

sisus võib välja töötaja all vastavalt kontekstile mõista ka muid isikuid, kes ei ole ise

investeerimisühing (nt välja töötajaks on emitent). See tähendab, et investeerimisühingu vastav

kohustus hõlmab näiteks teabevahetust mis tahes isikuga, kes väärtpaberi on välja töötanud,

ega piirdu üksnes teise investeerimisühinguga. Sama turustaja puhul.

Lõikega 1 on üle võetud MIFID2 artikli 16(3) teine lõik, mille kohaselt tuleb

investeerimisühingul kehtestada välja töötatavate väärtpaberite heakskiitmise ja olulise

muutmise sisekord, mida tuleb rakendada nii väärtpaberi väljatöötamisel kui turustamisel.

Lõikes 1 ei ole täpsustatud, et sisekord kuulub regulaarsele ülevaatamisele, kuna see kohustus

sisaldub VPTS § 82 lõikes 2 (hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust).

Sise-eeskirja termini puhul on lähtutud sellele § 82 lõikes 1 antud tähendusest, milleks on

juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid. Sise-eeskirjade tähenduses on

mõistetud direktiivis nimetatud tootejuhtimise protsessi kirjeldust. Kuna terminit „toode“ on

finantsvaldkonna õigusaktides otsustatud mitte kasutada, siis ei ole sise-eeskirjale antud

täpsemat nimetust „tootejuhtimise kord“ (vt ka § 8210 lg 1).

Lõikes 1 on väärtpaberi väljatöötamise eesmärke hõlmatud väljendiga „ärilisel eesmärgil“.

MIFID2 artikli 16(3) teise lõigu sõnastus on „müügi eesmärgil“. Sõnastuse valikus on lähtutud

VPTS § 2 lg 11 punktis 4 ning VÕS-s kasutatud sõnastusest. Äriline eesmärk hõlmab ka müüki,

mis, arvesse võttes direktiivi sõnastuse ebaselgust, lubab arvestada ka muid variante, näiteks

kui eesmärk on väärtpaber välja töötada ka ainult selle soovitamiseks vms. Direktiiv ei reguleeri

46

väärtpaberite avalikkusele (või suunatud) pakkumise reegleid. Isegi kui sõnastada, et

reguleeritakse väljatöötamist üksnes müügi eesmärgil, võib ka müüki tõlgendada üsna laialt,

näiteks kui väärtpabereid müüakse aktsionäridele. St ka nii võiks laiendada lisatud sätete

kohaldamisala. Seega sõnastuse muudatus ei välista võimalikku laiemat tõlgendamist.

Lõikes 2 on defineeritud väärtpaberi väljatöötamine vastavalt MIFID2 täiendava delegeeritud

direktiivi artiklile 9(1).

Lõikega 3 kehtestatakse vastavalt MIFID2 delegeeritud direktiivi artiklile 9(2)

investeerimisühingu kohustus tagada sise-eeskirjade ja muude õiguslike, tehniliste ja

organisatsiooniliste meetmete rakendamisega huvide konfliktide vältimine. Lõige 2 sarnaneb §

824 lõikes 1 sätestatuga. Kuid võimalik, et delegeeritud direktiivis on soovitud seda kohustust

teadlikult korrata ka väärtpaberite väljatöötamise kontekstis, mis ei ole ise investeerimisteenus

ega kõrvalteenus (just nendega seotud huvide konflikte reguleerib § 824 lg 1). Sellel kaalutlusel

on lõike 2 sisu eelnõus säilitatud vaatamata korduvusele. Delegeeritud direktiivi sõnastuse

kohaselt kehtib see nõue ka töötajate tasustamise põhimõtete osas,35 mis on eelnõus lisatud ka

§ 824 teise lausena.

Lõikes 4 on sätestatud delegeeritud direktiivi artikli 9 lõige 4 (investeerimisühing hindab enne

väärtpaberi turuletoomist, et välja töötatud väärtpaber ei ohusta väärtpaberituru usaldusväärset

ja korrapärast toimimist ega finantssüsteemi stabiilsust) ja lõige 3 (ning analüüsib väärtpaberi

väljatöötamisel võimalikke huvide konflikte, jälgides eelkõige, et välja töötatud väärtpaberiga

ei kahjustata kliendi huve, kui lõppklient võtab positsiooni, mis on vastupidine

investeerimisühingu poolt varasemalt hoitud positsioonile või positsioonile, mille

investeerimisühing kavatseb võtta pärast väärtpaberi müüki).

Terminit „positsioon“ on VPTS-s kasutatud ka praegu. Direktiivis on kasutatud sõna

„exposure“, mis viitab tehinguga võetud riskile. Eelnõus on lähtutud arusaamast, et ostu-

müügitehingu korral positsioonid vahetuvad (muutuvad vastupidiseks), ja ka risk.

Lõikes 5 on vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 9 lõikele 5 kehtestatud väärtpaberi

väljatöötamisega seotud töötajate puhul vajaliku asjatundlikkuse nõue, et nad mõistaks välja

töötatava väärtpaberi omadusi ja riske. See kattub teatud määral MIFID2 artikli 25(1) alusel

VPTS § 791 lõikes 2 sätestatud töötaja teadmiste ja asjatundlikkuse nõudega, mis siiski ei

kohaldu väärtpaberite väljatöötamisel. Investeerimisühingu üldine kohustus mõista kliendile

pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hinnata väärtpaberite vastavust sihtrühma

vajadustele ja pakkuda või soovitada väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi

huvidega, on eelnõus kavandatud § 85 lõike 1 punktina 62.

Lõikes 6 on delegeeritud direktiivi artikli 9(6) alusel kehtestatud, et investeerimisühingu

juhtidel peab olema kontroll väärtpaberite heakskiitmise protsessi (product governance

process) üle. Viide MIFID2 delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/565 on tehtud juhatusele

esitatavate aruannete määratlemiseks, kuna VPTS § 811 (sh lõige 6, milles on nimetatud

vastavuskontrolli aruandeid) tuleb MIFID1 rakendusdirektiivist üle võetud sätetena kehtetuks

tunnistada. Heakskiitmise protsess on siin tähenduslikult midagi muud kui ülal nimetatud sise-

35 Vt lisa ESMA konsultatsioonipaberist, lk 8 p 24, https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2016-

1436_cp_guidelines_on_product_governance.pdf: Product governance decisions taken by the management body

affect all relevant firm’s processes and procedures, including for example, the definition of budgeting objectives

and staff remuneration policies. When addressing staff remuneration policies, Article 24(10) of MiFID II specifies

that firms ‘shall not make any arrangement by way of remuneration, sales targets or otherwise that could provide

an incentive to its staff to recommend a particular financial instrument to a retail client when the investment firm

could offer a different financial instrument which would better meet that client’s needs’.

47

eeskiri. Välja töötatava väärtpaberi heakskiitmine on pigem praktiline tegevuskäik, mis tugineb

väärtpaberi omaduste jms asjaolude võrdlemisel sise-eeskirjas sätestatud nõuetega.

Heakskiitmine hõlmab juhtkonna teavitamist ja otsustusprotsessi kaasamist, millega omakorda

kaasneb juhtide vastutus.36

Lõike 6 teise lausena on sätestatud investeerimisühingu kohustus esitada aruanded nõudmisel

inspektsioonile. Sarnane kohustus kehtib ka praegu VPTS § 811 lõikes 6 ja VPTS § 831 lg 4

punktis 3, kuid need sätted on kavas kehtetuks tunnistada (vt artikleid 21 ja 22 MIFID2

delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565).

Lõikes 7 sätestatakse investeerimisühingus vastavuskontrolli funktsiooni täitva isiku

järelevalve toote heakskiitmise ja muutmise korra ja muude organisatsiooniliste nõuete

ülevaatamise ja ajakohastamise üle. Sätte aluseks on delegeeritud direktiivi art 9(7). Sellele on

viidatud ka delegeeritud direktiivi art 10(6) ülevõtmiseks, kuna sama kohustus kehtib

turustamisel. Kuna delegeeritud direktiivi art 9 räägib nt huvide konfliktidest, sise-eeskirjadest,

heast juhtimisest jne, siis on vastavuskontrolli teostaja kohustus jälgida vastavust kogu VPTS

3. osas sätestatud nõuetega.

Lõige 8 reguleerib vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 9(8), et töötades väärtpaberi välja

koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, tuleb määrata poolte vastutuse jagunemine

kindlaks kirjalikus vormis lepinguga.

Paragrahvi viimase lõikena on lisatud mööndus (vastavalt MIFID2 täiendava delegeeritud

direktiivi artikli 9 lõike 1 teisele lõigule), et § 829 lõigetes 3–8 ja VPTS §-des 8210–8214

sätestatut kohaldatakse väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule niivõrd, kui see on

asjakohane ja proportsionaalne väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse

olemust arvesse võttes. Delegeeritud direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selles

sätestatut ka fondivalitsejate suhtes (millele on eelnõus viidatud IFS § 309 lõikes 8).37

VPTS § 8210 sätestab üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid turustavale

investeerimisühingule. Lõikes 1 on määratletud turustaja ning avatud turustamise tähendus läbi

turustaja tegevuste loetelu. Vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 10(2) esimesele lausele tuleb

ka turustajal kehtestada sise-eeskirjad ja muud meetmed. Ka siin paragrahvis ei ole sätestatud

nõuet sise-eeskirjade regulaarseks ülevaatamiseks (delegeeritud direktiiv art 10 lg 4), sest sise-

eeskirjade ülevaatus ja ajakohastamine on sätestatud § 82 lg 2. Turustamist on delegeeritud

direktiivi artiklis 10 laiendatud lisaks väärtpaberile ka teenuse kohta. Ilmselt see põhineb

arusaamal, et väärtpaber on toode, ja seega turustada saab nii ka teise investeerimisühingu

pakutavat toodet kui osutatavat teenust. Seega võib olla tegu eelnõu kontekstis ülearuse

täiendusega, kuid direktiivi ebaselgust arvestades on see säilitatud.

Lõige 2 viitab § 829 lõigetele 6 ja 7 kohaldamisele delegeeritud direktiivi artikli 10 lõigete 6–8

alusel. Lõikes 3 on eraldi vormistatud kolmas analoogne säte (§ 829 lõige 5), mille sõnastus

erines direktiivis veidi väljatöötaja puhul kohaldatavast samast nõudest.

Lõikega 4 on üle võetud delegeeritud direktiivi artikli 10(1) 2. lause, ja selle kohaselt tuleb

turustaval investeerimisühingul järgida seaduse §-des 8211–8214 sätestatut ka juhul, kui

väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata VPTS 3. osas sätestatut, ehk kui

väljatöötaja ei ole ise investeerimisühing vaid muu, sh kolmanda riigi isik.

36 MIFID2 põhjenduspunkt 54. 37 Vt ka lk 52, p 9: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2014-1569_final_report_-

_esmas_technical_advice_to_the_commission_on_mifid_ii_and_mifir.pdf

48

Lõikes 5 on analoogselt eelmisele paragrahvile viimase lõikena täpsustatud, et vastavalt

delegeeritud direktiivi artiklile 10(1) kohaldatakse turustajale eelolevat niivõrd, kui see on

asjakohane ja proportsionaalne.

VPTS §-ga 8211 sätestatakse nii väljatöötajale kui turustajale täiendavad organisatsioonilised

nõuded seoses väärtpaberi sihtrühma määramisega. Lõige 1 tugineb MIFID2 artikli 16(3)

kolmandas lõigus sätestatud üldpõhimõttele, mille kohaselt tuleb väärtpaberi heakskiitmise

protsessi käigus määrata kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühm lõppklientide liigituse

kaupa, hinnata väärtpaberiga seoses sihtrühmale kaasnevaid kõiki olulisi riske ja kavandatava

turustamisstrateegia vastavust sihtrühmale.

Sihtrühm on sarnaste omadustega klientide rühm, kellele suunatakse sama turundusprogramm.

Sama terminit on eelnõus kasutatud ka tegevusnõuete juures, vt § 87 lg 1 p 3, mis on sõnastatud

MIFID2 artikli 24(4)(b) põhjal.

Lõikes 2 on vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 9(9) sätestatud, et väärtpaberi sihtrühm

tuleb määrata piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendi liigid, kelle vajadustele,

omadustele ja eesmärkidele väärtpaber vastab, ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele

ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta. Direktiivi tekstis on mainitud nii types of clients kui groups

of clients. Kliendi liigi all on tõenäoliselt mõeldud kliendi liigitust (category), aga grupp on

laiem mõiste, sest see võib koosneda eri liiki klientidest. Võimalik on tõlgendada siiski ka nii,

et kliendi kategooria võib hõlmata vastava liigituse sees alamgruppe vanuse, jms omaduste

põhjal. Kokkuvõttes on jäädud eelnõus direktiivi teksti juurde, ja investeerimisühing peab

määrama kliendi liigid, kellele väärtpaber vastab ja kliendigrupid (näiteks selle liigi sees),

kellele ei vasta.

Lõige 3 lähtub delegeeritud direktiivi artikli 9(9) viimasest lausest, ja lõige 4 artikli 9(9)

kolmandast lausest, ning selle teine lause vastab delegeeritud direktiivi artikli 10(2) viimasele

lausele. Lõike 4 teemaks on sihtrühma määramine. Kui väärtpaber töötatakse välja koostöös, ei

pea iga osapool sellele ise määrama sihtrühma vaid väärtpaberile määratakse üks sihtrühm, mis

on ka väärtpaberite turustajale edastatava infona vähem eksitav. Lõike 4 teise lause kohaselt ei

pea investeerimisühing määrama sihtrühma nii selle väljatöötamisel kui turustamisel, vaid

sihtrühm määratakse ühel korral. Seega esmapilgul võib tunduda otstarbekas need laused

ühendada, kuid arvesse võttes, et ühel juhul määratakse üks sihtrühm N arv väljatöötajate kohta

ja teisel juhul määrab väljatöötaja, kes on ka turustaja, sihtrühma ühel korral.

Lõikes 5 sätestatakse vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 9(11), mida kontrollida

sihtrühma määramisel. Lõikes 6 nõutakse vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 10(2) teisele

lausele, et turustav investeerimisühing määraks kindlaks sihtrühma vajadused ja omadused, et

mitte kahjustada kliendi huve ka ärieesmärkidest või rahastamise kaasamisest tingitud surve all

ega juhiduks ärimudelist, mis eeldab kliendile ebasoodsat tulemust kasumlikkuse

saavutamiseks. Sellega on soovitud ennetada väga tõsist huvide konflikti investeerimisühingu

tegevuses.

Lõikes 7 on vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 10(1) viimasele lõigule tagatud, et turustav

investeerimisühing hangib piisavalt teavet väärtpaberi väljatöötajalt, kes ei ole sihtrühma

määranud (ja kellele järelikult VPTS või MIFID2 nõuded ei kohaldu), et mõista sihtturu

omadusi, sh, et ise sihtturgu määrata.

Lõikes 8 on vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 10(5) kolmandale lausele kohustatud

investeerimisühingut uuesti määrama ekslikult määratud sihtrühma vms juhtudel.

49

VPTS § 8212 kehtestab täiendavad organisatsioonilised nõuded välja töötatava väärtpaberi

kujundamisele. Lõikes 1 on loetletud vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 9(10) asjaolud,

mida investeerimisühing peab hindama väärtpaberiga seotud ebasoodsa tulemuse riski

realiseerumise võimalusena. Näiteks on selleks turutingimuste halvenemine jpm.

Investeerimisühing peab analüüsima selliseid võimalikke arenguid kliendi seisukohast, ja

kaaluma selle põhjal, kellele väärtpaberit turustada.

Lõige 2 sätestab vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 9(12) asjaolud, mida tuleb kontrollida

väärtpaberi kavandatava tasustruktuuri määramisel, näiteks kas väärtpaberiga kaasnevad kulud

on vastavuses sihtrühma vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega jms.

VPTS 8213 sätestab täiendavad organisatsioonilised nõuded väärtpaberi regulaarsele üle

vaatamisele. Lõige 1 tugineb MIFID2 artikli 16(3) 4, lõigul, mida on täpsustatud delegeeritud

direktiivi artikli 9 lõigetes 14 ja 15 (teine lause). Kõik eeltoodu on üle võetud ühe lõikena, kuna

MIFID2 ja delegeeritud direktiivi sätted on sisuliselt samad, sõnastatuna veidi erinevalt.

Üldpõhimõttena tuleb välja töötatud väärtpaberid regulaarselt üle vaadata, nagu ka

turustamisel, sh enne iga järgmist emissiooni või uut turuletoomist (launch), võttes arvesse

sihtrühma jaoks võimalikke riske ning hinnates lõikes 1 loetletud asjaolusid nagu näiteks, kas

väärtpaberit on turustatud õigele sihtrühmale ja turustamisstrateegia vastab sellele jätkuvalt.

Direktiivi sõnastustest on siin arvesse võetud nii MIFID2 artiklis 16(3) sätestatud kohustus, mis

puudutab väärtpaberi pakkumist ja turustamist (offers or markets); delegeeritud direktiivi

artiklis 9(14) sätestatud sama kohustust seoses väärtpaberitega, mis on välja töötatud (review

instruments they manufacture) ja delegeeritud direktiivi artiklis 10(5) sätestatud sama

kohustust, mis puudutab väärtpabereid, mida investeerimisühing pakub või soovitab (offer or

recommend). Vastavalt väljatöötamise ja turustamise definitsioonile hõlmab lõige 1 kõiki

eelloetletud tegevusi. MIFID2 artikli 16(3) 4. lõigu kohaselt on turustajal kohustus hinnata vaid

lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid (s.o. kas väärtpaber või teenus vastab jätkuvalt

sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele ning kas väärtpaberi turustamisstrateegia on

jätkuvalt sihtrühmale kohane), kuid delegeeritud direktiivi eesmärk on MIFID2 nõuete

täpsustamine ning seetõttu ei ole eelnõuga §-s 8213 turustaja kohustusi selliselt piiratud. Muu

hulgas toetab seda lähenemist, et lõike 1 punktis 3 on nõutud spetsiaalselt turustamisega seotud

asjaolu hindamist (s.o. kas väärtpaberit turustatakse sihtrühmale), samuti on punktis 4

sätestatud asjaolu hindamine, s.o. kas väärtpaber toimib kavakohaselt, niivõrd elementaarne ja

oluline, et see teave tuleb toote jätkuvaks turustamiseks kindlasti hankida.

Lõikes 2 sätestatakse vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 9(15) 2. lausele üldpõhimõte, mille

kohaselt määrata regulaarse ülevaatuse sagedust.

Lõikes 3 loetletakse määrava tähtsusega sündmused ja asjaolud, mida tuleb arvesse võtta riske

ja oodatavat tulu mõjutavana, vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 9(15) 3. lausele ja lõikes

4 sellisel juhul võetavate meetmete loetelu vastavalt artikli 9(15) viimasele lausele.

VPTS § 8214 sätestab täiendavad organisatsioonilised nõuded väärtpaberi väljatöötaja ja

turustava investeerimisühingu teabevahetusele. Lõike 1 esimese lause aluseks on MIFID2

artikli 16(3) 5. lõik. Lisaks on tehtud täpsustusi delegeeritud direktiivi artikli 9(13) alusel (nt

nõue anda üle ka teave sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta). Lõike 1 teine lause, mis

puudutab väärtpaberi omadusi (characteristics) tuleneb MIFID2 artikli 16(3) 6. lõigust.

50

Lõikes 1 nimetatud asjakohase teabe all, mis tuleb turustajale kättesaadavaks teha, võib käsitada

näiteks marketingimaterjale ja muid väärtpaberit kirjeldavaid dokumente, nagu toote põhiteabe

dokument (KID), prospekt vms materjalid, mis annavad ülevaate väärtpaberi omadustest,

riskidest jne, mis võib turustajale oluline olla sihtturu või turustamisstrateegia valimisel.

Ka lõike 2 esimeses lauses on lähtutud MIFID2 artikli 16(3) lõigust 6. Selle kohaselt peab

turustaja rakendama meetmeid, et saada väljatöötajalt eelnimetatud teavet. Sama sätestab ka

delegeeritud direktiivi artikli 10(1) 3. lause ja artikli 10(2) teine lõik.

Lõikes 3 on vastavalt delegeeritud direktiivi lõikele 10(2) täpsustatud olukorda, kui väärtpaberi

väljatöötajale ei kohaldu VPTS (MIFID2) nõuded ja kui lõikes 1 nimetatud teave ei ole ka

avalikult kättesaadav, selge, usaldusväärne või ei ole avalikustatud seaduses sätestatud nõuete

täitmiseks, näiteks nagu korraldatud teave. Sellisel juhul kohaldatakse turustavale

investeerimisühingule lõikes 2 sätestatud kohustust niivõrd, kui see on mõistlik ja

proportsionaalne, võttes arvesse avalikustatud teabe kättesaadavust ja väärtpaberi keerukust.

Seega võib delegeeritud direktiivi artikli 10(2) 6. lõigu (lause) põhjal järeldada, et asjakohase

teabena võib lähtuda ka avalikust infost, mis on avalikuks tehtud mingite õigusaktist tulenevate

kohustuste täitmiseks. Lõikes 3 ei ole täpsustatud, et see laieneb nii esmas- kui järelturu

instrumentide puhul, võiks lisada seletuskirja. Kui seadus ei täpsusta kumbagi, siis ei ole

kumbki ka välistatud (vt ka delegeeritud direktiivi põhjenduspunkti 18).

Lõige 4 tugineb delegeeritud direktiivi artiklile 10(9), mis kohustab turustavat

investeerimisühingut esitama väljatöötajale teavet väärtpaberi müügi kohta ja kui see on

väärtpaberi väljatöötaja hinnangute kujundamisel asjakohane, §-s 829 lõikes 6 nimetatud

vastavuskontrolli aruannete kohta.

Vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 10(10) sätestab lõige 5 vastutuse jagunemise ühiselt

turustavate investeerimisühingute vahel. Sellisel juhul vastutab seaduses sätestatud nõuete

järgimise eest investeerimisühing, kellel on vahetu suhe lõppkliendiga (arvestades, et

investeerimisühingu klient võib olla samuti investeerimisühing, kes omakorda sama

väärtpaberit turustab). Teisi investeerimisühinguid käsitatakse sellises suhete jadas

vahendajana, kelle peamiseks kohustuseks on väärtpaberi kohta teabe edastamine

lõppturustajale (vahetult lõppkliendile turustaja) ja nõudmisel väljatöötajale vajaliku teabe

edastamine väljatöötajale.

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-dega 8215–8216

MIFID2 ajakohastamise üheks eesmärgiks oli reguleerida uute kauplemistehnoloogiate

kasutamist ja tegeleda sellega seoses korrapärast kauplemist ohustavate riskidega. Selle

tulemusel on muu hulgas kitsendatud algoritmipõhise välkkauplemistehnika (edaspidi HFT ehk

high-frequency algorithmic trading technique) kasutajate poolt MIFID2 kohaldamise erandite

kasutamist (vt VPTS § 47 muudatusi).

Vastavalt uutele reeglitele kaasneb HFT kasutamisega teatud tingimustel kohustus taotleda

investeerimisühingu tegevusluba. Algoritmkauplemisega tegelevatele ja kauplemiskohale

otsest elektroonilist juurdepääsu (edaspidi DEA ehk direct electronic access) võimaldavatele

investeerimisühingutele on kehtestatud rida organisatsioonilisi nõudeid. Eesmärk on, et sellised

investeerimisühingud rakendaksid sobivaid riskikontrolle, et vältida kauplemissüsteemi rikkeid

ja nende kasutatavad algoritmid lähtuks mõistlikest tingimustest.38 Samuti on täiendatud

nõudeid turukorraldajatele, kes peavad suutma vajadusel elektroonilise kauplemisega

38 MIFID2 põhjenduspunktid 59–64.

51

kaasnevaid riske hallata ja tagada normaalsed kauplemistingimused, näiteks peatades

kauplemise turgu destabiliseerivate arengute korral.

VPTS-i täiendavad §-d 8215–8216 reguleerivad investeerimisühingule kehtestatud

organisatsioonilisi nõudeid.

VPTS § 8215 tugineb MIFID2 artiklile 17 ja näeb ette täiendavad organisatsioonilised nõuded

algoritmkauplemisega tegelevale investeerimisühingule. Lõikes 1 sätestatakse nõue rakendada

algoritmkauplemisega tegelemisel ja HTF kasutamisel tema äritegevuse suhtes sobivaid

süsteeme ja riskikontrolli, et tagada tema süsteemide töökindlus (usaldusväärsus), võimsus,

asjakohaste kauplemiskünniste ja –piirmäärade kohaldamine, ekslike korralduste andmise

ennetamine ja muid väärtpaberituru korra- ja õiguspärast toimimist ohustavaid toiminguid.

Toimingud ohustavad väärtpaberituru toimimist, kui nad põhjustavad või süvendavad

väärtpaberituru ebastabiilsust ja väärtpaberite hinna volatiilsust.39 Investeerimisühingu

sobivaid ja tõhusaid organisatsioonilisi meetmeid täpsustab komisjoni delegeeritud määrus

(EL) nr 2017/589.40

Algoritmkauplemise ja HFT mõisted on defineeritud vastavalt lõigetes 2 ja 3 vastavalt MIFID2

artiklitele 4(1)(39) ja 4(1)(40). Algoritmkauplemine on väärtpaberiga kauplemine

infotehnoloogilist süsteemi kasutades, mis valdavalt või täiesti iseseisvalt määrab väärtpaberiga

seotud korralduse esitamise ja selle ajastuse, korralduse hinna ja mahu ning esitatud korralduse

edasise haldamise või muud sellised kauplemisparameetrid. Algoritmkauplemisel jagatakse

näiteks teatud ostu- või müügikorraldus väiksemateks osadeks ja vastavaid tehinguid

teostatakse kogu börsipäeva jooksul, kohandades jooksvalt tingimusi vastavalt täidetud

korralduste tingimustele.

Algoritm on täpne, formaliseeritud eeskirjade kogum kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks,

ehk põhimõtteliselt arvutiprogramm, mis on ette nähtud arvuti vms seadme automaatseks

juhtimiseks. Lõikes 2 on õigusselguse huvides viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL)

nr 2017/565 artiklile 18, mis täpsustab valdavalt või täiesti iseseisva tegutsemise (with limited

or no human intervention) tähendust. Algoritmkauplemisena ei käsitata investeerimisühingu

poolt üksnes korralduse kauplemiskohta edastamiseks, korralduse töötlemiseks ilma

kauplemistingimusi (parameetreid) määramata, täidetud korralduse kinnitamiseks või

kauplemisjärgseks töötlemiseks ette nähtud süsteemide kasutamist.

HFT ehk välkkauplemine on algoritmkauplemise üks alaliik, kus kauplemissüsteem analüüsib

väga kiiresti turuandmeid või -signaale ning saadab välja või ajakohastab sellise analüüsi põhjal

väga lühikese ajaga suure hulga korraldusi. HFT kasutamise tunnused sätestatakse lõikes 3, ja

nendeks on sellise taristu kasutamine, mille eesmärk on vähendada võrgu- ja muid viivitusi

(network latencies) ning mis hõlmab vähemalt üht sellist algoritmipõhist korralduste esitamise

(order entry) lahendust nagu ühispaiknemine (co-location ehk ühiskasutuse viis, mis tähendab

põhimõtteliselt internetiühenduste pakkumist ühes serveriruumis),41 lähestikku paiknemine või

kiire otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine; samuti sellise süsteemi kasutamine, mis

algatab, tekitab, edastab või täidab korraldusi automaatselt ja asjaolu, et süsteemis edastatavate

sõnumite, sealhulgas korralduste, hinnapakkumiste ja tühistamiste hulk päeva jooksul on suur

(high rate intraday messages). Suurt sõnumite hulk on määratletud komisjoni delegeeritud

määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 19 tähenduses. Välkkauplemisele kohaldatakse kõiki samu

nõudeid nagu algoritmkauplemise korral. Ühe spetsiaalse nõudena näeb artikli 17 lõige 2 ette

kohustuse säilitada HFT korraldused. Seda kohustust hõlmab VPTS § 90 ja § 8215 lõige 11.

39 Vt nt Vallo Lees, „Kas arvutid on uus rumal raha?“ https://fp.lhv.ee/news/4903366?locale=et 40 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0589 41 Mõistet on kasutatud ka elektroonilise side seaduses. Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 62.

52

Lõike 4 kohaselt peavad kasutatavad süsteemid ja riskikontroll olema piisavad, et ära hoida

kauplemissüsteemi kasutamist turukuritarvituse määruse või selle kauplemiskoha reeglitega

keelatud viisil, millega süsteem on ühendatud. Investeerimisühingule üldiselt kehtestatud

riskikontrolli meetmed sätestab VPTS § 82. Riskikontrolli meetmete nõue tuleneb MIFID2

artikli 17 lõigetest 1 ja 5. Riskikontrolli funktsiooni olemasolu nõue on kehtestatud KAS §-ga

581, mis kohaldub investeerimisühingule vastavalt VPTS § 791 lõikele 3.

Kauplemiskünnistega tagatakse, et tehingu sisestamisel kontrollitakse korralduses esinevaid

ebatavalisi tingimusi (nt hind, tehingu väärtus, väärtpaberite arv tehingus). Piirmäärade

seadmisega saab kontrollida, et tehingukorraldused ei ületaks teatud maksimaalset hinnavahet

vms parameetreid.

Lõike 5 kohaselt (MIFID2 artikli 17 lõike 1 viimane lause), et investeerimisühingul peab olema

ka tõhus talitluspidevusplaan kauplemissüsteemi tõrgetega toime tulemiseks. Samuti tuleb

süsteeme igakülgselt testida, et nad vastaks kõigile §-s 8215 sätestatud nõuetele.

Lõike 6 kohaselt kehtestatakse turutegemise strateegiat rakendavale algoritmkauplejale teatud

likviidsuse tagamise kohustused. Turutegija VPTS § 61 tähenduses on isik, kes on

väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja

müügipakkumuses määratud hinnaga. Turutegemise strateegia rakendamist on selgitatud lõikes

7, ja selleks loetakse, kui algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing kaupleb oma arvel

ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes kauplemiskohas siduvaid,

samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga pakkumisi ühe või mitme

väärtpaberi ostuks ja müügiks, tagades selle tulemusel korrapäraselt ja pidevalt likviidsuse

väärtpaberiturul. Turutegemise täpsemaid nõudeid reguleerib komisjoni delegeeritud määrus

(EL) nr 2017/578.42

Turutegija kohustus on tagada likviidsus kauplemiskohas, kus investeerimisühing kaupleb.

Direktiivis on „väärtpaberituru likviidsuse“ all ilmselt arvestatud ka mitmes kauplemiskohas

tegutsevaid turutegijaid, kus nende tegevus võib puudutada laiemalt kogu vastava instrumendi

turgu. Mida rohkem turutegijaid ühele väärtpaberile on, seda likviidsem on vastav väärtpaber

ehk väärtpaberil on suur turusügavus (market depth).43

Lõiked 6 ja 7 tuginevad MIFID2 artikli 17 lõigetele 3 ja 4. Lõikes 7 viidatud VPTS sätted

vastavad MIFID2 artikli 48 ülevõtmiseks kehtestatavatele reeglitele.

Lõiked 8–10 on lisatud MIFID2 artikli 17(2) põhjal. Nende kohaselt peab investeerimisühing

teavitama algoritmkauplemisega tegelemisest inspektsiooni või teise lepinguriigi

järelevalveasutust ja vajadusel esitama algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide

kohta ühekordselt või regulaarselt teavet.44 Lõikes 10 sätestatakse inspektsiooni kohustus

edastada see teave vajadusel teise riigi järelevalveasutusele.

Lõige 12 reguleerib MIFID2 artiklis 17(6) sätestatut, mille kohaselt investeerimisühing peab

kliirimissüsteemi liikmena tegutsedes arvesse võtma oma klientide valimisel, sh kui

investeerimisühing või tema klient tegeleb algoritmkauplemisega, investeerimisühingule ja

väärtpaberituru korrapärasele toimimisele kaasnevaid riske ja neid maandama.

42 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0578 43 Vt: http://www.nasdaqomxbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/turutegijad/ 44 MIFID2, põhjenduspunkt 68.

53

VPTS § 8216 tugineb MIFID2 artiklil 17(5) ja reguleerib organisatsioonilisi nõuded

kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel. Kauplemiskohta otsese

elektroonilise juurdepääsu võimaldamine on määratletud lõikes 2 vastavalt MIFID2 artiklile

4(1)(41). See tähendab, et investeerimisühing võimaldab kliendil edastada

väärtpaberikorraldusi automaatselt otse kauplemiskohta investeerimisühingu kauplemiskoodi

kasutades, ja lisaks investeerimisühingu taristut või muud süsteemi kasutades (otsene

juurdepääs) või ilma selleta (vahendatud juurdepääs, mis võib olla näiteks olukord, kus

kasutatakse kolmandast isikust teenusepakkujaid).45 Sätet on täiendatud viitega komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklile 20, mille kohaselt muu hulgas ei loeta lõike 2

kohaseks otseseks elektroonilise juurdepääsu pakkumiseks olukorda, kui kliendil puudub

sekundi murdosa täpsusega korralduse saatmise hetke valimise võimalus, jms.46

Lisaks on oluline mõista, et otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu kauplemine ei ole veel

algoritmkauplemine, kuigi kiire elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale võib olla üheks

välkkauplemise tunnuseks (vt § 8215 lg 3).47

Lõike 1 kohaselt tuleb investeerimisühingul rakendada otsese juurdepääsu võimaldamisel

tõhusaid süsteeme ja kontrolle, et valida sellise teenuse pakkumiseks sobiv klient. Otsest

juurdepääsu võib pakkuda üksnes siis, kui klienti sellest seisukohast regulaarselt hinnata, ja kui

on tagatud, et klient järgib asjakohaseid kauplemiskünniseid ja –piirmäärasid. Samuti peab

investeerimisühing kliendi kauplemistegevust kohaselt jälgima ja asjakohase riskikontrolli abil

vältima sellist kauplemistegevust, mis võib ohustada investeerimisühingu tegevust või

väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist, on vastuolus turukuritarvituse määruse või

vastava kauplemiskoha reeglitega.

Direktiiviga nõutavate tõhusate kontrollide rakendamine võib hõlmata lisaks edaspidi

nimetatud riskikontrolli meetmetele ka kontroll kliendi tegevuse üle. Kohane on kliendi

kauplemistegevuse selline jälgimine, mis võimaldab (koos asjakohase riskikontrolli

meetmetega) lõikes 1 loetletud ohtusid vältida.

Tehingute jälgimist täpsustab ka lõike 3 teine lause. Selle kohaselt tuleb jälgida tehinguid, et

tuvastada nõuete ja reeglite rikkumine, väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist

ohustada võivad korralduse tingimused (disorderly trading conditions) või turukuritarvitusena

käsitatav tegevus, millest tuleb teavitada inspektsiooni.

Lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, vastavalt MIFID2 artikli 17(5) teise lõigu esimesele

lausele, et investeerimisühing vastutab selle eest, et teenust kasutava kliendi kauplemistegevus

vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha reeglitele.

Lõikes 4 on sätestatud MIFID2 artikli 17(5) teise lõigu viimane lause, mille kohaselt otsest

elektroonilist juurdepääsu võib pakkuda üksnes kirjaliku kokkuleppe alusel, kusjuures

investeerimisühing jääb vastutavaks seaduses sätestatud nõuete täitmise eest. Lõikes 4 ei ole

täpsustatud, et leping peab hõlmama olulisi õiguseid ja kohustusi. Lepingutesse puutuvat

reguleerib VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Lõigetes 5–8 reguleeritakse analoogselt algoritmkauplemise paragrahviga inspektsiooni

teavitamist, inspektsiooni kohustust vajadusel andmed edastada teise lepinguriigi

45 Vahendatud juurdepääsu ei ole direktiivis hiljem nimetatud, mistõttu vastavat eraldiseisvat mõistet ei ole eelnõus

kavas kasutusele võtta. 46 Vt ka p.3, vastus nr 12, lk 18: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma70-872942901-

38_qas_markets_structures_issues.pdf 47 Vt ka p. 3, vastus nr 7, lk 15: samas.

54

järelevalveasutusele ja investeerimisühingu kohustust säilitada otsese juurdepääsu

võimaldamisega seotud andmed.

Tähelepanu juhtimist väärib, et erinevalt MIFID2 artiklist 17(1) ei tehta artiklis 17(5)

mööndust, et need süsteemid ja kontroll võiksid arvesse võtta investeerimisühingu äritegevuse

omadusi. Klientidele otsese juurdepääsu pakkumisega kaasnevad riskid on järelikult piisavalt

olulised, et igal juhul tagada nende maandamine.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 831 ja § 832 lõiked 1 ja 3

VPTS § 831 sätestab nõuded vastavuskontrolli funktsiooni teostamisel ja § 832 siseauditi üksuse

ülesanded ja selle funktsiooni täitmise meetmed. Sätted on edaspidi kehtestatud otsekohalduva

määrusega (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja

seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 832 lõiget 2

VPTS § 832 sätestab siseauditi üksuse ülesanded ja selle funktsiooni täitmise meetmed. Lõige

1 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada. Lõikes 2, mis käsitleb siseauditi üksuse ülesannete

täitjaga seonduvat, viidatakse selguse huvides komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr

2017/565 artiklile 24, mis sätestab siseauditi üksuse loomise põhimõtted ja selle üksuse

vastutusala.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 84 lõigetega 4 ja 5 VPTS § 84 sätestab VPTS 10. peatüki kohaldamisala. VPTS 10. peatükk reguleerib

investeerimisühingu tegevusele esitatavaid nõudeid.

Eelnõus paragrahvile lisatud lõikega 4 on kavas kehtestada MIFID2 artikli 24 lõikes 6

sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei kohaldata investeerimisteenuse osutamisele kliendi

teavitamise nõudeid, kui investeerimisteenust osutatakse kombinatsioonis muu finantstoote või

-teenusega, millele kohaldatakse VÕS 22. peatüki 2. jaos seoses tarbijakrediidilepinguga

sätestatud kliendi teavitamise nõudeid. VÕS § 4031 ja sellele järgnevad paragrahvid näevad ette

nõuded tarbijale lepingueelse teabe esitamise kohta. Sellisel juhul soovitakse vältida

teavitamiskohustuse kordumist eri õigusaktides.

Lõikega 5 on kavas sätestada MIFID2 artiklist 25(7) tulenevalt, et investeerimisühingu

kohustus hinnata väärtpaberi sobivust või asjakohasust (VPTS § 871) ei kohaldu, kui

investeerimisteenust osutatakse tarbijale VÕS § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga

seotud tarbijakrediidilepingu eeltingimusena, seoses (hüpoteek)võlakirjadega, mis on

emiteeritud selle elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks, selle elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepinguga samadel tingimustel ja eesmärgiga, et laen oleks väljamakstav,

refinantseeritav või tagasi makstav. Seega kohaldub mõlemast direktiivist tulenevalt toote

sobivuse hindamise kohustus, mille korduv täitmine ei ole vajalik. Hüpoteekkrediidi direktiivist

2014/17/EL tulenev kohustus hinnata tarbija krediidikõlbulikkust on sellise spetsiifilise

olukorra puhul kohasem.

Hüpoteekvõlakirja (mortgage bond) mõiste Eesti seadustes puudub. Seetõttu on eelnõus

piirdutud selle väärtpaberi nimetamisega võlakirjaks. Erandi kohaldamisel tuleb lähtuda lõikes

5 sellise võlakirja kirjeldamiseks sätestatud tingimustest.

Hüpoteekkrediidi direktiivis 2014/17/EL, mis reguleerib hüpoteegiga tagatud tarbijalaene ega

ka tarbijakrediidi direktiivis 2008/48/EL ei ole kasutatud termineid nagu „mortgage bond“,

„covered bond“ vms. Seega ei ole silmas peetud direktiivi 2009/65/EL artiklis 52(4) ehk IFS §

55

115 lõikes 9 nimetatud pandikirju (krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavad

mitteomakapitaliväärtpaberid).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 85 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2

VPTS § 85 sätestab investeerimisühingu üldised kohustused. Eelnõus on kavas muuta

paragrahvi pealkirja, nimetades selle „Investeerimisühingu tegevuse üldpõhimõtted“.

Muudatus võimaldab viidata paragrahvile ka selle numbrit täpsustamata, näiteks

väärteokoosseisus, kus „üldiseid kohustusi“ võidakse tõlgendada hoopis sisupõhiselt,

kohustuse üksikasjalisuse alusel. Samuti on pealkiri sellisel kujul paremini kooskõlas VPTS 10.

peatüki pealkirjaga „Investeerimisühingu tegevusele esitatavad nõuded“. Ka MIFID2 artikli 24

pealkirjas on nimetatud üldpõhimõtteid.

Lõike 1 punkti 6 on muudetud sõnastuse parandamiseks, mille mõtteks on viidata kliendi

soovitud, mitte talle soovitatavale teenusele. Kuigi isiklikke soovitusi antakse

investeerimisnõustamise definitsiooni kohaselt tehingute ja väärtpaberite, mitte teenuse kohta,

on sama sõnastust kasutatud ka § 871 lõikes 1. Nii § 85 punkti 6 kui § 871 lõike 1 sõnastuses on

lähtutud MIFID1 rakendusdirektiivi artiklist 35(1), mis täpsustas MIFID1 artiklit 19(4). Kuna

punktis 6 sätestatu kordab §-i 871 lõiget 1 ja MIFID1 ega MIFID2 sellist üldpõhimõtete loetelu

ette ei näe, võiks punktist 6 põhimõtteliselt ka loobuda.

Lõiget 1 on täiendatud punktiga 61, mille kohaselt investeerimisühing peab tagama, et tema

poolt ärilisel eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi sihtrühma vajadustele,

väärtpaberi turustamisstrateegia on sihtrühmale sobilik ja väärtpaberit turustatakse üksnes

sihtrühmale. Punktis on lähtutud MIFID2 artikli 24(2) esimesest lõigust. Kuigi väärtpaberite

väljatöötamise kohta kehtestatud nõuded on pigem organisatsioonilised, tulenevad lõike 1

täiendavad punktid MIFID2 artiklist 24, mis sätestab investeerimisühingu tegevusnõuded.

Lisatud põhimõtted on lisaks piisavalt üldine, et sobituda § 85 lõike 1 struktuuri.

Punkt 62 lisatakse vastavalt MIFID2 artikli 24 lõike 2 teisele lõigule, mille kohaselt peab

investeerimisühing mõistma kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi,

hindama selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele, võttes arvesse väärtpaberi

sihtrühma, ja pakkuma või soovitama väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi

huvidega. Punkti sõnastamisel on jäetud täpsustamata, et mainitud klientidele osutatakse

investeerimisteenust, kuna see on ilmne ka sellisel kujul ja on mainitud ka kliendi mõistes § 46

lg 1.

Seejuures on MIFID2 artikli 24(2) teine lõik üldisem kui esimene. Ei ole päriselt selge, kas see

on mõeldud esimese lõigu kontekstis või laiemalt iga investeerimisühingu kohta, kes pakub ja

soovitab (sh enda) tooteid. Sellepärast ei ole punkti 62 sõnastamisel, erinevalt punktist 61,

kasutatud § 8210 määratletud terminit „turustamine“, ehk punkt kohaldub ka isikliku soovituse

andmise suhtes.

Lõiget 2 on muudetud seoses investeerimishoiuse turustamisele ja soovitamisele VPTS-s

sätestatud kohustuste laiendamisega (vt § 47 lg 4 lisamise selgitust).

VPTS § 85 täiendati lõikega 2 2011. aastal48 seoses kindlustustegevuse seadusesse ja KAS-i

lisatavate kohustustega, mille kohaselt kindlustusandja või krediidiasutus pidi, nagu

investeerimisühing, hindama investeerimisriskiga elukindlustuse või investeerimishoiuse

sobivust oma kliendile. Varasema regulatsiooni kohaselt ei pidanud ka investeerimisühing

esitama kliendile nende toodete puhul vajalikku teavet ega hindama nende sobivust kliendile,

48 SE 907SE (jõustus 2011)

56

kui investeerimisühing annab nende toodete kohta investeerimisnõustamise käigus soovitusi, ja

kui ta tegutseb kindlustusandja või krediidiasutuse vahendaja või agendina (nende nimel või

huvides).

Kuna investeerimishoiuse kohta soovituste ja teabe andmine allub edaspidi VPTS-s sätestatud

reeglitele, on kavas KAS § 891 lõigetes 3–8 sätestatud sobivuse hindamise reeglid kehtetuks

tunnistada ja investeerimishoiuste nimetamine VPTS § 85 lõikes 2 ei ole praegusel kujul enam

vajalik. Investeerimisriskiga elukindlustuse puhul on VPTS-s investeerimisühingule

sätestatuga analoogsed nõuded ette nähtud direktiiviga 2016/97/EL, mis rakendub 2018. aasta

algusest. Nii investeerimishoiuse kui investeerimisriskiga elukindlustuse soovitamisele

kohalduvad seega VPTS-s sätestatud või sellega analoogsed kohustused toote sobivuse või

asjakohasuse hindamiseks ning lisaks PRIIPS määrus (teavitamine), mis rakendub samuti 2018.

aasta jaanuarist.

Lõige 2 seega edaspidi vaid kordab neid kohustusi väga üldisel kujul, seepärast võib sellest

investeerimishoiuse ja investeerimisriskiga elukindlustust puudutava osa välja jätta. Praktikas

on samuti tekitanud tõlgendamisprobleeme, et lõikega 2 ei ole täpsustatud, kas või kuivõrd

peaks KAS-is, kogumispensionide seaduses (edaspidi KoPS) ja KindlTS-is sätestatud sobivuse

hindamise nõue baseeruma VPTS-i investeerimisnõustamise ja selle osaks oleval sobivuse

hindamise regulatsioonil. Lõige 2 sätestab küll kohustuse juhinduda selliste muude

investeerimisriskiga finantstoodete puhul vastavat toodet reguleerivast õigusaktist, ent nendes

sätestatud reeglid ei ole olnud piisavalt sarnased VPTS-s sätestatuga. Sellepärast on

turuosalised praktikas lähtunud vastavates tooteseadustes sätestatud sobivuse hindamise nõuete

sisustamisel siiski VPTS-ist ja ESMA asjakohastest juhenditest, kuna seal on sobivuse

hindamise sisu kõige rohkem avatud.

Samuti ei säilitata lõike 2 tekstis viidet kindlustustegevuse seadusele (edaspidi KTS) ega KAS-

le. Kindlustusvahendajana tegutsemist reguleerib kindlustustegevuse seadus. KAS § 891

lõigetes 3–8 investeerimishoiuse sobivuse hindamise kohta sätestatud nõuded on kavas

eelnõuga kehtetuks tunnistada (vt vastava muutmispunkti selgitust). VPTS § 85 lõikes 2

säilitatakse vaid vabatahtliku pensionifondi osakute kohta investeerimisnõustamise raames

soovituste andmine, kuna III samba pensionifondi osakute suhtes direktiividest tulenevad

kohustused muul viisil ei kohalduks.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 851

VPTS § 851 reguleerib MIFID1 artikli 20(2) alusel olukorda, kus investeerimisühing osutab

investeerimisteenust teise investeerimisühingu vahendusel. Praktikas tuleb tugineda sellele

paragrahvile olukorras, kui investeerimisühing näiteks osutab ise ainult

investeerimisnõustamise või portfellivalitsemise teenust ega tegele kliendi vara hoidmise

kõrvalteenuse osutamise või kliendi korralduste täitmisega. Kui klient annab sellele

investeerimisühingule korralduse konto avamiseks ja teatud väärtpaberi ostmiseks, siis

investeerimisühing, kes osutab üksnes portfellivalitsemise teenust, edastab kliendi korralduse

teisele investeerimisühingule või investeerimisteenuseid osutavale pangale, kes täidab kliendi

korralduse. Üksnes portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing on selles olukorras

vahendajaks korralduse andnud kliendi ja selle täitnud investeerimisühingu vahel, kellel

omavaheline kliendisuhe võib üldse puududa.

Eelnõuga on kavas täpsustada paragrahvi teksti vastavalt MIFID2 artiklile 26. Kehtiva seaduse

lõike 1 esimese lause kohaselt reguleerib paragrahv olukorda, kus investeerimisühing on

volitanud teist investeerimisühingut osutama investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust

kliendile või kliendi nimel. Tegelikult volitab klient selles olukorras investeerimisühingut

esitama enda nimel korralduse. Investeerimisühing ei saa teist investeerimisühingut volitada

57

osutama kliendile teenust, mida ta ise ei osuta. Ehk teisisõnu, teist isikut saab volitada

tegutsema üksnes enda nimel ja enda õiguste ja kohustuste täitmisel. Kliendi nimel teenuse

osutamine on seega samuti võimatu, kuna klient ei ole teenuse osutaja. Seepärast on eelnõus

kavas § 851 esimene lause sõnastada nii, et paragrahv reguleerib olukorda, kus

investeerimisühing on saanud teiselt investeerimisühingult kliendi nimel korralduse

investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks.

VPTS § 851 teises lauses on kehtivas seaduses sätestatud, erinevalt direktiivi tekstist, et teabe

õigsuse eest vastutab korralduse edastanud investeerimisühing kliendi ees. Direktiivi kohaselt

tekib see vastutus aga selle investeerimisühingu ees, kellele korraldus edastati (ja miks mitte ka

kliendi ees). Samuti ei ole päris täpne teise lause sõnastus, et vastutus tekib kliendile teabe

edastamisel, kuivõrd direktiivi kohaselt edastatakse teave korralduse tingimuste jms asjaolude

kohta teisele investeerimisühingule, mitte kliendile. Paragrahvi pealkiri vastab artiklile 26 ja

seda ei muudeta.

Eelnõu kohaselt võib korralduse saanud investeerimisühing tugineda korralduse edastanud

investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehingu kohta antud soovitusele. Kehtiva

seaduse tekstis siinkohal nimetatud asjakohasus (appropriateness) on eelnõus asendatud

sobivusega (suitability) nii nagu ka direktiivi artikli 26 teise lõigu esimeses lauses. Muudatus

viitab, et silmas on peetud olukorda, kus investeerimisühing saab tugineda kliendile antud

isiklikule soovitusele ja portfellivalitsemise soovitustele. Samas on oluline tähele panna, et

direktiiv ei viita üksnes isikliku soovituse sobivusele vaid kasutatud on sõnastust

„recommendations or advice“, kuna direktiivis eristatakse isiklikku soovitust (personal

recommendation) üldisest soovitusest (general/generic recommendation).49 Sellepärast on

eelnõus samuti üldiselt sõnastatud, et tugineda võib „soovitustele“. See hõlmab isiklikku

soovitust, portfellivalitsemisel antud soovitust ja üldist soovitust, milleks on

investeerimissoovitus ja selle alaliigina investeerimisanalüüs. Investeerimisanalüüs on

kõrvalteenus, mille asjakohasust ega sobivust ei hinnata, ja see on mõeldud avalike kanalite

kaudu esitamiseks, mistõttu analüüsile tuginemise kohta isiklikku soovitust ei anta. Muude

investeerimisteenuste puhul kui investeerimisnõustamine ja portfelli valitsemine hinnatakse

asjakohasust, s.t. nende teenuste kohta samuti soovitusi ei anta. Soovitusele tuginemise õigus

tähendab, et korralduse saanud investeerimisühing ei pea kontrollima väärtpaberi või tehingu

sobivust ega asjakohasust. Korralduse edastanud investeerimisühing aga vastutab soovituse

sobivuse eest.

Lisaks on eelnõus välja jäetud direktiivi artikli 26 esimene lause selle kohta, et korralduse

saanud investeerimisühing võib tugineda ka kliendi kohta talle edastatud teabele. Kliendi kohta

edastatava teabe tähendust ei ole direktiivis täpsustatud, kuid eeldatavasti tuleb sellena käsitada

kliendi isikuandmeid, mis on vajalikud tehingu teostamiseks. Eelnõu kohaselt vastutab

korralduse edastanud investeerimisühing edastatud teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse eest.

Sellest tuleneb korralduse saanud investeerimisühingu õigus saadud teabele tugineda, näiteks

korralduse täpsete tingimuste osas. Isikuandmete osas võib RTRTS § 15 lõike 42 punkti 3

kohaselt kliendi tuvastamise jätta kohaldamata, kui krediidiasutuse või finantseerimisasutusega

ärisuhet luua sooviva isiku isikusamasuse on tuvastanud ja seda kontrollinud krediidiasutus või

finantseerimisasutus, kellega klient soovib ärisuhet luua ja krediidiasutus või

finantseerimisasutus tugineb tema isikusamasuse tuvastamisel kirjalikule teabele ja

dokumentidele, mille ta on saanud sellelt krediidiasutuselt või finantseerimisasutuselt, kellega

klient soovis ärisuhet luua. Seega, luba tugineda teiselt investeerimisühingult saadud andmetele

on juba olemas ja kehtib RTRTS alusel. Investeerimisühing on VPTS § 40 lõike 1 kohaselt

49 Vt MIFID2 rakendusdirektiivi 2006/73/EÜ põhjenduspunkte 39 ja 83 ning MIFID2 delegeeritud määruse

põhjenduspunkte 14, 17 ja 50, http://ec.europa.eu/finance/docs/level-2-measures/mifid-delegated-regulation-

2016-2398.pdf

58

finantseerimisasutus. Kuigi MIFID2 artikli 70(3)(a) alapunktis (xii) on ette nähtud, et vastava

kohustuse rikkumisel peab olema võimalik teda karistada, ei ole VPTS-i vastavat

väärteokoosseisu lisatud eelkirjeldatuga samal põhjusel: isikusamasuse tuvastamise ja

kontrollimise kohustuse rikkumise eest karistatakse RTRTS § 57 alusel.

Eelnõus on § 851 esimeses lauses sätestatud, et korralduse saanud investeerimisühing vastutab

investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks antud korralduse täitmise eest.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 852 pealkiri ja tekst

VPTS § 852 sätestab investeerimisteenuse eest tasumise reeglid, mis on üle võetud MIFID1

rakendusdirektiivi artiklist 26, kuid säilitatakse, sest reeglid tasude ja hüvede keelamise kohta

on kehtestatud ka MIFID2 artikliga 24(9).50 Eelnõus on paragrahvi pealkiri ja tekst erinevatel

põhjustel ümber sõnastatud. Kehtivas seaduses ei vasta paragrahvi pealkiri sisule, kuna see ei

seisne kliendi poolt teenuse eest tasumises vaid reeglite kehtestamises selle kohta, milliseid

tasusid ja hüvesid võib investeerimisühing oma teenuste osutamisega seoses saada ja anda, ja

mis teatud olukorras on täielikult keelatud, kuna on käsitatavad huvide konfliktina.

Eelnõus on lõike 1 aluseks MIFID2 artikli 24 lõige 9, mille esimeses lauses on sõnastatud

keeruline konstruktsioon, kus investeerimisühingut ei tohi teatud juhul lugeda huvide

konfliktide vältimise nõudeid täitnuks. Lihtsama lähenemisena on lõikes 1 säilitatud kehtiva

seaduse struktuur. Kehtival kujul lõikes 1 sätestatud keeld on eelnõus sõnastatud läbi jaatuse,

mistõttu lõiked 1 ja 2 on võimalik liita üheks loeteluks. Kehtival kujul on lõike 2 sissejuhatus

justkui mingi erandlik olukord võrreldes lõikega 1, mida see tegelikult ei ole. Lõike 1 punkti 1

tekst tasu saamise kohta muult isikult kui klient või tema esindaja moodustab eelnõus osa lõike

1 sissejuhatavast lausest, sest kogu paragrahvis ongi teemaks ainult kolmandale isikule antud

või temalt saadud tasud. Sõnastust „saab muult isikult kui klient“ on kasutatud ka VPTS § 824

lõike 3 punktis 5.

Eelnõus on lõikes 1 määratletud ka lühendav väljend „tasu või hüve“, mille kohta järgnevad

reeglid kehtestatakse. Selle all mõistetakse seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse

osutamisega antavat või saadavat rahalist või mitterahalist tasu või hüve. Pakutud sõnastus on

terminina defineeritud ja seega eristatav näiteks tasude ja kulude väljendist, mida kasutatakse

kliendi teavitamise kontekstis. Variandina kaaluti veel terminit „peibutised“, mis oleks seaduses

ehk veidi negatiivse varjundiga, pigem kõnekeelne nimetus. Tasud ja hüved siiski on lubatud,

kui nad huvide konflikti ei tekita ja vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Samuti võiks

tasusid ja hüvesid nimetada ühe sõnaga hüvedeks, kuna ka tasu on hüve. Kolmas võimalus oleks

säilitada kehtiva seaduse sõnastus: tasu, mis võib olla rahaline ja mitterahaline. Eelnõus on

lähtutud direktiivi sõnastusest ja hüvesid on tasudest eristatud esmalt nende vormi põhjal (mitte

rahas) ja seetõttu, et tavamõistes ei käsitleta näiteks jookide, suupistete või infomaterjalide

pakkumist tasuna.

Tasu või hüve võib kolmandale isikule anda või seda temalt saada, kui see ei tekita oma

olemuselt või funktsioonidelt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti. Eelnõus on

seega säilitatud kehtivas seaduses § 852 lõike 1 punktis 3 sätestatud sama eeltingimus. Sellega

võetakse arvesse artikli 24(9) sissejuhatuses toodud tingimus, lähtuda investeerimisühingu

tegevuse hindamisel tema poolt huvide konfliktide kohta sätestatud nõuete järgimisest.

Võimaliku huvide konflikti tekkimist tulebki III isiku tasude puhul hinnata.

Lõike 1 loetelu punktid 2 ja 3 on üle võetud MIFID2 artikli 24(9) punktidest a ja b. Tasu või

hüve peab selle lubatavuse eeltingimusena olema ette nähtud kliendile osutatava teenuse

50 MIFID2 põhjenduspunkt 74.

59

kvaliteedi tõstmiseks ja ei tohi takistada investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid

ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

Eelnõus on paragrahvi lõikes 2 lähtutud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmise

määratlemisel MIFID2 teksti täiendava delegeeritud direktiivi (EL) nr 2017/593 artiklist 11(2).

Teenuse kvaliteeti tõstvaks loetakse, kui vastava teenuse osutamine ei ole tasu või hüve

tulemusel kallutatud ega moonutatud (delegeeritud direktiivi artikli 11 lõike 2 viimasest lausest)

ja igal ajal tasu või hüve saamise või andmise perioodil (delegeeritud direktiivi artikli 11 lõikest

3) on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tasu või hüve on õigustatud täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamisega kliendile ja

proportsionaalne saadud tasu või hüvega;

2) tasu või hüve ei too investeerimisühingule, tema aktsionäridele ega töötajatele otsest kasu,

toomata tuntavat kasu kliendile;

3) tasu või hüve on õigustatud kliendile püsivalt võimaldatava hüve pakkumisega seoses

olemasoleva tasu või hüvega.

Lõikes 3 on sätestatud viisid, kuidas investeerimisühing peab tõendama, et tasu või hüve tõstab

teenuse kvaliteeti (delegeeritud direktiiv artikkel 11 lg 4). Selleks tuleb pidada nimekirja

tasudest ja hüvedest ning dokumenteerida põhjendused, kuidas tasu või hüve teenuse kvaliteeti

parandab.

Lõikes 4 on loetletud vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 11(2) punktidele i-iii näited

võimalikest teenuse kvaliteedi parandamise viisidest. Muu hulgas on selleks sõltuva

investeerimisnõustamise teenuse osutamine, mis on defineeritud selle vastandmõiste, sõltumatu

nõustamise kaudu. Sõltumatu investeerimisnõustamise tähendus on avatud § 871 lõikes 21,

vastavalt MIFID2 artiklile 24(7)(a) kliendile sõltumatu isikliku soovituse andmine selliselt, et

investeerimisühing hindab piisaval määral turul kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute

emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata seejuures üksnes investeerimisühingu ja

temaga märkimisväärses seoses või muus lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või

pakutavate väärtpaberitega.

Lõikes 5 on toodud ka kehtivas seaduses § 852 lõikes 3 sätestatud erand, mille kohaselt on

lubatud investeerimisteenuse osutamiseks vältimatult vajaliku tasu või hüve saamine või

andmine,51 nagu väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasu, arveldus- ja ülekandetasu,

reguleeritud turuga seotud tasu, järelevalvetasu, riigilõiv, juriidilised tasud ja muud sarnased

tasud, mis ei tekita oma olemusest tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide

konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval

osutamisel.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 853

VPTS § 853 sätestab kohustuse sõlmida tavakliendiga leping ja näeb ette nõuded selle sisule.

Paragrahv on kavas kehtetuks tunnistada, kuna on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivi

artiklist 39 (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja

seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-dega 854–856

51 MIFID2 art 24(9) tekst ei ole selge. Alalõik 1 lubab tasusid ja hüvesid, mis parandavad kvaliteeti ega takista IÜ-

l lähtumast kliendi huvidest. Lause sissejuhatusest tuleneb, et sel juhul need ei tekita huvide konflikti. 2. alalõik

kehtestab alalõigus 1 nimetatud tasude avalikustamise kohustuse. Sisuliselt see hõlmab kõiki tasusid, mida ei loeta

konflikti tekitavaks (lisaks parandab kvaliteeti ja ei kahjusta kliendi huve). Teenuse osutamiseks vältimatult vajalik

tasu definitsiooni järgi ei ole juba oma olemusest tulenevalt konflikti tekitav. Samas ei kohaldata talle ainult 1.

alalõigus sätestatut. Ehk võimalik, et avaldada siiski tuleb.

60

Lisaks VPTS § 852 muutmisele on eelnõuga kavas seadust täiendada veel nelja paragrahviga,

millega on üle võetud MIFID2 täiendava delegeeritud direktiivi artiklites 11–13 hüvede ja

tasude saamise ja andmise kohta sätestatud nõuded. Järgnevalt on selgitatud lisatud paragrahve.

VPTS § 854 sätestab tasu või hüve kliendile avaldamise nõuded. Lõige 1 on üle võetud MIFID2

artikli 24(9) loetelu järgse lõigu põhjal. Selle kohaselt peab investeerimisühing avaldama

kliendile juba enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist mis tahes tasu või hüve

olemasolu ja olemuse ning seda arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult. Konkreetse summa

puudumisel tuleb esitada tasu või hüve arvutamise metoodika ning asjakohasel juhul

investeerimisühingu saadud tasu või hüve kliendile edastamise viisi. Selle sätte kehtestamisega

on kavas seadusest välja jätta § 852 lg 4, mis lisati MIFID1 rakendusdirektiivi artikli 26 viimase

lõigu põhjal ja sellele lisatud viimase lause, kuna MIFID2 neid ei sisalda (käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud teabe võib kliendile avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Nõudmisel avaldab

investeerimisühing kliendile tasu või hüve täpsemad üksikasjad.)

Lõikes 2 on loetletud teave, mis tuleb tasu või hüve kohta kliendile avaldada.52 Muu hulgas

tuleb hüve või tasu avaldamisel kliendile arvesse võtta kliendi teavitamise nõudeid, mis on

sätestatud VPTS § 87 lõikes 2 (vastab MIFID2 artikli 24 lõike 4 punktile c) ja komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 50 (sätete viide tuleneb delegeeritud direktiivi

tekstis, ja viide artiklile 45 ei ole õige, kuna artikkel 45 täpsustab kliendi liigituse kohta antavat

teavet). Kliendile tuleb teatada tasu või hüve täpne summa, kui talle eelnevalt teatati üksnes

selle arvutamise metoodika. Jooksvalt saadava või antava tasu või hüve kohta tuleb kliendile

vähemalt kord aastas individuaalselt avaldada tasu või hüve tegelikult antud või saadud

summas.

Tasu ja hüve raporteerimise kohustuse eesmärk on informeerida klienti võimalikult täpselt

sellest, palju tema arvel otseselt või kaudselt mingeid teenustasusid maksti ja muid kulusid kanti

ning mis oli nende mõju netotootlusele. MIFID1 kohustas näiteks fondide puhul avaldama

tasude arvutamise määra, mis väljendus kujul, et investeerimisühing avaldas konkreetse fondi

või fondivalitseja nime, kes talle tasu või hüve maksab. Seda investeerimisühingult vahendajale

tagasi makstavat tasu (rebate) tuli täpsustada protsendina fondi valitsemistasust (nt „JP Morgan

Funds, 50%“). Seega eeldatavalt ei tähenda jooksva tasu individuaalse teavitamise kohustus, et

tasu või hüve summa tuleb individuaalselt välja arvutada. See ei selgita kliendile, kui palju

teenis investeerimisühing tema jaoks hoitavate fondiosakute pealt kaudselt vahendustasu, kuna

tootlust mõjutab saadav tasu või hüve kogumis.

Lõikes 3 sätestatakse, et väheolulised hüved (minor non-monetary benefits) võib avaldada

üldistatult, kuid muud mitterahalised hüved tuleb hinnata ja kliendile avaldada eraldi. Lõige 4

tugineb delegeeritud direktiivi artikli 11(5)(a) kahel viimasel lausel. Seoses väheolulise hüvega

võetakse sellega üle ka delegeeritud direktiivi artikli 11(5)(c) viimane lause ja artikli 12(3)

viimane lause.

VPTS § 855 sätestab täpsemad reeglid sõltumatu investeerimisnõustamise või

väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel tasu või hüve saamise või andmise kohta.

Lõikes 1 sätestatakse, et nimetatud teenuste osutamisega seoses tasude või hüvede saamine ja

andmine on keelatud mis tahes tingimustel (aluseks MIFID2 artikli 24 lõike 7 punkt b ja lõige

8). Mööndusena on lubatud väheolulised mitterahalised hüved, mis vastavad § 852 lõikes 1 ja §

855 lõigetes 4 ja 5 sätestatule ning mis on kliendile selgesõnaliselt avaldatud enne teenuse

52 Vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 11 lõikele 5, mille punkti a esimene lause on lisatud sissejuhatusse, kuna

kordab MIFID2 artikli 24(9) teist lõiku. Punkti a ülejäänud laused ei kirjelda teavet, mida avalikustada, vaid

avalikustamise viisi.

61

osutamist. Viimane täpsustus avaldamise ajastuse kohta tuleneb delegeeritud direktiivi artikli

12(3) eelviimasest lausest.

Lõigetes 2 ja 3 on vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 12 lõikele 1 sätestatud

investeerimisühingu kohustus tagastada kõik tasud ja rahalised hüved kliendile, mis on seotud

sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemisega.53 Seega mitterahalisi

hüvesid ei ole siin praktilistel kaalutlustel arvestatud. Tasud aga hõlmavad ka vahendustasusid

(commissions). Lisaks peab investeerimisühing kehtestama ja rakendama korda, mis tagab

hüvede ja tasude kliendipõhine jaotamine ja tagastamine (lg 3, vastavalt art 12 lõike 1

kolmandale lausele). Tagastamisest teavitatakse regulaarse aruandluse käigus.

Lõikega 4 on täpsustatud, et väheoluline mitterahaline hüve peab olema mõistlik,

proportsionaalne ja sellise kaaluga, et see ei mõjuta investeerimisühingut käituma kliendi huve

kahjustaval viisil (delegeeritud direktiivi artikli 12 lõike 3 esimene loetelu järgne lause).

Lõikes 5 on loetletud juhud, millal väheolulise hüve andmine või saamine on lubatud

(delegeeritud direktiivi artikli 12 lõige 3).54 Selleks on näiteks kolmandalt isikult saadud,

emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud kirjalikud materjalid uue emissiooni

turustamiseks, samuti kui kolmas isik koostab selliseid materjale regulaarselt kokkuleppel

emitendiga ja emitendi kulul, kuid seda tingimusel, et materjalis on selline lepinguline suhe

selgesõnaliselt avaldatud ning materjal tehakse samaaegselt kättesaadavaks mis tahes selleks

soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele. Kirjalikus vormis materjalide saamine

on tõendatav ja erinevalt näiteks suuliselt saadud teabest ka määratletav ning selle materjali

saamise fakti on võimalik kliendile selgelt avaldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 lõike

1 kohaselt on elektrooniline vorm võrdsustatud kirjaliku vormiga.

Lõikes 5 antud loetelu ei ole ammendav. Väheolulise mitterahalise hüvena võib lõike 5 punkti

5 kohaselt käsitada ka muid hüvesid, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti

ja investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes

tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal,

asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil. Punkti 5 sõnastuses on teenuste ausa

jne osutamise eeltingimusena nimetatud väheolulise hüve olemust ja ulatust. See sõnastus

tugineb direktiivile (are of scale and nature) ja erineb sellisena veidi § 852 lõikest 1, mille

punkti 1 kohaselt ei tohi saadav ega antav hüve või tasu oma olemuselt ja funktsioonidelt

tekitada huvide konflikti, ja punkti 3 kohaselt, takistada teenuste osutamist ausal, asjatundlikul

jne viisil. Sätete sõnastust saaks ühtlustada, kuid arvesse võttes, et § 852 lõikes 1 peetakse silmas

kõiki hüvesid ja tasusid, § 855 lõike 5 punktis 5 aga üksnes muid väheolulisi mitterahalisi

hüvesid.

Lõikes 6 on sätestatud volitusnorm inspektsioonile, kes võib vajadusel lõike 5 punktis 5

nimetatud muu lubatud väheolulise mitterahalise hüve piiritlemiseks loetleda oma juhendiga

mitterahalise hüve omadusi või selle lubatavuse eeltingimusi ning anda vastava näidisloetelu.

See võimalus on kehtestatud tulenevalt delegeeritud direktiivi artikli 12(3)(e) sõnastusest, mille

kohaselt liikmesriik võib muude väheoluliste mitterahaliste hüvede lubatavust määratleda oma

äranägemisel (other minor non-monetary benefits which a Member States deems capable of

enhancing the quality of service). Et vältida Eestis registreeritud teenusepakkujate seadmist

ebavõrdsesse olukorda, on seda kõige praktilisem teha, võttes arvesse ESMA tõlgendust

direktiivis sätestatud reeglite mõtte kohta ja tema pädevust koguda andmeid, kuidas on eri

liikmesriikides lubatavust piiritletud.

53 Artikli 12 lõike 1 kaks esimest lauset kattuvad suures osas sisult. Teisest lausest lisatud ainult lõik: „täies

ulatuses“. 54 Vt ka delegeeritud direktiivi põhjenduspunkti 29 ja 30.

62

VPTS § 856 sätestab reeglid kolmanda isiku analüüsiga seotud tasu või hüve saamise ja andmise

kohta, lähtudes delegeeritud direktiivi artiklist 13, mille pealkiri ja lõige 1 ei täpsusta, kas silmas

on peetud investeerimisanalüüsi. Investeerimisanalüüs on kõrvalteenus, mille sisuks on

väärtpaberite praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta analüüsi või teabe andmine, milles

soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegia seoses väärtpaberiga või selle

emitendiga (vastavalt VPTS § 825 lõikele 1, mis on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, vt

seletuskirja lisa 2).

Delegeeritud direktiivi põhjenduspunkti 26 kohaselt on reeglite kehtestamise eesmärk tagada,

et korralduste täitmise ja analüüside koostamise teenuse pakkumisel need tegevused hinnastada

ja pakkuda eraldi, et oleks võimalik järgida keeldu tasude ja hüvede saamise ja andmise kohta

seoses väärtpaberiportfelli valitsemise ja sõltumatu investeerimisnõustamisega (keeld on kavas

sätestada §-s 855).55

Delegeeritud direktiivi artikli 13 lõikes 1 on nimetatud analüüsi, mida pakub

investeerimisühingule kolmas isik seoses portfellivalitsemise teenuse või muu

investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega. VPTS § 856 lõikes 1 on viidatud

investeerimisteenustele ja kõrvalteenustele, mille hulka kuuluvad ka eelnimetatud

portfellivalitsemine jms. Sellist analüüsi ei käsitata tasu ega hüvena § 852 lõike 1 tähenduses,

kui see on saadud otsese makse vastu investeerimisühingu poolt ja tema vahenditest või kui

selle eest tasutakse analüüsimaksete kontolt. Viimasel juhul peab seda kontot kontrollima ja

maksete eest vastutama investeerimisühing, vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 13(1)(iii).

Analüüsimaksete konto vahendid peavad lisaks laekuma kliendilt analüüsi eest nõutud tasu

arvelt ning investeerimisühing peab konto avamise ja kliendiga analüüsitasu kokkuleppimise

käigus kehtestama sisemise kontrollimeetmena analüüsi eelarve ja hindama seda ning ostetud

analüüsi kvaliteeti regulaarselt, tuginedes usaldusväärsetele kvaliteedikriteeriumidele ja

asjaolule, kuivõrd analüüs võimaldab teha paremaid investeerimisotsuseid.

Lõikes 2 on sätestatud vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 13(1)(c) (mis moodustab osa

loetelust, millal analüüsi ei peeta hüveks), et analüüsimaksete konto kasutamisel peab

investeerimisühing enne investeerimisteenuse osutamist esitama kliendile teabe eelarves

analüüsidele eraldatud vahendite ja igalt kliendilt nõutava hinnangulise tasu kohta ning üks

kord aastas teabe iga kliendi poolt seoses kolmanda isiku analüüsidega kantud kogukulu kohta.

Lõikega 3 nähakse ette investeerimisühingu kohustus koostada kokkuvõte analüüsimaksete

kontolt rahastatud analüüside koostajate ja neile makstud kogusumma kohta võrdluses

eelarvega jms üksikasjad. Lõige 3 tugineb delegeeritud direktiivi artiklil 13(2). Tasu

tagastamise all on mõeldud rebate’i (rabatt) ehk tasu korrigeerimist, vähendades seda või

tagastades osa sellest edaspidi.

Lõikega 4 nõutakse vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 13(3), et kliendilt nõutava analüüsi

tasu tuleb eristada kliendilt nõutavast tehingu vahendustasust.

Lõike 5 kohaselt ei või klientidelt analüüsi tasu nõuda rohkem kui investeerimisühingu poolt

koostatud eelarvega on ette nähtud (artikli 13 lg 4). Lõike 6 kohaselt (artikli 13 lg 5) määratakse

analüüsi tasu ja selle nõudmise sageduse kokkuleppel kliendiga, ning selle suurendamine on

lubatud üksnes kui kliente selleks eelnevalt teavitatakse. Analüüsimaksete ülejääk tuleb

klientidele tagastada või tasaarveldada see järgmise perioodi tasuga.

55 Vt ka delegeeritud direktiivi põhjenduspunkte 27 ja 28 ning ESMA Q&A lk 38:

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2016-1444_mifid_ii_qa_investor_protection.pdf

63

Lõikes 7 sätestatakse analüüsimaksete konto haldamise meetmed (artikli 13 lg 6). Alustuseks

tuleb hinnata vajadust kolmanda isiku analüüside järele. Kolmanda isiku analüüsi eest

tasumiseks vahendite eraldamisele tuleb rakendada kohast kontrolli ja juhtide järelevalvet.

Kontrolli teostamiseks säilitab investeerimisühing andmed analüüsi koostajatele tehtud

maksete ja selle kohta, kuidas tasu määrati. Tasu määramisel tuleb arvesse võtta

usaldusväärseid kvaliteedi kriteeriume. Lisaks sisaldub lõikes 7 keeld rahastada

analüüsimaksete kontolt investeerimisühingu poolt koostatavaid analüüse.

Lõikes 8 sätestatakse eritingimus analüüsimaksete konto haldamise edasiandmiseks (artikli 13

lg 7). See on lubatud, kui see võimaldab kolmanda isiku koostatud analüüside ostu ja analüüsi

koostajale tasu maksmist põhjendamatu viivituseta investeerimisühingu nimel ja korraldusel.

Lõikes 9 täpsustatakse vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 13 lõikele 8 analüüsi kvaliteedi

hindamise kriteeriumide määramist. Selleks tuleb investeerimisühingul kehtestada kord.

Kriteeriumide rakendamisel tuleb selgitada, kuivõrd analüüsimaksete kontolt rahastatud

kolmanda isiku analüüsidest võib kliendi portfellile kasu olla, võttes vajaduse korral arvesse eri

tüüpi väärtpaberiportfellidele rakendatavaid investeerimisstrateegiaid ja investeerimisühingu

meetodeid analüüsiga seotud kulude õiglaseks jaotamiseks erinevate klientide

väärtpaberiportfellide vahel.

Lõikes 10 nõutakse, et väärtpaberiga seotud korralduste täitmisel toob investeerimisühing eraldi

välja nende teenuste tasud, mille hinnas on näidatud üksnes korralduse täitmise kulud.

Tuginedes delegeeritud direktiivi põhjenduspunktile 16 on selles silmas peetud VPTS § 43

lõike 1 punktis 2 nimetatud korralduste täitmise kulude ja tasude eristamist investeerimisühingu

saadud või antud hüvedest või tasudest ja selle eristamist kliendile saadetavas teabes. Selle

kohaselt peab investeerimisühing tagama, et kliendilt saadud raha eest ostetud analüüsi

maksumus ei ole seotud muude teenuste või hüvede mahu või väärtusega või et neid kasutatakse

muul eesmärgil, näiteks tasuna korralduse täitmise eest.

VPTS § 857 sätestab investeerimisühingule keelu saada väärtpaberiga seotud korralduse

kauplemiskohta või täitmiskohta edastamise eest mis tahes tasu, hüve või soodustust, kui see

on vastuolus § 791 lõikes 4, § 824, §-des 829–8214, § 85 lõikes 1, §-des 852–856, 86, 87 ja § 873

sätestatuga. Paragrahv tugineb MIFID2 artiklis 27(2) sätestatule, milles on viidatud omakorda

MIFID2 artiklite 23 (huvide konfliktid), 24 (kliendi teavitamine), 27(1) (parim täitmine)

kohaldamisele ja lisaks tootejuhtimise ning tasude ja hüvede reeglitele, mille kohta MIFID2

sätestab üldpõhimõtted artiklites 16(3) ja 24(9).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 86 lõige 3 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 4

VPTS § 86 sätestab kliendi teavitamise reeglid. Lõikega 3 on sätestatud nõuded pakutava

investeerimisteenuse ja sellega seotud väärtpaberi olemuse ning riskide kohta esitatavale

teabele. Lõige 3 on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt

sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2), kuid on kavas eelnõuga säilitada,

sest kattub ka MIFID1 artikli 19 lõike 3 viimase lõiguga, mis on sätestatud muudetud kujul ka

MIFID2 artikli 24 lõikes 5. Eelnõus on täpsustatud, et nõue esitada teavet peab võimaldama

kliendil mõista investeerimisteenuse või pakutava väärtpaberi olemust ja sellega seotud riske.

See nõue kehtib ühtlasi täpsemalt §-s 87 ja §-des 852–856 sätestatu kohta (vastavalt teave

osutatava investeerimisteenuse ja sellega seotud väärtpaberi olemuse ning riskide kohta ning

teave investeerimisühingu poolt seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega

antud või saadud rahalise või mitterahalise tasu või hüve kohta). Lõike 3 lõpus on säilitatud

eraldi lausena nõue, et teabe esitamisel ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või

väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samaaegselt ei viidata selgelt selle

investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele. See lause on klientide huvides

64

oluline, lisades ka teenusepakkujale õigusselgust. Säte ei lisa teenusepakkujale

halduskoormust, arvestades, et see on kehtinud ka seni.

VPTS § 86 lõige 4 on eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada. Sellega on sätestatud, et

investeerimisühing esitab vastava teabe püsival andmekandjal. Jääb ebaselgeks, millise teabe

kohta see säte kehtib. Samuti ei ole selge lõike 4 kehtestamise põhjus, kuna vastavat nõuet ei

sisalda MIFID1 ega selle rakendusdirektiiv. MIFID2-s on püsiva andmekandja nõue sätestatud

artiklites 16(7), 23(3) ja 25(6). MIFID2 delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 nõutakse

püsiva andmekandja kasutamist klientidele teabe esitamise artiklites 45, 46, 47 ja mujal (artiklis

3 täpsustatakse selle tähendust). VPTS § 86 lõikes 3 sätestatud väärtpaberi kohta esitatava teabe

nõue on sätestatud delegeeritud määruse artiklis 48 ja sellele ei ole lisatud püsival andmekandjal

esitamise nõuet.

Ka § 86 lõige 5 ei tulene direktiividest, olles seega täiendav siseriiklik nõue.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 87 VPTS § 87 sätestab loetelu teenuste osutamisel kliendi teavitamisega seotud kohustustest ja

kliendile esitatavast teabest. Eelnõuga on kavas muuta § 87 punkte 1–3. Punktis 1 on muudetud

investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse väljendit ja asendatud ühetaolisuse eesmärgil teenuse

„pakkumine“ sõnaga „osutamine“. Punktist 2 on välja jäetud lause lõpp sõnastuses „seejuures

varjamata ning vähendamata teabe olulisi koostisosi, kinnitusi ja hoiatusi“, mis vastab MIFID1

rakendusdirektiivi artikli 27(2) viimasele lausele, ja on MIFID2 rakendumisest alates

otsekohalduv vastavalt MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklile 44(2)(e). Muu

tekst punktis 2 vastab MIFID2 artikli 24(4) sissejuhatusele.

Punktis 3 on tehtud samuti investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse nimetuse muudatus ja punkti

on täiendatud vastavalt MIFID2 artiklile 24(4)(b), nii et klienti tuleb teavitada ka sellest, kas

väärtpaber on mõeldud tavakliendile või asjatundlikule kliendile, lähtudes vastava väärtpaberi

määratud sihtrühmast.

MIFID2 artikli 24 põhjal on eelnõuga kavas lisada §-le 87 lõiked 2–5. Sellel eesmärgil on kavas

paragrahvi praegune tekst kehtestada lõikena 1.

Lõikega 2 on kavas täpsustada teabe esitamist teenusega seotud kulu ja tasude kohta. Lõike 2

esimese lausega on üle võetud MIFID2 artikkel 24(4)(c), mille kohaselt nimetatud teave

esitatakse nii investeerimisteenuse kui kõrvalteenuse kohta ja peab sisaldama nõustamistasu,

kliendile soovitatud või turustatud (recommended or marketed, ühetaolisuse huvides on

kasutatud terminit, mis sisaldab erinevaid tegevusi, hõlmates tähenduselt ka marketingi)

väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda ning mis tahes

kolmandate isikute makseid. Kolmandate isikute maksete all mõistetakse kõiki selliseid

makseid, muu hulgas tasu ja hüve § 852 lõike 1 tähenduses, kuid ka § 852 lõikes 5 sätestatud

vältimatult teenuse osutamiseks vajalikku tasu või hüve vms.

Lõike 2 teine lause vastab MIFID2 artikli 24(4) viimasele lõigule, ja selle kohaselt tuleb kõik

kulud ja tasud esitada koondatult, sealhulgas kulud ja tasud seoses teenuse ja väärtpaberiga,

kuid välja arvates need, mis on tekkinud tururiski ilmnemisel. Direktiivi mõte on välistada riski

realiseerumisel tekkinud kulud (which are not caused by the occurrence of underlying market

risk). Sõnastus „tururiski ilmnemine“ lähtub KAS § 96 lõike 5 eeskujust. Riski ilmnemise

sünonüüm on riski avaldumine, ilmnemine annab selle konteksti edasi piisavalt selgelt.

65

Kulude ja tasude koondatult esitamise eesmärk on, et klient võiks mõista teenuse või

väärtpaberiga seotud kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele.56 Klient

võib nõuda koondatult esitatud kulude avaldamist loeteluna. Kui see on asjakohane, tuleb sellist

teavet esitada regulaarselt, vähemalt kord aastas investeeringu kestuse ajal. Investeeringu

kestus tähistab direktiivi sõnastust life of the investment, vastavalt VPTS § 871 lõikes 6 ja KAS

§ 891 lõikes 3 kasutatud sõnastusele (investeeringu soovitav kestus). Kuna mõlemad viimati

nimetatud sätted on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, võib valitud sõnastust soovikohaselt

muuta, kuid eelnõus ei ole seda peetud vajalikuks.

Lõige 3 vastab MIFID2 artiklile 24(11). Kui investeerimisteenust osutatakse teise teenuse või

tootega samas paketis või paketi või lepingu tingimusena, teavitab investeerimisühing klienti,

kas paketti kuuluvaid teenuseid on võimalik osutada või tooteid osta eraldi ja esitab teabe paketi

iga osaga seotud kulude ja tasude kohta. Kui tavakliendile pakutava paketi või lepinguga seotud

riskid tõenäoliselt erinevad sellisesse paketti kuuluvate teenuste või toodetega seotud riskidest,

kirjeldab investeerimisühing sellise paketi või lepingu vastavaid teenuseid ja tooteid ning

kuidas nende paketina pakkumine mõjutab nendega seotud riske.

Lõike 4 punktiga 1 sätestatakse vastavalt MIFID2 artiklile 24(4) investeerimisühingu kohustus

teavitada klienti piisava ajavaruga enne investeerimisnõustamist asjaolust, kas

investeerimisnõustamine on sõltumatu. „Whether advice ise provided on an independent basis“

hõlmab teenuse osutamist erapooletult ja objektiivselt ehk soovitades kliendile mitte ainult

investeerimisühingu ning temaga seotud isikute teenuseid ja väärtpabereid.57 Sõltumatule

nõustamisele on mujal eelnõus omakorda viidatud nn sõltuva nõustamise tähenduse

sisustamiseks.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb klienti teavitada ka asjaolust, kas investeerimisnõustamine

põhineb eri liiki väärtpaberite laiemal või piiratumal, sealhulgas ainult investeerimisühingu ja

temaga märkimisväärses seoses või lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või

pakutavate väärtpaberite analüüsil, mistõttu esineb oht kahjustada investeerimisnõustamise

sõltumatust. Märkimisväärne seos on defineeritud raamatupidamise seaduses (vt ka VPTS § 82

ja § 168 lõike 2 muutmise selgitust).

Lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb klienti teavitada ka sellest, kas investeerimisühing hindab

regulaarselt kliendile soovitatud teenuse või väärtpaberi sobivust, s.o. pärast isikliku soovituse

andmist. Teenuse hindamise kohta sama teabe esitamise kohustus on lisatud põhjusel, et

MIFID2 artikli 25(2) järgi võib hinnata ka teenuse sobivust.58

Lõikega 5 nõutakse, et investeerimisühing esitab investeerimisnõustamise osutamisel kliendile

enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivusteate selle väärtpaberi või teenuse kohta,

mida investeerimisühing soovitab. Täiendus tugineb artiklil 25(6) (statement of suitability),

milles on mainitud selle teavituse regulaarselt uuendamist ka portfellivalitsemisel. Sellega

seoses on täiendatud VPTS §-i 891 sellise aruandluskohustuse kohta portfellivalitsemisel (vt ka

vastava muutmispunkti selgitust). Sobivusteates kirjeldatakse antud isiklikku soovitust, selle

vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele (vastavalt

MIFID2 artikli 25 lõike 6 teisele lõigule). Eelistuste tähendust direktiiv ei täpsusta, kuid

sõnastamisel on eeskuju võetud VPTS § 871 lõikest 6 (eelistuste kohta riskitaluvuse, riskiprofiili

56 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 78 täiendava teavitamiskohustuse tekkimise selgitust väärtpaberi või teenuse

turustamisel ja MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 põhjenduspunkti 74 asjatundlikule kliendile ja

võrdsele vastaspoolele kulude ja tasude teabe esitamise kohta ning põhjenduspunkti 75.

http://ec.europa.eu/finance/docs/level-2-measures/mifid-delegated-regulation-2016-2398.pdf 57 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 73. 58 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 72.

66

ja investeeringu eesmärgiga seoses). Kui sobivusteadet ei ole võimalik kliendile esitada enne

sidevahendi abil tehtud tehingut, võib selle esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast

tehingu tegemist, kui investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivusteate

esitamiseni edasi lükata ja klient on andnud nõusoleku sobivusteate esitamiseks viivitamata

pärast tehingu tegemist.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 871 pealkiri ja tekst

VPTS § 871 sätestab nõuded investeerimisteenuse sobivuse ja asjakohasuse hindamisele.

Paragrahvi pealkirja ja lõiget 1 muudetakse nii, et hinnatakse sobivust või asjakohasust, mis

vastab täpsemalt paragrahvi ja MIFID2 artikli 25 mõttele. Pealkirja on lisatud ka väärtpaberi

hindamine.

Lõike 2 esimest lauset on täiendatud, et lisada sinna vastavalt MIFID2 artikli 25(2) esimese

lause (lõigu) lõpule, et teavet tuleb koguda ka kliendi kahjumi kandmise võime kohta (ability

to bear losses). Seda ei ole sõnastatud kahjumi katmise võimena (nagu direktiivi tõlkes), mis

on raamatupidamislik termin, ja mida kasutatakse äriseadustikus seoses omakapitali

piirmääraga ja kahjumi katmisega nt eelmiste perioodide kasumi arvelt. Lõikest 2 on välja

jäetud teine lause (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja

seletuskirja lisa 2). Lõike 2 lõppu on täpsustatud vastavalt artikli 25 lõike 2 esimese lõigu

lõpule. Selle kohaselt on lõikes 2 nimetatud teabe kogumise eesmärgiks soovitada kliendile või

potentsiaalsele kliendile investeerimisteenust või väärtpaberit, mis on neile sobiv ja vastab

nende kahjumi kandmise võimele ning riskitaluvusele.

VPTS § 871 täiendatakse eelnõus lõikega 21 MIFID2 artikli 24(7)(a) põhjal. Kliendile sõltumatu

investeerimisnõustamise osutamiseks hindab investeerimisühing piisaval määral turul

kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata

seejuures üksnes investeerimisühingu ja temaga märkimisväärses seoses või muus lepingulises

õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberitega. Kuigi §-s 871 ja MIFID2

artiklis 25(2) nimetatakse soovituse andmisega seoses ka portfellivalitsemist, on see täiendus

direktiivi artiklist 24(7)(a) välja jäetud ja seda ilmselt tahtlikult, sest sõltuva või sõltumatu

investeerimisnõustamise osutamine ei ole portfellivalitsemisel aktuaalne.

Lõige 3 muudetakse, jättes sellest välja lauseosa „mõistmaks pakutava või kliendi poolt nõutava

toote või investeerimisteenusega kaasnevaid riske“, mis võeti üle MIFID1 rakendusdirektiivi

artiklist 36(1) ning ühendades esimese ja teise lause.

Lõiked 4–10, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete

kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Lõikest 11 on välja jäetud, et investeerimisühing hoiatab klienti teenuse või väärtpaberi

sobimatusest. Lõiget muudetakse, et kõrvaldada vastuolu, mille kohaselt tuleb hoiatada

sobimatusest, kui toode ei ole asjakohane. Sobivuse ja asjakohasuse hindamist ei tehta

samaaegselt ega samade teenuste puhul. Investeerimisnõustamisel või portfellivalitsemisel saab

soovitada üksnes kliendile sobivat väärtpaberit või teenust (muidu ei oleks soovitus isiklikult

sobiv, sobimatut väärtpaberit või teenust ei soovitata) ja seejuures ei hoiatata klienti ka kõigi

teiste väärtpaberite või teenuste sobimatuse eest. Vastavalt MIFID2 artikli 25(3) teisele lõigule

tuleb kliendile teatada üksnes asjakohasuse hindamise tulemusena, kui toode või teenus ei ole

kogutud teabe põhjal otsustades kliendile asjakohane.

Lõiget 12 on täpsustatud samuti vastavalt MIFID2 artiklile 25(3), nii et ka potentsiaalset klienti

tuleb hoiatada selle eest, et vajaliku teabe esitamata jätmisel on investeerimisühingul raske või

67

võimatu kindlaks teha, kas kavandatud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks

asjakohane. Täpsustatud on kogu lõike sõnastust.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 121, mille kohaselt lõigetes 11 ja 12 nimetatud hoiatuse või

esitada standardiseeritud kujul. Täiendus tugineb MIFID2 artikli 25(3) teise ja kolmanda lõigu

viimasel lausel, mis ei ole sõnastatud liikmesriigi valikuna (That warning may be provided in

standardised format.), võrreldes näiteks artikli 24 lõike 5 viimase lausega, mis kehtestab selle

võimaluse liikmesriigi valikuõigusena.

Paragrahvi täiendatakse ka lõikega 15, mis hõlmab MIFID2 artikli 25(2) viimases lauses

toodete paketi kohta sätestatut seoses erinevate toodete ristmüügiga (MIFID2 art 4 lg 1 p 42).

Selle kohaselt tuleb VPTS § 87 lõikes 3 nimetatud teenuste või toodete paketi soovitamisel või

pakkumisel hinnata kogu paketi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele

kliendile.59 Ristmüügi mõistet ei ole eelnõus kasutusele võetud, kuna mõistet ei ole vaja

järgnevalt rohkem kasutada.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 872

VPTS § 872 sätestab erandi sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohustuse täitmisest. Eelnõus

on muudetud § 872 lõike 1 sissejuhatavat teksti ja punkte 1–3. Sissejuhatavas osas on muudetud

kõrvalteenuse nimetus ja MIFID2 artikli 25(4) esimese lause põhjal täpsustatud, milliseid

kõrvalteenuseid osutades erand kohaldub. Artikli 25(4) sissejuhatuse kohaselt ei kohaldata

erandit koos laenude andmise kõrvalteenusega, mis on nimetatud lisa I punktis B.1, 60 ja mis ei

hõlma klientide laenude, arvelduskontode ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite.“

Eelnõu ettevalmistamisel on seda teksti tõlgendatud lisatingimusena, millisel juhul nimetatud

kõrvalteenust osutades erandit ei kohaldata. Teine võimalus oleks artikli 25 lõiget 4 mõista

selliselt, et nimetatud kõrvalteenus on täielikult välistatud, kuid sel juhul jääks kõnealune

täiendus rakenduseta ja selle eesmärk arusaamatuks. Kui selle kõrvalteenuse osutamisel on

kliendile seatud krediidilimiidid vms, siis ei saa klient niivõrd lihtsalt astuda tehingutesse, mis

on tema finantsvõimalusi arvestades talle mahult sobimatud. Täiendus on seega kasulik

lisameede, mis võimaldab investori huve kaitsta, isegi kui tehingu sobivust ei hinnata ja ta ei

hooma ise tehinguga kaasnevaid riske. Kui ka sellise tehingu instrument on vähem keerukas,

siis on põhjust nõustuda, et selle kõrvalteenuse osutamisel koos tehingute täitmisega jäetakse

sobivus hindamata, võttes muu hulgas arvesse, et klient on tehingu sõlmimiseks omal

initsiatiivil korralduse andnud.61

Lõike 1 punktis 1 on kasutatud vähem keerukate väärtpaberite mõistet. Kehtivas seaduses on

punktis 1 loetletud kõik asjakohased väärtpaberid, kuid see loetelu on MIFID2-s oluliselt

pikenenud ja sama sõnastust ei ole enam võimalik säilitada. Üsna samal kujul on säilitatud aga

lõike 1 punkt 2, milles on muudetud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse väljendit.

Lõike 1 punkti 3 sõnastust on muudetud. Kehtivas seaduses on § 872 lõike 1 punkti 3 sõnastus

laiem kui direktiivis, hõlmates kõrvalteenuse asjakohasuse hindamist, mida § 871 lg 1 kohaselt

ei ole ette nähtud. Eelnõus on punkti 3 sõnastust korrigeeritud. Vastavalt MIFID1 artiklile 19(6)

ja MIFID2 artiklile 25(4)(c) on lõike 1 punktis 3 nimetatud üksnes teenuse (jättes

tõlgendamisvõimaluse) või väärtpaberi asjakohasuse hindamist. Ka lõike 1 sissejuhatuses

nimetatud kõrvalteenuste osutamisel hinnatakse kliendi jaoks siiski vaid tehingu või väärtpaberi

59 MIFID2 põhjenduspunkt 81. 60 NB! artiklis 25(4) on viiteviga, laenude andmine on Lisa 1 punkt B.2. 61 MIFID2 põhjenduspunktis 80 selle täienduse kohta seletus puudub. On öeldud vaid, et peetakse kohaseks

välistada laenu andmine kõrvalteenusena, kuna see suurendab tehingu keerukust ja seonduvate riskide mõistmist.

Võimalik, et artikli 25 lõike 4 sissejuhatusse on kirjeldatud mööndus lisatud hiljem, direktiivi teksti läbirääkimiste

käigus.

68

asjakohasust, mida küll laenu andmises seisnev kõrvalteenus muudaks keerukamaks. Viimane

on ka erandi kohaldamist välistav. Igal muul juhul aga hinnatakse selle väärtpaberi

asjakohasust, mille klient omandab, kui investeerimisühing tema korralduse täidab, ja mitte

näiteks väärtpaberite hoidmises ja haldamises seisneva kõrvalteenuse asjakohasust kliendile.

Väärtpaberite hoidmise kõrvalteenuse osutamine mõjutab kliendi tehingut vaid sedavõrd,

millise teenuseosutaja juures väärtpaberit tehingujärgselt hoitakse (millega kaasnevad samuti

riskid, kuid mille hindamine ja maandamine on investeerimisühingu organisatsiooniline

kohustus).

Sobivuse hindamine on MIFID2 artikli 25(4)(c) tekstis asendatud asjakohasusega. Ka hoiatus

asjakohasuse hindamata jätmise kohta ei kohaldu nõustamisele, samadel põhjustel, mida on

selgitatud § 871 lõike 11 muutmise selgituses.

VPTS § 872 on täiendatud lõikega 11, et hõlmata loetelu vähem keerukatest väärtpaberitest.

Nendeks on kauplemisele võetud, tuletisinstrumenti mittesisaldav aktsia või võlakiri,

tuletisinstrumenti mittesisaldav rahaturuinstrument, samuti investeerimishoius, tingimusel, et

nii sellise võlakirja, rahaturuinstrumendi kui investeerimishoiuse struktuur võimaldab kergesti

aru saada sellega seotud riskidest ja hoiuse ennetähtaegse sulgemisega seotud kuludest, samuti

eurofondi aktsiad või osakud teatud lisatingimustel, ja muud vähem keerukad väärtpaberid, mis

on määratletud MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 57. Seoses viitamisega

artiklile 57 on eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada § 872 lõige 3, mis võeti üle MIFID1

rakendusdirektiivi artiklist 38 (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise

selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Punktis 5 nimetatud vähem keerukas struktureeritud hoius vastab KAS § 891 lõikes 2 sätestatud

investeerimishoiusele, mis on kavas eelnõuga vastavusse viia MIFID2 artiklis 4(1)(43)

sätestatud mõistega (vt VPTS § 47 lõike 7 lisamise ja KAS § 891 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga on kavas muuta § 872 lõiget 2 ja täiendada paragrahvi lõikega 21, et täpsustada lõike

11 loetelus nimetatud samaväärse kolmanda riigi reguleeritud turu tähendust. Need muudatused

on analoogsed VPTS §-s § 17 lõikes 11 ja § 1323 lõikes 11 tehtud muudatustega (vt vastava

muutmispunkti selgitust). Muudatuse aluseks on artikli 25(4) tekst. Ilmselt jäi MIFID1 teksti

sõnastuse põhjal ebamääraseks, kes kontrollib, kas kolmanda riigi turg vastab reguleeritud

turule kehtivatele nõuetele, ja sealhulgas VPTS nõuetele. MIFID2 tekstis viidati siinkohal

algselt prospektidirektiivi artikli 4(1) alalõikudes 3–4 sätestatud samaväärsuse otsuse

vastuvõtmise protseduurile ja selle eeltingimustele. MIFID2 muutmisel 2016 juunis lisati need

lõigud direktiivi teksti, aga sisult neid ei muudetud. Kui otsus puudub, peab liikmesriigi

järelevalveasutus seda Euroopa Komisjonilt taotlema, lisades taotlusele oma hinnangu § 872

lõikes 21 loetletud asjaolude kohta.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 873

VPTS § 873 sätestab kliendi korralduste parima täitmise nõuded. Paragrahvi lõiked 4–6 ja 9

tunnistatakse kehtetuks (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise

selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Paragrahvi täiendatakse eelnõus lõigetega 10–12, vastavalt MIFID2 artikli 27 lõigetele 3 ja 6.62

Lõige 10 on moodustatud artikli 27(3) tekstis sisalduvast, kauplemiskoha korraldajate suhtes

kattuvast, kuid investeerimisühingule ka eraldiseisvalt kohaldatavast kohustusest, mille

kohaselt tuleb pärast kliendi nimel korralduse täitmist kliendile teatada korralduse täitmise

koht. Lõikega 11 on üle võetud MIFID2 artikli 27 lõige 3 ülejäänud osas. Selle kohaselt tuleb

62 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 96.

69

kauplemiskohas kauplemise kohustusele allutatud väärtpaberitega tehtud tehingute kohta teha

avalikuks teave vastavas täitmiskohas korralduste täitmise kvaliteedi kohta. See kohustus

rakendub igale kauplemiskoha korraldajale, kliendi korralduste süsteemsele täitjale (edaspidi

SI ehk Systematic Internaliser) ja kõigi muude väärtpaberite puhul igale täitjale (täitmiskohale).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 874 lõikeid 1–3 ja 6 ja tunnistatakse kehtetuks lõiked 7–14

VPTS § 874 sätestab nõuded investeerimisühingu vormistatavatele kliendi korralduste parima

täitmise reeglite kohta. Lõikes 1 on üldistatud vastavalt MIFID2 artikli 27(5) esimesele lõigule,

et ülevaade tuleb anda kõigist kauplemis- ja täitmiskohtadest, kus korraldusi täidetakse. Lause

sõnastust on täpsustatud.

Lõike 2 esimest lauset on samuti täiendatud direktiivi artikli Art 27(5) teise lõigu põhjal.

Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise

reeglid, sealhulgas asjakohase teabe ning arusaadavad ja piisavalt üksikasjalikud selgitused,

kuidas investeerimisühing täidab kliendi korraldusi. Artikli 27(5) teise lõigu esimese lause

(require that investment firms provide appropriate information to their clients on their order

execution policy) võiks sõnastada ka asjakohase teabe andmise kohustusena reeglite kohta,

mitte reeglite avaldamisena. Aga lause lõpu täiendus sätestab selle samuti.

Lõikes 3 asendatakse tekstiosa „reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi“

sõnaga „kauplemiskohta“.

Lõike 6 esimeses lauses on tehtud täiendus, mille kohaselt tuleb kord aastas läbi vaadata nii

parima täitmise reeglid kui parima täitmise tagamiseks rakendatavad meetmed. Lõikest on välja

jäetud teine lause, mis võeti üle MIFID1 rakendusdirektiivi artiklist 45(6) ja mille kohaselt tuleb

reeglid üle vaadata ka oluliste muutuste korral investeerimisühingu võimes saavutada

olemasolevatel tingimustel kliendi jaoks parim võimalik tulemus. See kohustus kehtib ka

edaspidi, kuid otsekohalduvana, tulenevalt MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565

artiklist 65(7). Lõike 6 viimast lauset on täiendatud vastavalt MIFID2 artikli 27(7) eelviimasele

lausele, viidates artikli 27 lõigete 3 ja 6 vastetele VPTS-s, et muutmise vajaduse hindamisel

võetaks arvesse ka täitmiskohtade täitmise kvaliteedi kohta avalikustatud infot.

Lõiked 7–14 tunnistatakse kehtetuks (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks

tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 875 lõiked 4–12

VPTS § 875 kehtestab reeglid kliendi korralduste käitlemisele. Paragrahvi lõiked 4–12

tunnistatakse kehtetuks (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise

selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga muudetakse § 876 lõikeid 1 ja 3 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 2

VPTS § 876 sätestab kliendi määratud hinnaga korralduse avalikustamise nõuded. Lõike 1

kohaselt, kui klient ei anna teistsugust juhendit, peab investeerimisühing teistele turuosalistele

viivitamata avalikustama kliendi määratud hinnaga korralduse seoses reguleeritud turule

kauplemisele võetud aktsiaga, mida valitsevatel turutingimustel kohe ei täideta. Lõike 1

sõnastust on selguse huvides korrigeeritud ja täpsustatud vastavalt MIFID2 artikli 28(2)

tekstile. Eelnõu kohaselt, juhul kui kauplemiskohta kauplemisele võetud aktsiaga seoses kliendi

antud määratud hinnaga korraldust ei täideta valitsevate turutingimuste tõttu koheselt,

avalikustab investeerimisühing sellise korralduse viivitamata teistele turuosalistele kergelt

kättesaadaval viisil, et tagada korralduse täitmine esimesel võimalusel, välja arvatud kui klient

annab selgesõnaliselt teistsuguse juhendi. Muu hulgas on reguleeritud turg asendatud

kauplemiskohaga. Sätte eesmärk on, et investeerimisühing tagaks, et kauplemiskohta

70

kauplemisele võetud aktsiaga seoses antud kliendi määratud hinnaga korraldus täidetakse

esimesel võimalusel (kui teda turutingimuste tõttu ei ole koheselt täidetud). Selleks avalikustab

investeerimisühing käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud korralduse viivitamata teistele

turuosalistele, välja arvatud kui klient annab selgesõnaliselt teistsuguse juhendi.

Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see viitab MIFID1 rakendusmääruse (EÜ) nr 1287/2006

artiklitele 31 ja 32 seoses teabe avaldamise tingimustega. Samuti pole selge, mida lõikega on

tahetud reguleerida. Lõikega 1 reguleerimata osas on väga lai määratlus. Sisuliselt, kõigele muu

suhtes, mis puudutab teabe avalikustamist, viidatakse rakendusmääruse kohaldamisele. Kuna

ka see MIFID1 rakendusmäärus kohaldus vahetult kõigis liikmesriikides, on viide lisatud

ilmselt õigusselguse tagamiseks ja ülevaate andmiseks kehtivatest reeglitest. MIFID2

rakendumisega muutub MIFID1 rakendusmäärus aga kehtetuks.

Lõikes 3 on sätestatud inspektsiooni õigus vabastada investeerimisühing suuremahulise (large

in scale) määratud hinnaga korralduse avalikustamisest lõikes 1 kirjeldatud juhul. Lõikes 3

tehtud viite ajakohastamiseks on lõige muudetud vastavalt MIFID2 artikli 28(2) viimasele

lausele. Selle kohaselt on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing MIFIR artiklis 4

sätestatud tingimustel ja korras üheks või mitmeks korraks või alaliselt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on inspektsiooni

hinnangul turu jaoks suuremahuline, võrreldes tavalise korraldusega.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 88 lõikeid 1, 3, 4 ja 7 ning täiendatakse § 88 lõigetega 41,

42, 61, 8–10

VPTS § 88 sätestab kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuded. VPTS § 88 aluseks on MIFID1

artikli 13 lõiked 7 ja 8 ja olemasolevaid lõikeid 1–6 ei ole kavas sisuliselt muuta. Lõigetes 1, 3

ja 4, nagu ka mujal VPTS-s, on keelelise muudatusena asendatud määrsõna „sõnaselgelt“

sõnaga „selgesõnaliselt“. Kehtivas seaduses kasutatud „sõnaselge“ ei esine teistes

finantsvaldkonna seadustes. Selgesõnaline on tähenduselt arusaadav ja ajakohane väljend.63

VPTS § 88 lõige 4 lubab investeerimisühingul oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi

kirjalikul nõusolekul. Lõike 4 järele on eelnõus paigutatud vara pantimise teema jätkuna lõige

41, mis vastavalt MIFID2 artiklile 16(10) keelab investeerimisühingul sõlmida tavakliendiga

AÕS § 3141 lõikes 5 sätestatud finantstagatise kokkulepet klientide olemasolevate või tulevikus

tekkivate, tegelike, tingimuslike või ootuspäraste kohustuste tagamiseks ega riskide katmiseks.

Klientide kohustuste tagamise eesmärk on teadlikult sõnastatud mitmuses, nagu see on

sõnastatud ka direktiivis. See võimaldab keeldu vajadusel laiendada ka sellistele

tagatiskonstruktsioonidele, kus tavaklient on kaasatud mitmete erinevate klientide kohustuste

ühiseks tagamiseks sõlmitud kokkuleppesse vms.

AÕS § 3141 lõikes 5, mis vastab finantstagatiskokkulepete direktiivi artikli 2 lõike 1 punktile

b, sätestatud finantstagatise kokkuleppe sisuks on kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi

või krediidinõude ülekandmine finantstagatiskokkuleppe sõlmimiseks kvalifitseeritud isikule

või organisatsioonile tagatise andmise eesmärgil (edaspidi TTCA ehk title transfer collateral

agreement). Teatud mõttes on keelu rakendamise mõjuala küsitav, kuna

finantstagatiskokkuleppe sõlmimiseks eraisik ega väikeettevõtja tavajuhul ei kvalifitseeru (vt

AÕS § 3141 lõikeid 1 ja 2). TTCA-na mõistetakse ka repotehinguid,64 mis ühe tõlgenduse

63 Vt ka http://kultuur.err.ee/315704/ular-ploom-sonaselgelt-ja-selgesonaliselt-90ndate-80ndate-voi-50ndate-

tagasitulek 64 Vt finantstagatiskokkulepete direktiivi 2002/47/EÜ põhjenduspunkti 3: A Community regime should be created

for the provision of securities and cash as collateral under both security interest and title transfer structures

including repurchase agreements (repos). Samuti reguleerib TTCA, sh repotehingute sõlmimist määrus (EL) nr

71

kohaselt ei ole tavakliendile täielikult keelatud, näiteks portfellivalitsemise teenuse raames.

Küll aga on nende sõlmimine tavakliendiga keelatud juhul, kui repotehing sõlmitakse § 88

lõikes 41 kirjeldatud keelu tingimusi eirates ja lubamatutel eesmärkidel, ehk kliendi vara

omandiõiguse ülekandmisega soovitakse mööda hiilida vara hoidmise ja kaitsmise nõuete

järgimisest. 65 Seega ei ole soovitud keelata niivõrd repotehinguid kui tagatislepingu vormi

kuritarvitamist. Tagatise võtmiseks tuleks tavakliendi puhul kasutada muid tagatisstruktuure,

mis omandi üleminekut ei eelda. Vastavalt eelnõuga lisatava lõike 41 viimasele lausele ja

delegeeritud direktiivi artiklile 6(3) tuleb asjatundliku kliendi ja võrdse vastaspoole puhul esile

tõsta TTCA kokkuleppega kaasnevaid riske ja mõju kliendi varale.

Lõikes 41 sätestatu võib olla täiendav keeld või eeltingimus tavakliendiga väärtpaberite kaudu

finantseerimise tehingute tegemisele (vt § 884), millena käsitatakse muu hulgas repo- ja

tagasimüügi tehinguid. Nende keeldude kohaldamise erinevus seisneb aga selles, et VPTS § 88

konteksti on kaasa arvatud nii raha kui väärtpaberid, erinevalt väärtpaberite kaudu

finantseerimise tehingutest, mis puudutavad väärtpabereid. Seega on § 88 lõike 41 eesmärk

laiem kui §-s 884, samal ajal kui § 884 keelu kontekst on tulu teenimine kliendi vara hoidmise

ajal ja arvel (ka seal on kohustus jagada saadud tulu kliendiga). Samuti piiritletakse § 88 lõikes

41 keeldu tavaklientide põhiselt, § 884 nõuded lähtuvad aga kõigi klientide väärtpaberitest.

Seega tuleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute lubatavust tõlgendada ka kliendi liiki

ja tehingu eesmärki silmas pidades.

Eelnõuga on kavas VPTS §-le 88 lisada ka lõige 42, vastavalt MIFID2 delegeeritud direktiivi

artikli 6 lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt peab investeerimisühing hoolikalt kaaluma asjatundliku

kliendi või võrdse vastaspoolega sõlmimise asjakohasust ja vajadusel seda tõendama.66 Sellise

lepingu sõlmimisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid ja need dokumenteerida:

1) kas seos kliendi kohustuste ja AÕS § 3141 lõikes 5 sätestatud finantstagatise kokkuleppe

sõlmimise vahel on nõrk, sealhulgas kui kliendi kohustused investeerimisühingu ees on

väheolulised või vastutuse tekkimine investeerimisühingu ees on vähe tõenäoline;

2) kas AÕS § 3141 lõikes 5 sätestatud finantstagatise kokkuleppega hõlmatav kliendi vara

summa ületab kliendi kohustusi investeerimisühingu ees või on piiramatu, juhul, kui kliendil

puuduvad kohustused investeerimisühingu ees;

3) kas AÕS § 3141 lõikes 5 sätestatud finantstagatise kokkulepe hõlmab kõigi klientide vara,

eristamata iga kliendi kohustusi investeerimisühingu ees.

Kuigi delegeeritud direktiivi artikli 6 lõike 1 järgi tuleb kaaluda kohustuste ja vara suhet, ei

annaks see iseenesest alust midagi järeldada. Artikli 6 lõike 2 sisust selgub, et hinnata tuleb,

kas see suhe on asjakohane, millest on lähtutud ka § 88 lõike 42 sõnastamisel. AÕS § 3141

lõikes 5 sätestatud finantstagatise kokkuleppe kohta ei ole eelnõus ette nähtud spetsiaalset

terminit, kuna see puudub ka AÕS-s ja kummaski seaduses ei ole vastavat tüüpi

tagatiskokkulepet järgnevalt pikemalt käsitletud.

Lisaks on vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 7 täiendatud §-i 88 lõikega 61, mille kohaselt

tuleb määrata kliendi väärtpaberite ja raha kaitsmise alal investeerimisühingu kohustuste

täitmise eest vastutav isik, kellel on piisavad oskused ja pädevus. Investeerimisühing võib

määrata vastutavale isikule muid ülesandeid, kui investeerimisühingu kohustuste täitmine on

tagatud ja muud ülesanded ei takista vastutaval isikul oma funktsiooni täita. Varade kaitse eest

vastutava isiku tegevuse eesmärki aitab muu hulgas avada delegeeritud direktiivi artikli 2(5)(e)

sõnastus: including those responsible for oversight of the firm’s requirements in relation to the

2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning

millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012. 65 Vt MIFID2 põhjenduspunkti 52. 66 Vt MIFID2 delegeeritud direktiivi põhjenduspunkte 6 ja 7.

72

safeguarding of client assets. Seega vastutab määratud isik järelevalve teostamise eest

investeerimisühingu kohustuste täitmise üle, ja vastutava isiku määramine ei vabasta

investeerimisühingut tema kohustuste rikkumisega seotud vastutusest.

Eelnõuga muudetakse ka lõike 7 teine lause, mis kehtivas seaduses sätestab

investeerimisühingu kohustuse esitada inspektsioonile vähemalt kord aastas oma audiitori

aruanne kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtete toimimise kohta investeerimisühingus.

Vastavalt MIFID1 rakendusdirektiivi artiklile 20(1) ja MIFID2 delegeeritud direktiivi artiklile

8 peab audiitori aruanne hõlmama MIFID2 artikli 16 lõigetes 8, 9 (ehk MIFID1 artikli 13 lg 7

ja 8) ja 10 ning delegeeritud direktiivi 2. peatükis (artiklid 2–7) sätestatud kohustuste täitmiseks

rakendatud meetmeid, st kõike, mis puudutab kliendi vara hoidmist, kaitsmist ja kasutamist.

Lõikes 7 on kehtivas seaduses piiritletud aruande sisu investeerimisühingu määratud varade

kaitse ja kaitse põhimõtetega, kusjuures põhimõtete sisu ei ole määratletud ega võrdsustatud

näiteks §-s 88 sätestatud nõuetega (kuigi see on eeldatav lg 7 paigutuse põhjal, s.o. kliendi vara

hoidmise ja kaitse üldnõuete paragrahvis). Õigusselguse huvides on eelnõus lõikes 7 viidatud,

et aruanne peab andma ülevaate muu hulgas investeerimisühingu tegevuse vastavuse kohta §-s

88 ja §-des 881–884 sätestatuga.

Eelnõuga lisatakse §-le 88 lõiked 8–10 MIFID2 delegeeritud direktiivi artikli 2 lõigete 4 ja 5

ülevõtmiseks.

Lõikega 8 sätestatakse investeerimisühingule keeld kliendi raha ega väärtpaberitega seoses

kolmandale isikule tagatisi, kinnipidamis-, tasaarvestamise ega muid taolisi õigusi anda, mille

alusel kolmas isik võib rahuldada oma nõudeid kliendi raha või väärtpaberite arvel kliendi ja

kliendile teenuse osutamisega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Seni kehtis RM määruse nr

51 § 7 lõike 6 alusel67 kohustus teavitada klienti kõigist tagatistest, kinnipidamisõigustest,

tasaarvestamise õigustest ning muudest taolistest õigustest, mis investeerimisühingul on või

võivad olla kliendi raha või väärtpaberitega seoses, samuti asjaolust, et väärtpaberite hoidja

(depositoorium) võib omada kliendi raha või väärtpaberitega seoses käesoleva lõike esimeses

lauses nimetatuid õigusi. See kohustus tulenes MIFID1 rakendusdirektiivi artikli 32 lõikest 6 ja

kehtib ka edaspidi MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 49 lõike 6 kujul.

Käesolev täiendus lõikes 8 puudutab samu kolmanda isiku õigusi, mille andmine on keelatud,

kui sellega tekib kolmandal isikul õigus rahuldada kliendi raha või väärtpaberite arvelt oma

nõudeid, mis ei ole seotud kliendiga või kliendile teenuste osutamisega. Selliste õiguste

andmine on erandina lubatud vaid juhul, kui see on nõutav sellises kolmandas riigis kohaldatava

õiguse alusel, kus kliendi raha või väärtpabereid hoitakse.

Lõige 9 käsitleb juhtumit, kus investeerimisühing on erandkorras lõikes 8 nimetatud õigused

kolmandale isikule andnud. Sellisel juhul tuleb klienti nendest õigustest teavitada, selgitada

nendega seotud riske ja registreerida need õigused kliendilepingus ning investeerimisühingu

siseses raamatupidamisarvestuses, andmetes ja registrites (see loetelu tugineb § 88 sõnastusel),

selliselt, et nendest ilmneks selgelt kliendi vara omandiõiguse kuuluvus.

Lõikega 10 võetakse üle MIFID2 delegeeritud direktiivi artikli 2 lõige 5, ja sellega on loetletud

andmed, mille investeerimisühing peab viivitamata esitama inspektsioonile, pankrotihaldurile

või saneerijale. Saneerija asemel on seaduses nimetatud muid seadusega ette nähtud juhtumeid,

kuna kliendi vara hoitakse niivõrd erinevates jurisdiktsioonides, et teisiti sõnastades võiks lõike

10 sõnastus osutuda asjatult piiravaks. Esitatavaks teabeks on muu hulgas:

67 Klientidele teabe ja aruannete esitamise nõuded seoses investeerimisteenuste osutamisega

73

1) investeerimisühingu sisese raamatupidamisarvestuse, andmed ja registrid, mis võimaldavad

igal ajal viivitamata kindlaks määrata iga kliendi jaoks hoitava vara;

2) isikud, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi raha vastavalt käesoleva seaduse §-s

883 sätestatule ning sellega seotud kontoandmed ja –lepingud;

3) isikud, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi väärtpabereid vastavalt väärtpaberituru

seaduse §-s 882 sätestatule ning sellega seotud kontoandmed ja –lepingud;

4) andmed isikute kohta, kellele investeerimisühing on investeerimisteenusega seotud tegevuse

edasi andnud;

5) juhid ja töötajad, kes on seotud kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise toimingutega,

sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud isiku ja

6) kliendi vara omandiõiguse kuuluvust tõendavad lepingud.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 881 tekst

VPTS § 881 sätestab investeerimisühingu kohustused kliendi varaga seotud huvide kaitsmisel.

VPTS §-d 881–884 lisati MIFID1 seadusandliku paketi ülevõtmisel Eesti õigusesse, kusjuures

enamus nendest paragrahvidest on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist. Õiguskindluse

huvides on nimetatud põhimõtted sätestatud MIFID2 delegeeritud direktiivis, mistõttu need

säilivad seaduse koosseisus.

Paragrahvis 881 on läbivalt sõnastatud „kliendi varad“ ainsuses. Näiteks TsÜS, AÕS jt

seadustes kasutatakse „vara“ ainsuses. VPTS-s on see sõnastatud mitmuses seetõttu, et edasi

anda tähendust, mille kohaselt kliendi varana mõistetakse nii raha kui väärtpabereid. Kuid

tõlgendamise seisukohalt ei lisa selline mitmuse kasutamine tegelikult õiguskindlust ja sellest

on loobutud.

Punktis 2 on tehtud sisuline täpsustus, mille kohaselt kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud

andmete säilitamisel tuleb jälgida, et need oleks kasutatavad kontrolljäljena (audit trail),

vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 2(1)(b).68 Kontrolli teostamise õigus on muu hulgas

sise- või välisaudiitoril, inspektsioonil jms isikutel.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 882 lõiget 2 ja täiendatakse § 882 lõikega 4

VPTS § 882 sätestab kliendi väärtpaberite hoidmise nõuded. Lõige 2, mis vastab delegeeritud

direktiivi artiklile 3(2), ja mille kohaselt ei või investeerimisühing hoida kliendi väärtpabereid

kolmanda isiku juures, kui selle kolmanda isiku suhtes ei kohaldata vastavas jurisdiktsioonis

kehtivaid kõrgendatud nõudeid ja järelevalvet.

Lõige 2 on selguse huvides eelnõus ümber sõnastatud. Kehtivas seaduses ei ole lõikes 2

sätestatud keeld üheselt arusaadav, muu hulgas kuna see algab tingimusliku olukorra

kirjeldusega „kui investeerimisühing soovib“. Ka direktiivi vastav säte on sarnaselt sõnastatud.

Eelnõus on tingimuslik osa lõikest 2 välja jäetud põhjusel, et kui teenuse pakkumine kirjeldatud

jurisdiktsioonis ei ole kohustuslik, siis ei ole vaja rõhutada ka selle vabatahtlikkust. Samuti jääb

kehtiva seaduse sõnastuse põhjal ebaselgeks, kas investeerimisühingul on kohustus

väärtpabereid hoida pigem sellises jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse väärtpaberite teise isiku

arvel hoidmisele kõrgendatud nõudeid ja järelevalvet. Lõike 2 sõnastuse põhjal on keelatud

üksnes kõrgendatud nõudeid kohaldavas jurisdiktsioonis väärtpaberite hoidmine isiku juures,

kellele neid nõudeid ei kohaldata. Sellises riigis kehtivaid kõrgendatud nõudeid kohaldamata

tegutsemise võimalikkus on aga iseenesest küsitav, või vähemalt erandlik.

Ühe tõlgenduse kohaselt võib olla soovitud direktiivi artikli 3 lõigetes 2 ja 3 eristada nõuete

ranguse astet selle põhjal, kummalt lepingupoolelt on tulnud initsiatiiv väärtpaberite 68 Kontrolljälje mõistet on kasutatud muu hulgas näiteks Vabariigi Valitsuse määruses „Elutähtsa teenuse

infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmed“ jm.

74

hoidmiseks selles riigis. Nimelt selgub delegeeritud direktiivi artikli 3 lõikeid 2 ja 3 võrreldes,

et lõike 2 kohaselt teeb investeerimisühing ettepaneku väärtpaberite hoidmiseks selles

jurisdiktsioonis, lõikes 3 on aga kirjeldatud olukorda, kus väärtpaberite hoidmise korralduse

annab asjatundlik klient. Sellisel juhul on lõige 2 (millele vastab § 882 lõige 2) üldreegel, mille

kohaselt investeerimisühingu valikuvõimaluse olemasolu korral tuleb lähtuda kõrgemaid

standardeid kohaldavast jurisdiktsioonist ja valida seal tegutsev isik, kellele neid standardeid

kohaldatakse. Kui aga asjatundlik klient avaldab soovi väärtpaberite hoidmiseks sellises riigis,

kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmist ei ole vajalikul tasemel reguleeritud, võib

investeerimisühing selles jurisdiktsioonis väärtpabereid hoida.

Eelnõus on piirang sõnastatud jaatavas vormis ja täpsustades seda vastavalt delegeeritud

direktiivi artiklile 3(2), on selle kohaselt investeerimisühingul lubatud hoida väärtpabereid

kolmanda isiku juures üksnes sellises jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse väärtpaberite teise

isiku arvel hoidmise suhtes kõrgendatud nõudeid ja järelevalvet, ning sellise kolmanda isiku

juures, kelle suhtes neid nõudeid ja järelevalvet kohaldatakse. Seega on piirang eelnõus

sõnastatud rangemalt, kuid arvesse võttes investeerimisühingult kõrgendatud hoolsuskohustust,

võib eeldada, et investeerimisühing valib kliendi parimatest huvidest lähtudes väärtpaberite

hoidmiseks niikuinii pigem kõrgendatud nõudeid kohaldava jurisdiktsiooni, kui selline valik

tekib.

Kuna eeltoodud piirangu tõlgendamisel jääb ebaselgeks, mida tuleks mõista kõrgendatud

nõuete all, või mille vastu tuleks investeerimisühingul seda omadust võrrelda, siis sarnaselt

eelkirjeldatule selgub delegeeritud direktiivi artikli 3 lõigete 2 ja 3 võrdluses, et alternatiividena

on silmas peetud pigem spetsiaalsete (eriomaste) reeglite olemasolu ja selliste reeglite

puudumist.69 Sellel alusel on eelnõus § 882 lõiget 2 täpsustatud nii, et selles peetakse silmas

jurisdiktsiooni, kus kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes eriomaseid

(spetsiaalseid) nõudeid ja järelevalvet. Teine võimalus oleks lõikes 2 tingimusena sätestada, et

kolmanda isiku suhtes kohaldatakse kõrgendatud hoolsuskohustust, mis eeldab muu hulgas riigi

poolt vastavate reeglite kehtestamist. Kõrgendatud hoolsuskohustuse väljendit on kasutatud ka

§ 875 lõikes 3. Lõpliku sõnastusvaliku tegemisel lähtume eelnõu kooskõlastamisel turuosaliste

eelistuste kohta saadud tagasisidest.

Lõike 4 lisamisega §-le 882 viiakse VPTS vastavusse delegeeritud direktiivi artikliga 3(4). Selle

kohaselt vastutab investeerimisühing § 882 lõigetes 2 ja 3 sätestatu järgimise eest ka siis, kui

kolmas isik, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi jaoks väärtpabereid, annab

väärtpaberite hoidmise ja haldamisega seotud tegevuse edasi. Nii tagatakse nõutavate

standardite järgmine ka vara hoidmise edasiandmisel custody ahelasse kuuluvate

teenusepakkujate poolt, mis on väärtpaberite hoidmise ja haldamise teenuse puhul tavaline.

Sarnane säte sisaldub ka IFS §-s 297 (depositooriumi kohustuste edasiandmine), kuid selle

sõnastus on veidi erinev. Selle kohaselt võib kolmas isik talle edasi antud depositooriumi

ülesandeid edasi anda, tingimusel, et isik, kellele need edasi antakse, järgib depositooriumile

seatud nõudeid. Eelnõus ei ole seda sõnastust kasutatud, kuna Eesti õigus ei kohaldu sellisele

kolmandale isikule, ehk selle kohustuse rikkumise eest vastutuse kohaldamine on õiguslikult

keeruline. Sisu poolest aga annab see sarnase tulemuse, kuna depositooriumil, kellele IFS

kohaldub, tekib kohustus tagada näiteks lepingus, et tema kliendi väärtpaberite hoidmise ja

haldamise teenuseid ei anta edasi, kui vastav eeltingimus ei ole täidetud ja kui sama tingimust

ei järgi ka custody ahela järgmine lüli, ehk isik, kellele teenus edasi antakse.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 883 lõikeid 1–5 ja täiendatakse § 883 lõigetega 6 ja 7

69 Vrdl delegeeritud direktiivi artikli 3 lõike 2 sõnastust: safekeeping of financial instruments for the account of

another person is subject to specific regulation and supervision, artikli 3 lõike 3 sõnastusega: third country that

does not regulate the holding and safekeeping of financial instruments for the account of another person.

75

VPTS § 883 reguleerib kliendi raha hoidmise nõudeid. Lõiget 1 on eelnõus täpsustatud vastavalt

delegeeritud direktiivi artikli 4(2) kolmandale lausele. Selle kohaselt võib kliendi raha

rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse paigutada mitte kokkuleppel kliendiga, vaid kliendi

selgesõnalisel nõusolekul (vt ka § 883 lõike 5 muutmise selgitust). Lõikes 1 on lisaks

täpsustatud, et investeerimisühingul on kohustus kliendi raha panga kontol hoiustada, kuna

kontole kandmine võib jääda ebamääraseks, näiteks TFS tähenduses. Direktiivi sõnastus on

selles suhtes samuti täpsem, kasutades sõna „deposit“.

Eelnõuga muudetakse ka § 883 lõiget 2, milles sätestatakse rahaturufondile esitatavaid

tingimusi. Lõikes 2 täiendatakse punkte 1 ja 2 MIFID1 rakendusdirektiivist üle võtmata jäänud

lauselõikudega, tuginedes delegeeritud direktiivi artiklile 1(4)(a) ja (b). Punktis 1 on kavas

sõnastada, et sellise fondi peamiseks investeerimiseesmärgiks võiks olla oma vara väärtuse

säilitamine konstantsena nimiväärtuses, arvestamata tulu, või väärtuse juures, mis vastab

investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu.70 Punktis 2 on lisatud, et

investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse vara üksnes sellistesse hoiustesse või

instrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva või mille intresse

korrigeeritakse regulaarselt kooskõlas sellise lõpptähtajaga.71 Sõnastuse eeskujuna on kasutatud

IFS § 110.

Lõikes 3 sätestatakse eelnõus delegeeritud direktiivi artikli 1(4) loetelule järgnevate lõikudele

tuginedes, et rahaturuinstrumendi kvaliteeti loetakse kõrgeks, kui seda kinnitab

investeerimisühingu teostatud ja dokumenteeritud krediidikvaliteedi hinnang, milles on arvesse

võetud ESMA registreeritud reitinguagentuuride poolt rahaturufondile antud krediidireitinguid.

Varem tugineti rahaturuinstrumentide hindamisel reitinguagentuuride hinnangutele, kuid

praktika on näidanud, et ka reitinguagentuuri kõrgeim hinnang ei pruugi osutuda

usaldusväärseks, mistõttu nõutakse investeerimisühingu enda aktiivset seisukohavõttu kõrge

kvaliteediga instrumendi valimisel, lähtudes oma klientide parimatest huvidest.72

Krediidikvaliteedi hinnangu sõnastamisel on lähtutud KAS § 82 lõike 38 sõnastusest.

Fondivalitsejat ei ole nimetatud, kuna delegeeritud direktiivi kohaldamine fondivalitsejale

lahendatakse viite lisamisega IFS § 309 lõikes 8.

Lõike 4 esimene lause on samuti muudetud, täiendades seda vastavalt delegeeritud direktiivi

artikli 4(2) esimese lõigu lõpule nii, et investeerimisühing peab kliendi vahendite hoiustamisel

tegutsema piisava ettevaatuse ja hoolsusega ka vahendite paigutamise mitmekesistamise

vajaduse hindamisel.

Lõike 5 on sõnastust muudetud vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 4(2) neljandale lausele.

Kehtiva seaduse kohaselt on kliendil õigus keelata oma vahendite paigutamine rahaturufondi

aktsiatesse või osakutesse. Eelnõu kohaselt peab kliendi vahendite rahaturufondi paigutamiseks

olemas olema kliendi selgesõnaline nõusolek (mille klient võib omal äranägemisel anda või

mitte anda või vajadusel ka tagasi võtta), ja lisaks võib investeerimisühing lähtuda kliendi

selgesõnalisest nõusolekust üksnes juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et

kliendi raha hoidmisele § 884 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavas rahaturufondis ei

kohaldata VPTS-s sätestatud kliendi raha hoidmise ja kaitse nõudeid. Seda põhjusel, et

investeerimisühing paigutab kliendi raha rahaturufondi omal äranägemisel, ja rahaturufondi

valitsejale ei kohaldata kliendi raha kaitsmiseks kehtestatud nõudeid. Fondi juhitakse vastavalt

teistes seadustes sätestatud reeglitele ja fondi tingimustele.

70 either constant at par (net of earnings), or at the value of the investors’ initial capital plus earnings; 71 or regular yield adjustments consistent with such a maturity 72 Vt ka delegeeritud direktiivi põhjenduspunkti 4.

76

Eelnõuga on kavas täiendada § 883 veel lõigetega 6 ja 7 vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile

4(3) ja selle viimasele lausele. Lõike 6 kohaselt peab investeerimisühing jälgima, et temaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse juures avatud kontol või

rahaturufondis ei hoitaks rohkem kui 20 protsenti kliendi rahast. Seda keeldu ei kohaldata juhul,

kui vastav protsendimäär ei ole investeerimisühingu hinnangul proportsionaalne, võttes arvesse

investeerimisühingu äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust, käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud krediidiasutuse või rahaturufondi võetud meetmeid ning mis tahes juhul hoiustatava

summa vähesust. Lõike 7 kohaselt vaatab investeerimisühing keelu mittekohaldamise kohta

tehtud hinnangu regulaarselt üle ning teavitab inspektsiooni igast antud hinnangust ja selle

muutmisest. Kuna lõikes 6 nimetatud keeld puudutab investeerimisühinguid kliendi raha

paigutamisel rahaturufondi, mis krediidiasutuse puhul ei ole kohustuslik vastavalt KAS § 2

lõike 4 viimasele lausele, siis ei kohaldata ka lõiget 6 krediidiasutuste puhul. KAS välistab

üksnes § 883 lg 1 kohaldamise, ja praktikas ei ole tekkinud probleeme § 883 ülejäänud lõigete

krediidiasutustele kohaldamise küsimuses, kuna need on üksnes täpsustavad lg 1 suhtes.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 884 lõikeid 1, 2 ja 4 ning täiendatakse § 884 lõigetega 31 ja

32

VPTS § 884 reguleerib kliendi väärtpaberite kasutamise ja käsutamise tingimusi. Lõikes 1 on

tehtud täpsustus vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 5(1), seoses keeluga teha kliendi jaoks

hoitavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja seoses keeluga selliseid

väärtpabereid ka muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel

kasutada või käsutada. Kehtivas seaduses on viimased tegevused keelatud üksnes

investeerimisühingu teise kliendi arvel, täpsustuse kohaselt ei või seda teha ka muu isiku arvel.

Lõike 1 punktis 1 on sätestatud tavakliendi poolt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute

tegemiseks antava nõusoleku vorminõuded. Selle kohaselt klient peab olema andnud

väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva nõusoleku, kusjuures

tavaklient peab nõusoleku andma kirjalikus vormis (selline nõusolek võib sisalduda

tavakliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus). Muudatuse kohaselt, mille aluseks on

delegeeritud direktiivi artikkel 5(1)(a), peab kirjalikus vormis nõusoleku andma iga klient.

Lõikes 2 on kehtivas seaduses sätestatud keeld teha väärtpaberite kaudu finantseerimise

tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel, kuid kolmanda isiku esindajakontol või

muul samaväärsel kontol. Vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 5(2) on sätet täiendatud, nii

et ka järgnevalt sätestatud keeld selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või

investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel kasutada või käsutada laieneb ka selliste

väärtpaberite kasutamisele muu isiku arvel (kellegi arvel ei ole lubatud kliendi väärtpabereid

esindajakontol kasutada).

Lisaks täiendatakse §-i 884 vastavalt delegeeritud direktiivi artiklile 5(3) lõigetega 31 ja 32.

Lõikega 31 nõutakse, et investeerimisühing rakendaks meetmeid, et vältida kliendi

väärtpaberite oma arvel või muu isiku arvel kasutamine kliendi nõusolekuta. Selleks tuleb

investeerimisühingul muu hulgas (vastavalt lõike 31 punktile 1) määrata kokkuleppel kliendiga

meetmed, mida investeerimisühing rakendab, kui kliendi kontol puuduvad piisavad vahendid

tehingu arveldamiseks, näiteks väärtpaberite laenamine kliendi nimel või positsiooni

likvideerimine (unwinding the position); (vastavalt lõike 31 punktile 2) määrata meetmed

arveldamise võimatuse heastamiseks, kui arvelduspäeval ei ole võimalik tehingut arveldada;

(vastavalt lõike 31 punktile 3) jälgida tehingu arveldamise korrektsust, nõudes saamata jäänud

väärtpaberid tehingu vastaspoolelt viivitamata.

Lõikega 32 nähakse ette (vastavalt delegeeritud direktiivi artikli 5 lõikele 4), et

investeerimisühing rakendaks meetmeid, et tagada kliendi väärtpaberite laenamine kohase

77

tagatise vastu. Investeerimisühing jälgib pidevalt tagatise kohasust ja astub samme, et säilitada

tagatise tasakaal kliendi väärtpaberite väärtusega. VPTS § 884 sätestab reeglid kliendi

väärtpaberite kasutamise ja käsutamise kohta. Teatud tingimustel on see lubatud. Üheks

väärtpaberite kasutamise võimaluseks on näiteks repo-, lühikeseks müügi vms tehingud, kus

väärtpabereid laenatakse teatud tingimustel kolmandale isikule. Eelnõus tehtud täiendusega

tagatakse, et seejuures jälgitakse kliendi huve, nii et vastaspoole riski realiseerumisel vms juhul

oleks tagatud väärtpaberite tagastamine, asendamine või nende väärtuse hüvitamine. Tagatise

tasakaalu säilitamiseks saab kasutada näiteks tagatise limiite või künniseid (margin call), mille

rakendumisel tuleb laenajal tagatist suurendada.73

Lõikes 4 on täpsustatud viidet väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tähenduse

määratlemiseks, asendades viite MIFID1 rakendusmäärusele viitega väärtpaberite kaudu

finantseerimise määruse (EL) nr 2015/2365 artikli 3 punktile 11.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 885

VPTS § 885 sätestab kauplemisteabe avalikustamise kohustuse. Eelnõuga on kavas paragrahv

tervikuna kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise

selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 886 lõiked 1 ja 2, muudetakse lõikeid 3 ja 4 ning

täiendatakse § 886 lõigetega 5–9

VPTS § 886 sätestab kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumise reeglid.

Paragrahvi lõiked 1 ja 2 on kavas kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete

kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Lõikes 3 on määratletud kliendi korralduste süsteemse täitja (edaspidi SI ehk Systematic

Internaliser) mõiste. Selleks on investeerimisühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab

kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes

oma arvel tehingu kliendiga. Eelnõus on lõike 3 sõnastust täpsustatud vastavalt MIFID2 artikli

4(1)(20) sõnastusele, mille kohaselt iseloomustab SI tegevust selliste tehingute tegemine „on

an organised, frequent systematic and substantial basis“. Kuna kehtivas sõnastuses kasutatud

määrsõnad „regulaarselt“ ja „korrapäraselt“, kuid ka direktiivi „süsteemselt“ on sünonüümid,

on neist säilitatud vaid korrapärasus. Lisatud on „organiseeritult“, nagu ka määrsõnad

„sagedasti“ ja „ulatuslikult“. Sõnastuse eeskujuks on muu hulgas kehtiva seaduse § 47 lg 1 p 4

(mida on kavas eelnõuga muuta), milles on kasutatud sõnastust „korrapäraselt ja sagedasti“ (on

an organised, frequent and systematic basis).

MIFID1 reeglite tõlgenduse kohaselt oli SI kauplemiskoht.74 MIFID2 järgi ta seda ei ole, sest

SI tegevus määratletakse kahepoolsete tehingute tegemise järgi, s.o. tehingud

investeerimisühingu ja kolmanda isiku vahel, mille investeerimisühing teeb kliendi korralduse

täitmiseks. SI-l ei ole lubatud kokku viia kolmandate isikute omavahelisi ostu- ja müügihuve,

mistõttu on ka eelnõus SI määratlemisel nimetatud, et ta kaupleb väljaspool kauplemiskohta,

aga ise mitmepoolset süsteemi korraldamata (kõiki mitmepoolseid süsteeme käsitatakse

kauplemiskohana, vt ka VPTS § 3 muutmise selgitusi).75

Kuna MIFID2 artiklile 4(1)(20) on direktiivis lisatud rida täiendavaid tingimusi, on § 886

täiendatud lõigetega 5–9. Lõigetes 5 ja 6 on avatud põhimõtted investeerimisühingu tegevuse

vastavuse hindamiseks SI mõistes nimetatud määrsõnadele. Lõike 5 kohaselt võetakse kliendi

korralduste oma arvel täitmise sageduse ja korrapärasuse hindamise aluseks

73 Vt ka delegeeritud määruse põhjenduspunkti 9. 74 Vt vastust 7: http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-10-659_en.htm?locale=en 75 MIFID2 põhjenduspunkt 17, 112 viimane lause, MIFIR põhjenduspunkte 6, 11 ja 20.

78

investeerimisühingu poolt väljaspool kauplemiskohta oma arvel täidetud kliendi korralduste

arv. Lõikes 6 määratletakse, kuidas hinnatakse kliendi korralduste oma arvel täitmise

ulatuslikkust. Selle aluseks võetakse kas:

1) investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute

ja investeerimisühingu poolt selle väärtpaberiga kauplemiskohas tehtud tehingute kogumahtude

suhe või

2) investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute

ja selle väärtpaberiga Euroopa Liidus tehtud tehingute kogumahtude suhe.

Lõikes 7 on sätestatud vastavalt artikli 4(1)(20) viimasele lausele, et SI-na käsitatakse

investeerimisühingut juhul, kui tema tegevus ületab lõigetes 5 ja 6 sätestatud näitajate

täpsustamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 12–16 ette nähtud

limiite,76 või kui investeerimisühing täidab SI-le kohaldatavaid nõudeid77 omal algatusel.

Viimane alternatiiv omal algatusel SI reeglite täitmise kohta on lisatud selleks, et

investeerimisühingule kohalduks inspektsiooni teavitamise nõue. Muidu ei ole

investeerimisühingul keelatud SI-le kohaldatavaid nõudeid vabatahtlikult täita ka ilma selle

täienduseta, kuid kui ta ise hindab, et tema tegevus korralduste täitmisel on piisavalt mahukas,

siis on oluline, et teda võetakse arvesse ühe SI-na. Näiteks väiksemal turul ei pruugi korralduste

täitmise sagedus, korrapärasus ja ulatus komisjoni antud limiite ületada, kuid ka sel juhul võib

investeerimisühingu tegevusel olla sarnane mõju.

Inspektsiooni teavitamise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas lõikes 8, mis tuleb

kehtestada MIFIR määruse artiklites 15(1) ja 18(4) sätestatud liikmesriigi kohustuse

ülevõtmiseks.

Lõikes 9 on laiendatud SI-le VPTS § 873 lõike 11 esimeses lauses kauplemiskohale sätestatud

kohustust avalikustada teavet korralduse täitmise kvaliteedi kohta (lisatud vastavalt MIFID2

artikli 27 lõigetele 3 ja 6 vt § 873 lõike 11 lisamise selgitust). SI-le kohaldub ka § 873 lõike 11

teine lause.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS §-d 887–8813

VPTS §-des 887–8813 sisaldavad kehtivas seaduses kliendi korralduste süsteemse täitja

täpsemaid kohustusi, näiteks kohustust avaldada hinnanoteeringuid. Lisaks on sätestatud

nõuded hinnanoteeringu avaldamise viisile ja sisule, noteeringu muutmisele, sellega seotud

korralduste täitmisele ja inspektsiooni tegevusele. VPTS § 8813 sätestab täpsemad nõuded

isikliku soovituse esitamisele. VPTS §-des 887–8813 on kavas kehtetuks tunnistada (vt VPTS §

811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 891 lõiget 1 ja täiendatakse § 891 lõikega 3

VPTS § 891 sätestab nõuded kliendile teenuse osutamise kohta esitatavate aruannete kohta.

Lõike 1 kohaselt kehtivas seaduses on investeerimisühing kohustatud esitama kliendile selge ja

asjakohase aruande kliendile osutatud teenuste, sh kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud

teenustega seotud kulude kohta. Säte on üle võetud MIFID1 artikli 19 lõikest 8. MIFID2 artikli

25 lõikes 6 on nõuet täpsustatud, nii et aruanded tuleb esitada püsival andmekandjal. Kehtivas

seaduses on püsival andmekandjal esitamise nõue kehtestatud seoses huvide konfliktide ja

korralduste parima täitmise reeglite kohta teabe esitamisega. Vastavalt RM määruse78 nr 51 §

11 lõikele 1 ja §-le 13 tuleb püsival andmekandjal esitada regulaarseid aruandeid

väärtpaberiportfelli valitsemise ja kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta. Mõlemad

76 Vt delegeeritud määruse põhjenduspunkte 18 ja 19, http://ec.europa.eu/finance/docs/level-2-measures/mifid-

delegated-regulation-2016-2398.pdf 77 Vt MIFIR põhjenduspunkti 11 teine lõik ja põhjenduspunktid 18–22 ning 51. 78 Klientidele teabe ja aruannete esitamise nõuded seoses investeerimisteenuste osutamisega, RT I 2007, 86, 1440

79

määruse sätted on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist, mille artiklid 40–43 täpsustavad

MIFID1 artikli 19(8) põhimõtteid (vt ka selgitust § 92 kehtetuks tunnistamise kohta).

Eelnõuga on püsiva andmekandja nõuet seega laiendatud, kuid aruandluse tähenduse ja ulatuse

määramine on suhteliselt avatud tõlgendustele. Seejuures mõjutab VPTS-s sätte tõlgendust

tema asukoht. Direktiivis asub see nõue artiklis 25, mis käsitleb asjakohasuse ja sobivuse

hindamist. VPTS § 891 aga kehtestab artiklile 25(6) vastava nõude väljaspool § 871 koosseisu.

VPTS § 891 lõikes 2, mida eelnõuga ei muudeta, on sätestatud, et investeerimisühing esitab

kliendile aruande vähemalt väärtpaberite korralduse täitmise ja väärtpaberiportfelli valitsemise

toimingute kohta ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta.79

Teave peab direktiivi kohaselt olema piisav (adequate), mistõttu on eelnõus asendatud lõikes 1

sõnad „selge ja asjakohase“ (aruande) sõnaga „piisava“, et lõike 1 tekst moodustaks terviku,

sest järgnevalt on lisatud, et seejuures tuleb arvesse võtta asjakohaste väärtpaberite liiki ja

keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi ning kui see on asjakohane, siis kliendi jaoks tehtud

tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid. See tähendab, et kliendile edastatava teabe võib

lugeda piisavaks, kui see sisaldab perioodilisi aruandeid ja kui on arvesse võetud eelnõus

täpsustatud kriteeriume. Aruannete all mõistetakse muu hulgas regulaarselt esitatavat

(perioodilist) teavet, mis võib, sõltuvalt teenusest, hõlmata erinevaid jooksvaid aruandeid.80

Eelnõuga on §-le 891 lisatud lõige 3 vastavalt MIFID2 artikli 25(6) viimasele lõigule. Selle

kohaselt tuleb investeerimisühingul kliendile regulaarselt esitada VPTS § 87 lõikes 5 sätestatud

ajakohastatud teave (sobivusteade) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel, ja juhul

kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud

väärtpaberite sobivust. Säte sobiks sisult ka §-i 87. Lähtudes lõigete 1 ja 3 sarnasest taustast, on

säte lisatud §-i 891.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 90 lõige 2 ja tunnistatakse kehtetuks lõiked 3–8

VPTS § 90 kehtestab investeerimisühingu kohustuse registreerida osutatavate teenuste ja

tehingute andmed, samuti andmed kliendiga peetud suhtluse kohta ja säilitada need andmed.

Eelnõus on § 90 lõiget 2 muudetud, vastavalt MIFID2 artiklile 16(6). Kehtiva seaduse kohaselt

peavad säilitatavad andmed võimaldama inspektsioonil hinnata investeerimisühingu ning

välisriigi investeerimisühingu filiaali tegevuse vastavust käesolevale seadusele, samuti määrata

investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali ja kliendi õigused ning

kohustused.

Eelnõus on lõiget 2 täpsustatud, nii et andmete säilitamise eesmärk on võimaldada

inspektsioonil teostada järelevalvet ja rakendada meetmeid VPTS § 230 lõikes 1 nimetatud

õigusaktide alusel sätestatu täitmise tagamiseks ning veenduda investeerimisühingu ning

välisriigi investeerimisühingu filiaali kõikide kohustuste täitmises, sealhulgas tema kliendi,

potentsiaalse kliendi ning väärtpaberituru kui terviku ees. MIFID2 artiklis 16(6) viidatakse

täpsemalt MIFIRi, turukuritarvituse määruse ning MIFID2 nõuete jõustamisele, kuid

otstarbekam on see viide sätestada üldisemalt, kuna õigusakte, mis sätestavad

investeerimisühingule kohustusi ja nõuavad andmete säilitamist, on hulgaliselt.

79 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 72. 80 Vt ka 2014 ESMA’s Technical Advice, lk 166, punkt 2: There has not been any major change in MIFID II

compared to MIFID I in relation to the provision of reports on services provided, apart from Article 30(1), which

states that transactions with eligible counterparties are no longer exempt from applying Article 25(6).

Kättesaadav internetis: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2014-1569_final_report_-

_esmas_technical_advice_to_the_commission_on_mifid_ii_and_mifir.pdf

80

Lõiked 3–8 on eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete

kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2).

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 901

VPTS-i §-ga 901 sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada ka

kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus, lähtudes MIFID2 artikli 16(7)

esimesest lõigust. Tegu on organisatsioonilise nõudega, mille eesmärk on tugevdada

investorikaitset, parandada turujärelevalvet ja suurendada nii investeerimisühingu kui kliendi

seisukohast õiguskindlust. 81 Selliste andmete abil saab kontrollida ja tõendada korralduse

täpseid tingimusi ning vajadusel tuvastada turukuritarvitusena käsitatavat tegevust, sealhulgas

kui investeerimisühing kaupleb oma arvel. Selline info võib praktikas osutuda ainsaks

võimaluseks turukuritarvitusi tabada, kuid ta on abiks ka sellise süüdistuse ümberlükkamisel.

Lõike 1 kohaselt puudutab see kohustus vähemalt väärtpaberiga oma arvel kauplemise käigus

tehtud tehingute ja väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise, edastamise ning kliendi

nimel või arvel täitmise teenuse osutamisega seoses tehingu tegemise eesmärgil toimunud

telefonikõnesid ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtlust, isegi kui telefonikõne või

elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse tulemusel tehingut ei tehtud või teenust ei

osutatud. Registreerimise ja säilitamise kohustuse tähenduse määratlemiseks lähtutakse §-s 90

sätestatud korrast. Elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse all peetakse silmas mis

tahes tehnilisi vahendeid ja võimalusi, mida investeerimisühing kliendiga suhtlemiseks kasutab.

Lõikes 2 piiritletakse, et salvestada tuleb investeerimisühingu poolt töötajale või

teenuseosutajale kasutada andnud või investeerimisühingu heakskiidul või loal kasutatava

seadme abil toimunud telefonikõned ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtlus.

Sellega soovitakse lisada õiguskindlust ning välistada tööandja poolt töötaja erakasutuses

olevate seadmete kaudu toimuva suhtluse salvestamine. Nende seadmete kaudu toimuva

suhtluse salvestamine ei oleks õiguspärane. Vastavalt karistusseadustiku §-le 137 võib

seadusest tuleneva jälitustegevuse õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest ja tema kohta

andmete kogumise eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Investeerimisühing peab seega tagama, et töötaja ega teenuseosutaja ei kasutaks tööülesannete

täitmisel isiklikke seadmeid. Kuna sätte eesmärk on pigem vältida ebaseaduslikku

jälitustegevust, siis ei ole selles täpsustatud, et suhtluse eesmärgipärase salvestamise eesmärgil

ei või kasutada ka vahendeid, millel puudub salvestusfunktsioon. See on eeldatav lõikes 1

sätestatud kohustuse sisu põhjal.

Lõikega 3 nähakse ette, et klienti teavitatakse sellise suhtluse salvestamisest, mille tulemuseks

võib olla tehing. Kui klienti ei ole vastavalt teavitatud, on teenuste osutamine telefoni teel

keelatud (lg 4). Ilmselt on direktiivi tekstist meilisuhtlus vms elektrooniliste vahendite kaudu

peetav suhtlus välja jäetud, kuna selle salvestamine ja säilitamine on niigi eeldatav.

Lõike 5 kohaselt, kui korraldusi antakse muu suhtluskanali vahendusel, peab see olema

säilitatav püsival andmekandjal kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

(post, e-post, faks, kliendikohtumisel dokumenteeritud korraldus või protokoll). Direktiivi

teksti kohaselt on sellised andmed säilitamise mõttes samaväärsed telefonivestlustega, st

kohalduvad samad kohustused.

Lõike 6 kohaselt säilitatakse suhtlust viis, või inspektsiooni nõudel kuni seitse aastat.

Salvestised tuleb nõudmisel kliendile esitada.

81 MiFID2 põhjenduspunktid 57 ja 144.

81

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 91 ja 92

VPTS § 91 sätestab nõuded investeerimisühingu tehinguaruandlusele. Eelnõuga on kavas § 91

tervikuna kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise

selgitust ja seletuskirja lisa 2).

VPTS § 92 sätestab volitusnormi kliendi teavitamise nõuete, sh VPTS § 86, 87 ja 891,

täpsustamiseks määrusega. Kuna kõik selle volituse alusel kehtestatud rahandusministri

määruse82 sätted on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist, on eelnõuga kavas § 92 tervikuna

kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust

ja seletuskirja lisa 2). Täpsemad nõuded kliendi teavitamiseks kasutatavatele meetoditele jms

kehtivad edaspidi otsekohalduvana MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565

koosseisus. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 93 kehtib määrus kuni selle

volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Seepärast ei ole kavas, lisaks eelnõus § 92 kehtetuks

tunnistamisele, kõnealust määrust eraldi kehtetuks tunnistada.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 93 lõike 3 punkti 4

VPTS § 93 sätestab investeerimisühingu kapitalinõuded. Lõike 3 punkti 4 sõnastust on

eelnõuga korrigeeritud. Kehtivas seaduses on punktiga 4 sätestatud tingimus, et kliendi

tehingukorraldustest tekkinud positsioone on investeerimisühingul õigus hoida oma arvel (muu

hulgas) üksnes juhul, kui sellise positsiooni kestmise aeg on rangelt piiratud ajaga, mis on

vajalik kõnealuse ebaõnnestunud tehingu tegemiseks. Kasutatud sõnastus ei ole üheselt

arusaadav (selles on lähtutud direktiivi tõlkest), näiteks „ebaõnnestunud tehingu tegemiseks

vajalik aeg“ ja „kõnealune tehing“. „Positsiooni kestmise aeg“ asemel on VPTS § 871 lõikes 6

ja KAS § 891 lõikes 3 kasutatud väljendit „investeeringu kestuse aeg“ ning seda on ühetaolisuse

huvides kasutatud ka eelnõus, § 87 lõikes 2 ja § 90 lõike 3 punktis 4.

Eelnõu kohaselt on lubatud sellist positsiooni oma arvel hoida tingimusel, kui seda ei hoita

kauem kui on vajalik sama lõike punktis 1 nimetatud kliendi korralduse täitmiseks.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 94 lõiget 5 ja § 108 lõiget 5

Paragrahvides 94 ja 108 on asendatud inspektsiooni täisnimetus VPTS §-s 8 kasutusele võetud

lühendiga „inspektsioon“.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1191 lõikeid 1 ja 4 VPTS § 1191 lõikes 1 on asendatud „teenuste pakkumine“ ühetaolisuse huvides sõnadega

„teenuste osutamine“.

Lõikes 4 on muudetud viidet VPTS § 826 (teenuste edasiandmine) lõigetele 2, 3 ja lõike 7

punktile 7. Kuna §-i 826 on eelnõus tervikuna muudetud (vt vastava muutmispunkti selgitust)

ja lisaks jääb ebaselgeks, miks on §-s 1191 investeerimisühingu poolt investeerimisagendi

kasutamise korral tegevuste edasiandmisele kohaldatavad nõuded piiratud just nende lõigetega,

on eelnõus §-s 1191 viidatud §-le 826 tervikuna.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1192 lõiget 2 VPTS § 1192 sätestab investeerimisagentide nimekirja pidamise korra. Lõikest 2 on eelnõuga

välja jäetud teine lause, mille kohaselt investeerimisühing kannab agentide nimekirja ka

lepinguriigis asutatud investeerimisagendi, kui selle lepinguriigi õigusaktidega ei lubata

lepinguriigi investeerimisühingul kasutada investeerimisagente. See lause on üle võetud

MIFID1 artiklist 23(3),83 mida ei ole sätestatud ka MIFID2 artiklis 29 ega MIFIRis.

82 Klientidele teabe ja aruannete esitamise nõuded seoses investeerimisteenuste osutamisega, RT I 2007, 86, 1440 83 Where the Member State in which the tied agent is established has decided, in accordance with paragraph 1,

not to allow the investment firms authorised by their competent authorities to appoint tied agents, those tied agents

82

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1194 lõiget 3 VPTS § 1194 sätestab investeerimisagentide nimekirja kandmise tingimused. Eelnõuga on

paragrahvi lõikes 3 täpsustatud investeerimisagendi kohta sätestatud eeltingimust, mille

kohaselt ta peaks vastama investeerimisagendile VPTS-ga kehtestatud nõuetele. VPTS-s on

kehtestatud selliseid nõudeid üksnes §-s 1193. Samuti jääb ebaselgeks, miks on viidatud

laiemalt kogu seadusele. Tõenäoliselt on soovitud reguleerida ettevaatavalt tegevuste

edasiandmisel tekkivaid riske. Kuna MIFID2 artikli 25(1) alusel on investeerimisühingule

seatud kohustus tagada oma töötajate piisavad teadmised ja asjatundlikkus teenuste osutamisel,

on eelnõus viidatud ka investeerimisagendi puhul investeerimisühingu töötaja kohta § 791

lõigetes 1, 2, 4 ja 5, sh inspektsiooni juhendiga, kehtestatud nõuetele. Ka § 1193 lg 3 näeb ette,

et investeerimisagendil peab olema piisav väljaõpe.

Samuti on laiendatud võimalust kehtestada investeerimisagentidele teadmiste ja oskuste

kriteeriumid. Vastavalt MIFID2 artiklile 29(3) on see liikmesriigi valikuõigus: Member States

may decide that, subject to appropriate control, investment firms can verify whether the tied

agents which they have appointed are of sufficiently good repute and possess the knowledge

and competence referred to in the second subparagraph. Teises alalõigus esitatakse järgmised

nõuded: that they possess the appropriate general, commercial and professional knowledge

and competence so as to be able to deliver the investment service or ancillary service and to

communicate accurately all relevant information regarding the proposed service to the client

or potential client.

Kehtiva VPTS alusel võiks tõlgendada, et §-s 1194 on rakendatud MIFID1 artikli 23 lõikes 1,

ehk MIFID2 artikli 29 lõikes 3 sätestatud võimalust anda investeerimisühingule õigus

otsustada, kas nende poolt määratud investeerimisagendil on piisavalt hea maine, teadmised ja

pädevus, kui on tagatud asjakohane kontroll. VPTS § 1194 lõige 2 võimaldab

investeerimisühingul otsustada isiku kandmise üle investeerimisagentide nimekirja. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt ei kanta nimekirja isikut, kes ei vasta investeerimisagendile

kehtestatud nõuetele. Muu hulgas peab nimekirja kantaval isikul olema laitmatu eri- ja ärialane

maine ning piisav investeerimis- ja muu finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja

investeerimisalane väljaõpe (§ 1193 lõiked 1 ja 3). VPTS § 1195 lõikega 2 on tagatud ka

inspektsiooni kontroll investeerimisagentide nimekirja kantud isikute nõuetele vastavuse üle.

Seoses töötajate kompetentsinõuete täpsustamisega tuleb investeerimisühingul edaspidi hinnata

oma töötajate teadmisi ja oskusi. Eelnõus on kavas kohaldada samu meetmeid ka

investeerimisagentide suhtes. Sellega on paremini tagatud investeerimisühingu võimalused

investeerimisagentide teadmiste ja kompetentsi taset objektiivselt mõõta (võrreldes kehtiva

korraga). Kohaldades investeerimisagentide suhtes samu standardeid nagu investeerimisühingu

töötajatele, on ka tegevuse edasiandmisel tagatud kõrgem teenuste kvaliteet ja investorite

kaitse.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i osaga 31 (§-d 1197–11918)

VPTS-i täiendatakse eelnõus osaga 31, millega lisatavates §-des 1197–11918 sätestatakse nõuded

aruandlusteenuse osutajatele. Nimetatud paragrahvidega võetakse üle MIFID2 artiklites 59–66

kehtestatud nõuded. Sätetest on moodustatud seaduse 31 ossa kaks peatükki, 132. (tegutsemise

õigus) ja 133. (nõuded juhtimisele ja organisatsioonilisele ülesehitusele, kusjuures

aruandlusteenuse osutaja suhtes kontrolli teostamist reguleeritud ei ole, sh direktiivis).

shall be registered with the competent authority of the home Member State of the investment firm on whose behalf

it acts.

83

Täiendavate peatükkidega luuakse nõuded ning tegutsemise raamistik aruandlusteenuste

osutajatele, kelleks on väärtpaberite ja muude finantsinstrumentide kohta kauplemisteabe

aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja.

Nimetatud isikud aitavad edastada ning avaldada MIFID2 ja MIFIR alusel nõutavat infot kõigi

finantsinstrumentide tehingute kohta. Seni on aruandlusteenuse osutajate kohta regulatsioon

puudunud, kuid arvestades tehinguaruandluse üha kasvavaid mastaape ning vajadust tagada

info ühetaoline kvaliteet, luuakse EL-s MIFID2 paketiga ühtsed nõuded nimetatud

teenuseosutajate tegevusloa taotlemisele ning tegutsemisele.

Aruandlusteenused on paigutatud seaduses eraldi ossa esmalt põhjusel, et kehtiva seaduse

struktuuris on ette nähtud eraldi osa igale tegevusloa alusel tegutsevale järelevalvesubjektile

(investeerimisühing, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja).

Lisatavate paragrahvide paigutamisel seaduse 3. või 4. ossa käsitleks vastav seaduse osa kahe

järelevalvesubjekti tegevusloa taotlemise nõudeid. Seaduse 4. ossa paigutamisel võiks

aruandlusteenuste sätted eksitada börsiemitente, kes võivad tõlgendada sätete paigutust nii, et

ka korraldatud teabe avalikustamiseks saab kasutada aruandlusteenuse osutajat.

Aruandlusteenust võib, aga ei pruugi osutada kauplemiskoha korraldaja ega

investeerimisühing, seega ei saa aruandlusteenustesse puutuvat sätestada ei seaduse 3. ega 4.

osas. Lisaks toetab aruandlusteenuse osutaja nii investeerimisühingu kui kauplemiskoha

korraldaja kohustuste, mis on sätestatud MIFIRi artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21, täitmist.

Sellepärast on paigutatud täiendavad paragrahvid seaduse 3. ja 4. osa vahele.

Tehinguaruandluse esitamise kohustus ja selle täitmise täpsemad nõuded on sätestatud MIFIR

4. jaotises, artiklites 24–27.

Investeerimisühingud peavad esitama finantsjärelevalveasutustele aruandeid kauplemise kohta

reguleeritud turul ning avaldama MIFID2 ja MIFIR alusel ettenähtud infot tehingute kohta.

Samuti on kauplemiskohtadel kohustus tehinguaruandluse esitamiseks. Nende nõuete täitmist

hõlbustavad aruandlusteenuste osutajad, kellele luuakse MIFID2 artiklites 59–66 sätestatud

nõuetega raamistik tegutsemiseks. Aruandlusteenuse osutajaid ei ole seni tegevusloastatud.

Kuna tehinguaruandlus võtab finantsturgudel järjest suuremaid mastaape, on oluline on tagada

nii esitatava info kvaliteet. Seetõttu on loodud nende teenuseosutajate reguleerimiseks

täpsemad tegevusnõuded. Tehinguaruandluse süsteem võimaldab järelevalveasutustel jälgida

investeerimisühingute tegevust, mis aitab neil tagada MIFID2 nõuete täitmist ning avastada

turukuritarvitusi. Lisaks käsitleb tehinguaruandlust eraldi ESMA standard.

Kauplemisteabe pakkumist illustreerib all olev joonis, kus MIFID2 kontekstiga seondub

eelkõige kauplemiskohtadest tulev kauplemisteave, arvestades et see on praegu EL-s suurimaks

primaarse kauplemisteabe allikaks. Euroopa Komisjoni delegeeritud akti mõjuhinnangus

kasutatud PricewaterhouseCoopers 2010 uuringu kohaselt oli EL-s 238 kauplemiseteabe

allikat, millest 89 olid reguleeritud turud ja 137 mitmepoolsed kauplemisplatvormid.

84

Joonis. Kauplemisteabe pakkujad Allikas: komisjoni delegeeritud akti mõjuanalüüs84

VPTS § 1197 lõikes 1 määratletakse aruandlusteenuse osutajad, kelleks võivad olla

aruandlusteenuse osutaja, kauplemisteabe aruannete avalikustaja ning kauplemiskoondteabe

esitaja. Nimetatud isikud on täpsemalt defineeritud käesoleva paragrahvi järgnevates lõigetes.

Lõikes 2 määratletakse, mida mõeldakse aruandlusteenuse osutaja poolt osutatava

kauplemisteabe aruandluse all. See puudutab infot, mida esitatakse MIFIR artiklite 6, 7, 10, 12,

13, 20 ja 21 kohaselt väärtpaberite ja muude finantsinstrumentide kohta.

Lõikes 3 määratletakse kauplemisteabe aruannete avalikustaja. Selleks on isik, kellel on õigus

osutada ühe või mitme investeerimisühingu nimel kauplemisteabe aruannete avaldamise

teenust vastavalt MIFIR artiklitele 20 ja 21;

Lõikes 4 määratletakse kauplemiskoondteabe esitaja. Selleks on isik, kes kogub

kauplemiskohtade korraldajatelt ja kauplemisteabearuannete avalikustajatelt kokku EMIR

artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 loetletud finantsinstrumentidega seonduvaid kauplemisteabe

aruandeid ning koondab need andmed pidevaks elektrooniliseks ja reaalajas jälgitavaks

andmevooks selliselt, et pakkuda avalikkusele teavet iga finantsinstrumendi hinna ja käibe

kohta (edaspidi kauplemiskoondteabe pakkumise teenus);

Lõikes 5 määratletakse aruandlussüsteemi korraldaja. Selleks on isik, kellel on õigus osutada

investeerimisühingute nimel inspektsioonile, teiste lepinguriikide pädevatele

järelevalveasutustele või ESMA-le tehinguandmete teatamise teenust.

VPTS § 1198 lõikes 1 sätestatakse, et aruandlusteenuse osutajana tegutsemiseks peab omama

vastavat tegevusluba. Ühtlasi täpsustatakse, et juhul kui kauplemisteabe aruannete avalikustaja,

kauplemiskoondteabe esitaja ja/või aruandlussüsteemi korraldaja tegutsevad sama isikuna,

kajastatakse teenused, mille osutamiseks talle on antud õigused, ühel tegevusloal, kuna ei ole

84 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9165-2016-ADD-3/en/pdf

85

mõistlik hakata samale isikule väljastama kõigi nende teenuste osutamiseks eraldi

tegevuslubasid.

Lõikes 2 viidatakse aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes kohaldatavatele VPTS sätetele.

Muu hulgas kohaldatakse aruandlusteenuse osutajale §-i 113 järgi audiitori teavitamiskohustus

vastavalt MIFID2 artiklile 77(1).

VPTS § 1199 lõikes 1 täpsustatakse, milliseid teenuseid isik aruandlusteenuse osutaja

tegevusloa alusel pakkuda võib (§ 1197 lg 3–5). Nendeks on kauplemisteabe aruannete

avaldamise, kauplemiskoondteabe pakkumise ning investeerimisühingute nimel

inspektsioonile, teiste lepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele või ESMA-le

tehinguandmete teatamise teenus. Taotleja saab õiguse osutada loetletud teenustest üksnes seda

teenust või teenuseid, milleks tal on tegevusluba antud.

Lõikes 2 sätestatakse, et investeerimisühing või turukorraldaja, kes soovib osutada

aruandlusteenuseid, esitab vaid § 11910 lõike 1 punktis 3 loetletud andmed ja dokumendid.

Investeerimisühing ning turukorraldaja on finantsjärelevalve subjektidena juba inspektsioonile

suure osa andmeid esitanud, mistõttu ei peaks nad aruandlusteenuse osutamise loa taotlemisel

hakkama andmeid topelt esitama ning seetõttu võivad piirduda vaid § 11910 lõike 1 punktis 3

loetletud info esitamisega.

Lõikes 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut teises lepinguriigis

aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa saanud isikule.

VPTS § 11910 sätestab andmete ja dokumentide loetelu, mis peavad eelkõige tõendama seda,

kuidas on planeeritud teenuste osutamine, aruandlusteenuse osutaja kindel ja usaldusväärne

juhtimine, sealhulgas jätkusuutlik majandamine ning juhtimisega seotud riskide maandamine.

Tegevusloa taotluse, nõutud dokumendid ja andmed peab inspektsioonile esitama äriühingu

juhatus ning juhatuse liikmed peavad kinnitama oma allkirjaga esitatud andmete õigsust.

Paragrahvis sätestatakse, et tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada taotlus ja lisada sellele

aruandlusteenuse osutajaga kui äriühinguga seotud dokumendid (näiteks põhikiri,

tegevusplaan, finantsaruanded, sise-eeskirjad, jm). Samuti esitatakse juhatuse ja nõukogu

liikmete taustaandmed ning info audiitori ja siseaudiitori kohta. Taotlusega esitatavate

dokumentide põhjal peab inspektsioon aru saama, kas taotleja vastab seadustes sätestatud

nõuetele.

Juhatuse ja nõukogu liikmete kohta esitatavat infot käsitletakse ühtlasi Euroopa Komisjoni

rakendusmääruses ITS 3 ning delegeeritud määruses RTS 13. Samas ei ole nendes nõutavad

andmed võrreldes teiste Eesti finantsjärelevalve subjektidega sama detailsed ja vajavad seaduse

tasandil täiendamist.

Euroopa Komisjoni rakendusmääruses ITS 3 esitatud avalduse vormist tuleneb ühtlasi, et

tegevusloa taotlemise avalduses tuleb vastavate kastide linutamisega ära märkida, milliste

aruandlusteenuste osutamise õigust isik taotleb. Seega ei ole vajalik iga teenuse osutamiseks

eraldi tegevusluba taotlema ega avaldust esitama hakata.

VPTS § 11911 reguleerib täiendava tegevusloa taotlemist, juhul kui aruandlusteenuse osutaja,

kellel on juba tegevusluba, soovib täiendavalt hakata osutama ühte või mitut aruandlusteenust.

Lõikes 1 kehtestatakse aruandlusteenuse osutaja kohustus ülaltoodud juhul täiendava

tegevusloa taotlemiseks.

86

Lõikes 2 täpsustatakse, millised dokumendid peab aruandlusteenuse osutaja täiendava

tegevusloa taotlemisel inspektsioonile esitama. Nendeks dokumentideks on vastav kirjalik

avaldus, täiendatud tegevusplaan ja uuendatud käesoleva seaduse paragrahvis 11917 nimetatud

sise-eeskirjad ning paragrahvi 11917 lõigetes 1 kuni 3 ja lõikes 8 nimetatud korrad ning lõigetes

9 kuni 12 nimetatud süsteemide kirjeldused.

VPTS § 11912 sätestab alused, millal võib inspektsioon keelduda tegevusloa andmisest. Need

on seotud taotlejaga seotud isikutega või organisatsioonilise korraldusega. Näiteks ei anta

tegevusluba, kui taotleja, tema juhid või audiitor ei vasta õigusaktides ette nähtud nõuetele, ei

ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapitali täieliku sisse maksmise võimalikkus,

järelevalvet taotleja üle takistab märkimisväärne seos tema ja teise isiku vahel või riigi, kus

viimane on asutatud, õigusaktid takistavad järelevalve teostamist, kui taotleja sise-eeskirjad,

korrad ja süsteemid ei ole piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad, või kui taotlejat või tema

juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo

eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise

eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist

kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Samuti

ei anta tegevusluba, kui aktsiaseltsile antud aruandlusteenuse osutaja tegevusluba on varem

kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva

seaduse paragrahvis 11913 sätestatud alusel.

VPTS § 11913 sätestab alused, millest lähtuvalt võib inspektsioon aruandlusteenuse osutaja

tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja mis on sarnased finantsteenuste

sektoris muudele teenuseosutajatele kehtestatud õigusnormidega.

Sellisteks alusteks on näiteks juhtumid, kui aruandlusteenuste osutaja on olnud passiivne ning

ei ole kas 12 kuu jooksul alustanud tegevusloa kasutamist või ei ole viimase kuue kuu jooksul

aruandlusteenuseid osutanud, ta ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, ei ole

võimeline täitma endale võetud kohustusi, on esitanud inspektsioonile valeandmeid või avaldab

oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid, ei ole

ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust, on toime pannud

rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise

korda.

Ühtlasi võib tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada mitmetel sarnastel

alustel paragrahvi 11912 lõikes 1 kehtestatud tegevusloa andmisest keeldumisega. Näiteks, kui

aruandlusteenuse osutaja, tema juhid või audiitor ei vasta õigusaktides ette nähtud nõuetele või

järelevalvet taotleja üle takistab märkimisväärne seos tema ja teise isiku vahel või riigi, kus

viimane on asutatud, õigusaktid takistavad järelevalve teostamist. Samuti kui taotlejat või tema

juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo

eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise

eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist

kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Viimase

täiendusena võib aruandlusteenuse osutaja tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistada ka juhul kui tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale.

Aruandlusteenuse osutaja tegevusloa võib kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ka

juhul kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on

aruandlusteenuse osutaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi

finantsjärelevalve asutuse poolt esitatud tingimusi.

87

VPTS §-ga 11914 kehtestatakse nõuded aruandlusteenuse osutajate juhtidele, millega võetakse

ühtlasi üle MIFID2 artiklis 63 kehtestatud nõuded. Sarnaselt teistele finantsturul tegutsevatele

ettevõtjatele, esitatakse aruandlusteenuse osutaja juhtidele kõrgendatud nõuded võrreldes

muude ettevõtluse valdkondadega Kõrgendatud nõuded juhtide isikule on vajalikud ja sobivad

meetmed, et tagada ettevõtja kindel, jätkusuutlik ja usaldusväärne juhtimine ning ette nähtud

õigusnormide täitmine. Kõrgendatud nõuded nähtuvad ka Euroopa Komisjoni otsekohalduva

määruse RTS 13 artiklist 4, milles loetletakse teave, mis tuleb aruandlusteenuse osutajal

tegevusloa taotlemisel iga juhi kohta esitada.

MIFID2 artiklis 63 nähakse ette nõuded juhtorgani liikmetele ning artikli 4 lõike 1 punktis 36

määratletakse direktiivis kasutatav termin „juhtorgan”. Selleks on investeerimisühingu,

turukorraldaja või aruandlusteenuste osutaja organ või organid, mille liikmed on nimetatud

ametisse kooskõlas siseriikliku õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks üksuse strateegia,

eesmärgid ja üldine tegevussuund, kusjuures see kontrollib ja jälgib juhtimisotsuste tegemist

ning sellesse kuuluvad üksuse äritegevust tegelikult suunavad isikud.

Ühtlasi täpsustatakse nimetatud punkti teises alalõigus, et kui direktiivis osutatakse juhtorganile

ning juhtorgani juhtimis- ja järelevalvefunktsioonid on määratud siseriikliku õiguse kohaselt

eri organitele või ühe organi eri liikmetele, määrab lepinguriik vastutavad organid või

juhtorgani vastutavad liikmed kindlaks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, välja arvatud

juhtudel, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti. Eestis täidavad MIFD II artikli 4 lõike

1 punkti 36 esimeses alalõigus toodud juhtorgani ülesandeid juhatus ning nõukogu, mistõttu

katab termin „juhid“ nende mõlema organi liikmeid.

Juhtidele esitatavad nõuded on ka tegevusloa andmise üks aluseid, mis tähendab, et

järelevalveasutus hindab enne tegevusloa väljastamist, kas äriühingu juht on sobiv ja vastab

seaduses sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib olla ka tegevusloa andmisest

keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

Lõikes 1 sätestatakse finantsteenuste valdkonnas levinud nn fit and proper nõuded

aruandlusteenuse osutaja juhtidele. Aruandlusteenuse osutaja juhatuse või nõukogu liikmeks

(edaspidi juht) võib valida või määrata vaid isiku, kellel on aruandlusteenuse osutaja

juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ning

laitmatu ärialane maine.

Lõikega 2 on täpsustatud, mida loetakse eelmises lõikes viidatud juhi ärialase maine suhtes

sobimatuks. Maine kahjustamise aluseks võivad olla nii isiku tegevus või tegevusetus muus

finantssektori äriühingus või selle juhtimisel, aga ka välised asjaolud, nagu kuriteo toimepanek,

teatud majandusalaste süütegude toimepanek.

Vastavalt lõikele 3 ei ole lubatud juhiks valida isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud

äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kelle

suhtes kehtib ettevõtluskeeld või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei

ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike,

liikmete, võlausaldajate ja tarbijate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem

tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

Lõike 4 kohaselt peavad aruandlusteenuse osutaja juhid pühendama piisavalt aega oma

ülesannete täitmisele ja peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega

ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades aruandlusteenuse osutaja ning

tarbijate majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

88

Lõikega 5 võetakse üle MIFID2 artikli 63 lõike 1 teine alalõik, mille kohaselt peab juht

tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada

nõukogu otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste

tegemist.

Lõikega 6 võetakse üle MIFID2 artikli 63 lõige 4. Aruandlusteenuse osutajale nähakse ette

kohustus määratleda oma sise-eeskirjas juhtimiskord, millega tagatakse organisatsiooni tõhus

ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide

konfliktide ennetamine. Samuti peab aruandlusteenuse osutaja, teostama järelevalvet selle

rakendamise üle ning tegema seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

Lõike 7 kohaselt tuleb aruandlusteenuse osutaja kehtestatud eeskirjad ja muud

protseduurireeglid regulaarselt üle vaadata, et tagada nende vastavus muutunud tegevusele või

turu tingimustele.

Lõikes 8 viidatakse ühtlasi, et aruandlusteenuse osutaja juhi nõuetele vastavuse hindamisel

arvestab inspektsioon Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse RTS nr 13 artikli 4 alusel

juhtide kohta esitatavaid andmeid. Nimetatud artiklis on esitatud loetelu andmetest, mille

aruandlusteenuse osutaja tegevusloa taotleja peab lisama oma avaldusele kõigi oma juhtide

kohta, näiteks elulookirjeldus, andmed kriminaalkaristuste kohta, kinnitus enda hea ärialase

maine kohta, info aja kohta, mida juht hakkab pühendama aruandlusteenuse osutaja heaks

töötades, teave võimalike huvide konfliktide kohta, jmt.

VPTS § 11915 on sätestatud VPTS §-de 80 ja 1242 eeskujul ning direktiivi artikli 63 lõike 3

ülevõtmiseks, kehtestades aruandlusteenuse osutaja juhi ja audiitori valimisest või määramisest

ja nende tagasikutsumisest või teistest muudatustest inspektsiooni teavitamise kohustus.

VPTS § 11916 lõike 1 kohaselt on inspektsioonil õigus nõuda aruandlusteenuse osutaja juhtide

tagasikutsumist. Sarnane säte on analoogne teistes finantsturgu reguleerivates seadustes

sätestatuga. Arvestades finantssektori ettevõtjate kindla ja usaldusväärse juhtimise olulisust

tsiviilkäibes, on antud avalikkuse kaitse huvidest lähtuvalt järelevalveasutusele laialdased

volitused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel. Sellisteks alusteks on näiteks

mittevastavus juhile seatud nõuetele, oma isikuga seoses valeandmete esitamine inspektsioonile

aga ka isiku tegevus krediidiandja või -vahendaja juhtimisel, mistõttu on ilmne, et isik ei sobi

selle äriühingu juhiks.

Vastavalt lõikele 2 võib inspektsiooni nõudel määrata kohus äriühingule ka uue juhi, kui muul

viisil sobilikku juhti äriühingule ei leita. Kui aruandlusteenuse osutaja ei täida inspektsiooni

ettekirjutust juhi tagasikutsumise kohta, võib inspektsioon nõuda juhi tagasikutsumist kohtu

kaudu või tunnistada tegevusloa kehtetuks.

VPTS § 11917 kehtestab organisatsioonilised nõuded aruandlusteenuse osutajatele, mis

tulenevad MIFID2 artiklites 64–66 sätestatud nõuetest.

Lõikes 1 nähakse kauplemisteabe aruannete avalikustajale ette kohustus kehtestada asjakohane

poliitika ning kord MIFIR artiklitega 20 ja 21 nõutud teabe avalikustamiseks tehniliste

võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel, ehk ei tohi klientidelt küsida teenuse

osutamise eest ebamõistlikult kõrget hinda. Mõistlikud kommertsalused sätestatakse

detailsemalt MIFID2 alamaktides.

Lõikes 2 nähakse kauplemiskoondteabe esitajale ette kohustus kehtestada asjakohane poliitika

ning kord, mis võimaldab koguda MIFIR artiklite 6, 10, 20 ja 21 kohaselt avalikustatud teavet,

89

koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha kõnealune teave avalikkusele

kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel. Kas siin ei

tohi klientidelt küsida teenuse osutamise eest ebamõistlikult kõrget hinda.

Lõikes 3 nähakse aruandlussüsteemi korraldajale ette kohustus kehtestada asjakohane poliitika

ning kord MIFIR artikliga 26 nõutud teabe esitamiseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt tehingu

toimumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Selline teave esitatakse kooskõlas MIFIR artiklis

26 sätestatud nõuetega.

Lõikes 4 kehtestatakse ajalimiidid, mille jooksul peab eelnevates lõiketes viidatud teave saama

tasuta kättesaadavaks. Lõikes 1 viidatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast

seda, kui kauplemisteabe aruannete avalikustaja on selle avaldanud ning lõikes 2 viidatud teave

tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe esitaja on selle

avaldanud. Ühtlasi kehtestatakse kauplemisteabe aruannete avalikustajale ja

kauplemiskoondteabe esitajale laiemad põhimõtted mittediskrimineerimiseks, juurdepääsuks

avaldatavale teabele ning selle teabe kasutatavuseks. Lähtuvalt MIFID2 artikli 65 lõike 2

viimasest alalõigust nähakse ühtlasi ette, et kauplemiskoondteabe esitaja MIFIR artiklite 10 ja

21 kohaselt avaldatav teave peab olema esitatud üldiselt aktsepteeritavates formaatides, mis on

koostalitlusvõimelised.

Lõikes 5 loetletakse detailsemalt teave, mille kauplemisteabe aruannete avalikustaja peab

avaldama.

Lõikes 6 sätestatakse, et kauplemiskoondteabe esitaja esitab samuti lõikes 3 loetletud teabe,

arvestades seejuures mõnede erisustega:

1) lähtuvalt MIFID2 artikli 65 lõike 2 punktist a võib MIFIR artiklite 10 ja 21 kohaselt

avalikustatava info korral kauplemiskoondteabe esitaja avaldada finantsinstrumendi

identifitseerimistunnuse alternatiivina finantsinstrumendi identifitseerivad tunnused ning

2) kauplemiskoondteabe esitaja peab MIFIR artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatava info korral

ühtlasi avaldava info selle kohta, kui investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav

investeerimisühingu arvutialgoritm ning selle kohta, kui teabe avalikustamise kohustusest on

kooskõlas MIFIR artikli 4 lõike 1 punktiga a või b antud vabastus, lisades ühtlasi, kumma sätte

alusel vabastus anti.

Lõikes 7 nähakse kauplemiskoondteabe esitajale ette kohustus tagada, et esitatav teave

koondaks kõigi kauplemiskohtade ja kauplemisteabe aruannete avalikustajate andmeid ning

andmeid MIFID2 artikli 65 lõike 8 punkti c alusel kehtestatud nõuetele vastavate

finantsinstrumentide kohta.

Lõikes 8 nähakse aruandlusteenuse osutajale ette kohustus kehtestada kord, mis aitab ära hoida

huvide konflikte klientidega, ning seda korda pidevalt rakendada. Eelkõige peab

turukorraldajana tegutsev kauplemisteabe aruannete avalikustaja, turukorraldaja ning

tunnustatud kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kes korraldab ka kauplemiskoondteavet ja

turukorraldajana või investeerimisühinguna tegutsev aruandlussüsteemi korraldaja käsitlema

kogu kogutud teavet mitte-diskrimineerivalt, kehtestama asjakohase korra oma muu

äritegevuse eeltoodust lahushoidmiseks ning rakendama seda korda pidevalt.

Lõike 9 kohaselt peab aruandlusteenuse osutaja kehtestama usaldusväärsed turvasüsteemid, mis

tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse, ning minimeeriksid andmelaostuse ja loata

juurdepääsu ohtu. Sellised turvasüsteemid peavad hoidma ära ka teabe lekkimise,

kauplemisteabe aruannete avalikustaja puhul kuni teabe avaldamiseni. Aruandlussüsteemi

korraldaja kehtestatavad turvasüsteemid peavad tagama ka teabeedastusvahendite autentimise

90

ning säilitama igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Aruandlusteenuse osutaja peab tagama

piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

Lõikes 10 nähakse kauplemisteabe aruannete avalikustajale kohustus kehtestada süsteemid, mis

võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisaruannete terviklikkust, märgata andmete

väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

Lõikes 11 nähakse aruandlussüsteemi korraldajale ette kohustus kehtestada süsteemid, mis

võimaldavad tõhusalt kontrollida andmete terviklikkust, märgata investeerimisühingu

põhjustatud andmete väljajäämist ja ilmseid vigu, edastada andmed selliste vigade ja

väljajäämiste kohta investeerimisühingule ning nõuda vigu sisaldanud aruannete uuesti

esitamist.

Lõikes 12 kohaselt peab aruandlussüsteemi korraldaja kasutama süsteeme, mis võimaldavad tal

tuvastada tema enda põhjustatud vigu ja väljajäämisi ning esitada või vajadusel uuesti esitada

inspektsioonile õiged ja täielikud tehinguaruanded.

Lõikes 13 täpsustatakse, et aruandlusteenuse osutajad lähtuvad oma teenuste pakkumisel ühtlasi

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 84–89 sätestatud nõuetest. Viidatud nõuded

käsitlevad teenuste osutamist mõistlikel kommertsalustel, mitte-diskrimineerivalt,

kulupõhiselt, läbipaistvalt, jm.

VPTS § 11918 sätestab, millised protseduurireeglid ehk sise-eeskirjad tuleb aruandlusteenuse

osutajas kehtestada. Lõikes 1 sätestatakse üldine kohustus sise-eeskirjade kehtestamiseks, mis

tagavad aruandlusteenuse osutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ning tema juhtorganite

otsuste täitmise. Sise-eeskiri on põhiline ja peamine dokument, kus organisatsioonilised

toimimismehhanismid peavad kirjas olema.

Lõikes 2 nõutakse, et sise-eeskirju tuleb pidevalt kaasajastada. Analoogiline säte on ka teiste

finantssektori ettevõtjate tegevus reguleerivates seadustes.

Lõikes 3 sätestatakse täpsemalt miinimumnõuded sise-eeskirjades kaetavatele teemadele. Sise-

eeskirjades peavad kajastuma aruandlusteenuse osutaja sisese teabe ja dokumentide liikumise

kord, aruandlusteenuse osutamise kord, töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded,

alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine,

andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord ning sisemised protseduurireeglid

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide

rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks

ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad. Sise-eeskiri peab olema pidevalt

ajakohastatud ning asjakohane, et teenuseosutaja töötajatel ja juhtidel oleks võimalik

igapäevase majandustegevuse käigus tegutseda maksimaalselt tarbijate huvidest lähtuvalt.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 120 lõikeid 2, 3 ja 5

VPTS § 120 sätestab reguleeritud turu korraldamiseks tegevusloa nõude. Eelnõuga asendatakse

lõigetes 2 ja 3 nimetatud mitmepoolne kauplemissüsteem sõnaga „alternatiivturg“, nagu mujal

VPTS-s.

Lõikes 3 soovitakse eelnõuga piirata termini „korraldaja“ kasutusala. Seaduse kohaselt

kasutatakse seda läbivalt kogu seaduse 4. osas, kus sellest ei ole tegelikult kinni peetud. Näiteks

sisaldab seaduse 4. osa peatükki 181, kus reguleeritakse täiendavalt MTF ja OTF korraldajaga

seonduvat. Sellistes lausetes tekib seetõttu väga mitmeti tõlgendatavaid kohti, näiteks: MTF-l

võib olla ainult üks korraldaja. Sama kordub peatükis 18, kus on küll defineeritud

91

börsikorraldaja. Korraldaja on VPTS tähenduses väga üldine termin, näiteks tegutseb VPTS

tähenduses veel pakkumise korraldaja (2. osas), süsteemi korraldaja (5. osas) jne. Seetõttu on

eelnõus piiratud „korraldaja“ termini kasutust peatükkidega 14–18. Ülejäänud 4. osa

peatükkides (181–21) on see termin selguse huvides asendatud „turu korraldajaga“ (vt ka § 169

jt sätete muutmise selgitust).

Lõikes 5 ja mujal VPTS-s on aga senise alternatiivi asemel, kus reguleeritud turu korraldaja

võis korraldada ka MTF-i, laiendatud tema tegutsemisvabadust ja muudetud neid sätteid nii, et

reguleeritud turu korraldaja saab korraldada muud kauplemiskohta (vt ka VPTS § 3 muutmise

selgitust).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 121 lõiget 1

VPTS § 121 reguleeritakse korraldaja tegevusloa taotlemisele kohaldatavaid sätteid. Seoses

VPTS mitmete sätete muutmisega eelnõus on § 121 lõikes 1 asendatud viidete loetelu. Kehtivas

seaduses viidatakse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-

s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57 ja 581 sätestatule.

Eelnõus on need viited asendatud, nii et kohaldatakse § 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2

punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57,

581 ja 113 sätestatut.

Täiesti uuena viidatakse lisaks varasemale lõikes 1 näiteks § 48 lõikele 4, mis sätestab

investeerimisühingule, ja viitena turu korraldajale (nagu ka aruandlusteenuse osutajale)

kohustuse vastata igal ajal tegevusloa taotlemise tingimustele ja seaduses sätestatud nõuetele

(vt täpsemalt § 48 lg 4 lisamise selgitusest). Samuti viidatakse §-le 113, et kohaldada ka

reguleeritud turu korraldaja audiitorile kohustust teavitada inspektsiooni mis tahes puuduste või

vastuolude avastamisest järelevalvesubjekti tegevuses võrreldes algsete tegevusloa

tingimustega (vastavalt MIFID2 artiklile 77 lg 1).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 123 lõikeid 1 ja 2

VPTS § 123 reguleerib turu korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lõikes 1 on viidatud

VPTS § 58 lõigetele 1, 3 ja 4, kuid tähelepanuta on jäänud, et selle paragrahvi lõikele 3

järgnevad veel kaks ülaindeksiga lõiget. Seepärast on eelnõus viide asendatud, viidates VPTS

§ 58 lõigetes 1, 3, 31, 32 ja 4 sätestatule.

Lõikes 2, mis loetleb tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused, on punktiga 101 lisatud täiendav

alus, mille kohaselt tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka siis, kui ilmneb, et taotleja esitas

tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti

muudel juhtudel, kui korraldaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid. Selle

aluse lisamine on seotud VPTS § 48 täiendamisega vastava kohustusega lõikes 4, ja sisuliselt

on selle eesmärk, et kohustus selgesõnaliselt eksisteeriks ja sellel oleks õiguslikud tagajärjed,

nagu tegevusloa kehtetuks tunnistamine, väärteokaristus (lisatud on ka vastav väärteokoosseis)

või kriminaalkaristus (KarS § 280). Sama alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks on lisatud

ka investeerimisühingu (§ 58 lg 2 p 2) ja aruandlusteenuse osutaja puhul §-s 11913.

Lisaks muudetakse eelnõuga lõike 2 punkti 11. Kehtiva sõnastuse kohaselt võimaldab see

tegevusloa kehtetuks tunnistada,

kui korraldaja ei ole alustanud tegevust või ei ole tegelenud turu korraldamisega järjestikuse

kuue kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda

tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.

92

Eelnõu kohaselt on täpsustatud vastavalt MIFID2 artiklile 44(5)(a), et tegevusloa kehtetuks

tunnistamise õigus tekib siis, kui korraldaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa

andmisest arvates ning ka siis, kui korraldaja selgesõnaliselt tegevusloast loobub.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 124

VPTS § 124 sätestab tegevusriski maandamiseks nõuded turu korraldaja kasutatavale

infosüsteemile. VPTS § 124 on üks VPTS 2002. aasta tervikredaktsiooni paragrahvidest. See

sarnaneb, kuid ei vasta täpselt MIFID2 artiklile 47(1) (s.o. MIFID1 artiklile 39). Kehtivas

seaduses on lõike 1 sõnastus keeleliselt ebaõnnestunud, kuna selles on seatud kohustusi

süsteemile (tagada turu või MTF korraldamise järjepidevuse ja korrapärasus). Lõike 1 lõpus on

viidatud MTF korraldamisele, mida reguleeritakse alles peatükis 181.

Eelnõuga on kavas VPTS § 124 kehtetuks tunnistada, et täpsemini reguleerida turu

korraldamise kohta MIFID2 artiklis 47 sätestatud organisatsioonilisi nõudeid. Selleks on

täiendatud VPTS-i §-ga 1246, kus muu hulgas on kavas esitada ka § 124 lõike 1 põhisisu.

Süsteemide vastupidavust reguleeritakse vastavalt artiklile 48(1) VPTS §-s 1251.

Lõikes 2 on kehtivas seaduses sätestatud volitusnorm, mille kohaselt võib määrusega täpsustada

töökindla ning usaldusväärse infotehnoloogilise või muu VPTS § 124 lõikes 1 nimetatud

süsteemi kriteeriumid. Volitust ei ole kasutatud ning arvestades kogu regulatsiooni täiendamist

nii eelnõus kui muude, otsekohalduvate õigusaktidega, ei ole enam vajalik. Sisult on see enam

järelevalve teostamisega seonduv teema, mille kohta vastavalt artiklile 48 koostab need

kriteeriumid ESMA.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1241

Sarnaselt investeerimisühingu juhtidele esitatavatele nõuetele on kujundatud nõudeid turu

korraldaja juhtidele (eelkõige §-ga 1241). Vastavalt MIFID2 artiklile 45 muudetakse eelnõus §-

i 1241 ja lisatakse § 1245. Muudatused §-s 1241 on üsna sarnased muudatustega §-s 79. Kavas

on kehtetuks tunnistada turu korraldaja juhtide kõrghariduse nõue. Vastavalt §-le 1245 tuleb

korraldajal edaspidi moodustada nomineerimiskomitee juhatuse liikmete valimiseks ja

määramiseks.

VPTS § 1241 näeb ette nõuded reguleeritud väärtpaberituru korraldaja juhtidele ja osaliselt ka

töötajatele. Sisuliselt on samad nõuded sätestatud investeerimisühingu juhtidele VPTS §-ga 79.

Paragrahvi 1241 muudetakse tervikuna, kuna muutub nii selle pealkirja kui ka lõigete sõnastus

ja järjekord, samuti lisatakse uue sõnastusega lõikeid. Paragrahv põhineb direktiivi artiklil 45.

Kehtiva § 1241 lõige 1 sätestab sobivuse (nn fit&proper) nõuded juhtidele. Ka lõike 1 uus

sõnastus näeb ette suhteliselt sarnased nõuded. Selle kohaselt võib korraldaja juhiks valida või

määrata üksnes isikuid, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused,

kogemused, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Artiklis 45(1) ühe eeltingimusena

kehtestatud juhikandidaadi laitmatu maine (good repute) on ulatuselt laiem kui laitmatu

ärialane maine. Ühetaolisuse huvides on eelnõus kasutatud viimati nimetatud määratlust, nagu

on tehtud ka teistes finantsvaldkonna seadustes (vt nt KAS, MERAS, IFS, KTS; kusjuures

VPTS § 1193 nõuab täpsemalt laitmatut eri- ja ärialast mainet). Isegi näiteks avalikkusele

teadaolev, kuid kriminaalkorras tuvastamata ja karistamata jäänud kalduvus koduvägivallale

võib küll isiku head mainet kahjustada, kuid teisest küljest on inspektsioonil keeruline seda

objektiivselt hinnata ja tõendada.

Lõike 1 teise ja kolmanda lausega täpsustatakse korraldaja juhtide terminit. Juhi mõiste ei

pruugi piirduda üksnes juhatuse või nõukogu liikmega, vaid juhina võib käsitada ka valdkonna

juhti vms isikut, kes võtab vastu olulisi juhtimisotsuseid. Sama sätestab investeerimisühingute

93

puhul VPTS § 54 lõige 11. Sisuliselt aga siin kehtiva seadusega võrreldes midagi ei muutu, kuna

sarnane norm on sätestatud korraldaja suhtes kehtiva VPTS § 1241 lõikega 2.

Lõige 2 täpsustab, mis juhtudel ei ole ärialane maine laitmatu. Oluline on märkida, et tegemist

ei ole ammendava loeteluga.

Lõige 3 sätestab nn mitmekesisuse põhimõtte, mille kohaselt tuleks nõukokku ja juhatusse

valida sellised isikud, et vastavate juhtimisorganite koosseis oleks piisavalt mitmekesine ehk

juhtorganites peaks olema erineva vanuse ja kogemusega ning erinevast soos isikuid. Sarnane

põhimõte on sätestatud ka pankadele KAS § 48 lõikega 2.

Lõige 4 sätestab, et korraldaja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget, kuigi direktiiv seda

otseselt ei nõua. See on ka kehtivas seaduses nii (§ 1241 lõige 3), samuti KAS-s krediidiasutuste

puhul (kus nõutav juhatuse liikmete arv on isegi 3). Kokkuvõttes on see liikmesriigi valik, kas

korraldajal peab olema vähemalt 2 juhatuse liiget või piisaks ka ühest. Valiku rakendamiseks

on vajalik põhjalikum analüüs.

Lõikega 5 sätestatakse nõuded korraldaja juhatuse liikmetele: a) nad peavad pühendama

piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks; b) nad peavad omama piisavalt teadmisi, oskusi ja

kogemusi, et aru saada korraldaja toimimisest; c) nad peavad tegutsema ausalt, usaldusväärselt

ja sõltumatult. See on vajalik, et nad oleksid suutelised ka vaidlustama nõukogu otsuseid ja seda

tulemuslikult ning samuti peavad nad olema suutelised kontrollima ja jälgima juhtimisotsuste

tegemist.

Lõike 6 kohaselt peab olema tagatud, et korraldaja juhid saavad ennast piisavalt vastavalt

kutsealastele teadmistele täiendada, samuti tuleb eraldada piisavalt ressurssi ametisse nimetatud

juhtide juhendamiseks.

Lõike 7 kohaselt peavad korraldaja juhid sisuliselt määratlema korraldaja efektiivse ja

usaldusväärse juhtimiskorralduse. Sealjuures tuleb arvestada mitte korraldaja enda huve, vaid

juhtimiskorraldus peab kaasa aitama laiemalt väärtpaberituru terviklikule toimimisele.

Lõikega 8 sätestatakse, et korraldaja juhid peavad regulaarselt üle vaatama korraldaja

juhtimiskorralduse asjakohasuse ja rakendamise ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed

tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. See nõue on veidi teistsugusel kujul sätestatud kehtiva

VPTS § 1241 lõikes 8. Uue sõnastusega viiakse nõue direktiiviga kooskõlla (artikkel 45 lõige

6).

Lõikega 9 sätestatakse, et selleks, et korraldaja juhid saaksid oma ülesandeid täita, siis tuleb

neile tagada ka piisav juurdepääs vajalikule informatsioonile ja dokumentidele.

Lõikega 10 nähakse ette sisuliselt sama nõue, mis on sätestatud kehtiva VPTS § 1241 lõikes 6,

mille kohaselt korraldaja juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava

ettenägelikkuse ning pädevusega ja vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele.

Eelnõuga sätte sõnastus ei muutu, muutub vaid asukoht.

Lõikega 11 nähakse ette piirangud, mitmel ametikohal võib korraldaja nõukogu liige olla. See

tuleneb direktiivi artikli 45 lõike 2 punktist a. Sisuliselt kehtivad samasugused piirangud ka

investeerimisühingutele ja pankadele. Seepärast lahendatakse selle sätte ülevõtmine läbi

viitamise KAS §-le 49. Lõike 11 teise lausega sätestatakse täiendav teavitamiskohustus

inspektsioonile. Nimelt juhul kui inspektsioon on andnud korraldaja nõukogu liikmele KAS §

49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest ESMA-t. Sisuliselt tähendab

94

see, et inspektsioon võib lubada korraldaja nõukogu liikmel olla veel ühel nõukogu liikme

ametikohal.

Kehtiva VPTS §-st 1241 on osaliselt välja jäetud lõige 4, mis hetkel sätestab, et korraldaja

juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja korraldaja

juhtimiseks vajalik töökogemus. Ehk täpsemalt ei nõuta enam eelnõuga, et juhatuse liikmel

peab olema kõrgharidus. Eelnõu § 1241 lõige 1 sätestab, et juhatuse liikmel peab olema

korraldaja juhtimiseks vähemalt vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused ning

kutsealane sobivus. Selline nõue peaks olema piisav ja selline sõnastus on ka täpsemini

direktiiviga kooskõlas (ka direktiivi kohaselt ei ole kõrgharidus nõutav).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1242 lõike 2 esimest lauset

VPTS § 1242 sätestab, millistel juhtudel tuleb inspektsiooni korraldaja juhtidest ja audiitorist

teavitada (nt juhul kui juht vahetub). Paragrahv 1242 lõike 2 esimeses lauses tehakse tehnilised

parandused. Sõna „juhid“ sätestatakse ainsuse vormis ja lisatakse, et korraldaja on kohustatud

teavitama inspektsiooni ka sellest kui juhi ametiaega pikendatakse. Samuti tuleb sellisele

teavitusele lisada (vastavalt MIFID2 artikli 45 lõikele 8) vajalik teave VPTS §-s 1241 sätestatud

nõuete täitmise hindamiseks.

Eelnõuga muudetakse VTPS § 1244 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 1244 lõiked 3 ja

4

VPTS § 1244 näeb ette turu korraldaja sise-eeskirjade kehtestamise kohustuse. Lõiget 1 on

eelnõuga sõnastuslikult muudetud. Selle kohaselt on turu korraldajal kohustus kehtestada

protseduurireeglid, mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, turu reglemendi

ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise ning korraldaja ning turu õigus- ja korrapärase

tegevuse (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad) ja rakendab neid.

VPTS § 1244 kehtestati investeerimisühingule esitatavate nõuete (§ 82) põhjal ning on

paragrahvi esimeses kahes lõikes, millega kehtestatakse üldised põhimõtted, nagu eeskirjade

kehtestamine, rakendamine, regulaarne ülevaatamine ja korrigeerimine, on see igati

otstarbekohane. Samas on küsitav, millisel põhjusel laiendati turu korraldajale ka viidatud § 82

lõiget 3 ja muid investeerimisühingu suhtes kohaldatavaid nõudeid (§-des 823, 824, 826, 83–832

ja 88 ning nimetatud sätete alusel kehtestatud õigusaktides). Lähtudes § 1244 lõike 3 sõnastusest

grammatiliselt, kohaldatakse selles viidatud investeerimisühingu suhtes kehtestatud nõudeid

sisuliselt turu korraldajale. Võimalik, et eesmärk ei seisnenud siiski selles, vaid sooviti hõlmata

peamisi reguleeritavaid teemasid.

Esimesel juhul, st kui viidatud sätteid kohaldatakse turu korraldajale täies ulatuses, siis on

loodud vastuolu, kus turu korraldajale viidatakse sätteid, mille kohaldamine ega järgimine

tegelikult ei ole võimalik. Näiteks turu korraldaja ei hoia klientide raha ega väärtpabereid, ega

ole ka õigustatud selleks (turu korraldajal puuduvad kliendid VPTS tähenduses ja ka laiemalt).

Lisaks annavad teatud sätted turu korraldajale põhjendamatult õigused, mis ei ole VPTS ega

direktiivi mõttega kooskõlas, nt pankrotivarast välistamine vastavalt § 88 lõikele 6, mille

kohaselt investeerimisühingu (s.o. turu korraldaja) poolt valitsetav ja hoitav klientide vara,

sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud

vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning

selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid. Sellisele sättele

tuginedes võib turu korraldaja pankrotimenetluses tekkida keerulisi õiguslikke vaidlusi, mis

kulutavad asjatult võlausaldajate ja kohtusüsteemi ressursse. Ka § 88 lõike 7 reguleeritud turu

korraldajale kohaldamise eesmärk ja asjakohasus on vähemalt küsitav, kuna selle kohaselt peab

turu korraldaja määrama sise-eeskirjadega kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted ning

vähemalt kord aastas esitama inspektsioonile oma audiitori aruande nimetatud põhimõtete

95

toimimise kohta turu korraldaja tegevuses. Selline halduskoormus ei ole põhjendatud olukorras,

kus reguleeritud turu korraldaja ei oma isegi õigust kellegi vara hoida. Turul tehtud tehinguid

arveldab ja väärtpaberite omandiõiguse muutused registreerib AS Eesti Väärtpaberikeskus.

Kohaldades investeerimisühingule esitatud nõudeid turu korraldajale, peab turu korraldaja oma

sise-eeskirjad ka kliendile kättesaadavaks tegema, sh nt kliendi vara hoidmise ja kaitsmise

reeglid, ning teavitama kliente enne teenuste osutamist tema poolt tuvastatud võimalike huvide

konfliktide üldisest laadist või allikast (§ 824 lg 4).

Juhul kui turu korraldaja soovib osutada investeerimisteenust, näiteks korraldada

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohta, peab see kajastuma tema tegevusloal, mille

taotlemisel tuleb täita vajalikud tingimused investeerimisteenuse nõuetekohaseks osutamiseks.

Seetõttu on eelnõuga kavas § 1244 lõige 3 kehtetuks tunnistada. Mitmed lõikes 3 loetletud sätted

on üle võetud MIFID1 rakendusdirektiivist, mis ei ole kohaldatavad turu korraldajale. Osad

neist on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada ja mitmetes viidatakse täiendavalt Euroopa

Komisjoni määrustele, ehk regulatsioon on muutunud veelgi üksikasjalikumaks ja seega turu

korraldajale koormavamaks. Turu korraldaja (osaliselt kattuvaid) organisatsioonilisi nõudeid

on eelnõuga täiendatud (vt § 1246 lisamise selgitust).

VPTS § 1244 lõike 4 kohaselt kohaldatakse §-s 823 sätestatut turu korraldajale vaid selliste

tehingute korral, mille objektiks on turu korraldaja poolt korraldataval turul või mitmepoolses

kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberid. VPTS § 823 reguleerib

investeerimisühingu juhtide isiklike väärtpaberitehingute tegemise korda ja on kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust

ja seletuskirja lisa 2). Sellest on kavas säilitada lõige 1, mis vastab MIFID2 artiklis 16(2) ehk

MIFID1 artiklis 13(2) sätestatud üldnõudele. See nõue ei kohaldu turu korraldajale.

Turukuritarvituste reeglid on otsekohaldatavad ning nende kohaldamisala määratleb

turukuritarvituse määrus (EL) nr 596/2014. Seetõttu on eelnõus kavas kehtetuks tunnistada ka

VPTS § 1244 lõige 4.

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-ga 1245

Paragrahvi 1245 lisamisega nähakse ette nõue nomineerimiskomitee moodustamiseks direktiivi

artikli 45 lõigete 4 ja 5 alusel. Nomineerimiskomitee moodustamise nõue kehtib täna juba nii

krediidiasutustele kui investeerimisühingutele. Nomineerimiskomitee vastutab juhatuse liikme

kandidaatide valiku eest. Nomineerimiskomitee osaleb kandidaatide väljavalimisel ning

vastavate poliitikate kujundamisel, tagades, et kandidaadid vastavad üldistele juhtidele esitatud

nõuetele ning nende valik on piisavalt mitmekesine, esindades sealhulgas isikuid erineva

taustaga ja võimalusel erinevast soost. Vastav mitmekesisuse põhimõte sätestatakse eelnõuga

§ 1241 lõikega 3. Nomineerimiskomiteel tuleb juhtkonna mitmekesisuse tagamiseks välja

töötada põhimõtted, millest lähtuvalt vähendatakse soolist tasakaalustamatust juhtorganites

ning määratleda proportsioon, et tagada vähemesindatud soo osalemine korraldaja juhtimisel.

Lõike 2 kohaselt moodustatakse nomineerimiskomitee nõukogu liikmetest. Lõikega 3 nähakse

nomineerimiskomiteele ette viis kohustust:

1) juhatuse liikme kandidaatide esitamine nõukogule, sealhulgas kui pikaks perioodiks

soovitakse neid isikuid ametisse määrata;

2) vastava sihi seadmine, et kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid ja

kuidas selle sihini jõuda;

3) juhatuse liikmete tegevuse hindamine regulaarselt (vähemalt üks kord);

4) juhatuse liikmete hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine samuti regulaarselt

(vähemalt üks kord);

96

5) mitmekesisuse põhimõtete ja juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne üle

vaatamine ja vajadusel muutmine.

Lõigetega 4–6 täpsustakse omakorda nomineerimiskomitee toimimise põhimõtteid.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 1246

VPTS kehtivas tekstis on turu korraldaja organisatsioonilisi nõudeid reguleeritud viitega

investeerimisühingule esitatavatele nõuetele. MIFID1 artikli 39 sõnastust ei ole MIFID2 artiklis

47 sisuliselt muudetud, välja arvatud selle lõikes 2 sätestatud kliendi korralduste oma arvel

sobitamise keeld, mis on uus. Järjest kasvavate regulatsioonide valguses on eelnõuga soovitud

turu korraldajale kohaldatavaid nõudeid senisega võrreldes oluliselt enam täpsustada. Nii on

võimalik ühest küljest optimeerida turu korraldaja halduskoormust ning ühtlasi seista täpsemate

ja asjakohaste nõuete kehtestamisega selle eest, et tehnoloogia kiire arengu ja globaliseeruva

majanduse haavatavuse tingimustes oleks tagatud reguleeritud turu õigus- ja korrapärane

toimimine.

Seega on VPTS-i täiendatud §-ga 1246, mille lõiked 1–6 vastavad artikli 47 lõike 1 punktidele

(a)–(f) (samas järjekorras, v.a. punktid a ja b). Teatud määral võiks neid üldisi

organisatsioonilisi nõudeid kehtestada sarnast teemat reguleerivate muude sätete koosseisus,

näiteks lõike 3 võiks ühendada §-ga 1251, lõikest 4 võiks põhimõtteliselt loobuda, kuna see

kordub edaspidi. Samuti saaks § 1246 põhjal täiendada näiteks §-i 1244. Kuid eelkõige

õigusselguse huvides ja muu hulgas viitamise lihtsustamiseks on eelnõus eraldatud turu

korraldajale kehtivad organisatsioonilised üldnõuded §-i 1246 ja spetsiifilised täpsustada mujal.

Lõikega 1 sätestatakse üldreegel, mille kohaselt turu korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised

ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada riskid turu õigus-

ja korrapärasele toimimisele. See on kehtestatud MIFID2 artikli 47(1) punktina b, kuid sisu

poolest on see üks kaalukamaid. Korraldaja peab igal viisil prioriteedina hoolitsema selle eest,

et turg toimiks, nii õiguslikult, tehniliselt kui korralduslikult. See kohustus hõlmab

põhimõtteliselt kõiki muid nõudeid.

Direktiivi sõnastusele vastaks täpsemini väljend: „tuvastada ja hallata turu tegevusriske“, kuid

eelnõus on ühetaolisuse huvides kasutatud mujalgi esinevat sõnastust „tuvastada ja maandada

riskid turu õigus- ja korrapärasele toimimisele“, milles maandamine on eesmärgipärasem

väljend, kuigi haldamine oleks laiem, hõlmates ka seda. Turu toimimise riskid hõlmavad ka

tegevusriske.

Lõikes 2 on kehtestatud turu korraldaja kohustus rakendada meetmeid huvide konfliktide

tuvastamiseks turu, selle korraldaja või selle omanike ja turu õigus- ja korrapärase toimimise

vahel. Lähtuvalt liikmesriigis võimalikust juriidilisest vormist võib mõnel pool reguleeritud

turu luua äriühinguna. Eestis seda ette nähtud ei ole, seega ei mainita lõikes 2 turu omanikke,

küll aga turu korraldaja omi. Sõnastust „selle omanike“ võib aga vajaduse korral kohaldada

mõlema kohta, ja seepärast see on taotluslikult ebamäärane, eriti arvestades, et tegu on

üldpõhimõttega, mis peabki olema võimalikult kõikehõlmav. Ka siin on § 824 lõike 1 sõnastuse

eeskujul nimetatud huvide konfliktide maandamist haldamise asemel.

Lõike 2 lõpus on inspektsiooni ja korraldaja koostöö all silmas peetud muu hulgas inspektsiooni

poolt korraldajale delegeeritud funktsioonide täitmist. Kuna VPTS-st funktsioonide

delegeerimist otsesõnu mainitud ei ole, on lähtutud § 149 lõikest 2.

Lõige 3 sätestab kohustuse rakendada meetmeid turu kauplemissüsteemi usaldusväärseks

haldamiseks. Kuna edaspidi on lisatud täpsemaid nõudeid kauplemissüsteemi toimimisele, on

97

lõikes 3 sõnastatud vastav termin. Turu kauplemissüsteemi all mõistetakse turu korraldamiseks

kasutatavat infotehnoloogilist süsteemi või muu tehingute tegemist vahendavat ja andmeid

salvestavat süsteemi. Selle määratlemisel on lähtutud § 124 lõikest 1 ja § 149 lõikest 4.

Süsteemi vastupidavuse nõuded kehtestab 48(1) ehk VPTS-le eelnõuga lisatav § 1251, kuid

lõikes 3 on kehtestatud üldnõue.

Lõikega 4 nähakse üldreeglina ette turu korraldaja kohustus tagada turul õiglane ja korrapärane

kauplemine ning tehingute täitmine objektiivsete kriteeriumide alusel, kehtestades reeglid,

mida kohaldatakse läbipaistvalt ja ühetaoliselt (non-discriminatory rules). Sisuliselt on see

reglemendi kehtestamise kohustus, mis on määratletud eelnõus täpsemalt § 127 lõikes 1.

Lõikes 5 on kehtestatud turu korraldaja kohustus rakendada meetmeid tema süsteemides (sh

kauplemissüsteemis, kuid võimalusena on sätestatud laiemalt) täidetud tehingute tõhus ja

õigeaegne lõpuleviimine (efficient and timely finalisation of the transactions). See on

õiguslikult väga oluline kontseptsioon, millel on otsustav tähtsus mis tahes asjasse puutuva

osapoole maksejõuetuse korral vms omandiõiguse ülemineku seisukohalt ebaselgetes

olukordades. Eesmärk on tagada õiguskindlus turul osalejate jaoks, mis seeläbi toetab turu

usaldusväärsust investorite silmis.

Lõikes 6 sätestatakse sisuliselt kapitali adekvaatsuse nõue, mis kehtib ka investeerimisühingule

(§ 85 lg 1 p 12 ja § 822). Korraldajal on kohustus tagada turu korrapäraseks toimimiseks

piisavate finantsvahendite pidev olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja

mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on finantsvahendite

piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab korraldajalt finantsriskide maandamiseks

vähemalt 125 000 eurole vastavat aktsiakapitali, ning omakapitali, mis vastab turu korraldamise

tegevuskuludele viie kuu jooksul. Eelnõu ettevalmistamisel tõusetus ka § 125 lõikes 1 nõutava

kapitali adekvaatsuse küsimus.85 Eelnõu eesmärgist lähtudes ei ole kavas seda analüüsida

käesolevas seletuskirjas. Küll aga oleks asjakohane seda adekvaatsust hinnata ning vajadusel

seadust muuta, mistõttu turuosaliste seisukohad selles küsimuses on oodatud.

Lõikega 7 kehtestatakse vastavalt MIFID2 artiklile 47(2) turu korraldajale olulised

põhimõttelised tegevuspiirangud, mille kohaselt on turu korraldajal keelatud ühelgi tema

korraldataval turul:

1) täita kliendi korraldusi oma arvel ning

2) kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel.

Oma arvel kliendi korralduste täitmisel ei ole välistatud, et klient ei suuda oma kohustusi

arveldamise hetkel täita. Ka erinevate klientide tehingute vahendamisel tekib ühel vastaspoolel

sellises olukorras raha või väärtpaberite nõue täitja vastu, kellel jääb omakorda üles nõue

arveldamiskohustust rikkunud vastaspoole suhtes. Kuigi väärtpaberi hinna muutumisest

tingitud tururiski korraldaja klientide tehingute täitmisel ei võtaks, oleks ta eeltoodud kirjelduse

põhjal siiski avatud vastaspoole riskile selle kliendi suhtes, kelle tehingukorraldust ta täidaks.

See kirjeldus avab oma arvel kauplemisega kaasnevaid riske, mida ei ole reguleeritud turu

korraldajal kindlasti lubatud võtta, kuna selline korraldaja osalemine turul ohustaks turu

korrapärast toimimist. Kliendi korralduste oma arvel täitmine ei ole lubatud ka alternatiivturu

ja võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldajale.

Lõikes 8 on vastavalt MIFID2 artiklile 4(1)(38) määratletud oma arvel kauplemise (matched

principal trading) tähendus ostu- ja müügihuvide sobitamisel.86 See kauplemisviis on lubatud

85 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 120. Soomes näiteks on aktsiakapitali nõue 730 000 eurot, vt § 9:

http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2012/20120748#L2 86 MIFID2 põhjenduspunkt 24.

98

võõrkauplemiskoha korraldajale (vt eelnõus § 1631) ja kliendi korraldusi süsteemselt täitvale

investeerimisühingule (SI-le). Seega annab lõikes 8 sätestatud mõiste vajaliku

tegevuskirjelduse mõlemal juhul, nii turu korraldajat keelavas kui võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha või ka SI jaoks lubavas normis. Sellel põhjusel on lõikes 8 tehingut kirjeldades

nimetatud üldiselt ostu- ja müügihuvide kokkuviimist.

Oma arvel kauplemiseks ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehingu täitja poolt ostja ja müüja

vahele asumine nii, et tehingu täitja ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski.

Ostu- ja müügitehingud tehakse üksteise järel, ja ühes tehingus kokku lepitud tingimused

kajastuvad teises (back-to-back). Nii ostu- kui müügitehing arveldatakse tehingu täitja enda

vahenditest (oma arvel), kes on ise mõlema tehingu vastaspooleks. Seejuures väldib täitja ise

väärtpaberi hinna muutumisest tuleneva tururiski võtmist, sest ta ei omanda ega võõranda

väärtpabereid enda nimel. Selliselt sõlmitakse kõrvalt vaadates justkui kaks eraldi tehingut,

kuigi tegelikult tehakse mõlemad tehingud nende täitja teadmisel vastastikuse tehinguhuvi

olemasolu kohta ja nende huvide kaudse kokkuviimise tulemusel.

Sellise kauplemise puhul saab tõmmata paralleeli väärtpaberitehinguga, mis tehakse

esindajakonto pidaja nimel, aga kliendi arvel. Klient arveldab tehingu esindajakonto pidajaga,

kellega tal on lepinguline suhe, tema arvel tehtud tehingu osapoolena registreeritakse aga

esindajakonto pidaja. Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel võimaldab

kliendile anonüümseid OTC tehinguid. Võrdlusena samas, reguleeritud turul kauplemise

peamiseks eelduseks on pakkumuste, tehingute jms teabe läbipaistvus, võrreldavus ja

kättesaadavus. Samuti ei ole reguleeritud turu korraldajal õigus valida tehingu osapooli, vaid

vastastikused huvid sobitatakse automaatselt, nii et turg toimib ilma korraldaja sekkumiseta.

See põhjendab, miks ei ole oma arvel tehingute sobitamine reguleeritud turu korraldajale

lubatud. OTF korraldaja aga sobitabki oma klientide omavahelisi tehinguid, see on tema

ärimudel ja OTF puhul lubatud, tingimusel, et klient on andnud selleks oma nõusoleku.

Lõike 8 lõpuosas tehtud täpsustus, et tehing tuleb teha hinnaga, mille arvelt tehingu täitja ei saa

kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- vm tasu, tähendab, et juhul

kui oma arvel kauplemine huvide sobitamisel on lubatud, ei tohi tehingute täitja meelevaldselt

otsustada, kui palju ta selliste tehingute eest vahendustasuna saab. See nõue kehtestatakse

seadusega kliendi kaitse eesmärgil, sest kumbki klient arveldab oma tehingu täitjaga eraldi,

mistõttu puudub mõlema jaoks teise tehingu vahendustasude läbipaistvus. Seega teenib vastav

täpsustus eelnõus eesmärki, et ühte klienti ei diskrimineerita teisega võrreldes, näiteks varasema

kliendisuhte, tehingumahtude või mis tahes muu kriteeriumi põhjal. Vahendustasu peab olema

hinnakirjapõhine ja kohalduma ühetaoliselt. Juhul kui tehinguid täidetakse sellisel viisil oma

arvel ja nimel (acting as principal), siis kohalduvad tehingute täitjale nii kliendi korralduse

parima täitmise kui ka oma arvel kauplemise kohta kehtestatud nõuded.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-dega 1251 ja 1252

VPTS-i on eelnõus täiendatud §-dega 1251 ja 1252, millega võetakse üle MIFID2 artikkel 48(1).

VPTS § 1251 reguleerib korraldaja kasutatavate süsteemide vastupidavust. Lõike 1 kohaselt

peab korraldaja rakendama õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada turu

kauplemissüsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega

toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises turuolukorras (severe market stress) ning

kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine.

Lõike 1 lõpuosaga on üle võetud ka MIFID2 artikkel 48(4).

Lõike 2 kohaselt korraldaja tagab turu kauplemissüsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse

eelpool nimetatud nõuetele. Korraldajal peab olema tõhus talitluspidevusplaan teenuste

99

osutamise jätkuvuse tagamiseks turu kauplemissüsteemi tõrgete korral. Lõike 2 sõnastust on

kohandatud vastavat § 8215 lõike 5 sõnastusele (algoritmkauplemine). Kauplemissüsteemi tõrge

(failure of trading systems) on väljend, mida mujal kasutatud ei ole.

VPTS § 1252 sätestab täiendavad organisatsioonilised nõuded seoses elektroonilise

kauplemisega. Lõikes 1 on vastavalt MIFID2 artiklile 48(6) sätestatud, et korraldaja peab

rakendama õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et vältida ja hallata

algoritmkauplemisest ja selleks kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest tulenevat ohtu

väärtpaberituru korra- ja õiguspärasele toimimisele. Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt

algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna loomist.

Lõikes 2 on sätestatud vastavalt MIFID2 artiklile 48(4), et esimeses lõikes nimetatud meetmed

peavad võimaldama muu hulgas piirata turul osaleja poolt turu kauplemissüsteemi sisestatud ja

täitmata korralduste suhet, aeglustada korralduste voogu, kui on oht turu kauplemissüsteem üle

koormata ning kohaldada ja piirata väikseimat hinnasammu käesoleva seaduse §-s 1371

tähenduses.

Lõike 3 kohaselt peab korraldaja kehtestama läbipaistvad ja õiglased reeglid ühispaiknemisele

käesoleva seaduse § 8210 lõike 3 tähenduses ning kohaldab neid ühetaolistel alustel, vastavalt

MIFID2 artiklile 48(8). Ühispaiknemine on üks algoritmipõhine korralduste esitamise viis, mis

iseloomustab HFT kasutamist (vt § 8215 lg 2 lisamise selgitust).

Vastavalt lõikele 4 (MIFID2 artikli 48 lõige 7) peab korraldaja rakendama õiguslikke, tehnilisi

ja organisatsioonilisi meetmeid, et võimaldada otsest elektroonilist juurdepääsu üksnes

tingimusel, et investeerimisühingust või krediidiasutusest turul osaleja on kehtestanud ja

kohaldab asjakohaseid sobivusnõudeid turule otsest elektroonilist juurdepääsu soovivale

kliendile ning vastutab otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud ja täidetud korralduse

vastavuse eest käesoleva seaduse nõuetele. DEA ehk otsese elektroonilise juurdepääsu

võimaldamist reguleerib § 8216 (vt vastava muutmispunkti seletust).

Lõike 5 kohaselt tuleb kehtestada DEA kauplemisele ka kohased riskikontrolli standardid.

Selleks peab DEA kaudu esitatav korraldus olema eristatav teistest turul osaleja korraldustest

ja sellise korralduse täitmise või otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku kauplemise

saab vajaduse korral peatada turul osaleja teistest korraldustest ja kauplemistegevusest

sõltumatult. Korraldaja rakendab meetmeid, et vajaduse korral peatada või lõpetada turul

osaleja poolt otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine. Lõige 5 tugineb MIFID2 48(7)

teisele ja kolmandale lõigule.

Vastavalt lõikele 6 ja MIFID2 artiklile 48(10) tuleb korraldajal tagada, et algoritmkauplemise

käigus turule esitatud iga korraldus on tuvastatav ja turul osaleja tähistab selleks iga sellise

korralduse, selle koostamiseks kasutatud algoritmi ja korralduse sisestaja. Korraldaja esitab

sellise teabe nõudmisel inspektsioonile.

Lõike 7 kohaselt teeb korraldaja kauplemise jälgimise võimaldamiseks nõudmisel

inspektsioonile kättesaadavaks teabe kõigi turule esitatud ja täitmata korralduste (order book)

kohta. Lõige tugineb MIFID2 artiklile 48(11). Juurdepääs tellimusraamatule on tagatud

kaudselt ka VPTS § 149 lõikes 4, kus on kehtestatud kohustus võimaldada juurdepääs

ITsüsteemile. VPTS § 138 nimetatud tehingute registreerimine ei ole sama mis tellimusraamat,

kuna viimases on näidatud veel täitmata korraldused.

Eelnõuga muudetakse VPTS 15. peatüki pealkirja ja tunnistatakse kehtetuks VPTS § 126

100

VPTS § 126 reguleerib turu korraldaja isereguleerimist. Sama pealkiri on ka peatükil 15. VPTS

§ 126 lõikes 1 sätestab korraldaja isereguleerimise põhimõtte. Selle kohaselt peab korraldaja

oma juhtimise ja organisatsioonilise ülesehitusega tagama turu korra- ja õiguspärase toimimise

ning järelevalve teostamise turul osalejate ja emitentide ning nende tegevuse üle. Lõike 2

kohaselt tuleb kehtestada reglement ja lõige 3 täpsustab reglemendi tähendust. Lõikega 4 on

turu ja turul teostatavate tehingute üle järelevalve teostamise kohustus delegeeritud

inspektsioonile.

Eelnõuga on kavas VPTS § 126 kehtetuks tunnistada, kuna selle sisu kordab ja on osaliselt on

vastuolus (lg 4) erinevate muude sätetega, mida eelnõus on vajadusel täpsustatud.

Lõike 1 põhisisuks on nõue tagada erinevate meetmetega turu korra- ja õiguspärane toimimine

ja järelevalve teostamine turul osalejate ja emitentide suhtes. Organisatsioonilised nõuded on

ka kehtivas seaduses paigutatud eelmisesse peatükki, kusjuures eelnõus on need süsteemsemaks

lähenemiseks koondatud §-i 1246 (sarnaselt on nihkes 16. peatüki algus, kus §-s 131 asuva lõike

1 sisu sobiks paremini 15. peatükki). MIFID2 artikkel 47(1) ei nimeta organisatsioonilist

ülesehitust meetme ega nõudena turu korra- ja õiguspärase toimimise tagamisel.

Lõike 1 eesmärk on kehtestada põhimõte, et turu korraldaja tagab ise turu korra- ja õiguspärase

toimimise ning turul osalejate ja emitentide tegevuse üle järelevalve teostamise. Selles valguses

lg 1 kordab osaliselt organisatsioonilistest nõuetest eelnõuga lisatud § 1246 lõikeid 1, 4 jm ning

järelevalve teostamise osas § 148 lõikeid 1 ja 2.

Käsitades isereguleerimise põhimõtet selliselt, et turu korraldaja teostab ise järelevalvet oma

reglemendis ja kauplemissüsteemis toimuva üle,87 võib selle põhimõtte lugeda kehtestatuks §

148 lõigetega 1 ja 2 (eelnõuga muudetud kujul). Eelnõus võiks § 148 lõiget 1 või 2 sulgudes

sellise tähenduse rõhutamiseks vastavalt täiendada, kuid seda ei ole tehtud, põhjusel, et

isereguleerimine ei ole eesti keeles päris täpne vaste sõnale „self-regulation“. See võib mõjuda

eksitavalt, kuna seda võiks mõista tähenduses ise reguleerimine, kuigi selle sisuks on tegelikult

enesejärelevalve, mille vastandiks on täielik riiklik järelevalve. Turu korraldaja

enesejärelevalve seisneb selles, et turu korraldaja ise vastutab selle eest, et turul osalejad ja

emitendid peavad kinni reglemendi nõuetest, sh korraldaja ise, otsustades näiteks uute

väärtpaberite kauplemisele võtmise üle (kontrollides, kas väärtpaber vastab kauplemisele

võtmise tingimustele).

Enesejärelevalve eeldab loomulikult ka vastavate reeglite kehtestamist. Kuid turu korraldaja

isereguleerimise õigust ei tuleks mõista üksnes reglemendi kehtestamise õigusena. Reglemendi

kehtestamine on kohustus, millele ei ole alternatiivi. Selleks, et vastata kõige üldisemas

tähenduses mitmepoolse süsteemi määratlusele (vt ka VPTS § 3 muutmise selgitust), peab

eksisteerima teatud reeglite kogum, mis selgitab, kuidas vastav kauplemiskoht toimib. Need

reeglid kujundab korraldaja vastavalt kauplemiskoha ärimudelile. Riik ega ükski teine isik ei

saa (nö mitte-isereguleerimise tähenduses) kuidagi korraldaja eest kauplemiskoha toimimise

reegleid määratleda (seadusega on küll kehtestatud teatud universaalsed sisunõuded, vt nt

VPTS § 127). Alternatiivi puudumine muudab selliselt mõistetud isereguleerimise

kontseptsiooni sisutuks ja viitab, et selline tõlgendus ei pruugi olla täiesti õige.

Lõike 2 sisu ei haaku hästi lõikega 1 ega paragrahvi pealkirjaga, taandades justkui lõikes 1

nõutavad organisatsioonilised meetmed reglemendi kehtestamisele. Nii on lisaks tekkinud

korduvus § 131 lõikes 1 sätestatuga (mis on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada). Mõlemad

sätted kohustavad kehtestama reglemendi, kusjuures üks neist on seadnud eesmärgiks turu

87 Vt põhimõtet B.9, lk 5: http://www.iosco.org/library/pubdocs/pdf/IOSCOPD323.pdf

101

õigus- ja korrapärase toimimise ning teine turu tõhususe ja läbipaistvuse. Eelnõus on reglementi

puudutavad sätted koondatud § 127 muudetud kujul. Ka lõige 3 on kavas kehtetuks tunnistada,

kuna on paigutatud § 127 koosseisu lõikena 13.

Lõige 4 on kehtival kujul vastuolus nii VPTS § 126 lõikega 1 kui §-ga 148. Vastavalt § 126

lõikele 4 teostab iga Eestis registreeritud asukohaga turu ja sellel turul tehtavate tehingute ja

muude toimingute üle järelevalvet inspektsioon, mis ei ole kooskõlas sama paragrahvi esimese

lõikega. VPTS § 148 lõike 1 kohaselt teostab järelevalvet turul toimuvate tehingute tegemise,

täitmise ning reglemendi nõuetest kinnipidamise üle korraldaja. Vastavalt §-e 149 teeb turu

korraldaja selle raames inspektsiooniga koostööd, mis seisneb teabevahetuses ja juurdepääsu

võimaldamises (sarnast koostööd tehakse ka seoses ülevõtmispakkumistega, vt § 169 lg 2).

Lõige 4 lisati VPTS §-le 126 MIFID1 ülevõtmisel 2007. aastal, selgitusega, et § 126 lg 4

lisamisega MiFID-i artiklist 36(4) alusel soovitakse rõhutada, et Eesti reguleeritud turul tehtud

teod kuuluvad inspektsiooni järelevalvepädevusse. See tähendab, et turu ja sellel turul tehtavate

tehingute ja muude toimingute suhtes kohaldatakse Eesti õigust, kui turukorraldaja asukohana

on registrisse kantud Eesti.

Seoses eelneva selgitusega tuleb märkida, § 126 lõike 4 sõnastus ei võimalda selles sätestatud

inspektsiooni kohustuse põhjal üheselt järeldada, millise riigi õigust kohaldatakse

kauplemissüsteemis toimuvatele tehingutele. Et kauplemisele turul kohaldataks Eesti õigust, on

eelnõus VPTS-i täiendatud §-ga 1401 (vt vastava muutmispunkti seletust).

VPTS §-s 126 sätestatu kohaldub ka börsile ehk turu põhinimekirjale (VPTS § 150 lg 2 ja §

152: isereguleerimine). Inspektsioon teostab küll järelevalvet VPTS-s kehtestatud nõuete

täitmise üle (§ 8), ja seda ka läbi turu korraldaja tegevuse kontrollimise (FIS § 2, VPTS § 2302).

Muu hulgas on inspektsioonile ette nähtud turu süsteemis tehingute seiramise kohustus

vastavalt § 230 lõikele 3, et tuvastada näiteks turukuritarvitusi. Kuid igapäevane järelevalve

turul, st korraldaja kauplemissüsteemis toimuva ja turu korraldaja kehtestatud reglemendi

nõuete täitmise üle on turujärelevalve VPTS 17. peatüki mõttes, mille teostamise eest peab

vastavalt §-s 148 sätestatule vastutama turu korraldaja ise. Arvestades, et teenusepakkujaid võib

igal ajal lisanduda, on see ka inspektsiooni halduskoormuse seisukohast ka kõige otstarbekam.

Vastupidisel juhul võiks turu korraldaja teenusepakkujana eemaldada ennast ka vastutusest turu

kauplemissüsteemis toimuvate reglemendi- või seadusevastaste tegevuste vältimisele suunatud

organisatsiooniliste nõuete täitmata jätmise eest. Sel juhul peaks vastavate organisatsiooniliste

nõuete rakendamise samuti tagama hoopis inspektsioon.

Vastavalt VPTS §-le 1634 kohaldatakse MTF korraldajale MTF-l toimuva üle järelevalve

teostamisel üksnes §-e 148 ja 149. Seega on VPTS § 126 lg 4 inspektsiooni kohustus

kehtestatud üksnes reguleeritud turu ja börsi suhtes.

Kuigi see ei olnud tõenäoliselt muudatuse eesmärk, on § 126 lõige 4 tõlgendatav nii, et turu

korraldaja järelevalve teostamise kohustus turu ja sellel tehtavate tehingute ja muude

toimingute üle on delegeeritud inspektsioonile. Järelevalve selline delegeerimine muudab

küsitavaks reguleeritud turu isereguleerimise põhimõtte rakendamise, mis seisneb selles, et turu

korraldaja tagab ise korra turul ja emitentide ning turul osalejate poolt reglemendi järgimise.

MIFID2 artikli 54(1) kohaselt peab korraldaja teostama korrapäraselt järelevalvet reglemendi

täitmise üle turul osalejate poolt, sh kauplemissüsteemis tehtud tehingute ja esitatud, sealhulgas

tühistatud korralduste üle.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 127 lõikeid 1 ja 2 ning täiendatakse § 127 lõigetega 11 ja 12

102

VPTS § 127 reguleerib reglemendi ülesannet ja sisu. Reglemendi ülesanne, vastavalt lõikele 1,

on tagada turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine turul, arvestades avalikke ja

majanduslikke huve ning investorite kaitset. Selline sõnastus ei ole täiesti õnnestunud, pannes

ülesandeid reglemendile. Emitendi kohustuste täitmise jms peab tagama korraldaja, mitte

reglement.

Kehtival kujul kordab lõige 1 osaliselt § 126 lõikeid 1 ja 2. Sama kordub lühemalt § 131 lõikes

1. Eelnõus on § 127 lõike 1 sisu asendatud, nii et selles sätestatakse reglemendi kehtestamise

kohustus ning määratletud reglemendi mõiste. Paragrahvi pealkiri (reglement) jääb samaks.

Korraldaja kehtestab turul õiglase ja korrapärase kauplemise tagamiseks reeglid turul

osalemise, väärtpaberi turule kauplemisele võtmise ning tehingute täitmise kohta (edaspidi

reglement). Lõike 1 teise lause aluseks on § 132 lõige 4, mis on kavas eelnõuga kehtetuks

tunnistada, ja milles täiendavalt nimetatud teenustasude reeglid on täiendatud kujul koondatud

eelnõuga VPTS §-le 132 lisatavatesse lõigetesse 5–7 (vt vastavate muutmispunktide selgitusi).

Lõike 1 teise lause kohaselt korraldaja kohaldab ja muudab reglementi samadel alustel kõigi,

sh potentsiaalsete turul osalejate ja emitentide suhtes. Reeglite ühetaolise kohaldatavuse

kohustus tuleneb ka § 1246 lõikest 4.

Eelnõus on §-le 127 lisatud lõige 11, kuhu koondatakse § 131 lõigetes 2 ja 3 sätestatud

määratlused turu toimimise läbipaistvuse ja tõhususe kohta, mis tuleb tagada korraldaja

kehtestatavate reeglitega. Reglemendi sätestamise üldine organisatsiooniline eesmärk on

vastavalt MIFID2 artiklile 47(1)(d) sätestatud eelnõuga lisatava § 1246 lõikes 4, ja selleks on

turul õiglase ja korrapärase kauplemise ja objektiivsete kriteeriumide alusel tehingute täitmise

tagamine selliste reeglite kehtestamisega, mis kohalduksid turul ühetaoliselt ja läbipaistvalt.

Lõikega 12 on vaid muudetud kehtiva seaduse § 126 lõike 3 asukohta, mille kohaselt reglementi

käsitatakse korraldaja ja turul osalemise õiguse taotleja ning väärtpaberite turule kauplemisele

võtmiseks korraldaja ja emitendi või kauplemise taotleja vahel sõlmitava lepingu

tüüptingimustena.

VPTS § 127 lõige 2 sätestab reglemendi sisuelementide loetelu, tuginedes MIFID1 artiklile

42(2) ehk MIFID2 artiklile 53(2). Kuid lisaks sisaldab loetelu muid üldnõuded reglemendile.

Näiteks punkti 1 kohaselt peaks reglemendiga sätestama turu ja selle korraldaja

organisatsioonilise ülesehituse põhikirjas kajastamata osas. Selle nõude põhjendus ei ole selge,

kuid kui praktikas on seda vajalikus peetud, siis eelnõus seda ei muudeta.

Lõike 2 punkti 7 sõnastust on täpsustatud MIFID2 artikli 53(2)(e) põhjal, nii et kehtiks nõue, et

reglemendis tuleb sõnastada ka tehingute arveldamise tingimused ja kord.

VPTS § 127 lõikeid 3 (seaduses ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatu

mittekohaldamine) ja 4 (teenustasude kokkuleppe reglemendina mittekäsitamine) eelnõuga ei

muudeta.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 128 lõiget 5

VPTS § 128 sätestab reglemendi muutmise korra. Korraldajal on selleks ühepoolne õigus, kuid

muudatused tuleb kooskõlastada inspektsiooniga. VPTS § 128 ei ole kehtestatud direktiivist

lähtudes. Lõike 5 kohaselt inspektsioon keeldub muudatuste kooskõlastamisest, kui need on

vastuolus õigusaktidega, vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine

ei taga küllaldaselt investorite või reglemendi poolteks olevate isikute huvide kaitset. Kehtivas

seaduses tuleb § 128 lõiget 5 lugeda koos § 127 lõikes 1 korraldajale kehtestatud kohustusega

tagada reglemendiga turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine turul, arvestades avalikke

ja majanduslikke huve ning investorite kaitset. Lisaks tuleb arvesse võtta § 127 lõiget 3, mille

103

kohaselt reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste

kohta sätestatut.

Inspektsiooni õigus hinnata reglemendi tingimuste sobivust investorite ja turul osalejate või

emitentide huvide kaitse seisukohast on selgitatav sellega, et kuigi reglement on turul osaleja

ja emitendiga sõlmitud lepingu osaks (vt § 126 lg 3, eelnõus § 127 lg 12), on lepinguosalistelt

VPTS-ga ära võetud õigus ise tugineda reglemendi ebamõistlikkusele (vt § 127 lg 3). Ilmselt

peeti sellist inspektsiooni sellist pädevust vajalikuks, et tagada ühelt poolt reglemendi

tingimuste õiguspärasus ja mõistlikkus, ja teiselt poolt vältida turul osaleja või emitendi

võimalikke vaidlusi korraldajaga, mis oleks võinud kahjustada turu õigus- ja korrapärast

toimimist. Lahendus on praktikas toiminud, kuigi turu korraldajale on see aeganõudev protsess.

Samuti tähendab see VÕS-ga reguleeritava lepingulise suhte kontrollimist haldusõiguslike

meetmetega. Sellise lahenduse põhjendatus ja õiguspärasus vajaks täiendavat analüüsi. Ilmselt

on sellest kaudselt ajendatud ka erinevates VPTS 3. osa sätetes turu korraldajale antud õigused,

mis ei kuulu VPTS reguleerimisalasse, näiteks § 148 lõikes 3 (vt ka § 148 lg 3 kehtetuks

tunnistamise selgitust).

Samal ajal on teada, et ka Soomes kinnitab rahandusministeerium turu korraldaja reglemendi,

küsides selleks ka järelevalveasutuste arvamust. Kooskõlastamistähtaeg on 3 kuud avalduse

saamisest arvates, ja kui avaldusel on esinenud puudusi, siis puuduste kõrvaldamiseks vajaliku

teabe esitamisest, kuid mitte hiljem kui 6 kuu jooksul. Reglemendi sisu kontrollitakse seaduse

ja selle alamaktide vastu ning tingimusel, et turul on tagatud korrapärane ja õiglane kauplemine.

Kooskõlastamist ei nõuta reglemendi väheoluliste või tehniliste muudatuste korral, millest tuleb

rahandusministeeriumi ja finantsjärelevalve asutust teavitada. Muudatuste olulisuse teemal

tekkivad vaidlused on jäetud rahandusministeeriumi pädevusse.88

Eelnõus on § 128 lõiget 5 korrigeeritud sõnastuslikult, näiteks on nimetatud kehtivas seaduses

viidatud „reglemendi poolteks olevad isikud“, kelleks on emitendid ja turul osalejad. Samuti on

lisatud, et inspektsioon peab hindama ka seda, kas reglemendi tingimused on ebamõistlikult

kahjustavad, nii et § 128 lõikes 5 sätestatud turul osalejate ja emitentide õiguste piirangule

vastaks inspektsiooni kohustus hinnata sama asjaolu, ehk nende õiguste ebamõistlikku

kahjustamist reglemendiga, ja keelduda sellisel juhul reglemendi kooskõlastamisest.

Eelnõuga muudetakse VPTS 16. peatüki 1. jao pealkirja

VPTS 16. peatükk reguleerib turu korraldamist. Jagu 1 on kehtivas seaduses pealkirjastatud

„Turul osaleja ja emitent“. Kuna jagu sisaldab muu hulgas kauplemisele võtmise tingimusi (§

1325), turule juurdepääsu jpm, on jao pealkirja laiendatud nii, et selleks on „Turul osalemine ja

kauplemisele võtmine“.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 131

VPTS § 131 kehtestab turu korraldaja üldise kohustuse, ja paragrahvi sisuks on kohustus

reglemendi kehtestamise ja rakendamisega tagada turu tõhusus ja läbipaistvus. Eelnõus on

kavas, seoses reglementi puudutavate sätete koondamisega 15. peatükki, § 131 kehtetuks

tunnistada, kuna selle sisu on paigutatud §-le 127 lisatavasse lõikesse 11 (vt vastava

muutmispunkti selgitust). Lisaks ei haaku paragrahvi sisu 16. peatüki 1. jao teemadega (turul

osaleja ja emitent). Reglemendi peatükis on see teemakohasem.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 132 lõiget 1, tunnistatakse kehtetuks lõiked 3 ja 4 ja § 132

täiendatakse lõigetega 5–7

88 Vt Section 24, http://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/2012/en20120748.pdf

104

VPTS § 132 kehtestab turul osalemise ja väärtpaberite kauplemisele võtmise taotlejate võrdse

kohtlemise põhimõtted (lõiked 1 ja 11). Lõikes 3 on kehtestatud lisatingimus turul osalemise

võimaldamise kohta reglemendi täitmise ja teenustasude maksmise korral ja lõikes 4 on

sätestatud, et turu reglement ja teenustasud kehtivad ühetaoliselt ja muudetakse ning

rakendatakse samadel alustel kõigi, sh potentsiaalsete turul osalejate ja kauplemise taotlejate

suhtes.

VPTS § 132 lõiget 1 on eelnõus muudetud vastavalt MIFID2 artiklile 53(3) (juurdepääs turule).

Kehtiva seaduse sõnastus on piiratum kui MIFID1 artiklis 42(3). Selle kohaselt võib turul

osaleda Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühing, krediidiasutus või muu välisriigis

registreeritud isik, kellel on tegevusluba teatud investeerimisteenuse osutamiseks, ning kui selle

välisriigis registreeritud isiku suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama

rangetele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides, on õigus osaleda turul

juhul, kui:

1) tal on organisatsiooniline ülesehitus ja piisavad oskused turul osalemiseks ning

finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks;

2) tema üle teostab järelevalvet Eesti või välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

Ehk kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik turul osalejad olema investeerimisühingud või

pangad või muud neile sarnanevad välisriigi isikud, kes on piisavalt asjatundlikud ja allutatud

finantsjärelevalvele (ehk ikkagi vähemalt finantseerimisasutus).

Eelnõus on § 132 lõikest 1 välja jäetud piirang, et turul võib osaleda üksnes välisriigis

registreeritud muu isik. Võrreldes MIFID2 artikliga 53(3) oleks Eestis registreeritud muudele

isikutele juurdepääsu mittevõimaldamine alusetu. Samuti on kehtivas seaduses täiendavaks

piiranguks usaldatavusnormatiivide kohaldatavuse ja investeerimisteenuse osutamise

tegevusloa nõuded, nagu ka see, et isik peab olema finantsjärelevalve subjekt.

Eelnõu kohaselt on õigus turul osaleda igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul,

krediidiasutusel ja muul isikul, kellel on laitmatu ärialane maine, sobiv organisatsiooniline

ülesehitus, piisavad oskused, asjatundlikkus ja kogemused turul osalemiseks ning

finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks.

Reguleeritud turul on kohustus reglemendis sätestada objektiivsed kriteeriumid, mis alustel

turul osalejaid valitakse (vt MIFID2 art 53 lg 1 ja eelnõus § 127 lg 1). Reglementi tuleb ka

selles osas kohaldada kõigile ühetaoliselt ja näiteks ei või diskrimineerida isikut

investeerimisühingu tegevusloa puudumise alusel, kui see isik vastab § 132 lõikes 1 ja turu

korraldaja kehtestatud reglemendis sätestatud tingimustele. Vastavalt VPTS § 134 lõikele 3

teatab korraldaja kord aastas nõudmisel inspektsioonile turul osalejad, ja inspektsioon võib

kontrollida nende isikute vastavust VPTS § 132 lõike 1 tingimustele.

Isikuid, kes võiksid sellistele nõuetele vastata, omamata investeerimisühingu tegevusluba, võib

näitena leida eelnõuga muudetud VPTS § 47 lõikest 1. Selles loetletakse isikud, kellele teatud

tingimustele vastava kauplemistegevuse puhul VPTS 3. osa nõudeid ei kohaldata. Näiteks kui

selline isik teeb kauplemiskohas tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil

sellise isiku või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevuse või

äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske (§ 47 lg 1 p 4). Sellise isiku äritegevuse iseloom,

aga võib-olla ka ainult riskide maandamisega seotud tegevus võib tähendada, et sellel isikul on

piisavad oskused, asjatundlikkus ja kogemus turul osalemiseks, nagu ka vahendid tehingute

täitmiseks.

105

Teiseks näiteks võiks olla elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või

bilansihaldur, kelle ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui nende ülesannete täitmine eeldab

investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega (§ 47 lg 1 p 15). Samas võib

muu isik vastata § 132 lõikes 1 sätestatud tingimustele ka muudel põhjustel.

Lõike 3 kohaselt võimaldab korraldaja turul osaleda üksnes isikul, kes kohustub täitma

reglementi ja maksma korraldaja kehtestatud teenustasu. Lõige 3 on eelnõus kavas kehtetuks

tunnistada. Lõige 3 kordab § 134 lg 1 punktis 1 sätestatud turul osaleja kohustust täita

reglementi. Samuti on lõige 3 käsitatav täiendava piiranguna turul osalemisele. Turu reglement

on § 126 lõike 3 kohaselt poolte vahel sõlmitava lepingu tüüptingimusteks. Hinnakirja

tüüptingimusteks ei loeta (§ 127 lg 4). Kui turul osaleja ei nõustu korraldajaga sõlmitava

lepingu tingimustega ega kirjuta sellele alla näiteks põhjusel, et ta ei nõustu talle reglemendi

kohaldamisega, siis on turul osaleda soovija omal tahtel turul osalemisest loobunud. Lisaks, kui

poolte vahel on leping, ja reglement moodustab osa selle tingimustest, siis kohaldub poolte

suhtes VÕS, mille § 8 lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega

ei ole VPTS-s vaja seda korrata, eriti kui see on sõnastatud täiendava eeltingimusena turul

osalemiseks, ja kui vastav kohustus on loetletud ka §-s 134. Hinnakirjast tulenevate

teenustasude tasumata jätmisel tekib korraldajal alus kohaldada leppetrahve või muid

õiguskaitsevahendeid, muu hulgas leping üles öelda. § 132 lõike 3 sõnastusest tuleneb aga, et

korraldaja neid ei pea kasutama, vaid võib koheselt takistada turul osalemist. Ka selles võib

kokku leppida nende vahel sõlmitavas lepingus. Vt ka § 142 lõike 5 ja § 148 lõike 3 kehtetuks

tunnistamise ning § 1325 lõike 1 ümbersõnastamise põhjendust.

Lõige 4 on kavas kehtetuks tunnistada põhjusel, et selle sisu on eelnõus viidud § 127 lõike 1

koosseisu, välja arvatud teenustasudesse puutuv, kuna see ei ole reglemendi osaks vastavalt §

127 lõikele 4 (vt vastava muutmispunkti selgitust).

Eelnõus täiendatakse §-i 132 lõigetega 5–7, mis käsitlevad korraldaja teenustasusid. Kuigi need

meetmed tulenevad elektroonilise kauplemisega seotud organisatsiooniliste nõuete hulgast,

kohalduvad need igas olukorras, ja kuna nende põhimõtete kohaselt tuleb ka teenustasude puhul

tagada ühetaoline kohaldatavus, siis võimaldab see lisatavad lõiked sobitada § 132 pealkirja

konteksti (võrdne kohtlemine). Vastavalt MIFID2 artikli 48(9) esimesele lõigule sätestatakse

lõikes 5, et korraldaja peab tagama, et turul kehtestatud teenustasud, muu hulgas tehingute

täitmise tasud (execution fee), muud tasud (ancillary fee) ja mis tahes tagastatavad soodustused

(rebates) on läbipaistvalt, õiglaselt ja ühetaolistel alustel kohaldatavad ega ajenda turul

osalejaid korraldusi esitama, muutma, täitma ega tühistama viisil, mis võib ohustada

väärtpaberituru korra- ja õiguspärast toimimist.

Lõikes 6 sätestatakse vastavalt MIFID2 artikli 48(9) esimese lõigu viimasele lausele, et

korraldaja võimaldab tagastatavaid soodustusi üksnes turutegemise kohustuse täitmise eest

üksiku aktsia või aktsiakorvi lõikes. See tähendab, et igale tagastatavale soodustusele peab

vastama teatud väärpaberi suhtes turutegemise kohustus.

Lõikes 7 sätestatakse vastavalt MIFID2 artikli 48(9) teisele lõigule, et korraldajal on õigus

määrata korralduse tühistamise tasu vastavalt korralduse hoidmise ajale ja väärtpaberile, ehk

korralduse tühistamise tasu võib olla erinev väärtpaberite lõikes või vastavalt korralduse

hoidmise ajale.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1323 lõiget 11 ja täiendatakse § 1323 lõikega 12

VPTS § 1323 sätestab kauplemisprospekti avalikustamise erandid. Paragrahvi on täiendatud

seoses § 872 lõike 2 muutmisega, ja samadel põhjustel nagu on selgitatud seoses § 17 lõike 11

muutmise ja §-e 17 lõike 12 lisamisega (vt vastavate muutmispunktide selgitusi).

106

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1325 lõiget 1, tunnistatakse kehtetuks lõiked 2 ja 3 ning

täiendatakse § 1325 lõikega 4

VPTS § 1325 sätestab väärtpaberite kauplemisele võtmise reeglid. Kehtiva seaduse kohaselt

võimaldab korraldaja turul kaubelda üksnes selliste väärtpaberitega, mille turule kauplemisele

võtmist taotlev emitent või muu isik kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema

poolt kehtestatud teenustasu. VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaberite

turule kauplemisele võtmise tingimuseks on nende vaba võõrandatavus.

Säte ei vasta MIFID1 artiklis 40(1), ehk MIFID2 artikli 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

kauplemisele võtmise eeltingimustele. Lause kordab VPTS § 135 lg 1 sätestatud emitendi

kohustust täita reglementi (vastavalt § 134 lõike 1 punktile 1). Eelnõus on lõike 1 esimene lause

välja jäetud, samadel põhjustel nagu § 132 lõikes 3 turul osaleja suhtes sätestatu. Vt ka § 1325

lõike 1 ümbersõnastamise ja § 142 lõike 5 kehtetuks tunnistamise põhjendust.

Võrreldes MIFIDi nõudega kehtestada selged kauplemisele võtmise reeglid on lõike 1 kehtiv

sõnastus liiga kitsas. Kui kauplemisele võtmise eeltingimuseks on ainult reglemendi järgimine

ja tasu maksmine, siis VPTS sõnastuse järgi nagu ei eksisteerikski turu korraldajal muid

põhjuseid väärtpaberit kauplemisele mitte võtta. Sellega ei ole aga piisavalt tagatud, et

väärtpaberiga on võimalik turul õiglaselt, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha; samuti

et väärtpaber on vabalt võõrandatav ja et tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast

ja õiget hinnastamist ning sellega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamist. VPTS § 1325

lõige 1 ei toimi ka selliste selgete ja läbipaistvate eeltingimuste kehtestamise kohustusena turu

korraldajale.

Artikli 51 järgi peavad kauplemisele võtmise tingimused selgesõnaliselt tulenema korraldaja

kehtestatud kauplemisele võtmise reeglitest. Muu hulgas näiteks peab olema reglemendiga

tagatud, et tuletisinstrumentide puhul on tuletislepingut võimalik korrapäraselt hinnastada ja

arveldada, st et see oleks turul kauplemisele võtmiseks piisavalt standardne. Kehtivas seaduses

sätestatud § 1325 lõike 2 järgi peab aga seda võimaldama tuletisinstrumendi olemus. Sellega on

korraldaja kohustus pandud emitendile, mis ei ole põhjendatud, kuna turu korrapärase

toimimise eest vastutab korraldaja. Emitent võib väärtpabereid emiteerida ka ilma nende turul

kauplemisele võtmist taotlemata, seega väärtpaberi korrapärane hinnastatavus ei pruugi olla

tema prioriteet. Direktiiv nõuab nende tingimuste sätestamist turu korraldaja poolt tema

kauplemisreeglites, koos täpsemate nõuetega, millele tuletisinstrument vastama peab, et teda

oleks võimalik lugeda selles kauplemiskohas kauplemisele võtmisel korrapäraselt

hinnastatavaks jne. Ehk mitte niivõrd emitent ei pea tagama, et tema instrument võimaldaks

ühetaolist arveldamist jms (sest sellega säilib risk, et nõue ei ole täidetud), vaid korraldaja

kehtestab nõuded, üksnes millele vastavad paberid võetakse kauplemisele. Nii on kauplemisele

võtmisega tagatud, et väärtpaberiga saab ühetaoliselt kaubelda ja arveldada.

VPTS § 127 lõike 2 punkti 2 kohaselt sätestatakse reglemendis vähemalt väärtpaberi

kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning

kord. Ka see säte kehtib MIFIDi ülevõtmisele eelnevast ajast, ja ei anna täielikult edasi MIFID2

artikli 51(1) mõtet.

Kuna iga kauplemiskoha ärimudel võib olla erinev ja iga kauplemiskoht võib oma reglemendiga

ette näha erinevad reeglid sellel kauplemiseks, piirata sellel kauplemisele võetavate

väärtpaberite ringi ja kauplemise tehnilisi tingimusi, siis ka direktiivi kohaselt tuleb

kauplemiskoha korraldajal määrata tingimused, millele väärtpaber peab vastama, et sellega

saaks turul korrapäraselt ja tulemuslikult kaubelda. Kehtestades kaubeldavuse täpsed

107

eeltingimused seadusega, võivad need hakata piirama erinevate kauplemiskohtade tegevust ja

moonutada turgu.

VPTS § 1325 lõikes 3 viidatakse, et täpsemad nõuded ja kriteeriumid paragrahvi lõikes 1

nimetatud väärtpaberite turul kauplemisele võtmiseks on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr

1287/2006 artiklites 35–37. Sätte sõnastuse põhjal jääb aga ebaselgeks, kellel on kohustus neid

täpsemaid nõudeid järgida. Lõike tekstist võib jääda ekslik mulje, nagu peaks määruse

vastavaid tingimusi järgima emitent või muu kauplemise taotleja, esitades kauplemise taotluse

üksnes rakendusmääruse nõuete kohaselt emiteeritud väärtpaberite suhtes, samas kui viidatud

artiklites on vastavuse järgimine praktikas ja nende nõuete kehtestamine kauplemisele võtmise

reeglites turu korraldaja kohustus.

Eeltoodu põhjal on vastavalt MIFID2 artikli 51 lõigetele 1 ja 2 eelnõus täpsustatud § 1325 lõiget

1 nii, et selle kohaselt võib kauplemisele võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis

sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tagatud, et:

1) väärtpaberiga on võimalik turul õiglaselt, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artiklite 2–5 tähenduses;89

2) VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber on vabalt võõrandatav komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses ja

3) tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast ja õiget hinnastamist ning sellega

tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamist.

Lõike 1 sõnastamisel on eeskujuna lähtutud VPTS § 155 lõike 1 sõnastusest, mille kohaselt

võib börsil noteerida ainult vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille tunnused ja emitendid

ning nende teod vastavad õigusaktides ja vastava börsi reglemendis sätestatud tingimustele.

Lõige 2 on eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada, kuna selle sisu on paigutatud lõike 1 loetellu

punktina 3.

Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles viidatud MIFID1 rakendusmäärus muutub MIFID2

rakendumisel kehtetuks, ja selle sisu on jaotatud erinevate MIFID2 delegeeritud määruste

vahel, millest rakendusmääruse artiklitele 35–37 vastavad RTS 17 artiklid 2–5. Õigusselguse

huvides on lõikes 1 määrusele (EL) nr 2017/568 ka viidatud.90

MIFID2 artikli 51 lõikega 4 ette nähtud kohustus kontrollida regulaarselt väärtpaberi vastavust

kauplemisele võtmise tingimustele on sätestatud VPTS § 148 lõikes 1. Eelnõus on kavas see

osa § 148 lõikest 1 välja jätta ja kehtestada kauplemisele võtmist reguleerivas §-s 1325 lõikena

4. Eelnõus on kavas seejuures täpsustada, et korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise

tingimustele vastavust tuleb kontrollida regulaarselt. Regulaarselt kontrollitav on näiteks

emitendi aktsiate avalikult kaubeldav osa (free-float). Kohustus on §-st 148 eraldatud põhjusel,

et see on pigem korraldaja tegevusnõue. Kui § 148 sätestab üldise järelevalve teostamise

kohustuse, siis väärtpaberi kauplemise võtmise tingimuste vastavuse kontrolli ei teostata

sisekontrolli funktsiooni tähenduses vaid see on ärifunktsioonide raames teostatav konkreetsete

asjaolude vastavuse kontroll, millest sõltub, kas väärtpaberiga võib jätkuvalt turul kaubelda (vt

ka § 148 lõike 1 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 134 lõikeid 2 ja 3

VPTS § 134 sätestab turul osaleja õigused ja kohustused.

89 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0568 90 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160524-rts-17_en.pdf

108

Lõike 2 kohaselt turul osalejad ei pea turul omavaheliste pakkumuste ja tehingute tegemisel

rakendama üksteise suhtes VPTS § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876 ja 891

sätestatut, välja arvatud juhul, kui pakkumusi ja tehinguid tehakse kliendi nimel või arvel.

MIFID2 artikliga 53(4) vastavusse viimiseks täpsustatakse eelnõuga lõikes 2 tehtud viiteid.

Eelnõu kohaselt ei ole turul osalejad kohustatud lõikes 2 sätestatud tingimustel rakendama

üksteise suhtes § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852, 854–876

sätestatut. Viited hõlmavad MIFID2 artiklitele 24, 25, 27 ja 28 vastavaid VPTS sätteid.

Lõikega 3 on ette nähtud, et turu korraldaja teavitab inspektsiooni vähemalt üks kord aastas või

inspektsiooni nõudmisel turul osalejatest. Kuna see võimaldab esitada nimetatud andmeid

alternatiivselt kas regulaarse sagedusega (korra aastas) või inspektsiooni nõudmisel, mis ei

pruugi toimuda regulaarselt, siis on lõike 3 MIFID2 artikli 53 lõikega 7 täpsemaks kooskõlla

viimiseks eelnõus lõiget 3 täpsustatud, nii et turu korraldaja esitab turul osalejate nimekirja

korra aastas ja (vajadusel) inspektsiooni nõudmisel.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1341

VPTS § 1341 sätestab, et turul osaleda soovivad teise lepinguriigi investeerimisühing ja

krediidiasutus võivad turul osaleda kohalolekuta turu asukohas (kaugliikmena) ning VPTS §-s

70 sätestatut järgimata, kui turu reglement ei nõua füüsilist kohalolekut turul tehingute

tegemiseks.

Säte vastab MIFID2 artiklile 53(5), kuid seda on muudetud selle täpsemaks kooskõlla viimiseks

MIFID2 artikliga 36(1), nii et korraldaja peab võimaldama teise lepinguriigi

investeerimisühingul ja krediidiasutusel turul osaleda otse, kui investeerimisühing või

krediidiasutus on Eestis asutanud filiaali, või ilma kohalolekuta turu asukohas (kaugliige), välja

arvatud kui selline kohalolek turul tehingute tegemiseks on vajalik turu kauplemistingimustest

ja süsteemidest tulenevalt. See tähendab, et tehnilised tingimused ei pruugi võimaldada

kaugliikmena tegutseda, kuid turu reglemendiga ei või seda iseenesest keelata. Näiteks

vastavalt MIFIRi põhjenduspunktile 7 võib mitmepoolne süsteem toimida ka üksnes reeglite

kogumina, ilma elektroonilise kauplemisplatvormita. See võib olla üks võimalik juhus, kus

kauplemistingimustest tulenevalt ei ole võimalik turul kaugliikmena osaleda.

Kaugliikmele ei kohaldata VPTS §-s 70 sätestatut, ehk Eestis piiriüleste investeerimisteenuste

osutamise nõudeid.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 1344

Eelnõu kohaselt VPTS-le lisatav § 1344 sätestab reeglid turul likviidsust pakkuvate turutegijate

tegutsemisele reguleeritud turul. Paragrahviga võetakse üle MIFID2 artikli 48 lõiked 2 ja 3,

mida täpsustab delegeeritud määrus (RTS 8).91 Artikkel 48 tervikuna reguleerib

kauplemissüsteemide vastupidavusele suunatud nõudeid, kauplemise peatamist ja

elektroonilise kauplemisega seotud riskide haldamise meetmeid.

Lõike 1 kohaselt peab korraldaja, vastavalt MIFID2 artiklile 48(2)(a) ja artikli 48(3) viimasele

lõigule, sõlmima kirjaliku kokkuleppe iga turul turutegemise strateegiat rakendava

investeerimisühinguga ja kontrollima kokkuleppe täitmist. Selle kohustuse sõnastamisel ei ole

nimetatud kokkuleppe täitmise tagamist (enforce compliance) kuna õiguskaitsevahendite

kasutamise võimalused lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral on juba VÕS-ga

reguleeritud. Samuti ei ole nõutav inspektsiooni kontroll ega heakskiit selliste lepingute

sõlmimisel, kuid järelevalve teostamise käigus ei ole see ka keelatud.92

91 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160613-rts-8_en.pdf 92 MIFID, põhjenduspunktid 113 ja 114.

109

Turutegemise strateegia rakendamise tähendus on määratletud eelnõuga VPTS-le lisatava §

8215 lõikes 7, ning see definitsioon rakendub kõigi artiklile 48 vastavate sätete (§-de 1251, 1252,

132 lõigete 5–7, 1344 ja 1361) kontekstis, ja selleks võib pidada sellise investeerimisühingu

tegevust, kes kaupleb oma arvel ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes

kauplemiskohas siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga

pakkumisi ühe või mitme väärtpaberi ostuks ja müügiks.

Turutegemise strateegia on investeerimisühingu üks võimalik investeerimisstrateegia seoses

teatud väärtpaberiga, mille kohaselt ta selle väärtpaberiga pidevalt kaupleb, kuvades ostu või

müügi noteeringuid (erinevalt näiteks “osta ja hoia” strateegiast). Seda strateegiat ei pruugi

rakendada iga turutegija. Lepinguga tagatakse turu korraldaja kontroll strateegiat rakendavate

turutegijate tegevuse ja eelkõige turu stabiilse likviidsuse üle. Näiteks kui turutegija soovib

loobuda turutegemise strateegiast teatud väärtpaberi suhtes, võib turu korraldaja nõuda

turutegijalt turu likviidsuse säilitamiseks teatud perioodi jooksul lepingust tulenevate

kohustuste täitmist.

Lõige 2 on üle võetud MIFID2 artiklist 48(2)(b). Selle kohaselt rakendab korraldaja

tegevuskava (scheme), et sõlmida turutegemise leping piisava hulga investeerimisühingutega,

mille tulemusel turu likviidsus oleks korrapärane ja prognoositav. Nõue kohaldub korraldajale

tingimusel, kui see on asjakohane turu kauplemise laadi ning ulatuse puhul.

Vastavalt lõikele 3 tuleb turutegijaga sõlmitavas kokkuleppes määrata kindlaks

investeerimisühingu kohustused likviidsuse pakkumisel ning selle eest saadavad soodustused

kas tagasimaksena (rebates) või muul viisil ja investeerimisühingule kaasnevad mis tahes muud

õigused. Lõige 3 tugineb MIFID2 artikli 48(3) punktidele (a) ja (b). Turutegija saab kohustuse

võtmisel kaubelda soodsama teenustasuga.

Lõige 4 vastab MIFID2 artikli 48(3) viimasele lausele. Korraldaja teavitab turutegemise

strateegiat järgiva investeerimisühinguga sõlmitud kokkuleppest, ehk kokku lepitud

tingimustest (shall inform the CA about the content). Ka kokkuleppe sõlmimisest kui faktist

teavitamisel võib inspektsioon nõuda vajadusel täpsemat teavet.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 136 lõikeid 1, 3, 4, 6 ja 7 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2

VPTS § 136 sätestab korraldaja poolt kauplemise peatamise õigused ja tingimused. Lõige 1

loetleb juhud, kui väärtpaberiga tehingute tegemise võib peatada või lõpetada.93 Selles loetletud

punktidest ei ole 1, 3 ja 4 üle võetud direktiivist. Ka paragrahv tervikuna on sõnastatud enne

MIFID1 ülevõtmist ja selles on käsitletud ühiselt nii kauplemise piiramist kui lõpetamist

(direktiivis suspension or removal, ehk pigem kõrvaldamist). Eelnõus on lõike 1 loetelu

säilitatud, kuna need kattuvad osaliselt kauplemispiirangute seadmise alustega eelnõuga

kavandatud §-s 1361. Eelnõuga muudetakse punkti 1 sõnastust, kuna kehtivas seaduses ei ole

nimetatud kauplemise taotlejat. Eelnõu kohaselt võib kauplemise peatada või lõpetada, kui

emitent või kauplemise taotleja on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel

tekkinud kohustust.

Eelnõuga lisatakse §-le 136 lõiked 11 ja 12. Lõige 11 vastab MIFID2 artikli 52(2) esimesele

lausele. Lõike 1 kohaselt, juhul kui väärtpaberiga kauplemine peatatakse või lõpetatakse, peatab

või lõpetab korraldaja tehingute tegemise ka väärtpaberiga seotud või sellele viitavate, VPTS §

2 lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega (derivatives as referred to in points (4) to (10) of

Section C of Annex I), kui see on vajalik väärtpaberiga tehingute tegemise peatamise või

lõpetamise eesmärgi saavutamiseks.

93 Vt ka MIFID2 põhjenduspunkti 69.

110

Lõikega 12 sätestatakse vastavalt MIFID2 artikli 52(2) teisele alalõigule (välja arvatud selle

lõpp, mis on lisatud lõikesse 3), et kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses

turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17

sätestatu rikkumisega, sealhulgas teise lepinguriigi järelevalveasutuse nõudel, nõuab

inspektsioon väärtpaberi ja sellele vastavate tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või

lõpetamist ka muus kauplemiskohas ning süsteemse täitja poolt, kelle üle inspektsioon teostab

järelevalvet.

Eelnõuga on kavas kehtetuks tunnistada § 136 lõige 2. Selle kohaselt on korraldajal õigus

lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul nende väärtpaberite emitendi või

väärtpaberite turule kauplemisele võtmist taotlenud isiku avalduse alusel, kui emitent või see

isik on korraldaja suhtes nõuetekohaselt täitnud kõik õigusaktide ja reglemendi alusel tekkinud

kohustused. Lõige 2 on kavas kehtetuks tunnistada, sest selle õiguse saab kehtestada

reglemendiga. Lõige 2 on pigem kokkuleppeline kauplemise lõpetamine, millest ei saa

keelduda, kui emitent on seda taotlenud ja täitnud reglemendist tulenevad eeltingimused. Muud

alused §-s 136 ei ole kokkuleppelised vaid suunatud teatud probleemi operatiivsele

lahendamisele korraldaja ühepoolse otsuse alusel (nt turu korra- või õiguspärase toimimise

ohustamise vältimine). Lõike 2 kehtetuks tunnistamisel saab säilitada paragrahvi pealkirja

olemasoleval kujul, milles kauplemise lõpetamist saaks siis käsitada kauplemiselt kõrvaldamise

(removal) tähenduses.

Lõiget 3 on täpsustatud vastavalt MIFID2 artikli 52(1) lõpule, artikli 52(2) alalõikudele 2 ja 4

ning muudetud sõnastuslikult. Lõike 3 kohaselt ei tohi § 136 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

väärtpaberitega tehingute tegemise peatamine või lõpetamine põhjustada investoritele olulist

kahju või oluliselt kahjustada turu korrapärast toimimist. Eelnõu kohaselt ei tohi lõigetes 1, 11,

12 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberiga tehingute tegemise peatamine või lõpetamine

põhjustada olulist kahju investori huvidele ega ohustada turu korrapärast toimimist.

Lõiget 4 on täiendatud vastavalt artikli 52(2) viiendale alalõigule (piirangust loobumine).

Kehtiva seaduse kohaselt, korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni § 136 lõigetes 1 ja 2

nimetatud peatamisest või lõpetamisest ja avaldab selle kohta teabe oma veebilehel. Eelnõu

kohaselt tuleb teavitus teha seoses lõigetes 1, 11 ja 2 sätestatud peatamise või lõpetamisega.

Samuti muudetakse eelnõus § 136 lõikeid 6 ja 7. Kehtivas seaduses on inspektsioonil § 136

lõike 6 kohaselt õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles

lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberitega tehingute tegemise peatamist, kui see on vajalik

Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks

või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks ning kui ei esine käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatud asjaolusid. Eelnõus on lõiget täiendatud vastavalt MIFID2 artikli 52(2)

neljandale alalõigule, nii et inspektsiooni õigus laieneb ka väärtpaberiga seotud

tuletislepingutega kauplemise peatamisele või lõpetamisele, see õigus kehtib ka korraldajalt

lõikes 4 nimetatud teabe saamisel väärtpaberiga kauplemise peatamise või lõpetamise kohta,

kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse,

ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega.

Lõiget 7 on täiendatud seoses MIFID2 artikli 52(2) kolmandale ja viiendale alalõigule. Kehtiva

seaduse kohaselt teavitab inspektsioon lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust § 136 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul korraldaja

poolt kauplemise peatamisest või lõpetamisest, lõikes 5 nimetatud peatamise või lõpetamise

ettekirjutusest või korraldusest ja lõikes 6 nimetatud inspektsiooni vastavast nõudest ning

avaldab vastava teabe oma veebilehel.

111

Eelnõu kohaselt on muudetud, et teavitus tuleb teha inspektsiooni poolt lõigetes 12, 5 ja 6

nimetatud juhtudel väärtpaberi ja lõikes 11 nimetatud juhul sellega seotud tuletislepingutega

tehingute tegemise peatamise või lõpetamise ettekirjutuse või korralduse esitamise, esitamata

jätmise või sellest loobumise otsuse kohta. MIFID1 artikli 41(1) viimases lauses sätestatud

nõue, et inspektsioon peab teiste liikmesriikide järelevalveasutusi teavitama ka korraldaja poolt

otsustatud väärtpaberiga kauplemise peatamisest või lõpetamisest ei kordu MIFID2 artikli

52(2) ja see teavitamiskohustuse osa on lõikest 7 välja jäetud.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 1361

Eelnõuga VPTS-le lisatav § 1361 sätestab täiendavate kauplemispiirangute seadmise

võimalused vastavalt MIFID2 artiklile 48(5). Kuna MIFID2 artikkel 48 reguleerib muu hulgas

elektroonilise kauplemisega seotud riskide maandamist, võimaldatakse artikli 48 lõikega 5 turu

korraldajale piltlikult öeldes õigus lühise korral korgid välja lülitada (circuit breakers). Eelnõu

kohaselt on § 1361 sisuks ajutised kauplemispiirangud, ja selle kõike 1 kohaselt on korraldajal

õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda (halt or constrain) väärtpaberi

lühiajalise olulise hinnamuutuse korral turul või muul turul ja erakorralisel juhul tühistada,

muuta või korrigeerida selle väärtpaberiga tehtud tehinguid.

Vastavalt lõikele 2 määrab korraldaja kauplemise ajutise peatamise tingimused (parameetrid)

erinevate varaklasside ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste

olemust (types of users) arvesse võttes ja tagab, et sellised tingimused on piisavad, et vältida

ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.

Lõike 3 kohaselt, kui turg on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/570 artikli 1

tähenduses94 oluline selle väärtpaberi likviidsusele, mille kauplemise korraldaja peatab,

rakendab korraldaja vajalikke süsteeme ja korda inspektsiooni ja iga teise lepinguriigi pädeva

järelevalveasutuse teavitamiseks, et teistes kauplemiskohtades oleks võimalik selle

väärtpaberiga kauplemine peatada kuni korraldaja poolt selle väärtpaberiga kauplemise

taastamiseni. Olulise turu defineeris likviidse aktsia määratlemise kontekstis ka MIFID1

rakendusmäärus 1287/2006 art 22(3), mis muutub MIFID2 rakendumisel kehtetuks. Lõike 3

eesmärk on tagada järelevalveasutuste ühine lähenemine ja koordineerida nn market-wide

response ning ühiselt määrata, kas väärtpaberiga kauplemise peatamine teistes

kauplemiskohtades on olukorda arvestades kohane.

Lõike 4 kohaselt esitab korraldaja kauplemise peatamise parameetrid ja nende olulised

muudatused terviklikul ja võrreldaval viisil inspektsioonile. Inspektsioon edastab korraldajalt

saadud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Parameetrid ei pea tingimata

väljenduma arvnäitajas, aga enamasti see on nii, ja sellele viitab ka MIFID2 artikli 48 lõike 5

teise lõigu sõnastus (terviklikul ja võrreldaval viisil). Alternatiivina võiks kaaluda ka sõnastust

„kauplemise peatamise tingimused“.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 1371

Paragrahv tugineb MIFID2 artikli 49 lõigetele 1 ja 2. Paragrahvi sisuks on hinnasamm (tick

size), mille korraldaja võib § 1371 lõike 1 kohaselt kehtestada aktsiatele, väärtpaberite

hoidmistunnistustele, kaubeldavale investeerimisfondile (ETF-d), MIFIR artikli 2 lõike 1

punktis 27 nimetatud väärtpaberitele (sertifikaadid) ja muudele sarnastele väärtpaberitele.

Korraldaja peab seejuures arvesse võtma komisjoni delegeeritud määruses (RTS 11)95

sätestatud täpsustusi ja selle artiklis 1 on viidatud likviidsuse seisukohalt olulise turu

94 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160526-rts-12_en.pdf 95 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160714-rts-11_en.pdf

112

täpsustamiseks MIFIRi artiklis 4(1)(a) nimetatud turule, mille määratlus on sätestatud

komisjoni delegeeritud määruse artiklis 4.96

Hoidmistunnistus (depositary receipt) on nimetatud ka VPTS § 2 lõike 1 punktis 7 ja § 5 lõike

2 punktis 2. Kuid MIFIR artiklis 2(1)(27) nimetatud sertifikaat on väärtpaber, mis on

kapitaliturul kaubeldav ning millest tuleneva nõude rahuldamisjärk juhul, kui emitent

investeeringu tagasi maksab, eelneb aktsiatest tuleneva nõude rahuldamisjärgule, kuid järgneb

tagatiseta võlainstrumentidest ja muudest sarnastest instrumentidest tuleneva nõude

rahuldamisjärgule. Sertifikaadi mõiste defineerib ka MIFID2 artiklis 4(1)(47), kuid seda on

tehtud viitena MIFIRile, mistõttu mõistet ei ole defineeritud VPTS-s, põhjusel, et seda ei

kasutata mujal seaduses.

Kaubeldava investeerimisfondi mõiste tuli aga eelnõus § 1371 lõikena 3 sätestada, kuigi seda

mõistet rohkem seaduses ei kasutata. Väljendile on antud spetsiifiline tähendus, mida ei ole

avatud ka ülal nimetatud määruses. Kaubeldava investeerimisfondina käsitatakse

investeerimisfondi, mille vähemalt ühte liiki osaku või aktsiaga kaubeldakse kogu päeva

jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes rakendab meetmeid,

et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende

puhasväärtusest ja kui see on asjakohane, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest.

Hinnasamm väljendab väärtpaberi likviidsust (liquidity profile) erinevatel turgudel ja

väärtpaberi keskmist ostu- ja müügipakkumuste vahemikku, ehk spread’i. Hinnasamm on teiste

sõnadega väikseim hinna määr, mille võrra on võimalik muuta tellimusraamatus kuvatud

tehingutellimuse hinda.97 Liiga suur hinnasamm kahjustaks väärtpaberi likviidsust, eriti kui

väärtpaber on kauplemisele võetud ka mujal, sest ostu- ja müügihuvid koonduvad

kauplemiskohta, kus hinnasamm on mõistlikum, ja korraldaja turul selle väärpaberiga

kaubeldakse vähem. Hinnainfo on erinevatel turgudel avalik ja võrreldav.

Lõike 2 kohaselt kohandab korraldaja iga väärtpaberi hinnasammu, arvestades vajadusega

võimaldada mõistlikult stabiilseid hindu, seejuures liigselt piiramata ostu- ja müügipakkumuste

vahemiku edasist vähenemist.

Eelnõuga täiendatakse VPTSi §-ga 1401

Eelnõuga lisatakse VPTS-le § 1401, mille kohaselt Eestis registreeritud turul väärtpaberitega

tehingute tegemisele kohaldatakse Eesti õigust. Säte vastab MIFID2 artiklile 44(4) (ehk

MIFID1 artikli 36 lõikele 4), mille kohaselt peab korraldaja süsteemides toimuvale

kauplemisele kohaldama selle liikmesriigi õigust, kus reguleeritud turu korraldaja on

registreeritud.

Kohaldatava õiguse määratlemine on vajalik, sest erinormi puudumisel kohaldatakse

kauplemisele õigust, mis tuleneb muust üldnormist või lepingust. Kauplemine toimub valdavalt

elektroonilistel platvormidel, turu kauplemissüsteemis võivad osaleda erinevate liikmesriikide

isikud, kes osutavad investeerimisteenust või esindavad oma kliente erinevatest riikidest. Kui

tehingu tingimuste üle või tehingu arveldamisel tekib turul osalejate vahel või turu korraldajaga

vaidlus, tuleb määrata, millise riigi õigust kohaldatakse vaidluse lahendamisele. Korraldaja ja

turu osalise vahel on sõlmitud leping. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi

RvEÕS) § 32 lõikele 1 kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on

kokku leppinud. RvEÕS § 33 lõike 1 kohaselt, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud,

kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Turul

96 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160714-rts-1_en.pdf 97 NASDAQ Tallinna börsi nõuded börsi liikmetele, p 2,

http://www.nasdaqbaltic.com/files/tallinn/oigusaktid/alates06102014/Nouded_liikmetele_06-10-2014-est.pdf

113

osalejate vahel lepingut ei ole. Direktiivi kohaselt tuleb määratleda kauplemisele kohaldatav

õigus. RvEÕS § 14 lg 1 järgi juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt

ta on asutatud.

Kuigi 2007. aastal täiendati MIFID1 art 36(4) ülevõtmiseks VPTS §-i 126 lõikega 4, ei tulene

§ 126 lõikest 4 üheselt, et kauplemisele kohaldatav õigus on Eesti õigus. Lõike sisuks on

inspektsiooni järelevalve teostamise kohustus. MIFID2 artikli 44 lõike 4 ülevõtmiseks ja et

tagada kauplemisele kohaldatava õiguse suhtes õigusselgus, on eelnõus VPTS-i vastavalt

täiendatud.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 142 lõiked 5 ja 6

VPTS § 142 sätestab korraldajale teabe edastamise kohustuse ja nõuded. VPTS § 142 sõnastati

ümber 2007. aastal MIFID1 ja läbipaistvusdirektiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Muudatust

selgitati järgmiselt: § 142 muutmisega sõnastatakse MiFID-i ja TD-i nõuetest lähtudes ümber

avaliku emitendi poolt teabe andmise nõue. Uutest nõuetest lähtuvalt tuleb järgida prospekti

registreerimise ning avaliku pakkumise reegleid, millega seoses on sätestatud teatud

väärtpaberite puhul erandid teabe edastamise kohustusele.

Lõiked 3 ja 4 vastavad MIFID2 artiklile 51(5), ja kuigi need võiksid sisu poolest paremini

sobituda mujale VPTS-s, ei ole neid eelnõus muudetud.

VPTS § 142 lg 5 kohaselt on korraldajal õigus reglemendis sätestada täiendavad andmed või

täpsustada andmeid, mida turul kaubeldava väärtpaberi emitent peab edastama korraldajale.

Kuna see õigus on iseenesestmõistetav ja lisaks ette nähtud VPTS § 127 lõike 2 punktidega 3–

4 (väärtpaberi emitendi kohustused ja turule teabe edastamise tingimused sätestatakse

reglemendis), on lõike 5 puhul tegu mittevajaliku kordusega ja see on kavas eelnõuga kehtetuks

tunnistada. Vt ka § 132 lõike 3 ja § 148 lõike 3 kehtetuks tunnistamise ning § 1325 lõike 1

ümbersõnastamise põhjendust.

Lõike 6 kohaselt edastavad turul osalejad viivitamata korraldajale vajalikku teavet VPTS §-des

144–1442 ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks. Ka lg 6

on kavas kehtetuks tunnistada, sest selles viidatud kauplemisteabe esitamine on reguleeritud

MIFIRis. Seega on ka lõikes 6 viidatud normid kavas kehtetuks tunnistada, ja lõikes mainitud

alamaktide volitusnorme nad ei sisalda.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 143 teise lausega

VPTS § 143 kehtestab korraldaja kohustuse avalikustab VPTS-s ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ning reglemendis sätestatud ulatuses ja korras turu osalejatelt, emitentidelt ja

muudelt isikutelt saadud teabe väärtpaberituru läbipaistvuse tagamise eesmärgil.

Eelnõuga §-le 143 lisatava teise lausega kohustatakse korraldajat rakendama meetmeid, et turul

osalejatele võimaldada juurdepääs korraldatud teabele. See kohustus on üle võetud artikli 51(3)

viimase lause kohaselt. Kohustust täiendab eelnõuga sõnastatav VPTS § 127 lg 1, mille kohaselt

reglemendiga tuleb tagada teabe kättesaadavus, eesmärgiga nõuda teabe kättesaadavuse korra

sõnastamist turu reeglite tasandil.

MIFID2 artikli 51(3) teise lõigu sõnastus on direktiivis väga lai, nõudes, et juurdepääs tuleb

tagada „to information which has been made public under Union law“, kuid artikli 51(3) teist

lõiku tuleb lugeda koos esimesega, mis piirab emitendi vastavad EL õigusest tulenevad

avalikustamiskohustused järgmiselt ühekordse või perioodilise korraldatud teabega (in respect

of initial, ongoing or ad hoc disclosure obligations). Ka MIFID2 artikli 51(6) alusel antud

komisjoni delegeeritud määruse (RTS 17) eelnõus, mille artikkel 7 täpsustab MIFID2 artikli

114

51(3) kohaldamist, on selgitatud, et nõutav on prospektidirektiivist, läbipaistvusdirektiivist ja

turukuritarvituse määrusest (VPTS tähenduses on see korraldatud teave, vt § 72) tuleneva

emitentide avalikustamisnõude täitmise kontroll (kehtestatud VPTS §-s 148), ja sellele

vastavalt turu korraldaja kohustus tagada sellise teabe kättesaadavaks tegemine turul.98

Seoses reguleeritud turul toimuvaga on turuosalistele kõige olulisem teave väärtpaberite ja

nende emitentide kohta, ehk korraldatud teave, mis on defineeritud VPTS §-s 72, mis on kogu

VPTS 20. peatükis ja turukuritarvituse määruses sätestatu kohaselt avalikustamisele kuuluv

teave.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS §-d 144–146 VPTS § 144 sätestab korraldaja õigused kauplemisteabe avalikustamisel. Lõike 1 kohaselt on

korraldajal õigus kauplemisteabe, sealhulgas kauplemiseelse ja kauplemisjärgse teabe

avalikustamise ja kauplemisteabe avalikustamise süsteemi kasutamise eest saada mõistlikku

tasu. Sama õigus on kehtestatud MIFIR artiklis 3(2).

Lõige 2, mille kohaselt korraldajal on ühetaolisel alusel õigus anda kauplemisteabe

avalikustamise süsteemi kasutada investeerimisühingule VPTS §-des 876, 885 ja 887 sätestatud

kauplemisteabe avalikustamiseks, vastab MIFID1 art 44(1) teisele lõigule, mis on samuti

reguleeritud MIFIRi artiklis 3(1).

Lõige 3 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, kuna selles kauplemisteabe avalikustamise

tingimustes erandite tegemise täpsema korrana on viidatud MIFID1 rakendusmäärusele, mis

muutub kehtetuks MIFID2 rakendumisel.

VPTS § 1441 sätestab nõuded kauplemiseelse teabe avalikustamisele ja sellega on üle võetud

MIFID1 artikkel 44(1), mida edaspidi reguleerib MIFIRi artikkel 3, kuid ka MIFID1 artiklid

28(1) ja 29(1) (kauplemiseelse läbipaistvuse nõuded erinevate isikute seisukohast).

VPTS § 1442 vastab MIFID1 artikli 45(1) esimesele lõigule, ehk edaspidi rakenduvad need

nõuded MIFIRi artikliga 6. VPTS §-ga 1442 on üle võetud ka MIFID1 artiklid 28(1) ja (2),

30(1).

VPTS § 145 kohaselt nähakse turu korraldajale ette tema poolt avalikustatava teabe viis ja

täpsemad tingimused. § 145 on kavas kehtetuks tunnistada. Lõikes 1 on nõutud §-s 143

nimetatud teabe avalikustamist veebilehel, ringhäälingus või üleriigilise levikuga ajalehes.

Need ei ole enam ajakohased teabe levitamise viisid. Täpsemad nõuded teabe levitamiseks ei

ole vajalikud seaduse tasemel, kuna teabe avalikustamine on vajalik investorite huvide kaitseks

ja turu korrapärase toimimise tagamiseks, milleks korraldaja peab valima kõige paremini nende

eesmärkide täitmist võimaldava viisi. Eelnõus on § 143 täiendatud teise lausega, mille kohaselt

peab korraldaja rakendama meetmeid korraldatud teabe kättesaadavaks tegemiseks turul

osalejatele. See kohustus hõlmab sobivate avaldamisviiside valimise kohustust, mis

võimaldavad turul osalejatel teabe kätte saada.

Lõike 2 kohaselt peab korraldaja avalikustama VPTS §-s 144 nimetatud kauplemisteabe oma

veebilehel. MIFIR artikli 3(3) järgi tuleb kauplemisteave (sh mõistliku tasu eest) avalikustada,

98 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160524-rts-17_en.pdf, Article 7 requires regulated

markets to adopt and publish a policy regarding the verification of the issuers' compliance with their obligations

of initial, on-going and ad hoc disclosure under Union law. While it remains the responsibility of the issuers to

comply with these obligations, regulated markets are required to have arrangements in place to effectively verify

compliance of issuers with the relevant obligations. These obligations stem from the Prospectus, the Transparency

and the Market Abuse Directive.

115

ja selle kohaselt toimub avalikustamine „via arrangements they employ". Järelikult see ei pruugi

tähendada üksnes veebilehel avaldamist. Kohustus avaldada kauplemisteavet veebilehel võib

jääda liiga kitsaks. VPTS § 144 on kavas kehtetuks tunnistada.

VPTS § 146 sätestab teabe edastamise ja avalikustamise kohustusest vabastamise erandid.

VPTS § 146 on üle võetud MIFID1 artiklist 44(2), mis on paigutatud MIFIRi artiklisse 4.

MIFIR kohaldub otse ka inspektsioonile.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-ga 1471

Eelnõus on kavas VPTS-le lisada § 1471 vastavalt MIFID2 artiklile 50(1), mille kohaselt

korraldaja ja turul osalejad sünkroniseerivad mis tahes teavitamisele kuuluva sündmuse

kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks kasutatavad kellad vastavalt komisjoni delegeeritud

määruses (EL) nr 2017/574 sätestatud tingimustele.99

Määruse kohaselt on korraldajal ja turul osalejatel kohustus koordineerida tehingute jms

sündmuste ajaliseks fikseerimiseks kasutatavad kellad koordineeritud universaalajaga (UTC

ehk Coordinated Universal Time), mida arvutab välja Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude

Büroo (BIPM).

Teavitamisele kuuluvat sündmust (any reportable event) ei ole direktiivis defineeritud ega

mujal kasutatud. Kauplemisel on kriitilise tähtsusega erinevate asjaolude, näiteks korralduse

vastuvõtmise, tehingu täitmise, tehingueelse või –järgse teabe avaldamise jms sündmuste aja ja

kuupäeva täpne fikseerimine (time-stamping). Kauplemiskoht võib saada ühes sekundis väga

suure hulga korraldusi, mis võib ulatuda tuhandetesse, sõltuvalt kauplemiskohast, selle

osalejatest (sh, kas nad kasutavad HFT-d) ja sellel kaubeldavate väärtpaberite volatiilsusest ja

likviidsusest. Seega ei piisa korralduse saabumise aja fikseerimisest sekundi täpsusega. Seetõttu

esitatakse komisjoni delegeeritud määruses teatud sündmuste ajaliseks fikseerimiseks nõuded

sekundi teatud murdosa täpsusega.100

Seda teavet kasutatakse kontrolljäljena järelevalve teostamisel ja see on eriti oluline näiteks

olukorras, kui tehing on teostatud erinevates kauplemiskohtades kaubeldavate, omavahel

seotud väärtpaberitega (tuletisväärtpaber ja selle alusvara). Korraldaja ja turul osalejad

registreerivad kõik kauplemise käigus toimuva, et seda vajadusel järelevalveasutusele

taasesitada. Järelevalveasutustel on vaja erinevate instrumentidega erinevates

kauplemiskohtades toimunud tehingud ajaliselt rekonstrueerida ja eristada neid teistest samal

sekundil toimunud sündmustest.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 148 lõiget 1 ning tunnistatakse kehtetuks lõiked 2 ja 3 VPTS § 148 kohaselt teostab korraldaja turul järelevalvet turule kauplemisele võetud

väärtpaberi emitendi poolt avaldamisele kuuluva teabe avaldamise üle ning selle ajakohasuse,

õigsuse, täpsuse ja täielikkuse üle mõistlikkuse piires ning turul kaubeldava väärtpaberi

vastavuse üle reglemendi sätetele, väärtpaberi hinna kujunemise, tehingute tegemise ja täitmise

üle, et avastada ning vähendada turukuritarvitusi ja teisi õigusrikkumisi ning mittevastavust

reglemendile.

Lõikesse 1 on koondatud erinevad kohustused, mis on üle võetud kauplemisele võtmist

reguleeriva MIFID1 artikli 40 lõigetest 3 (järelevalve emitendi kohustuste täitmise üle) ja 4

(kohustus teostada järelevalvet väärtpaberi vastavuse üle kauplemisele võtmise tingimustele),

99 http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160607-rts-25_en.pdf 100 Vt määruse lisas esitatud sündmuste ja nende fikseerimise täpsuse loetelu:

http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/rts/160607-rts-25-annex_en.pdf.

116

mis vastab MIFID2 artikli 51 lõigetele 1 ja 4. Järelevalve teostamine turul tehtavate tehingute

üle tuleneb MIFID1 artiklist 43(1) ehk MIFID2 artiklist 54.

Lõikes 1 on vastavalt artiklile 54(1) täpsustatud, et järelevalve teostamiseks tuleb kehtestada ja

vajalikud meetmed ja rakendada neid muu hulgas ka turu kauplemissüsteemis korralduste

esitamise ja tühistamise üle järelevalve teostamiseks, et avastada ja vähendada lisaks muudele

lõikes 1 loetletud teguritele ka väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustavaid

tingimusi ja kauplemisega seotud süsteemikatkestusi. Meetmete rakendamist nõuab ka § 148

lõige 5, kuid seda sõltumatu järelevalve teostamise eesmärgil.

Eelnõus on lõikest 1 välja jäetud MIFID1 artiklile 40(4) ehk MIFID2 artiklile 51(4) vastav osa,

mis on eelnõus sätestatud täpsustatud sõnastuses kauplemisele võtmist reguleerivas §-s 1325

lõikena 4. See kohustus on §-st 148 eraldatud põhjusel, et § 148 sätestab üldise järelevalve

teostamise kohustuse, väärtpaberi kauplemisele võtmisel ei teostata niivõrd järelevalvet kui

konkreetsete asjaolude vastavuse kontrolli. Kui § 148 sätestab üldise järelevalve teostamise

kohustuse, siis väärtpaberi kauplemise võtmise tingimuste vastavuse kontrolli ei teostata

sisekontrolli funktsiooni tähenduses, vaid see on ärifunktsioonide raames teostatav

konkreetsete asjaolude vastavuse kontroll, millest sõltub, kas väärtpaberiga võib jätkuvalt turul

kaubelda. 2007. aastal MIFID1 ülevõtmisel koostatud VPTS seletuskirjas põhjendati § 148

lõike 1 eesmärki järgmiselt: korraldajal järelevalve funktsioon peab olema tegelikult ja ka

näiliselt sõltumatu. Turu korraldaja peab selgelt eristama ärifunktsiooni (emitentide noteerimise

otsustamine, maaklerite turule osalema lubamine, teenustasud, teenuste pakkumine

emitentidele ja maakleritele, jmt) järelevalvefunktsioonist (siseteabega seonduva seiramine,

järelevalve maaklerite üle turukuritarvituste vältimiseks), kuna samade isikute poolt esimese

teostamine võib pärssida soovi teostada viimast kui ilmselt sensitiivsemat.

Lõige 2 on kavas kehtetuks tunnistada, kuna see on korraldaja järelevalvetegevuse alusetu

piirang, mis võib tekitada tõlgendamisvaidlusi § 148 lõikes 1 sätestatud kohustuste kohase

täitmise üle. Teadaolevalt ei ole õigusaktides korraldaja järelevalve teostamise ulatust piiratud,

ja seadusega sätestatud kohustuse ulatuse piiramine reglemendiga ei ole samuti õiguspärane.

Lõike 3 on kohaselt korraldajal õigus reglemendis sätestada oma õigused järelevalve

teostamisel lisaks õigusaktides sätestatule. Käsitades reglementi lepingu tingimustena, tuleneb

see õigus üldisest lepinguvabaduse põhimõttest ja on eeldatav ka selliselt seadusega

kehtestamata. Nii või teisiti hindab reglemendi tingimuste, sh korraldaja poolt endale võetud

õiguste mõistlikkust inspektsioon, seega võib korraldaja selles kehtestada mis tahes vajalikke

õigusi ja kohustusi, seni kui inspektsioon on nõus need kooskõlastama (§ 128 lg 5). Lisaks, kui

vastavat õigust võimaldavas normis ei ole turu korraldaja õiguseid kuidagi piiratud, ei lisa see

säte mingit täiendavat õiguskindlust lepingu teisele poolele ega võimalda tal hinnata korraldaja

võetavate õiguste sobivust. Seega puudub mõistlik põhjendus lõike 3 säilitamiseks sellisel

kujul. Vt ka § 132 lõike 3 ja § 142 lõike 5 kehtetuks tunnistamise ning § 1325 lõike 1

ümbersõnastamise põhjendust.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 149 tekst ja täiendatakse § 149 lõikega 5 VPTS § 149 sätestab korraldaja ja inspektsiooni koostöö turujärelevalve teostamisel. Eelnõus

on kavas paragrahvi tekst ümber sõnastada, täpsustades seda vastavalt MIFID2 artiklile 54.

Lõike 1 kohaselt teatab korraldaja avastatud olulisest õigusrikkumisest ja turukuritarvituse

mõistlikust kahtlusest viivitamata inspektsioonile. Lõiget 1 on täpsustatud vastavalt MIFID2

artikli 54(2) esimesele lõigule, peegeldades korraldaja teavitamiskohustuses samu asjaolusid,

mille tuvastamine on § 148 lõikes 1 sätestatud turujärelevalve eesmärgina. Seega tuleb eelnõu

kohaselt korraldajal teavitada inspektsiooni reglemendi olulisest rikkumisest, ohust

117

väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele, väärtpaberiga seotud

süsteemikatkestustest ja turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest. Oluline õigusrikkumine on

välja jäetud sellel põhjusel, et korraldajal ei ole pädevust ega kohustust otseselt õigusrikkumisi

uurida ega tuvastada. Avastatud rikkumisest tuleb sellegipoolest teavitada, kuid see on kaetud

muude teavitatavate asjaoludega, nagu reglemendi rikkumine või oht turu korra- ja

õiguspärasele toimimisele.

Lõike 2 kohaselt teevad korraldaja ja inspektsioon turujärelevalve teostamisel koostööd.

Eelnõus on lõiget 2 täiendatud teise lausega, mille kohaselt korraldaja esitab inspektsioonile

viivitamata kogu teabe § 149 lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta ja osutab inspektsioonile

igakülgset abi järelevalve teostamiseks. Täiendus tugineb MIFID2 artiklitele 31(3) ja 54(3).

Vastavalt lõikele 3 on inspektsioonil õigus turujärelevalve teostamisel avaldada korraldajale

turujärelevalve teostamiseks vajalikku teavet, sealhulgas avalikustamisele mittekuuluvat

teavet, mis inspektsioon on saanud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Eelnõus

on välja jäetud sõnad, mille kohaselt inspektsioon avaldab teavet turujärelevalve teostamisel,

kuna inspektsioon otseselt turujärelevalvet ei teosta. Seda teeb korraldaja, vastavalt § 148

lõikele 1. Küll aga on inspektsioonil endiselt õigus avaldada korraldajale turujärelevalve

teostamiseks vajalikku teavet.

Lõikega 4 on sätestatud, et korraldaja võimaldab inspektsioonile nõudmisel vaba juurdepääsu

järelevalve teostamiseks turu korraldamiseks kasutatavale infotehnoloogilisele süsteemile ja

muule tehingute tegemist vahendavale ning andmeid salvestavale süsteemile. Lõikes 4 on

asendatud süsteemi definitsioon eelnõuga kasutusele võetava terminiga kauplemissüsteem (vt

§ 1246 lg 3).

Eelnõus on §-i 149 täiendatud lõikega 5, vastavalt MIFID2 artikli 54(2) teisele ja kolmandale

lõigule. Selle kohaselt edastab inspektsioon teabe § 149 lõike 1 alusel saadud asjaolude,

sealhulgas inspektsiooni hinnangul mõistliku turukuritarvituse kahtluse kohta Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja teiste lepinguriikide pädevale järelevalveasutustele.

Eelnõuga muudetakse seaduse 18. peatüki 2. jao pealkiri

Ka väärtpaberibörsi reglementi reguleerivas VPTS 18. peatükis on sarnaselt VPTS 15. peatükis

ehk reguleeritud turu reglemendi sätetes tehtud muudatusele loobutud pealkirjades ühetaolisuse

huvides isereguleerimise terminist. Isereguleerimise tähendust 18. peatüki 2. jaos sätestatud §

155 ei ava (vt ka 15. peatüki muutmise selgitust). Pealkiri on kavas sõnastada „Reglement“.

Eelnõu eesmärgist lähtudes ei ole börsi korraldamist reguleerivat 18. peatükki eelnõuga muus

osas kavas muuta. MIFID2 põhjenduspunkti 122 kohaselt ei või takistada reguleeritud turu

korraldajal kehtestada MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid reguleeritud turul

kauplemisele võetavate väärtpaberite emitentidele. Kas aga direktiivi 2001/34/EÜ101 ja

prospektidirektiivi kohaldamisega seoses on õigustatud ka börsi liikmetele, börsi korraldaja

kapitalile või börsijärelevalvele rangemate nõuete kehtestamine, on küsitav (vt nt § 151 lg 3 või

§ 152 lg 1), kuna tegu on üksnes kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles on teatud

väärtpaberid koondatud eraldi nimekirja nende kauplemisele võtmisele ja emitentidele

esitatavate nõuete ranguse põhjal.

Ka VPTS § 133, mis asub VPTS 16. peatükis, näib juhinduvat direktiivi 2001/34/EÜ artiklist

19(1), milles on sarnaselt nõutud, et pädevate asutuste otsuseid, millega keeldutakse väärtpaberi

101 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/34/EÜ, 28. mai 2001, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku

noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet, http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:02001L0034-20070120

118

ametlikust noteerimisest või lõpetatakse selline noteerimine, peab olema võimalik kohtus

vaidlustada. VPTS § 133 asukoht on küsitav muu hulgas seetõttu, et reguleeritud turu osalistelt

on VPTS § 127 lõikega 3 ära võetud õigus tugineda reglemendi, sh kauplemisele võtmise

tingimuste vaidlustamisel reglemendi ebamõistlikkusele. Sellega seoses tekib küsimus, kas

reguleeritud turu korraldajat on võimalik kohtu kaudu sundida väärtpaberit kauplemisele

võtma, kui ta on vastava otsuse teinud reglemendis sätestatud kauplemisele võtmise tingimuste

põhjal, mille inspektsioon on kooskõlastanud.

Seega võib VPTS 18. peatüki, kuid ka teatud 14.–16. peatüki sätete direktiiviga 2001/34/EÜ

võrdlemisel ilmneda, et börsi ehk reguleeritud turu põhinimekirja emitentide kvalitatiivset

eraldamist reguleerivad sätted on VPTS-s osaliselt segunenud reguleeritud turu korraldamise

sätetega ja emitentidele ette nähtud rangemate nõuete kehtestamisega võrreldes laienenud ka

börsi korraldaja ja liikmete suhtes rangemate nõuete kehtestamisele, mille kooskõla direktiivi

2001/34/EÜ eesmärgiga võiks põhjalikumalt analüüsida VPTS järgmise muutmise käigus.

Eelnõuga muudetakse VPTS 181. peatüki pealkiri ja sisu

VPTS 181. peatükk reguleerib kehtivas seaduses mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamist.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi ehk MTF-i korraldamise nõuded reguleeriti VPTS-s

esmakordselt 2007. aastal, seoses MIFID1 artiklite 14, 29 ja 30 ülevõtmisega. 2007.a VPTS

muutmise seaduse seletuskirja kohaselt paigutati MTF korraldamise sätted seaduse 4. ossa,

kuna MTF näol „on tegemist reguleeritud turu korraldamisega sarnase tegevusega, kuigi

eelduslikult ei paku mitmepoolne kauplemissüsteem reguleeritud turuga võrreldavat likviidsust

(teatud osas ka seetõttu, et süsteemi korraldaja eelduslikult ei paku tagatisi tehingute

täitmiseks). Üldiselt on süsteemile rakenduvad nõuded analoogilised reguleeritud turu suhtes

rakenduvatega.“

Eelnõu kohaselt on kavas mitmepoolse kauplemissüsteemi nimetus asendada terminiga

„alternatiivturg“. Eelnõuga on VPTS-i täiendatud ka OTF ehk võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldamise reeglitega. MTF sätete senisest paigutusest lähtudes on ka OTF

korraldamise täiendused lisatud VPTS 181. peatükki. Seoses MTF korraldamise reeglites

valdavalt reguleeritud turu sätetele viitamisele, mis on otstarbekas ka OTF puhul, ei ole

soovitud MTF ja OTF korraldamise sätteid eraldada (ka MIFID2 käsitleb neid koos, vt artiklit

18). Samal põhjusel ei muutu 181. peatükk ka eelnõus oluliselt mahukamaks, sisaldades viit

paragrahvi, võrreldes kehtiva seaduse nelja paragrahviga.

Nende täienduste tõttu torkab aga silma asjaolu, et kuigi kõigi kauplemiskohtade korraldamine

on teatud organisatsiooniliste nõuete poolest sarnane, ei ole MTF ega OTF korraldamine

sisuliselt seotud reguleeritud turu korraldaja tegevusega, kes küll võib, aga ei pruugi ka neid

kauplemiskohti korraldada. Kuigi kõik kolm on tähistatavad eelnõus kasutusele võetava ühise

nimetajaga „kauplemiskoht“, on VPTS 4. osa eesmärk reguleeritud turu korraldaja tegevusloa

taotlemise reeglite ning tema suhtes kehtivate organisatsiooniliste ja tegevusnõuete

kehtestamine. Lisaks on nii MTF kui OTF korraldamine investeerimisteenused, mida võiks

seetõttu reguleerida hoopis seaduse 3. osas. Kuna seaduse struktuuri korrastamine ei ole selle

eelnõu eesmärk, võiks 181. peatüki ümberpaigutamist või VPTS 4. osa tasakaalustamist (nii et

see sobiks kõigi kauplemiskohtade korraldamise kohta) kaaluda VPTS järgmise

tervikredaktsiooni väljatöötamisel (vt ka VPTS § 1 muutmise selgitust).

Seega on eelnõus VPTS 181. peatüki pealkirja kavas laiendada, nimetades selles lisaks

alternatiivturule ka võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohta. MIFID2 artikleid 18–20

täpsustab komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2016/824.102 102 http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.137.01.0010.01.ENG&toc=OJ:L:2016:137:TOC

119

VPTS § 1631 reguleerib kehtival kujul mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamist.

Paragrahvi pealkirja ja sisu on laiendatud ka OTF korraldamisega seoses. Lõike 1 kohaselt tuleb

selleks kehtestada reglement. Reglemendi sisu täpsustab § 1631 lõige 2, mille kohaselt

reglemendis määratakse alternatiivturul või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas

osalemise, väärtpaberi kauplemisele võtmise ja korralduste täitmise kriteeriumid ning

tingimused selliste väärtpaberite määratlemiseks, millega saab alternatiivturul või

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas kaubelda. Lõige 1 vastab MIFID2 artiklile 18(1),

millest talitluspidevuse tagamise nõue on kehtestatud MTF ja OTF korraldajale § 1246 lõike 3

kohaldamisega. Lõike 1 lõppu on täiendatud MIFID2 artikli 18(2) esimese lõigu põhjal, ja mille

kohaselt on nõutavad ka selged reeglid kauplemisele võtmise kohta.

Lõike 3 kohaselt reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga

alternatiivturul või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas osaleja, samuti osalemise

taotleja, alternatiivturule või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohta kauplemisele võetud

väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes. Võrreldes kehtiva seadusega on nii § 1631

lõike 3 kui ka § 127 lõikest 1 välja jäetud mõte, et reglement kehtib kõigile ühetaoliselt.

Reglement kehtib tõesti kõigile, kuid see ei taga, et seda kohaldatakse näiteks tehingute

täitmisel ühetaoliselt.

Vaatamata OTF korraldamise erisustele on reglemendi ühetaolise kohaldamise nõue sama, mis

puutub kauplemiskohale juurdepääsu võimaldamisse ühetaolistel tingimustel (MIFID2 artikkel

18 lõige 3). MIFID2 artiklis 19(1) tehtud erand OTF-l tehingute täitmise kriteeriumide osas on

eelnõus lisatud § 1631 lõike 4 esimese lausega, mille kohaselt reglemendi ühetaolise

kohaldamise põhimõtet ei kohaldata võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja

kehtestatud korralduste täitmise reeglitele. See tähendab, et ainult MTF-l ja reguleeritud turul

tuleb rakendada ühetaolisi reegleid korralduste täitmiseks. MIFID2 artikli 18(1) alusel peavad

eksisteerima tehingute täitmise objektiivsed kriteeriumid, kuid artiklis 19(1) MTF puhul

nõutavad ühetaoliselt kohaldatavad korralduste täitmise reeglid OTF korraldaja puhul nõutavad

ei ole. Korralduste täitmine võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas toimub korraldaja

otsustusõiguse alusel.

Vastavalt MIFID2 artiklile 20(6) on lõike 4 teise lausega kavas kehtestada, et

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja võib korralduste täitmisel lähtuda

otsustusõigusest vähemalt ühel järgmistest juhtudest:

1) korralduse võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohta edastamisel või tagasi võtmisel;

2) kliendi konkreetse korralduse sobitamata jätmisel teiste võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskohta edastatud korraldustega, kui see on kooskõlas kliendi korralduse ja käesoleva

seaduse §-des 873 ja 874 sätestatuga (parima täitmise nõuetega).

Lõike 5 kohaselt võib võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja otsustada, kas, millal

ja kui mitut kahest või enamast korraldusest sobitada ning võib aidata kaasa läbirääkimistele

klientide vahel, et viia kokku kahe või enama kliendi potentsiaalselt ühilduvate kauplemishuvid

ühes tehingus. Lõige 5 vastab MIFID2 artikli 20(6) viimasele lõigule ja viimasele lausele.103

Lõiked 4 ja 5 on lisatud, võrreldes § 1631 kehtiva tekstiga. Kuna paragrahvi tekst on ümber

sõnastatud, on uuesti nummerdatud ka selle lõiked.

Lõikega 6 (kehtivas seaduses lõige 4) kohaldatakse alternatiivturu ja võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha reglemendi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 11, 12, 3 ja 4 103 Vt ka p. 5.2, vastuseid nr 12 ja 13, lk 29: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma70-

872942901-38_qas_markets_structures_issues.pdf

120

ning §-des 128–130 sätestatut. Eelnõus on veidi täpsustatud reglemendi suhtes kohaldatavaid

nõudeid. Näiteks on välja jäetud § 127 lõike 2, ehk reglemendi detailsete sisunõuete

kohaldamine. Erinevate kauplemiskohtade reglemendis ei pea tingimata sätestama samu

elemente, milles võiks lähtuda vastava kauplemiskoha tegelikest vajadustest (nt ei pruugi olla

vajalik sätestada reegleid leppetrahvide või garantiifondi kohta, kui neid ei ole ette nähtud).

Reglemendi põhiteemad on sätestatud § 1631 lõikes 3. Kuid säilitatud on kogu reglemendi

muutmise ja kooskõlastamisega seonduv, mida võiks vajadusel ajakohastada ühetaoliselt.

Kui lõikes 6 viidati reglemendile kohaldatavatele sätetele, siis § 1631 lõikes 7 on viidatud turu

korraldaja kohta sätestatud organisatsioonilistele nõuetele, mida kohaldatakse vastavalt

MIFID2 artikli 18(1) viimasele lõigule ka alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldajale. Nendeks on § 1246 lõigetes 1 ja 3 (vastavalt MIFID2 artikli 18

lõikele 4 ja lõike 1 viimasele lausele), § 1251, 1252, § 132 lõigetes 5 ja 6, 1344, 1361, § 1371

(vastavalt MIFID2 artikli 18 lõikele 5, mis viitab MIFID2 artiklite 48 ja 49 kohaldamisele) ning

§ 1471 (vastavalt MIFID2 artikli 50 lõikele 1).

Lõike 7 teise lause kohaselt tuleb alternatiivturu korraldajale vastavalt MIFID2 artiklile 19(3)

lisaks kohaldada MIFID2 artikli 47(1) punkte b, e ja f, mis vastavad § 1246 lõigetele 1, 5 ja 6.

Lõike 8 esimene lause tugineb MIFID2 artiklile 20(1), ja selle kohaselt

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja rakendab meetmeid, et vältida kliendi

korralduste täitmist võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas korraldaja või korraldajaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku arvel.

Lõike 8 teise lause kohaselt ja vastavalt MIFID2 artiklile 20(3) võib võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldaja oma arvel kaubelda üksnes MIFID2 artiklis 4(1)(60) ammendava

loeteluna esitatud suveräänse emitendi (sovereign issuer) ehk Euroopa Liidu, selle liikmesriigi,

liitriigist liikmesriigi liikme, nende valitsusasutuse või ameti, ühe või mitme liikmesriigi

eriotstarbelise rahastamisvahendi, vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvahelise

organisatsiooni või avalik-õigusliku institutsiooni, mille eesmärk on koondada rahalisi

vahendeid ja osutada finantsabi oma liikmetele, või Euroopa Investeerimispanga emiteeritud

võlakohustusega (sovereign debt), millel puudub likviidne turg.

MIFID2 artiklis 4(1)(61) määratletud võlakohustuse üldistav riigi võlakohustuseks nimetamine

võib jääda liiga piiravaks, mistõttu täpsuse huvides on lõikes 8 loetletud kõik MIFID2

tähenduses suveräänse emitendina käsitatavad isikud. Loetelu sarnaneb, aga ei kattu mujal

VPTS-s sätetatud eranditega. Näiteks läbipaistvusdirektiivile tugineva § 18413 lõike 1 kohaselt

on korraldatud teabe perioodilise avalikustamise kohustusest vabastatud riik, riigi regionaalse

või kohaliku omavalitsuse üksus, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline

avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on vähemalt üks lepinguriik, Euroopa Keskpank,

Euroopa stabiilsusmehhanism, euroala finantsstabiilsuse säilitamise ja lepinguriikidele

finantsabi osutamise eesmärgil asutatud muu mehhanism või lepinguriigi keskpank (vt ka § 6

lg 2, 1323 lg 1 p 1).

Lõike 8 viimase lauses kohaselt ei kohaldata selle teises lauses sätestatut oma arvel

kauplemisele ostu- ja müügikorralduste sobitamisel eelnõuga lisatava § 1246 paragrahvi lõike

8 tähenduses.

Lõikes 9 on defineeritud lõikes 8 nimetatud likviidse turu tähendus vastavalt MIFID2 artiklile

4(1)(25).

121

Lõikes 10 on sätestatud vastavalt MIFID2 artiklile 20(2), et võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldajal on lubatud võõrkapitaliväärtpaberite ostu- ja müügihuvide

sobitamisel VPTS § 1246 lõike 8 tähenduses oma arvel kaubelda üksnes kliendi nõusolekul ja

kui ta on kehtestanud meetmed sellise oma arvel kauplemise lubatavuse tingimuste järgimiseks

ning rakendab neid. Võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja ei või kaubelda oma

arvel ostu- ja müügipakkumiste sobitamisel selliste väärtpaberitega, mille suhtes kohaldatakse

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 5 sätestatut.

Lõikes 11 on määratletud MTF-l ja OTF-l tehtud tehingute arveldamise nõuded. Sellega on

täpsustatud kehtiva seaduse § 1631 lõiget 5, mis viitab, et korraldaja peab teavitama liikmeid ja

osalejaid kõigist turul osalejate kohustustest vastavalt §-le 134. MIFID2 artikli 18 lõige 6 (ehk

MIFID1 artikli 14 lõige 5) viitab pigem täpsemalt tehingute arveldamisega seotud kohustustele.

Korraldaja peab kehtestama selleks tingimused ja korra ja süsteemis osaleda soovivate isikute

kohustused seoses tehingute arveldamisega ja rakendab meetmeid, et tehingud oleks võimalik

arveldada. Alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja teavitab

selle kauplemiskoha osalisi nende vastutusest kauplemiskohas tehingute arveldamisel.

Lõikes 12 on sätestatud kehtivas seaduses § 1631 lõige 6 laiendatuna OTF korraldajale. Selle

kohaselt võib ühel alternatiivturul või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohal olla üks

korraldaja.

Lõige 13 tugineb MIFID2 artiklile 18(7), mille kohaselt peab alternatiivturul või

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohal olema vähemalt kolm tegelikult aktiivset osalejat,

kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega lävida.

Lõige 14 puudutab vastavalt MIFID2 artiklile 20(4) ainult OTF korraldajat, kelleks ei või olla

sama juriidiline isik, kes tegutseb VPTS § 886 lõike 3 tähenduses süsteemse täitjana.

Võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohal ei või olla sellist seost süsteemse täitja ega teise

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohaga, mis võimaldaks kokku viia

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha ja süsteemse täitja või teise võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldusi või hinnanoteeringuid (orders or quotes). Hinnanoteeringu (s.o.

süsteemse täitja tehtud siduv pakkumus teatud koguse aktsiate ostmiseks või müümiseks)

mõistet määratlev § 886 lõige 4 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, kuna süsteemse täitjaga

seonduvat reguleerib edaspidi valdavalt MIFIR. Hinnanoteeringut ei defineerita ka MIFIRis.

Lõikega 15 võetakse üle MIFID2 artikkel 20(5), välja arvatud selle esimene lause, milles

nimetatud takistusi, tegutseda OTF-l iseseisva turutegijana, ei ole investeerimisühingule

seaduses tehtud.

Lõike 15 kohaselt võib võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas sõltumatu turutegemise eesmärgil teha koostööd

teise investeerimisühinguga, kuid sõltumatu turutegemisena ei käsitata koostööd

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldajaga märkimisväärset seost (close links)

omava investeerimisühinguga.

VPTS § 1632 reguleerib kehtivas seaduses teabe esitamist mitmepoolsele kauplemissüsteemile

ja kauplemisteabe avalikustamist. Eelnõus on paragrahv pealkirjastatud „Kauplemisteabe

avalikustamine“, kuna see ei sisalda teiste isikute kohustust anda teavet kauplemiskoha

korraldajale. Kuna VPTS § 144 jj, millele § 1632 lõikes 1 viidatakse, on kavas kehtetuks

tunnistada, ja samad kohustused kehtivad edaspidi MIFIRi järgi kõigile kauplemiskohtadele,

on eelnõus § 1632 lõike 1 sisu asendatud vastavalt MIFID2 artikli 18(2) teise lause algusele, nii

et selle kohaselt peab alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja

122

avalikustama kauplemisteavet, välja arvatud kui kauplemisteave on avalikustatud reguleeritud

turu vahendusel, või tagab juurdepääsu kauplemisteabele.

Lõikes 2 täpsustatakse kehtiva seaduse sõnastust vastavalt MIFID2 artiklile 18(2), nii et

kauplemiskoha korraldaja avalikustatav või kättesaadavaks tehtav teave peab olema piisav, et

võimaldada selle kasutajal kujundada investeerimisotsuseid, arvestades alternatiivturul või

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas osaleja (kasutaja) olemust ja kaubeldava väärtpaberi

liiki. Lõiked 1 ja 2 vastavad ühiselt MIFID2 artikli 18(2) teisele lõigule.

Lõige 3 on ümber sõnastatud, nii et tema nõusolekuta kauplemisele võetava väärtpaberi emitent

vabastatakse avalikustamiskohustusest viitega § 135 lõikele 1, nagu ka reguleeritud turu puhul.

Lõige 3 tugineb MIFID2 artiklile 18(8).

VPTS § 1633 on samuti laiendatud, nii et see reguleerib kauplemist alternatiivturul ja teatud

lõigetes ka võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas.

Lõikes 1 sätestatud alternatiivturul osalemise õigus on jäänud samaks, ega laiene vastavalt

MIFID2 artiklile 19(2) võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohale. Lõike 1 kohaselt võivad

alternatiivturul osaleda samad isikud, kes vastavad reguleeritud turul osalejale VPTS § 132

lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Eelnõus on kavas säilitada ka § 1633 lõike 1 lõpuosa, mis viitab alternatiivturul osalejatele

kohaldatavale §-le 134 (MIFID2 artikli 19 lõige 4 ja artikli 53 lõige 4 on sisult analoogsed).

Kuid selle viitega kordub alternatiivturul osalejatele omavahelisel tehingute tegemisel rea

VPTS-st tulenevate kohustuste täitmise suhtes kehtestatud erand nii § 134 lõike 2 kui § 1633

lõike 2 alusel. Sellega seoses on §-s 1633 tehtud kolm muudatust. Lõikes 1 on täpsustatud

sõnastust, nii et alternatiivturul osalejale mitte ei kohaldu § 134 vaid selles turul osaleja kohta

sätestatu. Nimelt ei pea alternatiivturul osaleja täitma reguleeritud turu reglementi, vaid

alternatiivturu korraldaja kehtestatud reglementi ja sellega seotud kohustusi alternatiivturu

korraldaja ees. Teiseks on kavas täpsustada, et kohaldatakse § 134 lõikeid 1 ja 2, kuna selle

lõikes 3 sätestatud osalejatest teavitamise kohustus kehtib ka OTF puhul ja vastavalt MIFID2

artiklile 18(10) on see MTF ja OTF korraldaja suhtes üksikasjalikum (vt eelnõus § 1634 lg 2).

Lisaks on kavas korduse vältimiseks §-st 1633 välja jätta lõige 2 selle kehtivas sõnastuses, nii

et § 134 lõikes 2 sätestatud vabastus kehtib nii reguleeritud turul kui alternatiivturul osalejate

suhtes kummaski kauplemiskohas teiste osalejatega omavaheliste tehingute tegemisel.

Mõlemal juhul ei pea vastavas kauplemiskohas osalejad selles kauplemiskohas omavaheliste

pakkumuste ja tehingute tegemisel rakendama üksteise suhtes VPTS § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85

lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852, 854–876, ja 891 sätestatut.

Lõike 2 sisu on eelnõus asendatud võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas samade VPTS

sätete kohaldamise kohustusega, millega võetakse üle MIFID2 artikkel 20(8).

Kehtivas seaduses kohaldatakse § 1633 lõike 3 kohaselt mitmepoolsele kauplemissüsteemile

VPTS §-des 136 (kauplemise peatamine ja lõpetamine) ja 1381 (arveldussüsteemi vaba valik)

sätestatut. Seda lõiget ei ole 2007.a seletuskirjas põhjendatud. Peatüki 181. lisamise aluseks oli

MIFID1 artiklite 14, 29 ja 30 ülevõtmine, kuid lõikes 3 viidatud § 136 on üle võetud MIFID1

artiklist 41 ja § 1381 MIFID1 artiklist 46. MIFID1 artiklite 41 ja 46 vasted MIFID2-s on 52 ja

55. Kumbki nendest sätetest ei laiene selle sõnastuse kohaselt alternatiivturu ega

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldajale. Küll aga tuleb vastavalt MIFID2 artikli

52(2) teisele ja neljandale lõigule ka MTF ja OTF korraldajal alluda järelevalveasutuse nõudele

ja reguleeritud turul teatud väärtpaberi või selle tuletislepingutega kauplemise peatamisel või

123

lõpetamisel lõpetada ka MTF-l ja OTF-l samade väärtpaberitega kauplemine. Seda

korraldustele allumist nõuab ka MIFID2 artikkel 18(9). Seega on eeldatav, et neil võib

reglemendi kohaselt olla vastavas kauplemiskohas analoogne õigus nagu on sätestatud §-s 136.

VPTS § 1381 sätestab, et reguleeritud turu korraldajal on õigus vabalt valida turu õigus- ja

korrapäraseks toimimiseks Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiarveldussüsteem, kui:

1) turu ja soovitava arveldussüsteemi vahel on piisav õiguslik, tehniline ja organisatsiooniline

side, mis võimaldab turul tehingute võimalikult kiiret, ohutut ja tõrgeteta tegemist;

2) inspektsioon on andnud nõusoleku turu arveldussüsteemist erineva süsteemi kasutamiseks.

Põhimõtteliselt on ka MTF ja OTF pidajal õigus vabalt valida arveldussüsteem, milles

arveldatakse nendes kauplemiskohtades täidetud tehingud (see ei ole keelatud). Küsimuseks on

siin vaid inspektsiooni nõusoleku taotlemise nõude vajalikkus. Järelevalve teostajana on aga

põhjendatud, et inspektsioonil on õigus veenduda, et kauplemiskoha valitud arveldussüsteemi

kasutamine ei kahjusta ega või kahjustada kauplemiskoha õigus- ja korrapärast toimimist (§

1381 lg 3). Seepärast on lõige 3 eelnõus säilitatud kehtival kujul ja laiendatud seda ka

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohale.

VPTS § 1634 sätestab kehtival kujul järelevalve korraldamise alused mitmepoolses

kauplemissüsteemis, viidates selleks reguleeritud turule kohaldatavatele §-dele 148 ja 149.

Paragrahvi kohaldamisala on eelnõus laiendatud ka võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohale.

Lõikes 1 on säilitatud alternatiivturu ja võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja

suhtes VPTS §-des 148 ja 149 turu korraldaja kohta sätestatu kohaldamine. Vastavalt MIFID2

artiklile 31 (MIFID1 artikkel 26) kohaldub nende kauplemiskohtade korraldajale samasugune

järelevalve teostamise kohustus oma süsteemides toimuva ja oma reglemendi täitmise üle, nagu

ka reguleeritud turu korraldajal.

Lõikega 2 on üle võetud MIFID2 artikkel 18(10), ja selle kohaselt alternatiivturu ja

võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldaja esitab inspektsioonile täpse kirjelduse

alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha toimimise kohta. Direktiivi

sõnastusest ei selgu, kuid on eeldatav, et kirjeldus tuleb esitada vähemalt järelevalveasutuse

nõudmisel. Et aga 18(10) kohaselt inspektsioonil oma omakorda kohustus need andmed

edastada ESMA-le (vt lg 3), kes peab ajakohastatud nimekirja EL-s korraldatavate MTF-de ja

OTF-de kohta, sh nende pakutavate teenuste kohta, siis sellest võib omakorda eeldada, et

inspektsioonile esitatavat kirjeldust tuleb samuti jooksvalt ajakohastada. Kirjelduses tuleb

näidata seosed reguleeritud turu, alternatiivturu, võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha või

kliendi korralduste süsteemse täitjaga, mida korraldaja korraldab või milles korraldajal on

osalus ja alternatiivturu või võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas osalejate ja kasutajate

kohta. Reguleeritud turu korraldajal analoogset kohustust ei ole.

Lõike 3 kohaselt (vastavalt MIFID2 artikli 18 lõike 10 teisele lausele) teavitab inspektsioon

ESMA-t iga alternatiivturu ja võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldamiseks antud

tegevusloast ning esitab nõudmisel lõikes 2 nimetatud teabe.

Lõikega 4 võetakse üle MIFID2 artikkel 20(7). Võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha

korraldaja ja vastava tegevusloa taotleja esitab nõudmisel inspektsioonile täpse kirjelduse

süsteemi erinevuste kohta võrreldes reguleeritud turu, alternatiivturu või kliendi korralduste

süsteemse täitjaga, otsustusõiguse rakendamise kohta tehingute täitmisel, sealhulgas VPTS §

1631 lõikes 5 sätestatud korras ning oma arvel kauplemise kohta ostu- ja müügipakkumuste

sobitamisel. See kohustus on vajalik, et selgelt identifitseerida, millise kauplemiskohaga on

tema tegevuse põhiselt ja tema korraldaja tegevuskava kohaselt tegu.

124

Teave, mida MTF ja OTF korraldaja peab inspektsioonile esitama, on täpsemalt loetletud

komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2016/824, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised

standardid seoses mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide

toimimise kirjelduse sisu ja vormiga ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitamisega

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL finantsinstrumentide

turgude kohta.104

VPTS § 1635 on eelnõuga lisatav uus paragrahv, mis reguleerib tingimusi, mille täitmise korral

võib alternatiivturu korraldamist käsitada kasvuturuna.

Lõikega 1 võetakse üle MIFID2 artikkel 33(1). Alternatiivturu korraldaja teatab inspektsioonile

soovist registreerida alternatiivturu registreerimiseks kasvuturuna. Kasvuturg on eriotstarbeline

kauplemiskoht väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele, keda identifitseeritakse selles

kontekstis järgmiste tunnuste põhjal: kelle väärtpaberi keskmine turukapitalisatsioon vastavalt

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 77 sätestatule kolme eelneva

kalendriaasta jooksul on aastalõpu sulgemishinna või noteeringu alusel vähem kui 200 000 000

eurot. Turukapitalisatsiooni võib arvutada mis tahes kauplemiskohas kauplemise näitajate

põhjal.

Sõnastuses on tuginetud VPTS § 141 lõikes 8 defineeritud madala turukapitalisatsiooniga

äriühingu määratlusele, mis on MIFID2 art-le 4(1)(13) sisult sarnasem kui sama paragrahvi

lõikes 7 sätestatud VKE definitsioon. Kuna VKE määratlus erineb sõltuvalt õigusaktist ja

eesmärgist, ei ole eelnõus võetud kasutusele VKE mõistet kitsalt § 1635 tähenduses. Kui seda

teha, siis peaks muutma ka § 141 lg 7 mõiste kohaldamisala (kehtivas seaduses on see

määratletud kogu seaduse mõttes) või välistama sealt erandina § 1635. Sama mõiste kasutusele

võtmine eri tähendustes oleks aga eksitav ja käesoleval juhul mittevajalik. Artikli 33 kontekstis

on olulisem, kuidas ja mis tingimustel võib alternatiivturg kvalifitseeruda kasvuturuna. VKE-

na kvalifitseerumise tingimused on artikli 33 ja § 1635 eesmärki silmas pidades vähem olulised.

Lõikes 2 sätestatakse vastavalt MIFID2 artiklile 33(2), et teavituse saamisel ja kui on täidetud

lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud

tingimused, teavitab inspektsioon ESMA-t alternatiivturu registreerimisest kasvuturuna.

Inspektsioon ise seda teavet oma veebilehel avalikustama ei pea artikli 33 kohaselt. ESMA peab

kasuvuturgude nimekirja (vastavalt artiklile 33 lg 6). Inspektsioon kontrollib kasvuturuna

registreerimise eeldusi.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse kasvuturu korraldamisele kõike alternatiivturu kohta sätestatut

(vastavalt MIFID2 artikli 33 lõikele 4), ja sellele lisaks rakendab kasvuturu korraldaja reegleid,

süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt järgmised tingimused:

1) kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidest vastavad vähemalt 50 protsenti

lõikes 1 turukapitalisatsiooni kohta sätestatud tingimustele alternatiivturu kasvuturuna

registreerimise hetkel ja igal järgneval kalendriaastal;

2) turukapitalisatsiooni kohta sätestatud tingimusi kohaldatakse emitendi väärtpaberite

esmakordsel ja järgneval kasvuturule kauplemisele võtmisel (artikli 33 lg 3 punkt b);

3) väärtpaberi esmakordsel kauplemisele võtmisel avalikustab emitent piisavalt teavet, mis

võimaldab investoril teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse (sõnastuses lähtutud ka

VPTS §-st 86), või kui esmakordse kasvuturule kauplemisele võtmisega kaasneb avalik

pakkumine, siis prospekti;

4) emitendi kohta avalikustatakse regulaarselt emitendi raamatupidamisaruandeid; 104 ELT L 137, 26.5.2016, lk 10–16. http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.137.01.0010.01.ENG&toc=OJ:L:2016:137:TOC

125

5) emitendi kohta avalikustatavat teavet säilitatakse (MIFID2 artikli 33(3)(f) sõnastus on

„regulatory information’ /…/ is stored and disseminated to the public“, samas ei kohaldata

alternatiivturul VPTS 20. peatükis sätestatud läbipaistvusnõudeid. Ilmselt tuleb selle all mõista

emitendiga seotud ja korraldaja nõutud teavet, mille korraldaja peab kas avalikustama või

tegema kauplemiskohas osalejatele kättesaadavaks);

6) emitent ning turukuritarvituse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 25 ja 26 nimetatud isikud

vastavad neile turukuritarvituse määruse alusel kohaldatavatele nõuetele (MIFID2 artikkel 33

lg 3 punkt e);

7) kasvuturu korraldaja rakendab turukuritarvituse määrusega ette nähtud süsteeme ja kontrolli

turukuritarvituse ennetamiseks ja ärahoidmiseks kasvuturul (MIFID2 artikkel 33 lg 3 punkt g).

Lõikes 4 sätestatakse vastavalt MIFID2 artikli 33 lõikele 5 ja lõike 6 viimasele lausele

inspektsiooni õigus lõpetada alternatiivturu kasvuturuna registreerimine, teavitades sellest

ESMA-t, kas kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul kui kasvuturg ei vasta eelpool loetletud

lõikes 3 sätestatud tingimustele. Inspektsioon võtab seejuures arvesse komisjoni delegeeritud

määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut.

Lõige 5 lubab kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberi teisel kasvuturul kauplemisele

võtta, tingimusel, et sellest on emitenti ette teavitatud ja emitent ei esita vastuväiteid. Sellisel

juhul emitent ei vastuta teabe avalikustamise ega ühingu üldjuhtimisega seotud nõuete täitmise

eest seoses tema väärtpaberi teisel kasvuturul kauplemisele võtmisega. Mujal VPTS-s on sama

protsessi nimetatud kauplemisele võtmiseks emitendi nõusolekuta. Kuigi ka MIFID2 artiklis

33(7) peetakse eeldatavalt silmas sama olukorda, on lõike 5 sõnastamisel lähtutud selles antud

täpsemast kirjeldusest, millest võib järeldada, et emitendilt ei pea taotlema nõusolekut, kuid

teises kauplemiskohas kauplemisele võtmist võivad siiski takistada tema vastuväited. Samuti

pole lõikes 5 teadlikult valitud sõnastust, et kauplemisele võib võtta emitendi nõusolekul, mis

võiks mõjuda eksitavalt võrreldes § 142 lõikega 3, mille kohaselt võib reguleeritud turul

väärtpaberi kauplemisele võtmist taotleda emitendi nõusolekuta. Ka lõike 5 teine lause kõlaks

sel juhul vastuoluliselt.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i peatükiga 182 (§-d 1636–16312)

VPTS-i täiendatakse MIFID2 alusel uue peatükiga, mis reguleerib positsioonipiirangute

kehtestamist kaubatuletisinstrumentidele. VPTS §-dega 1636–16312 võetakse üle MIFID1

artiklid 57–58.

Eesmärgiga vältida ohte turgude korrapärasele toimimisele, antakse inspektsioonile volitus

kehtestada maksimaalsed piirmäärad, kui palju võib isik mis tahes kaubatuletisinstrumenti

investeerida. Kaubatuletisinstrumente kasutatakse ka riskide maandamise eesmärgil, ja

piirangud on kohaldatavad mis tahes eesmärgil kaubatuletisinstrumentides võetud

positsioonidele. Samuti nähakse kaubatuletisinstrumente kauplemisele võtnud

kauplemiskohtadele ette nõuded sellistes instrumentides hoitavate positsioonide haldamiseks

nende korraldatavas kauplemiskohas. Sellega soovitakse tagada turgude efektiivsus ning

terviklikkus. MIFID2 eesmärk on muu hulgas luua ühtne lähenemine järelevalveasutustele ja

vältida võimalusi regulatiivseks arbitraažiks erinevate EL riikide vahel. Eestis on

tuletisinstrumentide turg väga väike.

Kaubatuletisinstrument on leping kahe või enama osapoole vahel, mille väärtus sõltub tema

alusvara, näiteks metalli, teravilja, elektrienergia, nafta, vms kauba hinnast. Tuletisinstrumente

kasutatakse riskide maandamiseks, fikseerides alusvara hinna mingiks konkreetseks ajahetkeks

tulevikus. Näiteks võivad viljakasvatajad sõlmida kaubatuletislepingu, millega nad kohustuvad

tulevikus kindlaks määratud hinnaga teatud koguse vilja müüma. Kuna teisel osapoolel on

kohustus samas koguse ning hinnaga vilja osta, on talupidaja end seeläbi kindlustanud

126

võimaliku hinnalanguse vastu. Samas jääb ta aga avatuks hinnatõusu riskile. Kui näiteks

kehvade ilmaolude tõttu teravilja pakkumine kahaneb ning hinnad tõusevad, peab talupidaja

loobuma täiendavast kasumist, mille ta oleks muidu teeninud teravilja kõrgema hinnaga müües.

Sarnaselt võivad näiteks teravilja suuremates kogustes ostvad ettevõtted (õlletehased jm)

sõlmida tuletislepingud ettenähtud ajahetkel määratud koguses ning hinnaga vilja ostuks, et

kindlustada end võimaliku teravilja hinnatõusu vastu. Ka nemad jäävad siiski avatuks riskidele,

mis sel juhul kaasneks võimaliku teravilja hinna langusega. Samas kasutatakse

kaubatuletisinstrumente spekulatiivsel eesmärgil, lootes tuletisinstrumenti ostes või müües kas

alusvara hinna tõusust või langusest kasumit teenida.

Eelnõuga suurendatakse kauplemistegevuse läbipaistvust kauplemiskohtades, läbi aruandluse

investeerimispositsioonide hoidmise kohta. See võimaldab paremini hinnata finantsvoogusid

nimetatud turgudel. Järelevalveasutustele on MIFID2-ga antud ühtlasi volitused kehtestada

positsioonipiirangud kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suurusele, arvestades

võimalikke ohte turgude tavapärasele toimimisele. Sisuliselt kehtestab finantsjärelevalveasutus

maksimaalse piirmäära, kui palju võib üks isik kaubatuletisinstrumenti investeerida. Ka

kaubatuletisinstrumentidega kauplevatelt kauplemiskohtadelt nõutakse kohaste meetmete

kehtestamist, et tagada turgude efektiivsus ja terviklikkus.

Positsioonipiiranguid rakendatakse nii füüsiliselt arveldatavatele kaupade (metallid, nafta ning

selle tooted, kivisüsi, gaas, elekter, põllumajandussaadused jne) tuletisinstrumentidele, mille

puhul alusvara vahetab ka tegelikult ette nähtud tingimustel omanikku, kuid ka juhul kui neid

arveldatakse rahas, st reaalselt alusvara omanikku ei vaheta.

Positsioonipiirangud kehtestatakse lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt kõigi

kaubatuletisinstrumentide tüüpide kohta, millega kauplemiskohas kaubeldakse. Õiguslik alus

positsioonipiirangute rakendamiseks järelevalveasutuste nähakse ette VPTS-ga (vastavalt

MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktile p). Positsioonipiirangud kehtestatakse kindla metoodika

põhjal ja need vaadatakse regulaarselt üle, kui alusvara tarnitav (üleantav) varu (deliverable

supply) või avatud positsioonid on oluliselt muutunud või on toimunud muu oluline muutus

turul.

Järelevalveasutused teavitavad ESMA-t kehtestatud positsioonipiirangutest. Kahe kuu jooksul

teavituse saamisest peab ESMA andma piirangu kohta oma, milles hindab nii piirangu

arvutamise metoodika kohasust kui ka piirangu seadmise eesmärke, milleks on

turumanipulatsiooni vältimine ja ennetamine ning korrapäraste hinna kujundamise ehk

hinnastamise ja arveldamise tingimuste toetamine, kaupade hinnas turumoonutuste vältimine

ja eelkõige kaubatuletisinstrumendi hinna ja selle tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba

hetkehinna lähendamine tarnekuul, ilma et see piiraks hinna kujunemist tuletisinstrumendi

aluseks oleva kauba turul.

Järelevalveasutus peab vajadusel oma positsioonipiiranguid ESMA seisukohale vastavalt

muutma või põhjendama nende muutmata jätmist oma veebilehel.

Kui sama kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse enam kui ühe riigi kauplemiskohtades,

kehtestab kõige suurema kauplemismahuga kauplemiskoha järelevalveasutus (nn keskne pädev

asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida rakendatakse kõigis selle lepinguga kaubeldavates

kohtades. ESMA lahendab pädevate asutuste vahelised vaidlused kohase piirangute

kohaldamise üle. Järelevalve asutused sõlmivad ka koostöökokkulepped üksteisega vastavate

andmete vahetamiseks, mis võimaldab ühtse positsioonipiirangute seiramist ja rakendamist.

127

Kui finantsjärelevalve asutused otsustavad rakendada rangemaid positsioonipiiranguid, peavad

nad sellest teavitama ESMA-t, kes annab 24 tunni jooksul seisukoha rangemate

positsioonipiirangute vajalikkuse kohta erakorralisel juhul.

VPTS § 1636 täpsustab 182. peatüki kohaldumisala. Peatükki ei kohaldata (vastavalt lõikele 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (REMIT) artikli 2 punktis 4 määratletud energia

hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille puhul

tuleb arveldada natuuras. Nende energia hulgimüügitoodete nõudeid reguleerib juba nimetatud

otsekohalduv EL määrus. REMIT kehtestab reeglid energia hulgimüügitoodetega kauplemisele

ning informatsioonile, mis tuleb nende toodete kohta avaldada.

Natuuras arveldatavuse (physically settled) tähendust täpsustatakse delegeeritud õigusaktis, et

selle tähenduse erineva tõlgendamise kaudu ei saaks kehtestatavatest nõuetest mööda hiilida.105

See hõlmab siduva füüsilise arveldamise kohustuse kehtestamist, millest ei saa lahti öelda ning

mille puhul ei ole õigust arveldada sularahas või tehinguid tasaarvestada, välja arvatud

vääramatu jõu korral või maksevõimetuse või muu heauskse suutmatuse tõttu täita oma

kohustusi. Natuuras arveldamist on mainitud ka VPTS-s (vastandina rahas arveldamisele).

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse peatükki ka isikutele, kes on loetletud VPTS § 47 lõikes 1. Lõige

2 tugineb MIFID2 artiklile 1(6). Kuigi nendele isikutele ei kohaldata investeerimisühingu

kohustusi, tuleb neid alluda positsioonipiirangutele ja sellega seoses osaleda aruandluses,

hallata positsioone vms.106

VPTS § 1637 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõtted, kuidas inspektsiooni positsioonipiirangud

kehtestab. Positsioonipiirang on inspektsiooni kehtestatud piirmäär, kui palju võib

kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumenti maksimaalselt investeerida.

Positsioonipiirang kehtestatakse eelkõige turukuritarvituste ära hoidmiseks ning korrapäraste

hinnastamis- ja arveldustingimuste toetamiseks, turgu moonutavate positsioonide kujunemise

ärahoidmiseks ja kaubatuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemise

tagamiseks ehk üritatakse vältida olukorda, kus spekulatiivsete tehingute hind erineb tugevalt

kauba tegelikust hinnast. Positsioonipiirang kehtib nii kauplemiskohtades kaubeldavate ka

kauplemiskoha väliste majanduslikult samaväärsete lepingute sõlmimisel. Termin

„kauplemiskohas kaubeldavate tuletisinstrumentidega majanduslikult samaväärne“ selgitatakse

lahti Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/591107 artiklis 6. Selle määrusega

kehtestatakse regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide

suhtes positsioonipiirangute kohaldamist (edaspidi RTS 21)108.

Lõike 2 kohaselt on muus liikmesriigis registreeritud kauplemiskohas kauplemisele võetud

kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvatel Eesti isikutel kohustus järgida muu

lepinguriigi järelevalveasutuse poolt Eestis või muus lepinguriigis kehtestatud

positsioonipiiranguid. See tähendab, et kui Eesti isik kaupleb muu riigi kauplemiskohas ja ei

järgi selle kauplemiskoha üle järelevalvet teostava asutuse kehtestatud positsioonipiirangut,

saab inspektsioon seda Eesti isikut karistada VPTS-s sätestatud väärteokoosseisu alusel (vt §

23767).

105 MIFID2 põhjenduspunkt 10. 106 MIFID2 põhjenduspunkt 127. 107 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0591 108 Ülevaade MIFID2 delegeeritud aktide vastuvõtmise hetkeseisust on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel:

http://ec.europa.eu/finance/securities/docs/isd/mifid/its-rts-overview-table_en.pdf

128

Lõikega 2 tagatakse MIFID2 artikli 57 lõike 14 punktide a ja b rakendamine. Selle kohaselt

peab järelevalveasutusel olema võimalik karistada mis tahes liikmesriigi isikuid tema poolt

Eestis registreeritud kauplemiskohas kaubeldava kaubatuletisinstrumendiga seoses kehtestatud

positsioonipiirangu rikkumise eest, ja lisaks Eesti isikuid teiste liikmesriikide

järelevalveasutuse kehtestatud piirangute mittejärgimise eest. Kuna muu riigi isikule VPTS-ga

kohustusi panna ei saa, peab inspektsioon tagama teiste järelevalveasutustega sõlmitavates

koostöökokkulepetes, et sarnane kohustus kehtiks ka teiste liikmesriikide õiguses, nii et

inspektsioonil oleks võimalik karistada muu riigi isikuid enda kehtestatud piirangu

mittejärgimise eest. Kui muu riigi isik kaupleb Eestis registreeritud kauplemiskohas, siis

kohalduvad talle vastava kauplemiskoha reglement ja VPTS vastavad kohustused. Kui aga muu

riigi isik kaupleb OTC, võib tema karistamine osutuda õiguslikult keerukamaks. Inspektsiooni

kohustus vastavat koostööd korraldada on kavas kehtestada VPTS § 1639 lõikega 4.

Lõike 3 kohaselt positsioonipiirang kehtestatakse isiku poolt hoitavate kõigi positsioonide ja

tema nimel temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt hoitavate

positsioonide alusel. Konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt oma

kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suuruse arvutamist täpsustab Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse RTS 21 artikkel 4. Positsioonide kohaldamisel tuleb arvesse

võtta ka RTS 21 artiklit 3.

Lõike 4 kohaselt peavad positsioonipiirangud olema läbipaistvad, kohtlema kõiki isikuid

ühetaoliselt ning arvestama kauplemiskohas kauplevate isikute olemust ja koosseisu ning

kauplemisel nende sõlmitavate lepingute kasutamist.

Lõike 5 kohaselt vaatab inspektsioon kehtestatud positsioonipiirangud regulaarselt läbi ja

vajadusel muudab, kui alusvara tarnitav varu (deliverable supply) või avatud positsioonid (open

interest) on oluliselt muutunud või on toimunud muu oluline muutus turul. RTS 21 artiklis 10

on sätestatud põhimõtted, millest peab inspektsioon lähtuma tarnitava (üleantava) varu

arvestamisel ning sellest lähtuvate positsioonipiirangute kehtestamisel. Avatud positsioonide

arvestamist inspektsiooni poolt täpsustatakse RTS 21 artiklis 12.

Lõike 6 kohaselt peab inspektsioon avaldama positsioonipiirangud oma veebilehel ning

edastama info nende kohta ka ESMA-le, kes kontrollib kohaselt vähemalt korra aastas, kuidas

pädevad asutused on rakendanud positsioonipiiranguid, mis on kehtestatud vastavalt tema poolt

koostatud arvutamismeetodile.

Lõike 7 kohaselt ei kohaldata positsioonipiiranguid mittefinantsasutuste sellistele

positsioonidele, mida kasutatakse objektiivselt mõõdetaval moel äritegevusega otseselt seotud

riskide vähendamiseks. RTS 21 artiklis 7 täpsustatakse, mida käsitletakse äritegevusega otseselt

seotud riske vähendavate positsioonidena. Lõike 8 kohaselt peab erandi kasutamiseks esitama

avalduse, lisades sellele teabe, mis on täpsustatud RTS 21 artiklis 8.

Lõike 9 kohaselt peab inspektsioon lähtuma piirangute kehtestamisel, arvutamisel ja

kohaldamisel RTS 21 kirjeldatud metoodikast.

VPTS § 1638 lõikes 1 sätestatakse inspektsiooni õigused kehtivatest rangemate

positsioonipiirangute kehtestamiseks erandjuhtudel, kui see on objektiivselt põhjendatud ja

proportsionaalne, võttes arvesse konkreetse turu likviidsust ning kõnealuse turu nõuetekohast

toimimist.

Rangema positsioonipiirangu võib inspektsioon esialgu kehtestada kuni kuueks kuuks alates

selle avaldamisest inspektsiooni veebilehel (lõige 2) ja nende kehtivust pikendada järgnevate,

129

maksimaalselt kuuekuuliste perioodidena, kui nimetatud positsioonipiirangu põhjuseks olevad

asjaolud püsivad. See eeldab inspektsioonilt rangema positsioonipiirangu aluseks olevate

asjaolude analüüsimist, et tuvastada rangema positsioonipiirangu säilitamise põhjendatus. Kui

rangemaid positsioonipiiranguid kuue kuu möödudes ei pikendata, kaotavad need automaatselt

kehtivuse.

Lõikega 3 nähakse ette, et rangemate positsioonipiirangute kohta avaldab inspektsioon info

oma veebilehel. Lõike 4 kohaselt teavitab inspektsioon rangema piirangu kehtestamise

kavatsusest ESMA-t ja esitab vajalikud põhjendused.

VPTS § 1639 lõikes 1 sätestatakse nõuded positsioonipiirangute rakendamisega seotud

inspektsiooni koostööle ESMA-ga. Kui ESMA ei nõustu inspektsiooni kavatsusega piirangu

või rangema piirangu kehtestamiseks, peab inspektsioon oma otsust muutma, või avalikustama

oma veebilehel põhjendused selle kohta, miks ta ei pea muutmist vajalikuks.

Lõikes 2 nähakse ette, et juhul kui ühe ja sama kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse olulises

mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades ja kui suurima

kauplemismahuga kauplemiskoht on Eesti, loetakse inspektsioon keskseks finantsjärelevalve

asutuseks, kes määrab ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuse

lepinguga tehtavate tehingute suhtes. RTS 21 artiklis 5 täpsustatakse mitmeid eelpoolnimetatud

termineid: ühe ja sama kaubatuletisinstrumendi mõiste lõikes 1, oluline maht lõikes 2 ning

suurima mahuga kauplemiskoht lõikes 3. Inspektsioon peab ühtse positsioonipiirangu

kohaldamisel ja selle läbivaatamisel konsulteerima teiste selle kaubatuletisinstrumendiga

olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.

Lõikes 3 reguleeritakse olukorda, kus suurima kauplemismahuga kauplemiskoht ei ole Eesti.

Sellisel juhul loetakse keskseks finantsjärelevalve asutuseks mõne teise lepinguriigi

järelevalveasutus, kes sellisel juhul määrab ka ühtse positsioonipiirangu. Kui inspektsioon ei

nõustu teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse positsioonipiiranguga, esitab ta teise

lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele ning ESMA-le kirjalikult põhjendused selle kohta.

Teise lepinguriigiga tekkinud erimeelsusest tingitud vaidluse lahendamiseks võib inspektsioon

pöörduda ESMA poole.

Lõikes 4 nähakse ette, et inspektsioon peab sõlmima teise lepinguriigi finantsjärelevalve

asutusega, kes on seotud sama kaubatuletisinstrumendiga kaupleva kauplemiskoha ja vastavas

kaubatuletisinstrumendis positsioone hoidvate kauplemiskohas kauplevate isikute üle

järelevalve teostamisega, koostöölepingu, mis puudutab sealhulgas üksteisele asjakohase teabe

vahetamist, et võimaldada ühtse positsioonipiirangu kontrollimist ja selle positsioonipiirangu

täitmise tagamist. Koostöö kolmandate riikidega toimub MIFIR artiklis 47 sätestatut arvesse

võttes.

VPTS § 16310 lõikes 1 kehtestatakse kaubatuletisinstrumentidega kaubeldava kauplemiskoha

korraldajale kohustus rakendada investeerimisühingu ja kaubatuletisinstrumentidega kaupleja

positsioonide haldamiseks (juhtimiseks) kontrolle. Need kontrollid võimaldavad jälgida, et

inspektsiooni poolt kehtestatud positsioonipiiranguid ka tegelikkuses täidetakse. Selleks on

kauplemiskoha korraldajal vaja omada täiendavaid õigusi, mis võimaldavad neil vajalikku infot

koguda. Käesolevas lõigus antakse seetõttu kauplemiskoha korraldajale õigus:

1) seirata isikute avatud positsioone;

2) omada juurdepääsu kauplemiskohas kauplevate isikute teabele, eelkõige kõigile

asjakohastele dokumentidele positsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta,

tulusaavate omanike või alusvara omanike kohta, kokkulepete kohta, mis käsitlevad

kooskõlastatult positsioonide omandamist ning varade või kohustuste kohta alusvara turul;

130

3) nõuda kauplemiskohas kauplevalt isikult positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või

vähendamist vastavalt sellele, mida võib konkreetse juhtumi puhul vaja olla, ja võtta

ühepoolselt asjakohaseid meetmeid, et tagada positsiooni likvideerimine või vähendamine, kui

kauplemiskohas kauplev isik nõudmist ei täida, ning

4) vajaduse korral nõuda kauplemiskohas kauplevalt isikult turul likviidsuse ajutist tagamist

kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga

positsiooni mõjusid.

Lõikes 2 kehtestatakse põhimõte, et positsioonide haldamise kontrollid peavad olema

läbipaistvad ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Kauplemiskoha korraldaja peab kehtestama

korra, mille kohaselt kontrollide kohaldamisel võetakse täpsemalt arvesse kauplemiskohas

kauplevate isikute olemust ning kauplemisel nende sõlmitavate lepingute kasutamist.

Lõike 3 kohaselt peab kauplemiskoha korraldaja positsioonide haldamise kontrolli

üksikasjadest teavitama inspektsiooni, kes edastab selle teabe ESMA-le.

VPTS § 16311 lõikes 1 kehtestatakse selle kauplemiskoha korraldaja, kus kaubeldakse

kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega,

aruandluskohustus inspektsiooni ja ESMA ees. Korraldaja avaldab kord nädalas aruande oma

kauplemiskohas kaubeldavate kauplevate isikute poolt hoitavate erinevate

kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentide

koondpositsioonide kohta kauplemiskohas kauplevate isikute kategooriate lõikes. Lisaks esitab

inspektsioonile vähemalt kord päevas kauplemiskohas kõigi tehinguid tegevate

kauplemiskohas kauplevate isikute, sealhulgas liikmete või osaliste ja nende klientide

hoitavatest positsioonidest täieliku aruande.

Lõikes 2 nähakse ette isikute kategooriad, lähtudes isikute põhitegevuse laadist, mille lõikes

esitab kauplemiskoha korraldaja, omapoolset aruandlust. Nendeks kategooriateks on:

1) investeerimisühing või krediidiasutus;

2) investeerimisfond, või tema fondivalitseja;

3) muu finantseerimisasutus, sealhulgas kindlustusandja ja KoPS tähenduses tööandja

pensionifondi valitsev fondivalitseja;

4) lubatud heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentide puhul heiteallika või õhusõiduki

käitaja, kellele kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kohustusi;

5) punktides 1–4 nimetamata äriühing.

Lõikes 3 täpsustatakse, et lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust kohaldatakse üksnes siis, kui

nii kauplemiskohas kauplevate isikute arv kui ka nende avatud positsioonid ületavad komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 83 kehtestatud miinimummäärasid.

Lõike 4 kohaselt täpsustab kauplemiskoha korraldaja oma aruandes ühtlasi pikkade ja lühikeste

positsioonide arvu selliste isikute kategooriate lõikes, nende muutuseid võrreldes eelmise

aruandega, avatud positsioonide kogumahu määra iga kategooria puhul ning positsiooni

omavate kauplemiskohas kauplevate isikute arvu igas kategoorias. Samuti eristatakse aruandes

positsioone, millega objektiivselt mõõdetaval viisil vähendatakse äritegevusega otseselt seotud

riske ning muid positsioone (lõige 5).

131

Lõikes 6 täpsustatakse, et aruannete esitamise täpsemad nõuded on sätestatud kahes Euroopa

Komisjoni rakendusmääruses (ITS 4, 109 mis on kehtestatud MIFID2 artikli 58 lõike 5 alusel)

ja MIFID2 artikli 58 lõike 7 alusel kehtestatud määruses (ITS 5)110.

VPTS §-ga 16312 lõikes 1 kehtestatakse kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguse

ühikute või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta kauplevale

investeerimisühingule kohustus esitada inspektsioonile vähemalt kord päevas aruanne

kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides või lubatud heitkoguse ühikutes või

nende tuletisinstrumentides ja majanduslikus mõttes samaväärsetes kauplemiskohtade välistes

lepingutes võetud positsioonide kohta, samuti oma klientide positsioonide ja kõnealuste

klientide positsioonide kohta, kuni lõppkliendini välja, vastavalt MIFIR artiklile 26 ja Euroopa

Parlamendi ning nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse kohta artiklile 8, viimase kohaldatavuse korral.

Investeerimisühingu aruandluskohustust rakendatakse lõike 2 kohaselt ka juhul, kui

kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega

kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades ning

kui suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on Eesti.

Investeerimisühingu esitatavas aruandes eristatakse lõike 3 kohaselt positsioone, mis on

määratletud positsioonidena, millega objektiivselt mõõdetaval viisil vähendatakse

äritegevusega otseselt seotud riske ning muid positsioone.

Lõike 4 kohaselt kehtestatakse nõuded kaubatuletisinstrumentides hoitavatest positsioonidest

kauplemiskoha korraldaja teavitamiseks iga sellist positsiooni hoidva kauplemiskohas osaleja

poolt (kliente on nimetatud üksnes seetõttu, et võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohal ei ole

osalejaid vaid kliendid. Sellega ei ole soovitud laiendada teavitamiskohustust kauplemiskohas

osaleja klientidele, kuigi see on olemas. Kauplemiskoha korraldajat peab oma klientide

positsioonidest teavitama kauplemiskohas osaleja).111 MIFID2 artikli 58 lõikes 3 nähakse

ülaltoodud positsioonidest teavitamise kohustus ette reguleeritud väärtpaberituru ja

alternatiivturu liikmetele või osalistele. MIFID2 põhjenduspunkti 16 kohaselt võib neid

termineid kasutada teineteist asendavatena. Eestis kasutatakse väärtpaberituru seaduses terminit

„osaline“, mistõttu on ka siin kasutatud antud terminit.

Reguleeritud väärtpaberituru ja alternatiivturu osalised ning organiseeritud kauplemissüsteemi

kliendid peavad kauplemiskohta korraldavale investeerimisühingule või kauplemiskoha

korraldajale teatama vähemalt kord päevas üksikasjad oma positsioonide kohta, mida hoitakse

lepingute kaudu, millega selles kauplemiskohas kaubeldakse, samuti oma klientide

positsioonide ja kõnealuste klientide positsioonide üksikasjad, kuni lõppkliendini välja.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 166 lõiget 2

VPTS § 166 reguleerib ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse tekkimise tingimusi. VPTS §

166 lõikega 2 üle võetud ülevõtmispakkumiste direktiivi (TOD ehk Takeover Directive) artikli

5(2) erand kohustusliku ülevõtmispakkumise suhtes ei vasta direktiivi eeltingimustele. Selle

erandi kohaselt pakkumiskohustust ei kohaldata, kui kontroll on omandatud TOD kohase

vabatahtliku pakkumise teel kõigile väärtpaberite omanikele nende kõigi väärtpaberite suhtes

(to all the holders of securities for all their holdings). VPTS § 166 lõikega 2 sätestatakse

109 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015-1858_-_final_report_-

_draft_implementing_technical_standards_under_mifid_ii.pdf 110 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015-1858_-_final_report_-

_draft_implementing_technical_standards_under_mifid_ii.pdf 111 Art 58 lg 3

132

seevastu, et kohustust ei kohaldata, kui enne valitseva mõju saamist tehti ülevõtmispakkumine.

VPTS § 166 lg 2 peaks piirama vabastuse tingimusi ülevõtmispakkumisega, mis on tehtud

kõigile väärtpaberite omanikele nende kõigi väärtpaberite suhtes. Ka rahandusministri

määrusega kehtestatud ülevõtmispakkumisreeglid annavad selgelt mõista, et vabatahtlikku

ülevõtmispakkumist võib teha ka viisil mis ei ole suunatud kõigile väärtpaberite omanikele

nende kõigi väärtpaberite suhtes, ja ka see ülevõtmispakkumine on tehtud vastavalt VPTS 19.

peatükile: § 16 lg 2 p 5 ülevõtja poolt omandada soovitavate ülevõtmispakkumise esemeks

olevate väärtpaberite väikseim ja suurim arv, kui tegu ei ole kohustusliku

ülevõtmispakkumisega.

Eelnõus on kavas § 166 lõike 2 teksti korrigeerida, et parandada direktiivi ülevõtmisel tekkinud

ebatäpsus. Eelnõus muudetakse kehtivas seaduses sätestatud § 166 lõike 2 teksti: “Käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui enne valitseva mõju saamist tehti

käesolevas peatükis sätestatud ülevõtmispakkumine, või finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.“

Eelnõu kohaselt ei kohaldata ülevõtmispakkumise tegemise kohustust siis, kui valitsev mõju

saadi (näiteks kokkuleppe alusel või läbi juhtkonna liikmete määramise) 19. peatükis sätestatud

korras tehtud ülevõtmispakkumisega (ei ole lisatud, et vabatahtliku pakkumisega, sest kõik

pakkumised on vabatahtlikud, välja arvatud § 166 lg 1 juhul) sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes

ja aktsia kõigile omajatele, või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud

kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 168 VPTS § 168 määratleb kooskõlastatult tegutsevad isikud ülevõtmispakkumise kontekstis.

Lõikes 1 on piiritletud selle termini tähendust üksnes VPTS 19. peatükiga, kuna sarnast

konstruktsiooni kasutatakse ka muus tähenduses.

Selguse huvides on muudetud ka VPTS § 168 lõiget 2, milles on hetkel sätestatud „seotud isiku“

termin kogu VPTS tähenduses. Seotud isik lõike 2 tähenduses on kontrollitav äriühing, seda

äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud. Kontrolli

tähendust defineerib ka raamatupidamise seadus (vt VPTS § 82 muutmise selgitust). Seotud isik

on liiga üldine mõiste, mida on VPTS-s kasutatud erinevas tähenduses. Näiteks §-s 823 lõikes

2 peetakse selle all silmas investeerimisühingu juhtidega seotud isikuid, nagu abikaasa,

vanemad või laps. Eelnõuga on piiratud selle termini kasutamist ülevõtmispakkumisi

reguleeriva 19. peatükiga.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 169 lõiget 2, § 202 lõiget 2, § 205 ja § 211

Kõigis nimetatud paragrahvides asendatakse selguse huvides sõna „korraldaja“ sõnadega „turu

korraldaja“, samadel põhjustel, mida on kirjeldatud § 120 lõike 2 muutmise seletuses.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 1852 lõiget 2

VPTS § 1852 reguleerib hääleõigustest teavitamise kohustuse tähtaega. Selle määratlemisel on

viidatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 5 (tavapärane kauplemisaeg) ja artiklis 4

defineeritud terminile „kauplemispäev“. Eelnõus kavas viide asendada, kuna viidatud määrus

muutub MIFID2 rakendamisel kehtetuks. Eelnõus viidatakse komisjoni delegeeritud määruse

(EL) nr 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega,

mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses

aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude

sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas

või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (ELT L 87,

133

31.03.2017, lk 387–410), artiklile 16, mis sisustab viited kauplemispäevale ja igapäevasele

kauplemisajale.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2011 tekst

VPTS § 2011 reguleerib rikkumistest teavitamise korra kehtestamise nõuet väärtpaberituru

kutselisele osalisele. Kutseline osaline peab kehtestama oma töötajatele turukuritarvituse

määruses sätestatud rikkumistest teavitamise korra. See säte kehtestati turukuritarvituse

määruse (EL) nr 596/2014 alusel.

MIFID2 artikli 73 lõikega 2 on ette nähtud samasisuline kohustus, mistõttu eelnõuga on kavas

VPTS § 2011 kohaldamisala laiendada ka investeerimisühingule, reguleeritud turu korraldajale,

aruandlusteenuse osutajale ja välisriigi investeerimisühingu filiaalile, seoses VPTS 3., 31. ja 4.

osas sätestatud kohustuste rikkumisega. Sellega tagatakse, et tõenäoliselt väga olulise mõjuga

rikkumisi finantsvaldkonnas oleks võimalik avastada juba äriühingu siseselt. Kui kohustatud

isik kehtestab oma töötajatele korra, kuidas rikkumistest avastamisel käituda, on töötajal

turvalisem avastatud vigadest märku anda, samuti toimub võimalike rikkumiste uurimine ja

vigade parandamine varem ja läbimõeldumalt. Pikemalt on selgitatud vastava muudatuse

eesmärki 2017. aasta 22. märtsil Riigikogus vastu võetud VPTS ja FIS muutmise seaduse

eelnõu 359SE seletuskirjas.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 219 lõike 1 punkti 5

VPTS § 219 reguleerib väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja tegevusloa andmisest

keeldumise aluseid. Seoses aruandlusteenuse jt järelevalvesubjektide tegevusloa nõuete

muutmisega eelnõus on ka § 219 lõike 1 punktis 5 kavas ühetaolisuse huvides asendada sõna

(laitmatu) „reputatsioon“ sõnadega „ärialane maine“, mis võimaldab tegevusloa menetluses

inspektsioonil lähtuda samadest põhimõtetest juhtide sobivuse hindamisel.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 230 lõikeid 41 ja 42 ning täiendatakse § 230 lõikega 6

VPTS § 230 reguleerib inspektsiooni õiguseid ja ülesandeid järelevalve teostamisel.

Lõikes 41 on sätestatud inspektsiooni kohustus avalikustada teatud VPTS jt õigusaktide

rikkumisega seoses tehtud väärteolahendid ja haldusaktid viivitamata oma veebilehel. Kuna ka

MIFID2 artikliga 71 on ette nähtud sama kohustus, on eelnõuga kavas laiendada § 230 lõike 41

sissejuhatuses selle kohustuse kohaldamist ka selliste lahendite ja haldusaktide

avalikustamisele, millega on võetud meetmeid või määratud karistusi seoses VPTS 3., 31. ja 4.

osas ja MIFIRis sätestatud kohustuste rikkumise eest.

Lõikes 42 on sätestatud tingimused, millal on inspektsioonil õigus haldusakti või väärteolahendi

avalikustamist edasi lükata. Kehtivas seaduses puudub lõikes 42 vastav õigus haldusakti puhul.

Vastavalt MIFID2 artikli 71 lõike 1 punktile c ja selle alapunktile (ii) kehtib see õigus nii

karistuse kui muu haldusmeetme puhul. Seetõttu asendatakse eelnõus § 230 lõike 42 punktis 1

sõna „karistusega“ tekstiosaga „karistuse või muu meetmega“.

Lõikega 6 on kavas lisada inspektsioonile ülesanne, mis tegelikult toimib ka praegu. Eelnõu

kohaselt kontrollib inspektsioon regulaarselt investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja

ja aruandlusteenuse osutaja ning tema tegevuse vastavust VPTS § 48 lõikes 4 sätestatule.

Inspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt

üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (järelevalvekava) käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud isiku, tema teises lepinguriigis asuva tütarettevõtja ja filiaali suhtes. Lõike 6

sõnastuses on lähtutud KAS § 96 lõike 10 sõnastusest. Ka VPTS § 48 lõige 4 on eelnõuga

lisatav säte, mis tingis ka käesoleva täienduse (vt vastava muutmispunkti selgitust). Tegevusloa

nõuetele ja seaduse sätetele pideva vastavuse kohustuse ja selle kontrollimise kohustus on ette

134

nähtud MIFID2 artiklitega 21(2), 44(2) ja 59(2). Samal eesmärgil on lisatud ka väärteokoosseis

tegevusloa tingimustele mittevastavuse eest.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2316 lõiget 2

VPTS § 2316 sätestab inspektsiooni õiguse avalikkust hoiatada turukuritarvituse määruses

sätestatud kohustuse rikkumise eest, märkides ära rikkumise eest vastutava isiku ja rikkumise

laadi. Sarnast pädevust eeldab inspektsioonilt ka MIFID2 artikkel 70(6)(a). Seetõttu on

eelnõuga kavas § 2316 lõikes 2 laiendada inspektsiooni õigust ka VPTS 3., 31. ja 4. osas

sätestatud kohustuste rikkumistele.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 234 lõike 1 punkti 3 ja täiendatakse VPTS § 235 punktiga

12

VPTS § 234 sätestab, millistel alustel on inspektsiooni poolt ettekirjutuse tegemine õigustatud.

Seoses sellega, et MIFIR-i artiklis 42(2) on laiendatud inspektsiooni sekkumist eeldavaid

tingimusi, on kavas VPTS § 234 lõike 1 punkti 3 vastavalt täiendada. Kuigi MIFIR on

otsekohalduv õigusakt, ei pruugi MIFIRiga antavad juhised olla haldusmenetluse raames

tegutsemiseks piisavaks õiguslikuks aluseks, kui samad alused ei ole kehtestatud seadusega.

Samuti võivad VPTS § 234 lõikes 1 antud tegutsemise alused jääda MIFIRi eesmärki arvestades

liiga piiravaks.

Seega on VPTS § 234 lõike 1 punkti 3 kavas eelnõuga muuta, nii et inspektsioonil on õigus

ettekirjutus teha, kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks, kaasa

arvatud juhul, kui väärtpaber, investeerimishoius või muu finantstegevus või -tava ohustab

finants-, väärtpaberi-, toorme- või kaubaturgude korrapärast toimimist või usaldusväärsust või

finantssüsteemi stabiilsust vähemalt ühes lepinguriigis, samuti kui tuletisinstrumendil on

kahjulik mõju hinna kujunemisele alusvara turul. Volitus annab õiguskindluse, et inspektsioonil

on õigus tegutseda olukorras, kus turud on järjest komplekssemad ning sõltuvad mujal

toimuvatest sündmustest, mille tulemusel on ka investorid ja teenuseosutajad enam avatud

täiendavatele riskidele.

Keelatavad tegevused on nimetatud MIFIR artikli 42 lõikes 1, mille kohaselt võib keelata või

piirata teatud väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamine, nagu ka finantstegevuse või -

tava (määratlemata tähenduses).

Samas nõutakse ka MIFID2 artikli 69(2)(s) alusel, et oleks tagatud järelevalveasutuse

volitamine väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamise ajutiseks peatamiseks MIFIRi

artiklites 40–42 sätestatud tingimustel (to suspend the marketing or sale of financial

instruments or structured deposits where the conditions of Articles 40, 41 or 42 of Regulation

(EU) No 600/2014 are met). Siinkohal jääb selgusetuks selle õiguse nii laia kohaldamise

eesmärk, kuna MIFIRi artiklite 40 ja 41 mõtte kohaselt peab ESMA ja EBA selliseid piiranguid

ja keelde kohaldama üksnes tingimusel, kui kohalik järelevalveasutus ei ole seda teinud (vt nt

MIFIR art 40 lg 2 punkti c). Samuti tulenevad ESMA ja EBA volitused nende asutamise

määrustest, mistõttu need asutused ei vaja liikmesriigi seadusega sätestatavat volitust ega vaja

tegutsemiseks ka esindamist kohaliku järelevalveasutuse poolt.

Et üle võtta MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktid s ja t, on kavas täiendada VPTS §-i 235 punktiga

12, mille kohaselt inspektsioonil on õigus ettekirjutusega keelata, piirata või ajutiselt peatada

väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamine või muu finantstegevus või -tava määruse (EL)

nr 600/2014 artiklites 40–42 sätestatud korras ja tingimustel. Oma olemuselt on nii VPTS § 235

lg 1 p 1 kui MIFIRi artikkel 42 valikudiskretsioon, kus järelevalve peab otsustama, kas sekkuda

või mitte ja millist meedet rakendada. VPTS § 235 lg 1 p 1 on praegugi nii lai, et katab sisuliselt

135

MIFIR art 42 lg 1, kuid see ei kata näiteks finantstegevust ega tava. Samuti ei ole kehtivas

sõnastuses punktis 1 sätestatud õiguse rakendamist kohane piirata MIFIRis nimetatud artiklite

tingimustega.

Punkti 12 sõnastusse ei ole kaasa arvatud MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktile (t) vastavat

inspektsiooni õigust sama keelu, piirangu või ajutise peatamise kohaldamiseks juhul, kui

investeerimisühing on rikkunud õigusaktidega kehtestatud kohustusi (nt jätnud kehtestamata

või rakendamata väärtpaberi turustamise või väljatöötamise eeltingimusena nõutavad sise-

eeskirjad). VPTS § 235 punktide 5, 72 ja 8 alusel on inspektsioonil piisavalt võimalusi

sekkumiseks õigusrikkumise korral. Samuti on võimalik olukord, et investeerimisühing ei ole

seadust rikkunud, aga toode ei vasta sellegipoolest klientide vajadustele ja omadustele. Sel

juhul tuleb keeld kehtestada teatud tüüpi instrumentide, mitte investeerimisühingu suhtes.

Seega võiks selline sõnastus ettekirjutuse õigust asjatult piirata.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 235 punkti 71 ja täiendatakse VPTS § 235 punktiga 78

VPTS § 235 sätestab ettekirjutuse tegemise õigused. VPTS § 235 punkti 71 kohaselt on

inspektsioonil õigus nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemise

peatamist või lõpetamist. Eelnõuga on kavandatud selle punkti sõnastuse muutmine, nii et

inspektsioonil on õigus nõuda kauplemiskohas väärtpaberiga kauplemise peatamist või

lõpetamist. Kõiki kauplemiskohti saab korraldada üksnes investeerimisühing või reguleeritud

turu korraldaja. Täpsustuse eesmärk on, et neilt nõutakse kauplemiskohas teatud väärtpaberiga

kauplemise peatamist, mitte tervikuna kogu kauplemiskoha kauplemist. Kauplemise peatamise

ja lõpetamise alused, mis kohalduvad kõigi kauplemiskohtade suhtes, on kehtestatud VPTS §-

s 136, mida on eelnõuga muudetud ja täiendatud. Lisatud on ka täiendavate kauplemispiirangute

kehtestamise võimalus vastavalt §-le 1361.

Täiendav ettekirjutuse alus, punkt 78 lisatakse vastavalt MIFID2 artiklile 70(6)(e). Selle

kohaselt peab inspektsioonil olema õigus oma ettekirjutusega ajutiselt piirata

investeerimisühingul kauplemiskoha osalise või kliendina kauplemiskohas osalemine.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 2361 lõikeid 1 ja 10

VPTS § 2361 reguleerib järelevalve teostamist välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse

kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja

üle. Lõikes 1 on vastavalt MIFID2 artiklile 35(8) uuendatud viiteid, nii et välisriigi

investeerimisühingule, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eesti territooriumi

piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud investeerimisteenuseid, kohaldatakse

MIFID2 artiklitele 24, 25, 27, 28 vastavaid VPTS sätteid. Eelnõu kohaselt viidatakse lõikes 1

§ 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–876, 891 ning MIFIRi artiklites 14–26

sätestatud ja nende täpsustamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktidele (vt ka § 69 lg 7

ja MIFID2 põhjenduspunkti 90).

Lõike 10 kohaselt teeb inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega

koostööd, kui: selle lepinguriigi turu korraldaja turu toimingud on Eesti väärtpaberituru

toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega ja Eesti turu korraldaja turu

toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse

seisukohast olulise tähtsusega.

Eelnõu kohaselt on kavas vastavalt MIFID2 artiklile 79(2) § 2361 lõike 10 loetelu (punktid 1 ja

2) ümber sõnastada, nii et inspektsioon teeb eelnimetatud koostööd, kui: 1) selles lepinguriigis

korraldatava kauplemiskoha toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse

seisukohast olulise tähtsusega;

136

2) Eestis korraldatava kauplemiskoha toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise

ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega.

Selle muudatusega laiendatakse koostööd reguleeritud turuga võrreldes ka muudele

kauplemiskohtadele.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 2362 lõikega 11

VPTS § 2362 reguleerib järelevalve teostamist välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu

ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle. VPTS § 2362 näeb aga

vastupidiselt §-le 2361 ette, kuidas inspektsioon teeb järelevalvet Eesti investeerimisühingu

välisriigis asutatud filiaali või muul kujul välisriigis teenuseid osutava Eesti

investeerimisühingu üle. Eelnõuga lisatakse paragrahvile lõige 11, mille kohaselt inspektsioon

teavitab teise lepinguriigi väärtpaberituru järelevalveasutust soovist viia selles riigis asutatud

investeerimisühingu filiaalis läbi kohapealne kontroll. Täiendus põhineb MIFID2 artikli 35

lõikel 9.

Eelnõuga täiendatakse VPTS § 237 lõiget 1 punktiga 61

VPTS § 237 sätestab loetelu erinevatest järelevalvesubjektidest, mille kohta inspektsioon peab

nimekirja. Seoses eelnõuga VPTS täiendamisega 31. osaga, milles reguleeritakse

aruandlusteenuse osutaja tegevust, tuleb ka see järelevalvesubjekt lisada § 237 loetellu, nii et

inspektsioonil tekib kohustus kanda vastava tegevusloa taotleja oma veebilehel peetavasse

turuosaliste nimekirja.

Eelnõuga muudetakse VPTS 2379–23717

VPTS § 2379 näeb ette väärteokoosseisu kliendi vara hoidmise ja kaitse nõude rikkumise eest.

Eelnõus on väärteokoosseisu korrigeeritud sisuliselt ja vormiliselt. Sisu poolest on koosseisu

täpsustatud, nii et karistatav on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisel kliendi vara

hoidmise ja kaitse ning kliendi väärtpaberite kasutamise ja käsutamise nõuete rikkumine.

Läbiva muudatusena on eelnõus väärteokoosseisude sõnastusest välja jäetud kohustuste

täitmise eest vastutavad isikud. Vastavalt KarS § 12 lõikele 1 koosneb süüteokoosseis

karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldusest. Teo

toimepanija on täideviija ja osavõtja, kusjuures väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine

(KarS § 20 ja 23). Seega puudub vajadus VPTS süüteokoosseisudes loetleda kohustuse

rikkumise eest vastutavaid isikuid. See on normitehniliselt mahukas ega pruugi tagada, et

hõlmatud saavad ka mis tahes erandjuhtudel vastutavad isikud. Lisaks loetakse koosseisus

nimetatud isik erisubjektiks, mis piirab karistatavate isikute ringi (vt nt KarS § 116). VPTS

reguleerimisalas on aga eesmärk pigem tagada, et vastutust saaks kohaldada laiema isikute

ringi, näiteks juriidilise isiku juhi või töötaja ja füüsilise isiku kohustuse rikkumise puhul

omakorda juriidilise isiku suhtes.

Kohustuse täitmata jätmisel vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud

tegutsema (KarS § 13 lõige 1). Seepärast on sõnastuses üldistatud, et karistatav on selles

kirjeldatud kohustuste rikkumine, täpsustamata, kas sellena tuleks mõista tegevusetust (täitmata

jätmise eest) või mittenõuetekohast tegevust.

Lisaks on Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud, et VPTS sisaldab mitmeid

väärteokoosseise, kus vastutus on ette nähtud üksnes juriidilisele isikule ning selliste

süüteokoosseisude vastuolule karistusseadustiku revisjoni aluspõhimõtetega. KarS-s sätestatud

põhimõtete kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutusele võtmiseks kontrollida füüsilise isiku

tegevust ja füüsilise isiku tegevuse kaudu kanda see üle juriidilisele isikule. Seega peab kehtiva

seaduse põhimõtete kohaselt füüsilise isiku vastutus olema ette nähtud, isegi kui kohustav norm

kehtib oma olemuselt üksnes juriidilisele isikule.

137

Seetõttu on ka VPTS §-s 2379 väärteokoosseisus ette nähtud karistus nii füüsilisele kui

juriidilisele isikule, mis on sobiv ka seoses rikkuja isiku nimetamata jätmisega. Karistuse määra

ei ole eelnõus muudetud, seda on kavas teha edaspidi kõigis VPTS 25. peatükis sätestatud

koosseisudes tervikuna.

VPTS § 23710 sätestab karistuse sise-eeskirjade kohaldamise kohustuse rikkumise eest. VPTS

§-s 23710 on tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust).

Lisaks on täpsustatud koosseisu pealkirja, nii et sise-eeskirjade kohaldamise rikkumise asemel

on paragrahvi pealkirjaks sise-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise kohustuse rikkumine.

Seoses rikkuja isiku täpsustamata jätmisega on koosseis kohaldatav nii investeerimisühingu,

investeerimisteenust osutava krediidiasutuse või fondivalitseja, aga ka kauplemiskoha või

väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja vm isiku poolt talle ette

nähtud vastava kohustuse rikkumisel. See on ka põhjus, miks VPTS § 23710 on säilitatud

eraldiseisva kohustusena ega ole ühendatud mis tahes järelevalvesubjekti organisatsiooniliste

nõuete rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseisuga. Samuti on eelnõu ettevalmistamisel

otsustatud olemasolevaid koosseise pigem säilitada, et tagada õiguslik järjepidevus ja selgus

normi subjekti jaoks, kellel vastupidisel juhul võib tekkida ekslik ettekujutus, et vastav tegu ei

ole enam karistatav.

VPTS § 23711 näeb ette karistuse VPTS § 852 tähenduses investeerimisteenuse

mitteõiguspäraselt osutamise eest, pealkirjaga „Tasu saamise nõuete rikkumine“. Eelnõus on

koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust).

Eelnõu pealkirja ja karistatava teo kirjeldust on ajakohastatud vastavalt eelnõus §-s 852 ja

järgnevates paragrahvides kasutatud sõnastusele (teenuse osutamisega seoses rahalise või

mitterahalise tasu või hüve saamise või andmise nõuete rikkumine). Täpsete viidete lisamisest

on võimalusel loobutud ühetaolisuse huvides, kuna eesmärk on vältida koosseisude muutmise

vajaduse tekkimist edaspidi seoses selles viidatavate sätete võimaliku muutmisega.

Viidatavates sätetes võivad lisaks sisalduda kohustused inspektsioonile või muu sisuga normid,

mis ei kohusta isikut ühegi teo tegemiseks ega tegemata jätmiseks ja mille eest ei karistata.

Eelnõus on soovitud karistatavad teod kirjeldada piisavalt lihtsalt ja arusaadavalt, nii et ei oleks

tarvis täpsustada paragrahvi ega õigusakti. Viimane on oluline ka seetõttu, et paljude MIFID2

üle võetud kohustuste täpsustamiseks on ette nähtud otsekohalduvad EL määrused. Seega on

praktikas üha keerulisem ja mahukam viidata koosseisus ammendavalt kõigile kohustuse

erinevatele nüanssidele. Seepärast on eelnõus koosseisud sõnastatud võimalikult avatult ja

paindlikult, mis eeldab karistamisel teatud tõlgendamist, kuid on karistatavale isikule siiski

lihtsamalt hoomatavad.

VPTS § 23712 näeb ette karistuse krediidiasutuse ja fondivalitseja teavitamiskohustuse

rikkumise eest. Eelnõus on koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava

muudatuse selgitust). Eelnõus on koosseisu laiemaks kasutamiseks ning väärteokoosseisude

tasakaalustamise eesmärgil loobutud § 23712 üksikasjalikkusest, sealhulgas lõigete 1 ja 2

isikupõhisest lähenemisest, kuna lisaks muudele puudustele, kehtestavad mõlemad lõiked

selliselt kvalitatiivselt erinevad süüteoosseisud. KarS põhimõtte kohaselt peab ühes paragrahvis

sisalduma üks süüteokoosseis. Kui süüteokoosseisus on vaja eristada enamohtlikke koosseise

(ehk kvalifikatsioone), siis lõikes 1 tuuakse välja põhikoosseis (vastava süüteo mõiste) ja

enamohtlikud koosseisud järgnevates lõigetes. Eri lõigetes sisaldub seega sama tegu erineval

raskusastmel, nii et lõiked ei erine üksteisest kvalitatiivselt, vaid üksnes kvantitatiivselt.

Selliselt ei moodusta lõiked kogumit vaid konkureerivad omavahel ning karistamisel lähtutakse

kaalukamast. Seega tuleb vastavalt KarS-le järgida põhimõtet, et lõigetes käsitletakse sama

tegu, kuid eri raskusastmetes, punktides sätestatakse üksnes kvalifitseerimist kergendavad või

raskendavad asjaolud.

138

Lisaks on kehtivas sõnastuses viidatud VPTS §-des 86–871, 874, 881 ja 891 sätestatud teabe

esitamata jätmisele, kuid kõigis neist ei sisaldu teavitamiskohustust, mida võiks eeldada

paragrahvi pealkirja põhjal. Samas, näiteks § 881 sätestatud kohustuse rikkumine on hõlmatud

juba ka § 2379 sätestatud koosseisuga (vara kaitse). Seega ei ole paragrahvis esitatud

karistatavate tegude kirjeldus (teabe esitamata jätmine või teavitamiskohustuse rikkumine)

ühest küljest ei taga karistamise võimalust kohustuse rikkumise eest kõigis selle aspektides.

Eelnõus on karistatava teona kavas hõlmata MIFID2 artiklis 24 kirjeldatud kohustuste

rikkumine. Sellel põhjusel on paragrahv pealkirjastatud: „Investeerimisühingu üldiste

tegevusnõuete ja kliendi teavitamise nõuete rikkumine“. Samad tegevusnõuded, nagu ka

väärteokoosseis, kohalduvad seejuures ka investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale

krediidiasutusele ja fondivalitsejale. Selle koosseisuga on kaetud ka võrdse vastaspoole suhtes

kehtivate teavitamiskohustuste rikkumine (kehtiva sõnastuse põhjal koosseisu nii kasutada ei

saaks), kuna ka võrdne vastaspool on investeerimisühingu klientide üks liik, kelle kohtlemiseks

on investeerimisteenuse osutajale kehtestatud nõuded vastavalt MIFID2 artikli 30 lõike 1 teisele

lõigule, mis eelnõus on põhimõttena kirjeldatud VPTS §-s 461. Täpsemad nõuded nende

kohustuste täitmiseks on sätestatud muu hulgas §-s 85. Väärteokoosseisu muutmisega seoses

on kohandatud ka § 85 pealkirja, kuna kehivas sõnastuses „Üldised kohustused“ ei oleks

väärteokoosseisus viidates üheselt selge (vt vastava muutmispunkti seletust). Kliendi

teavitamise kohustused sätestavad §-d 86 ja 87.

VPTS § 23713 sätestab väärteokoosseisu investeerimisühingu teavitamiskohustuse rikkumise

eest, moodustades kehtivas seaduses §-s 23712 sätestatud koosseisu täiendava kvalifikatsiooni.

Eelnõus on koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse

selgitust). Sisu poolest on koosseisus kirjeldatud karistatav tegu kaetud eelnõus muudetud §-ga

23712, millest eelnõus on omakorda eraldatud sobivuse ja asjakohasuse hindamine vastavalt

MIFID2 artiklile 25, mis on üle võetud §-ga 871, millele § 23712 kehtival kujul viitab.

Väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamine on investeerimisteenuse osutaja üks keskseid

kohustusi. See ei eelda niivõrd teabe esitamist, kui kohustust koguda kliendilt vajalikku infot ja

hinnata selle põhjal kliendi riskitaluvust, investeerimishorisonti jms näitajaid, mille tulemusel

antakse kliendile soovitus tehingu tegemiseks või hoiatatakse teda väärtpaberi või tehingu

asjakohatuse eest. Artiklis 25 sätestatud kohustuste rikkumise eest nõuab karistuse ette

nägemist ka MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkt (xi). Asendades § 23713 kehtiva sisu,

täiendatakse seadust selle karistatava teo osas ja see paigutatakse kliendi teavitamise koosseisu

(§ 23712) suhtes loogiliselt.

VPTS § 23714 sätestab kehtival kujul karistuse määratud hinnaga korralduse avalikustamise

nõuete rikkumise eest. Koosseisus on viidatud investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt

VPTS §-s 876 sätestatud määratud hinnaga korralduse avalikustamata jätmisele, viivitusega

avalikustamisele või ebaõigele avalikustamisele, kui inspektsioon ei olnud seda

investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest. Sisu

poolest on see vaid üks aspekt kliendi korralduse täitmisega seotud kohustusest (vt VPTS §-e

873–875). Eelnõus on § 23714 väärteokoosseisu seepärast oluliselt laiendatud, kirjeldades

karistatava teona ka kliendi korralduse parima täitmise, selleks vajalike meetmete (mis

hõlmavad muu hulgas parima täitmise reeglite kehtestamist) kehtestamise ja rakendamise ning

lisaks kliendi määratud hinnaga korralduse avalikustamise kohustuse rikkumist. Samal

põhimõttel on ajakohastatud ka paragrahvi pealkirja. MIFID2 artiklitele 27 ja 28 vastavate

kohustuste rikkumise eest tuleb karistus ette näha ka MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a

alapunktide (xiii) ja (xiv) alusel. Eelnõus on koosseisus tehtud lisaks analoogsed muudatused

nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust).

139

VPTS § 23715 sätestab karistuse investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimise ja

säilitamise või reguleeritud turu korraldaja poolt turul tehtud tehingute registreerimise

kohustuse rikkumise eest. Eelnõus on koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379

(vt vastava muudatuse selgitust). Lisaks on eelnõus ühendatud samasse koosseisu ka MIFIRi

artiklist 22 kauplemiskohale ja aruandlusteenuse osutajale ning artiklis 25

investeerimisühingule ette nähtud andmete säilitamise kohustuse rikkumine (vastavalt MIFID2

artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktidele (xvi) ja (xviii). Lõike 1 sõnastuses on säilitatud

rikutavate kohustuste eristamine investeerimisteenuse osutamisel ja reguleeritud turu

korraldamisel, kuna teiste kauplemiskohtade korraldajale, kes on kas investeerimisühing või

reguleeritud turu korraldaja kehtivad samuti investeerimisühingule kohaldatavad andmete

registreerimise ja säilitamise kohustused.

VPTS § 23716 reguleerib kehtival kujul investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu

investeerimisteenuse osutaja poolt VPTS-s sätestatud väärtpaberitehingutest teavitamise

kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest karistamist. Eelnõus on koosseisus

tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust). Koosseis vastab

VPTS §-s 91 sätestatud kohustusele, mis on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, kuna edaspidi

reguleerib tehinguaruandluse kohustust MIFIR. Koosseisu sisu on muudetud vastavalt MIFIRi

kohustusele.

Kuna ka kehtivas seaduses on ette nähtud teisi koosseise tehingutest teavitamise kohustuse

rikkumise eest (näiteks olulise osaluse omandamisega ja emitendi juhi ning juhi lähedaste poolt

tehtud tehingutega seoses), on koosseisu sisus viidatud täpsemalt MIFIRi artiklitele 26 ja 27,

ning eristatavuse huvides on kohandatud ka paragrahvi pealkirja, millena eelnõus on

kavandatud „Tehingute raporteerimise nõuete rikkumine“.

Karistamise võimalus selle kohustuse rikkumise eest tuleb ette näha vastavalt MIFID2 artikli

70 lõike 3 punkti b alapunktidele (xix) ja (xx). Kuigi tehingute kohta inspektsioonile teabe

andmise kohustuse rikkumise eest võiks karistada ka VPTS § 2378 alusel, oleks selline

tõlgendus siiski üsna kaudne ja võiks väärteokoosseisu kehtetuks tunnistamisel olla eksitav,

kuna § 2378 on oluliselt enam üldistatud ja erinevate teiste MIFIRi kohustuste rikkumise eest

on samuti ette nähtud eraldi koosseisud. Raporteerimise nõuded sisaldavad ka juriidilise isiku

tunnuse kasutamisega seotud hoolsuskohustust ja andmete konfidentsiaalsuse kaitse kohustust.

VPTS § 23717 näeb kehtival kujul ette karistuse reguleeritud turu korraldaja poolt turu või

mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt

mitmepoolse kauplemissüsteemi osas reglemendi nõuete rikkumise või reglemendi muudatuste

inspektsiooniga kooskõlastamata jätmise eest (reglemendi nõuete rikkumine). Eelnõus on

koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu §-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust).

Lisaks on koosseisu täpsustatud nii, et selle sõnastusest ilmneks selgemal kujul, et mõeldud ei

ole mitte reglemendiga kehtestatud nõuete rikkumist (mis kauplemiskoha korraldaja

kehtestatuna ei ole eesmärk) vaid reglemendi kehtestamise, kohaldamise ja muutmise ning

reglemendi avalikustamise kohustuse rikkumise eest. Need on nõuded, mis kauplemiskoha

korraldajale kehtivad seaduse alusel. Lisaks on koosseisu laiendatud nii, et seda saaks

kohaldada iga kauplemiskoha reglemendi nõuete rikkumise juhul. Sellisel kujul on tagatud

laiemalt kauplemiskoha korraldaja reglemendiga seotud kohustuste täitmine, mis võib

väljenduda väga erinevate rikkumistena, ja seejuures ei ole vaja täpsustada, milliseid erinevusi

need kohustused võivad sisaldada kauplemiskoha põhiselt. Sellise muutmise tulemusel on

võimalik koosseisuga hõlmata ka VPTS § 23718 sätestatud keelatud teo (vt vastava

muutmispunkti seletust). Karistuse kehtestamine on nõutav MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a

alapunktide (vi) ja (vii) alusel.

140

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 23718

VPTS § 23718 näeb ette karistuse reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse

kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse

kauplemissüsteemi osas reglemendi mitteühetaolise rakendamise eest. Eelnõuga on kavas

koosseis kehtetuks tunnistada, sest selles sätestatud keelatud tegu on hõlmatav eelnõuga

muudetava §-ga 23717. Praeguse detailse koosseisu säilitamisel tuleks seda muidu veelgi

täpsustada, sest näiteks võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha puhul on selle kohustuse

täitmisel teatud erisused.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 23719

VPTS § 23719 näeb ette karistuse reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse

kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse

kauplemissüsteemi osas kauplemisteabe avalikustamata jätmise, viivitusega avalikustamise või

ebaõige avalikustamise eest, kui inspektsioon ei olnud seda reguleeritud turu korraldajat,

investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest.

Koosseis vastab VPTS §-des 885–8813 sätestatud kohustustele, mis on valdavalt kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada, kuna edaspidi reguleerib kauplemisteabe ja hinnanoteeringute

avalikustamise kohustust MIFIR. Eelnõus on koosseisus tehtud analoogsed muudatused nagu

§-s 2379 (vt vastava muudatuse selgitust). Koosseisu sisu on muudetud vastavalt MIFIRi

kohustusele. Vastavalt MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktidele (i)–(xv) tuleb ette näha

karistamise võimalus tehingueelse ja –järgse läbipaistvuse nõuete ning süsteemse täitja

hinnanoteeringute avalikustamise nõuete rikkumise eest.

Ühetaolisuse huvides ei ole eelnõus viidatud kõigis nendes alapunktides täpselt viidatud

kohustustele. Lähtudes MIFID2 artikli 70 lõikes 1 väljendatud põhimõttest, mille kohaselt

peavad liikmesriigis kehtestatavad karistused olema rikkumiste korral kohaldatavad ka siis, kui

vastavat rikkumist ei ole artikli 70 lõigetes 3, 4 ja 5 täpselt nimetatud, on üldistatud koosseisus

viidatavaid kohustusi MIFIRi artiklite asjassepuutuvate lõigete tasemel (nimetamata täpsemaid

lõike või lauseid). Ka väljapakutud sõnastust saaks veel üldistada, nimetades üksnes

asjassepuutuvad artiklid. Kui nendes artiklites on sätestatud inspektsiooni või ESMA kohustusi,

siis peab inspektsioon karistuse kohaldamisel lähtuma haldusmenetluse mõistlikkuse

põhimõttest ja FIS-s või eriseadustes kehtestatud volituste piiridest (järelevalvesubjektidest).

Eelnõus ei ole sõnastatud määruse vastavates artiklites sätestatud kohustusi, kuna see muudaks

koosseisu väga mahukaks, kuid veelgi olulisem on põhjus, et määrus on otsekohalduv ja selles

kasutatud mõisted ei ole täielikult vastavuses VPTS-s kasutatud sõnastusega. MIFIRi tekst ja

tõlge võib lisaks tulevikus muutuda.

Koondades kohustusi ühte väärteokoosseisu, on eelnõu ettevalmistamisel võetud arvesse

asjaolu, et sellises koosseisus sisalduvate kohustuste eest saab karistada ühe rikkumise eest.

Põhimõtteliselt on MIFIRi 2. ja 3. osas kirjeldatud kohustusi, mis nähtuvad eelnõus

väärteokoosseisu pealkirjas, ehk kauplemiseelseid ja -järgseid läbipaistvusnõudeid ning

süsteemse täitja hinnanoteeringute kohta sätestatud nõudeid. MIFIRis on neid nõudeid

sätestatud nende erinevates nüanssides, näiteks kauplemisteabe läbipaistvusnõuded on

kirjeldatud erinevate instrumentide baasil jne.

MIFIRi 2. ja 3. osast ei ole koosseisu arvatud vaid artikkel 23, milles sätestatud kohustuse

rikkumise karistus on eelnõus kavas lisada samasse koosseisu koos MIFIR artiklis 28 sätestatud

kohustuse rikkumise eest ette nähtud karistusega (vt VPTS § 23769 lisamise selgitust). Samuti

on MIFIR artiklis 22(2) sätestatud teabe esitamise kohustus liidetud artiklis 25 sätestatud

kohustuse rikkumise eest ette nähtud koosseisu (vt VPTS § 23715 lisamise selgitust).

141

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 23720

VPTS § 23720 sätestab väärteokoosseisu reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi

avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest. Eelnõus on kavas see koosseis VPTS-st välja

jätta, kuna reglemendi kohta sätestatud nõuete rikkumise eest on eelnõus ette nähtud § 23717.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 23721 VPTS § 23721 sätestab karistuse turul osaleja või turul kaubeldava väärtpaberi emitendi poolt

käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud reglemendis sätestatud

kohustuste täitmata jätmise ees. Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti vastava koosseisu VPTS-st

väljajätmist. Ühest küljest on näiteks reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberi

emitendile seadusega kehtestatud kohustuste rikkumise eest VPTS-s mitu väärteokoosseisu.

Kuid need ei hõlma emitendi või turul osaleja reglemendist tulenevate kohustuste rikkumist.

Ka saab kauplemiskoha korraldaja ise reglemendi rikkumise eest emitenti ja kauplemiskohas

osalejaid karistada nii, et vastavad karistused ja nende määramise alused nähakse ette

reglemendiga. Koosseis on eelnõus siiski säilitatud, põhjusel, et teatud asjaoludel võib

kauplemiskohas osaleja või emitendi kohustuste rikkumisel olla laiem mõju kauplemiskoha

korrapärasele toimimisele ja seeläbi isegi finantsturgude stabiilsusele. Seega võib koosseisu

kohaldada vajadusel, lähtudes konkreetsemate õigusrikkumiste puhul otstarbekohasematest

koosseisudest. Samuti säilib selle koosseisu alusel võimalus karistada riikliku järelevalve korras

reglemendis sätestatud kohustuste rikkumise eest, lisaks teo sisule vastavale karistusele.

Eelnõus on paragrahvi lõige 1 sõnastatud selliselt, et selles ei ole nimetatud subjekti (vt ka

§ 2379 muutmise selgitust). Sellisel kujul võib selle koosseisu alusel karistada iga isikut, kes on

vastutav emitendile või kauplemiskohas osalejale seaduse või reglemendiga kehtestatud

kohustuse täitmise eest.

Eelnõuga muudetakse VPTS § 23722 pealkiri ja tekst

VPTS § 23722 sätestab karistuse reguleeritud turu korraldaja organi liikme või töötaja poolt

avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumise eest. Eelnõus on koosseisu

laiendatud vastavalt investeerimisühingule, aruandlusteenuse osutajale ja kauplemiskohale ette

nähtud organisatsioonilistele nõuetele seoses nende hallatavale infotehnoloogilisele süsteemile,

teabeedastusviisidele ja andmete konfidentsiaalsuse säilitamisele esitatavate nõuetega (vt

eelnõus VPTS § 826 lg 4, § 11917 lg 9). Õigusselguse huvides on andmete konfidentsiaalsuse

kaitset puudutav koosseis kavas säilitada (aruandlusteenuse osutaja ning investeerimisühingu

suhtes kehtestada) eraldi koosseisuna, võrreldes andmete registreerimise ja säilitamise

kohustuse rikkumise eest ette nähtud koosseisuga, kuna need nõuded on küll seotud andmete

töötlemisega, kuid mitte samas kontekstis.

Eelnõus on paragrahvi lõige 1 sõnastatud selliselt, et selles ei ole nimetatud subjekti (vt ka

§ 2379 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse VPTS § 23736 pealkiri ja lõige 1

VPTS § 23736 sätestab kehtival kujul karistuse huvide konfliktidest teavitamise ja VPTS § 824

lõikes 10 nimetatud registri pidamise ja ajakohastamise nõuete rikkumise eest. Vastavalt

MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti 2 alapunktile (ix) tuleb ette näha karistus MIFID2 artiklist 23

üle võetud kohustuste rikkumise eest. Eelnõus on koosseisust välja jäetud viide registripidamise

nõuete rikkumisele, kuna VPTS § 824 lõige 10 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada (vt

vastava muutmispunkti selgitust). Lisaks on huvide konfliktide kohta nimekirja pidamine üks

huvide konfliktide haldamise meetmetest, millega seotud kohustuste rikkumise eest saab

karistada VPTS § 23737 alusel.

142

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VPTS § 23754

VPTS § 23754 sätestab VPTS 25. peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja. Eelnõu

ettevalmistamise ajal kehtivas VPTS redaktsioonis pole selle numbriga säte küll veel jõustunud,

kuna PRIIPs määruse rakendamise eelnõuga VPTS 25. peatükis tehtud muudatused jõustuvad

jaanuaris 2018.a.112

Paragrahv on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, kuna see on viimane säte VPTS 25.

peatükis, ja eelnõuga on kavas peatükki täiendada uute väärteokoosseisudega. Et väärtegude

menetlejat määratlev säte säilitaks oma positsiooni peatüki viimase sättena, tuleb see kehtestada

uuesti lisatavate sätete järel. PRIIPs määruse rakendamise eelnõus on tehtud ka ettepanek

vastava sätte asukoha muutmiseks nii, et paigutada see VPTS § 230 koosseisus, mis kehtestab

inspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel. Paraku ei leidnud selline ettepanek

Justiitsministeeriumi toetust.

Eelnõuga täiendatakse VPTS-i §-dega 23755–23776

VPTS vastavusse viimiseks MIFID2 artikli 70 lõikega 3 on seadust täiendatud mitmete uute

väärteokoosseisudega, millega kehtestatakse karistatav tegu vastavalt olemasolevatele või

eelnõuga lisatud kohustustele. Järgnevalt on kirjeldatud lisatud väärteokoosseisude sisu ja

seoseid MIFID2-ga.

VPTS §-ga 23755 kehtestatakse väärteokoosseis järelevalvesubjekti (investeerimisühing,

aruandlusteenuse osutaja, reguleeritud turu korraldaja) poolt VPTS § 48 lõikes 4 ehk MIFID2

artiklites 21(1), art 44(2) ja 59(4) sätestatud tegevusloa andmise tingimustega pideva vastavuse

tagamise kohustuse rikkumisel, vastavalt MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktidele (viii)

ja (xxiv). Käesolevat täiendust on pikemalt selgitatud VPTS § 48 lõike 4 lisamise selgituses (vt

p 3).

VPTS § 23756 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xx) ja (xxi) alusel

väärteokoosseisu MIFID2 artiklites 34 ja 35 sätestatud kohustuste, ehk välisriigis

investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamise või investeerimisagendi kasutamise või

andmete muutumisega seoses inspektsiooni teavitamise kohustuse rikkumise eest, vastavalt

eelnõus täiendatud VPTS §-dele 582 jj.

VPTS § 23757 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (ii), (xxv) ja (xxxvii)

alusel väärteokoosseisu investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse

osutaja juhtidele esitatavate nõuete, juhtide ja töötajate tasustamise nõuete ning juhtidest ja

juhtide koosseisu muutustest inspektsiooni teavitamise kohustuse rikkumise eest, mille aluseks

on VPTS’i üle võetud MIFID2 artiklid 9, 45 ja 63. Tasustamise nõuete aluseks on MIFID2

artikkel 24(10) ehk VPTS § 791 lg 4, mis ei sobitunud hästi teabe andmisega seotud kohustuste

koosseisu.

VPTS § 23758 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkti (iv) alusel väärteokoosseisu

investeerimisteenuste osutamise järjepidevuse ja korrapärasuse tagamiseks õiguslike, tehniliste

ja organisatsiooniliste meetmete kehtestamise ja rakendamise ning investeerimisteenusega

seotud tegevuste edasiandmise nõuete rikkumise eest, millega seotud kohustused tuginevad

MIFID2 artikli 16 lõigetele 4 ja 5.

VPTS § 23759 sätestab väärteokoosseisu MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkti (iv) alusel

MIFID2 artikli 16 lõikes 3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, ehk väärtpaberi väljatöötamise

või turustamise nõuete rikkumise eest, mis on koos delegeeritud direktiivist tulenevate

112 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017001

143

täpsustustega üle võetud VPTS §-dega 829–8214. See koosseis kohaldub ka krediidiasutustele

seoses KAS § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimishoiusega (vt VPTS § 47 lõike 7 lisamise

selgitust).

VPTS § 23760 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (v) ja (xxviii) alusel

väärteokoosseisu algoritmkauplemise ja kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu

võimaldamise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kohustused on VPTS-i üle võetud

MIFID2 artiklite 17 ja 48 alusel, kehtestades kohustusi nii algoritmkauplemisega tegelevale

investeerimisühingule (vt VPTS § 8215 ja 8216 lisamise selgitusi) kui ka algoritmkauplemist,

ning otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldavale reguleeritud turu korraldajale (vt VPTS §-

de 1251 ja 1252 jms lisamise selgitusi).

VPTS § 23761 sätestab väärteokoosseisu MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkti (xiii)

alusel vastavalt MIFID2 artiklis 26 ehk VPTS §-s 851 sätestatud juhuks, kui investeerimisühing

edastab teisele investeerimisühingule kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse

osutamiseks korralduse ja kui sellega seoses esitatud teave oli ebaõige, ebatäpne või ebatäielik

või kliendile antud soovitus oli sobimatu. Selles olukorras on teisel investeerimisühingul õigus

tugineda investeerimisühingult saadud andmetele. Mis puutub soovituse andmise sobivust, siis

väärtpaberi sobivuse hindamise eest vastutab investeerimisühing ka VPTS § 23713 alusel (vt

vastava muutmispunkti selgitust), kuid siin olukorras on karistatav teisele

investeerimisühingule sellise kliendile antud sobimatu soovituse ja selle alusel kliendi

korralduse edastamine. Teine investeerimisühing, kellele korraldus edastati, vastutab

korralduse täitmise eest, aga sellega seotud kohustuste rikkumise eest on võimalik

investeerimisühingut karistada VPTS § 23714 alusel (vt vastava muutmispunkti selgitust).

VPTS § 23762 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkti (xv) alusel väärteokoosseisu

MIFID2 artiklist 29 tulenevate kohustuste, ehk investeerimisagendi määramise, registreerimise

ja kasutamise nõuete rikkumise eest (vt VPTS § 1191 jj muutmise selgitusi).

VPTS § 23763 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktiide (xxxviii), (xxxix) ja

(xxxx) alusel väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 64, 65 ja 66 sätestatud

aruandlusteenuste osutajate organisatsiooniliste nõuete kohustuste rikkumisega. Koosseis võib,

aga ei ole kavandatud hõlmama ka aruandlusteenuse sise-eeskirjade kehtestamise ja

rakendamise nõuete rikkumist, mis on samuti organisatsiooniline nõue. Sise-eeskirjade

kehtestamise ja rakendamise kohustuse rikkumise eest on kavandatud erinevate

järelevalvesubjektide ülene koosseis (vt VPTS § 23710 muutmise selgitusi). Aruandlusteenuse

osutaja tegevusnõuded on kehtestatud MIFIRiga.

VPTS § 23764 sätestab väärteokoosseisu MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xxvii),

(xxviii) ja (xxix) alusel, MIFID2 artiklites 47 ja 48 kirjeldatud organisatsiooniliste nõuete

rikkumise eest, mida on selguse huvides eelnõus kavas § 23764 lõikes 1 üldiselt loetleda. Nende

hulka kuuluvad näiteks süsteemide töökindluse tagamise, likviidsuse pakkujatega seotud,

ajutiste kauplemispiirangute kehtestamise ning finantsriski maandamise nõuded. Nõuded

kehtivad reguleeritud turu korraldaja suhtes, kuid seoses nende sätete kohaldamisega ka

alternatiivturu ja võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoha korraldajale, hõlmab koosseis seega

mis tahes kauplemiskoha korraldaja poolt tema suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete

rikkumist.

VPTS § 23765 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xxix) ja (xxx) alusel

väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 49(1) ja 50(1) sätestatud hinnasammu kehtestamise

ja kellade sünkroniseerimise kohustuste rikkumisega ja hinnasammu kehtestamise.

144

VPTS § 23766 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xxxi) ja (xxxii) alusel

väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 51 ja 52 sätestatud kauplemisele võtmise ja

kauplemise peatamise ning lõpetamise nõuete rikkumise eest.

VPTS § 23767 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (vi), (vii) ja (xix) alusel

väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 18–20 ja 33 sätestatud kohustuste rikkumisega.

Lõike 1 sõnastuse kohaselt hõlmab see alternatiivturu ja võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldamise, nendel kauplemise nõuete ning kasvuturuna käsitamise

tingimustele vastamiseks vajalike õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete

rakendamise kohustuse rikkumist (vt ka VPTS 181. peatükis tehtud muudatuste selgitusi).

VPTS § 23768 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xvii) ja (xxxiv) alusel

väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 31 ja 54 sätestatud kohustuste rikkumisega, nagu

kauplemiskohas (hõlmab nii reguleeritud turu korraldajat kui teiste kauplemiskohtade

korraldajat, kellele kohaldatakse samuti VPTS § 148 ja 149 sätestatut) järelevalve teostamise

meetmete kehtestamise, reglemendi järgimise üle järelevalve teostamise, tehingute tegemise ja

korralduste esitamise jälgimise ning inspektsiooni teavitamise ja abistamise kohustused.

VPTS § 23769 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xxxv) ja (xxxvi) alusel

väärteokoosseisu seoses MIFID2 artiklites 57 ja 58 sätestatud kohustuste rikkumisega, ehk

kaubatuletisinstrumendi positsioonipiirangu järgimise, positsioonide haldamise, sellest

inspektsiooni teavitamise ja aruandluskohustuse rikkumise eest. Väärteokoosseisu alusel saab

karistada kõiki sellega seotud kohustuste subjekte, sh isikuid, kes peavad teavitama

kauplemiskoha korraldajat, tema järelevalveasutust või inspektsiooni oma positsioonidest, kui

ka kauplemiskoha korraldajat, kes peab haldama positsioone, ning isikuid, kes

positsioonipiirangut ei järgi.

VPTS § 23770 sätestab väärteokoosseisu MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktide (xxii),

(xxiii) ja (xxxiii) alusel MIFID2 artiklites 36, 37 ja 53 sätestatud kohustuste rikkumise eest ehk

juhul kui nõuetele vastavale isikule ei võimaldata ühetaolistel alustel juurdepääsu reguleeritud

turule või teise liikmesriigi investeerimisühingule ei võimaldata ühetaolist juurdepääsu keskse

vastaspoole teenusele või väärtpaberiarveldusüsteemile. Turul osalejaks võib MIFID2 artikli

53(3) ehk VTPS § 132 lõike 1 kohaselt võtta ka krediidiasutuse vm isiku.

VPTS § 23771 sätestab väärteokoosseisu MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktide (xvii)

ja (xxi) alusel MIFIRi artiklites 23 ja 28 sätestatud kohustuse kaubelda kauplemisele võetud

väärtpaberitega kauplemiskohas (investeerimisühingule) ning sama kohustuse eest, mis kehtib

määruse (EL) nr 648/2012 tähenduses finantsvaldkonna vastaspooltele, rikkumise eest.

VPTS § 23772 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktide (xxii) ja (xxiii) alusel

väärteokoosseisu MIFIRi artiklite 29 ja 30 ehk keskse vastaspoole kaudu tehingute kliirimise

(arveldamise) kohustuse ja kaudse kliirimise nõuete rikkumise eest.

VPTS § 23773 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkti (xxiv) alusel

väärteokoosseisu MIFIRi artiklis 31 sätestatud portfellitihendamise andmete säilitamise ja

avalikustamise kohustuste rikkumise eest. Portfellitihendamise teenust saavad pakkuda vaid

investeerimisühing või reguleeritud turu korraldaja.

VPTS § 23774 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktide (xxv), (xxvi) ja (xxvii)

alisel väärteokoosseisu MIFIRi artiklites 35, 36 ja 37 sätestatud kohustuste, ehk kesksele

vastaspoolele (CCP) kauplemiskohale, võrdlusaluste andmetele ja litsentsidele ühetaolise

juurdepääsu võimaldamise takistamise eest.

145

VPTS § 23775 sätestab MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkti (xxviii) alusel

väärteokoosseisu MIFIRi artiklites 40, 41 ja 42 sätestatud ESMA, EBA või inspektsiooni või

muu liikmesriigi järelevalveasutuse seatud keelu või piirangu mittejärgimise eest. Piiranguid

võidakse seada seoses väärtpaberi turustamise või finantstegevuse või -tavaga.

Järelevalveasutuste otsustuskriteeriume on täpsustatud MIFIR artikli 50 alusel antud

delegeeritud määrusega.

VPTS § 23776 näeb ette eelnõuga kehtetuks tunnistatava VPTS § 23754 sisu kehtestamise VPTS

25. peatüki viimase sättena.

Eelnõuga muudetakse VPTS normitehnilist märkust

VPTS normitehnilisest märkusest jäetakse välja viide MIFID1 ja selle rakendusdirektiivile

2006/73/EÜ ning lisatakse viited MIFID2-le, MIFID2 rakendamis-, ülevõtmistähtaegu jms

muutvale direktiivile (EL) 2016/1034 ja MIFID2 delegeeritud direktiivile (EL) nr 2017/593.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust.

Eelnõuga muudetakse AOKS § 162

AOKS § 162 sätestab, et teatud isikutel on kohustus taotleda enampakkumistel otsepakkumiste

tegemiseks inspektsiooni luba, lähtuvalt määruse (EÜ) 1031/2010 artikli 18 lõigetest 2 ja 3.113

Eelnõus on muudetud § 162 teksti, millest on välja jäetud lõiked 3 ja 4 ning muudetud lõikeid

1 ja 2. Lõiked 3 ja 4 on välja jäetud, kuna investeerimisühingu ja krediidiasutuse

defineerimiseks ei ole korrektne viidata direktiividele, mis on Eesti õigusesse üle võetud.

Lõikeid 1 ja 2 on muudetud sõnastuslikult. Lõikes 1 viidatud VPTS § 47 lõike 1 punktis 9

nimetatud isiku kirjeldust on eelnõus muudetud vastavalt MIFID2 artikli 2 lõike 1 punktile j (vt

vastava muutmispunkti selgitust).

Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti FIS § 6 lõike 1 täiendamist inspektsiooni vastava ülesandega

(loa taotluse menetlemine), kuid sellest loobuti, sest inspektsiooni vastava ülesande võib

tõlgendamise teel leida FIS § 6 lõike 1 punktist 8, mille kohaselt inspektsioonil on kohustus

täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi

saavutamiseks.

Vastavalt VPTS § 237 lõike 1 punktile 31 peab inspektsioon nimekirja atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 162 lõikes 1 sätestatud kehtivat luba omavate isikute kohta. Käesoleval hetkel

teadaolevalt selliseid lube väljastatud ei ole.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse Eesti väärtpaberite keskregistri seadust.

Eelnõuga muudetakse EVKS § 2 lõiget 4

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (edaspidi EVKS) on kavas asendada § 2 lõike 4 punktis

1 nimetatud kauplemiskoht MIFID2 artikli 4 lõike 1 punkti 24 tähenduses sama mõistega VPTS

§ 3 tähenduses (vt vastava muutmispunkti selgitust). EVKS vastav säte on kehtestatud enne

MIFID2 ülevõtmist VPTS-i.

113 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1031/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega

luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside

saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta, http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:02010R1031-20140227

146

Eelnõuga muudetakse EVKS § 21 lõike 2 punkti 32

Teise muudatusena on eelnõuga kavas asendada EVKS § 21 lõike 2 punktis 32 nimetatud

mitmepoolse kauplemissüsteemi termin sõnaga „alternatiivturg“, vastavalt VPTS-s tehtud

samale muudatusele (vt VPTS § 3 muutmise selgitust). EVKS § 24 sätestab emitendi kohustuse

teavitada registripidajat aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui emitendi aktsiad on

võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Lähtudes

kehtivast kohustusest ei ole kavas seda eelnõuga laiendada kõigis kauplemiskohtades

kauplemisele võetud väärtpaberitele (ehk võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas

kauplemisele võetud väärtpaberite puhul see kohustus ei kehti).

Eelnõu §-ga 4 muudetakse Finantsinspektsiooni seadust.

Eelnõuga muudetakse FIS § 38 lõiget 2, § 41 lõiget 5, § 42 lõiget 5, 453 lõiget 2 ja §-i 454

FIS-s on kavas teha eelnõus rida muudatusi seoses VPTS-ga ette nähtud uue järelevalvesubjekti

määratlemisega. FIS-s tuleb sellega seoses kindlaks määrata aruandlusteenuse osutaja

järelevalvetasud. Selleks muudetakse FIS § 38 lõike 2 teist lauset, § 41 lõiget 5, § 42 lõiget 5,

453 lõiget 2 ja §-i 454, milles sätestatud loetellu lisatakse ka aruandlusteenuse osutaja. Tehtavad

muudatused on analoogsed juba finantsteenuste sektoris teistele järelevalve subjektidele

kehtiva praktikaga.

FIS § 38 lõike 2 teise lausesse lisatakse aruandlusteenuse osutaja, mille tulemusena hakkab ta

tasuma inspektsioonile järelevalvetasu mahuosa analoogselt makseasutuste ning e-

rahaasutustega.

FIS § 39 lõike 2 täiendusega määratakse kindlaks aruandlusteenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa määr, milleks saab olema 0,1 kuni 0,5 protsenti ärituludest, analoogselt

väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldajaga.

FIS § 41 lõikesse 5 lisatakse aruandlusteenuse osutaja, täpsustades, et järelevalvetasu mahuosa

ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu,

analoogselt Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja

reguleeritud väärtpaberituru korraldajaga.

FIS § 42 lõikesse 5 lisatakse samuti aruandlusteenuse osutaja, täpsustades, et järelevalvetasu

mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes

kajastatud äritulu, analoogselt Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja,

väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldajaga.

FIS § 453 lõike 2 täiendamisega kehtestatakse aruandlusteenuse osutajale esmase tegevusloa

taotlemise menetlustasu 1000 eurot. Analoogne tasu kehtib ka kindlustusandjale,

investeerimisühingule, reguleeritud väärtpaberituru korraldajale, väärtpaberiarveldussüsteemi

korraldajale, makseasutusele, e-raha asutusele, fondivalitsejale, määratud väljamaksetega

tööandja pensionifondile ning krediidiandjale või –vahendajale.

FIS § 454 muudatusega kehtestatakse aruandlusteenuse osutajale täiendava tegevusloa

taotlemisel või olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel menetlustasu

500 eurot. Analoogne tasu kehtib ka krediidiasutusele, kindlustusandjale,

investeerimisühingule, reguleeritud väärtpaberituru korraldajale, fondivalitsejale,

makseasutusele, e-raha asutusele ning krediidiandjale või -vahendajale.

Eelnõuga muudetakse FIS § 458

147

FIS § 458 tekst muudetakse, et kehtivas seaduses nimetatud reguleeritud turu ja mitmepoolse

kauplemissüsteemi reglemendi asemel hõlmata reglemendi muutmise eest ette nähtud tasu

maksmise kohustusega kõigi kauplemiskohtade korraldajad. Seega on eelnõus reglemendi

muudatuste kooskõlastamise taotlemise eest ette nähtud tasu ka võõrkapitaliväärtpaberite

kauplemiskoha korraldajale. Iga kauplemiskoha korraldaja peab taotlema reglemendi

muutmiseks inspektsiooni kooskõlastust, sest kõigile neile kohaldatakse VPTS §-s 128

sätestatud reglemendi muutmise korda.

Eelnõuga muudetakse FIS § 461 lõiget 2

FIS § 461 lõikega 2 on kehtiva seaduse kohaselt pandud inspektsioonile kohustus teavitada

ESMA-t Eestis toimunud investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenustega seotud

tarbijate kaebuste kohtuvälistest menetlustest ja nende lahenditest, mis on inspektsioonile

kättesaadavad. Kohustus on üle võetud MIFID1 artiklist 53(3), kuid eelnõuga on kavas seda

korrigeerida, sest üle võetud kohustus ei vasta täpselt direktiivi eesmärgile. Ka MIFID2 artikli

75(3) kohaselt tuleb ESMA-t teavitada, kuid mitte toimunud vaidluste menetlemisest, vaid

Eestis tarbijale kättesaadavast tarbija kaebuste kohtuvälise menetluse võimalusest, ehk tarbija

kaebuste kohtuväliseks menetlemiseks Eestis ette nähtud korrast.114 Sellise teavitamise eesmärk

on, et ESMA saaks pidada ja ajakohastada oma veebilehel nimekirja vastavatest erinevates EL

liikmesriikides loodud tarbija huve toetavatest kohtuvälistest vaidlustusvõimalustest (-

organitest) vastavalt MIFID2 artikli 75 lõike 3 viimase lauses sätestatud ESMA kohustusele.

Eestis on MIFID2 artiklis 75 nimetatud tarbija vaidluste lahendamise kohtuväliseks organiks

Tarbijakaitseameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon. Komisjoni tegutsemise

põhimõtted sätestab tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS, vt alates § 28), ja nendes põhimõtetes

on arvesse võetud MIFID2 põhjenduspunktis 151 viidatud Euroopa komisjoni

soovitusi. Tarbijavaidluste komisjon on ka piiriüleste vaidluste lahendamise koostöövõrgustiku

FIN-NET liige, mida MIFID2 põhjenduspunktis 151 soovitatakse kasutada.115

Ka ei ole investeerimisteenustega seotud vaidluste lahendamisel takistuseks (sageli tõstatatud)

pädevuse küsimus, sest TKS § 41 järgi on tarbijavaidluste komisjoni moodustamise tingimused

paindlikud ja komisjoni on võimalik valida asjatundjaid. Komisjon võib vajaduse korral võtta

ka eksperdiarvamusi. Komisjon määratakse iga vaidluse jaoks eraldi. Püsiliikmeks on vaid

komisjoni esimees, teised liikmed võivad olla ettevõtlus- või kutseliitude ja tarbijate huve

esindavate organisatsioonide või asutuste esindajad, nt advokatuuri või inspektsiooni

spetsialistid.

Kuigi TKS 5. osa selle võimaluse ette näeb, ei ole seega otstarbekas luua eraldi

vaidlustusorganit üksnes investeerimisteenuste jaoks, samal ajal kui tarbijavaidluste komisjoni

tegevuspõhimõtted, piiriüleste vaidluste lahendamise koostöövõrgustik jms vajalikud eeldused

on täidetud ka investeerimisteemaliste vaidluste lahendamiseks. See oleks tõenäoliselt kulukas

dubleerimine, ja erinevate organite killustatus võib olla ka tarbijale segadusttekitav.

Seoses eeltooduga tekitab ka praegu mõningat segadust asjaolu, et tarbijavaidluste komisjon

tegutseb Tarbijakaitseameti juures, samal ajal kui finantsjärelevalvet teostab inspektsioon.

Tarbijad pöörduvad oma probleemidega sageli otse inspektsiooni poole ja vaidluste

lahendamine tarbijavaidluste komisjonis või kohtus ei ole väga levinud. Siinkohal on tarbijatel

keeruline mõista, et kuigi komisjon tegutseb Tarbijakaitseameti juures, ei lahenda

114 MIFID art 75(3): The competent authorities shall notify ESMA of the complaint and redress procedures referred

to in paragraph 1 which are available under its jurisdictions. 115 https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/consumer-finance-and-

payments/consumer-financial-services/financial-dispute-resolution-network-fin-net/fin-net-network/members-

fin-net-country/fin-net-members-estonia_en

148

tarbijavaidlusi siiski Tarbijakaitseamet ise. Inspektsioon omakorda võib küll tarbija kaebuse

alusel teenusepakkuja suhtes algatada järelevalvemenetluse, kontrollides teenusepakkuja

tegevuse vastavust seaduse nõuetele, kuid inspektsioon samuti ise ei lahenda tarbija ja

teenusepakkuja vaidlusi ega aita tarbijal jõuda kohtuväliselt vaidluse asjaolude suhtes selgusele.

Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks tuleb tarbijal pöörduda TKS-s kirjeldatud nõuetele

vastava avaldusega tarbijavaidluste komisjoni.

Eelnõu koostamise ajal oli Tarbijakaitseamet ette valmistamas tarbijavaidluste komisjoni

tutvustavat kodulehte. See algatus on väga tervitatav, sest aitab tõsta teadlikkust tarbijavaidluste

komisjoni kasutamise võimalustest.

Eelnõuga muudetakse FIS § 461 lõiget 7 FIS § 461 reguleerib inspektsiooni koostööd ESMA ja seotud organisatsioonidega. Lõikega 7

on sätestatud inspektsiooni kohustus teavitada avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või

haldusaktist või -lepingust ESMA-t ja esitada nende kohta kord aastas koondteave. Tulenevalt

MIFID2 artikli 71 lõike 3 viimasest lõigust on eelnõus kavas lõike 7 sõnastust muuta, nii et

kohustus hõlmaks ka infot avalikustatud lahendite või haldusaktide või –lepingute

vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta, nagu ka finantsjärelevalve

teostamisega puutumust omavas kriminaalasjas tehtud lõplike lahendite kohta. Näiteks hõlmab

see investeerimisühingu juhatuse liikme suhtes algatatud kriminaalasjas tehtud otsust, mis võib

olla seotud ka muude rikkumistega, lisaks finantsvaldkonna õigusaktides sätestatud kohustuste

rikkumisele.

Eelnõuga täiendatakse FIS § 461 lõigetega 8–12

FIS § 461 reguleerib inspektsiooni koostööd ESMA ja seotud organisatsioonidega.

FIS § 461 täiendatakse eelnõus lõikega 8, et inspektsioonile ette näha kohustus teavitada

aruandlusteenuse osutajale tegevusloa andmisest ESMA-t.

Lõike 9 lisamise eesmärk on kehtestada ESMA teavitamise kohustus ka seoses eelnõuga VPTS-

le lisatud 182. peatükis sätestatud korras kaubatuletisinstrumentide hoidmise kohta kehtestatud

positsioonipiirangutega seoses igast kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni või riskide

vähendamise meetmete rakendamise nõudest või ettepanekust ja isiku suhtes

kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmise suhtes kehtestatud piirangust.

Lõige 9 tugineb MIFID2 artikli 79(5) punktidel a ja b. Nendes punktides viidatud artikli 69(2)

punktid o ja p on VPTS-i üle võetud ettekirjutuse alustena §-s 235. Kuid lõikes 9 sätestatud

kohustus ei piirdu üksnes ettekirjutuste tegemisest teatamisega vaid see on sõnastatud nii, et

teatada tuleb ka siis, kui vastav nõue esitatakse üldkorralduse või muu haldusaktiga, sest

positsioonipiirangute kehtestamise õiguslik alus võib olla FIS § 18 lg 2 p 41 (üldkorralduse

andmine Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile või pädevale asutusele jäetud riigisiseste

valikute kohaldamiseks. Üldkorralduse sisu on täpsustatud HMS-s. Üldkorraldus on näiteks

kohaliku omavalitsuse kehtestatav kange alkoholi müügi keeld. Ka positsioonipiirangud ei ole

suunatud konkreetsele subjektile.)

Artikli 79(5) eelviimase lõigu viimasele lause kohaselt tuleb esitada teatis ka siis, kui

järelevalveasutus teeb ettepaneku meetmete võtmiseks.

ESMA teavitamine peab toimuma vähemalt 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist.

Eriolukorras võib Inspektsioon esitada teavituse vähem kui 24 tundi enne meetmete kavandatud

jõustumist, kui seda ei ole võimalik teha tähtaega järgides.

149

Lõigetega 10 ja 11 on täpsustatud lõikes 9 sätestatud kohustust. Kui lõikes 9 nimetatud nõue,

ettepanek või piirang on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab inspektsioon ka määruse

(EÜ) nr 713/2009 alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit.

Lõikes 11 on täpsustatud teavituse sisu vastavalt MIFID2 artikli 79 lõike 5 viimasele lõigule.

Lõike 12 kohaselt, kui inspektsioon saab lõikes 9 nimetatud teabe, võib ta rakendada lõikes 9

nimetatud meetmeid, kui need on inspektsiooni hinnangul vajalikud lepinguriigi

finantsjärelevalve asutuse eesmärgi saavutamiseks (MIFID2 artikli 79 lõike 5 eelviimane lõik).

Eelnõuga muudetakse FIS § 47 lõikeid 1 ja 5

FIS § 47 sätestab koostöö alused välisriikide pädevate asutustega, lõikes 1 on loetletud erinevad

välisriigi pädevad asutused. Eelnõuga on kavas lõike 1 loetelu täiendada punktidega 5 ja 6,

mille kohaselt inspektsioon teeb koostööd ka kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega

kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise

üle järelevalve teostajaga (punkt 5) ja põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude üle

järelevalve teostajaga (punkt 6).

Punktid 5 ja 6 lisatakse vastavalt MIFID2 artikli 88(1) punktide f ja g ülevõtmiseks. Punkti 5

sõnastus tugineb AOKS §-de 135, 136 ja 220 sõnastusel.

Teadaolevalt avaldab ESMA oma koduleheküljel nimekirja muu hulgas põllumajanduskaupade

tuletisinstrumentide turgude üle järelvalvet teostavatest asutustest, kellega inspektsioon saab

vajaduse korral kontakteeruda.116 Põllumajanduskaupade tuletisinstrumendina käsitatakse

MIFID 2 artikli 4 lõike 1 punkti 59 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671), artikli 1, I lisa I–XX osas

ja XXIV osa 1. jaos loetletud toodetega seotud tuletislepingud.

FIS § 47 lõike 5 punkti 1 kohaselt on inspektsioonil õigus keelduda lepinguriigi

finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest muu hulgas üksnes siis, kui taotluse täitmine võib

kahjustada Eesti suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda. Punkt 1 on kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada vastavalt MIFID2 artiklis 83 tehtud muudatusele, võrreldes MIFID1

artiklis 59 sätestatuga, millele § 47 lõike 1 punkt 5 tugineb.

Eelnõuga muudetakse FIS § 55 lõike 4 punkti 2

FIS § 55 sätestab inspektsiooni juhatuse otsuste ja ettekirjutuse andmise alused. Lõike 4 punkti

1 kohaselt kehtib Inspektsiooni haldusakt erandina ainult selle resolutiivosa adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks

ja klientide või investorite huvide kaitseks nende vahendite säilimisel on vajalik viivitamatult

tegutseda ning haldusakti andmise eesmärk on keelata tehingute, toimingute või kasumist

väljamaksete tegemine või piirata seda täielikult või osaliselt, sealhulgas kehtestada varale

kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks.

Eelnõu kohaselt asendatakse punktis 2 viide reguleeritud turule sõnaga „kauplemiskoht“. Seda

põhjusel, et ka võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskohas saab kauplemist peatada: VPTS § 136

kohaldub kõigile kauplemiskohtadele. Seega laieneb kõigi kauplemiskohtade suhtes ka

inspektsioonile VPTS § 235 punktiga 71 ette nähtud õigus nõuda investeerimisühingult või

reguleeritud turu korraldajalt kauplemise peatamist või lõpetamist.

116 Finantssektoriväliste vastaspoolte (sh enamus põllumajandusettevõtteid) järelevalve eest vastutavad pädevad

asutused on loetletud siin: https://www.esma.europa.eu/ncas-non-financial-counterparties.

150

Eelnõu §-ga 5 muudetakse investeerimisfondide seadust.

Eelnõuga muudetakse IFS § 12 lõiget 1

IFS § 12 lõikes 1 on sätestatud muud seaduses kasutatud terminid. Muu hulgas on punktis 3

sätestatud emaettevõtja ja tütarettevõtja VPTS § 81 lõike 2 tähenduses. Eelnõus on kavas VPTS

§ 81 teksti muuta, viidates raamatupidamise seaduse §-le 27 (vt VPTS § 81 muutmise selgitust).

Samal põhjusel on viide asendatud ka IFS § 12 lg 1 punktis 3.

Lõike 1 punktides 10, 13 ja läbivalt kogu seaduses on asendatud sõna

„investeerimiskõrvalteenused“ sõnaga „kõrvalteenused“. Alates §-st 307 lõikest 1 ja sellele

järgnevalt on sama sõna ainsuse vorm asendatud sõnaga „kõrvalteenus“ ainsuses ja vastavas

käändes, VPTS § 40 lõike 2 muutmise selgituses kirjeldatud põhjustel.

Lõike 1 punktis 12 on eelnõus kavas muuta püsiva andmekandja määratlust. IFS kehtiva teksti

kohaselt on püsiv andmekandja teabe taasesitamist võimaldav vahend väärtpaberituru seaduse

§ 824 lõike 9 tähenduses. Eelnõus on VPTS §-i 824 muudetud, kuid lõige 9 säilitatakse, kuna

see on sätestatud MIFID2 mõistete hulgas, artiklis 4(1)(62), mis tuleb üle võtta. IFS-s on

eelnõuga kavas sõnastada püsiva andmekandja mõiste IFS tähenduses, kuna ka direktiiv

2009/65/EÜ (UCITS) sätestab selle mõiste artiklis 2(1)(m). Põhimõtteliselt on MIFID2 ja

UCITS mõistete sisu sama, kuid UCITS nimetab selles investorit, ja VPTS klienti. Investori

tähendus on avatud IFS § 12 lg 1 punktis 6. Mõiste viitamata defineerimine lihtsustab seaduse

kasutamist ning aitab vältida seaduse muutmist, kui direktiivi või VPTS tekst tulevikus muutub.

Eelnõuga muudetakse IFS § 115 lõiget 9 Eelnõus on IFS § 115 lõikes 9 kavas asendada sõna „mitteomakapitaliväärtpaberid“ sõnaga

„võõrkapitaliväärtpaberid“. Mitteomakapitaliväärtpaberite mõistet ei ole IFS-s rohkem

kasutatud, seda ei ole kordagi kasutatud ka VPTS-s ega eelnõus, kuid, lähtudes pandikirjade

määratlusest IFS eelmises redaktsioonis, on selle mõistega ilmselt soovitud asendada sõna

„mittekapitaliväärtpaber“. Eelnõus on selle asemel kavas kasutusele võtta termin

võõrkapitaliväärtpaber (vt VPTS § 2 lõike 6 muutmise selgitust). Seega on IFS § 306 lõikes 9

tehtud vastav parandus.

Eelnõuga muudetakse IFS § 131 lõiget 4 IFS § 131 lõike 4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „eelnimetatud riigi reguleeritud

väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis“ tekstiosaga „eelnimetatud riigis

korraldatavas kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses, põhjustel, mida on

selgitatud seoses VPTS § 3 muutmisega.

Eelnõuga muudetakse IFS § 306 lõiget 9

IFS § 306 lõikes 9 on asendatud tekstiosa „investeerimisteenuste ja

investeerimiskõrvalteenuste“ tekstiosaga „investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste“, kuna see

muudatus on kavas teha läbivalt kõigis seadustes (vt VPTS § 40 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse IFS § 309 lõiget 8 IFS § 309 lõige 8 viitab VPTS sätetele, mida kohaldatakse fondivalitsejale investeerimisteenuse

või kõrvalteenuse osutamisel. Eelnõus on vastavalt VPTS-s kavandatavatele muudatustele

korrigeeritud ka IFS § 309 lõikes 8 loetletud viiteid. Lisaks on lõike 8 sõnastuses muudetud

investeerimiskõrvalteenuse nimetust, asendades selle sõnaga „kõrvalteenus“.

Samuti on eelnõus täpsustatud, et lõikes 8 loetletud sätted kohalduvad fondivalitsejatele üksnes

§-s 307 nimetatud, mitte kõigi investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisel.

151

Fondivalitsejal on õigus osutada üksnes teatud investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid. IFS

§ 309 lõike 8 kehtiva sõnastuse kohaselt võiks aga fondivalitseja mis tahes investeerimisteenuse

osutamisel lähtuda selles piiratud määras viidatud kohustustest. Kui fondivalitseja võiks

osutada mis tahes investeerimisteenust, kohalduksid talle ka kõik vastavad VPTS sätted.

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6(4) ja 2011/61/EL artikli 6(6) alusel on kohaldatavate MIFID1

artiklite ringi piiratud (viidatud on MIFID1-le, kuna MIFID2 ei ole veel rakendunud), nii et

fondivalitsejale kohalduvad vaid MIFID1 artiklid 2(2), 12, 13 ja 19, ning seda põhjusel, et ka

fondivalitseja õigus investeerimisteenuseid osutada on piiratud.

Eelnõus on kavas loetleda IFS § 309 lõikes 8 eelnimetatud MIFID1 artiklitele vastavate

MIFID2 artiklite 2(2), 15, 16, 24 ja 25 põhjal ajakohastatud VPTS sätted, kuna eelnõu eesmärk

on viia Eesti õigus, sh IFS, vastavusse MIFID2-ga. Nii on lõikes 8 loetletud ka need sätted, mis

on üle võetud MIFID2 artikli 16 lõikeid 3 ja 8–10 (MIFID1 art 13) ning artikli 24 lõiget 9

(MIFID1 art 19) täpsustavast delegeeritud direktiivist, mis rakendub alates jaanuarist 2018,

nagu ka MIFID2.

Kui neid direktiivi sätteid on täpsustatud muude delegeeritud aktide või rakendusaktidega, siis

kohalduvad ka need fondivalitsejale, ning otse kohaldatavatena ei ole neid komisjoni määrusi

loetelus nimetatud, piirdudes üldise viitega. Näiteks MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr

2017/565 artikli 1 kohaselt kohaldatakse fondivalitseja suhtes määruse II peatükki, III peatüki

1.–4. jagu, artikli 59 lõiget 4, artiklit 60 ning 6. ja 8. jagu ning sel määral, mil need nimetatud

sätetega seonduvad, I peatükki, III peatüki 9. jagu ja IV peatükki vastavalt direktiivi

2009/65/EÜ artikli 6 lõikele 4 ja direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõikele 6.117 Samuti kohalduvad

fondivalitsejale MIFIRi artiklid 40–42, kui fondivalitseja tegeleb väärtpaberite, sh

investeerimishoiust väljatöötamise ja turustamisega, jms, mis tema tegevusse puutub.

Selgitusena eelmises lõigus antud loetelu kohta, näiteks 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 2 ei ole

Eesti õigusesse üle võetud, kuna sellega keelatud õiguste andmine Eesti õigusega ette nähtud

ei ole. Seoses MIFID1 artikliga 12 (MIFID2 art 15) on loetelus viidatud VPTS §-le 93

(investeerimisühingu aktsia- ja algkapital). Kuna MIFID2 artikli 24 lõikes 1 nõutakse ka artikli

25 järgimist, on loetelu vastavalt täiendatud, lisades viited § 791 lõigetele 2 ja 4 ja §-le 872.

Lisaks kohaldatakse eelnõu kohaselt fondivalitsejale MIFID2 artikleid 17 ja 23, mille järgimist

on nõutud MIFID2 artiklis 16. Seega kohaldatakse fondivalitsejale ka huvide konfliktide ja

sobivuse või asjakohasuse hindamise nõudeid, ning lisaks algoritmkauplemise ja DEA

pakkumisega seotud nõuded VPTS §-des 8215 ja 8216.

Üksnes viide korralduste parima täitmise nõuetele (§-d 873–876), on loetelust välja jäetud.

Korralduste täitmine ei ole asjakohane portfelli valitsemise ja nõustamise puhul. Fondivalitseja

seda teenust UCITS artikli 6 alusel osutada ei tohi, ja korralduste täitmise teenust osutatakse

vastava investeerimisteenuse osutaja poolt, kes korralduste parima täitmise reegleid peab

järgima.

Samuti on loetelust on välja jäetud viide §-dele 821, 827, 828, 853 ja 8813, mis on kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada.118

Eelnõuga kohaldatakse seega fondivalitsejale, kes osutab IFS §-s 307 nimetatud

investeerimisteenust või kõrvalteenust, VPTS § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 811, 823, 824, 826, §-

117 http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2017.087.01.0001.01.EST&toc=OJ:L:2017:087:FULL 118 NB! Kui säte on kehtetuks tunnistatud põhjusel, et muutub MIFID2 rakendumisel otsekohalduvaks, siis võib

see ka edaspidi fondivalitsejale kohalduda (vt seletuskirja lisas 2 viidatud otsekohalduvate õigusaktide

kohaldamisala).

152

des 829–8216, § 85 lõikes 1, § 852, §-des 854–872, 88–884, 891, 90, 901, 93 sätestatut ning nende

täpsustamiseks või rakendamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatut.

Lisatud on §-d 829–8214 (tootejuhtimise nõuded), mis on üle võetud delegeeritud direktiivist,

mis täpsustab MIFID2 artiklit 16(3), samuti §-d 854–857 (teenuste osutamisel tasu või hüve

saamine kolmandalt isikult ja andmine kolmandale isikule), mis on üle võetud delegeeritud

direktiivist, mis täiendab artiklit 24(9) ning viidatud on ka VPTS §-dele 881–884, mis on VPTS-

i üle võetud algselt MIFID1 rakendusdirektiivist, kuid mis on MIFID2 paketis paigutatud

delegeeritud direktiivi ja säilitatakse seega VPTS-s, täpsustades MIFID2 artikli 16 lõikeid 8–

10 (vara hoidmine ja kaitse, TTCA keeld).

Viimase muudatusena on IFS § 309 lõikest 8 välja jäetud selles loetletud VPTS

väärteokoosseisud: § 2371−23713, 23715, 23716, 23727 ja 23736−23750. Väärtegude kohtuvälise

menetluse ja kohtumenetluse korra sätestab väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS).

Väärteokoosseisu kohaldamine seadusega, ehk ilma keelatud tegu tuvastamata ja karistuse

sobivust hindamata ei vasta VTMS-s sätestatud põhimõtetele. Kui fondivalitsejale kohaldatakse

mingit kohustust, ja tema tegu selle kohustuse täitmisel või täitmata jätmisel vastab VPTS-s

kirjeldatud väärteokoosseisule, kohaldab vastavat koosseisu, ehk selles sätestatud karistust

fondivalitsejale inspektsioon. Lisaks on VPTS väärteokoosseise eelnõuga muudetud,

täiendatud ja ajakohastatud (vt vastavate muutmispunktide selgitusi), nii et IFS § 309 lõikes 8

antud loetelu ei ole enam ajakohane.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks IFS § 353

IFS § 353 sätestab nõuded fondivalitseja tegevisiku isiklikule tehingule, mis sisult kordab

VPTS §-i 823. IFS-i § 353 kehtestati (vaatamata sellele, et IFS § 309 lõikes 8 on VPTS § 823

kohaldamisele viidatud), tuginedes direktiivi 2009/65/EÜ rakendusdirektiivi 2010/43/EÜ

artiklile 13.

Eelnõus on kavas IFS § 353 kehtetuks tunnistada. Samuti on kavas kehtetuks tunnistada VPTS

§ 823 lõiked 2–6, säilitades sellest paragrahvist vaid lõike 1, mis vastab MIFID2 artikli 16

lõikele 2 (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja

lisa 2). VPTS § 823 kohaldub edaspidi, nagu ka täna, fondivalitsejale IFS § 309 lõike 8 alusel.

Muud samal teemal ette nähtud nõuded kohalduvad nii investeerimisühingule kui

fondivalitsejale edaspidi MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklite 2 (punktid 1

ja 3a), 28 ja 29 alusel.

MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 1 kohaselt kohaldatakse fondivalitsejale

määruse teatud sätteid, muu hulgas selle peatükki 2, vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6

lõikele 4 ja direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõikele 6. Seega, kui IFS § 309 lõikes 8 on viidatud

VPTS § 823 kohaldamisele fondivalitseja suhtes ja lisaks kohaldatakse fondivalitsejale ka

eelpool nimetatud delegeeritud määruse artikleid 2, 28 ja 29, puudub vajadus IFS § 353

säilitamiseks.

Ka selles viidatud VPTS § 825 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, ja VPTS § 1886

kehtetuks tunnistav seaduseelnõu jõustub 17. aprillil 2017, kuna ka selles sätestatud norm

kehtib juba täna otsekohalduva turukuritarvituse määruse (EL) nr 596/2014 koosseisus. Ka on

fondivalitseja tegevus selliselt kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ rakendusdirektiivi 2010/43/EÜ

artikliga 13, mis viitab praegu veel MIFID1 ja selle rakendusdirektiivile, kuna MIFID2 ise ei

ole veel rakendunud. Kui fondivalitsejale kohaldatakse samu nõudeid mis on sätestatud

rakendusdirektiivis, on siseriiklik õigus rakendusdirektiiviga vastavuses. Eelnõu eesmärk on

viia Eesti õigus vastavusse MIFID2 seadusandlikus paketis sätestatud nõuetega, mis

rakenduvad jaanuarist 2018.

153

Eelnõu §-ga 6 muudetakse karistusseadustikku.

Karistusseadustikus on eelnõuga kavas täiendada §-des 398 ja 3981 sätestatud süüteokoosseise

määruse (EL) nr 596/2014 artiklite 14 ja 15 kohaseks rakendamiseks nii, et nende alusel saab

jätkuvalt karistada siseteabe alusel kauplemise ja turumanipulatsiooni eest, kuid mõlemal juhul

ka katse eest sellist tegu toime panna.

Vastavalt KarS § 27 lõikele 1 on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele. Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab tegemata teo,

mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks (lg 5). Eelnõuga

korrigeeritakse määruse rakendamise seniseid meetmeid. Vastavalt KarS § 251 on väärteokatse

karistatav üksnes KarS-s või muus seaduses sätestatud juhtudel. KarS kehtiva sõnastuse alusel

seega väärteokatse eest karistada ei saa, ja seda ongi kavas eelnõuga korrigeerida.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse krediidiasutuste seadust.

Eelnõuga muudetakse KAS § 2 lõiget 4

KAS § 2 kehtestab seaduse kohaldamisala. Lõikes 4 on loetletud sätted, mida kohaldatakse

krediidiasutusele investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisel. Lõike 4 esimene lause on

kavas eelnõuga ümber sõnastada, ühe põhjusena, selles kasutatud investeerimisteenuste ja

kõrvalteenuste nimetuse muutmiseks, nagu on muudetud VPTS § 40 lõikes 2 (vt vastava

muutmispunkti selgitusi). Samuti on kavas eelnõus ajakohastada lõikes 4 loetletud VPTS sätete

viiteid, kuna eelnõus on tehtud VPTS-s hulgaliselt muudatusi. Kehtivas seaduses on viidatud

VPTS § 69 lõikes 6, §-des 811–821, 823–826, 828 ning 83–832, peatükkides 10., 131. ja 181. ja

VI osas ning nende rakendamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatule.

Krediidiasutusele kohaldatavate MIFID2 sätete loetlemisel on eelnõus tuginetud MIFID2 artikli

1 lõikele 3, mille kohaselt krediidiasutusele tuleb kohaldada artiklites 2(2), 9(3), 14, 16–20; II

osa 2. peatükki, v.a. artikli 29(2) teine lõik; II osa 3. peatükki, v.a. artikli 34 lõiked 2 ja 3 ning

artikli 35 lõiked 2–6 ja 9 ning artikleid 67–75, 80, 85 ja 86.

MIFID2 artikli 2 lõiget 2 ei ole Eesti õigusesse üle võetud, kuna sellega keelatud õiguste

andmine Eesti õigusega ette nähtud ei ole. Artiklile 9(3) vastavad VPTS § 79 lõiked 5–8,

artiklile 14 VPTS § 54 lõike 1 p 14, artiklile 16 vastavad §-d 811, 823, 826, §-des 829–8214, §

88–881, 90, 901, artiklile 17 §-d 8215–8216, artiklitele 18–20 VPTS 181. peatükk.

MIFID2 II osa 2. peatükk jaguneb osaks 1, mille artiklitele 21–23 vastavad § 48 lõige 4, § 230

lg 1 ja 6, § 2303 ja 824; osa 2 artiklitele 24–30 vastab VPTS peatükk 10, sh artiklitele 25(1) ja

24(10) vastab § 791 lõiked 2 ja 4, artiklile 29 vastab VPTS peatükk 131, artiklile 30 vastab §

461; osa 3 artiklitele 31 ja 32 vastavad VPTS peatükid 17 ja 181, sh osa 4 artiklile 33 vastab

VPTS § 1635. Välja on jäetud viide artikli 29 lõike 2 teisele lõigule, mis on siseriiklik

valikuvõimalus lubada investeerimisagendil hoida kliendi raha ja väärtpabereid ja mida Eestis

kasutatud ei ole.

MIFID2 II osa 3. peatükk sisaldab artikleid 34–38. Artiklitele 34 ja 35 vastavad VPTS § 45, §

47–49, 65, 69, 70, artiklile 36 vastab § 1341, artiklile 37 vastavad § 132, 1381, 1631 ja 221 ning

artiklile 38 vastavaid keelavaid sätteid Eesti seadustes ei ole. Välistatud on artikli 34 lõiked 2

ja 3, millele vastab VPTS § 651 ning artikli 35 lõiked 2–6, millele vastab VPTS § 64 ja artikli

35 lõige 9, millele vastab VPTS § 232 lõige 1 ja § 2362 lõige 11.

154

MIFID2 artiklitele 67–75, 80, 85 ja 86 vastab VPTS 21. peatüki 6. jagu ja seaduse 6. osa. Osad

vasted nendele sätetele asuvad teistes seadustes, mida krediidiasutusele kohaldatakse ka ilma

neid KAS §-s 2 nimetamata (näiteks edasikaebamise õigus menetlusseadustikes,

tarbijavaidluste kohtuväline organ ehk artikli 75 vaste TKS-s, teatud sanktsioonid KarS-s jne).

Kehtiva § 2 lõike 4 sõnastusest on välja jäetud viited §-dele 821, 828, 831, mis on kavas eelnõuga

kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811 lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust

ja seletuskirja lisa 2). Säilitatud on viited §-dele 82, 83, 832, mis kehtestavad üldnõuded sise-

eeskirjade, sisekontrolli süsteemi ja siseauditi olemasoluks. Lisatud on sätteid, mis seostuvad

MTF või OTF korraldamisega, nagu § 132, § 1341, 1381, § 221 ja peatükk 17. Need viited võib

lugeda kaetuks ka VPTS peatüki 181 kohaldamisega, milles on omakorda viidatud paljudele

reguleeritud turu korraldamisega seotud sätetele, mis kohalduvad ka MTF ja OTF korraldajale.

Seega, investeerimisteenust või investeerimisteenuse kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele

kohaldatakse eelnõuga VPTS § 45, § 461, § 48, § 49 § 54 lõike 1 punktis 14, § 65, 69, 70, § 79

lõiked 5–8, § 791 lõiked 2 ja 4, §-d 811, 82, 823–832, § 132, § 1341, 1381, § 221, peatükkides

10, 131, 17 ja 181, 21. peatüki 6. jaos, seaduse 6. osas ning nende täiendamiseks või

rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. Näiteks MIFID2

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 1 lõike 2 kohaselt tuleb selles määruses

investeerimisühingu nimetamisel arvesse võtta ka krediidiasutust.

Eelnõuga täiendatakse KAS §-i 2 lõikega 5

KAS-i § 2 täiendatakse lõikega 5, et kohaldada krediidiasutusele investeerimishoiuste

pakkumise, müügi ja soovitamisega seoses VPTS § 47 lõikes 7 sätestatut, ehk selles sättes

toodud loetelu VPTS sätetest, mis sellisel juhul kohalduvad. Loetelu VPTS sätetest ei ole

paigutatud KAS § 2 lõikesse 5, sest see on ka VPTS 3. osa kohaldamisala erand, ehk teatud

kohustuste senisest laiem rakendamine investeerimisühingute suhtes (vt täpsemalt VPTS § 47

lõike 7 lisamise selgitusest). Samuti ei ole laiendatud nende sätete võrra KAS § 2 lõike 4 esimest

lauset, mis kohaldub krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisel, kuna lõige 5

kohaldub üksnes investeerimishoiuse turustamisel (vt ka KAS § 891 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse KAS § 13 lõiget 1

KAS § 13 reguleeritakse krediidiasutuse tegevusloaga seonduvat. Lõikes 1 on asendatud

investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse nimetus, samal põhjusel nagu on muudetud ka VPTS §

40 lõiget 2 (vt vastava muutmispunkti selgitust).

Eelnõuga täiendatakse KAS § 191 lõikega 6

KAS § 191 sätestab üldised alused, kuidas krediidiasutus teises riigis tegutseda võib. Kuigi

krediidiasutuse põhitegevuseks on hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine, võib ta sama

tegevusloa alusel osutada ka investeerimisteenuseid, sh teistes riikides. Eelnõuga lisatakse §-le

191 lõige 6, mis sätestab, et juhul krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid välisriigi

agendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 2. jaos

investeerimisühingu kohta sätestatut. Teatud elemendid selles viites kordavad KAS § 2 lõike 4

esimeses lauses sätestatut (vt vastava muutmispunkti selgitust).

Eelnõuga täiendatakse KAS-i § 206 lõikega 5

KAS § 206 sätestab üldised alused, kuidas välisriigi krediidiasutuse Eestis tegutseda võib. KAS

§ 206 täiendamine lõikega 5 on kavas samal eesmärgil nagu § 191 täiendamisel lõikega 6. Ehk

juhul kui teise lepinguriigi krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid

investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki

3. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.

155

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KAS § 89 lõige 11

KAS § 89 reguleerib krediidiasutuse kliendi kaitseks rakendatavaid meetmeid. Lõikes 11

viidatakse VPTS § 827 kohaldamisele, mis reguleerib investeerimisühingu kliendi kaebuste

lahendamise korda. Osundatud säte on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada (vt VPTS § 811

lõigete 1–3, 5–8 jt sätete kehtetuks tunnistamise selgitust ja seletuskirja lisa 2). Samuti ei ole

kavas säilitada KAS § 89 lõiget 11, sest õigusselguse huvides tuleks sellised viited koondada §

2 lõikesse 4. Vastav kohustus kohaldub aga investeerimisteenust osutavale krediidiasutusele

edaspidi otsekohalduva MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 alusel, mille artikli 1

lõike 2 kohaselt on selles määruses investeerimisühingu nimetamisel mõeldud ka

krediidiasutust.

Eelnõuga muudetakse KAS § 891

KAS § 891 sätestab nõuded kliendi teavitamisele investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja

selle sobivuse hindamisele. Kogu paragrahv on siseriiklik lahendus, VPTS nõuete

kohaldamiseks ka klientidele investeerimishoiuste müügi ja soovitamisele, kuna tavajuhul

investeerimisteenuse osutamisega kaasnevad kohustused ei kohalduks, sest investeerimishoiust

ei käsitata väärtpaberina.119 Edaspidi sellise erandi tegemiseks vajadust ei ole, kuna MIFID2

artikli 1 lõikes 4 on loetletud nõuded, mida investeerimisühingud ja krediidiasutused peavad

edaspidi järgima oma klientidele investeerimishoiuste müümisel ja soovitamisel. Neid nõudeid

kohaldatakse krediidiasutustele KAS § 4 lõike 5 ja VPTS § 47 lõike 7 alusel (vt vastavate

muutmispunktide selgitusi). Hoiuseid saavad kaasata vaid krediidiasutused ja seepärast on

investeerimishoiuse mõiste kavas säilitada KAS-s. Kuid eelnõuga on kavas seda mõistet muuta,

et viia see vastavusse MIFID2 struktureeritud hoiuse tähendusega.

KAS § 891 lõikes 2 määratletud investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intress sõltub

osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara

väärtusest või selle muutusest.

MIFID2 artiklis 4(1)(43) määratletud struktureeritud hoiusena mõistetakse direktiivi

2014/49/EL120 artikli 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiust, mis on tähtaja lõppemisel täielikult

väljamakstav sellistel tingimustel, et intressi või lisaintressi kas makstakse või on selle

maksmine ohus, vastavalt valemile, mis võtab arvesse järgmisi tegureid:

a) indeks või indeksite kombinatsioon, välja arvatud muutuva intressimääraga hoiuste puhul,

mille tootlus on otseselt seotud selliste intressimäära-indeksitega nagu Euribor või Libor;

b) finantsinstrument või finantsinstrumentide kombinatsioon;

c) kaup või kaupade kogum või muu materiaalne või immateriaalne mitteasendatav vara või

d) valuutakurss või valuutakursside kombinatsioon.

Ülal viidatud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punkt 3 on üle võetud TFS §-ga 24, ja selle

kohaselt on hoius krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline

või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu, mille rahalist väärtust kajastab krediidiasutus

maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval

kontol. Samuti sätestatakse TFS § 24 lõikes 1, et krediidiasutus peab nõude põhisumma

õigusaktide või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma. Nii direktiiv

2014/49/EL kui TFS § 24 lg 31 on välistanud hoiuse mõiste alt muu hulgas nõuded, mille

põhiosa ei ole nimiväärtuses tagasimakstav.

119 Vt ka 2011.a seletuskirjast: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/79250d3d-d1da-ad16-7910-

19dee42271fc/ 120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta, http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0049

156

Investeerimishoiuse ja MIFID2 struktureeritud hoiuse mõisteid võrreldes ilmneb, et mõlemad

on tähtajalised hoiused, mille põhiosa on tagastatav. Investeerimishoiuse määratlemisel on

seejuures arvesse võetud vaid intressi saamise risk (intress sõltub osaliselt või täielikult

väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle

muutusest), struktureeritud hoiuse puhul võib kliendil olla nii intressi kui riskipreemia risk.

Riskipreemia on lisasumma, mille klient maksab täiendava riski võtmiseks, ehk soodsate

tingimuste esinemisel teenitava kasumi potentsiaalse võimendamise võimaluse eest. Hoiuse

põhiosa on tagastatav ka vaatamata riskipreemia maksmisega võetud riskile. Seega on mõlemal

juhul tegu hoiusega, mida kaasab krediidiasutus ja mis hüvitatakse vajaduse korral hoiuste

osafondi arvelt. Investeerimisühing hoiuseid kaasata ei saa, küll aga võib ta krediidiasutuse

hoitavat raha struktureerida ja investeerimisteenuste osutamise käigus soovitada või müüa.

KAS investeerimishoiuse mõiste kujundamise kaudseks eeskujuks oli 2009. aastal kavandatud

PRIIPs määruse varasem versioon.121 Võrreldes investeerimishoiuse ja MIFID2 struktureeritud

hoiuse mõistet PRIIPs määruses defineeritud PRIP-ga (packaged retail investment product),

ilmneb omakorda, et PRIP määratlus on laiem (või isegi veidi teine) kui mõlemad eelnevalt

kirjeldatud hoiused. 122 PRIP’ina käsitatakse iga investeeringut, sh struktureeritud hoiust (kuid

mitte tavalist hoiust), nagu ka väärpaberit, investeerimisriskiga elukindlustust vms toodet,

millega, sõltumata selle juriidilisest vormist, võib kaasneda kliendile tagastatava summa risk.

Kokkuvõttes on MIFID2 struktureeritud hoius tähenduselt kattuv, kuid laiem mõiste kui

investeerimishoius. Investeerimishoiuse mõiste kasutus on Eesti finantsteenuste turul levinud

ja selle säilitamiseks on kavas eelnõus teha muudatused, et KAS § 891 lõikega 2 oleks võimalik

üle võtta MIFID2 artikliga 4(1)(43) sätestatud definitsioon.

Eelnõus on KAS § 891 lõikes 2 täiendatud, et investeerimishoiusel võib olla ka riskipreemia,

mis sarnaselt intressile võib sõltuda osaliselt või täielikult väärtpaberi, indeksi, kauba, hoiuse,

valuuta, muu sarnase instrumendi või muu materiaalse või mittemateriaalse mitteasendatava

vara või nende kombinatsioonist või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.

Samuti on lisatud, et investeerimishoiusena ei käsitata muutuva intressimääraga hoiuseid, mille

tootlus on otseselt seotud intressimääraindeksiga, nagu Euribor või Libor. See tuleneb MIFID2

artikli 4(1)(43) punktis a tehtud välistusest, mille eesmärk ilmselt on, et selle hoiuse intressi

kõikumine toimub väga kontrollitult, ehk tegu on pigem tavalise hoiusega, mitte

investeeringuga.

KAS § 891 lõiked 3–8 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, sest nagu eespool selgitatud, on

MIFID2 artikli 1(4) alusel teatud investeerimisteenuste osutamise nõuete täitmine kavas muuta

kohustuslikuks ka seoses investeerimishoiuste turustamisega. Muu hulgas MIFID2 artikli 25

kohaldamine tähendab, et VPTS §-le 871 analoogsed nõuded KAS § 891 ei ole edaspidi enam

vajalikud, arvesse võttes ka PRIIPs määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

121 http://ec.europa.eu/internal_market/finservices-retail/docs/investment_products/20091215_prips_en.pdf 122 PRIP mõiste näib põhiosa tagasisaamise riski isegi eeldavat, kuigi PRIIPs määruse artiklis 2(2)(c) on määruse

kohaldamisalasse arvatud ka struktureeritud hoius, mille puhul definitsiooni kohaselt põhiosa tagastamise riski ei

ole. Ühe tõlgendusena võib PRIP definitsiooni mõista ka nii, et selles nimetatud „jaeinvestorile tagasimakstava

summa“ all tähendab põhiosa ja riskipreemiat, millest viimasega hoiustaja struktureeritud hoiuse puhul riskib.

PRIIPs määruse artikkel 4(1): „kombineeritud jaeinvesteerimistoode”– investeering, sealhulgas direktiivi

2009/138/EÜ artikli 13 punktis 26 määratletud eriotstarbeliste varakogumite või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2011/61/EL (19) artikli 4 lõike 1 alapunktis (an) on määratletud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste

poolt emiteeritud instrumendid, mille puhul jaeinvestorile tagasi makstav summa kõigub investeeringu õiguslikust

vormist olenemata, sest see sõltub alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole

ostnud jaeinvestor otse.

157

nr 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist, rakendumist 2018. aasta algusest (vt ka

VPTS § 85 lõike 2 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse KAS § 11514 lõiget 5

KAS § 11514 reguleerib krediidiasutuse varalise seisundi hindamist. Lõikes 5 on eelnõuga kavas

asendada seal nimetatud mitmepoolse kauplemissüsteemi mõiste terminiga „alternatiivturg“ (vt

ka VPTS § 3 muutmise selgitust).

Eelnõuga muudetakse KAS § 13414 pealkiri ja lõige 1

KAS § 13414 sätestab väärteokoosseisu teavitamiskohustuse rikkumine ning

investeerimishoiuse lepingu ja vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmise

eest krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhi, töötaja või krediidiasutuse või

välisriigi krediidiasutuse filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt KAS §-s 891 ja KoPS §-s

541 sätestatud tingimustel.

Kuna KAS § 891 lõiked 3–8 on kavas eelnõuga kehtetuks tunnistada, ja väärtpaberite ning

investeerimishoiuste turustamisel või soovitamisel VPTS-st tulenevate nõuete mittejärgimise

eest on kavandatud väärteokoosseisud VPTS-s (vt § 23713, investeerimisteenuse ja väärtpaberi

sobivuse või asjakohasuse hindamise nõuete rikkumine, samuti § 23759, väärtpaberi

väljatöötamise või turustamise nõuete rikkumine), mida saab kohaldada nii

investeerimisühingule kui ka krediidiasutusele VPTS § 47 lõike 7 ja KAS § 2 lõigete 4 ja 5

alusel, puudub vajadus säilitada vastavat väärteokoosseisu KAS-s.

Samuti on kavas KAS §-st 13414 välja jätta viide KoPS § 541 rikkumisele, sest IFS § 507 näeb

ette karistuse fondivalitseja või fondivalitseja huvides tegutseva muu isiku poolt KoPS §-s 541

sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest.123 Kui krediidiasutus turustab või soovitab

pensionifondi osakuid, siis ta tegutseb fondivalitseja huvides ja järelikult saab talle tema

kohustuste rikkumisel IFS § 507 alusel karistust kohaldada. Näiteks investeerimisühingu poolt

samade kohustuste rikkumise eest VPTS § 85 lõike 2 alusel (milles eelnõuga on tehtud

muudatused, nii et selles on säilitatud nõuded vaid kogumispensionide osakute suhtes)

väärteokoosseisu ette nähtud ei ole, kuid ka investeerimisühingut saab karistada IFS § 507

alusel.

Kuna KAS §-st 891 on kavas säilitada vaid lõiked 1 ja 2, on ka KAS §-s 13414 säilitatud

väärteokoosseis vaid § 891 lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustuse rikkumise eest.

Lisaks on koosseisust välja jäetud selles nimetatud subjektid, põhjustel, mida on selgitatud

VPTS § 2379 muutmisel.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse tulumaksuseadust.

Tulumaksuseaduse paragrahvi 171 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „mitmepoolses

kauplemissüsteemis“ tekstiosaga „alternatiivturul väärtpaberituru seaduse § 3 lõike 3

tähenduses“, seoses vastava mõiste muutmisega VPTS-s (vt VPTS § 3 muutmise selgitust).

Eelnõu §-ga 9 muudetakse võlaõigusseadust.

123 KoPS § 541 on muutmisel, vt kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0bfee034-7028-4019-b674-0b19e56230fc#zTB7BDKs

158

VÕS § 403 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenuse“ sõnaga

„kõrvalteenuse“, mis on läbivaks muudatuseks VPTS-s jt seadustes (vt VPTS § 40 lõike 2

muutmise selgitust).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus on kasutusele võetud uusi ja võõrsõnalisi termineid, mida ei ole kehtivas seaduses

varem samal kujul või üldse kasutatud. Näiteks:

VPTS § 2 lõigetes 5 ja 6 on asendatud mõisted kapitaliväärtpaber ja mittekapitaliväärtpaber

mõistetega oma- ja võõrkapitaliväärtpaber;

VPTS § 2 lõike 11 punktis 2 (MIFID2 lisa 1, C.5) on asendatud tärminlepingu mõiste

forvardlepinguga ning kaaluda võiks ka intressimääralepingu mõiste asendamist

intressiforvardiga;

VPTS §-s 3 on kasutusele võetud termin „kauplemiskoht“;

VPTS §-s 3 on mitmepoolne kauplemissüsteem ümber nimetatud alternatiivturuks ja

kasutusele võetud uus nimetus „võõrkapitaliväärtpaberite kauplemiskoht“;

VPTS § 40 lõikes 2 ja läbivalt on investeerimiskõrvalteenus asendatud sõnaga

„kõrvalteenus“.

Kõiki ülaltoodud valikuid on pikemalt põhjendatud vastavates muutmispunktides. Lisaks on

eelnõus üle võetud mitmeid MIFID2-s kasutatud mõisteid (algoritmkauplemine,

välkkauplemistehnika, kasvuturg jne), mida on samuti selgitatud vastavate muudatuste juures.

5. EELNÕU KOOSKÕLA EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE, TEISTE

SEADUSTE, EL ÕIGUSE JA EESTI VABARIIGI JÕUSTUNUD

VÄLISLEPINGUTEGA.

Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega,

MIFID2-ga, delegeeritud direktiiviga ja EV jõustunud välislepingutega. Täpsema ülevaate

eelnõu vastavusest artiklite kaupa annab seletuskirja lisas 1 esitatud võrdlustabel.

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsile (2011),124 jpm

allikatele, millele on viidatud joonealustes märkustes. Nendes materjalides analüüsitakse ja

põhjendatakse MIFID2-ga tehtud muudatusi, mistõttu need annavad hea ülevaate muudatuste

kujunemisest.

6. SEADUSE MÕJUD

6.1. Turuülevaade

6.1.1. Üldist

Finantsturu võib üldjuhul jaotada klassikaliseks pangandusturuks ja pangandusväliseks turuks

ehk kapitali- või väärtpaberituruks.

Väärtpaberiturg viib kokku sarnaste huvidega isikud, kes soovivad kas kapitali kaasata või seda

efektiivselt paigutada, toetades nii kapitali paremat jaotumist ja seeläbi majanduse kasvu ning

124 Arvutivõrgus: http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/isd/mifid/SEC_2011_1226_en.pdf

159

töökohtade loomist. Äriühingu eesmärkide saavutamisel ja kasvuvõimaluste realiseerimisel on

väärtpaberiturg oluliseks alternatiiviks näiteks pangalaenule või riiklikul või erainitsiatiivil

põhinevatele rahastamisvõimalustele, millest viimastel aastatel on esile kerkinud näiteks

veebipõhine ühisrahastamine. Samuti pakub väärtpaberiturg olulist väljundit investoritele,

kellel on soov leida alternatiivseid võimalusi oma raha efektiivseks kasutamiseks.

Väärtpaberituru efektiivne toimimine mõjutab kogu majanduse funktsioneerimist. Viimaste

aastate tagasilöögid ülemaailmses majanduses on suurendanud huvi pangandussektori väliseid

alternatiivseid rahastamisvõimalusi pakkuvate kapitaliturgude vastu. Ülemaailmne võlakriis ja

EL pankade karmistuvad kapitalinõuded on muutnud ettevõtetel oma tegevuse laiendamiseks

pangalaenude saamise järjest keerulisemaks. Väljakujunenud kapitalituruga majandused, mis

pakuvad ettevõtetele laienemiseks pangandusturust oluliselt mitmekesisemaid rahastamise

võimalusi, muutuvad tulevikus tõenäoliselt pangandusturu kesksetest majandustest

konkurentsivõimelisemateks.

Kapitaliturgude edendamine on EL lähiaastate üheks olulisemaks prioriteediks. Seetõttu on ka

Komisjon koostanud ulatusliku tegevusplaani, mille üldine eesmärk on tagada ettevõtetele

tõhus ligipääs pangandussektori välisele kapitaliturule. Sellega soovitakse suurendada

tööhõivet, tõsta riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet, suurendada majanduses loodavat

lisandväärtust jne.

Kapitaliturgude arendamine seondub ka mitmete Eesti riigi ettevõtluspoliitika eesmärkidega.

Eesti Ettevõtluspoliitika 2007–2013 toob ühe prioriteetse valdkonnana välja ettevõtete

investeeringute toetamise. Samuti on kapitalile ligipääsu parandamine üheks eesmärgiks nii

Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ kui ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas 2012–2015.

Eesti riik on seadnud üheks eesmärgiks ka ettevõtlussektori konkurentsivõime tõstmise.

Kapitaliturgudel on nimetatud eesmärkide elluviimisel oluline roll, sest need võimaldavad:

ettevõtetel tegevuse laiendamiseks raha kaasata;

suurendada investorite võimalusi vabade vahendite ettevõtetesse paigutamiseks;

luua investoritele tingimused tehtud edukast investeeringust väljumiseks börsi kaudu

(järelturg).

Nimetatud eesmärkide täitmisel toetatakse investeeringuid majandusse, luuakse uusi töökohti,

toetavatakse innovatsiooni, tugevdatakse konkurentsi jne.

6.1.2. Eesti väärtpaberiturg

Võrreldes teiste EL liikmesriikidega võib Eesti kapitalituru ökosüsteemi pidada

kujunemisjärgus olevaks. Eestis ei ole veel välja kujunenud laiapõhjalist investorite keskklassi,

pikaajalise kogemusega riskikapitali fondivalitsejaid ja väga palju suure ühingujuhtimise

kogemusega ettevõtjaid. Pangandusturu väliselt Eesti ettevõtjad väga palju omakapitali ei

kaasa. Krediidiasutuste kasvavad hoiusemahud osundavad, et potentsiaalsed investorid ei näe

investeerimises majanduslikult tasuvat või ka piisavalt usaldusväärset alternatiivi.

Investeerimisega kaasnevad riskid ja majanduse negatiivsed väljavaated on pärssinud

investorite huvi otsida pangahoiusest kasumlikumaid võimalusi oma raha paigutamiseks,

pidurdades majanduskasvu.

Rahvusvahelises võrdluses võib pidada Eesti ettevõtete rahastamise taset iseloomustavaid

kapitaliturgude suhtarve tagasihoidlikeks. Kohalik väärtpaberiturg on nii mahu kui ka

aktiivsuse poolest väike. Börsikapitalisatsiooni suhe SKT-sse näitab, millises ulatuses on

ettevõtetel olnud võimalik rahastamiseks pankade väliselt kapitaliturgudelt raha kaasata.

Samuti näitab see suhtarv, millised on kohalike investorite (näiteks pensionifondide ja

160

kindlustusseltside) võimalused Eesti ettevõtetesse investeerida. Eesti on vastavate näitajatega

EL ja OECD riikidest kordades madalamal kohal. 2012. a oli Eesti vastav näitaja 10,3%, EL ja

OECD riikides oli see vastavalt 60,3% ning 84,1% (vt joonist 1).

Emiteeritud võlakirjade ja börsil noteeritud aktsiate kogukapitalisatsioon SKT-sse on Eestis

võrreldes teiste EL liikmesriikidega üks väiksemaid EL-s (vt joonist 1), moodustades 2014.

aasta augusti lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot ehk 12% SKT-st.

Joonis 1. Eesti kapitaliturg rahvusvahelises võrdluses. Allikas: Maailmapanga

andmebaas

NASDAQ OMX Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis, mille kaudu

toimub väärtpaberitega kauplemiseks vajaliku keskkonna haldamine, tehingukorralduste

sobitamine, väärtpaberitehingute arveldamine ja ettevõtete noteerimine.

2016. aastal tõusis Nasdaq OMX Tallinna börsiindeks 19,63% tasemele 1075,50 punkti.

Kuigi aasta 2016 oli poliitiliselt ebastabiilne, ei mõjunud Brexit ja USA presidendivalimiste

ümber toimuv aktsiaturgudele aasta lõikes negatiivselt. Brexit’i tõttu kukkusid küll lühiajaliselt

järsult aktsiate hinnad üle Euroopa, kuid taastusid pea sama kiirelt.

Euroopa suurimaid ettevõtteid kajastav EURO STOXX 50 indeks tõusis eelmisel aastal 0,70%

tasemele 3267,52 punkti. USA peamine indeks S&P 500 kerkis aga aastaga 9,5%, kuna

investorid panustasid ettevõtete maksukoormuse ja regulatsioonide vähendamisele. Euroopa

suurimaid ettevõtteid kajastav EURO STOXX 50 indeks tõusis 0,70%. Ameerika Ühendriikide

peamine indeks S&P 500 kerkis aga 9,5%.

Kauplemisaktiivsus Tallinna börsil kasvas võrreldes möödunud aastaga ning kogukäive oli

159.3 miljonit eurot, mis on 11.2 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastal.

161

Aastaga tõusid põhinimekirjas enim Silvano Fashion Group aktsia (+131,25%) ja Nordecon

aktsia (26.67%). Suurimateks langejateks osutusid möödunud aastal Skano Group aktsia

(- 37,33%) ja Baltika aktsia (-17,25%).

Aasta oodatumaks sündmuseks Tallinna börsil oli LHV Group aktsiate noteerimine, mis

suurendas nii kauplemisaktiivsust kui ka turukapitalisatsiooni. Uue võimalusena lisandus

investoritele kaubelda börsil kaubeldava fondiga, noteeriti kinnisvarafond Baltic Horizon Fund.

Turukapitalisatsioon

Tallinna Börsi turukapitalisatsioon oli 2016. aasta lõpus 2,30 miljardit eurot (2015. aasta lõpus

1.89 mld eurot). Võrreldes 2016 aastaga suurenes turukapitalisatsioon 401 miljoni euro võrra.

Põhiosa turukapitalisatsiooni suurenemisse andis aasta jooksul aset leidnud aktsiate hindade

tõus ning ka LHV Group aktsiate noteerimine.

Graafik 1. Tallinna börsi turukapitalisatsioon 2000–2016. aastatel. Allikas:

Finantsinspektsioon

Kauplemisstatistika

2016 aasta lõpu seisuga oli Tallinna Börsi põhinimekirjas noteeritud 14 ettevõtte aktsiad ning

lisanimekirjas 2 aktsiat. Lisaks oli noteeritud 1 aktsia alternatiivturul First North. Võlakirjaturul

oli noteeritud 3 korporatiivvõlakirja ning lisaks 1 võlakiri alternatiivturul.

2016 aastal tehti Tallinna börsil aktsiatega 51,170 tehingut, mis on 4,2% rohkem kui aastal 2015

(49,129 tehingut). Tallinna börsi käive 2016 aastal oli 159,3 miljonit eurot, mis on 7,6% rohkem

kui aastal 2015 (148,1 m eurot).

Kõige aktiivsemalt kaubeldi eelmisel aastal Tallink Grupi aktsiatega, millele järgnesid Olympic

Entertainment Group ja Tallinna Vesi aktsiad. Aasta lõpu seisuga oli Tallinna börsil 19 liiget.

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

eu

r m

ld

Aasta

Turukapitalisatsioon

162

Graafik 2. OMXT indeks aastal 2016. Allikas: Finantsinspektsioon

Kõige aktiivsemad börsiliikmed Tallinna börsil käibe poolest olid 2016 aastal SEB Pank

(39,47%) ja Swedbank (25,61%). Tehingute arvu poolest oli aga aktiivseim börsi liige LHV

Pank (35,25% tehingutest).

Graafik 3. Börsiliikmete osakaal Tallinna Börsil 2016. aastal. Allikas:

Finantsinspektsioon

840

890

940

990

1040

1090

1.0

1.2

016

1.0

2.2

016

1.0

3.2

016

1.0

4.2

016

1.0

5.2

016

1.0

6.2

016

1.0

7.2

016

1.0

8.2

016

1.0

9.2

016

1.1

0.2

016

1.1

1.2

016

1.1

2.2

016

Ind

eks

OMXT indeks 2016

SEB Pank39%

Swedbank26%

LHV Pank26%

Teised9%

Turuosa Tallinna börsil 2016 (käive)

163

Graafik 4. Enimkaubeldud aktsiad Tallinna Börsil 2016. aastal. Allikas:

Finantsinspektsioon

Eesti Väärtpaberikeskus (EVK)

2016 aasta lõpuks oli EVK-s Tallinna börsil kaubeldavate väärtpaberitega kontosid 24 441 tk

(aasta varem 21 050 tk). Hüppeliselt suurenes kontode arv juunis peale LHV Group aktsiate

noteerimist.

Börsiinvestorite päritoluriikide hulgas suurenes möödunud aastal Eesti investorite osakaal

61,1%-lt 63,5%-ni. Teisena olid esindatud Luksemburgi päritolu investorid (8,2%), kellele

järgnesid Kaimanisaared (7,8%) ja Holland (4,2%).

Joonis 2. OMX Tallinna börsi indeks (OMXT) võrdluses OMX Riia, OMX Vilniuse ja

OMX Balti võrdlusalusega 2016. aastal. Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus

Tallink Grupp; 61

Olympic Entertainment

Group; 36

Tallinna Vesi; 15

Silvano Fashion Group; 13

Tallinna Kaubamaja Grupp;

12

Teised; 22

Enimkaubeldud aktsiad käibe poolest 2016 a (EUR m)

164

Investeerimisühingud

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide

müügiga. Valdavalt osutatakse investeerimisteenuseid väljaspool Eestit, mis tähendab avatust

vastavus-, operatsiooni- ja maariskidele. Investeerimisühingute hallatav kliendivara maht

kasvas 2016. aasta IV kvartalis 20%, tõustes 1,1 miljardi euroni. Investeerimisühingute varad

kasvasid samal perioodil 15%, s.o. 47 miljoni euroni ja kvartali kasum 3,7 miljoni euroni (aasta

lõikes 2,6 miljonit eurot). Netotulu teeniti aasta lõikes ligikaudu samas määras nagu 2015.

aastal. Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli 2016. aasta lõpus aasta baasil 6,9%.125

Joonis 3. Investeerimisühingute 2016. aasta IV kvartali näitajad. Allikas:

Finantsinspektsioon

Eesti kaubatuletisinstrumentide turg

Eestis kaubatuletisinstrumentide turgu ei eksisteeri, kuna siin ei töödelda peale põlevkiviõli

ühtegi toorainet sellises mahus, mille ostu- ja müügihuvid oleks võimalik mõistlike kuludega

Eestisse koondada (see võib olla asjakohane ka põlevkiviõli puhul). Tõenäoliselt kasutatakse

kaubatuletisinstrumente näiteks põllumajandussektoris (vilja müük, jmt), energiasektoris,

toiduainetööstuses (õlletootmise toorainete ostmine), metsatööstuses, põlevkiviõlitööstuses jm,

kuid tehingud tehakse välisturgudel või otse osapoolte vahel, mistõttu need ka statistikas ei

kajastu ning nende kohta keskne info puudub. Tehingute kogumaht ei ole tõenäoliselt samuti

märkimisväärne, arvestades Eesti finantsturu kogumahtu.

Eesti kaubatuletisinstrumentide turu kohta 2016.a lõpu seisuga ametlikku statistikat ei ole, kuna

kauplemisteabehoidlate andmestikule ligipääsu IT-projekt on alles arendamisjärgus.

Kauplemisteabehoidlate infole parema ligipääsu saamisel peaks ka tuletisinstrumentide

tehingute kohta saadav statistika paranema.

6.2. Eelnõu peamiste meetmete mõjuanalüüs

6.2.1 Üldisem taust

MIFID2 seadusandlik pakett on äärmiselt laiaulatuslik, nii oma mahult kui mõjult. On arvatud,

et MIFID2 põhimõtteline mõju on suurem kui isegi Brexit’il või Trump’i USA presidendiks

valimisel, põhjusel, et it changes the way the City works.126

125 https://www.fi.ee/public/investeerimisuhingud_IV_kv_2016.pdf 126 https://www.ft.com/content/c7b9153a-c22f-11e6-81c2-f57d90f6741a

165

Uuringu kohaselt on 40 suurima globaalselt tegutseva investeerimisühingu ja 400

varahaldusettevõtja MIFID2 nõuete rakendamisega seoses kantavad kulud 2017. aastal kokku

hinnanguliselt umbes 2,1 miljardit USA dollarit.127 Üle poole investeerimisühingute eelarvest

on ette nähtud investorite kaitse tõhustamisele, varahaldusettevõtjate kulud aga tehingutest

raporteerimisele ja läbipaistvusnõuetele, mis tulenevad MIFIRist.

Samuti toovad erinevad kauplemiskohad juba praegu turule uusi korralduste sobitamise

mudeleid, mis tuginevad muu hulgas just regulatiivsetele piirangutele, koondades näiteks

korraldusi suurte kogustena kauplemiseks. See viitab, et MIFID2 mõjutab turul uute

innovatiivsete lahenduste tekkimist.128

Eesti mastaabis on aga selliseid mõjusid keeruline tõsikindlalt hinnata. Paljude meetmete mõju

võib ilmneda alles aastate jooksul. Näiteks väikeste ja keskmiste ettevõtete kasvuturu loomise

võimalus võiks küll mõjutada kohaliku väärtpaberituru atraktiivsust, kauplemisaktiivsust,

kasumlikkust jms, kuid seda saab täpsemalt hinnata üksnes juhul, kui selline kauplemiskoht siin

luuakse. Kapitaliturgudel kaasatud vahendite kaudu mõjutaks väärtpaberiturul toimuv laiemalt

riigi majanduskeskkonda.

Seni OTC kaubeldud väärtpaberite jm instrumentide, näiteks kaubatuletisinstrumentide

MIFID2 reguleerimisalasse toomise mõju, mis avaldub läbi teavitamiskohustuste ja

järelevalvele allutamise, ei pruugi Eestis ilmneda põhjusel, et selliste instrumentidega

kauplemise maht ei ole ka praegu märkimisväärne ja täiendavate kohustuste lisandumisel see

vähemalt esialgu tõenäoliselt ei kasva. Kui kõrgema riskiga tehingud tehakse näiteks teises

riigis asutatud emaettevõtja kaudu, võib muudatuste tegelik mõju olla tunnetatav pigem selles

teises riigis. Seepärast puuduvad nii vastav statistika kui ka mõõtmisandmed senise

halduskoormuse kohta võrdlemiseks ja oodatava muutuse prognoosimiseks. Seletuskirja

punktis 6.2.2 on seepärast analüüsitud praktikas suurimat arvu turuosalisi ja investoreid

puudutavaid muudatusi.

Oluliseks erinevuseks võrreldes senise regulatsiooniga on asjaolu, et paljud MIFID2

kohustused puudutavad nii investeerimispangandust kui varahaldust (vastavalt sell-side ja buy-

side ehk nn müügipool ja ostupool, kellest esimene keskendub vara turustamisele ja teine vara

akumuleerimisele).

Ostupool võib MIFID2 kohaldamisalasse sattuda näiteks teatud investeerimisstrateegiate

rakendamisel, mille tulemusel teda võidakse käsitada SI-na, kellele kohalduvad erinevad

hinnaläbipaistvuse nõuded. Arvestades, et EMIR-i määrusele vastav tuletistehingutest

raporteerimine klientide eest on praktikas üsna keerukas ja et protsesside mittetoimimisel

ähvardab teenusepakkujat pidevalt sanktsioonide kohaldamise oht, on ostupoolel ilmselt raske

leida teenusepakkujaid MIFIRi alusel kehtestatud raporteerimiskohustuse täitmiseks.129 Nende

täitmiseks vajalike operatsioonide ülesehitamise keerukus võib kaasa tuua märgatava OTC

kauplemise vähenemise, nii et kauplemine hakkab varasemast enam toimuma

kauplemiskohtades, sest ka kauplemiskoha korraldaja peab täitma läbipaistvusnõudeid. Samas

võib sellega kaasneda varahaldajate tehingukulude kasv.130

Piltlik ülevaade nii ostu- kui müügipoolele kohalduvate teemade ringist on toodud joonisel 4

(vt allpool). Sellelt nähtub, et MIFID2 ja sellega kaasnevate vahetult kohaldatavate aktide

127 https://cdn.ihs.com/www/pdf/counting-the-cost-of-mifid-ii.pdf 128 http://regulation.fidessa.com/2017/04/21/mifid-ii-%e2%80%93-a-catalyst-for-innovation/ 129 https://www.bloomberg.com/professional/blog/biggest-regulatory-change-ever-coming-year-ready/ 130 http://www.pensionseurope.eu/system/files/2012%20-

%20EFRP%20Position%20Paper%20%20MiFID%20II_MiFIR%20-%20final%20-%202012-05-04.pdf

166

teemade ulatus mõjutab investeerimisühingu ärifunktsioone igakülgselt (müük, operatsioonid,

riskijuhtimine, vastavuskontroll jpm). Lisaks põimuvad MIFID2 nõuded paljude teiste

finantsvaldkonda reguleerivate nõuetega, näiteks tavakliendi toodete kohta põhiteabe esitamise,

kindlustusvahenduse, tuletisinstrumentidega kauplemise ja fondivalitsemise valdkonnas. Seega

on MIFID2 seadusandlik pakett ja sellega kaasnevad muudatused turuosalistele tõsiseks

väljakutseks, niivõrd kui see puudutab nende ärimudelit.

167

Joonis 4. MIFID2 paketi mõju investeerimisühingu ärifunktsioonidele. Allikas: www.KPMG.co.uk (2014)

168

6.2.2 Eelnõu mõjud

Investeerimisteenuste ja väärtpaberituru õiguslik reguleerimine mõjutab eelkõige

investeerimisteenuse pakkujaid, fondihaldureid, inspektsiooni ja investoreid. Eestis tegutseb

kolm investeerimisühingut, kes osutavad oma teenuseid üldjuhul piiriüleselt teistes riikides.

Investeerimisteenuseid osutavad ka pangad.

Eelnõu ettevalmistamise käigus konsulteeriti suuremate turuosalistega (Eesti Pangaliiduga), et

hinnata, millised on teenusepakkujatele MIFID2 rakendamisega seoses tekkivad kulud, sh

näiteks IT-alased, tööjõukulud, teenusega seotud tegevuste edasiandmisega seotud kulud jms.

Samuti uuriti mõju teenuseosutajate olemasolevatele teenustele, näiteks kas uute nõuete ja

kohustustega kaasneb halduskoormuse kasv (raporteerimiskohustused jms), olulise tuluallika

kadumine, ärimudeli ümberkujundamine, vajadus olemasolevaid või ka uusi teenuseid sisse

osta, teatud teenuste pakkumisest loobuda, teenuste hinda tõsta vms.

Tagasisidet paluti ka positiivsete mõjude kohta, näiteks kui pikemas perspektiivis võib tekkida

võimalusi tööjõukulusid vähendada, efektiivsemalt teenuseid pakkuda, või kui on oodata

halduskoormuse vähenemist, teenuste kättesaadavamaks muutumist, kohaliku väärtpaberi- ja

investeerimisteenuste turu arengut soodustavaid meetmeid või efektiivsemat investorite huvide

kaitset.

Et lähtuda eelnõu mõjude hindamisel objektiivsetest võrdlusandmetest, paluti andmed

võimalusel välja tuua (vähemalt avalikult kaubeldavate väärtpaberitega turuosaliste poolt)

võrdluses eelmiste aastate näitajatega.

Päringule saadud vastused koondas inspektsioon ja need on lisatud käesolevale seletuskirjale

lisana 3. Sisendit andis 5 turuosalist, kellest üks Eestis investeerimisteenuseid ei osuta.

Arutelude käigus selgus, et turuosaliste hinnangul ei ole MIFID2 võimalikku mõju äritulemile

võimalik prognoosida, ja isegi kui seda on tehtud, ei soovitud avaldada numbrilisi näitajaid, mis

võivad olla ärisaladuseks.

Saadud sisendi põhjal ei ole seega võimalik eelnõu mõju analüüsida. Kuid sisendi põhjal

ilmnesid mõningad turuosaliste hinnangud. Näiteks arvas kolm vastanut neljast, et MIFID2

paketi rakendamise kulud on kõrged. Halduskoormuse tõusu hindas keskmiseks kaks vastanut

ja kaks hindas seda kõrgeks. Mõju kasumi vähenemisele on madal kuni keskmine. Tegevuste

sisseostmise või edasiandmise vajadust hinnati kolmel juhul neljast keskmiseks. Senistest

äritegevustest loobumist hinnati erinevalt, kahel juhul nähti selle mõju keskmisena. Positiivset

mõju nähakse pigem madala või mitteeksisteerivana, sh investorkaitse tõstmise meetmete

puhul.

Käesolevale seletuskirjale on lisatud mõjude hindamise küsimustik turuosalistelt

täiendavate andmete saamiseks (seletuskirja lisa 4).

Eelnõu eesmärkide saavutamise meetmed mõjutavad väga vähe järgmisi valdkondi:

1) regionaalareng;

2) sotsiaalvaldkond;

3) riigi julgeolek ja välissuhted;

4) elu- ja looduskeskkond;

5) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus.

169

Järgnevalt on analüüsitud eelnõu peamiste eesmärkide saavutamise meetmete mõju

majandusele ja muid otseseid või kaudseid mõjusid.

Meede nr 1:

Kliendi teavitamine investeerimisteenusega seoses saadud või antud hüvedest ja

tasudest

ÜLDIST

Eelnõus on täiendatud kliendi teavitamise nõudeid seoses investeerimisühingu ja teiste

isikute vahel makstavate hüvede ja tasudega (inducements). Sellised tasud ja hüved on

mõeldud finantsvahendajatele stiimulina teatud toodete või teenuste müügi edendamisel ja

need võivad olla väga erinevad. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav

investeerimisühing saada suuremat vahendustasu või soodustusi selle eest, et ta omandab

kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusel peab

investeerimisühing sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Kliendil on õigus teada, milliseid kulutusi tehakse tema portfelli arvelt, ja miks.

Lisaks peab investeerimisühing kaaluma, kas sellised tasud parandavad kliendile osutatava

teenuse kvaliteeti, tuues muu hulgas tuntavat kasu ka kliendile, mitte üksnes

investeerimisühingule. Nii saavad kliendid paremini aru investeerimisühingul teenuse

osutamise käigus tekkida võivatest huvide konfliktidest.

Teatud tüüpi investeerimisnõustamise ja portfellivalitsemise teenuse osutamisel on selliste

tasude saamine või andmine keelatud. Selliseid teenuseid osutab investeerimisühing kliendi

usaldatud volituse alusel, näiteks kui investeerimisühing koostab omal äranägemisel kliendi

väärtpaberiportfelli. Nendes tingimustes on investeerimisühingu oma huvides saadavad või

makstavad täiendavad tasud ja sellele tuginevad valikud väga tõenäoliselt konfliktis kliendi

huvidega, mille tulemusel ei pruugi kliendile osutatav teenus olla tema parimates huvides.

Juhul kui investeerimisühing saab nende teenustega seoses tasu, peab ta need klientidele

tagastama. Keelatud on tasusid või hüvesid saada ka väärtpaberiga seotud korralduse

kauplemiskohta edastamise eest.

KAASNEV MÕJU

Mõju valdkond I

Mõju ulatus

tervikuna, sh

mõju ulatus

majandusele:

väike

Meetmete tulemusena võib investeerimishuvi Eesti turu vastu kasvada,

kuid mitte oluliselt, kuna pigem mõjutab seda majandusolukord ja turu

üldine konkurentsivõime. Muudatustega kaasneb teenuste osutajatele

teatud halduskoormuse kasv.

Mõju valdkond

II

Mõju

väärtpaberituru

osalistele:

TEENUSEPAK

KUJAD ja

INVESTORID

väike

Meetmed puudutavad peamiselt investeerimisühingute

portfellivalitsemise teenuse ja investeerimisnõustamise kliente.

Klientide arv ei ole teada. Eelnõu mõju teenusepakkujate müügituludele

on pigem väheoluline. Kuid eeldada võib, et tulud võivad langeda, kui

saadavaid või antavaid tasusid tuleb hinnata ja avaldada. Samuti võib

eeldada teatavat teenustasu tõusu väheneva tulu arvelt, juhul kui tulu

väheneb. Kuid meetme sisu tagab, et investeerimisühing tegutseks

kliendi huvidest lähtuvalt ja sellega seoses võib samuti eeldada, et

investoritele on meetme mõju positiivne.

Mõju investoritele ja teenusepakkujatele on seega väike.

Mõju valdkond

III

Mõju riigiasutustele puudub. Inspektsiooni tegevust ei rahastata

riigieelarvest. Inspektsiooni tegevust finantseerivad pangad ja teised

170

131 http://www.fi.ee/public/2015_aastaaruande_kinnitamine_otsus.pdf

RIIGIASUTUS

ED

järelevalvesubjektid. Teenuseosutajatele kehtestatud nõuete

täpsustamise ja laiendamisega seoses võidakse algatada rohkem

järelevalve- ja väärteomenetlusi, mis võib suurendada töökoormust,

kuid selleks vajalikud tööprotsessid on valdavalt juba sisse seatud ja

olulist muutuse vajadust ega tööjõukulu kasvu selles ette näha ei ole.

Inspektsiooni aastaraamatu kohaselt oli Inspektsiooni tööjõukulu oli

2015. aastal 3 252 000 eurot (2014. aastal 2 942 000 eurot).

Inspektsiooni 2015. aasta eelarve ülejääk 1 185 092,41 eurot.131 2016.

aasta kohta ei ole need andmed käesoleva seletuskirja ettevalmistamise

ajal veel avaldatud.

Eeldatavalt ei ole ette näha eelnõu tõttu Inspektsiooni tööjõukulude ega

järelevalvetasude kasvu, samuti ei prognoosita halduskoormuse kasvu.

Mõjutatud

sihtrühma

suurus:

väike

Sihtrühma kuuluvad isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid. Eestis

tegutseb 3 investeerimisühingut ja teadaolevalt pakub

investeerimisteenuseid ka 5 panka. Meede võib mõjutada ka

fondivalitsejaid ja varahaldusettevõtjaid.

Mõju esinemise

sagedus:

väike

Kuna tasud ja hüved seonduvad üldiselt investeerimisteenustega, on

need pigem levinud portfellihalduse ja investeerimisnõustamise puhul.

Kuid Eesti isikute investeerimisalane teadlikkus on madal. Pigem

eelistatakse investeerimisele hoiuseid. Seega ei saa investeerivate

klientide arv olla väga suur.

Ebasoovitavate

mõjude risk:

väike

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem kaudne. Investeerimisteenuste

turul tegutsemine on ka seni olnud tugevalt reguleeritud ja seotud

kõrgete vastavusriskidega, mistõttu eelnõuga kehtestatud meetmed

tõenäoliselt ei mõjuta teenuseosutajaid teenuse osutamisest loobuma.

Seega on meetme ebasoovitava mõju risk väike.

KOKKUVÕTE MÕJU OLULISUSEST

Meetme mõju tervikuna majandusele on väheoluline, kuna Eesti investeerimisteenuste

turg on väike ja klientide investeerimisalane teadlikkus madal.

Kuna meetmete rakendamisega olulisi mõjusid ei kaasne, ei ole kavas läbi viia

täiendavat analüüsi (uuringuid, andmete kogumist) mõju avaldumise kohta.

Meede nr 2:

Väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuet kehtestamine

ÜLDIST

Eelnõuga on määratletud väärtpaberite ja investeerimishoiuste väljatöötamise, heakskiitmise

ja klientidele turustamise nõuded, mida kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele

ja turustamisele. Kehtiv seadus selliseid nõudeid ette ei näe. Investeerimisühing võib kehtiva

seaduse alusel emiteerida väärtpabereid ja müüa neid või teise investeerimisühingu

emiteeritud väärtpabereid nii, et ei rakendu ka avaliku pakkumise korraldamise nõuded,

näiteks märkides väärtpabereid oma klientidele. Selline müügitegevus ei pruugi piisavalt

arvestada klientide huvidega. Tooted muutuvad järjest keerulisemaks ja kliendil on keeruline

mõista, kas väärtpaber tegelikult vastab tema eesmärkidele.

171

132 http://www.fi.ee/public/2015_aastaaruande_kinnitamine_otsus.pdf

Eelnõuga kavandatud nõuete eesmärk on huvide konfliktide parem haldamine. Väärtpaberite

väljatöötamine ja klientidele turustamine peab tervikuna toimuma läbimõeldult, kliendi huve

arvestavalt ja investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, nii et klientidele pakutakse üksnes

selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele. Eelnõuga

kavandatud muudatuste tulemusel on suurendatud investeerimisühingu vastutust, nõudes, et

toodete turustamisel arvestatakse kliendi eesmärkide ja omadustega.

Investeerimisühing peab analüüsima väärtpaberi või investeerimishoiuse elutsükli

võimalikke arenguid, ja vältima nii kliendi jaoks asjatult ebasoodsaid tulemusi.

KAASNEV MÕJU

Mõju valdkond I

Mõju ulatus

tervikuna, sh

mõju ulatus

majandusele:

väike

Meetmete tulemusena võib investeerimishuvi Eesti turu vastu kasvada,

kuid mitte oluliselt, kuna pigem mõjutab seda majandusolukord ja turu

üldine konkurentsivõime. Muudatustega kaasneb teenuste osutajatele

teatud halduskoormuse kasv.

Mõju valdkond

II

Mõju

väärtpaberituru

osalistele:

TEENUSEPAK

KUJAD ja

INVESTORID

väike

Meetmed puudutavad peamiselt investeerimisühingute

portfellivalitsemise, kuid ka erinevate muude teenuste kliente. Näiteks

investeerimishoiuse ostuks ei pea kliendil olema investeerimisteenuste

osutamise kokkulepet. Puudutatud klientide koguarv ei ole teada.

Eelnõu mõju teenusepakkujate müügituludele on pigem väheoluline.

Kuid eeldada võib, et tulud võivad langeda, ja kaasnev halduskoormus

tõusta, kuid mitte oluliselt, sest investeerimisühingute, pankade ja

fondivalitsejate tegevus on ka praegu tugevalt reguleeritud ja nõutavad

uued töökorrad ei ole sellega võrreldes väga kaalukas kohustuste mahu

kasv. Samuti võib eeldada teatavat teenustasu tõusu väheneva tulu

arvelt, juhul kui tulu väheneb. Meetmega tagatakse, et

investeerimisühing tegutseks kliendi huvidest lähtuvalt ja sellega seoses

võib samuti eeldada, et investoritele on meetme mõju positiivne.

Muudatuste tulemusena võidakse edaspidi kliendile pakkuda vähem

keerukamaid instrumente, mis esmapilgul vähendab kliendi valikuid,

kuid pakutavad tooted vastavad samas paremini kliendi huvidele. Ka

lisanduv läbipaistvus on kliendile kasulik. Näiteks fondiosaku

väljatöötaja ning edasimüüjate ja turustajate vahel toote sihtrühmale

kaasnevate kulude ja tasude kohta vahetatav teave võib parandada

konkurentsi fonditurul, vähendades kliendi jaoks fondiosakute

omamisega seonduvaid kulusid.

Mõju investoritele ja teenusepakkujatele on seega väike.

Mõju valdkond

III

RIIGIASUTUS

ED

Mõju riigiasutustele puudub. Inspektsiooni tegevust ei rahastata

riigieelarvest. Inspektsiooni tegevust finantseerivad pangad ja teised

järelevalvesubjektid. Teenuseosutajatele kehtestatud nõuete

täpsustamise ja laiendamisega seoses võidakse algatada rohkem

järelevalve- ja väärteomenetlusi, mis võib suurendada töökoormust,

kuid selleks vajalikud tööprotsessid on valdavalt juba sisse seatud ja

olulist muutuse vajadust ega tööjõukulu kasvu selles ette näha ei ole.

Inspektsiooni aastaraamatu kohaselt oli Inspektsiooni tööjõukulu oli

2015. aastal 3 252 000 eurot (2014. aastal 2 942 000 eurot).

Inspektsiooni 2015. aasta eelarve ülejääk 1 185 092,41 eurot.132 2016.

172

aasta kohta ei ole need andmed käesoleva seletuskirja ettevalmistamise

ajal veel avaldatud.

Eeldatavalt ei ole ette näha eelnõu tõttu Inspektsiooni tööjõukulude ega

järelevalvetasude kasvu, samuti ei prognoosita halduskoormuse kasvu.

Mõjutatud

sihtrühma

suurus:

väike

Sihtrühma kuuluvad isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid. Eestis

tegutseb 3 investeerimisühingut ja teadaolevalt pakub

investeerimisteenuseid ka 5 panka. Meede võib mõjutada ka

fondivalitsejaid ja varahaldusettevõtjaid.

Mõju esinemise

sagedus:

väike

Eesti isikute investeerimisalane teadlikkus on madal. Pigem eelistatakse

investeerimisele hoiuseid. Seega ei saa investeerivate klientide arv olla

väga suur.

Ebasoovitavate

mõjude risk:

väike

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem kaudne. Investeerimisteenuste

turul tegutsemine on ka seni olnud tugevalt reguleeritud ja seotud

kõrgete vastavusriskidega, mistõttu eelnõuga kehtestatud meetmed

tõenäoliselt ei mõjuta teenuseosutajaid teenuse osutamisest loobuma.

Seega on meetme ebasoovitava mõju risk väike.

KOKKUVÕTE MÕJU OLULISUSEST

Meetme mõju tervikuna majandusele on väheoluline, kuna Eesti investeerimisteenuste

turg on väike ja klientide investeerimisalane teadlikkus madal.

Kuna meetmete rakendamisega olulisi mõjusid ei kaasne, ei ole kavas läbi viia

täiendavat analüüsi (uuringuid, andmete kogumist) mõju avaldumise kohta.

Meede nr 3:

Väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine

ÜLDIST

Kliendi korralduste parimal võimalikult viisil täitmise kohustus on üks turu terviklikkuse

tagamise põhialuseid. Et saavutada kliendi korralduse täitmisel kliendi jaoks parim võimalik

tulemus, muu hulgas seoses korralduse täitmisega kaasnevate kulude ja tasudega, tuleb

investeerimisühingul eelnõu kohaselt uuendada ja täiendada oma tööprotsesse ja

tegutsemisstrateegiaid. Lahenduse reformimine oli vajalik, et soodustada konkurentsi, tõsta

korralduste täitmise standardeid ja suurendada investori kaitse huvides läbipaistvust.

Eelnõu kohaselt peab investeerimisühing teatama kliendile, millises kauplemiskohas

korraldus täideti ja andma üldisema ülevaate ka oma peamistest korralduse täitmise kohtadest

ja seal pakutava teenuse kvaliteedist. Parima täitmise reeglid peavad olema kliendile

arusaadavad ja nendest kinnipidamist tuleb vajadusel inspektsioonile tõendada. Näiteks tuleb

kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine,

juhul kui see erineb. Samuti võib nii klient kui järelevalveasutus soovida mõista, miks on

investeerimisühing muutnud oma peamiste täitmiskohtade ringi. Kolmandatelt isikutelt

korralduste täitmiskohta edastamise eest tasude ja hüvede saamine ei ole lubatud, sest see ei

oleks kooskõlas huvide konfliktide haldamise nõuetega.

KAASNEV MÕJU

Mõju valdkond I

Mõju ulatus

tervikuna, sh

mõju ulatus

majandusele:

Meetmete tulemusena võib investeerimishuvi Eesti turu vastu kasvada,

kuid mitte oluliselt, kuna pigem mõjutab seda majandusolukord ja turu

üldine konkurentsivõime. Muudatustega kaasneb teenuste osutajatele

teatud halduskoormuse kasv.

173

133 http://www.fi.ee/public/2015_aastaaruande_kinnitamine_otsus.pdf

väike

Mõju valdkond

II

Mõju

väärtpaberituru

osalistele:

TEENUSEPAK

KUJAD ja

INVESTORID

väike

Meetmed mõjutavad peamiselt investeerimisteenuse osutajate poolt

klientide korralduste täitmise ja edastamise teenuse osutamist, kuid

mitte oluliselt, sest see teenus ei oma Eestis tegutsevate

universaalpankade tegevuses tõenäoliselt väga kaalukat rolli. Eelnõu

mõju teenusepakkujate müügituludele on pigem väheoluline. Kuid

eeldada võib, et tulud võivad mingil määral langeda, sest meede

soodustab konkurentsi Eestis tegutsevate kliendi korralduste täitjate

vahel, kuna kliendil tekib erinevate teenusepakkujate poolt korralduste

täitmise kvaliteedi võrdlemise võimalus. Samas on piisavalt teadlike

klientide arv selleks tõenäoliselt liiga madal, et klientide eelistused

turuolukorda tõsiselt muudaks. Samuti võib eeldada teatavat teenustasu

tõusu väheneva tulu arvelt, juhul kui tulu väheneb. Kuid meetme sisu

tagab, et investeerimisühing tegutseks kliendi huvidest lähtuvalt ja

sellega seoses võib samuti eeldada, et investoritele on meetme mõju

positiivne. Klientide arv ei ole teada.

Mõju investoritele ja teenusepakkujatele on seega väike.

Mõju valdkond

III

RIIGIASUTUS

ED

Mõju riigiasutustele puudub. Inspektsiooni tegevust ei rahastata

riigieelarvest. Inspektsiooni tegevust finantseerivad pangad ja teised

järelevalvesubjektid. Teenuseosutajatele kehtestatud nõuete

täpsustamise ja laiendamisega seoses võidakse algatada rohkem

järelevalve- ja väärteomenetlusi, mis võib suurendada töökoormust,

kuid selleks vajalikud tööprotsessid on valdavalt juba sisse seatud ja

olulist muutuse vajadust ega tööjõukulu kasvu selles ette näha ei ole.

Inspektsiooni aastaraamatu kohaselt oli Inspektsiooni tööjõukulu oli

2015. aastal 3 252 000 eurot (2014. aastal 2 942 000 eurot).

Inspektsiooni 2015. aasta eelarve ülejääk 1 185 092,41 eurot.133 2016.

aasta kohta ei ole need andmed käesoleva seletuskirja ettevalmistamise

ajal veel avaldatud.

Eeldatavalt ei ole ette näha eelnõu tõttu Inspektsiooni tööjõukulude ega

järelevalvetasude kasvu, samuti ei prognoosita halduskoormuse kasvu.

Mõjutatud

sihtrühma

suurus:

väike

Sihtrühma kuuluvad isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid. Eestis

tegutseb 3 investeerimisühingut ja teadaolevalt pakub

investeerimisteenuseid ka 5 panka.

Mõju esinemise

sagedus:

väike

Eesti isikute investeerimisalane teadlikkus on madal. Pigem eelistatakse

investeerimisele hoiuseid. Seega ei saa meetmest puudutatud

investeerivate klientide arv olla väga suur. Investeerimisteenuse osutaja

seisukohalt puudutab meede klientide korralduste täitmise ja edastamise

teenuse osutamist, kuid see teenus ei oma Eestis tegutsevate

universaalpankade tegevuses tõenäoliselt väga kaalukat rolli.

Ebasoovitavate

mõjude risk:

väike

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem kaudne. Investeerimisteenuste

turul tegutsemine on ka seni olnud tugevalt reguleeritud ja seotud

kõrgete vastavusriskidega, mistõttu eelnõuga kehtestatud meetmed

tõenäoliselt ei mõjuta teenuseosutajaid teenuse osutamisest loobuma.

Seega on meetme ebasoovitava mõju risk väike.

KOKKUVÕTE MÕJU OLULISUSEST

174

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU

OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD

Seadusega ei kaasne riigi ega kohalike omavalitsuste tegevusi ega otseseid kulusid riigi ega

kohalike omavalitsuse üksuste eelarve tasandil.

8. RAKENDUSAKTID

Eelnõuga on kavas kehtetuks tunnistada VPTS § 92, mille tulemusel muutub kehtetuks ka selle

volitusnormi alusel antud rahandusministri määrus „Klientidele teabe ja aruannete esitamise

nõuded seoses investeerimisteenuste osutamisega“, RT I, 09.11.2010, 10. Määruse kehtetuks

tunnistamise põhjuseks on samade normide kehtestamine MIFID2 delegeeritud aktides(vt ka

VPTS § 92 kehtetuks tunnistamise selgitust). Täiendavaid rahandusministri määrusi ei ole

eelnõu alusel kavandatud.

Ülevaade MIFID2 delegeeritud aktide kohta on avaldatud Euroopa Komisjoni veebilehel.134

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

MIFID2 avaldati 12. juunil 2014. a ja jõustus 20. päeval alates avaldamisest. Liikmesriikidel

on kohustus viia siseriiklik õigus direktiiviga vastavusse hiljemalt 03. juuliks 2017. a.

Käesolev seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeva päras Riigi Teatajas avaldamist.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks inspektsioonile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele, Eesti

Pangaliidule, Eesti Fondihaldurite Liidule, Eesti Pangale, Eesti Advokatuurile, Eesti

Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile ja NASDAQ Tallinna börsile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2017

(allkirjastatud digitaalselt)

134 https://ec.europa.eu/info/law/markets-financial-instruments-mifid-ii-directive-2014-65-eu/amending-and-

supplementary-acts/implementing-and-delegated-acts_en

Meetme mõju tervikuna majandusele on väheoluline, kuna Eesti investeerimisteenuste

turg on väike ja klientide investeerimisalane teadlikkus madal.

Kuna meetmete rakendamisega olulisi mõjusid ei kaasne, ei ole kavas läbi viia

täiendavat analüüsi (uuringuid, andmete kogumist) mõju avaldumise kohta.

175

Sven Sester

Rahandusminister

176

Lisa 1

VASTAVUSTABELID

Vastavustabel I

MIFID2

MIFID2

(Artikkel, lõige,

punkt)

Ülevõtmise

kohustus

(jah, ei,

valikuline)

MIFID2 rakendamiseks

kehtestatavad ja

olemasolevad Eesti

õigusaktid (pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)135

Kommentaarid

Art 1(1) Jah VPTS § 1 Kohaldamisala

Art 1(2) Jah VPTS § 1 Reguleerimisala

Art 1(3) Jah KAS § 2 lg 4

Art 1(4) Jah VPTS § 47 lg 7,

KAS § 2 lg 5

Art 1(5) Jah VPTS § 47 lg 6

Art 1(6) Jah VPTS § 1636 lg 2

Art 1(7) Jah VPTS § 3 lg 5

Art 2(a)–(c) Jah VPTS § 47 lg 1 p 1–3

Art 2(d) Jah VPTS § 47 lg 1 p 4, lg 11

ja 12

Art 2(1)(e) Jah VPTS § 47 lg 1 p 14

Art 2(1)(f) ja (g) Jah VPTS § 47 lg 1 p 5 ja 6

Art 2(1)(h) Jah VPTS § 47 lg 1 p 7

Art 2(1)(i) Jah VPTS § 47 lg 1 p 8

Art 2(1)(j) VPTS § 47 lg 1 p 9 ja lg

13

Art 2(1)(k) Jah VPTS § 47 lg 1 p 10

Art 2(1)(l) ja

(m)

N/A - Taani ja Itaalia

turuspetsiifilised erandid

Art 2(1)(n) Jah VPTS § 47 lg 1 p 15

Art 2(1)(o) Jah VPTS § 47 lg 1 p 16

Art 2(2) Jah - Selliseid õiguseid antud ei ole

Art 2(3) ja (4) Ei - Komisjoni ja ESMA

volitused

Art 3(1) Valikuline VPTS § 47 lg 3 ja 4 Osaliselt rakendatud

Art 3(2) Valikuline VPTS § 47 lg 3 ja 4 Osaliselt rakendatud

Art 3(3) N/A - Eeliseid ei ole kohaldatud

Art 3(4) ja (5) Ei - Komisjoni ja ESMA

volitused

Art 4(1)(1) Jah VPTS § 40 lg 1

Art 4(1)(1) teine

lõik jj

Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 4(1)(2) Jah VPTS § 43

Art 4(1)(3) Jah VPTS § 44

Art 4(1)(4) Jah VPTS § 43 lg 5

Art 4(1)(5) Jah VPTS § 43 lg 2

Art 4(1)(6) Jah VPTS § 43 lg 3

135 Arvesse võttes eelnõuga kavandatavaid muudatusi.

177

Art 4(1)(7) Jah VPTS § 61

Art 4(1)(8) Jah VPTS § 43 lg 4

Art 4(1)(9) Jah VPTS § 46 lg 1

Art 4(1)(10) Jah VPTS § 46 lg 2

Art 4(1)(11) Jah VPTS § 46 lg 3

Art 4(1)(12) Jah VPTS § 1635 lg 2

Art 4(1)(13) Jah VPTS § 1635 lg 1

Art 4(1)(14) Jah VPTS § 876 lg 4

Art 4(1)(15) Jah VPTS § 2

Art 4(1)(16) N/A -

Art 4(1)(17) Jah VPTS § 2 lg 2

Art 4(1)(18) Jah VPTS § 120 lg 3 ja 4

Art 4(1)(19) Jah VPTS § 3 lg 2

Art 4(1)(20) Jah VPTS § 886 lg 3, 5–8

Art 4(1)(21) Jah VPTS § 3 lg 2

Art 4(1)(22) Jah VPTS § 3 lg 3

Art 4(1)(23) Jah VPTS § 3 lg 4

Art 4(1)(24) Jah VPTS § 3 lg 1

Art 4(1)(25) Jah VPTS § 1631 lg 43

Art 4(1)(26) Jah VPTS § 8

Art 4(1)(27) Jah KAS § 3 lg 1

Art 4(1)(28) Jah IFS § 3 lg 1

Art 4(1)(29) Jah VPTS § 1191 lg 1

Art 4(1)(30) Jah ÄS136 § 384

Art 4(1)(31) Jah VPTS § 9 lg 1 ja 2

Art 4(1)(32) Jah VPTS § 82 lg 1

Art 4(1)(33) Jah VPTS § 82 lg 1

Art 4(1)(34) Jah VPTS § 81

Art 4(1)(35) Jah VPTS § 82 lg 2 ja 3

Art 4(1)(36) Jah VPTS § 54 lg 11

Art 4(1)(37) Jah VPTS § 54 lg 11

Art 4(1)(38) Jah VPTS § 1246 lg 8

Art 4(1)(39) Jah VPTS § 8215 lg 2

Art 4(1)(40) Jah VPTS § 8215 lg 3

Art 4(1)(41) Jah VPTS § 8216 lg 2

Art 4(1)(42) Jah VPTS § 87 lg 3

Art 4(1)(43) Jah KAS § 891 lg 2

Art 4(1)(44) Jah VPTS § 2 lg 1

Art 4(1)(45) Jah VPTS § 2 lg 31

Art 4(1)(46) Jah VPTS § 1371 lg 3

Art 4(1)(47) N/A - Viidatud MIFIR-ile VPTS §

1371 lõikes 3

Art 4(1)(48) N/A - Viidatud MIFIR-ile VPTS § 3

lõikes 4

Art 4(1)(49) N/A - MIFIR art 2(1)(29)

Art 4(1)(50) N/A VPTS § 2 lg 3 MIFIR art 2(1)(30)

Art 4(1)(51) N/A - EMIR art 2(1)

Art 4(1)(52)–

(54)

Jah VPTS § 1197

136 Äriseadustik

178

Art 4(1)(55) Jah VPTS § 781

Art 4(1)(56) N/A -

Art 4(1)(57) N/A -

Art 4(1)(58) Jah VPTS § 1636 lg 1 REMIT art 2(4)

Art 4(1)(59) N/A - Vt FIS § 47 lõike 1 punkti 6

lisamise selgitust

Art 4(1)(60) Jah VPTS § 1631 lg 8

Art 4(1)(61) N/A VPTS § 1631 lg 8

Art 4(1)(62) Jah VPTS § 824 lg 9

Art 4(1)(63) Jah VPTS § 1197 lg 1

Art 5(1) Jah VPTS § 48 lg 1, 51 lg 1

Art 5(2) Jah VPTS 120 lg 2

Art 5(3) Jah VPTS § 237 lg 1 p 3

Art 5(4) Jah VPTS § 781

Art 6(1) ja (2) Jah VPTS § 49 lg 1 ja 2

Art 6(3) VPTS § 64 lg 7 ja 65 lg 5

Art 7(1)–(3) Jah VPTS § 55 lg 1, § 551 lg

1–3, § 54 lg 1

Art 7(4) ja (5) Ei - ESMA volitused

Art 8 Jah VPTS § 58

Art 9(1) Jah VPTS § 79 lg 4 ja 5, §

791 lõige 2

Art 9(1) viitab CRD

artiklitele 88–91, mis on üle

võetud KAS-ga, teatud sätted

VPTS §-ga 79 (lõiked 4 ja 5).

Art 9(2) Valikuline VPTS § 79 lg 10 Osaliselt rakendatud. Valiku

täielikuks kohaldamiseks

peaks VPTS § 791 lõikest 2

välja jätma viite KAS § 49

lõikele 2.

Art 9(3),

esimene lõik

Jah VPTS § 79 lg 5

Art 9(3), teine

lõik, (a)–(c)

Jah VPTS § 79 lg 6 punktid

1–3

Art 9(3), kolmas

lõik

Jah VPTS § 79 lg 7

Art 9(3), neljas

lõik

Jah VPTS § 79 lg 8

Art 9(4) Jah VPTS § 79 lg 9

Art 9(5) Jah VPTS § 80

Art 9(6),

esimene lõik

Jah VPTS § 79 lg 4

Art 9(6), teine

lõik, punktid a

ja b

Valikuline - Valikut ei ole rakendatud

Art 10(1) Jah VPTS § 54 lg 1 p 4, 56 p

1–3 ja 6

Art 10(2) Jah VPTS § 56 p 6

Art 10(3) Jah VPTS § 234 lg 1

Art 11(1) Jah VPTS § 73, 75 lg 2

Art 11(2) Jah VPTS § 76 lg 5

Art 11(3) Jah VPTS § 78 lg 1 ja 4

179

Art 11(4) Jah VPTS § § 76 lg 1

Art 12 Jah VPTS § 741

Art 13 Jah VPTS § 72

Art 14 Jah VPTS § 54 lg 1 p 14

Art 15 Jah VPTS § 93

Art 16(1) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 16(2) Jah VPTS § 823 lg 1

Art 16(3) Jah VPTS § 824 lg 1

Art 16(3) teine

lõik

Jah VPTS § 829 lg 1 Vt ka delegeeritud direktiivi

vastavustabelit

Art 16(3)

kolmas lõik

Jah VPTS § 8211 lg 1

Art 16(3) neljas

lõik

Jah VPTS 8213 lg 1

Art 16(3) viies

lõik

Jah VPTS § 8214 lg 1

Art 16(3) kuues

lõik

Jah VPTS § 8214 lg 2

Art 16(3)

seitsmes lõik

Jah - Ei vaja ülevõtmist;

investeerimisühingu

kohustusi ei ole kitsendatud

Art 16(4) Jah VPTS §-st 811 lg 4,

esimene lause

Art 16(5) Jah VPTS § 826

Art 16(6) Jah VPTS § 90

Art 16(7) lõigud

1–3

Jah VPTS § 901 lg 1 ja 2

Art 16(7) neljas

ja viies lõik

Jah VPTS § 901 lg 3

Art 16(7) kuues

lõik

Jah VPTS § 901 lg 4

Art 16(7)

seitsmes lõik

Jah VPTS § 901 lg 5

Art 16(7)

kaheksas lõik

Jah VPTS § 901 lg 2 teine

lause

Art 16(7)

viimane lõik

Jah VPTS § 901 lg 6

Art 16(8) ja (9) Jah VPTS § 88 Vt ka delegeeritud direktiivi

vastavustabelit

Art 16(10) Jah VPTS § 88 lg 41 Vt ka delegeeritud direktiivi

vastavustabelit

Art 16(11) Jah VPTS § 90 lg 2

Art 16(11) teine

lõik

Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 16(11)

kolmas lõik

Ei - Teavitamiskohustus tekib

valikuõiguse rakendamisel

Art 16(12) Ei - Komisjoni volitusnorm

Art 17 Jah VPTS § 8215

Art 17(1)

viimane lause

Jah VPTS § 8215 lg 5

Art 17(2) Jah VPTS § 8215 lg 8–10

180

Art 17(2) kaks

viimast lõiku

Jah VPTS § 8215 lg 11

Art 17(3) Jah VPTS § 8215 lg 6

Art 17(4) Jah VPTS § 8215 lg 7

Art 17(5) Jah VPTS § 8216

Art 17(5) teine

lõik, esimene

lause ja lõigu

viimane lause

Jah VPTS § 8216 lg 3 teine

lause ja lg 4

Art 17(6) Jah VPTS § 8215 lg 12

Art 17(7) Ei - ESMA kohustused

Art 18(1) Jah VPTS § 1631 lg 1 ja 2, lg

7

Art 18(2) Jah VPTS § 1631 lg 2, § 1632

lg 1

Art 18(3) Jah VPTS § 1631 lg 2

Art 18(4) Jah VPTS § 1631 lg 7, 1246

lg 1

Art 18(5) Jah VPTS § 1631 lg 7, 1251,

1252, § 132 lg 5 ja 6,

1344, 1361, 1371

Art 18(6) Jah VPTS § 1631 lg 11

Art 18(7) Jah VPTS § 1631 lg 13

Art 18(8) Jah VPTS § 1632 lg 3

Art 18(9) Jah VPTS § 1633 lg 3

Art 18(10) Jah VPTS § 1634 lg 2 ja 3

Art 18(11) Ei - Volitusnorm

Art 19(1) Jah VPTS § 1631 lg 1 ja 2, lg

4

Art 19(2) Jah VPTS § 1631 lg 2

Art 19(3) Jah VPTS § 1631 lg 7

viimane lause

Art 19(4) Jah VPTS § 1633 lg 1

Art 19(5) Jah VPTS § 1631 lg 7

viimane lause, § 1246 lg

7

Art 20(1) Jah VPTS § 1631 lg 8

esimene lause

Art 20(2) Jah VPTS § 1631 lg 10

Art 20(3) Jah VPTS § 1631 lg 8 teine

lause

Art 20(4) Jah VPTS § 1631 lg 14

Art 20(5) Jah VPTS § 1631 lg 15

Art 20(6) Jah VPTS § 1631 lg 4 ja 5

Art 20(7) Jah VPTS § 1634 lg 4

Art 20(8) Jah VPTS § 1633 lg 2

Art 21 Jah VPTS § 48 lg 4, § 230 lg

6

Art 22 Jah VPTS § 230 lg 1, 2303

Art 23(1) Jah VPTS § 824 lg 1

Art 23(2) Jah VPTS § 824 lg 4

181

Art 23(3) Jah VPTS § 824 lg 8

Art 23(4) Ei - Volitusnorm

Art 24(1) Jah - Ei vaja ülevõtmist, vt art 25

vasteid

Art 24(2) Jah VPTS § 85 lg 1 p 61 ja 62

Art 24(3) Jah RekS137 § 3 ja VPTS §

86 lg 2

Art 24(4)

sissejuhatus

Jah VPTS § 87 p 3–5

Art 24(4)(a) Jah VPTS § 87 lg 4 p 1–3

Art 24(4)(b) Jah VPTS § 87 lg 1 p 3

Art 24(4)(c) Jah VPTS § 87 lg 2

Art 24(4)

viimane lõik

Jah VPTS § 87 lg 2 teine

lause

Art 24(5) Jah VPTS § 86 lg 3

Art 24(5) Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 24(6) Jah VPTS § 84 lg 4

Art 24(7)(a) Jah VPTS § 871 lg 21

Art 24(7)(b) Jah VPTS § 855 lg 1

Art 24(8) Jah VPTS § 855 lg 1

Art 24(9) Jah VPTS § 852

Art 24(9)(a) ja

(b)

Jah VPTS § 852 lg 1 p 2 ja 3

Art 24(9) loetelu

järgne lõik

Jah VPTS § 854 lg 1

Art 24(9)

viimane lõik

Jah VPTS § 852 lg 5

Art 24(10) Jah VPTS § 791 lg 4

Art 24(11) Jah VPTS § 87 lg 3

Art 24(12) Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 24(13) ja

(14)

Ei - Komisjoni volitus

Art 25 Jah VPTS § 871

Art 25(1) Jah VPTS § 791 lg 2 ja 5

Art 25(2)

esimene lõik

Jah VPTS § 871 lg 2

Art 25(2)

viimane lause

Jah VPTS § 871 lg 15

Art 25(3)

esimene lõik

Jah VPTS § 871 lg 3

Art 25(3) teine

lõik

Jah VPTS § 871 lg 11

Art 25(3)

viimane lõik

Jah VPTS 871 lg 12

Art 25(4) Jah VPTS § 872 lg 1 ja 11

Art 25(5) Jah VPTS § 90 lg 1

Art 25(6)

esimene lõik

VPTS § 891 lg 1

137 Reklaamiseadus

182

Art 25(6) teine

ja kolmas lõik

ning loetelu

Jah VPTS § 87 lg 5

Art 25(6)

viimane lõik

VPTS § 891 lg 3

Art 25(7) Jah VPTS § 84 lg 5

Art 25(8)–(11) Ei - Komisjoni ja ESMA

volitused

Art 26 Jah VPTS § 851

Art 27(1) Jah VPTS § 873 lg 2, 7 ja 8

Art 27(2) Jah VPTS § 857

Art 27(3) Jah VPTS § 873 lg 10 ja 11, §

886 lg 9

Art 27(4) Jah VPTS § 873 lg 1

Art 27(5) Jah VPTS § 874 lg 1–5

Art 27(6) jah VPTS § 873 lg 12

Art 27(7) Jah VPTS § 874 lg 6

Art 27(8) Jah VPTS § 873 lg 3

Art 27(9) ja (10) Ei - Komisjoni ja ESMA

volitused

Art 28(1) Jah VPTS § 875 lg 1–2

Art 28(2) Jah VPTS § 876 lg 1

Art 28(2) teine

lause

Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 28(3) Ei - Volitusnorm

Art 29(1) Jah VPTS § 1191

Art 29(2)

esimene lõik

Jah VPTS § 1191 lg 4, 1196

lg 1

Art 29(2) teine

lõik

Valikuline VPTS § 1196 lg 2 Ei ole rakendatud

Art 29(2)

viimane lõik

Jah VPTS § 1191 lg 4

Art 29(3)

esimene lõik

Jah VPTS § 1192 lg 1

Art 29(3) teine

lõik

Jah VPTS § 1194 lg 3

Art 29(3)

kolmas lõik

Valikuline VPTS § 1194 lg 2, § 1195

lg 2

Rakendatud, vt märkust

seletuskirja punktis 1.3

Art 29(3)

viimane lause

Jah VPTS § 1192 lg 3

Art 29(4) Jah VPTS § 1191 lg 4

Art 29(4) teine

lõik

Valikuline VPTS § 1195 lg 1 Rakendatud

Art 29(5) Jah VPTS § 1192 lg 1

Art 29(6) Valikuline VPTS § 1193 Rakendatud

Art 30(1) Jah VPTS § 461 lg 1, sh § 85

lg 1 p 1 ja § 86 lg 2

Art 30(2) Jah VPTS § 461 lg 2

Art 30(2) teine

lõik

Jah VPTS § 461 lg 4

183

Art 30(3) Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 30(4) Valikuline VPTS § 461 lg 2 Riigi põhiselt ei ole piiratud

Art 30(5) Ei - Komisjoni volitus

Art 31(1) Jah VPTS § 1634, 148, 1246

lg 6

Art 31(2) Jah VPTS § 149 lg 2, 148 lg

5

Art 31(3) Jah VPTS § 149 lg 2 teine

lause

Art 31(3) Ei - Komisjoni volitus

Art 32(1) Jah VPTS § 1633 lg 3

Art 32(2)

esimene ja teine

lõik

Jah VPTS § 1633 lg 3, § 136

lg 11, 12 ja 4

Art 32(2)

kolmas, neljas ja

viies lõik

Jah VPTS § 1633 lg 3, § 136

lg 7, 6

Art 32(2) kuues

ja seitsmes lõik

Jah - Kohustusi ei ole piiratud

instrumendi põhiselt

Art 32(2)

kaheksas,

üheksas ja

kümnes lõik

Ei - ESMA kohustus, komisjoni

volitus

Art 32(3) ja (4) Ei - Komisjoni ja ESMA volitus

Art 33(1) Jah VPTS § 1635 lg 1

Art 33(2) Jah VPTS § 1635 lg 2

Art 33(3) Jah VPTS § 1635 lg 3

Art 33(4) Jah VPTS § 1635 lg 3

sissejuhatus

Art 33(5) ja (6) Jah VPTS § 1635 lg 4

Art 33(7) Jah VPTS § 1635 lg 5

Art 33(8) Ei - Komisjoni volitusnorm

Art 34(1) Jah VPTS § 581 lg 1

Art 34(2),

esimene lõik

Jah VPTS § 651 lg 1

Art 34(2), teine

lõik

Jah VPTS § 651 lg 1 p 3; §

651 lg 3

Art 34(2), teine

lõik, eelviimane

lause

Jah FIS § 53 lg 4 alusel antud

määruse § 3 lg 8

Art 34(3) Jah VPTS § 651 lg 3–5

Art 34(4) Jah VPTS § 651 lg 6

Art 34(5) Jah KAS § 206 lg 2 teine

lause

Art 34(5), teine

lõik, eelviimane

lause

Jah FIS § 53 lg 4 alusel antud

määruse § 3 lg 8

Art 34(6) Jah - Ei vaja ülevõtmist, kuna

liikmesriik peab lihtsalt

soodustama teatud tegevust.

Vt VPTS § 651

184

Art 34(7) Jah VPTS § 651 lg 1 ja 2

Art 34(8) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 34(9) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 35(1) Jah VPTS § 64 lg 1

sissejuhatav osa

Art 35(2) Jah VPTS § 64 lg 1 p 1–5

Art 35(2)

viimane lõik

Jah VPTS § 64 lg 12

Art 35(3) Jah VPTS § 64 lg 3

Art 35(4) Jah VPTS § 64 lg 6, lg 9

Art 35(5) Jah VPTS § 64 lg 3

Art 35(6) Jah VPTS § 64 lg 7 Ei vaja ülevõtmist

Art 35(7) Jah KAS § 206 lg 2

Art 35(8),

esimene lõik

Jah VPTS § 69 lg 7

Art 35(8), teine

lõik

Jah VPTS § 2361 lõige 1

teine lause

Art 35(9) Jah VPTS § 232 lg 1; § 2362

lg 11

Art 35(10) Jah VPTS § 64 lg 8

Art 35(11) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 35(12) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 36(1) Jah VPTS § 1341

Art 36(2) Jah - Ei vaja ülevõtmist, selliseid

piiranguid ei ole

Art 37(1) Jah VPTS § 132;

Art 37(2) Jah VPTS § 1381

Art 38 Jah - Ei vaja ülevõtmist, selliseid

piiranguid ei ole

Art 39(1) Valikuline VPTS § 66 lg 1 Kehtiv seadus näeb ette, et

kolmanda riigi isik võib

Eestis investeerimisteenuseid

osutada, asutades selleks

filiaali.

Art 39(2)(a) Jah VPTS § 66 lg 4 p 2

Art 39(2)(b) Jah VPTS § 67 lg 2 p 2

Art 39(2)(c) Jah VPTS § 66 lg 4 p 3

Art 39(2)(d) Jah VPTS § 66 lg 4 p 3, § 67

lg 2 p 5

Art 39(2)(e) Jah VPTS § 67 lg 2 p 3

Art 39(2)(f) Jah VPTS § 67 lg 2 p 4

Art 39(3) Jah VPTS § 66

Art 40 (a) Jah VPTS § 66 lg 3 p 7

Art 40 (b) Jah VPTS § 66 lg 3 p 1–6

Art 40 (c) Jah VPTS § 66 lg 3 p 2

Art 40 (d) Jah VPTS § 66 lg 4 p 3

Art 41(1) Jah VPTS § 67 lg 1 ja 2

Art 41(1)

viimane lause

Jah VPTS § 67 lg 1

Art 41(2) Jah - Piiranguid ei ole seatud

Art 42 Jah VPTS § 652 lg 3

185

Art 43 Jah VPTS § 67 lg 1; lg 4

Art 44(1) Jah VPTS § 120, 121

Art 44(2) ja (3) Jah VPTS § 121 lg 1, § 48 lg

4

Art 44(4) Jah VPTS § 1401

Art 44(5) Jah VPTS § 121 lg 1

Art 45(1) Jah VPTS § 1241 lg 1 ja 2

Art 45(2)(a) Jah VPTS § 1241 lg 5 p 1 ja

lg 11

Art 45(2)(b) Jah VPTS § 1241 lg 5 p 2

Art 45(2)(c) Jah VPTS § 1241 lg 5 p 3

Art 45(3) Jah VPTS § 1241 lg 6

Art 45(4) Jah VPTS § 1245

Art 45(5) Jah VPTS § 1245

Art 45(6) Jah VPTS § 1241 lg 7–9

Art 45(7) Jah VPTS § 122 lg 1 p 5 ja 6;

§ 1241 lg 1 ja 2

Art 45(8) Jah VPTS § 1242

Art 45(9) Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 46 Jah VPTS § 1231 lg 1 ja 2

Art 47(1) Jah VPTS § 1246 lg 1–6

Art 47(2) Jah VPTS § 1246 lg 7 ja 8

Art 48(1) ja (4) Jah VPTS § 1251 lg 1 ja 2

Art 48(2) Jah VPTS § 1344 lg 1 ja 2

Art 48(3) Jah VPTS § 1344 lg 3 ja 4

Art 48(5) Jah VPTS § 1361

Art 48(6) Jah VPTS § 1252 lg 1 ja 2

Art 48(7) Jah VPTS § 1252 lg 4 ja 5

Art 48(8) Jah VPTS § 1252 lg 3

Art 48(9) Jah VPTS § 132 lg 5–7

Art 48(9)

viimane lõik

Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 48(10) Jah VPTS § 1252 lg 6

Art 48(11) Jah VPTS § 1252 lg 7

Art 48(12) ja

(13)

Ei - ESMA volitused

Art 49(1) Jah VPTS § 1371 lg 1

Art 49(2) Jah VPTS § 1371 lg 2

Art 49(3) ja (4) Ei - ESMA volitused

Art 50(1) Jah VPTS § 1471

Art 50(2) Ei - ESMA volitused

Art 51(1) ja (2) Jah VPTS § 1325 lg 1, 127 lg

1

Art 51(3) Jah VPTS § 1325 lg 4, § 148

lg 1 ja 5

Art 51(4) Jah VPTS § 1325 lg 4

Art 51(5) Jah VPTS § 142 lg 3

Art 51(6) Ei - ESMA volitused

Art 52(1) Jah VPTS § 136 lg 1

Art 52(2)

esimene lõik

Jah VPTS § 136 lg 11 ja lg 4

186

Art 52(2) teine

lõik

Jah VPTS § 136 lg 12 ja lg 3

Art 52(2)

kolmas lõik

Jah VPTS § 136 lg 7

Art 52(2) neljas

lõik

Jah VPTS § 136 lg 6 ja 3

Art 52(2) viies

lõik

Jah VPTS § 136 lg 4 ja 7

Art 52(2) kuues

lõik

Jah VPTS § 235 p 71

Art 52(3) ja (4) Ei - ESMA ja komisjoni

kohustused

Art 53(1) Jah VPTS § 127 lg 1

Art 53(2) Jah VPTS § 127 lg 2

Art 53(3) Jah VPTS § 132 lg 1

Art 53(4) Jah VPTS § 134 lg 2

Art 53(5) Jah VPTS § 1341

Art 53(6) Jah VPTS § 1342 Piiranguid ei ole tehtud

Art 53(7) Jah VPTS § 134 lg 3

Art 54(1) Jah VPTS § 148 lg 1

Art 54(2) Jah VPTS § 149 lg 1 ja 5

Art 54(3) Jah VPTS § 149 lg 1 ja 2

Art 54(4) Ei - Komisjoni volitus

Art 55 Jah VPTS § 1381

Art 56 Jah VPTS § 237 lg 1 p 5

Art 57(1) Jah VPTS § 1637 lg 1, 3 ja 7

Art 57(2) Jah VPTS § 1637 lg 1

Art 57(3) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 57(4) Jah VPTS § 1637 lg 5 ja 9

Art 57(5) Jah VPTS § 1637 lg 6, § 1639

lg 1

Art 57(6) Jah VPTS § 1639 lg 2–4

Art 57(7) Jah - Positsioonipiiranguid jälgib

ESMA

Art 57(8) Jah VPTS § 16310 lg 1

Art 57(9) Jah VPTS § 16310 lg 2

Art 57(10) Jah VPTS § 16310 lg 3

Art 57(11) Jah FIS § 18 lg 2 p 41

Art 57(12) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 57(13) Jah VPTS § 1638 lg 1 ja 4

Art 57(14) Jah VPTS § 1637 lg 2

Art 58(1) Jah VPTS § 16311 lg 1

Art 58(2) Jah VPTS § 16312 lg 1

Art 58(3) Jah VPTS § 16312 lg 4

Art 58(4) Jah VPTS § 16311 lg 2

Art 58(5) Jah - ESMA rakenduslikud

tehnilised standardid

187

Art 58(5) neljas

lõik

Jah - Ei ole vaja üle võtta, eelnõu

ei välista AOKS-s sätestatud

kohustusi

Art 58(6) Jah - KOM delegeeritud aktid

Art 58(7) Jah - ESMA rakenduslikud

tehnilised standardid

Art 59(1) Jah VPTS § 1198 lg 1

Art 59(2) Jah VPTS § 1199 lg 2

Art 59(3) Jah VPTS § 237 lg 1 p 121 ja

FIS § 461 lg 8

Art 59(4) Jah VPTS § 8, 230 lg 1 ja 6

Art 60(1) Jah VPTS § 11911 lg 1

Art 60(2) Jah VPTS § 1199 lg 3

Art 61(1) Jah VPTS § 1198 lg 2

Art 61(2) Jah VPTS § 11910

Art 61(3) Jah VPTS § 1198 lg 2, § 551

lg 3

Art 61(4) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 61(5) Jah - ESMA rakenduslikud

tehnilised standardid

Art 62 Jah VPTS §-d 11913

Art 63(1) Jah VPTS § 11914

Art 63(2) Jah - ESMA juhised

Art 63(3) Jah VPTS § 11915

Art 63(4) Jah VPTS § 11914 lg 6

Art 63(5) Jah VPTS §-d 11912–11914

Art 64(1) Jah VPTS § 11917 lg 1 ja 4

Art 64(2) Jah VPTS § 11917 lg 5

Art 64(3) Jah VPTS § 11917 lg 8

Art 64(4) Jah VPTS § 11917 lg 9

Art 64(5) Jah VPTS § 11917 lg 10

Art 64(6) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 64(7) Jah - KOM delegeeritud aktid

Art 64(8) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 65(1) Jah VPTS § 11917 lg 2, 4, 6

Art 65(2) Jah VPTS § 11917 lg 2, 4, 6

Art 65(3) Jah VPTS § 11917 lg 7

Art 65(4) Jah VPTS § 11917 lg 8

Art 65(5) Jah VPTS § 11917 lg 9

Art 65(6) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 65(7) Jah - KOM delegeeritud aktid

Art 65(8) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 66(1) Jah VPTS § 11917 lg 3

Art 66(2) Jah VPTS § 11917 lg 8

Art 66(3) Jah VPTS § 11917 lg 9

Art 66(4) Jah VPTS § 11917 lg 11 ja 12

188

Art 66(5) Jah - ESMA regulatiivsed

tehnilised standardid

Art 67 Jah VPTS § 230 lg 1, FIS § 2

lg 1, FIS § 46 lg 4 p 3

Art 68 Jah FIS § 46 lg 1, § 47 lg 1 ja

2

Art 69(1) Jah VPTS § 230 lg 1

Art 69(2)(a),

(b), (d) ja (j)

Jah VPTS § 2303

Art 69(2)(c) Jah VPTS § 232

Art 69(2)(e) Jah VPTS § 2303 lg 3, §

2315, KarS § 832, § 85

Art 69(2)(f) Jah VPTS § 234, § 235 p 11,

75

Art 69(2)(g) Jah VPTS § 113 lg 2,

AudS138 § 48 lg 4 p 2

Art 69(2)(h) Jah VTMS139 § 61 lg 1

Art 69(2)(i) Jah VPTS § 233 lg 1, 2, 6

Art 69(2)(k) Jah VPTS § 235 lg 1 p 72 ja

74

Art 69(2)(l) Jah VPTS § 230 lg 1

Art 69(2)(m) Jah VPTS § 234, § 235 p 11,

71

Art 69(2)(n) Jah VPTS § 235 p 71

Art 69(2)(o) Jah VPTS § 235 p 1

Art 69(2)(p) Jah FIS § 18 lg 2 p 41

Art 69(2)(q) Jah VPTS § 2316 lg 2

Art 69(2)(r) Jah VPTS § 2303 lg 2

Art 69(2)(s) ja

(t)

Jah VPTS § 234 lg 1 p 2, §

235 p 1, 12, 5, 72 ja 8

Art 69(2)(u) Jah VPTS § 235 p 6 ja 8

Art 70(1) Jah VPTS 25. ptk, VTMS,

KarS

Art 70(1) teine

ja kolmas lõik

Valikuline - Ei ole rakendatud;

kriminaalkaristusi MIFID2 ja

MIFIR rikkumiste eest ette

nähtud ei ole

Art 70(2) Jah KarS § 14 lg 2

Art 70(3)(a) Jah Vt alljärgnevaid viiteid

(i) Jah KarS § 280 lg 1

(ii) Jah VPTS § 23757

(iii) Jah VPTS § 23728

(iv) Jah VPTS § 2378–23710,

23715, 23736, 23737,

23757, 23759

(v) Jah VPTS § 23760

(vi) ja (vii) Jah VPTS § 23717, 23764,

23767

138 Audiitortegevuse seadus 139 Väärteomenetluse seadustik

189

(viii) Jah VPTS § 23755

(ix) Jah VPTS § 23736, 23737

(x) Jah VPTS § 23711–23713

(xi) Jah VPTS § 23713

(xii) Jah VPTS § 23763

(xiii) ja (xiv) Jah VPTS § 23714

(xv) Jah VPTS § 23762

(xvi) Jah VPTS § 23712

(xvii) Jah VPTS § 23767

(xviii) Jah VPTS § 23764

(xix) Jah VPTS § 23767

(xx) ja (xxi) Jah VPTS § 23756

(xxii) ja (xxiii) Jah VPTS § 23770

(xxiv) Jah VPTS § 23755 ja KarS §

280

(xxv) Jah VPTS § 23757

(xxvi) Jah VPTS § 23728

(xxvii) ja

(xxviii)

Jah VPTS § 23760 ja § 23764

(xxix) ja (xxx) Jah VPTS § 23765

(xxxi) ja (xxxii) Jah VPTS, § 23766 ja § 23717

(xxxiii) Jah VPTS § 23770

(xxxiv) Jah VPTS § 23768

(xxxv) ja(xxxvi) Jah VPTS § 23769

(xxxvii) Jah VPTS § 23757

(xxxviii),

(xxxix) ja(xxxx)

Jah VPTS § 23763

Art 70(3)(b) Jah Vt alljärgnevaid viiteid

(i)–(xv) Jah VPTS § 23719

(xvi) Jah VPTS § 23715

(xvii) Jah VPTS § 23771

(xviii) Jah VPTS § 23715

(xix) Jah VPTS § 23716

(xx) Jah VPTS § 23716

(xxi) Jah VPTS § 23771

(xxii) Jah VPTS § 23772

(xxiii) Jah VPTS § 23772

(xxiv) Jah VPTS § 23773

(xxv) Jah VPTS § 23774

(xxvi) Jah VPTS § 23774

(xxvii) Jah VPTS § 23774

(xxviii) Jah VPTS § 23775

Art 70(4) Jah KarS § 372

Art 70(5) Jah KarS § 279, 280, 318,

320, 321

Art 70(6)(a) Jah VPTS § 2316 lg 2

Art 70(6)(b) Jah VPTS § 235 p 72

Art 70(6)(c) Jah VPTS § 58, 11913, 123

Art 70(6)(d) Jah VPTS § 235 p 6, 8 ja §

81

190

Art 70(6)(d) Jah VPTS § 235 p 78

Art 70(6)(f)–(h) Jah VPTS § 2341

Art 70(7) Valikuline - Ei ole rakendatud

Art 71 Jah VPTS § 230 lg 41–43,

FIS § 461 lg 7

Art 72(1) Jah VPTS § 230, § 23776, FIS

5. ptk, sh § 47, 471, 481,

VPTS § 232, 233, VTMS

§ 61

Art 72(2) Jah FIS § 5 lg 2, HMS § 4

VTMS § 29 lg 1, § 74 lg

1, KarS § 12 lg 3, § 57 ja

58

Art 73(1) Jah FIS § 502, 503

Art 73(2) Jah VPTS 21. ptk 6. jagu

Art 74(1) Jah VPTS § 234 lg 5, § 2361

lg 7, FIS § 55 lg 3

Art 74(2) Jah TKS § 19 lg 3, § 21 lg 2

p 8, § 64

Art 75(1) Jah TKS § 21, 22

Art 75(2) Jah TKS § 421 lg 1

Art 75(3) Jah FIS § 461 lg 2

Art 76 Jah FIS § 34 ja 54

Art 77 Jah VPTS § 113, AudS § 48

lg 4 p 2

Art 78 Jah HMS § 7 lg 4, IKS140 § 2

lg 1, § 14

Art 79(1) Jah FIS § 46 lg 4 p 3, 47, 471

lg 43, 50 lg 1

Art 79(2) Jah VPTS § 2361 lg 10

Art 79(3) ja (4) Jah FIS § 47 lg 7, 471 lg 5,

VPTS § 2361 lg 4–8

Art 79(5) Jah FIS § 461 lg 9–12

Art 79(6) ja (7) Jah FIS § 47 lg 1 p 5 ja 6

Art 79(8) ja (9) Ei - Komisjoni ja ESMA

volitused

Art 80 Jah VPTS § 232 lg 1, 2 ja 6

Art 81 Jah FIS § 47 lg 2–4

Art 82 Jah

Art 83 Jah FIS § 47 lg 9 ja 10

Art 84 Jah VPTS § 55 lg 7 ja 8

Art 85 Jah VPTS § 2361 lg 1

Art 86 Jah VPTS § 2361 lg 4–7, 9,

HMS § 56

Art 87 Jah FIS § 47 lg 11

Art 88 Jah FIS § 47 lg 1

Art 89 Ei - Delegeeritud aktide

vastuvõtmise volitus

Art 90 Ei - Komisjoni kohustused

140 Isikuandmete kaitse seadus

191

Art 91(1)

- 2002/92/EÜ art 2 p 3

täpsustus, ei vaja ülevõtmist

Art 91(1) Jah KTS eelnõu141§ 222 lg 1 2002/92/EÜ art 2 p 13

Art 91(2)

Jah KTS § 105 lg 2 p 21,

VÕS § 428 lg 2 p 44

2002/92/EÜ art 13a

Art 91(2)

Jah KTS § 105 lg 2 p 21, §

186 lg 2 p 51, § 198 lg 31

2002/92/EÜ art 13b

Art 91(2)

Jah KTS § 105 lg 2 p 21, §

186 lg 2 p 51, § 198 lg 31

2002/92/EÜ art 13c(1)

Art 91(2)

Jah VÕS § 428 lg 2 p 44,

KTS § 192 lg 2 p 11, §

198 lg 2 p 13

2002/92/EÜ art 13c(2)

Art 91(2)

Ei - 2002/92/EÜ art 13c(3),

komisjoni kohustus

Art 91(2)

Jah KTS § 106 lg 5, § 177 lg

1, § 184

2002/92/EÜ art 13d(1)

Art 91(2) Jah RekS § 4 lg 1, § 29 lg 1 2002/92/EÜ art 13d(2)

Art 91(2)

Valikuline - 2002/92/EÜ art 13d(3). Eesti

õigus ei keela sellisel puhul

tasude võtmist või pakkumist

Art 91(2)

Ei - 2002/92/EÜ art 13e,

komisjoni volitused ja

kohustus

Art 92 Jah IFS § 411 lg 1

Art 93 Ei - Ülevõtmine

Art 94 Ei - MIFID1 kehtetuks

tunnistamine

Art 95 N/A - Üleminekusätted EMIRi

kohaldamisel (otsekohalduv)

Art 96 Ei - Jõustumine

Art 97 Ei - Lõppsätted

Lisa I, osa A Jah VPTS § 43

Lisa I, osa B Jah VPTS § 44

Lisa I, osa C Jah VPTS § 2 lg 1–3 ja 11

Lisa II, osa 1 N/A VPTS § 46

Lisa II, osa 2 N/A VPTS § 46

Vastavustabel II

DELEGEERITUD DIREKTIIV

Delegeeritud

direktiiv (EL)

nr 2017/593

Ülevõtmise

kohustus

(jah, ei,

valikuline)

Delegeeritud direktiivi

rakendamiseks

kehtestatavad Eesti

õigusaktid (pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1(1) Jah VPTS 3. osa, IFS § 309

lg 8

Art 1(2) Jah VPTS § 47 lg 7, KAS §

2 lg 4 ja 5

141 http://eelnoud.valitsus.ee/main#KxvTsQ4g

192

Art 1(3) Jah VPTS § 884 lg 4

Art 1(4) Jah VPTS § 883 lg 1–3

Art 2(1) Jah VPTS § 881

Art 2(2) Jah - Ei vaja ülevõtmist.

Kohaldatavast õigusest

piiranguid ei tulene.

Art 2(3) Jah - Kohaldatavast õigusest

piiranguid ei tulene.

Art 2(4) Jah VPTS § 88 lg 8

Art 2(5) Jah VPTS § 88 lg 9

Art 3(1) Jah VPTS § 882 lg 1

Art 3(2) Jah VPTS § 882 lg 2

Art 3(3) Jah VPTS § 882 lg 3

Art 3(4) Jah VPTS § 882 lg 4

Art 4(1) Jah VPTS § 883 lg 1, KAS §

2 lg 4 p 2 teine lause

Art 4(2) Jah VPTS § 883 lg 4 ja 5

Art 4(3) Jah VPTS § 883 lg 6 ja 7

Art 5(1) Jah VPTS § 884 lg 1

Art 5(2) Jah VPTS § 884 lg 2 ja 3

Art 5(3) Jah VPTS § 884 lg 31

Art 5(4) Jah VPTS § 884 lg 32

Art 5(5) Jah VPTS § 88 lg 41 esimene

lause

Art 6(1) ja (2) Jah VPTS § 88 lg 41 esimene

lause

Art 6(3) Jah VPTS § 88 lg 41 teine

lause

Art 7 Jah VPTS § 88 lg 61

Art 8 Jah VPTS § 88 lg 7 teine

lause

Art 9(1) Jah VPTS § 829 lg 1 ja 2

Art 9(2) Jah VPTS § 829 lg 3

Art 9(3) ja (4) Jah VPTS § 829 lg 4

Art 9(5) Jah VPTS § 829 lg 5

Art 9(6) Jah VPTS § 829 lg 6

Art 9(7) Jah VPTS § 829 lg 7

Art 9(8) Jah VPTS § 829 lg 8

Art 9(9) Jah VPTS § 8211 lg 2

Art 9(9)

viimane lause

Jah VPTS § 8211 lg 3

Art 9(9)

kolmas lause

Jah VPTS § 8211 lg 4

Art 9(10) Jah VPTS § 8212 lg 1

Art 9(11) Jah VPTS § 8211 lg 5

Art 9(12) Jah VPTS § 8212 lg 2

Art 9(13) Jah VPTS § 8214 lg 1

Art 9(14) Jah VPTS § 8213 lg 1

Art 9(15) teine

lause

Jah VPTS § 8213 lg 2

193

Art 9(15)

kolmas lause

Jah VPTS § 8213 lg 3

Art 9(15)

viimane lause

Jah VPTS § 8213 lg 4

Art 10(1)

esimene lause

Jah VPTS § 8210 lg 5

Art 10(1) teine

lause

Jah VPTS § 8210 lg 4

Art 10(1)

kolmas lause

Jah VPTS § 8214 lg 2

Art 10(1)

viimane lause

Jah VPTS § 8211 lg 7

Art 10(2)

esimene lõik

Jah VPTS § 8210 lg 1, § 8211

lg 6

Art 10(2) teine

lõik

Jah VPTS § 8214 lg 2

Art 10(2)

kolmas lõik

Jah VPTS § 8214 lg 3

Art 10(2) kaks

viimast lauset

Jah VPTS § 8211 lg 7 ja lg 4

esimene lause

Art 10(3) Jah - Ei vaja ülevõtmist, viidatud

nõuete kohaldamisele ei ole

tehtud piiranguid.

Art 10(4) Jah VPTS § 82 lg 2

Art 10(5)

esimesed kaks

lauset

Jah VPTS § 8213 lg 1

Art 10(5)

kolmas lause

Jah VPTS § 8211 lg 8

Art 10(6) Jah VPTS § 8210 lg 2

Art 10(7) Jah VPTS § 8210 lg 3

Art 10(8) Jah VPTS § 8210 lg 2

Art 10(9) Jah VPTS § 8214 lg 4

Art 10(10) Jah VPTS § 8214 lg 5

Art 11(1) Jah VPTS § 825

Art 11(2)(a)–

(c)

Jah VPTS § 852 lg 2 ja 4

Art 11(3) Jah VPTS § 852 lg 2

sissejuhatav tekst

Art 11(4) Jah VPTS § 852 lg 3

Art 11(5) Jah VPTS § 854 lg 2

Art 12(1) Jah VPTS § 852 lg 2 ja 3

Art 12(2) Jah VPTS § 855 lg 1

Art 12(3) Jah VPTS § 852 lg 5 loetelu

ja lg 6

Art 12(3)

esimene

loetelu järgne

lause

Jah VPTS § 855 lg 4

Art 12(3)

viimane lause

Jah VPTS § 855 lg 1

194

Art 13(1) Jah VPTS § 856 lg 1

Art 13(1)(c) Jah VPTS § 856 lg 2

Art 13(2) Jah VPTS § 856 lg 3

Art 13(3) Jah VPTS § 856 lg 4

Art 13(4) Jah VPTS § 856 lg 5

Art 13(5) Jah VPTS § 856 lg 6

Art 13(6) Jah VPTS § 856 lg 7

Art 13(7) Jah VPTS § 856 lg 8

Art 13(8) Jah VPTS § 856 lg 9

Art 13(9) Jah VPTS § 856 lg 10

Art 14 Ei - Ülevõtmistähtaeg

Art 15 Ei - Lõppsätted

Art 16 Ei - Lõppsätted

Vastavustabel III

DIREKTIIV (EL) NR 2016/1034

Direktiiv

(EL) nr

2016/1034

(artikkel,

punkt)

Ülevõtmise

kohustus

(jah, ei,

valikuline)

MIFID2

rakendamiseks

kehtestatavad Eesti

õigusaktid (pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 punkt 1 Jah VPTS § 47 lg 1 p 4

Art 1 punkt 2 Jah VPTS § 872 lg 2 ja 21

Art 1 punktid

3–9

Jah - Ei vaja ülevõtmist

Art 2 Ei - Lõppsätted

Art 3 Ei - Lõppsätted

195

Lisa 2

VÕRDLUSTABELID

VPTS, MIFID1 rakendusdirektiivi, RM määruse nr 51,

MIFID2 delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565142 ja MIFIR-i seosed

VÕRDLUSTABEL I

VPTS Rakendusdirektiiv 2006/73/EÜ Delegeeritud määrus

§ 811 Üldised organisatsioonilised nõuded

Lg 1 punktid 1–8 5(1)(1) 21(1)(a), (b), (d), (e), (f), (g)

Lg 2 5(1)(1) 21(1) loetelu järgne lõik

Lg 3 5(2) 21(2)

Lg 4 teine lause 5(3) 21(3)

Lg 5 5(5) 21(5)

Lg 6–7 9(2)–(4) 25(2)–(4)

Lg 8 2(3) 2(1) tegevisiku mõiste

§ 821 Riskide juhtimine

Lg 1 ja 2 7(1) ja (2) 23(1)

Lg 3 23(2)

Lg 4 23(2) viimane lõik

§ 823 Investeerimisühingu juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing

Lg 2 2(7) 2(3a)

Lg 3 11 28

Lg 4 (ja 1) 12(1) 29(1)–(4)

Lg 5 12(2) 29(5)

Lg 6 12(3) 29(6)

§ 824. Huvide konflikti maandamine ja vältimine

Lg 1 eelviimane

lause

22(1) 34(1)

Lg 2 22(1) 34(1)

Lg 3 21 33

Lg 5 22(2) 34(2)

Lg 6 22(3) esimene lõik 34(3) esimene lõik

Lg 7 22(3) 34(3)

Lg 10 23(1) 35

§ 825. Täiendavad organisatsioonilised nõuded investeerimisanalüüse koostavale ja

levitavale investeerimisühingule

Lg 1–3 24 lg 1 ja 2 36

Lg 4 25(1) 37

Lg 5–7 25(2) 37

Lg 8 25(3) 37

§ 826. Investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmine

Lg 1 2(6) 2(3)

Lg 2–3 14(1) 31(1)

142 http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2017.087.01.0001.01.EST&toc=OJ:L:2017:087:FULL Tabel on koostatud määruse eelnõu põhjal: http://ec.europa.eu/finance/docs/level-2-measures/mifid-delegated-

regulation-2016-2398.pdf. Määrus (EL) nr 2017/565 avaldati EL ametlikus väljaandes seletuskirja

ettevalmistamise ajal. Ka üksnes tehniliste muudatuste tulemusel võivad käesolevas tabelis toodud vasted osutuda

ekslikuks. Samuti võib esineda numeratsiooni erinevusi eri keeles avaldatud tõlgetes. Eelnõu ettevalmistamisel on

lähtutud delegeeritud aktide inglise keeles vormistatud tekstidest.

196

Lg 4 oluline

tööülesanne või

tegevus

13(1) 30(1)

Lg 5 13(2) 30(2)

Lg 6 ja 7 loetelu 14(2)–(3) ja (5) 31(2)–(3)

Lg 8 14(4) 31(4)

Lg 9–11 15(1)–(5) 32

Lg 14 15(3) -

§ 827. Kliendi kaebuste lahendamine

10 26

§ 828. Klientidele teabe esitamise üldtingimused ja teabe edastamise vorm

Lg 1 3(1) 3(1)

Lg 2 3(3) 3(3)

Lg 3 3(2) 3(2)

§ 831. Vastavuskontrolli funktsioon

Lg 1 ja 2 6(1) 22(1)

Lg 3 ja 4 6(2) 22(1) ja (2)

Lg 5–7 6(3) 22(3) punktid b-d

Lg 8 6(3) 22(4)

§ 832. Siseauditi üksus

Lg 1 ja 3 8(1) 24

§ 853. Tavakliendi põhileping143

Lg 1–3 39 58

§ 86. Kliendi teavitamine

Lg 3 esimene lause 31(1), 27(2) teine lause 48

Lg 3 teine lause 29(2) 48

§ 871. Investeerimisteenuse sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Lg 2 teine lause 35(1) 54(2)

Lg 4 37(1) 55(1)

Lg 5 ja 6 35(3) ja (4) 54(4) ja (5)

Lg 7 ja 8 35(2) 5(3)

Lg 9 36(1) teine lõik 56(1) teine lõik

Lg 10 35(5) 54(8)

Lg 13 ja 14 37(2) ja (3) 55(2) ja (3)

§ 872. Sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine teatud investeerimisteenuse puhul

Lg 3 38 57

§ 873. Kliendi korralduse parim täitmine

Lg 4 ja 5 44(1) 64(1)

Lg 6 44(2) 64(2)

Lg 9 44(4) 64(3)

§ 874. Kliendi korralduste parima täitmise reeglid

Lg 7 ja 8 46(2) 66(3)

Lg 9 45(1) ja (2) 65(1)

Lg 10 45(3) 65(3)

Lg 11 ja 12 45(4) 64(4)

Lg 13 45(5) 65(5)

Lg 14 45(7) 65(8)

§ 875. Kliendi korralduse käitlemine

Lg 4–6 47 67

143 Lõiked 2 ja 3 pigem siseriiklikud sätted, aga korduste vältimiseks on need samuti kavas kehtetuks tunnistada.

197

Lg 7 ja 8 48 68

Lg 9–12 49 69

§ 8813. Nõuded isiklikule soovitusele

52 9

§ 90. Registreerimis- ja säilitamiskohustus

Lg 3–6 51 72

Lg 7 72(3) ja määruse lisa

Lg 8 51(3) 72(2), (3)

VÕRDLUSTABEL II

RM määrus nr 51 Rakendusdirektiiv 2006/73/EÜ Delegeeritud määrus

§ 2. Teabe esitamise vorm

Lg 1 3(1) 3(1)

Lg 2 3(2) 3(2)

§ 3. Teavitamise tingimused

Lg 1 27(3) 44(3)

Lg 2 27(4) 44(4)

Lg 3 27(5) 44(5)

Lg 4 27(6) 44(6)

Lg 5 27(7) 44(7)

Lg 6 28(2) 44(2)

Lg 7 27(8) 44(8)

§ 4. Enne investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamist kliendile esitatav

teave

Lg 1–7 29 46

§ 5. Investeerimisühingu ja investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuste kohta

esitatav teave tavakliendile või potentsiaalsele tavakliendile

Lg 1–3 27(2) esimene lause, 30 47

§ 6. Teave väärtpaberite kohta

Lg 1–5 31 48

§ 7. Kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise ning kaitsmisega seotud teave

Lg 1–7 32 49

§ 8. Teave kulude ja tasude kohta

33 VPTS § 87 lg 2

§ 9. Investeerimisfondide kohta koostatud teabe kasutatavus

34 51

§ 10. Korralduste täitmisega seonduv aruandekohustus

Lg 1–8 40 59

§ 11. Väärtpaberiportfelli valitsemisega seonduv aruandekohustus

Lg 1–6 41 60

§ 12. Täiendav aruandekohustus väärtpaberiportfelli valitsemise korral

42 62

§ 13. Aruanded kliendi raha või väärtpaberite kohta

Lg 1–5 43 63

VÕRDLUSTABEL III

VPTS MIFID1 MIFIR

§ 885. Kauplemisteabe avalikustamise kohustus

Lg 1 ja 2 28(1) 20(1)

§ 886. Kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumine

198

Lg 1 ja 2 27(1) kolmas ja neljas lause 14(2)

§ 887. Süsteemse täitja hinnanoteeringu avaldamise kohustus

Lg 1 ja 2 27(1) esimesed kaks lauset 14(1)

§ 888. Hinnanoteeringu avaldamise viis

Lg 1 27(3) 15(1)

Lg 2 27(3) kolmas lause 15(1) viimane lause

Lg 3 ja 4 27(5) 17(1)

§ 889. Hinnanoteeringu sisu

Lg 1 27(1) viies lause 14(3)

Lg 2 27(1) kuues ja seitsmes lause 14(3)

Lg 3 27(1) kaheksas ja üheksas lause 14(4)

Lg 4 27(1) viimane lause 14(5)

Lg 5 27(2) 14(6)

§ 8810. Hinnanoteeringu muutmine

Lg 1 ja 2 27(3) esimesed kaks lauset 15(1) esimesed kaks lauset

§ 8811. Hinnanoteeringuga seotud korralduse täitmine

Lg 1 ja 2 27(3) neljas ja viies lause 15(2) esimene lause

Lg 3 27(3) kuues lause 15(2) viimane lause

Lg 4 27(3) seitsmes lause 15(3)

Lg 5 27(3) kaheksas lause 15(4)

Lg 6 27(3) viimane lause 15(4)

Lg 7 ja 8 27(6) 17(2)

§ 8812. Inspektsiooni tegevus seoses hinnanoteeringuga

27(4) 16

§ 91. Tehinguaruandlus

Lg 1 ja 2 25(3) 26(1)

Lg 3 ja 8 25(5) 26(7)

Lg 4 25(4) 26(3)

Lg 5 25(3)

Lg 6 25(6) 26(8)

Lg 8 FI volitusnorm 26(9) ESMA volitusnorm

199

LISA 3

MIFID2 mõjude hindamise koondsisend viielt Eesti Pangaliidu liikmelt

MiFID II impact

assessment_Estonian Banking Union.pdf

200

LISA 4

MÕJUDE HINDAMISE KÜSIMUSTIK

Investeerimisühingud

Krediidiasutused

Fondi- ja varahaldurid vm teenuseosutajad

Finantsinspektsioon

SISENDI ESITAMISE TÄHTAEG: 02.06.2017

ESITAMISE VIIS: eelnõu autorile e-posti või telefoni teel (võib esitada eraldi tagasisidest

eelnõu kohta).

KINNITUS: Andmeid kasutatakse analüüsi eesmärgil. Andmed avaldatakse üksnes vajaduse

korral (nt analüüsi seisukohalt märkimisväärsete asjaolude ilmnemisel) ja isikustamata kujul.

Koondamise võimatuse korral või taotlusel arvandmeid ei avaldata.

1. Kas ja millised positiivsed mõjud (halduskoormuse langus, tulude tõus, teenuse

osutamise efektiivsuse tõus, uue tuluallika tekkimine, tööjõukulude langus) on teie jaoks

järgmistel eelnõu meetmetel:

1.1. Kliendi teavitamine investeerimisteenusega seoses saadud või antud hüvedest ja tasudest

1.2. Väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuet kehtestamine

1.3. Väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine

2. Kas ja millised negatiivsed mõjud (halduskoormuse tõus, tulude langus, teenuse

osutamisest loobumise vajadus, tööjõukulude tõus) on teie jaoks järgmistel eelnõu

meetmetel:

2.1. Kliendi teavitamine investeerimisteenusega seoses saadud või antud hüvedest ja tasudest

2.2. Väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuet kehtestamine

2.3. Väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine

3. Statistilised andmed

3.1. Punktides 1 ja 2 nimetatud meetmetest mõjutatud klientide arv ja/või hinnang nende

osakaalule kõigist klientidest

3.2. Punktides 1 ja 2 nimetatud meetmetest mõjutatud töötajate arv ja/või hinnang nende

osakaalule kõigist töötajatest

4. Muud hinnangud ja andmed

201

4.1. Kui suur osakaal teie tegevusest on punktides 1 ja 2 nimetatud meetmetest mõjutatud

teenustel?

4.2. Kas punktides 1 ja 2 nimetatud meetmed võivad tõsta kliendi jaoks teenustasusid? Millisel

määral (vähesel määral, keskmiselt, märkimisväärselt)?

4.3. Kas punktides 1 ja 2 nimetatud meetmed võivad tõsta konkurentsi nimetatud teenuste

osutamise turul? Millisel määral (vähesel määral, keskmiselt, märkimisväärselt)?

4.4. Kas punktides 1 ja 2 nimetatud meetmed võivad tõsta klientide arvu? Millisel määral

(vähesel määral, keskmiselt, märkimisväärselt)?

4.5. Kas punktides 1 ja 2 nimetatud meetmed võivad tõsta töötajate arvu? Koolituskulusid?

Millisel määral (vähesel määral, keskmiselt, märkimisväärselt)?

4.6. Milliseid probleeme või väljakutseid näete seoses punktides 1 ja 2 nimetatud meetmetega?