Leisi Keskkooli häälekandja

Nr 33 13.11.2014

Raske uskuda, aga esimene

veerand ongi purgis. Enne, kui

ülejäänud kolm esimese seltsi

saavad, tuleb aga korralikult

kannatust varuda. Üle tuleb ela-

da ka külmad ja pimedad talve-

kuud, mille jooksul õnneks eri-

lisi kaotusi arvatavasti kanda ei

tule, sest juba mõnda aega taga-

si muutus karge karukoobas

täiesti meeldivaks õpperuu-

miks. Enam ei pea muretsema,

et külmast kanged näpud takis-

taksid pliiatsit käes hoidmast,

sest on ilmne, et sel juhul ei

sõltu kontrolltöö hinne mitte

teadmiste hulgast, vaid võima-

likkusest teadmised kirjalikult

realiseerida.

Lisaks sellele, et esimene vee-

rand on purgis, on tema juurde

jõudnud ka selle õppeaasta esi-

mene vaheaeg. Mäletan, et

klassijuhataja Sirje Kanemägi

veel toonitas, et meie, abitu-

riendid, naudiks oma viimast

sügisest vaheaega, sest ülikoo-

lis meid selline luksus ees ei

oota. Olles mõttes plaaninud

vaheaja jooksul eriti produktiiv-

ne olla ja uurimustööga tegele-

da, raamatut lugeda, koolilehe

jaoks midagi kirjutada, ajaloo

esitlust ja veel palju muud teha,

mõtlesin veidi elu üle järele

ning jõudsin lõpuks järelduseni,

et vahel võiks lihtsalt aja maha

võtta ja laiselda. Laisklemine

on vist selle kuu märksõna, sest

Kaupo kirjutatud loos, mille

leiad natuke edasi lapates, ot-

sustas ka mägrapoiss Mati oma

aja maha võtta. Igatahes ei mä-

letagi, millal viimati terve näda-

la ilma eriliste kohustusteta sain

veeta. Ja nii tegingi – ärkasin,

millal heaks arvasin, magama

läksin siis, kui silmad enam

lahtiolekut ei kannatanud, ning

päeva tipphetk oli ei-tahagi-

teada-kui-mitme krimiseriaali

osa vaatamine. Lisaks sellele, et

sattusin sõltuvusse ja laadisin

terve hooaja jagu uusi osasid

alla, tundsin peale kuut päeva

laisklemist viimaks, et tahaks

ka midagi kasulikku teha. Kõik

esimese veerandi jooksul kulu-

tatud energia oleks nagu tagasi

tulnud ning nüüd on aeg see

realiseerida. Õnneks ei pea mu-

retsema, kuhu see meeletu hulk

tegutsemisindu koondada, sest

hetkel veel ei ole uurimistööd

minu eest keegi valmis teinud.

Seega arvan, et inimene ei to-

hiks karta vahel laisk olla, kuid

sellega tasuks piiri pidada. Kui

liialt kaua tegevuseta veeta,

võib see viia selleni, et ei tahe-

tagi enam mugavustsoonist

välja tulla. Tundub, et mina

sain sealt välja, sest muidu Sa

praegu seda koolilehte käes ei

hoiaks.

Loodan, et ka ülejäänud kooli-

pere võttis aega veidi lõõgastu-

da ja ei peletanud viimsetki mo-

tivatsiooni kübekest ebameeldi-

vate kohustustega eemale. Toi-

mekat uue veerandi jätku!

Diana Rist

Võta aega veidi laiselda!

2

Sellest õppeaastast alates võib

iga vähegi teravam pilk kooli-

maja peal märgata päris mitut

uut tegelast, keda siin enne näh-

tud pole. Püüdsimegi kaks

neist – Peljaane ja Kai-Riini -

kinni ning uurisime, kuidas ja

miks nad Leisi kooli on sattu-

nud.

Tutvusta end lühidalt. P: Lõbus ja avameelne.

K-R: Mina olen 15- aastane

tüdruk nimega Kai-Riin Eimre

ning elan Saaremaal, täpsemalt

Leisi vallas. Huvitun erineva-

test asjadest, näiteks joonista-

misest, lugemisest ja kui tuju

tuleb, siis kirjutamisest.

Kust sa täpsemalt pärit oled

ja mis sind Saaremaaga seob? P: Ma olen pärit Tallinnast ja

Saaremaaga olen seotud vana-

vanemate kaudu.

K-R: Minu elutee sai alguse

Tartus ning elasin oma elu esi-

mesed 4 aastat Tabiveres. Koli-

sin alguses Kuressaarde ning

elasin seal umbes 10 aastat.

Mõlemad minu vanemad on

Saaremaalt pärit ning nii pidin

ka mina Saaremaga ennast tut-

tavaks tegema.

Mis koolis sa varem käisid? P: Enne Saaremaale tulekut

käisin Saue Gümnaasiumis ja

kui tulin Saaremaale, käisin

Kuressaare Vanalinna Koolis.

K-R: Käisin varem Kuressaare

Vanalinna Koolis.

Miks sa just Leisi Keskkooli

otsustasid tulla? P: Sest see oli kodule lähemal

ja ma ei jaksanud iga päev kell

5.45 ärgata, et bussile minna.

K-R: Otsustasin just Leisi

Keskkooli tulla sellepärast, et

kolisin just siia lähedale ning

ümbritseva ühiskonna muutus

pakkus mulle huvi ja tahtsin

näha ja kogeda, kas maakoolis

on teistsugune elu.

Millised on peamised erinevu-

sed praeguse ja endise kooli

vahel? P: Siin on huvialad tasuta,

maksavad minu teada ainult

ujumine ja kergejõustik.

K-R: Siin on koormus veidi

suurem ja nõutakse rohkem

ning vahepeal tunnen ennast

väga mahajäänuna. Siin suhtle-

vad inimesed vastuvõtlikumalt

kui linnas ja tänu sellele on mul

siin veidi kergem muutustega

harjuda.

Kas oled rahul, et otsustasid

Leisi kooli tulla? Miks? P: Jah, ma olen rahul, sest siin

koolis on kõik väga sõbralikud

ja hoolivad.

K-R: Ma olen väga rahul, et

otsustasin tulla Leisi kooli, ku-

na tunnen, et saan siit hea põhja

alla ja suurem koormus sunnib

mind rohkem pingutama.

Milline mulje sulle oma

uutest klassikaaslastest on

jäänud?

P: Oi, mul on väga hea klass,

paremat ei oskaks tahtagi.

K-R: Siiamaani väga hea mulje

ja keegi ei tundu mulle eba-

meeldiv. Loodan, et suudan ise

ka ennast parematest külgedest

näidata.

Kas tundsid Leisi kooli õpi-

lastest juba varem kedagi? P: Jah, Laurat ja Evat.

K-R: Tundsin paari õpilast va-

remgi, aga enamus olid minu

jaoks võõrad näod.

Kui sul oleks praegu võimalus

uuesti kooli vahetada, kas

t e e k s i d s ed a ? M i k s ? P: Ei, ma ei vahetaks, sest ei

viitsiks enam uude kooli minna.

K-R: Hetkel ma kooli ei vahe-

taks, kuna siin pole midagi hul-

lu ega viga ning uuesti ümber-

harjumine oleks minu jaoks lii-

ga palju.

Kas plaanid Leisi gümnaasiu-

m i s s e k a j ä ä d a ? P: Jah, plaanis on jääda ka

gümnaasiumisse.

K-R: Plaan on selline küll ja

ma arvan, et see ei muutu.

Kas oled mõelnud, kelleks tu-

lev ikus saada tahad? P: Ei, pole veel mõelnud.

K-R: Olen mõtelnud hakata

diplomaadiks, aga ma väga ei

usu, et see sobiks mulle. Mul

on veel aega, et oma tuleviku

peale mõelda.

Millega koolivälisel ajal tege-

led? On sul mõni hobi? P: Ma tegelen spordiga ja suu-

rim hobi on võrkpall.

K-R: Mul enam väga huvisid ei

ole, mõnel reedel veedan oma

aega aeroobikas või jälgin bän-

diruumis, kuidas teised pille

mängivad.

Kas sulle meeldib Saaremaal?

Miks?

P: Jah, mulle meeldib Saare-

maal, sest siin on rahulik elu.

K-R: Muidugi mulle meeldib

Saaremaal! Põhjus on lihtne:

minu juured on siit alguse saa-

nud ja siin on rahulik. Muidugi

kavatsen siit lahkuda tulevikus,

aga see ei oleks suur üllatus,

kui vanaduspõlves siia tagasi

tuleksin.

Klassikaaslaste ja sõprade

iseloomustus:

Peljaane

Jane Süld: Peljaane on väga tegus tüdruk.

Sportlik, ilus, sõbralik, julge,

mitmekülgne.

Linnakoolist maakooli

3

Eva Toompuu: Ta on tore, sõbralik ja jutukas;

abivalmis ja töökas. Naljakas ja

tark.

Diana Magus: Ta teeb sporti, on üsnagi jutu-

kas, väga lahke ja abivalmis,

sõbralik.

Kai-Riin

Jane Süld: Ma küll kahjuks tean teda vähe,

aga võin öelda, et ta on ilus,

tark ja tore. Ta on julge peale-

hakkamisega neiu. Alguses tun-

dus natuke vaikne, aga lähemal

tundma õppimisel selgus, et nii

ei ole.

Kaarel Jalakas: Ta on väga hea joonistaja, hea

huumorisoonega ja hea õpilane.

Kaupo Humal: Kai-Riin on tark, sõbralik ja

ilus. Ta on klassi ja kooliga kii-

resti kohanenud. Ta on andekas

ja tegeleb mitmete eri asjadega,

nagu näiteks joonistamine ja

aeroobika. Ta on abivalmis ja

lõbus tüdruk.

Diana Rist

Seoses leivanädalaga avanes

esimesele klassile võimalus

külastada 8. oktoobril Karja

Pagariäri. Väikestele õpilaste-

le näidati kõike pagaritööga

seonduvat.

Karja poole asuti teele teise

tunni ajal. Pagariäris võttis õpi-

lasi vastu Signe Jalakas, kes oli

lahkesti nõus lastele ringkäiku

tegema. 1. klassile räägiti, kui-

das tegelikult saia ja leiba te-

hakse. Kõik said proovida Saar-

lase leiva tainast, mis paljude

meelest oli kibe ja mõru. Veel

lubati põske pista porgandileiva

sisse minevaid porgandeid ja

erinevaid seemneid, mis kuulu-

vad paljude pagaritoodete koos-

tisesse.

Kuna tainast on vaja teha palju,

siis ilmselgelt ei hakata seda

segama käsitsi. Õpilased nägid

oma silmaga masinat, mis teeb

segamistöö töötaja eest ära.

Muidugi vaadati üle ka suur

konteinerahi, kus värsked saiad

ja leivad küpsevad.

Usinatel õpilastel lubati ka oma

meeltmööda tainast leiba vor-

mida, nii tulidki välja lausa sü-

damekujulised leivad. Kirsiks

tordi peal aga oli pehme ja soo-

ja saia maitsmine. Ja mis oleks

pagariäri külastamine ilma väi-

kese ostuta? Loomulikult said

lapsed kaasa osta Karja Pagari-

äris värskelt valminud saiakesi.

Rõõmsate nägude ja jahuste

jalanõudega jõuti koolimajja

tagasi täpselt kolmandaks söö-

givahetunniks, et kõhus eksle-

vatele seemnekestele ja saiadele

veidi rammusamaid seltsilisi

ammutada.

Lilian Lepp

1. klass käis Karja Pagariäris

4

Oktoobri teise nädala lõpus

toimus leivanädala raames

Leisi Keskkooli aulas juba

traditsiooniks saanud võilei-

bade näitus-müük.

Oma meistriteoseid said müüa

nii kooli vanema kui ka noore-

ma astme õpilased. Esimesel

päeval, 9. oktoobril olid müü-

mas 1.- 4. klassi õpilased.

Müük tundus üsna hästi mine-

vat, kuna oli palju vanemate

klasside õpilasi, kes enam ei

suutnud söögivahetundi ära

oodata. Nii õpilased kui ka õpe-

tajad said oma rahakotte ker-

gendada, kuid see tasus end ära,

sest kõhtu sai täita hea ja pare-

maga. Nagu ikka, maitsesid

kõige rohkem magusad koogi-

kesed, kuid oli ka neid, kes ost-

sid pitsat ja võileibu. Oma kuk-

ru täitis kõlisevaga suurem osa

müüjatest, kuid nii mõnigi pidi

vähesemaga leppima – nüüd

jagub mõtlemisainet, mida teine

kord teisiti teha ning kas võib-

olla peaks vallandama oma ko-

duse koka, kelle töö tulemusena

tilluke sissetulek teeniti.

Teisel päeval, 10. oktoobril oli

jällegi palju huvitavat müügil.

Keskkooli vanematest müüja-

test olid kohal Carl-Hillar ja

Gertrud. Carl oli muidugi meis-

terdanud oma firmarooga, mil-

leks on muffinid ja millest kee-

gi niisama mööda ei käinud.

Rõõmu oli nii müüjatel kui ost-

jatel. Päeva lõpus läks nii mõni-

gi hea tuju ja uute mõtetega ko-

ju, et mõelda järgmise aasta

leivanädala peale.

Kokkuvõtteks võib öelda seda,

et kõik läks hästi ja võileibade

ostmine-müümine meeldis kõi-

gile, nii õpilastele endile kui ka

õpetajatele.

Helerin Anspeeter

Leivanädal meeldis kõigile

5

30. septembril oli Leisi

Keskkooli õpilastel au koh-

tuda kuulsa kettaheitja Gerd

Kanteriga ja kunstnik Maria-

Kristiina Ulasega.

Esimese tunni ajal jagas oma

kogemusi ja õpetusi sportlane

Gerd Kanter, kes motiveeris

õpilasi olema ausad, järgima

oma unistusi ja mõtlema

suurelt. Samuti tõdes Gerd, et

kaotus või tagasilöök õpetab

inimest tihti rohkemgi kui võit.

Praktilistest nõuannetest soovi-

tas Gerd süüa hommikul kor-

ralikult ja süsivesikute- ning

valkuderikast toitu, nagu muna,

piimatooteid, puuvilju, putru ja

kasvõi igasuguseid magustoite.

Hommikusöök on tema sõnul

päeva kõige olulisem söök ja

seda ei tohiks kindlasti vahele

jätta. Gerdi sõnul on lõunasöök

tähtsuselt teine söögikord

päevas, aga rammus õhtusöök

olevat kaheldava väärtusega,

mis siiski tihti kipub olema

eestlastele peamine suurem

söögikord päevas. Une seisuko-

halt kinnitas sportlane, et nor-

maalne oleks magada 8 tundi,

et päeval hästi toime tulla.

Vastates publiku küsimustele,

tuli välja, et järgmiste olüm-

piamängudega tema karjäär ka

arvatavasti lõppeb, ning samuti

tundub, et Gerd ei soovi saada

ka treeneriks. Siiski spordiga

tahaks ta edaspidigi seotud olla.

Veel avaldas Kanter, et jooksis

kunagi 100 meetrit 11.2 sekun-

diga. Kettaheitega hakkas ta

tegelema suhteliselt hilja, alles

11. klassis. Medaleid on sport-

lasel kodus ikka sadades. Ilm-

siks tuli ka tõsiasi, et Gerd on

1.96 meetrit pikk ja kaalub 125

kg.

Peale küsimusi oli õpilastel ja

kõigil teistel huvilistel võimalus

minna Gerdiga pilti tegema ja

autogrammi paluma. Elevust oli

palju ja kindlasti sai nii mõnigi

õpilane julgust unistada suurelt.

Järgmisena oli kohale tulnud

kunstnik Maria-Kristiina Ulas,

kes oli lahkelt nõus tutvustama

oma töid ja rääkima õpilastega

oma elust ja loomingust. Maria-

Kristiina vanemad andsid

tütrele eeskuju ja inspiratsiooni

tegelemaks kunstiga ning

praeguseks on Maria-Kristiina

oma töödega jõudnud kaugele.

Slaidiesitlus tutvustas õpilastele

erinevaid tehnikaid, mida Maria

-Kristiina Ulas oma loomingus

on kasutanud, ning samuti jul-

gustas kunstnik kõiki õpilasi

neid tehnikaid proovima. Pealt-

näha keerulised tööd olid tege-

likult loodud päris lihtsate va-

henditega ja kui harjutada, siis

suudaks igaüks luua oma meis-

triteose. Samuti kinnitas Maria-

Kristiina Ulas, et joonis-

tuspäeviku pidamine ja vihiku

viimastele lehtedele kritselda-

mine on tegelikult väga hea

harjumus, vastupidiselt paljude

arvamusele.

Need kaks tundi möödusid

kiiresti, aga olen kindel, et õpi-

lastele jääb Gerd Kanteri in-

spireeriv külastus pikaks ajaks

meelde ja nüüdsest võib vihi-

kutest leida rohkem joonistusi

kui kunagi varem.

Iti-Jantra Metsamaa

Kohtumine sportlase ja kunstnikuga

6

Reedel, 3. oktoobril tähistati

Leisi Keskkoolis järjekordset

õpetajate päeva. Päev algas traditsiooniks saa-

nud aktusega, mis avati 12.

klassi õpilaste etendusega, kus

Carl ja Vallo olid selga tõm-

manud kleidid ja mängisid

Mihkli kahte armast tütart.

Neid külastas kaugelt planeedilt

saabunud Kaupo, kes tõi neile

šokolaadi, mis ei teinud pak-

suks, püüdis nendega koos hai-

su ja soovitas kingapaelu mitte

siduda, kuna need pidavat ise

kinni minema. Omakorda kü-

lastas neid töömees Iti, kellega

koos klopiti kive vahule. Eten-

dus tekitas elevust kõigis õpi-

lastes ja siiani on kuulda, kui-

das algklasside õpilased oota-

vad, et nende kingapaelad ise

kinni läheks.

Peale etendust pidasid vallava-

nem Ludvik Mõtlep, kooli di-

rektriss Reeli Kõiv ja asendus-

direktor Mihkel Kristofer Va-

jak kõned, kus täheldasid fakti,

et õpetajaamet on üks tänu-

väärt, kuid raske amet. Edasi

anti uutele õpetajatele üle nen-

de amet ja koolipäev sai jätku-

da.

Kuna olen Leisi Keskkoolis

esimest aastat, saan võrrelda

õpetajate päeva tähistamist sel-

lega, mis toimus Kuressaare

Gümnaasiumis. Olen positiiv-

selt üllatunud. KG-s ei olnud

esiteks aktust kogu kooliperele.

Toimus väike kokkusaamine

kooli saalis 12ndike ja õpetajate

vahel, kus viimased andsid oma

„võimu” õpilastele üle.

Tänavune õpetajate päev oli

hästi sisustatud, alati saaks mui-

dugi paremini, kuid siiani on

olnud see kõige meeldivam

õpetajate päev. Ma küll ei ta-

haks halvustada KG-d, kuid

seal suhtuti õpetajate päeva kui-

dagi lihtsamalt, ei korraldatud

aktust ega räägitud selle päeva

olulisusest, tunnid toimusid äär-

miselt vabas vormis, õppetööle

ei pööratud erilist tähelepanu ja

kui pöörati, siis täpselt nii palju,

kui õpilased seda soovisid. Ja

mida me ikka soovida saime,

me olime rõõmsad, et klassis

jooksis ringi kari 12ndikke, kes

korjasid ära vihikud, telefonid

ja muud asjad ja kirjutasid

käskkirju tunni rikkumise eest.

See pakkus lastele nalja, mis

muud. Leisis näitasid 12ndikud

välja, et nad ei tee seda tööd,

kuna neid sunnitakse, vaid see-

pärast, et nad ise tahavad. Ei

näinud, et õpetajad oleksid ol-

nud kordagi oma nutiseadme-

tes, mis on suur saavutus, sest

KG-s olid õpetajad seal kogu

aeg ninapidi sees.

Kokkuvõtteks võin öelda, et on

hea meel näha, et nooremas ge-

neratsioonis võib olla sama

häid õpetajaid kui vanemas, ja

on meeldiv, et inimesed ise ta-

havad ja viitsivad vaeva näha.

Loodetavasti ei olnud õpilaste

käitumine liigselt mitte-

eeskujulik.

Sandra Rohulaid

Õpetajate päev pakkus üllatuse

7

17. -18. oktoobril toimus Leisi

Keskkoolis kodutütarde ja

noorkotkaste laager, millest

võtsid osa ka Leisi T.O.R.E-

kad.

Esimesel päeval oli tegevusi

palju. 1.-4. klassi õpilased said

võimaluse joonistada meie koo-

li direktori juhendamisel.

Noorkotkastega tegeles laagri

esimese päeva vältel Saaremaa

noorkotkaste instruktor Raivo

Paasma. Rühmajuhendaja Elve

Rozenkron tegeles nii noorte

kui ka vanemate kodutütardega

- vanematele õpetas ta kateloki

kokkupanemist ja meditsiini

ning noorematele samuti medit-

siini. Vahepeal said soovijad

ujumas käia. Väike suplus teh-

tud, algas uuesti tegevus töötu-

bades. Vanematele kodutütar-

dele anti ülevaade Kaitseliidus

tegutsevatest tähtsatest isikutest

ja nende ülesannetest.

Õhtul oli noortel kodutütardel

ülesanne vanematele kodutütar-

dele meditsiinilist abi osutada.

Sellega tulid kõik suurepäraselt

toime. Vanematele kodutütar-

dele anti võimalus õpetada noo-

rematele sõlme tegemist. Õpe-

tatavad sõlmed olid seasõrg ja

meremehesõlm. Terve laagri

esimese päeva tegelesid

T.O.R.E-katega Kelly Erin-

Uussaar ja juba tunnistusega

T.O.R.E -noored. Õhtul käis

voltimist õpetamas Rael

Männiste.

Järgmine päev algas korraliku

hommikuvõimlemisega. Hiljem

õpetati noortele, kuidas käib

söömine sõjaväes ja oli ka ette

valmistatud võistlusmatk, kus

oli kaks kontrollpunkti: medit-

siinipunkt ja sõlme tegemise

punkt. Teede ääres valvas vas-

tutegevus, kes noori teede pealt

kinni üritas püüda. Orienteeru-

mine lõppes hästi - kõik olid

elus ja terved. Kõige rohkem

elevust tekitasid noortes vastu-

tegevus ning meditsiinipunkt.

Usun, et kõik laagris osalejad

olid õnnelikud ja laagriga rahul.

Jane Süld

Elusalt ja tervelt laagrist tagasi

13. oktoobril toimus Leisi

Keskkoolis koolitus, kus tut-

vustati äriideede konkurssi

Saaremaa Päike ja genereeriti

ideid.

Leisi noortele tehti kaks kooli-

tust: esimene 5.-8. klassidele ja

teine 9.-12. klassidele. Mõle-

mas grupis olid noored väga

aktiivsed ja äriideid tuli mit-

meid, haarates paljusid

valdkondi. Koolituste ajal tehti

õpilastega ka harjutusi, et

kellelgi igav ei oleks ja püsiks

lõbus meeleolu. Koolitusel üri-

tati välja mõelda ideaalne

äriidee, millega osa võtta Saare-

maa Päikesest. Hiljem tehti ka

väike loosimine, kus esimene

meeskond sai ka auhinnad.

Kohe peale koolitust olid en-

nast järgmisele üritusele kirja

pannud rohkem kui 6 Leisi

kooli õpilast. Koolitusi viisid

läbi Leisi Keskkooli õpilane

Mihkel Vajak ja tema sõber

Mikk Kärner Orissaare Güm-

naasiumist.

Saaremaa Päike on kestnud

juba 7 aastat ja aidanud ellu

viia noorte äriideid. Eelmistel

aastatel on ka Leisi kool sellest

osa võtnud ning näidanud väga

häid tulemusi. Eelmisel aastal

saavutati teine koht ideega

Ökopilbas ja aasta enne seda

saavutati esimene koht ideega

AndroidÕpik (nüüdseks Stud-

ery).

Mihkel Kristofer Vajak

Saaremaa Päike nakatas Leisi noori ettevõtluspisikuga

Vahtralehe sügis

Ats Rosenfeld

Nüüd aeg on vahtralehel minna

kodust kus mõnus ja hea.

Mis parata saab ta sinna,

kui kodu sooja ei pea.

Kuigi kurb on vahtralehe meel,

uusi sõpru leiab ta teel.

Loob sõpruse siiliperega,

talvegi veedab ta nendega.

Siilipoisi padjaks ta saab,

koos reisivad nad unemaal,

niikaua kui lumi katab maad,

kuni kevad taas Eestimaal.

8

Kolmapäeval, 1. oktoobril

käisid kolm Leisi Keskkooli

õpilasesinduse liiget Kures-

saare Täiskasvanute Güm-

naasiumis toimunud Saare-

maa õpilasesinduste kooli-

tuspäeval ,,Motivaarikas". Ürituse eesmärk oli anda õpi-

l a s es in du s t e l e a l gav ak s

kooliaastaks hoog sisse ning

julgustada oma ideede ellu-

viimist.

Nimega ,,Motivaarikas" oli

seega tabatud kümnesse, sest ka

toidulaual vaarikatest puudust

ei olnud.

Päeva jooksul tutvustati noor-

tele EÕEL-i (Eesti Õpilasesin-

duste Liidu) töid ja tegemisi,

viidi gruppides läbi koolitusi,

esitati oma rühmas tehtut ning

ehitati meeskonnatöö edendam-

iseks gruppides ka spageti-

vahukommi torne. Vahetult

enne lahkumist said kõik 81

noort ka koolituspäeval osa-

lemise tunnistuse.

Päev oli meeleolukas ja kõik

lahkusid vitamiinidest küllas-

tatuna ning rõõmsana.

Greetel Männiste

ÕE käis ,,Motivaarikal"

7. oktoobril veetis 8. klass to-

reda hommikupooliku Must-

jala RMK metsarajal.

Nagu ikka, sõidutas ka seekord

meie tubli bussijuht Madis noo-

red metsaelu uurima. Kohale

jõuti juba hommikul kell ühek-

sa ning metsarajal veedeti aega

kuni kella kaheteistkümneni.

Õpilastega koos oli ka nende

klassijuhataja Sindy ja samuti

liitus nendega giid Ann. Giidi

abil õpiti tundma loodust ja

karstumise järel tekkinud pin-

navorme, kuid kõige rohkem

ammutati teadmisi seente koh-

ta. Hoolimata jahedast ja vih-

masest ilmast, nautisid noored

värskendavat hommikut, mis

erines tavapärasest koolipingis

istumisest. Lõpetuseks tänati

giidi ja sõideti kooli tagasi, et

jõuda veel viimasesse kahte

tundi.

Gertrud Uustalu

8. klassi värskendav hommikupoolik

Tehes järjekordset ringi kohali-

ke metsade vahel, otsustasin üle

vaadata ühele tuttavale jahime-

hele kuuluva seasöödaku, kuhu

ta oli just eelmisel päeval vilja

viinud. Kui olin jõudnud õige

koha lähedusse, peatasin oma

ustava kaherattalise mootori ja

asusin mööda vaevu märgatavat

metsarada söödaku poole teele,

üritades samas võimalikult

vaikselt liikuda, sest kunagi sat-

tusin ma sealsamas keset päist

päeva ootamatult seakarjale

peale, kes seepeale igasse või-

malikku suunda laiali jooksid.

Paarkümmend meetrit enne

söödakuni jõudmist märkasin

viljahunniku taga kahtlast liiku-

mist ja seega otsustasin ma

pukki ronida, et liikumise alli-

kat paremini tuvastada. Puki

otsast avanes mulle naljakas

vaatepilt: üks parajalt suur mä-

ger oli end viljahunniku otsa

laiali laotanud, nii et ta meenu-

tas pigem karvast vaipa kui

mäkra. Mõne aja pärast sain

aru, et too mäger oli vist lihtsalt

väga laisk ja ei viitsinud püsti-

jalu sööma hakata, nii et ta ot-

sustas pikali heita ja sedasi en-

dale vilja sisse kühveldada. Aeg

-ajalt tõi mäger kuuldavale kö-

hatusi, sest liialt laisk söömis-

asend ei mõjunud kuiva vilja

neelamisele eriti soodustavalt.

Pärast poolt tundi sai mul sel-

lest tsirkusest küllalt, nii et ma

otsustasin pukist lahkuda ja jät-

ta mägra rahus oma toimetusi

tegema, ent niipea kui ma olin

pukist alla jõudnud, tõusis mä-

ger viljahunniku otsas püsti ja

hakkas otsejoones minu poole

taaruma. Seisin nii paigal, kui

suutsin, ja lubasin mägral üsna

lähedale tulla, kuid siis otsusta-

sin ebameeldivuste vältimiseks

oma sealoleku paljastada. Ütle-

sin mägrale: „Ära nüüd mulle

päris sülle ka roni!“ mispeale ta

mind hetkeks vahtima jäi ja

hakkas siis üsna rahulikul sam-

mul vastassuunas kulgema, ise

samal ajal pahuralt podisedes.

Koju sõites naersin veel pikalt

tolle mägra naljaka käitumise

üle.

Kaupo Rozenkron

Mägra- Mati

9

9. oktoobril toimus Kuressaa-

re kultuurikeskuses Peeter

Oja püstijalakomöödia „Kui

loll võib inimene olla“ lisa-

etendus. Kohale olid tulnud

kõik tuntud naljamehe austa-

jad ja teised uudishimulikud,

kes soovisid leida vastust kü-

simusele, kui loll üks inimene

ikka olla võib.

Peeter Oja on kahtlemata üks

andekamaid Eesti koomikuid.

Laiemale üldsusele on ta tuntud

„Ärapanijast“. Ühiskonnakriiti-

lise hoiaku, teravmeelse huu-

mori ja käreda hääletooniga on

ta endale kogunud hulgaliselt

austajaid, kuid samas eksistee-

rib ka märkimisväärne hulk

vihkajaid, kelle arvates on Oja

huumor labane. Ennast pean ma

pigem austajate leeri kuuluvaks

ja suhtusin tema etendusse eel-

arvamustevabalt. Ka labane

huumor on huumor ning lõpuks

on Peeter Oja ikkagi see, kes

peab omale aru andma, keda

või mida on mõistlik pilgata.

Legendi järgi olevat Peeter Oja

tänavu kevadel 40 päevaks kõr-

besse paastuma ja ülima tõe

otsingule läinud. Ränga teekon-

na jooksul sai ta valgustatud

ning rännakult tagasi jõudnud,

lausus ta jalustrabavalt: „Mida

aeg edasi, seda rohkem ma

imestan, kui loll võib inimene

olla.“ Just nendest sõnadest sai-

gi idee etendus, mis valminuna

kujutas endast avameelset ja

teravat arutlust meist, inimes-

test.

Etendus algas kell seitse. Vahe-

tult enne uste sulgemist arvasid

mõned aga, et just nüüd on pa-

ras hetk saali sisse astuda. Juba

Einstein kahtles, kas lollusel on

piire. Mina kahtlen ka. Tundub,

et inimesed ei hooli, et päris

märkimisväärne teatripileti pea-

le kulutatud summa võib raisku

minna lihtsalt selle pärast, et ei

viitsita kodust mõned minutid

varem tulema hakata. Mõnel

inimesel puudub hirm, et teised

on võimelised ta ukse taha jät-

ma.

Õhtu peategelane oligi lõpuks

kohal. Muusika saatel kepsles

Peeter Oja lavale, seekord ilma

ratastoolita, ning istus kõrge

pingi otsa, mille kõrval oli laud

veepudeliga – ainsad dekorat-

sioonid laval, kui näitleja ja te-

ma erkroosa pintsak ja erkpuna-

sed jalavarjud välja arvata.

Kuna stand-up etendused on

enamasti suhteliselt vabas vor-

mis, tervitas Peeter Oja esmalt

publikut ning küsis, kas Saare-

maa rahvas tolle päeva uudiste-

ga ikka kursis on. Tuleks mai-

nida, et oli 9. oktoober ju see

päev, kui kurikuulus kooselu-

seadus vastu võeti. Siiski ei pi-

danud härra Oja silmas koos-

eluseadust, vaid tõsiasja, et 9.

oktoobril sündis John Lennon.

Et Saaremaa publikuga sidet

luua, tegi ta veel ühe Leedo-

nalja ning juba tekkiski väike

aimus, mida õhtult oodata.

Etenduses käsitletud teemad

põhinesid peamiselt Eesti ühis-

konda naeruvääristavatel nalja-

del. Palju kirjeldas Peeter Oja

enda kogemusi nii tavainimese-

na kui näitlejana. Ta avaldas

oma nägemuse sellest, kuidas

Eesti Postist Omniva sai. Ainult

sõnadest selle kirjeldamiseks ei

oleks piisanud ning seega võt-

tiski ta appi oma näitlejameis-

terlikkuse. Tundus, et publik sai

temast aru.

Lisaks oli Peeter Oja veendu-

nud, et soomlased jõid Eesti

NATOsse ning tal oli olemas ka

äriidee, kaua otsitud Eesti No-

kia, mis viiks Eesti viie rikka-

ma riigi sekka. Nimelt peaksi-

me me esmalt Venemaa ja ve-

nelaste poole pöörama. Nimelt

tuleb venelaste suust roppuseid

kui Vändrast saelaudu. Vene-

maal küll kehtestati kaheldava

väärtusega seadus, mis keelab

avalikus ruumis suitsetamise,

kuid ropendamise keelamine

oleks Oja sõnu sama, mis Kee-

nias jooksmise keelamine. Sealt

saabki Eesti Nokia alguse – ro-

pendamislaagrid venelastele.

Etendus kestis umbes tund ja 15

minutit. See on piisav aeg, et

selg jõuaks kangeks minna,

kuid ebapiisav, et eriline teatris-

käimise tunne jõuaks tekkida.

Pigem oli tunne, nagu oleks

jutukal vanaisal külas käinud.

See tunnike möödus liialt kii-

resti, kuid elamus oli siiski või-

mas. Naerda sai ning see oli ka

etenduse üks eesmärkidest.

Etendus oli ülimalt sisutihe ja

teemad vahetusid ruttu. Kuna

aega oli vähe, oli tunda vähest

tormakust, mis veidi häiris, sest

nappis aega probleemide üle

sügavamalt mõtlemiseks.

Tunnistan, et polnud varem

ühelgi stand-up etendusel käi-

nud. Kuid kuna julgesin 21. ok-

toobril ka Jan Uuspõllu mo-

noetendust „Brüsseli kapsas“

vaatama minna, võib tõdeda, et

vahelduseks lugematul hulgal

laval tiirutavatele näitlejatele on

vahel üsna meeldiv ka veidi

silmalihaseid puhata ja rahuli-

kult kuulata, mis sellel ÜHEL

öelda on.

Diana Rist

Kui loll võib inimene olla?

10

47. Saaremaa ralli sõideti na-

gu ikka Lääne- ja Kesk-

Saaremaa kruusateedel. Ka

sel aastal meelitas see kohale

hulgaliselt rahvast nii Eestist

kui ka välisriikidest, kes ei

peljanud ei külma ega suuri

kiirusi. Võistlustules oli rallisõit-

jaid Eestist, Lätist, Soo-

mest, Venemaalt, Leedust,

Ukrainast ja isegi Kasahs-

tanist. Igale rallisõitjale

olid kaasa tulnud elama ka

tema fännid. Kõik kiirus-

katsed olid pealtvaatajatele

tasulised, kuid oli ka neid,

kes suutsid tasuta sisse hii-

lida. Paljude pealtvaatajate

pettumuseks jäeti sel korral

ära linnakatse, kuna tekki-

sid finantsprobleemid. Sel-

lest hoolimata oli Kures-

saare linn 10. oktoobri õh-

tul, mil tutvustati selleaas-

taseid rallisõitjaid ja anti

rallile stardipauk, rahvast

täis ja kõigil meel rõõmus.

Kiiruskatseid sai jälgida

erinevates kohtades, vasta-

valt oma soovile. 10. ok-

toobri esimene kiiruskatse

toimus Jõe külas, seejärel

Haeskas ja päev lõppes

kolmanda kiiruskatsega

Kõljalas. Järgnev päev al-

gas katsega Koimlas. Sel-

lele järgnesid katsed vasta-

vas järjekorras: Kurevere,

Pidula, Kurevere, Vahva,

Toomalõuka, Toomalõuka.

10. oktoobri esimesel kii-

ruskatsel juhtus aga ka õn-

netus, kus üks pealtvaataja-

test sai teelt välja sõitnud

ralliautolt löögi, kuna vii-

bis pealtvaatajate keelu-

alas. Kannatanu oli naiste-

rahvas, kes toimetati Ku-

ressaare haiglasse, kus tal

tuvastati kinnine sääreluu-

murd.

Ralli lõppes siiski õnneli-

kult, nii saarlastele kui ka

eestlastele üldiselt. Võitja-

tena finišeerusid Timmu

Kõrge – Erki Pints, tuues

rõõmu saarlastele. Ent sel-

lele lisaks võisid eestlased

tähistada kaksikvõitu, kuna

üldarvestuses lõpetasid tei-

sena Siim Plangi – Marek

Sarapuu. Kolmandale ko-

hale platseerusid meie ida-

naabrid Aleksei Lukjanuk

– Aleksei Arnautov, kes

terve sõidu püsisid teisel

kohal, kuid viimasel tegid

ühe sõiduvea, mille tõttu

langesid kolmandaks.

Carl-Hillar Stankevitš

Saaremaa ralli 2014

11

12

Teated

Õpilaste õppetööd toetavate ürituste osalustasusid

saavad lapsevanemad üle kanda Leisi Vallavalitsuse

arvetele:

Swedbank EE712200001120129404

SEBPank EE051010022031747009

Arve tasumisel palume kindlasti selgitusse ära märkida

õpilase nimi ja mille eest tasutakse. Maksekorralduse

koopia esitada klassijuhatajale või isikule, kes õpilasüri-

tuse rahalise poole eest vastutab

17.11—Loeng ajateenistusest

19.11—Noorte infomess “Tuleviku Kompass”

21.11—Stiilipidu

25.11—Kadripäeva viktoriin

26.11—Kodanikupäev

27.11—Saaremaa Noorte Osaluskohvik

28.11—Algklasside karneval

1.12—I advendihommik

2.12—Peastarvutamise võistlus

5.-6.12—Teeviit Tallinnas

6.12—Sisekergejõustiku MV Kuressaares

8.12—II advendihommik

9.12—Jõululaat 1-12 klassile

12.12—Konkurss “Koidulauliku valgel”

15.12—III advendihommik

17.12—Õppenõukogu

19.12—Jõulupeod

24.12-09.01—Jõuluvaheaeg