1. ARVUTI TÖÖVAHENDINA Valikkursuse eesmärgiks on tõsta gümnaasiumiõpilaste informaatikaalaste oskuste ja teadmiste taset ning luua sellega eeldused arvuti efektiivseks ja turvaliseks kasutamiseks nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Põhiteemadeks on internetivõimalused ja infootsing, uurimistööde vormistamine, tabelarvutus, statistika ja andmetöötlusmeetodid, arvutigraafika ja esitlused. Kursus lõpeb arvestusega. 2. AVALIK ESINEMINE Mõtlemata rääkida on sama, mis sihtimata tulistada. Cervantes Valikkursus „Avalik esinemine“ on mõeldud õpilastele, kes tahavad arendada oma hääle kasutust, esinemis- ja väljendusoskust, kehakeelt ja hoiakut, julgust ülesastumistel ning seda kõike praktilise tegevuse ja teatrialaste harjutuste kaudu. Õpetatava kursuse maht on 35 tundi ja lõppeb arvestusega, kus iga õpilane, määratledes sihtgruppi, esitab vabalt valitud teksti. Kursuse sisu:

• hääleseade (hingamine, diktsioon, intonatsioon, lavakõne) • kõne (esitlemine, kõnekeel, avalik kõne) • kõne ja tähelepanu (kõnevõistlus, kooskõne, tegevuste lahtirääkimine, parasiitsõnad –

väljendus) • tekst (teksti valik, teksti analüüs, töö tekstiga, väljendus, sihtgrupp) • liikumine (koordinatsiooniharjutused, kehahoiak, kehakeel, liikumisharjutused) • suhtlemine (situatsioonimängud) • pinge (pinge hääles, pinge kehas, füüsiline tegevus, konflikt) • rütmid (hääleline, kehaline) • teatrialased harjutused

3.-4. HISPAANIA KEEL / ESPAÑOL Kogu maailmas on umbes 350 miljonit hispaania keelt kõnelevat inimest, hiina ja inglise keele järel on see kolmas kõige enam räägitud keel maailmas. Hispaania keel on ladina päritolu ja tal on sarnasusi itaalia, portugali, prantsuse ja inglise keelega. C- keelt õpitakse kaks kursust õppeaastas 10.-12. klassini. Läbides 6 kursust gümnaasiumi lõpuks, jõuab õpilane A2 keeleoskustasemeni. Valides C-keeleks hispaania keele, on võimalus keeleõpinguid jätkata Tallinna Ülikoolis hispaania keele ja kultuuri erialal. Samuti on võimalik sooritada DELE (diplom „Hispaania keel võõrkeelena” – Diploma de español lengua extranjera) eksam, mis tõendab rahvusvaheliselt keeleoskustaset. Tunnis kasutame Berlitzi õpikuid ”Hispaania keele kursus iseõppijale”, mis on praktilised ja tänapäevase keelekasutusega. Õpikute juurde käivad ehedate hispaanlaste poolt plaatidele salvestatud tekstid praktiliseks suhtlemiseks vajalikel teemadel. Õppetundides tutvutakse ka hispaania kultuuri, traditsioonide ja tavadega.

10. klassis käsitletavad teemad:

• Tervitamine • Enda tutvustamine • Teise inimese kohta info küsimine • Rahvused, keeled, riigid • Arvsõnad • Perekond • Elukutsed • Inimese välimuse ja iseloomu kirjeldamine • Asutused linnas • Toiduained • Toidu tellimine, ostmine ja pakkumine

3.-4. PRANTSUSE KEEL/ LE FRANÇAIS Prantsuse keele valikainena võiksid valida need, kes soovivad tulevikus töötada giidina, tõlgina, Euroopa Liidu ametnikuna, või need, kes sooviksid lisaks õpitule omandada veel ühe keele suhtlustasandil. Kursusel õppima asumine ei eelda eelteadmisi prantsuse keelest. Abiks on inglise keele oskus, sest grammatikas on neil keeltel sarnasusi, mis toetab arusaamist õpitavast. Et otsustamine oleks lihtsam, loe infot järgmiselt aadressilt: http://www.ccf.ee/ C- keelt õpitakse kaks kursust õppeaastas 10.-12. klassini. Õpitud oskusi premeeritakse numbrilise hindega iga kursuse lõpus. Õppetöö aluseks on CLE International „ Belleville“ ( Flore Cuny ja Anne-Marie Jonson) mille abil saavutab õppija 12. klassi lõpuks A 1 keeleoskustaseme. 10.klassis käsitletavad teemad: 1. Tervitus, esitlemine 2.Isikuandmed, informatsiooni küsimine 3.Arvsõnad, omadussõnad, nimisõnad, asesõnad, tegusõnad ja nende grammatika 4.Välimuse kirjeldamine 5.Minu perekond 6.Kodu ja kodused toimetused 7.Prantsuse kultuur ja ajalugu (eesti keeles)

3.-4. SAKSA KEEL / DEUTSCH Saksa keele valikainena võiksid valida need, kes soovivad tulevikus töötada näiteks ajaloo-alal, ajakirjanduses, klienditeeninduses jne, või need, kes sooviksid lisaks õpitule omandada veel ühe keele suhtlustasandil. Kursusel õppima asumine ei eelda eelteadmisi saksa keelest. Inglise keele oskus aitab keelt kergemini omandada. Et otsustamine oleks lihtsam, loe infot järgmiselt aadressilt: http://www.goethe.de/ins/us/pro/german4u.pdf. C- keelt õpitakse kaks kursust õppeaastas 10.-12. klassini. Õpingud pärjatakse numbrilise hindega iga kursuse lõpus. Õppetöö aluseks on Anu Schultzi „Deutsch für uns“, mille abil saavutab õppija 12. klassi lõpuks A 2 keeleoskustaseme.

10. klassis käsitletavad teemad:

• Tervitus, esitlemine • Elukoht, informatsiooni küsimine • Arvsõnad, vanus, aadress, helistamine • Asjad, omadused, hinnad • Info küsimine ja andmine, sinatamine/ teietamine • Perekond, elukutsed • Kellaaeg, tervitamine ja hüvastijätmine • Kalender, tähtpäevad, kokkulepitud aeg • Päevakava • Söögikohad, tellimine/ maksmine • Toiduained

3.-4. SOOME KEEL

Kuigi soome keel on eesti keele lähedane sugulane, on nii kirjalikus kui ka suulises soomekeelses keskkonnas orienteerumiseks siiski keelt vaja õppida. Algkursus annab soome keele mõistmiseks aluse, teadvustab olulisemad erinevused võrreldes eesti keelega ja võimaldab hiljem keeleoskust edasi arendada, sest kui baasteadmised on olemas, tuleb sarnasus eesti keelega jõudsalt appi. On hea, kui oskad naaberrahvaga suhelda, iga võõrkeele oskus avardab võimalusi tööturulgi. Soome keelt on võimalik kolme õppeaasta jooksul õppida maksimaalselt 6 kursust (igal õppeaastal 2 kursust)

1. kursuse teemad : • Tervitamine, tutvumine, hüvastijätmine ja muud viisakusväljendid • Keeled ja rahvused • Numbrid, kellaajad ja muud ajamäärused • Kool ja tunniplaan • Inimese välimus ja iseloom • Perekond ja sugulased • Kodu ja selle ümbrus • Päevakava • Vaba aeg ja harrastused • Soovid ja kohustused • Riietus • Söömine ja joomine • Elukutsed • Tervis • Soome, soomlane ja tema tähtpäevad • Loodus ja Lapimaa Põhiõpikuks on Kaare Sarga “Hyvä-parempi-paras”, mis on varustatud ka kuulamisplaatidega.

3.-4. VENE KEEL / RUSSKI Vene keele valikainena võiksid valida need, kes soovivad tulevikus töötada näiteks ajakirjanduses, klienditeeninduses jne, või need, kes sooviksid lisaks õpitule omandada veel ühe keele suhtlustasandil. Kursusel õppima asumine ei eelda eelteadmisi vene keelest. C- keelt õpitakse kaks kursust õppeaastas 10.-12. klassini. Õpinguid pärjatakse numbrilise hindega iga kursuse lõpus. Õppetöö aluseks on Inga Mangus „Vene keele õpik alagajale taaskasutajale“, mille abil saavutab õppija 12. klassi lõpuks A2 keeleoskustaseme. 10. klassis käsitletavad teemad:

� Tervitus, esitlemine, tutvumine � Elukoht, informatsiooni küsimine � Arvsõnad, vanus, aadress, helistamine � Asjad, omadused, hinnad � Info küsimine ja andmine, sinatamine/teietamine � Perekond, elukutsed � Kellaaeg, tervitamine ja hüvastijätmine � Kalender, tähtpäevad, kokkulepitud aeg � Päevakava � Söögikohad, tellimine/maksmine

� Toiduained Selleks, et praktiseerida keelt, õppida tundma vene kunsti ja kultuuri, toimuvad igal aastal õppeekskursioonid St. Peterburgi. Võimalik on projekti raames külastada Jõhvi ühisgümnaasiumi õppetunde. 5. SAKSAKEELSETE RIIKIDE MAISKONNALUGU Kas Sa tead, et ...

saksa keel avab uksi tööturul ja Saksamaa ülikoolides. Eesti kõrgkoolide ja

Saksamaa ülikoolide vahel on aastatega välja kujunenud tihedad ja laiaulatuslikud

koostöösidemed. Saksamaa pakub saksa keele oskajatele stipendiume Saksamaal

õppimiseks.

Eesmärk: saksakeelsete riikide (Saksamaa, Austria, Šveits) kultuuriruumi tundmine, uute teadmiste ja oskuste praktikas rakendamine. Tutvustus: maiskonnaloo kursus sobib tegusale keelehuvilisele õpilasele, kes soovib tundma õppida Saksmaa, Austria ja Šveitsi kultuuri, majandust, poliitikat, geograafiat ning igapäeva elu-olu. Kursusel osalemine eeldab eelnebat saksa keele õppimist ehk see on mõeldud lisakursusena saksa keelt B-keelena õppijatele. Kursuse läbides orienteerub õpilane saksakeelses kultuuriruumis ja omandab uut saksakeelset sõnavara, eelkõige igapäevast kaasaegset kõnekeelt. Kursusel on rõhk rahvusvahelistel projektitöödel. Õpilastel on võimalus teha koostööd erinevate Euroopa koolide saksa keele õppijatega. Kursuse raames toimuvad kohtumised saksa keelt emakeelena rääkivate külalistega. Hindamine: kursus lõpeb arvestusega. Õpetaja: õpetaja-metoodik Maie Põdramägi

6. VENE MAISKONNALUGU Eesmärk: Venemaa kultuuriruumi tundmine, uute teadmiste ja oskuste praktikas rakendamine. Tutvustus: maiskonnaloo kursus sobib tegusale keelehuvilisele õpilasele, kes soovib tundma õppida Venemaa kultuuri, majandust, poliitikat, geograafiat ning igapäeva elu-olu. Kursusel osalemine eeldab eelnevat vene keele õppimist ehk see on mõeldud lisakursusena vene keelt B-keelena õppijatele. Kursuse läbides orienteerub õpilane venekeelses kultuuriruumis ja omandab uut venekeelset sõnavara, eelkõige igapäevast kaasaegset kõnekeelt. Õpilastel on võimalus osaleda ekskursioonil Peterburgi. Projekti raames võimalus osaleda Jõhvi Ühisgümnaasiumi õppetundides. Kursuse raames toimuvad kohtumised vene keelt emakeelena rääkivate külalistega. Hindamine: kursus lõpeb arvestusega. 7. KIRJAKUNSTI KURSUSE TUTVUSTUS

Kirjakunsti kursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad õppida ilukirja ja end loominguliselt teostada. Alustatakse lihtsamatest laisulekirjadest (antiikva, humanistlik kursiiv), seejärel õpitakse ühte untsiaal- ja gooti kirja. Harjutamise käigus saab selgeks, kuidas kujundada tekste, õnnitluskaarte ja põnevaid tähekompositsioone. Lisaks õpitakse kursusel, kuidas kaunistatud algustähtede ning illustratsioonidega kirjutisi huvitavamaks ja omanäolisemaks muuta. Kirjutusvõtteid harjutatakse tundides, kus tehakse ka lihtsamaid õppeülesandeid. Aeganõudvamad tööd on hindelised ja valmivad kodus. Ilukirja õppides areneb nii täpsus ja silmamõõt kui kujutlusvõime ja fantaasia. Aine lõpeb arvestusega. HEAD SULGE!

8. MAJANDUSÕPETUSE PÕHIKURSUS

On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad.

(C. Chanel)

Majandusõpetuse baaskursusel räägime küll rahast ja mõtleme, kuidas seda võimalikult efektiivselt kasutada, kuid tegelikult saame oluliselt rikkamaks hoopis uute, äärmiselt vajalike ja eluliste teadmiste võrra.

Kursus on mõeldud neile 10. klassi õpilastele, kes küll ei õpi meie kooli majandussuunas, kuid huvituvad siiski majanduselus toimuvast. Majanduse algkursus annab hea ülevaate sellest, missugusel süsteemil meie majanduselu baseerub, ning aitab senisest paremini mõista majandusalast infot, mis meid iga päev ümbritseb.

Olulisemad käsitletavad teemad:

• turg, turu toimimise üldised seaduspärasused; • nõudlus ja pakkumine, tasakaal turul; • tulude jaotus ühiskonnas, võrdsus ja ebavõrdsus; • tööturg, tööpuudus ja tööjõupuudus; • ettevõtete liigid; • konkurents, konkurentsi plussid ja miinused; • turundustegevus ettevõttes; • raha ja pangandus; • riigi osa majanduses, maksud Eestis; • rahvusvaheline majandus.

Kursuse teoreetilise osa kõrval on oluline osa ka veebipõhisel majandussimulatsioonimängul Titan, mida kursuse jooksul mängitakse. Kursuse maht on 35 tundi ning osa kursusest on läbitav veebipõhiselt. 9. MATEMAATIKA IGAPÄEVAELUS Valikkursusega taotletakse, et õpilane tuleb toime igapäevases elus esinevates situatsioonides, mis vajavad loogilist mõtlemist, tasapinna- ja ruumigeomeetriat ning protsentarvutust (maksud, laenud). Kursus aitab õpilastel valmistuda kohustuslikuks 12. klassi riigieksamiks, toetades õppekava kohustuslikke kursusi. Kursuse lõpus hindeline arvestus.

10. PALLIMÄNGUD Antud kursusele oodatakse noormehi, kes on eelnevalt tegelenud aktiivselt pallimängudega. Pallimängude kursus keskendub peamiselt korvpallile, valmistades ette kooli võistkonda. Pallimängude 2. ja 3. kursus on vastavalt 11. ja12. klassi valikõppeainete nimekirjas, järelikult on 10. klassi kursusele oodatud eelkõige need noormehed, kes kavatsevad pallimänguga kolm aastat tõsiselt tegeleda. Kursust ei hinnata, kuid see lõpeb arvestusega. Kõigiga, kes kursusele on registreerunud, toimub 5. juulil kell 12.00 vestlus. Kui antud aeg ei sobi, saab õppealajuhatajaga telefonitsi (53264806) või meilitsi (jutavalvik@rakgym.edu.ee) uue aja kokku leppida. 11. RIIGIKAITSE Aineõpetuse üldised funktsioonid ja ülesanded

Riigikaitseõpetuse peamine eesmärk on õpilastes valmiduse kujundamine vajadusel oma kodumaad kaitsta. Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad teadlikuks oma kohustustest ja õigustest, lähtudes põhiseadusest ja kaitseväeteenistuse seadusest, ning ettekujutuse ajateenistusest.

Õppe-eesmärgid gümnaasiumis Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandaks positiivse hoiaku ja valmisoleku vajadusel Eestit kaitsta; • omandaks ülevaate Eesti sõjaajaloost; • tunneks Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhialuseid ning riigikaitse

ülesehitust; • omandaks algteadised ajateenistusest ning reservteenistusest; • omandaks ülevaate kaitseväeteenistust reguleerivatest seadusesätetest; • tunneks sõjaväelist rivikorda; • omandaks praktilise kogemuse laskeasjanduses; • omandaks algteadmised topograafiast ja oskaks orienteeruda maastikul; • tunneks esmaabi võtteid ja elustamise põhimõtteid; • tunneks keskkonnakaitse põhimõtteid kaitsejõududes.

Õppetegevus Riigikaitseõpetus on jaotatud kahte suurde ossa. Esimeses osas omandavad õpilased teadmisi ja oskuseid loengu- ning harjutustundides. Teise osa moodustab praktiline harjutamine ja oskuste õppimine välilaagris.

Kasutatav kirjandus 1) Rein Helme jt. „Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“,

kirjastanud Kaitseministeerium 2) „Kaitseväe rivimäärustik“ 3) „Sõduriõpik“

Käsitletavad teemad • Eesti sõjaajalugu • Tänapäeva sõjad ja kriisid

• Riigikaitse eesmärk ja üldine korraldus • Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika • Kaitsejõudude struktuur ja ülesanded • Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin • Riviõpe • Laskeasjandus ja relvaõpe • Topograafia ja orienteerumine • Esmaabi • Keskkonnakaitse kaitsejõududes

Riigikaitse õpet viivad läbi Kirde kaitseringkonna ohvitserid. Aine lõpeb arvestusega. 12. RIIGIKAITSE PRAKTILINE ÕPE VÄLILAAGRIS Välilaager järgneb riigikaitse õpetuse teoreetilisele osale, seega eeldab see kursus riigikaitse kursuse eelnevat läbimist. Välilaagri korraldab Kirde kaitseringkond ning see toimub kevadel. Kursuslased on praktilistel õppustel koos noorsõduritega 3-4 päeva. Ööbitakse telgis, osaletakse praktilistel õppustel (laskmine käsitulirelvadest, telgi püstitamine, varjealuse ehitamine, lõkke tegemine, toidu valmistamine jne). Välilaager on hea meeskonnatöö ja sõjaväelise korra harjutamise kool. Kursus lõpeb arvestusega.

13. ÕPPIDES LOON ENNAST (AVATUD MEELE INSTITUUT) ...et sa iga ringiga

kuigi sa ei taha välja pead kasvama vanast, jätma maha

nagu tigu karbigi, et nii jälle uues jõuda ikka edasi iseennast luues...

E.Enno

ÕPPIDES LOON ENNAST

“Õppides loon ennast” on X klassi õpilastele mõeldud programm, mille jooksul õpilased õpivad tundma ennast kui õppijat, omandavad õppimisvõtteid, tegelevad motivatsiooni ja eesmärkidega, analüüsivad õppija ja õpetaja rolli ning õppimise saboteerimist, uurivad mõtlemist ja tundeid, suhteid ja suhtumisi, harjutavad hea kuulamise, eneseesitlemise ja koostööoskusi jpm. Iseseisva õppeainena õpetatava kursuse maht on 35 tundi ja see toimub kogemusliku õppe teel.

Teemad:

Õpilastele õpetatava kursuse sisu: • õpioskused, mina kui õppija (õpistiilid, multiintelligentsus) • eesmärgid ja motivatsioon • õppija ja õpetaja roll • õppimisvõtted (mnemotehnilised võtted, lugemine, ideekaart, protsesskirjutamine, konspekteerimine jm.) • õppimise saboteerimine, valikud ja prioriteedid • tunded ja mõtlemine õpiprotsessis • õpitegevus ja õpikeskkond • suhted ja suhtumised klassis • hea kuulamise oskused • selge eneseväljendamine, enese esitlemine • mõjutamisvõtted, märkused ja tagasiside • toimetulek stressi ja ebaeduga, loovuse roll • koostööoskused