© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leia tähekastist palumetsa iseloomustavad taimed ja mõisted. Kirjuta leitud sõnad küsimuste vastusteks.

Missugune lehtpuu kasvab palumetsas? __ __ __ __

Missugused okaspuud kasvavad palumetsas? __ __ __ __ ja __ __ __ __ __

Missugused marjad kasvavad palumetsas? __ __ __ __ __ __ __ __ ja __ __ __ __

Kuidas on pohla teine nimetus? __ __ __ __ __ __ __

Missugused mullad on palumetsale iseloomulikud? __ __ __ __ __ __ __ __ __ __

Missugune on palumetsa metsaalune? __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __

Missugune puu on palumetsas kasvanud mänd? __ __ __ __ __ __ __ __

Mis katab palumetsas maapinda? __ __ __ __ __ __

W Z U N L P A L U K A S L Q S U U I R B I U F M A H P A P U I K H U W D E X O S M I B V Q S G R H U K P K M G N M K X S V P X M R V A L G U S K Ü L L A N E D L A W L S A K I T S U M X N P F L G Y J X L U W P A Q Ä W A C C S C J X U M M X F M D L K K S A K X Z

KUST SA POHLISAID?!

Ei ütle. Arva ära.

PALUMETSTähekast 6

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leia tähekastist laanemetsa iseloomustavad taimed ja mõisted.

I N J Y G I U D O L A M O M D K H M Ä D L E N D X V L H A E Z G U W N S W U H C A Ä D G H T C S N A E U D D A M K E E E X C T K I P S I N A F I K S L T O I T A I N E R I K A S Õ E K Z K R U N L U K F Y S I S S L T A G Ä I S S R A I U I T E L S D M L Z L R J O P Z N R L D E L L I L I N I S K S H A T N R E P I H L A K A D Z A D I H D K U U S E D A V A A H D D D A L H O P S A S R F D S C A U V W O W Q K L F E Q M S T O

2. Kirjuta leitud sõnad skeemile.

LAANEMETS ROHURINNE

ISELOOMULIKUDTUNNUSED

PUHMARINNEPÕÕSARINNE

PUURINNE

OKASPUUD

LEHTPUUD

3. Moodusta skeemi alusel lauseid, mis iseloomustavad laanemetsa ja sisaldavad loetelu.Näide: Laanemetsa iseloomustab toitainerikas ja niiske muld ning hämarus. Laanemetsa puurindes kasvavad ...

SALUMETSTähekast 7

Kuhu see karu jäi

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leia tähekastist salumetsa iseloomustavaid taimi. Kirjuta leitud taimedenimetused tabelisse.

M A G E S Õ S T A R M K M L T N T C K Ü S E I O A L A R U Y L A T R M P A I S Ä N A K S M D N S L L U P N A P G T T A U U I H E L I O V P S P R V N Y A P C U R A A S O A I J A U W R Z P I Z H H S R S A K A L H I P I E G S K U U S K Y T J L R

PÕÕSARINNE ROHURINNE PUURINNE

2. Nimeta kolm põhjust, miks salumetsade pindala on vähenenud.

norr norr norrrr-rr-r

SALUMETSTähekast 8

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Korraldage sõnade leidmise võistlus. Kes leiab ja märgib tähesegadikus kõige kiiremini järgmiste loomade nimetused?

2. Vali välja loomadest kolm, kes sulle kõige rohkem meeldivad. Põhjenda iga looma puhul, miks valisid just selle looma. Igast valikust ja selle põhjendustest kirjutage tahvlile märksõnad.

Põhjendamisel aitavad sind omadussõnad. Nt. suur, ilus, julge, armas, väike, haruldane, kasulik, uhke, kiire, rahulik...

3. Missugused loomad on teie klassi laste lemmikud? Tehke kokkuvõte.

Kõige rohkem meie klassi õpilasi peab väga meeldivaks loomaks______________________________. Looma meeldivuse põhjusi on mitmesuguseid. Tähtsamad on______________________________, ______________________________, ______________________________ ja ______________________________. Kõige______________________________loomaks peetakse meil______________________________, kõige______________________________loomaks ______________________________ ja kõige ______________________________loomaks______________________________.

G S S T I R A A N J U F Z V G I T S T I K S T E M T I M P Õ D E R E B A N E C K O E R L I B L I K A S A V A L G E J Ä N E S L C R C S G H P M E T S S I G A U E A J Y L E N D O R A V G V S K I R H Ä K K E O Y Ä L V D M N N O K U H O R K I T S Ä R Ä M B L I K Y

herilane, ilves, koerliblikas, kägu, kährik, lendorav, metskits, metssiga, naarits, põder, rebane, rohukonn, rästik, sipelgas, valgejänes, ämblik

Kuule, karu! Lõpeta juba see leili viskamine. Tule ja vihtle mu otsimisest väsinud jalgu.

METSALOOMASTIKTähekast 9

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Joonista pilti edasi või täienda seda teistest piltidest väljalõigatuddetailidega. (Täiendamiseks võid valida pildi või pildi osa ka ise: karikatuurajalehest, ajakirja kaanepilt vm.)

2. Jutusta naabrile oma täiendustest, põhjenda neid.3. Võrdle oma pilti teiste sama pildiga. Mis on täiendustes sarnast, mis erinevat?

NB! Küsi ajalehe või ajakirja kasutamiseks luba.

TÄIENDA PILTI 1

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Joonista pilti edasi või täienda seda teistest piltidest väljalõigatuddetailidega. (Täiendamiseks võid valida pildi või pildi osa ka ise: karikatuur ajalehest, ajakirja kaanepilt vm.)

2. Jutusta naabrile oma täiendustest, põhjenda neid.3.Võrdle oma pilti teiste sama pildiga. Mis on täiendustes sarnast, mis

erinevat?

NB! Küsi ajalehe või ajakirja kasutamiseks luba.

TÄIENDA PILTI 2

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Joonista pilti edasi või täienda seda teistest piltidest väljalõigatud detailidega. (Täiendamiseks võid valida pildi või pildi osa ka ise: karikatuur ajalehest, ajakirja kaanepilt vm.)

2. Jutusta naabrile oma täiendustest, põhjenda neid.3. Võrdle oma pilti teiste sama pildiga. Mis on täiendustes sarnast, mis

erinevat?

NB! Küsi ajalehe või ajakirja kasutamiseks luba.

TÄIENDA PILTI 3

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Selgitage sünonüümide või näitelausetega, mida tähendavad järgmised sõnad ja väljendid:

2.Täpsustage seletusi, kui olete läbi töötanud Virve Karu tekstidega töölehed (3A–3F).

Elutarkus:

Haistma:

Hanereas:

Karjakaupa:

Kraapima:

Kratsima:

Käigurada:

Kärpima:

Maiustama:

Ontlik:

Peitelterav:

Pika ninaga jätma:

Põõnutama:

Raevuma:

Risuhunnik:

Risustama:

Tallama:

Tuhnima:

Tuleb sääred teha:

Valvas:

LOOMAD TALVISES METSAS 3BTekst Virve Karu järgi

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leppige kokku, missugust kolmandikku tekstist keegi loeb. Loe oma osa läbi ja räägi sellest rühmas teistele.

22.detsembril, talvisel pööripäeval, algab talv. Siis on meil kõige pikem öö ja kõige lühem päev. Maapinda ja taimi soojendab paks lumevaip. Mets kohiseb tasa ning kaugemalt kostab ainult rähni toksimist.

Näib, et koos lume tulekuga on elu metsas soikunud. Tegelikult see nii ei ole. Tähelepanelikult vaadates võib lumelt leida loomade jälgi ja märgata metsas elutsevaid linde. Talveund ei maga jänesed, hundid, rebased, ilvesed, põdrad, kitsed, metssead. Neil ei ole toiduvarusid. Sellepärast ongi talv neile kõige raskem aastaaeg.

Toitu otsivad loomad põhiliselt öösiti, päeval nad aga puhkavad. Seetõttu tundubki mets päeval vaiksena. Jälgede järgi võib jõuda jänese augukujulise talvise pesani. Pesa varjab jänest vaenlaste ja külmade tuulte eest. Suure lumesajuga mattub pesa lumme. Haavikuemand uuristab selle mõlemasse otsa väljapääsu. Nii on tal ohu korral võimalik vaenlase eest kiiresti põgeneda.

2. Kata tekst kinni ja vasta loetu või kuuldu alusel järgmistele küsimustele:

1. osa Millal algab talv? Missugused on talvine öö ja päev? Mille põhjal võiks arvata, et elu

metsas on soikunud? ………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………

2. osa Mida jutustab lumevaip? Kes ei maga talveund? Mille tõttu on talv loomadele ja

lindudele raske aastaaeg? …………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………..

3. osa Miks tundub mets päeval vaikne? Missugune on jänese pesa? Mida teeb jänes, kui ta

pesa mattub lumme?…………………………………………………………………….…

……………………………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………..

LOOMAD TALVISES METSAS 1DTekst Virve Karu järgi

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leppige naabriga kokku, missugust osa tekstist keegi loeb.Loe oma osa läbi ja räägi sellest naabrile.

Karu on ammu enne lume tulekut pessa pugenud. Ta põõnutab seal söömata terve talve. Päntajala koobas on tavaliselt suure kännu all. Kui lumi sinna peale sajab, siis ei oska jahimees ega kuuseotsija aimatagi, kui lähedal ta oti elamule on.

Suvi ja sügis on metssigadele hea aeg, sest süüa on palju. Metssiga on kõigesööja: ta võib toituda taimejuurtest, tammetõrudest, pähklitest, putukatest, sisalikest, hiirtest, marjadest ning maiustada kartulipõllul. Talvel aga on maa külmunud. Katsu sa tuhnida sealt pangetäit süüa, et ellu jääda! Ja tihti võivadki metsanotsud karmil talvel lausa nälga surra. Talv on neile raske. Siis saavad metsloomi aidata ainult inimesed, kes metsa loomadele toidukohtadesse lisasööta toovad.

2. Kata tekst kinni ja vasta loetu või kuuldu alusel järgmistele küsimustele:

1. osa Kus on tavaliselt karu pesa? Millal karu oma pessa poeb? Mida karu pesas teeb?

Mitu korda nädalas karu talvel sööb? Kes võivad talvel karukoopa lähedusse sattuda?

………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………

2. osa Missugune on metssigade jaoks parim aeg? Mida metssiga sööb, et teda

kõigesööjaks nimetatakse? Miks peab metssigadele talvel lisatoitu viima?

………………………………………………………………………………………………

…………………….…………………………………………………………………...……

………………….………………………………………………………………………...…

……………….......................................................................................................................

LOOMAD TALVISES METSAS 1ATekst Virve Karu järgi

1. osa Kes on Eesti metsade kõige suuremad loomad? Missugusel ööpäeva osal otsivad

põdrad toitu? Mida põdrad talvel söövad? Missugust kahju põdrad oma loodusele teevad?

……………………………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………2. osa Keda põdrad kardavad? Missugune on

vihane põder? Millega põder vaenlast

ründab? Miks elavad põdrad väikeste

karjadena, mitmekesi?

.........................................................................

.........................................................................

.........................................................................

.........................................................................

.........................................................................

.........................................................................

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

Mets nimi:kuupäev:

1. Leppige naabriga kokku, missugust osa tekstist keegi loeb. Loe oma osa läbi ja räägi sellest naabrile.

Meie metsade suurimad loomad – põdrad – elavad talvel väikeste karjadena. Päeval peidavad nad end tihedates padrikutes. Õhtu saabudes hakkavad loomad metsas ringi liikuma ning toitu otsima. Põdrad hammustavad noori puuoksi, närivad haava, kase ning pihlaka koort. Sageli koorivad nad oma peitelteravate hammastega kogu puutüve ümbert ringi paljaks ning puu kuivab. Nii teevad põdrad metsas suurt kahju, aga looduses on omad seadused. Metsaseadus on karm: söönuks saavad ning ellu jäävad tugevamad.

Põder on julge loom, kes põgeneb vaid inimese eest. Aga sügisesel jooksuajal võib ta inimest ka rünnata. Raevunud põdrad on kohutavad: karvad turris ja silmad verd täis valgunud. Nad tormavad vaenlasele kallale, ründavad neid oma esijalgade ning teravate sõrgadega. Mitmekesi koos saavad põdrad ka huntidest jagu.

2. Kata tekst kinni ja vasta loetu või kuuldu alusel järgmistele küsimustele:

LOOMAD TALVISES METSAS 1BTekst Virve Karu järgi