SARAPIKUTERVISESPORDIKESKUS

SAUE –KODUNE LINN

Päevades on jubasuvist soojust !

12. mail külastab Saue linna Prantsuse Vabariigi suursaadik EestisMadame CHANTAL de BAURMONT

KODULINNAPÄEV SAUE SÕLG27. MAIL JAANITULE PLATSIL

INFOLEHT NR. 10 (231) 13. mai 2006 Tasuta

LINNAVALITSUSETÖÖ 2006. a. IKVARTALIS

HARIDUSE JAKULTUURIUUDISED

lk.2-3 lk. 8 lk. 12-15lk. 6, 7, 8

SAUESÕPRUS –SIDEMED

HERALDMATVEI

SAUEKAUNIMAKSJA TURVA-LISEMAKS !

lk. 4, 6, 8

lk. 10-11

lk. 16-17

Seoses erakordselt suure tuleohu ja viimasel ajal juhtunud õnnetustega pöördubHarju Maavanem kõigi harjumaalaste ja kohalike omavalitsuste poole palvega pidadarangelt kinni kulupõletamise keelust ning tuleohutusnõuetest.Hoolimata 21. aprillil kehtima hakanud kulupõletamise keelust on päästjad sellekehtestamisest alates kontrolli alt väljunud kulu- ja metsapõlenguid kustutanud sadu kordi.Hävinud on elumajad, on inimohvreid.Kahjuks on enim keelust üleastunuid olnud just Harju maakonnas.

Kuigi mitmete omavalitsusteterritooriumil on kulu ja prahipõletamine heakorraeeskirja-dega keelatud, on olukordmaavanema sõnul äärmiseltmurettekitav.Ainuüksi 1.-3. maini saidpäästjad Harjumaalt kokku167 väljakutset, neist lõviosa(85) 1. mail.Suurimad põlengud toimusidKuusalu vallas, Keila-Joal,Kostiveres, Valklas, Laagris,Sauel, Rebala külas jaMaardu äärelinnas.

SAUELASED !KULU PÕLETAMINE ON RANGELT KEELATUD

Loe lk. 20

KAITSEME OMA KODUST SAUET SAATUSLIKE ÕNNETUSTE EEST!

SAUESPORT

75

Vt. lk. 7

2 13. mai 2006

Linnavalitsuse tööd ja tegemised

PIDEVALT PÄEVAKORRAS

20. aprillil andis Saue linnapeaEro Liivik volikogus aru

Linnavalitsuse selle aastaesimese kolme kuu tööst

2006.a. kolme esimese kuuga sai Linnavalitsus 323kirja, neile on vastatud. Kirjadest suure osa (1/3)moodustasid sotsiaaltoetustega seotud avaldused,palju küsimusi olid seotud planeeringute jaehitamisega. Valmistati ette ja korraldati 6linnavalitsuse istungit, toimus 3 volikogu istungit.Linnavalitsus võttis vastu 4 määrust ja 113 korraldust,need on registreeritud, paljundatud, väljastatudasjaosalistele ning avalikustatud veebilehel.Maamaksust vabastati ja määrati maamaksu-soodustus 51 Saue linna maaomanikule, vastuvõetudeelarve alusel kinnitati Saue linnas makstavatetoetuste suurused (sünnitoetus 6000.-, hooldaja-toetused 300.- ja 500.- jne). Kuulutati välja korraldatudjäätmeveo konkurss.Linnavalitsus sõlmis 31 lepingut (riigieelarvestSarapiku terviseraja toetamine 200 000.-krooniga,Tule tänava osalise rekonstrueerimise projek-teerimine, detailplaneeringute finantseerimise üle-andmine jm lepingud)Kohaliku omavalitsuse registri aprilli seisuga elas Sauelinnas 5 645 inimest, I kv jooksul lahkus 77 ja linnaelama asus 127 inimest, Saue siseselt vahetaselukohta 44 inimest.Sünde registreeritud 12, surmasid registreeritud 7.Surma- ja sündi saab registreerida ka Tallinnas, seegategelikult I kv surnud 14 inimest ja sündinud 15 Sauekodanikku.

Kohalike sotsiaaltoetustena maksti• Ühekordset toetust isiku või perekonna

toimetuleku soodustamiseks 90 korral, kokku74 995 krooni

• Toidu- ja huvitegevuse toetust 47 korral, kokku12 584 krooni

• Sünnitoetust 14 korral, kokku 84 000 krooni.• Eelkooliealise koduse lapse toetust 1 korral

157-le perele, kokku 143 260 krooni• Hooldajatoetust jaanuaris 60-le hooldajale

kokku 16 477 krooni, veebruaris 59-le kokku16 400 krooni, märtsis 57-le hooldajale 19 900

krooni. Alates 1.03.2006 tõusis hooldajatoetusraske puudega isiku hooldajale 300 kroonini(enne 240) ja sügavapuudega isiku hooldajale500 kroonini (enne 400).

• Toimetulekutoetust 14 korral 9-le taotlejalekokku 12 576 krooni

Sotsiaalhoolekande ööpäevaringse järelvalvegaasutustes on Saue linna ülalpidamisel 5 eakat inimestja 2 töövõimetuspensionäri, päevase järelvalvegaNoorte Õppekeskuses kaks inimest, lastekodus 1alaealine.Koduteenust osutab sotsiaaltöötaja 9-le üksikuleeakale ja puudega inimesele sõlmitud lepingute alusel.Ajavahemikus tehti Saue linnas 78 tundi hädaabitöid(lume rookimine, kõnnitee liivatamine, katuselt lumealla lükkamine)Bussiliinil 190 väljastati 585 tasuta sõidu kaartiõpilastele, 1000 kaarti pensionäridele, 144 soodus-sõidukaarti (25 paljulapselise pere vanemat, 75üliõpilast ja 44 õpilast).Tasuta sõiduks elektriraudteel väljastati 75 sõidukaarti.

Maakorralduse alal jätkati tööd maareformilõpetamiseks, munitsipaalomandisse vormistati jakinnistuametis registreeriti 25 linnale kuuluvat kinnis-aja, millest 9 on korteriomandid. Vormistamisel ontaotlused 3 munitsipaalmaa osas. Korrigeeriti javiimistleti maamaksuregistrit (omanike vahetus,elukohad, soodustused jne.) ning esitati Maksu– jaTolliametile andmed 1 427 maaüksuse ja 1 670maksniku kohta. Maamaksuregistrisse tehti jooksvadparandused 44 objekti kohta. Analoogilisedparandused viidi sisse ka Maakorraldusprogrammi jajäätmevaldajate registrisse. Registreeriti jamaakorralduskaardile kanti 6 munitsipaalobjekti.Maakorralduse ja jäätmevaldajate registrisse on nüüdkantud kõik 1 560 korteriomandit (1 120 korteritja 440 garaaziboksi). Väljastati 8 raieluba, pikendati 3ja lõpetati 3.

Keskkonnakaitse ja jäätmete alal peeti läbirääkimisiMTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni, MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ EestiRehviliiduga. Valmis Saue linna jäätmekava, viidi sisseolmejäätmete vedamise teenustasu hinnamuudatusedja kuulutati välja uus konkurss.Kooskõlastati 1 jäätmeluba OÜ Remoreksi tegevuseks(autolammutuse teenus).

3 13. mai 2006PIDEVALT PÄEVAKORRAS

Jätkub töö Saue heakorra alal – maikuu onheakorrakuu, teede parandamise ja koristustööde kuu,oodatakse 2006.a. lilleistutustööde hinnapakkumisi.Bussiliini 190 teenindava AS Harjumaa Liinidtähelepanu juhtiti puudustele. Valmistatakese ettekonkurssi uue vedaja leidmiseks, kuna HarjumaaLiinidega lõpeb ajutine veoleping juulis 2006.Transpordikorraldusalane koostöö käib HarjuÜhistranspordi Keskusega ja Maavalitsusega.

Linnaplaneerimise alal tegeleti eramute, tootmis-, äri-ja ühiskondlike hoonete ning korterelamute ehituslik-rekonstrueerimisküsimustega. Kanama liiklussõlmerekonstrueerimine peab kinni Tule tn 51 Olerex´itanklahoone ja Tule tn 49 kiirtoitlustuse ettevõtteEllebelle OÜ hoonete laiendamise ja rekon-strueerimise projekteerimist. Maanteeametil on õigusotsustada, milliseid ettevõtteid võib teekaitse-vööndisse ehitada.Sarapiku tervisespordikeskuse lahendus onkonkreetsemaks muutunud. Projekteerimistingimusedon kinnitatud jaanuaris, tööd on ettevalmistavas faasis,esitatud projekti raames on riigilt sihtotstarbeliseltsaadud 200 000 krooni.Ehituslubasid väljastati 15, kasutuslubasid 7. Suuremad uusehitised on Zoovetvaru büroo-laohoone ja Fors MW tootmis- laohoone. Kirjalikenõusolekuid väikeehitise püstitamiseks väljastati 1,kaevetöödelubasid side ja elektrikaablite paigal-damiseks 3. Sõlmitud on leping ja alustatud Koondisetänava rekonstrueerimisprojekti koostamisega (OÜUrm Inseneribüroo).Teede ja tehnovõrkude osas vaadati läbi esitatudprojekteerimise ja ehituse tingimused ninglisatingimused.

Haridusvaldkonnas koostati ja võeri vastu õpilas-vahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppestipendiumi jagamise määrus, nimetati ametissevastav komisjon. Koostati ja võeti vastu õpilastetoitlustamise uus kord Saue Gümnaasiumi sööklas.Saue Gümnaasium sai arengukava ja uue põhi-määruse, lasteaed arengukava, Noortekeskus jaPäevakeskuse põhimääruse. Kinnitati allasutuste (kaharidusasutuste) koosseisud ja hoolekogud.

Koostööplaanid Saue sõpruslinnade ja valdadegaon järgmised:

• Läti (Vangazi) – koostati 2006.a. tegevuskava,mis hõlmab koostööd nii linnavalitsuste kui kaallasutuste vahel

• Ukraina (Kozelets) – koostati tegevusplaan.Europrojektid töös, 27. mail osalevad Kozeletsirahvatantsijad „Saue Sõlel”, meie rahva-tantsijad on kutsutud esinema Kozeletsi JankaKupala pidustustele

• Taani (Ledoje Smorum) – koostati 2006.aastaametlike delegatsioonide vahetuse ajakava.

4.- 7.mai külastas Sauet Ledoje Smorumi delegatsioon, 7.- 10.septembrini oodatakse

Saue delegatsiooni vastukülaskäigule• Island (Húsavik) – on teatanud, et kuna neil

on sellel aastal kohaliku omavalitsusevalimised, siis konkreetsed kontaktid jäävad2007.aastasse.

• Soome (Lapi vald) – on edasistest kontaktidesthuvitatud, konkreetseid plaane selleks aastakskokku lepitud ei ole.

• Esile tuleb tõsta koostööprojekti käivitumistPrantsusmaa Quincy-sous-Senart linnaga –suhete edasiarendamine Twinning- projektiraames. Nende delegatsioon viibis Sauel16.- 19. veebruaril, 12. mail külastab SauetPrantsuse suursaadik Eestis. (loe ka lk. 7)

• Rootsi (Sollentuna)– hetkel tagasiside puudub.

Eriti olulise probleemina on päevakorda kerkinudAlliku külas asuva AS Steriga seotud küsimused.Nendega tegeleb Linnavalitsus pidevalt - pressiteated,suhtlemine Keskkonna- ja teiste ministeeriumitega,asjakohaste organisatsioonidega jms. - Info jõuablinnakodanikeni Saue Sõna vahendusel.Linnavalitsus teeb koostööd organisatsioonidega,kus Saue linn on esindatud liikmelisuse kaudu:Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Eesti Linnade Liit,Harjumaa Ühistranspordi Keskus, Harjumaa Ettevõtlusja Arenduskeskus. Samuti toetas Saue linn Tallinnapürgimust üle-euroopaliseks kultuurilinnaks (sõlmitudon ka vastav koostöölepe). Tallinnaga teeme järgmistelaastatel kultuurialast koostööd.

Volikogu ja Linnavalitsusedokumente refereerisPeeter Eelsaare

v

4 13. mai 2006MAIKUU – KODUNE SAUE KAUNIMAKS

Juba traditsiooniliseks saanudkohalikud, maakondlikud ja üleriigilisedkodukaunistamisalased üritusedtoimuvad ka käesoleval aastal. Igalaastal oleme esitanud Saue linnastKodukaunistamise Harjumaa Kogumaakondlikule konkursile esildisid neljamastivimpliga autasustamiseks ja ühekaunima kodu konkursile „Kaunis EestiKodu”. Laureaadid valitakse linnasisesekonkursi võitjate hulgast. Mastivimpligakoos antakse autasustatutele ka pea-ministri poolt allkirjastatud tänukiri jaSaue linnavalitsuse meened.

INGER URVAKeskkonna ja halduse peaspetsialist

Keda siis esitatakse peaministri tänu-kirja taotlusnimekirja?Hindamisel kasutatakse nii objektiivseidkui ka subjektiivseid näitajaid.Mastivimplite ja peaministri poolt all-kirjastatud tänukirjade saajate ringi olemereeglina arvanud eakaid, vähemalt mitteoma „esimeses nooruses” olevaid, tublisidinimlikke väärtusi omavaid Saue inimesi,kelle koduaia võlu peitub lihtsuses.Mõnelgi puhul saavad oluliseks niisugusedraskesti hinnatavad näitajad, nagukodutunde, inimliku suhtumise, loomulikukeskkonna ning kogu selle lihtsuse tervik-liku lahenduse olemasolu.Peaministri tänukirja saajate nimekirjas oninimesi, kes mitte kõige parema tervisejuures nii kõhu kui ka haiguste kõrvalt on

Sauelased saavad Peaministri tänukirjad ka 2006. aastal

oma kodu ümbruseeest hoolitsenud.Mõnelgi puhul onära tehtud suur japalju vahendeidnõudnud töö, kuidõiget kodutunnetpole saavutatud.Teisal on lihtsatev a h e n d i t e g aloodud niisugunekeskkond, kuslihtsalt tunnedennast hästi.Käesoleva aastapeaministri tänu-kirja saajad on:Helju KaisteAino ja Alfred-Adolf TammertMargit MihkelsonAime ja Tiit TammarKuna selleaastane lumetu talv tegipaljudele taimedele liiga, loobus eelmiseaasta linnasisese konkursi võitnudperekond Veinberg kandideerimisest ningmaakondlikule konkursile „Kaunis EestiKodu” esitati eelmisel aastal II-III kohasaavutanud Meedi ja Peeter Zoovakoduaed (Tammetõru 32.)Saue linna konkursi „Kaunis Kodu2006” võitjad ei ole veel selgunud.Tulemused edaspidi Saue Sõnavahendusel.Lõpetuseks kutsun inimesi ülesmõistmisele. Kuna kõiki tublisid korragatunnustada pole võimalik, siis tehakse seda

ikka järjepanu. Kellelgi ei ole keelatudesitada konkursile oma naabrite-tuttavatevõi ka oma isiklikku koduaeda. Kõigiettepanekutega arvestatakse. Ärgemtundkem kadedust tunnustuse pälvinutevastu. Üsna kurb on, kui tagasisidenakuuled, kuidas naaber ei suvatse kadedusestenam tere öelda või arvatakse, et kellelgion ju ilusam, uhkem aed või kasvab rohkemlilli jne.Südamest loodan, et ehk avastame kooslõpuks ka selle, et kokkuhoidmine on tähtis.Heal eeskujul on ka head tagajärjed. Ärgemtundkem kadedust inimeste üle, kes ontööle pühendunud. Parimagi inimeseponnistusi on üsna kerge tappa valimatukriitika või lihtsalt ükskõiksusega. Ja teisalt

- töös on võimalik saada paremaidtulemusi, kui inimene tunneb ennastväärtusliku linnakodanikuna, kodu-kaunistajana. Võidab linn ja linna ilme.Mõningatele, võib-olla ehk mitte-tegijatele, tahaksin öelda - seljatagemkadedus ja hoidkem kokku. Meiekodukaunistamise liikumise raameskorraldatud konkursside peamiseksväljundiks on tublimate autasustamine.Kuigi väline tunnustus ei oleigapäevases tegelikkuses kodu-kaunistamise eesmärgiks omaette, ontunnustus olulisem kui materiaalsedauhinnad. Seepärast on meie linna pooltüleantavad auhinnadki rohkemmoraalsed kui materiaalsed.

Inimlik tunnustus – kadedusest vabaks.Vaade Penderite aia puhkenurgast

Vaade Zoovade koduaiast

5 13. mai 2006UUDISED

Harju Maavalitsuse perekonnaseisu-osakonna andmetel registreeriti aprillisHarjumaal 122 sünniakti. Surmaakteregistreeriti 90.Poisse sündis aprillikuus 71 ja tütarlapsi51. Esmasündinuid oli 65, teisi lapsi 38 jakolmandaid 19.Poisid said nimeks Arli, Aurel, Dominic,Gerhard, Gregor, Gerret, Joosep, Kaspar,Konrad, Rasmus, Raian, Maiko, Virgo,Treivon, Tormi, Preston Michael, JarlHendrik, Jens Jonatan , Uku- Johan jne.Tütarlastele pandi nimeks Anita, Arina,

Harjumaal iive jätkuvalt positiivne

Chrissely, Dolores, Greth, Miina, Mia,Alina-Aili, Annagreta, Hannela, Maia-Marii, Grete-Lotta, Ly-Andra, LindaMaria, Amanda Serely, Celine Simone jne.2006. aasta esimese nelja kuuga onHarjumaa juurde saanud 443 uutilmakodanikku, see on 13 last rohkem kuimöödunud aastal samal ajal. Uutestilmakodanikest on 207 tüdrukud ja 236poisid. Kõige enam on lapsi sündinudViimsi vallas (55 last), Maardu linnas (39last), Rae vallas (38 last) ja Harku vallas(35 last).

Surmaakte registreeriti 90.Aprillis suri 35 meest ja 55 naist.Lahkunutekeskmine vanus oli 74 aastat. Mehed elasidkeskmiselt 71,5 ja naised 76,5 aastaseks.Registreeriti 10 ja lahutati 6 abielu. Nimemuutis üks isik.Nelja kuuga on Harjumaal kokku koostatud398 surmaakti. Lahkunute keskmine vanusoli meestel 69,5 ja naistel 78 aastat.

TÄHELEPANU !JÄRGMINE SAUE SÕNA TOIMETUSE JA LINNAKODANIKE KOHTUMINE

TOIMUB 18. MAIL KELL 18.00 PÄEVAKESKUSES.

Istuvad oma emmede süles vasakult paremale: RAMON GELKOV, AAP HAAS, HERZI LOOTSAR, KASPAR KÄRNER, KASPAR ESKO.

BEEBIBALL

6 13. mai 2006UUDISED

SAUELASED UKRAINAS

Aprillikuu teises pooles viibisidsõpruslinnas Kozelets külas Sauelinnapea Ero Liivik ja abilinnapeaRafael Amos. Ukraina sõpradegavaadati üle lähema aja tegevus-kavad ja arutati käsilolevaid ühis-projekte.

PEETER EELSAARE

Ukrainas olid valimised, see on jätnudoma jälje tegutsemisele igal tasandil.Kuna valimistulemusi pole veel väljakuulutatud ja valitsus moodustamata,on ka kohalike omavalitsuste tegevuspärsitud. Eelarveraha võib kulutadavaid esmavajadustele, nii võib löögialla sattuda ka ukrainlaste osavõttKodulinnapäevast Saue Sõlg.Kõnelused koalitsiooni moodusta-miseks käivad – mingil määral olememeie ajakirjanduse kaudu sellegakursis. Kohalikud inimesed jagunevadnn oranzi koalitsiooni asjus kaheks –ühed peavad peaministrikandidaatiproua Timoshenkot iidoliks, teisedkurjategijaks ja aferistiks.Räägitakse ka presidendipartei japresidendivalimistel kaotanudJanukovitshi liidust, mis kohalikearvateks võiks panna aluse Ukrainalääne ja idapoole jõudude ühenda-misele. Selle läbi võib riigis saavutada

stabiilsuse. Stabiilse riigimainet vajab Ukraina eritimaailma silmis, et kon-taktid võiksid efektiivseltjätkuda. LahkumispäevalEesti Ukraina saatkonnastoimunud kohtumisel mai-niti, et läbirääkimisedviimati mainitud võimuliidumoodustamiseks on hoo-gu kogumas.Peaministrikandidaadikson saamas poliitil iselttundmatu ukrainlasestmiljardär Taratuta (maailma rikasteedetabeli 53. mees)Aga aitab poliitilisest taustast – sedaoli vaja vaid selgitamaks, kuidas seemõjutab Saue-Kozeletsi koostege-vuse hetkeseisu.Ukrainas käinud linnajuhtide sõnul onKozeletsi inimesed Euroopa Kesk-konnaalase ühisprojektiga – lastekevadised loodusvaatlused - tegutse-nud väga hästi. Meie poolt tõlgitud jatrükitud 30 vihikut, mis neile talvel üleanti, on hoolikalt täidetud. Kozeletsikeskkonnaalane teadlikus on kõvastitõusnud, arvati sealses linna-valitsuses. Koos lasteaia vanemarühma lastega on tegutsenud kavanemad, 1.-2. klassis käivad õed-vennad tahavad järgmisel kevadel

vaatlustest osa võtta. Ida- ja Kesk-Euroopa KeskkonnauuringuteKeskuse juhataja Anne Kivinukk ütles,et saabunud materjalid viivad nii Sauekui Kozeltsi esmakordselt EuroopaIlmauuringute kaardile.Teine projekt – turismitalud – onsamuti hästi arenenud. Ukrainapoolnehuvi on suur, projekt on korralikultkokku kirjutatud ja asub hetkel meieVälisministeeriumis, kes esimestetappi rahastab. Projekt on heakskiidetud ja toimub rahastamise skeemikoostamine. Siis tulevad ukrainlasedEestisse turismitaludega tutvuma,meie spetsialistid käivad Ukrainas japrojekt hakkab arvatavasti toimima.Sellest hetkest saadakse projektile kaEuroopa Liidu rahad.Kolmas projekt puudutab Saksamaaeestvedamisel kavandatavat linnadeheakorra parandamist. Kuidas kom-posteerida olmeprügi. Saksamaa poolkavandas koostööd Venemaaga, kuidSaue pakkus Ukrainat. Mai lõpus onTallinnas asjakohane seminar, siissaab olukord selgemaks.Linnakodanikele teadmiseks, et kõigisprojektides osaleb loomulikult kaSaue.Suhtlemine Ukraina linnadega on läi-nud uuest viisade taotlemise süs-teemist tulenevalt kahjuks keeruli-semaks. Kuid loodetavasti saab kooskunstirahvaga 26.-28. mail Sauele kaametlik delegatsioon. Saue rahva-tantsijad lähevad juulis Kozeletsi.Edasist koostööd arutatakse jälle mailõpus.

VAKTSINEERIMINEtoimub

20. ja 27. mail 2005

kell 10.00 -14.00

Saue linna turuhoone kõrval asuval platsil.

Vaktsineerimist teostab volitatud veterinaararstV.Harkovski, tel 5 136 896

Marutaudivastane vaktsineerimine on TASUTA,ülejäänud vaktsiinid tasulised.

NB! Loomad peavad olema terved,suured koerad suukorvidega.

v

7 13. mai 2006 SÕPRUSSIDEMED

senjööridel külas, nendelekuulunud 519 hektarilmetsamaadel oli hea jahtipidada.Tänapäevase Quincy-sous-Senart´i linna pindala onsamad 519 hektarit, 320 neiston endiselt metsad.Linnas elab praegu üle 7 500inimese, Prantsuse revo-lutsiooni ajast on linnal olnud25 linnapead – Sauel külasolnud Daniel Besse ongi 25.Neist kõigi allkirjad on linna

arhiivis tallel ja juuresolevalpildil lugejateni toodud.Prantsusmaa eripära läbiaegade on volikogu jalinnajuhtimise ühendamisekõrval veel see, et linnapea

Mäletatavasti külastasveebruarikuus SauetPrantsusmaa linnaQuincy-sous-Senart´idelegatsioon linnapea

D A N I E LB E S S E( f o t o l )juhtimisel.

12. mailS a u e tkü lastavaPrantsuse

Vabariigi suursaadikumadame Chantal deBourmont´i visiidi puhultutvustame põgusalttulevast sõpruslinna.

PEETER EELSAARE

Delegatsiooni kuulusidPrantsusmaa linna sot-siaaltöö, hariduse, teenin-duse ja mitmete teisteeluvaldkondade juhid.Kohtuti Saue Linnavalitsuseesindajatega, käidi SaueGümnaasiumis, SaueMuusikakooli jazzi-stuudiosning Saue lasteaias„Midrimaa”. PrantsuseVabariigi Suursaadik EestiVabariigis madame Chantalde Bourmont korraldas omaresidentsis sel puhul vastu-võtu. Külalised jalutasidTallinna vanalinnas ja Sauelinnas. Lepiti kokku, etsõprus-sidemed loetaksesõlmituks, ametlik alla-kirjutamine toimub det-sembris Prantsusmaal.

Pariisi külje all, kolme-neljakümne kilomeetrikaugusel paiknev Quincy-sous-Senart on väga vana jahuvitava ajalooga linn. Agaeks Prantsuse riigis on kõiklinnad vana ja huvitavaajalooga. Riik on juba selline.Sellel kohal asunud küla onmainitud juba XII sajandil.Prantsuse kuningakojaliikmed käisid Quincy

ei saa kindlat, kinnitatudpalka. Seepärast saavadseda ametit pidada kasmajanduslikult kindlustatudkodanikud või inimesed, kesoma põhiäridest kõrvaletõmbunud. Nii on toiminud ka

praegune linnapea – endineehitusettevõtja.Toome ära veel infot pildis –pikemat ülevaadet peavadmeie lugejad ootama talveni,kui Saue delegatsioonsõpruslinnas koostölepingutalla kirjutamas käinud.

Linnavalitsuse hoone

8 13. mai 2006UUDISED

Eelmisel nädalavahetusel oli Sauel külasTaani Kuningriigi kommuuni LedojeSmorum delegatsioon. Delegatsiooni, midajuhtis linnapea Jens Jorgen Nygaard,kuulusid poliitikud Bent Belling, JohnPetersen, Anker Bay Rasmussen ja MargitEnderlein. Administratsiooni esindasidJens Nikolaisen ning laste- ja kultuuri-valdkonna direktor Stieg Eriksen.Kuigi taanlasi on meie linnas viimasel ajalkäinud teisigi, oli ametliku delegatsiooni

visiidist möödas päris palju aega. Põhjuslihtne – vahepeal toimusid valimised, millekäigus vaadati üle ka riigi administratiivnejaotus. Sooviks vähendada väikeste koha-like omavalitsuste arvu. Eks Eestimaalgion sellega katsetatud ja mõnel pool ka edusaavutatud.Meie taani sõpradel oli ühinemiseksmitmeid valikuvõimalusi. Kuigi otsustatikahe väiksema naabri kasuks, elab uuekohaliku omavalitsuse 125 km2 suurusel

territooriumil nüüd 45 000 inimest.Seega on Saue linna sõpruskondkõvasti suurenenud, sestsõprussidemeid soovib ka uuskommuun jätkata. Kuigi 1. jaanu-arist 2007 toimuvad kommuunijuhtide hulgas ümberpaigutused,jäävad meie külalised otsustajatehulka.Neljapäeval, 4. mail tegid külalisedpeale ametlikku kohtumist linna-valitsuses tiiru Sauel, käisid Güm-naasiumis ja lasteaias. Taanlasiüllatas Saue vilgas ehitustegevus.

ÄRGE JÄTKE OMA LOOMAKAITSESÜSTITA

Marutaudi levikuga metsloomade seas peaksid inimesedkandma hoolt selle eest, et nende koerad ja kassid saaksidvaktsineeritud. Vaktsineerimise nõue tuleneb loomataudi-tõrje seadusest ja ka koerte ja kasside pidamise eeskirjast.Eelmisel aastal vaktsineeriti Saue linnast 280 koera-kassi.Koerte ja kasside marutaudi nakatumise vältimiseksning leviku tõkestamiseks korraldab Saue Linnavalitsuskoostöös volitatud loomaarst Vladimir Harkovskiga,telefon 513 6896 marutaudivastase vaktsineerimise 20.ja 27. mail k a kella 10.00 – 14.00 Saue turuhoone kõrvalasuval platsil.

Kallis linnakodanik ära jäta omalooma kaitsesüstita!

Marutaudivastast süstimistteostatakse tasuta!

Pakutakse ka kompleksvaktsiini, kuid seda juba tasu eest.Teadmiseks veel niipalju, et suured koeradtuleb vaktsineerimisele tuua suukorviga. Jaautoomanikel palume vaktsineerimise ajalplatsi müüriäärsele alale autosid mitteparkida.

INGER URVAKeskkonna ja halduse peaspetsialist

TAANLASED SAUEL

Nende arvates on linna areng kahe visiidivahepealsel ajal olnud meeletu.Kaks päeva veetsid sõbrad Saaremaal,viimasel päeval tutvuti Tallinna vaatamis-väärsustega.

VASTAVALT SAUE LINNAARENGUKAVALE,

KOALITSIOONILEPINGULE JASAUE LINNA EELARVELE

on kavas rajada Kiviloo elamupiirkonna, Saue Tammiku,Keila maantee ja Tammelehe-Rauna elamukvartalivahelisele 14,5 ha suurusele haljasalale (linna sotsiaalmaa)Sarapiku Tervisespordikeskus.Tervisespordikeskus koosneb: põhiliselt olemas-olevatele radadele rajatavast 1,45 km pikkusest jooksuja suusarajast; suusa ja kelgumäest; raja valgustusest; sillastradade ristumiskohal; jõuharjutuste seadmetest rajaääres; väikesest madalast veekogust uisutamiseks jne.Ehitustöödega alustatakse käesoleva aasta suvel.Ehitustööd toimuvad etappide kaupa.Sarapiku Tervisespordikeskuse eskiisprojektigasaate tutvuda Saue Linnavalitsuse hoone Tule tn 7esimese korruse vestibüülis linnavalitsuse töö aegadel5. – 22. maini 2006.a.

Oma arvamused ja ettepanekud saatalinnaarhitektile

( tel 679 0191, faks 679 0193 võie-post kalle@saue.ee )

TEADE

9 13. mai 2006UUDISED

2. mail kohtusid Saue päevakeskusesErakond Isamaaliit ja Erakond ResPublica Saue osakonna liikmed.Isamaaliitu esindas kohtumisel kahek-sa ja Res Publicat seitse liiget. Kohalolid kõik Saue Linnavolikogus mõlematerakonda esindavad saadikut.Külalisena osalesid kohtumisel ResPublica Harjumaa piirkonna esimeesHenn Pärn ja piirkonna tegevjuht JanTrei. Arutati ühinemisega seonduvaidküsimusi nii riigis üldiselt, kui ka Sauel.

Isamaaliidul on Saue linnas ja Saue vallasüks ühine osakond, Res Publical on linnasja vallas eraldi osakonnad. Ühinemise järeltuleb otsustada, kas liita osakonnad kokkuvõi jätta erakonna liikmed linnas ja vallaseraldi tegutsema. Ühineval erakonnal on

Erakonnad Isamaaliit ja Res Publica ühinevad

käisid 25. aprillil esinemas Poskatänaval asuvas Vanurite Eneseabi- jaNõustamisühingus. Sauelasi olid esinda-mas Harald Matvei koos naisansambligaRukkilill, Elena Kalbus koos Vokirattatantsuansambli esindajatega. Jüri Mändlisas esinemistele vürtsi oma kandle-mänguga. Huvilisi oli Poska majjakogunenud viie-kuuekümne ringis.Rukkilille esinemine soojendas südameidning naistega püüti vaikselt kaasa lauldagi.Vokiratta ülesastumise ajal hakkasid katoolidel istujate jalad tantsurütmi kaasalööma ja nii mõnigi oleks heameelegakaasa tantsinud. Kandlemängus oli selline

hetkel Saue linnas 31 liiget ja vallas 40liiget. Vallas on mõlema erakonnanimekirjas volikogusse pääsenud saadikudopositsioonis, linnas kuuluvad Isamaaliiduliikmetest volikogu saadikud Monika Liivja Urmas Viilma valimisliidu Sõbralik Linnfraktsiooni koosseisus koalitsiooni ningRes Publica liikmed Valdis Toomast jaRainer Sternfeld opositsiooni. Ühiselt tõdetiolukorra delikaatsust kuid leiti, et need eiole küsimused, mis vajaksid arutamistolukorras, kus erakonnad pole veel lõplikultühinenud.Saue elanikele enim muretvalmistavateküsimustena arutati AS Ster steriliseeri-mistehase rajamise problemaatikat javõimaliku raudtee transpordiharu suuna-mist läbi siinse piirkonna. Tõdeti, etmõlema küsimuse puhul tuleb lähtuda

eelkõige kohalike elanike huvidest javajadustest.Kokkutulnud erakondlased andsid kahepartei ühinemisele oma hinnangu läbihääletamise. Ühinemise vastu ei olnudükski, erapooletuks jäi üks kohaletulnu.Rõhutati, et kahe sarnaste põhimõtetegaja parempoolset maailmavaadet esindavakonservatiivse erakonna ühinemine loobparemad tingimused poliitilise maastikuselginemiseks ja rahvuslike jõududekoostööks.Enne kohtumise lõppu otsustati, et Isa-maaliidu ja Res Publica kohalike osa-kondade ühised kohtumised hakkavadnüüdsest toimuma reeglipäraselt.

Urmas Viilma (Erakond Isamaaliit)Valdis Toomast (Erakond Res Publica)

v

TEADEPÄEVAKESKUS ON

RESERVEERINUD PILETEIDMUUSIKALILE FAME, mis toimub31. oktoobril Tallinna Linnahallis.Sooduspileti hind on 70 krooni.

Piletid peame välja ostma 31. mail.Soovijatel on võimalik 29. maini

teatada oma soovist ja tasuda rahapäevakeskuses.

Üks naljakas luguAprillikuuks kuulutasime välja jutuvõistluseÜks naljakas lugu või Minu elu naljakaimjuhtum.Neljandal mail toimus Päevakeskusesjutuvõistluse tulemuste kokkuvõtmine. Kurbselle lõbusa teema juures oli see, etkirjutajaid nappis ja neljandal mail polnudnendest vähestestki kõiki kohal. Samas olikirjutatut lõbus kuulata. Armand Nagelnaerutas oma lustaka looga nutikastkassist. Ruth Alevit, omapäraste lugudeautorit, ootab Päevakeskuses ka lustakasauhind. Tore, et paar anonüümset juhtumitmeieni jõudis, kuid kahjuks pole nüüdauhindu kellelegi anda. Olge julgemad! Etnaljakuu lõpetuseks saaks korralikult punktpandud, aitasid kaasa ka humoorikad Jukuanekdoodid. Mida huviga kuulati.Jüri Mänd kandlemuusikaga lõi väikeseleüritusele hubase aura.Tänan kõiki, kes osalesid.Kõigile julgust edaspidistekskirjanduslikeks ponnistusteks.

Päevakeskuse juhatajaULVI SEERMA

SAUE TAIDLEJADjõud ja võlu, mis andis kõigile selgeltmärku - varsti on ikkagi soe aeg käes.Võõrustajad tutvustasid sauelastele omamaja, tegemisi ja tegevusi. Hiljem arutletikohvilauas ühiselt ka Saue tegemisi, lauldikandlemängu saatel. Ja oligi aeg koju,Sauele tulla. Meeldiv pärastlõuna niivõõrustajatele kui esinejatele.Saue linna elanikel on aga suurepäranevõimalus näha päevakeskuse taidlejaidesinemas suurel folklooripeolSaue Sõlg, mis toimub 27.mail.

Päevakeskuse juhatajaULVI SEERMAA

TEADAANNE!15.MAIL alustab AS ASPI TALLINNA RINGTEE KANAMAA-KEILAteelõigu taastusremonti, mis toob sellel teelõigul sõitjatele arvatavaltkaasa ebamugavusi ja liiklusseisakuid.Tööde tegemise käigus tuleb tööde tehnoloogia tõttu liiklust korral-dada kas fooride või reguleerijate abil. Võimalikud on kuni 5 min.seisakud.Kui töötsoon on vahetult Saue linnaga külgneval alal, on ühe päevavältel Tõkke tänavalt väljasõit ülimalt raskendatud.Keila-Tallinna suunal liiklejatele soovitame ebamugavuste vältimisekskasutada marsruuti Keila-Keila-Joa-Tabasalu-Tallinn või Keila-Tuula-Ääsmäe-Tallinn. Võimalikud on ka ühistranspordi marsruutide jaliiklusgraafiku muudatused.Palume liiklejatelt mõistvat suhtumist- töid teostatakse Teie huvisidjärgides.

Lugupidamisega, Jüri SepparAS ASPI Keila osakonna juhataja

10 13. mai 2006SAUELASEL OLI JUUBEL

Koduses Saue linnas onpraegu 5 645 elanikku. Janagu me tänase ajalehe-numbri 5. leheküljelt võimelugeda-vaadata, on lisan-dunud veel 5 beebit. Samalajal on linna üldpildis, eritiseltsielus ja aastaringsetelühisüritustel kandev, olulineosa eakatel inimestel. Eakadsauelased on lausa välja-paistvalt aktiivsed. Sellesüldpildis on alati oluliselkohal mees, kes hiljutitähistas oma 75. sünnipäeva.Mees, kes oma aastatest

märgatavalt noorem väljanäeb. Ja mis kõige olulisem –oma aastatele vaatamataannab see mees avalikusseltsielus ja tantsumuusikagapidudel silmad ette kõigilenoorematele.SEE MEES ONHARALD MATVEI,SAUELANE JUBA ÜLEKOLMEKÜMNE AASTA!

PEETER EELSAARE

Meie jutuajamise alguseslausus Harald Matvei kõige-pealt meiele kõigile olulisemõtte – oma elu tähtsatestaegadest ja sündmustest tulebülestähendused teha kohe.Vanas eas on nii, et hakatakseküsima – sa ju olid selle ja selleasja sees, koos nende ja nendeinimestega – kuidas asitegelikult oli? Ja vastus tulebvõlgu jääda – täpselt ei mäleta,aga udujuttu ei sobi ajada.Temalt taheti hiljuti kooli-aegseid mälestusi – täpselt eimäleta ta midagi. Nüüd,vanemas eas, on uurinud oma

sugupuud, jõudnud otsaga1600. aastate algusesse. (Minajätan küll selle asjaliku märkusemeelde).Hakkame nüüd mälulõnga lahtikerima.Sündis Harald Matvei 1931.aasta 28. märtsil Karksi-Nuia jaMustla vahel asuvas Tuhalaanealevis Mulgimaal kell 5hommikul. Maja teab – siis olialev rahvarohke, nüüdväljasurnud, nagu paljudEestimaa alevid ja külad.Koolimaja on alles, aga koolipole. Käib kauplus-auto – kuni

käib.Üks esimesi mälestusi onlaulvast linnukesest –väike Harald (vastkolmene) oli jäetud õuepuu alla – võre võipulkaed ümber – ja puuoksale laskunud linnu-kene laulis nii kaunilt!Vast on just siit päritarmastus muusika ja laulu

vastu, oskus muusikat teistelegianda.Suvel käisid ema-isa ümbrus-konna taludes põllutöödel, agatalv oli vaikne aeg – siis loetipetrooliumilambi valgel raama-tukogust toodud raamatuid.Harald ei mäleta, millal ta justtäpselt lugema, arvutama jakirjutama hakkas, aga see oliammu enne kooliaega. Esimeneloetud raamat, mis tal meeleson, kandis pealkirja „SuureVanki armuke“. Salakauba-vedajatest ja armastusest.

Hiljem nägi seda raamatut kordTartu antikvariaadis, tahtis äraosta, aga kallis oli.1939. aastal kolis pere Tõrvalinna ja seal elati sõda üle.Ümbruskonna järvedes käidiujumas ja kalal. Seal tegiHarald Matvei oma elu esimeseheateo, päästis uppumisest omamängukaaslase Endel Sildoja.

Tõrvas oli ka linn, kus algklassipoiss muusikaga rohkem kok-ku puutus. Isa pilli ei mänginud,laulis, ema oli musikaalsem.Ümbruskonna rahvas hakkasnende juurde kogunemamuusikat tegema. Viiul jäi üle,see anti Haraldi kätte ja nii tulimängida. Kohaliku koolimuusikaõpetaja Mändojaõpetas ka mandoliini mängima.Kui pill ära võeti, üritas Haraldpuust pilli teha – pani keeledpeale ja oli väga kurb, et helisidvälja ei tulnud.Kui rinne lähemale tuli, mindipakku endisesse kodupaika.Seal jätkus muusikaelu,lisandus lõõtspill – vene kar-moska. Viiemehelises orkestrispandi Harald mängima viiulit,mängiti pidudel ja pärasträndkino seanssi. Ema mängiska. Tihti orkestrit polnud, siisöeldi Haraldile - poiss mängi!Ja poiss mängis, tihti varastehommikutundideni. Tuli suurpahandus, koolidirektor keelasära. Aga paari kuu pärast oli

sunnitud rahva nõudmistelejärele andma ja poisslapsHarald mängis jälle.Üks tähtis detail. Isa pidudel eikäinud ja kui nad emaga hom-mikul tulid, oli isa vikatitegajuba väravas ja joonelt mindiheinale. Küll oli raske – kolm-teist-neliteist aastat vana poiss.Isa oli ka kõva suitsumees, kameie juubilar hakkas varakultkatsetama. Kasvatas tubakatki.Aga kui isa selle avastas, saikeretäie – ja sellest ajast polesuitsu suhu võtnud.Kerime mälestustelõnga edasi

kiiremini – keskkooli lõpetasViljandis, mängis puhkpilli- jaestraadiorkestris, seal õppis kanoote kirjutama ja noodistmängima. Tõusis kell viis,õppis, kaheksa läks kooli.Keskkooli kõrval õppis Muusi-kakoolis, akordioni õppimiselelisandus tsello mängimine.Peale keskkooli läks HaraldMatvei Viljandis Pedagoogi-

Harald Matvei 75

v

Abja Keskkooli estraadiorkester 1

11 13. mai 2006SAUELASEL OLI JUUBEL

lisse Kooli, aastaga sai õpetajakutse. Lõpuaktusega ühelpäeval võttis naise. Järgnesmuusikaõpetaja töö Abja

Keskkoolis – tunnid, orkester,koorid – igal õhtul proov. Kuigioli tava, et maakoolideõpetajaid sõjaväkke ei võeta,tuli kutse. Vaatamata tollaseharidusministri Arnold Greenisekkumisele pidi Harald Matveiikkagi Leningradi sundaegateenima minema. Seal võetiandekas, eriharidusegamuusikamees ohvitserideettevalmistusrühma. Sõjaväesei saanud keegi aru, mis nimisee Matvei on ja nii muutus tavene sõjaväe jaoks Matveje-viks. Sõjakooli lõpetamise järel

pandi õlgadele muusika-ohvitseri-dirigendi pagunid.Ohvitse-rina teenimisestpääses, sest USA-NL´i vahelsõlmitud leping nägi ettesõjavägede vähendamise.Tagasi Abjas - muusika,orkester, koorid. Abjast tuliTallinna, kus haridusosakondsaatis ta Maardu Keskkoolimuusikaõpetajaks. See olivenekeelne kool eestikeelseosakonnaga. Seal möödusidHarald Matvei muusika-õpetaja elu aastad. Et parematharidust saada, astus

praeguse nimega Georg Otsanimelise Tallinna Muusika-kooli Ants Kiilaspea diri-geerimis klassi.Õppis ühelkursusel Eri Klasi, Peeter Sauli,Heli Läätse, Tiia Loitmega.Samal ajal jätkus intensiivsekooliõpetajatöö paralleelseltJägala, Jõelähtme ja Maardulaulukooride juhatamisega.Seepärast jäi Muusikakool ennelõppu pooleli ja kõrghariduse

sai ta hiljem hoopis TallinnaPedagoogilisest Instituudist.Muusikakooli ajal võttis veeleratunde Tuudur Vettikult.1957. aastal võitis noortekoorijuhtide konkursi – esine-miseks pani ühendkoori kokkuoma kolmest koorist. Võiduärjapani kaela Gustav Ernesaks.

Kui tuli luba moodustada kooli-de juurde muusikaklassid, tegiHarald Matvei seda kohe ka

Maardus. Siis kutsusid Tallinnalinnaisad mehe välja ja ütlesid– saad koorijuhatamisegahakkama, saad ka haridus-osakonna juhatamisega hakka-ma – ja nii sai Harald Matveisttolleaegse Keskrajooni haridus-osakonna juhataja. Kui Tallin-nas moodustati Oktoobri

rajoon, anti mehele ülesandeksvälja töötada uue rajooni hari-duse juhtimissüsteem.Siis oli viis aastat muusikalise

kallakuga 22. Keskkooli(J. Westholmi Gümnaasium)direktor. Aga ega ta oma sõnadejärgi tolleaegseks kooli-

direktoriks ei sobinud – needigasugused tühjad aruandmisedja muud koolitöö välised

sekeldamised. Pani lahkumis-avalduse lauale. Sai Saueleehituskrundi, oli koolis õpetaja,ehitas maja ja nii ta sauelasekssaigi. Pidi saama ka uue ehita-tava Saue Gümnaasiumi direk-toriks, aga õnneks oli olemastubli mees ja õpetaja JaanPalumets. Nii pääses HaraldMatvei talle ebameeldivastdirektoriametist.Ise ütleb lõpetuseks, et Saueletulemine on tema elu suurimvedamine.Oma austamisõhtul SauePäevakeskuses esines juubilarmitmel pillil – alustasparmupilli, suupilli ja mando-liiniga, jätkas raskematepaladega akordionil, tsellol jasaksofonil.

Harald Matvei elust saakskirjutada raamatu. Aga seda,millega ta Saue linna muusi-ka- ja seltsielus hakkama onsaanud – 1991. aastast juha-tab rahvamuusika orkestritSaue Kägara, Päevakeskusenaisansamblit Rukkilill –teavad linnaelanikud niigi.Kes ei tea, tulgu 27. mailJaanitule platsile kodulinna-päevale Saue Sõlg javaadaku - kuulaku ise.

v

1951 - 1955

Saue Keskkooli puhkpilliorkestri algus 1988. a.Juhatab Harald Matvei

12 13. mai 2006UUDISED

Tervislikud eluviisid ja liiku-mine on esmatähtsad igas easinimestele.Eakamaks muutudes tulebaga eriliselt tähelepanu pöö-rata liikumisele.

ELENA KALBUSSaue Päevakeskus

Üha enam koguvad popu-laarsust kepikõnd ja tervise-võimlemine. Samas tegelemineseeniori- või rahvatantsuga onigati meelepärane emotsio-naalne ja tervislik liikumine.Igal aastal korraldatakseTallinnas eakate tervise - jaspordipäev Kristiine Spordi-keskuses. Põhilisteks osale-jateks on pealinna eakad, kuidharjukad on samuti teretulnud.Saue Päevakeskuse esindajad

on kõigil eelnevatel aastatelosalenud. Ka selle aasta27. aprillil olime liikumis-päevale kutsutud. OsalesidSaue Päevakeskuse võimlejadja tantsurühm VOKIRATAS.

OSALEMINE TALLINNA EAKATE LIIKUMISPÄEVAL

Elviira AlamaaSaue Muusikakooli õpetaja

Laupäeval 29.aprillil toimus KeilaKultuurikeskuses suur lastelauluvõistlusHarjumaa Laululaps 2006 finaal.Sellele eelnesid 22. ja 23.aprillil eelvoorud,kus mõõtu võtsid kuues erinevas vanuse-rühmas kokku 169 solistitüdrukut ja –poissi. Keilasse tulid omakorda kohalikulinna- või valla lauluvõistluse võitjad.Keilas toimunud lauluvõistlus oli oma-korda eelvoor sügisel toimuvale laulu-võistlusele “Laulukarussell 2006”.

SAUE LAULULASTEL LÄKS JÄLLE HÄSTI

Ühtlaselt hea taseme tõttu oli züriil mõnesvanuserühmas väga raske finaali lubadalauluvõistluse juhendile vastavalt kolmeparemat tüdrukut ja poissi. Nii oli edasi-pääsejaid 4-5 solisti, kes veel finaal-võistlusel kolme hulka jõudmiseks pididend tõestama. Nendele, kes seekord veelkolme hulka ei jõudnud, oli tunnustuseksseegi - võimalus finaalis koos parimategaesineda.“Saue Laululaps 2006” võistluselt pääsesedasi Saue linna esindama Harjumaaleüheksa laululast, kellest viis jõudis finaali:

3 - 4.a. tüdrukud: I koht Gethe MariaEljas, õp. Reet Jürgens7 - 9.a. poisid: I koht Edi Krims,õp. Elviira AlamaaLisaks valiti Edi Krims esindamaHarjumaad lauluvõistlusele“Laulukarussell 2006”10 - 12.a. tüdrukud: III koht LindaKanter, õp. Ulvi Kanter10 - 12.a. poisid: III koht Martin Vist,õp. Elviira Alamaa16 - 18.a. tüdrukud: III kohtCarolina Laos, õp. Helin-Mari Arder

Tallinna ja Saue eakatelelisandusid tänavu ka KeilaSotsiaalkeskuse võimlejad.Toimus ühisvõimlemine, see-järel esinesid seenioritantsurühmad mitmest Tallinnalinnaosast. Ühiskavaga tulidrahva ette Saue ja Keilavõimlejad.Toredat vaheldust pakkusNõmme küpses eas daamideshowtantsu trupp. Memmeder a h v a t a n t s u r ü h m a d(KUNGLAMEMMED SalmeK u l t u u r i k e s k u s e s t ,VOKIRATAS Saue Päeva-keskusest ja VOKIRATASMustamäe Sotsiaalkeskusest)oma värvikirevates rahva-rõivastes ilmestasid päikeselist

päeva. Lõpuks tuletati meeldeajast-aega kestnud laulumängening lustiti koos. Osavõtjaid olipalju ja mis kõige toredam -eakad prouad ei pea paljuksosaleda mitmes tegevuses! Onsee siis seeniori-, rahvatants võihoopis tervisevõimlemine.Jääb üle loota, et järgmiselaastal pööratakse rohkem tähe-lepanu sportlikele mängudele.Küll siis ka härrad kaasalöövad.Hea on teada, et Tallinnaliikumispäeva korraldajadpeavad loomulikuks kaHarjumaa eakate osalemisttoredal üritusel.Tore koosolemise ja koosliikumise ennelõuna.

v

13 13. mai 2006KULTUUR

1. Liis Piirsoo, klaver, õp. Terje Mäss2. Märt Mägi, viiul, õp. Juta Ross3. Egle Palm, kannel, õp. Pille Karras4. Siim Kängsepp, kitarr, õp. Georg Merioja5. Martin- Eero Kõressaar, tuuba, õp. Tõnu Soosõrv6. Holger Marjamaa, jazzklaver, õp. Raun Juurikas7. Laur Peedu, akordion, õp. Sirje Ojavee

Pidulik lõpetajate kontsert-aktus toimub 21.mailKadrioru Lossis algusega kell 12.00.

Saue Muusikakool soovib kõigile lõpetajatele palju õnnelõpetamise puhul ning loodab , et muusika jääb teile heakskaaslaseks kogu eluks.

Sissepääs kontserdile muuseumi piletiga.

SASASASASAUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETAJAJAJAJAJAD 2006.A.AD 2006.A.AD 2006.A.AD 2006.A.AD 2006.A.

Uute õpilaste vastuvõtutingimused lk.18

14 13. mai 2006KULTUUR

Eesti Kunstimuuseum on nüüdesmakordselt spetsiaalselt muuseumivajadustele vastavas korras. Kaksteistaastat tagasi toimunud rahvusvahelisearhitektuurikonkursi võitis soomlanePekka Vaapaavouri. Hoone ehitamistalustati 2002.a. ja k.a. 18. veebruaril avasKUMU uksed.Veerandsada Saue Invaühingu kunsti-huvilist mahutati aprillikuu 2. päevalautodesse ja linnavalitsuse bussi abi-valmis, lahke ja rõõmsameelne juht Veljotõi laia naeratuse kõigi KUMU-ssesõitjate nägudele.

ARMAND NAGEL

KUMU rabas meid oma kolossaalsusega.Mööda 83 meetri pikkust jalakäijate tunnelitpääsesime muuseumi. Hoone onseitsmekordne. Kaks neist paiknevad maaall, kuhu külastajatel asja ei ole. Pealenäituseruumide, koguhoidlate, tööruumideja töökodade ning administratiivruumide onKUMU-s veel raamatukogu, hariduskeskus,auditoorium ja remonditöökoda.Enesestmõistetavalt ei puudu ka restoran,kohvik ja muuseumipood. Ühtekokku onKUMU-s 350 ruumi. Kuna meie kahe-tunnine ekskursioon piirdus ainult Eestikunstiga, siis see algas kolmandalt korruseltja lõppes neljandal. Vajalikele korrusteletoimetas meid 9, 5 tonnise kandejõuga lift,kuhu vabalt mahtus kogu meie grupp jaruumi jäi ülegi. Kunstiteosed annavad

kronoloogilise ekspositsiooni põhimõttelülevaate ajaloost just nagu ajalootund. Eestilja eesti rahval on seljataga ligi tuhande-aastane koloniaalperiood. 18. sajandil olioluline portreemaal ja sealse ruumi nimigiviitab sellele – “ Seisuse pale “. 19. sajanditiseloomustab baltisaksa kunst. Sellestperioodist on meeldejäävam AugustWeizenbergi “ Noormees oja ääres “. 19. ja20. sajandivahetus tähendab modernismitulekut ( Triik, Koort, Mägi). Kujutataksekahekümnendates aastates inimest, kesarmastab oma keha eksponeerida. Järgnevadrasked teemad nagu sõda, lahkuminekud jasurm. Tuli teha raskeid otsuseid - kumbapoolt valida, kas minna või mitte minna.Huvi pakkusid Kristjan Raua ja EduardViiralti tööd. Nõukogudeaegne eksposit-sioon on aukartust äratav, näitab kunstiallasurumisest kõnelevat ajalugu, tingimusi,milles valmis kunst. Venemaalt siia saadetudesmajärguliste kunstnike tööd olidetalonideks, mida püüti järgida.Neljanda korruse ekspositsioonkajastab perioodi II Maailma-sõja lõpust taasiseseisvumiseni.Seda perioodi iseloomustabnõukogude kunsti tulek jaimbumine meie kunsti –sotsialistlik realism. Nendekunstnike tööd, mis meileStalini ajal kingiti ja üle anti,pidid avama meie kunstnikemõttemaailma. See eksposit-sioon annabki sisulise

MULJEID KUMU KÜLASTAMISEST

VIKERKAAR TANTSUTAEVAS

Jõhvi Kontserdimaja võõrustasselleaastast Kooli- ja show-tantsu paremikku. Nagu jubatavaks saanud, oli parematehulgas jälle Vikerkaar. Hõivatudja tegusa inimesena andistoimetusele lühiintervjuuELO-MARIKA KONGO.

Kuidas võistluspäevad möödusid?Oli kaks toredat päeva, aga ka

pingelist päeva. Palju toredaid tantse. Küllaltki kõvakonkurents, eriti estraaditantsu kategoorias.Millised olid Vikerkaare tulemused?Vikerkaar saavutas I koha 4. - 6. klasside showtantsus,I ja III koha 7. - 9. klasside estraaditantsus.

põhjenduse, miks Eesti kunsti areng onselline. Nimetatud perioodi iseloomustabehk kõige paremini Olga Terri “ Hirm “.Seda maali vaadates jääb tunne - see inimeneteab, mis on hirm ja ootamine.Hingeseisundit on suudetud väga hästinäidata. Ekspositsioonist võib leidasõjajärgse Viiralti, Ernst Jõesaare ja MaireMänniku poolt pärandatud töid. II Maa-ilmasõja järgsed kunstiteosed on siinesmakordselt koos väljas. Omamoodivaatamisväärsus on “ Rääkivate peade “saal, kus on eksponeeritud kuulsusteskulptuurid. Meie püüdsime kõrva „peade“juurde küünitades teada saada, mida nadmeile öelda tahavad. Kuid vähemalt minaei kuulnud peale arusaamatu kõmina midagi.KUMU külastamine oli igati tänuväärneettevõtmine ja meie kõigi tänusõnadkuuluvad selle huvitava ekskursioonikorraldajale – Saue Invaühingu energiliseleeestvedajale Elena Kalbusele.

Keda ja mida võitude eest tänada tahate?Täname selle eest, et tehtud töö kandis vilja.Palun kirjeldage Vikerkaare ajalugu, nimetage juhendajadja paremad tantsijad. Toimetuse andmetel on tegu Eestimaaühe vanema tantsukollektiiviga.2007. aastal saab Vikerkaar 45. aastaseks. Läbi aegadeon olnud laul ja tants võrdselt tähtsad. Olude sunniloleme viimasel ajal rohkem tantsule pühendunud.Juhendajatena tegutsevad Elo-Marika ja Marilis Kongoning Piret Mikk.Millised on aastate jooksul olnud väljapaistvamadtulemused?Aastate jooksul on üht-teist ka saavutatud. Koolitantsulaureaaditiitleid on 10. Lisaks kaks esikohta rahvus-vaheliselt tantsuvõistluselt “Young and Dancing”.

15 13. mai 2006HARIDUS / KULTUUR

Kui täiskasvanu kuulebsõnaühendit lugema/kirjutamaõpetamine, siis tekib kujut-lustesse pilt ruumist, kus lapsedistuvad distsiplineeritult lauataga, täites päevade kaupatöövihikutes ülesandeid.Lasteaias ei annaks selline õppi-mine tulemusi - lasteaias toimubõppimine ja mäng käsikäes.

HELGI HABERvanemõpetajaMidrimaa lugemisringi juhendaja

Lasteaia peamine eesmärk on aidatakaasa lapse positiivse enesehinnangukujunemisele. Positiivne enesehinnangkujuneb lapsel, kes lasteaias hästihakkama saab, Määrav roll kaõppimise alusoskustel, mis kujunevadlapse esimesel kümnel eluaastaltajude, kujutluste, mälu ja mõtlemisearengu tulemusena. Mil määral ja kuikiiresti need psüühilised protsessidarenevad, sõltub peale lapseindividuaalsete iseärasuste veelsünnipärastest eeldustest ja võimetest,ka kasvukeskkonnast. Arendavaskasvukeskkonnas sõpradegamängides ja õppides saavutab lapskoolivalmiduse.Lugemine, kirjutamine ja arvutamineon ainult osa koolivalmidusest. Oskusteiste laste ja täiskasvanutegasuhelda, oma muredest – rõõmudesträäkida ja abi paluda on sageli uudekeskkonda minnes olulisemgi kuikonkreetsed oskused. Juba oman-datud oskused annavad lapselekooliminekuks kindlustunde.Riikliku alushariduse raamõppe-kava järgi kooliminev laps

• eristab sõnas häälikuid• määrab häälikute järjekorra

sõnas• eristab lühikesi ja pikki

häälikuid sõnas• tunneb tähti, loeb mõned

sõnad kokku ja kasutab omategevuses (mängus) suurijoonistähti lihtsamatesõnade ülesmärkimisel.

LUGEMISRING AITAB LASTEL KOOLIKS VALMISTUDA

Lasteaiaõpetaja püüab luuaheatahtlikku ja pingevaba õhkkondanende oskuste omandamiseks. Kuidon lapsi, kes suudavad pareminirealiseerida oma võimeid, oskusi jateadmisi väikeses rühmas. Seetõttutegutseb Saue lasteaias kooliminevatelaste lugemisring, kus korraga osaleb7-8 last. Väiksema arvu lastegasuunab õpetaja iga lapse õppe-tegevuse aktiivse osalemiseni.Rutiinne tegevus lapsi pikalt ei köida,õpetajal tuleb olla loov ning pakkudalastele pidevalt midagi uut. Lisakstraditsioonilistele õppevahenditele(Karu-aabits, töövihikud, ladumis-aabits) kasutame lugemisringi tööspalju enda väljamõeldud ja valmistatudmänge. Neid saab iga konkreetselapse vajadustele -oskustele sobitadaning lapsed mängivad nendegameeleldi. (Mõnede mängude kirjel-dused avanevad Saue lasteaia kodu-lehe õppe-kasvatustöö lingil.) Kui lapsvajab tuge, peame otsima talletegevusi, mis just talle huvi pakuvad jajust tema arengut märkamatultsoodustavad. Niisugusele tegevuselevõiks last suunata lisaks laste-aiaõpetajale ka lapsevanem. Lapsekõige väiksemaidki edusamme tuleksmärgata ja tähtsustada. Lapsele tulekssisendada usku oma võime-tesse,oluline koht on heatahtlikul jatunnustaval sõnal.

Laste lugema õpetamisel on abikserinev metoodiline kirjandus.Viimatiilmunud Karu-aabitsas(2004 H.Mänd, L.Kivi, M.Roosleht) onarvestatud muudatustega last kooliksettevalmistava tegevuse olemuses niilasteaias kui ka kooli õppekavas. Karu-aabits on hea abiline nii lasteaiatöösõpetajale kui ka kodus lapsevane-male. Viimastel aastatel on ilmunud kapalju erinevaid töövihikuid, nendestpeaks lapsele leidma just temalesobiva, jõukohase ja huvitava.Tähtede õppimiseks ei ole vaja alatiraamatust “tähti taga ajada” võitöövihikuid täita. Tähe kuju võibkokku seada ema nööbikarbist,käbidest ja okstest metsarajal,kivikestest mererannal, takja-nuppudest kraavikaldal.Lugemisringi juhendajana peantähtsaks koostööd rühmaõpetajategaja lapsevanematega, oluline on nõupidada kolleegidega, seda ei tohikskarta.Sügisel koolitee alustamine toob lapseellu niigi suuri muutusi. On väga hea,kui suudame last aidata, et kooliteealgus oleks võimalikult sujuv. Kuieeltöö lapse kooliminekuks on emal-isal ja õpetajal hästi tehtud, hakkablaps lugema niikuinii.Lugemine on vahva, laps on endaüle uhke, sest kooliskäimine ontema jaoks jõukohane ja meeldiv.

16 13. mai 2006SPORT

28. ja 29. aprillil toimusidHispaanias, Reusis

Euroopa meistrivõistlusedmeie jaoks eksootilisel

spordialal -rulluisutamise

rühmakavades jakujundrulluisutamises.

PIRET RINKRulluisuklubi Rullest treener

EM oli traditsiooniliselt osavõtu-rohke, kohal oli ligi 1000 sportlast.Esindatud oli 9 riiki: Belgia,Hispaania, Holland, Iisrael, Itaalia,Portugal, Prantsusmaa, Saksamaaja Eesti. Eestit esindas20 sportlast rulluisuklubist Rullest.Saue linnast võttis Euroopameistrivõistlustest osa TuulikiPoom, kes saavutas nelja-liikmelise võistkonna kavaga“Ämblikud” 16 võistkonna seasviienda koha.Esikolmikusse tulid Itaalia uisu-tajad, neljanda koha saanudPrantsusmaale kaotati vaid 0,5punktiga.Rullesti neljaliikmelise naiskonnakava hinded ulatusid 10 punktisüsteemis 8,1-ni.Hindamisest rulliluuisutamises:Kavade hinded otsustavad tehni-line meisterlikkus, graatsia, liigu-tuste ilu, loovus, väljendusrikkus jamuusikasse sulandumine. Kava

plussiks loetakse muusikalistkontseptsiooni ja ideed. Erakordseltsuur tähtsus on aga koreograafialning oluline on see, kuidas erinevadelemendid seostuvad sammudeabil ühtseks tervikuks. Erinevaltüksiksõidust on rühmakavadestähtis ka grupi sünkroonsus.

Tuuliki Poom (fotol all paremal) onrulliluuisutamisega tegelenudkümme aastat ning osalenudEuroopa meistrivõistlustel jaerinevatel rahvusvahelistelkarikavõistlustel Itaalias,Hispaanias, Prantsusmaal,

SAUE LINNA RULLUISUTAJA OLI EUROOPAMEISTRIVÕISTLUSTEL EDUKAS

Saksamaal, Taanis, Hollandis jaBelgias.Alla 14-aastaste kadettide klassissaavutasid Rullesti tüdrukudkavaga “Nahkhiired” esikoha.Medalite arvestuses tuli Eestiüheksa riigi seas neljandaks, meistettepoole tulid Itaalia, Hispaania,Saksamaa. Sellised suuredrulluisuriigid nagu Prantsusmaa,Holland, Belgia, Portugal jäidseekord sootuks medalita.Kes soovib selle huvitava jaomapärase spordiala kohta rohkemteada saada, vaadakuhttp://www.rullest.ee

Foto Raniero Corbelletti

SAUEMEISTRIVÕISTLUSED

KIIRMALES

24.aprillile kavandatud Saue linnameistrivõistlused kiirmales (ajakon-trolliga 15x15 min) lükkusid edasi 8.maile, kuna mitmed turniirist osa-võtjad ei saanud pakiliste tööüles-annete tõttu osaleda.8.mail toimunud Saue linna meistri-võistlsed kiirmales (ajakontrolliga

15x15 min) kulgesid üsnagi pingeliseltja köitvalt. Võitja selgus alles viimasesvoorus. Kaasakiskuva turniiri võitis 0,5punktilise edumaaga teiste võistlejateees Jüri Nõmmsalu, kes kokkuvõtteskogus 4,5 punkti 6-st partiist. Seegaon tema Saue linna tsempion kiirmales.Teist ja kolmandat kohta jäid võrdsetulemusega 4 punkti jagama RaivoViidu ja Leo Tohver. Kuna omavahelisepartii võitis Raivo Viidu, kuulus temaleteine koht. Neljas ja viies koht läkssamuti jagamisle - Väino Lavonen ja

Allan Pihlak kogusid mõlemad võrdselt3 punkti.Omavahelise partii võitis VäinoLavonen, seega temale 4.koht.Ülejäänud võistlejad kogusid punktevähem.

VALJO RATTASEP,Saue Male-Kabeklubijuhatuse esimees

v

17 13. mai 2006SPORT

LINNAJUHID KOHTUSIDOLÜMPIAMEES

DIMITRI BOROVIKUGA

Linnavalitsuses käis külas üksrahvusvaheliselt tuntumaidsauelasi – laskesuusatajate Eestikoondise liige DIMITRI BOROVIK.Olümpiamees tänas Saue linnatoetuse eest, analüüsis möödunudhooaega ja rääkis oma tuleviku-plaanidest. Kuigi olümpihooajal saavu-tatud tulemused Dimitri Borovikku eirahuldanud, vaatab ta tulevikkuoptimistlikult.Lõpetada ja tagasi tõmbuda ei kavatse.Praegu on lühike puhkus, saab rohkemaega veeta perekonna keskel.

Kodustel Euroopa Meistrivõis-tlustel kuulub Eesti koondisesseteatavasti viis orienteerumis-klubi SAUE TAMMED liiget.Täpsemalt öeldes kõik needorienteerujad, kes hiljutiVÕITSID JÜRIÖÖ JOOKSUVIIENDAT KORDA JÄRJEST.

Lühiraja eeljooksust pääses edasikolm Saue klubi liiget, finaalis niihästi ei läinud.

Kui orienteerumiseE M - v õ i s t l u s t esprindidistantsil jõudisfinaali kolm Eestiorienteerujat, siislühirajal läbisid kvalifi-katsioonijooksu edukaltkaks korda rohkemeestlasi.Esmaspäeval Haanjas toimunudlühiraja eeljooksul jõudsid 10 paremahulka Maret Vaher, Olle Kärner jasauelane Erkki Aadli, edasipääsutagasid ka Markus Puusepp ning klubiSaue Tammed liikmed Viivi-AnneSoots ja Marek Nõmm.Meestest oli Olle Kärneri jooksebakindel ja 5,3 kmpikkuse raja esimesekolmandiku järel oli taalles 20. kohal.Õnnestunum lõpuosalubas teisipäevaseksfinaaliks siiski väljajoosta hea stardi-positsiooni.Sarnaselt temagakaotas oma grupiparimale pooleteiseminutiga Erkki Aadli,kes lõpetas kaheksan-da kohaga. „Pingu-tasin lõpuni, et

ORIENTEERUMISKLUBI SAUE TAMMEDEUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL

finaalikoht ikka kindeloleks. Tehniliselt sujusjooks hästi,“ rõõmustas teistkorda täiskasvanute tiitli-võistlusel kaasa tegev Aadli.Markus Puusepp ja MarekNõmm ei suutnud näidatasoovitud jooksukiirust, kuideksimuste vältimine tagas

koha teise kümne keskel.15. koha saanud Puusepalt oleksfinaalikoha võtnud vaid 8 sekunditnõrgem aeg, 16. koha saanudNõmmel jäi varusekundeid 20.Viivi-Anne Soots tegi enam kui3-minutilise vea, õnneks kulutasidkonkurendid aega veelgi rohkem ja

teise eestlannana läks tafinaali 16. kohaga.Kolmandas kümnes lõpetasnaistest veel klubi SaueTammed liige Kirti Rebane,

kes saavutas 21. koha. Meestest jäioma 23. kohaga võimetekohasestresultaadist kaugele klubi SaueTammed liige Andreas Kraas.Nii meestel kui naistel olid startijadjagatud kolme kvalifikatsioonigruppi,koha finaalis tagas jõudmine omaseeljooksus 17 parema hulka. Kokkuosales lühiraja kvalifikatsioonis 97naist ja 119 meest.

Finaalis kahjuks Saue klubi liikmetelnii hästi ei läinud ja nende kohad jäidkolmandasse kümnesse.Loodame, et nendelgi võistlustelveel ees olevatel distantsidel jõu-avad sauelased paremate hulka.

Tulemused on saadavalveebilehel www.eoc2006.ee.

18 13. mai 2006

PAIGALDAME TV ANTENNEHinnad soodsad, garantii

Tel: 55 693 858

VÕTAME MÜÜKIkortereid, maju, krunte SAUELKONSULKONSULKONSULKONSULKONSULTTTTTAAAAATSIOON TTSIOON TTSIOON TTSIOON TTSIOON TASUTASUTASUTASUTASUTA!A!A!A!A!

Tel: 6700 055, 529 1109 Anne Olonennommest@online.ee, Tallinn-Nõmme, Jaama 14

Kõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bürürürürüroo klientide voo klientide voo klientide voo klientide voo klientide vahel tahel tahel tahel tahel toimuboimuboimuboimuboimubKAKS KORDA AASTAS ÕNNELOOS!

OtsimeTÖÖLIST

LIIKLUSKORRALDUSEBRIGAADI

kellel peaksid kindlasti olemaB-kategooria juhiload.

Kontaktandmed:OÜ RoadservicePärnasalu 23

76505 Saue, Harjumaa

Kontaktisik: Timo Vares,53 488 175

AS Kaventannab üürile

tootmis-ja laopindasid SauelSooja tn. 5, suletud territooriumil

30 m2 ja 60 m2, (või 90 m2) h-2,7m I korrus50 m2, h-2,9 m, I korrus77 m2, h-4,2 m, I korrus

94 m2, h-4.2 m, I korrus, omaette hoone120 m2, h-2,5m, I korrus ja

140 m2, h-2,8 m, II korrus, omaette hoonesasfalteeritud, suletud plats,3000 m2

INFO 501 1134

MÜÜA LÕHUTUD

küttepuud(50cm, lepp)

Hind kooskohaletoomisega -

400 kr/ m3

Info telefonidel:775 2018, 51 91 8165

Wavin Estonia OÜvõtab tööle

tõstukijuht / laotöötajaTöökoht Sauel

Kontakt:Joel MeresmaaTel: 6 709 663

e-mail: jm@wavin.ee

OÜ Kalsepvõtab tööle

VEOAUTOJUHIja

TEEHÖÖVLI-JUHI

Tel: 506 7491

Müüa 2-toaline korter(üldpind 42,0 m2) Sauel

otse omanikult.Hind 950 000.-

Küsi julgelt lisainfottelefonil 56211364

Otsitakse Sauelinglise keeleeraõpetajat

Tund 2-3 korda nädalas.Kontakt: 512 5553

Firma Sauel otsib0,5 kohagakoristajat

Kontakt: 679 0888512 5553

OÜ Roadservice võtab töölehaljastustöölisi ja

liikluskorraldustöölisiVajalik B-kategooria juhiluba

Tel: 53 488 175

REKLAAM / TEATED

TÄHELEPANU MUUSIKASÕBRAD!

SAUE MUUSIKAKOOL võtab vastu2006/2007 õppeaastal uusi õpilasi.

Saue Muusikakool asub Saue Gümnaasiumis,Nurmesalu 9

Meil saab õppida klaverit, viiulit, kannelt, kitarri, flööti,saksofoni, klarnetit, trompetit, trombooni, tuubat, akordioni,löökpille ja basskitarri.

Oodatud on lapsed vanuses 7-12 aastat.Sisseastumiskatsete konsultatsioonid toimuvad

29. ja 31. mail, kell 17.00 – 19.00 ruumides 118, 119Konsultatsiooniks palume lapsel ettevalmistada üks laul,mida ta saab õpetajatele laulda.Konsultatsioon on soovituslik, sest laps ja lapsevanemsaavad tutvuda sisse-astumiskatsete nõuetega.

Sisseastumiskatsed toimuvad1. ja 2. juunil, kell 17.00 – 19.00

NB! 29. ja 31. mail kell 17.00 – 19.00 ruumis 108registreerime 5 - 7 aasta-seid lapsi Saue Muusika-kooliettevalmistusklassi.29. ja 31. mail kell 17.00-19.00 ruumis 108 võtamevastu dokumente pop-jazz osakonnas õppidasoovivatelt õpilastelt. Eeldame vähemalt muusikakoolialgastme programmi lõpetamist tõendavat tunnistust – s.oIV klassi lõputunnistust.

Informatsioon tel: 6 596 054

!!!!!!!!!!!!!!

19 13. mai 2006

Orbis Groupi kuuluv Orbis Eesti OÜ on telekommunikatsiooniseadmete ja nendekomponentide, tööstuselektroonika, mõõte- ning kalibreerimissüsteemide tootmiseja müügiga tegelev rahvusvaheline ettevõte, mis loodi 1998. aastal.

Orbis Eesti OÜ ootab oma meeskonda suvepuhkuste perioodiks(juuni-august) töötajaid järgmistele ametikohtadele :

ühenduskaablite operaatorTöö sisuks on ühenduskaablite ja moodulite koostamine vastavalt kliendispetsifikatsioonile. Tükitöö, väljaõpe kohapeal.

testsüsteemide monteerijaTöö sisuks on elektrooniliste testsüsteemide kokkupanek, samuti elektroonilisteja elektromehaaniliste sõlmede montaazh.Väljaõpe kohapeal, kasuks tuleb varasem elektritööde kogemus.

Info: Asko Kaldas , tel. 651 54 40 , e-mail: asko.kaldas@orbis.ee,Sirvi Allas, tel. 651 54 47, e-mail sirvi.allas@orbis.eevõi tulla aadressil Kasesalu 24 , Saue , 76 505

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsevvalitsusasutus. Oleme peamine riikliku statistika tegija Eestis jaEuroopa statistikasüsteemi osa. Korraldame riiklikke statistilisivaatlusi, koordineerime riiklikku statistikat keskkonna-, rahvastiku-,sotsiaal- ja majandusvaldkonnas

OTSIME OMA MEESKONDAKÜSITLEJAIDHarjumaale ja Tallinna

Tööülesanne! koguda andmeid eraisikutelt statistiliste vaatluste ja

uuringute tarbeks

Nõudmised kandidaadile ! kesk-, kutse- või kõrgharidus! hea eesti keele ja keskmine vene keele oskus! arvuti kasutamise oskus (MS Word, Excel)! hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus! kohusetundlikkus, ausus! kõrge pingetaluvus! B-kategooria juhiluba ja isikliku sõiduauto olemasolu

Omalt poolt pakume ! nüüdisaegseid töövahendeid! iseseisvat otsustamist tööaja üle! töötulemustest sõltuvat tasu! isikliku sõiduautoga tehtud ametisõitude kulude hüvitamist! väljaõpet ja täiendkoolitusi

LisainfoTööleasumise aeg: soovitavalt 22.05.2006Töö on töölepingu alusel.Info telefonil: 6259 194 (Heleriin Sits, personalispetsialist)

Kandideerimiseks palume saata avaldus ja CV kas e-posti teelpersonal@stat.ee või postiga

Statistikaamet, Endla 15, Tallinn 15174

Ele Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu Stuudio

KOSMEETIKMANIKÜÜRPEDIKÜÜR

Avatud E-R 10-18, L 10-14Tel 711 16 34, GSM 534 89 016

KÕRVARÕNGAAUGUDKÜÜNETEHNIKSOLAARIUM 6,5 kw

Pärnasalu 11 (Arco Transport’i hoone,endise juuksuri – kullassepa ruumides)

http://www.netvision.eee-post: ele@netvision.ee

MÜÜGILKINKE-

KAARDID

Guinot HYDRADERMIE näohooldus

Keila Tarbijate Ühistu kutsub“Saue Kaubakeskusesse” tööle

MÜÜJAID, PAGARIABI,TRANSPORTTÖÖLISE,

ABITÖÖLISE (puhkuste asendaja)

Eeldame:! suhtlemisvalmidust klientidega! ausust ja täpsust! kohusetundlikkust

Info kaupluses või telef. 678 1579

Pakume:! täistööaega! põhipalk+preemia! vahetustega tööd

""""""""""Plekk-Liisu Rattapood võtab tööle

MEHAANIK-MÜÜJANõutav:• tehniline taip• ausus• töötahe Kasuks tuleb:• B-kat juhiluba

Plekk-Liisu RattapoodTelefon: 6700 116

e-mail: rattapood@plekkliisu.ee

Pakume:• mitmekülgset tööd• konkurentsivõimelist palka• täis-, või osaline tööaeg

Väljaõpe kohapealsobib ka õpilastelesuvehooajaks

Henri‘s Grupp OÜAedadega tegelev firma Sauel võtab tööle metalli-japuidutöö kogemustega kohusetundlikketöömehiTelefon:+372 56 65 2396, +372 529 1779e-post: info@henris.ee

LILLEKAUPLUSAvatud E-L 10-19, P 10-18(Kütise 2a, rattapoe kõrval)Müügil lõikelilled, potililled, amplid nii õuekui tuppa, lilleseaded, pärjad, lillekimbud.Suur valik suvelillede taimi.

Info tel 670 3887, 56 48 2025

REKLAAM / TEATED

20 13. mai 2006

v

Väljaandja: Saue LinnavalitsusTule 7, Saue 76505

Telefon: 679 0175, faks 679 0193

SAUE SÕNA

www.saue.eee-post: leht@saue.ee

Toimetaja: Peeter EelsaareKujundus: H2M Projekt

Trükk: Rebellis, tiraaz: 1750

REKLAAM / TEATED