· Web view3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel 4. teab

KINNITATUD 01.02.2019Direktori käskkirjaga nr 4.1- 22/ 1

PÕHIÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „ SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD

1. SISETÖÖDE ELEKTRIKU ALUSTEADMISED 25 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta

MOODULI EESMÄRKõpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised Eesti energiasüsteemi osade toimimise põhimõtetest, valdkonda reguleerivatest normdokumentidest, elektrotehnika seaduspärasustest, elektrimõõtmistest ning tehnilise dokumentatsiooni (sh jooniste) kasutamisvõimalustest elektritöödel. Ta orienteerub erialatööl olulistes töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused.

Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 1.1. omab ettekujutust Eesti energia- ja

elektrisüsteemist, selle osadest ja nende koostoimest tarbija elektrivarustuse tagamisel

Õpilane:

selgitab erialaste teabeallikate põhjal Eesti energiasüsteemi osade (elektrijaam, alajaam, elektrivõrk, soojusvõrk) omavahelisi seoseid tarbija elektrivarustuse tagamisel

selgitab erialaste teabeallikate põhjal kolmefaasilise süsteemi kui toote omadusi ning praktilise kasutamise võimalusi tarbija elektrivarustuse tagamisel

iseloomustab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabematerjalide põhjal taastuvatest ja taastumatutest energiaallikatest elektritootmise võimalusi, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise

kirjeldab elektrivõrgus esineda võivaid häireid (sageduse- ja pingemuutused jms) ja nende tekkepõhjuseid ning mõju tarbija elektrivarustuse tagamisel, esitades argumente veenvalt ja

kontekstile vastavalt

annab ülevaate releekaitse ja automaatjuhtimise põhimõtetest tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat

1.2. tunneb valdkonda reguleerivaid normdokumente ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete täitmiseks

Õpilane: selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades nõudeid elektritöid tegeva isiku kompetentsusele ja

selle tõendamisele

võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid

selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades elektriseadme ja elektripaigaldise mõisteid ning nõudeid nende kasutusele võtmisele ja kasutamisele, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt

selgitab ehitise ehitamisele, rekonstrueerimisele ja lammutamisele esitatavaid nõudeid kasutades asjakohaseid teabeallikaid, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt

selgitab elektritöid tegeva isiku õigusi ja kohustusi elektripaigaldiste (sh madal- ja väikepingeseadmed ning automaatikapaigaldised) ehitamisel ja käidul

iseloomustab järgnevate hoones paiknevate erinevate süsteemide omavahelisi seoseid: valgustus- ja jõuseadmed, infoedastussüsteemid (sh telefonside, andmeside, audio-videosüsteem) turvasüsteemid (sh tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem) ja hooneautomaatikasüsteemid (kütte-, jahutus ja ventilatsiooniseadmed)

1.3. mõistab elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi elektritöödel

Õpilane: defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, allikapinge,

elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline ühilduvus, -induktsioon, võimsus

eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele

selgitab Coulombí seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju

rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud (jada-, rööp- ja

segaühenduse) elektriskeemi alusel alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutamisel, koostamisel ja mõõtmisel

määrab etteantud tööülesande põhjal elektromotoorjõu suuna, magnetvälja jõujoonte suuna ja elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja vastupidi

selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes ühefaasilise ja kolmefaasilise süsteemi (TN-, TT- või IT-süsteemid) erinevusi tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat

selgitab transformaatori töötamise põhimõtet ja kasutusala tarbija elektrivarustuse tagamisel ning oskab arvutada selle ülekandetegurit

koostab etteantud ülesande põhjal generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeemi, kasutades elektrotehnikaalaseid teadmisi

eristab näidiste põhjal järgimisi elektroonikakomponente: pooljuhid (diood, transistor, türistor), takisti, kondensaator ja toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel

selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest

koostab ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet

teeb elektroonikakomponentide jootmistöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

selgitab vooluahela primaar- ja juhtimiskeemi tööpõhimõtet ja nende kasutusvõimalusi hoone automaatikaseadmetes, kasutades erialast terminoloogiat

iseloomustab hoone automaatikaseadmetes kasutatavate andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik)

1.4. omab ülevaadet ehitusprojektist ja selle elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning

Õpilane: eristab järgnevaid ehitusprojekti osasid: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja

ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab nende

graafilise teabe erinevatest esitlusvõimalustest kasutamisvõimalusi elektritöödel

selgitab eskiisi, asendiplaani, projektjoonise ja teostusjoonise erinevusi ning sellest tulenevat kasutusala elektritöödel, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt

mõõdistab ruumi ja visandab etteantud mõõtkavas selle plaani, arvestades ehitusjoonisel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused),

visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi ning järgides elektrijooniste koostamise, vormistamise nõudeid

visandab lihtsamaid juhtimis- ja reguleerimisahelate automaatika- ja elektroonikaskeeme kasutades nõuetekohaseid tingmärke arvestades jooniste koostamise ja vormistamise nõudeid

selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud jooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud ehitusprojektilt erinevate elektril töötavate süsteemide (valgustus- ja jõuseadmed, infoedastus- ja turvasüsteemid, sealhulgas telefonside, andmeside, antennisüsteem, helindus-, audio-videosüsteem, tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem) tarvikute, juhistike ja seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid

1.5. valib ja kasutab nõuetekohaselt sobivaid mõõtevahendeid ja mõõtmismeetodeid elektriliste suuruste mõõtmisel alalis- ja vahelduvvooluahelates

Õpilane: eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel

mõõteriista skaalal toodud tähistusi, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt

valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid

mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust, voolujuhtivust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvooluahelates, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid

1.6. tunneb tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse tagamise nõudeid elektritöödel ning oskab anda

Õpilane: iseloomustab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud

esmaabi juhtmed või kaablid jms) koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid

selgitab teabeallikatele tuginedes enda tegevust elektriõnnetuse korral, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise

selgitab teabeallikate põhjal alalisvoolu, vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja füsioloogilist toimet inimese organismile ning elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, väljendudes arusaadavalt ja tuues välja olulise

demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel ning oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires

demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel, arvestades elektriohutusnõudeid

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, rühmatöö

HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID1. Teoreetiline teadmiste kontroll

Õpilane lahendab testi elektrotehnika seaduspärasustest ning nende praktiliste kasutamise võimalustest elektritöödel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:

lahendab nõuetele vastavalt valikvastustega testi

2. ArvutusülesandedÕpilane lahendab iseseisvalt kolm arvutusülesannet

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on positiivselt lahendanud neli arvutusülesannet.Õpilane:

arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela ja vahelduvvoolahela voolutugevuse

arvutab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja sega ühenduse

elektriskeemil parameetrite mõõte arvutab tööülesandest lähtuvalt voolutugevuse, pinge, takistuse ja

elektriseadme võimsuse mõõte nii alalise kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja – meetodeid

3. Praktiline töö nr. 1Õpilane lahendab testi, mis sisaldab ülevaadet ehitusprojektist ja selle elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamisest, vormistamise nõuetest ning graafilise teabe erinevatest esitlusvõimalustestÕpilane visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme

4. Praktiline töö nr. 2Õpilane tunneb ära ja nimetab elektritöödel kasutatavaid üldtööriistu, tööspetsiifilisi tööriistu ning seletab nende kasutamise mooduseid.

5. Praktiline töö nr. 3 Õpilane teeb lihtsamaid kaabli otsastamise ja ühendamise töid kasutades vastavaid tööriistu.Pingutab keermesliiteid õige pingutusmomendiga.

6. Praktiline töö nr. 4Õpilane kavandab ja koostab ohutul pingel lihtsamaid elektriskeeme.

7. Praktiline töö nr. 5Õpilane demonstreerib mannekeenil esmaabi andmise ja elustamise peamisi võtteid.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:

Sooritab nõuetele vastavalt viis praktilist tööd

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava

8. Iseseisev tööÕppekäigu tulemuste analüüs

iseseisva kirjaliku töö.

Õpilane, võttes aluseks õppekäigul kogetu: koostab kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal

tööle rakendumise võimaluste kohta.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ

25 EKAP / 650 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevused 325 tundi

Mooduli õppemaht 650 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 585 tundi iseseisev töö 65 tundi

LVP 325 tundi Eesti keel / 40 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri;

Võõrkeel / 50 tundiErialane sõnavara mooduli teemade põhjal, nende kasutamine töösituatsioonis

Matemaatika/ 100 tundiTrigonomeetrilised seosed täisnurkses kolmnurgas, nende rakendamis- võimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Siinus- ja koosinusteoreem ja selle rakendused.Vektori mõiste ja graafiline kujutamine. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektorite korrutamine ja jagamine arvuga (skalaariga). Kahe vektori skalaarkorrutis. Vektordiagrammide koostamine

Füüsika / 100 tundi Võnkumine, laine, heli, lainepikkus, sagedus, periood.

Loodusgeograafia / 20 tundi Loodusvarad, maavarad, keskonnakaitse, veeressursid, taastuvad loodusvarad, energia tarbimine, allikad, varud.

Jooniste ja skeemide koostamine / 15 tundi

Teemad, sh alateemad

1. ELEKTER - KAASAJA INIMÜHISKONNA EKSISTENTSI LAHUTAMATU OSA

Elektrienergia looduses. Ajalooline ülevaade. Elektrik kui kõrgendatud ohuallikaga töötav oskustööline. 2. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA KASUTAMINE.Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte. Elektrivarustuse skeemide tingmärgid. Energiasüsteemi mõiste. Põhivõrk, jaotusvõrk. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskkonnale. Alternatiivenergiaallikad. Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted.

3. ELEKTRIOHUTUS.

Elektrivoolu toime inimesele. Kasitse elektrilöögi vastu. Üldised nõuded elektrienergia kasutamisele Esmaabi elektrilöögi korral

4. ÜLDINE TÖÖ- JA TULEOHUTUS EHITUSTÖÖDEL.Ülevaade ehitusel kehtivatest ohutusnõuetest. Juhendamine. Nõuded töövahenditele, isikukaitsevahenditele ja töökeskkonnale. Seadmete kasutusjuhendid.

Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.

5. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaiga l- vigastuse määra kindlakstegemine ja olukorrahindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, organismi sattunud võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabivahendid töökohal.

ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste ABC; 1999 EETEL Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel; Autor Risthein 2002 Maandamine ja potentsiaaliühtlustus ; Autor Risthein 2004

Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999 Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor Loorens Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspekt

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

2. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE EHITAMINE

50 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul „Sisetööde elektriku alusteadmised“

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikud, juhistikud ja seadmed ning kontrollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.

Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-,loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

2.1. kavandab etteantud projektist lähtuvalt tööprotsessi ja korraldab nõuetekohaselt töökoha hoone elektripaigaldiste ehitamiseks

Õpilane: selgitab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal järgmisi mõisteid ja nendevahelisi seoseid:

elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrijaotuskeskus, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö

rakendab tööülesannete täitmisel erinevates kontekstides elektrotehnika alaseid teadmisi ja oskusi

2.2. paigaldab ja ühendab elektripaigaldise tarvikud, juhistikud ja seadmed, arvestades ehitusprojektis määratud paigaldusviisi ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid

Õpilane: teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud

tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus ning elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldusviisid), kasutades digitaalsete elektrijooniste lugemiseks asjakohast rakendustarkvara

koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse

valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide kogused vastavalt paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi

valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid

valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale

teeb juhendamisel tööjoonist või projekti järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

paigaldab projektist lähtudes elektrijuhistike paigaldamiseks vajaliku kaitsetorustiku ja sellesse kaablid ning juhtmed ja markeerib need vastavalt etteantud nõuetele

paigaldab projektis määratud kohta elektrikaabli (süvistatult, pinnal paiknevana ja kaabliriiulile), arvestades projektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid (paigaldustemperatuur ja mehhaanilised tingimused)

paigaldab projektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid lülitite ja pistikupesade jaoks ning teeb pärast ruumide lõppviimistlust juhistikusüsteemile vastavad elektrilised ühendused harukarpides,

järgides kaablite soonte tunnusvärve

paigaldab tootja poolt koostatud elektrijaotuskeskuse ja selle komponendid, lähtudes tööülesandest ja paigaldusnõuetest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

koostab etteantud jooniste alusel standardsetest moodulseadmetest (kaitse- ja rikkevoolulülitid, liigpingepiirik, releed, kontaktorid) hoone elektrijaotuskeskuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning arvestades elektrijaotuskeskuse koostamise standardis esitatud nõudeid

paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse elektrisisestus- ja elektrijaotuskeskuse järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise nõudeid

ühendab kaablid ja juhtmed elektrijaotuskeskustes ja elektriseadmete juures ning teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

2.3. ehitab hoone maanduspaigaldise ja paigaldab piksekaitseseadmed, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist järgides etteantud projekti ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid

Õpilane: paigaldab nõuetekohaselt projektijärgsetele asukohtadele maanduselektroodid, maanduslati ja -juhid

kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab tööülesandest lähtudes hoone peapotentsiaaliühtlustuslati ja -juhid ning teeb nõuetekohased ühendused hoone konstruktsiooni juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab elektriseadmete kaitsmiseks vajalikud piksekaitseseadmed, järgides projekti ja normdokumentides sätestatud nõudeid

teeb maanduspaigaldise vajalikud markeeringud, lähtudes kutsealastes normdokumentides esitatud nõuetest

teeb asjakohaseid seadmeid ja –meetodeid kasutades vajalikud kontrollmõõtmised veendumaks, et maanduspaigaldis vastab nõuetele, mittevastavuse korral teavitab elektritöid juhtivat isikut vastavalt kehtestatud nõuetele

2.4. viib läbi vajalikud kontrolltoimingud elektripaigaldistes ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele

Õpilane: mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldiste elektrotehniliste näitajate (maandustakistus,

elektriahela isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge) vastavust

normväärtustele ja hindab tulemuste asjakohasust

koostab enda poolt läbi viidud paigaldustööde mõõteprotokollid, kasutades asjakohaseid arvutirakendusi ning interneti võimalusi

koostab teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele

koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja edastamiseks

2.5. töötab vastutustundlikult ja ohutult elektripaigaldiste ehitamisel, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest

Õpilane: suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi

töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete ehituseeskirjad jm)

kasutab töövahendeid (sh tõsteseadmeid nagu redelid ja tõstuk), tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele

kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid

2.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektripaigaldiste ehitamisel

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste

ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, praktika, iseseisev töö

HINDAMINE „ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistesPraktiliste tööde juures hinnatakse läbivalt töötervishoiu, tööohutuse- ja elektriohutusega seonduvaid kriteeriume, juhistikusüsteemile vastavate elektriliste ühenduste teostust harukarpides ja kilpides ning seadmete juures kaablite ja juhtmete ühendamist ja markeerimistKujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

Teoreetiline töö, „Hoone elektripaigaldise tööde ettevalmistamine“

Mitteristav hindamine toimub teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib õpiväljundite saavutamist vastavalt lävendi taseme hindamiskriteeriumidele (tulemus „A“ arvestatud )

Õpilane:1) defineerib järgmised mõisted: elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrikilp, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö ning selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal mõistetevahelisi seoseid2) eristab näitmaterjali põhjal elektripaigaldist elektriseadmest ning iseloomustab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal elektriseadmele ja –paigaldisele esitatavaid nõudeid3) võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid4) seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega5) iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile6) kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM- kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente7) mõõdistab tööülesandes etteantud ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid ning visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja tingmärke8) teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel9) selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest10) eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala

11) eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid (elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate12) kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente13) teab ja tunneb tööde tegemiseks vajalikke isikukaitsevahendeid,14) loetleb ja kirjeldab elektritöödel kasutatavate seadmete ohutusnõudeid15) arvutab juhendamisel etteantud projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt etteantud paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi16) teab peast elektripaigaldise ehitamisel kasutatavaid tingmärke

Praktiline töö nr.1Õpilane:paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile. (paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud, paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega, märgistab kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad, paigaldab kaabliredelid ja abikonstruktsioonid)

Praktiline töö nr. 2Õpilane:

„ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistes

Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö näidiste alusel, osalisel juhendamisel (kui seda näevad ette hindamiskriteeriumid- paigaldab juhendamisel jaotusseadmetesse eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet jms) või töötades töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele ( paigaldab töörühma liikmena nõuetekohaselt kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega lähtudes tööülesandest jms) Teostab töid etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid Oma töö kirjalikul analüüsimisel toimetulekul erinevate tööülesannetegavajab juhendamist

paigaldab, kinnitab ja ühendab nõuetekohaselt hoone elektrijaotuskeskuse (paigaldab paigaldustorud, juhtmed ja kaablid ning markeerib need; paigaldab nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri sh eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega)

Praktiline töö nr. 3Õpilane:paigaldab elektrivalgustuspaigaldise hoone siseruumidesse (paigaldab erinevad lülitid, valgustid koos juht- ja/või reguleerimisseadmetega haru- ja seadmekarbid, märgib seadmekarpide avade täpsed asukohad lülitite ja pistikupesade jaoks, paigaldab vajaliku kaitsetorustiku ja torudesse kaablid ning juhtmed)

Praktiline töö nr. 4Õpilane:paigaldab nõuetekohaselt elektrilise põrandakütte- ja laeküttesüsteemi, (sh kaablid, andurid ja regulaatorid) vastavalt tööülesandega etteantud projektile

Praktiline töö nr. 5 Õpilane:paigaldab töötervishoiu, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides hoone maanduskontuuri (sh peapotentsiaaliühtlustuse) ning teeb nõuetekohased ühendused hoone kõrvaliste juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega

Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda iseseisvalt. Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid. Oma töö kirjalik analüüs on koostatud korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas initsiatiivi ilmutades.. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda enesekindlalt. Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“. Oma töö analüüs on koostatud korrektselt ja põhjalikult, oskab ise välja tuua oma töö tugevusi ja arendamist vajavaid aspekte elektripaigaldiste ehitamisel

Praktiline töö nr. 6Õpilane:

paigaldab ja ühendab nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (soojavee boiler, ventilaator, elektriradiaador, elektrikeris vms) tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides

PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( Ehitab elektripaigaldisi ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid

Iseseisevad tööd.

Õpilane koostab analüüsi enda toimetulekust erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ehitamisel

Praktika aruande ja päeviku koostamine :(kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal ,

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd

Õpilane: koostab analüüsi enda toimetulekust erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste

ehitamisel koostab praktikaruande ja päeviku (kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal .( vormistab kirjalikud tööd vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles.)

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kuus praktilist tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud

dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika

kokkuvõtval seminaril

Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.

Läbivalt tuleb hindamisel vaadelda töötervishoiu, tööohutuse- ja elektriohutusega seonduvaid kriteeriume samuti juhistikusüsteemile vastavate elektriliste ühenduste teostust harukarpides ning kilpides ja seadmete juures kaablite ja juhtmete ühendamine ja markeerimine

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD50 EKAP / 1300 TUNDI sh lõimitud võtmepädevused 241 tundi

Mooduli õppemaht 1300 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 388 tundi praktiline töö 376 tundi praktika 444 iseseisev töö 92 tundi

LVP 241 tundi

Eesti keel / 50 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses

Võõrkeel / 30 tundiErialane sõnavara mooduli teemade põhjal, nende kasutamine töösituatsioonis nii kõnes kui kirjas

Matemaatika / 40 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused ja kulu kalkuleerimineArvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks.Integraal, pindalad, sirged ja tasandid

Füüsika / 60 tundiSoojushulk, erisoojus, elektrivoolu töö, magetväli, periood, sagedus, elektrivoolu töö

Kehaline kasvatus / 50 tundi igal praktikapäeval ergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja

lõdvestusharjutused

Kunstiained / 5 tundiJooniste ja skeemide koostamine

Loodusgeograafia / 6 tundiÕhusaaste, kliima muutus, osoonikaod, nafta- ja maagaasi tootmine, transport ja paigaldamine, elektrienergia tootmine

Teemad / alateemad1. ELEKTRIPAIGALDISED. Põhimõisted ja tingmärgid. Liitumine elektrivõrguga. Elektripaigaldiste kavandamise alused. Paigaldustöödel kasutatavad materjalid ja tarvikud. Paigaldatud ja tarbitav võimsus.2. JUHISTIKE PAIGALDAMINE. Juhistiku komponendid. Juhtmete ja kaablite tüüppaigaldusviisid, levinumad kaablid ja juhtmed. Juhistike kaitse (sh. paigalduskomponentide kaitseastmed), liigkoormuskaitseseadmed. Sidejuhtmed ja – kaablid.3 .MAANDAMINE. Kaitsemaandamine. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus. Potentsiaaliühtlustus.4. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Paigaldustööde üldmahu määramine hea tava nõuete järgi. Majasisestus. Peajuhistik ja selle ehitus. Mõõtevahendite (sh kontrollseadmete) paigaldusnõuded, arvestite tsentraal- ja hajutatud paigutus. Kilbid ja jaotuskeskused. Korterivälised elektripaigaldised. Nõrkvoolu- ja sideseadmete paigaldised. Üksikruumide paigaldusnäited (elutuba, köök, jm olmeruumid). Ehituspaikade elektripaigaldised. Eripaigaldiste paigaldamise nõuded (märgades ruumides, vannitubades, saunades, jms).5. ELEKTERKÜTTE- JA SOOJUSSEADMED. Üksiksalvestitega elekterküte. Poolsalvestuslik elektriline põrandaküte. Kesksalvestisüsteemid. Salvestuseta elekterküte. Soojuspumpküte, korterite ventileerimine soojuse tagastamisega. Soojaveesalvestid, läbivoolukuumutid, läbivoolusalvestid, elektrilised soojavee-soojuspumbad. Elektriliste veesoojendusseadmete paigaldamine. Kiirgurid, puhurid, radiaatorid, õhkkardinad. Küttekaablid, küttematid. Elektrikütte kasutamine välistingimustes. Arvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks.6. TÖÖVAHENDID JA MATERJALID. Elektriku töövahendid. Elektriku tööriistad ja –seadmed, nende kasutamine ja hooldamine. Elektripaigaldustöödel kasutatavad materjalid, materjalide ettevalmistamine.7. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine.

Juhistike valik ja paigaldus. Elektriseadmete s.h. kaitseseadmete valik ja paigaldus. Juhtmete otsamine ja ühendamine. Pind– ja süvispaigaldusviiside teostamine tüüppaigaldusviisidel A1 või A2, B1 või B2 ja C. Valgustusskeemide koostamine. Valgustite, lülitite, harukarpide ja juhtmete paigaldamine ja ühendamine vastavalt skeemile. Valgustuspaigaldise kontroll. Valgustuskilbi montaažiskeemi ja – plaani koostamine. Juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ning paigaldamine. Valgustuskilbi elektriskeemi ühendamine. Valgustuskilbi kontroll ja testimine. Elektri- ja tuleohutusnõuded elektripaigaldustööde teostamisel. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded elektripaigaldustöödel

ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste ABC 1999 Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus Roasto R 2006 Elektripaigaldiste ehitamine Loorens J 2011 Elektriohutus madalpingepaigaldistes Risthein E 2012

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHT (EKAP)ÕPETAJAD

3. HOONE AUTOMAATIKA- JA VÄIKEPINGESEADMETE

PAIGALDAMINE

15 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul: „Sisetööde elektriku alusteadmised“ ja „Hoone elektripaigaldiste ehitamine“

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismid, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.


ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID3.1. kavandab etteantud projektist lähtuvalt

tööprotsessi ja korraldab nõuetekohaselt Õpilane: selgitab erialaste teabeallikate põhjal automaatika, infoedastus- ja turvasüsteemide

töökoha hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamiseks

tööpõhimõtteid ja rakendusala hoones, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise

kasutab eelnevalt omandatud teadmisi ning oskusi erinevates kontekstides kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel

teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus ning hoone automaatika-, madal- ja väikepingeseadmete asukoht ja paigaldusviisid), kasutades digitaalsete elektrijooniste lugemiseks asjakohast rakendustarkvara

koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani automaatika- ja väikepingeseadmete tarvikute ja juhistike paigaldamiseks, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse

3.2. paigaldab ja ühendab hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismid, arvestades ehitusprojektis määratud paigaldusviisi

Õpilane: valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö

teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi

valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid


teeb tööjoonist või projekti järgides ning juhendamisel vajalikud märke- ja mõõdistustööd hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamiseks, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

paigaldab hoone automaatika- ja väikepingeseadme elektritoitekaablid, arvestades projektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid

paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes andmesidekaablid, sh valguskaablid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes hoone tehnosüsteemide

juhtimiskaablid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab ja ühendab etteantud paigaldusjuhiste kohaselt side-, arvuti-, antenni-, helindus- ja videosüsteemi ning läbipääsu kontrollimise- ja teeninduse väljakutse süsteemide aktiiv- ja passiivkomponente, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse hoone automaatikakilbi, järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise nõudeid

paigaldab ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmete juhtimis-, täitur- ja andurseadmed ning mõõteriistad (va. spetsiifilised süsteemid), järgides tootja poolt etteantud paigaldusskeemi ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

ühendab kaablid ja juhtmed hoone automaatikaseadmete juures ja teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

ühendab elektrilise põranda- ja laeküttesüsteemi andurid ja regulaatorid, vastavalt tööülesandega etteantud juhendile

3.3. teeb hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamise järgselt vajalikud kontrolltoimingud ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele

Õpilane: mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldatud hoone automaatika- ja

väikepingeseadmete elektrotehniliste näitajate vastavust normväärtustele ja hindab tulemuste asjakohasust

koostab hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamise teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele

koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja edastamiseks

3.4. töötab vastutustundlikult ja ohutult hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest

Õpilane: suhtleb töötamisel korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi

töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest

kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt

kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele

3.5. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone hoone

automaatika-, infoedastus-, tuleohutus- ja turvasüsteemide kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö laboris, probleemi lahendamine, harjutsülesanded HINDAMINE (ERISTAV )

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulPraktilised tööd hinnatakse „ERISTAVALT“

Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö näidiste alusel arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet jms) või töötades töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele. Teostab töid etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid Oma töö kirjalikul analüüsimisel toimetulekul erinevate tööülesannetega vajab juhendamist

Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda iseseisvalt. Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid. Oma töö kirjalik analüüs on koostatud korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas initsiatiivi ilmutades.. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda enesekindlalt. Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja

kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“. Oma töö analüüs on koostatud korrektselt ja põhjalikult, oskab ise välja tuua oma töö tugevusi ja arendamist vajavaid aspekte elektripaigaldiste ehitamisel

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUM1. Praktiline töö nr. 1

Õpilane paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile.

Õpilane: paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile.

(paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud, paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega,

märgistab kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad

paigaldab kaabliredelid ja abikonstruktsioonid

2. Praktiline töö nr.2

Õpilane paigaldab ja ühendab aegrelee-, liikumisanduri- ja impulssreleega valgustusahela lülitusskeemi.

Õpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele valgustusautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt

vormistatud skeemi ja tööjoonistega

3. Praktiline töö nr.3

Õpilane paigaldab ja ühendab hoonesisese küttesüsteemi lülitusskeemi


teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele kütteautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (kütteelementi imiteeriv valgusallikas, relee,

programmeeritav aegrelee) ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele

Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega

4. Praktiline töö nr.4Õpilane paigaldab ja ühendab hoonesisese ventilatsioonisüsteemi juhtimise lülitusskeemi


teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele ventilatsiooniautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (õppeotstarbeline ventilaator, magnetkäiviti, aegrelee) ja

anduri(d) (liikumisandur, lülitid) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt


5. Praktiline töö nr.5 Õpilane paigaldab ja ühendab fotoelektrilise vooluallika (päikesepaneeli) koos vooluvõrguga koostööks vajalike sobitusseadmetega

Õpilane: Tutvub seadmete kasutusjuhenditega Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele päikesepaneeli elemendi ja

juhtahelad ning võrguinverteri koos akuelemendiga õppestendile Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab energiaallika ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud



6. Praktiline töö nr. 6

Õpilane paigaldab, ühendab ja seadistab programmeeritavat kontrollerit sisaldava automaatikaahela

Õpilane: Tutvub kontrolleri ja seadmete kasutusjuhenditega Koostab programmi kontrollerile etteantud lähteülesande teostamiseks ,kasutades kontrolleri

õppepaneelidega kaasasolevat tarkvara

Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks

Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele elektriskeemi õppemakettlauale Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab elektriahela ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud




Õpilane paigaldab ja ühendab õppestendile arvutivõrgu maketi

Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (arvutivõrgu ruuter, arvutivõrgu kommutaator, IP videokaamera, arvuti,

lõpptarbija seade jne) kasutusjuhenditega ja teeb vajadusel asjakohaseid märkmeid; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides

etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid otsastab nõuetekohaselt pistikutega CAT5/6 arvutivõrgu kaabli(d) seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid ja sisestab paigaldistele

nõuetekohased TCP-protokollist lähtuvad IP aadressid: mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi ja

TCP- protokollilisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspektekoostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis


Õpilane paigaldab ja ühendab helindussüsteemi maketi Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni

õppestendil, kavandab tööprotsessi nõrkvoolukaablite ja -seadmete paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest , paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaablid ja seadmed (v.a ATS ja valvesignalisatsioon), lähtudes etteantud tööülesandest

valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (helivõimendid, liinivõimendid, valjuhääldid, automaatikaplokid jne)

kasutusjuhenditega korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides

etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja

nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi

parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspektekoostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis

9. Praktiline töö nr. 9Õpilane paigaldab ja ühendab analoogvideovõrgu maketi õppestendil

Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (videokaamera, videosignaali jagur, liinikompensaator, toiteplokk,

videokommutaator, monitor jne) kasutusjuhenditega; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides

etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja

nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi

parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis

10. Praktika

Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( paigaldab automaatika- ja väikepingeseadmeid ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid

Iseseisev tööÕpilane hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile.

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud töödÕpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone automaatika-

ja väikepingeseadmete paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt

kasutades IT-vahendeid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused lävendi tasemel: teoreetilised teadmised omandatud tulemusga „A“ arvestatud sooritanud praktilised tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd tulemusele „A“ arvestatud

On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise

meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD.15 EKAP / 390 tundi sh. lõimitud võtmepädevused 65 tundi

Mooduli õppemaht 390 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 100 tundi praktiline töö 65 tundi praktika 200 tundi iseseisev töö 25 tundi

LVP / 65 tundi

Eesti keel / 10 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses

Võõrkeel / 10 tundiPaigaldise kasutusjuhendist korrektselt aru saamine ja kokkuvõtte tõlkimine emakeelde

Matemaatika / 12 tundianalüütiline geomeetria, hulktahukad, aritmeetiline keskminematerjalide kuluarvestuse koostamine

Füüsika / 13 tundiHäired elektri- ja magnetväjas, kiudoptika, laserid, ioonid, elektriline juhtivus.

Kehaline kasvatus / 14 tundiergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja lõdvestusharjutused

Kunstiõpetus / 6 tundiJooniste ja skeemide koostamine

Teemad / alateemad Interneti seadmete algtasemel häälestamine, CAT5/6 võrgukaabli pistikuga otsastamine,

videovalve, hoone helindus, hoone automaatika ja läbipääs. Valvesignalisatsioon. Tulekahjusignalisatsioon. Telefonisüsteem. Arvutivõrk. Helindussüsteem. Antennivõrk. Videovalve süsteem. Läbipääsukontroll. Ajanäidu süsteem. Hoone automaatikasüsteemid. Elektromagnetiline ühilduvus.

ÕPPEMATERJALID Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspektElektripaigaldiste ABC; 1999 EETELAndmekaitse ja infoturbe seletussõnastikhttp://et.wikipedia.org/wiki/EsilehtInfotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele II. Arvutivõrgud ja multimeedia Autor: Jaak Pihlau 1998Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor LoorensElektroonika; Autor PütsepMadalpingepaigaldiste juhistikusüsteemid; Autor RistheinMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid; AutorMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid MEIS; Autor Risthein

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHTÕPETAJAD

4. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT25 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Hoone elektripaigaldiste ehitamine“ ja „Hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamine“

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.


ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

4.1. mõistab hoone elektripaigaldiste ja elektritarvitite käidukorralduse olemust ning erinevate osapoolte ülesandeid ja vastutust selles protsessis

Õpilane: defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud,

elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles

selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles

loetleb standardist EVS-EN 50110-1 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel

4.2. viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste ja -tarvitite korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale ja dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt

Õpilane: teeb käidukava põhjal kindlaks oma tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (vajalikud hooldus-

ja käidutoimingud), kasutades vajadusel asjakohast rakendustarkvara

selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse

koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse

valib ja komplekteerib vajalikud materjalid ja töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtudes

tööülesandest, kontrollides kasutatavate seadmete ohutust arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid


hooldab ja remondib perioodiliselt elektripaigaldisi ja -tarviteid sh kontrollib visuaalvaatluse teel elektripaigaldise seisukorda ja toimimist vastavalt käidukava alusel eelnevalt kavandatud meetmele.

kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

valib käidukavas määratud kontrollmõõtmiste läbiviimiseks vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks ning kontrollib juhendamisel nende korrasolekut

mõõdab elektripaigaldiste sh elektrimootori elektrotehnilisi näitajaid (maandustakistus, elektriahela isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge), kasutades asjakohaseid mõõtmismeetodeid ja –seadmeid

võrdleb mõõtmistulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) ning analüüsib tulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös

rikete või kõrvalekallete tuvastamisel kavandab meetmed nende kõrvaldamiseks teavitades vastutavat töötajat ja tegutseb vastavalt saadud juhistele

asendab elektrijaotuskeskuse või selle komponendid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid

asendab elektritarvitid rikke korral ja tehniliste näitajate muutmise korral ja ühendab ühendusskeemi alusel juhtimis- ja jõuahelad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

asendab lühise, katkestuse või muul põhjusel rikutud kaabli, lähtudes tööülesandest ja tuvastatud rikke asukohast ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (nt kaabli vahetus seadmest seadmeni)

koostab mõõteprotokollid ja kaabli või seadme asendamisel ka teostusjoonised vastavalt etteantud nõuetele

dokumenteerib elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute jooksul tehtud muudatused, järgides käidukava ja etteantud nõudeid

4.3. töötab vastutustundlikult ja ohutult elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimisel juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest

Õpilane: suhtleb korrektselt kaastöötajatega, esitades teabe erialast terminoloogiat kasutades selgelt ja

kontekstikohaselt

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimisel

töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete ehituseeskirjad jm)

kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt

kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid

4.4. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoimingute läbiviimisel

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja -

tarvitite käidutoimingute läbiviimisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, praktika

HINDAMINE „ERISTAV“ toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase teoreetilistes teadmistes.Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeperioodi jooksul

HINDASMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID Teoreetiline teadmiste kontroll „Hoone elektripaigaldise käit“

Mitteristav hindamine toimub teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib õpiväljundi saavutamist vastavalt lävendi taseme hindamiskriteeriumitele (tulemus „A“ arvestatud )Õpilane:1. defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud, elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende

nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles2. selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel4. teab peast ohumärguannete rakendamist, ohumärguannete tüüpe , kasutatavaid värvuseid, ohutusmärkide kasutamist.5. Loetleb ja selgitab pädevusklassist tulenevaid õigusi ja nõudeid pädevuseksami sooritamisel6. Selgitab elektripaigaldise kasutuselevõtu tingimusi7. Loetleb elektripaigaldise omaniku kohustusi ja õigusi8. Teab ja selgitab elektriseadmetele esitatavaid märgistusi9. Loetleb ja selgitab kaitsevöönditele esitatavaid nõudeid, lähtuvalt nimipingest10. Kirjeldab ja selgitab paigaldise pingetuse kontrolli nõudeid ja tegevusi

Praktiline töö nr.1Õpilane kavandab ja viib töörühma liikmena läbi viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale.

selgitab välja elektripaigaldiste hooldus- ja käidutoimingud, lähtudes etteantud käidukavast

selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse

valib juhendamisel korralisteks mõõtmisteks mõõteriistad käidukavas määratud mõõtmiste läbiviimiseks ning kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna nende korrasolekut

viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades

„ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistes

Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö reeglina iseseisvalt (juhendamisel, kui seda näevad ette hindamiskriteeriumid) või töötab töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele.( viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele -seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) Teostab töö etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid.

määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused)

hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud vormikohase akti

viib läbi elektriseadmete ja -paigaldiste visuaalse ülevaatuse

valib vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks, lähtudes etteantud tööülesandest

määrab käidukava alusel elektripaigaldiste ja tarvitite elektrotehniliste näitajate mõõtmise järjekorra ja mõõdab juhendeid järgides asjakohaste mõõteseadmetega paigaldise elektritehnilisi näitajaid vastavalt elektriohutusnõuetele

võrdleb mõõtetulemusi etteantud normväärtustega ja hindab mõõtetulemuste järgi elektripaigaldise tööd, kõrvalekallete ilmnemisel rakendab meetmeid nende kõrvaldamiseks

koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks

valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks

Praktiline töö nr.2Õpilane kavandab ja viib töörühma liikmena läbi viib läbi hoones asuvate elektritarvitite korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale.

Praktiline töö nr. 3Õpilane dokumenteerib nõuetekohaselt etteantud

Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas , ilmutades initsiatiivi. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümberHinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“

käidukava järgi teostatud käidutoimingud (sh hooldetööd) (sh koostab kaetud tööde aktid ning pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmisprotokollid jms)

Praktiline töö nr. 4Õpilane hooldab nõuetekohaselt elektrimootoreid ja kõrvaldab nende töös esinevad rikked valib ja paigaldab elektrimootori vastavalt

tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil olevaid andmeid

mõõdab paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja hindab selle alusel mootori käivitamise otstarbekust

täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

Iseseisev tööÕpilane hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile.

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud töödÕpilane:

1. Hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel, hindab arendamist vajavaid aspekte

2. Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile, nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

3. Täidab praktikapäevikut vastavalt juhendile4. Osaleb praktika kaitsmisel

Praktika Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( tegeleb elektripaigaldiste käidutoimingutega ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid Teostab elektripaigaldiste käidualaseid töid ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kolm praktilist tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid

(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD 25 EKAP / 650TUNDIsh lõimitud võtmepädevused 139 tundi

Mooduli õppemaht 650 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 178 tundi praktiline töö 50 tundi praktika 400 tundi iseseisev töö 22 tundi

LVP / 139 tundi

Eesti keel / 20 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,

Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses

Võõrkeel / 14 tundiPaigaldise kasutusjuhendist korrektselt aru saamine ja kokkuvõtte tõlkimine emakeelde

Matemaatika / 30 tundi funktsioonid, lineaarfunktsioon, ruutfunktsioon

Füüsika / 35 tundiGaasid, dielektriline läbitavus, metallide joonpikenemine, temperatuurisolat

Kehaline kasvatus / 40 tundiigal praktikapäeval ergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja lõdvestusharjutused

Teemad / alateemad Interneti seadmete algtasemel häälestamine, CAT5/6 võrgukaabli pistikuga otsastamine, videovalve, hoone helindus, hoone automaatika ja läbipääs.

ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend Aunapuu V; Laurand T; Sillamets R 2007 Koolipoolne ettevõttepraktika juhendmaterjal VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ Ettevõtte sisekorra eeskiri VYKK „Ohutusjuhend ehitus- remonditöödel“ nr 14. 18.05.2009 Asutusesisesed ohutusjuhendid

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SIESTÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

5. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes

elukestva õppe põhimõtetest.

Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID5.1. mõistab oma vastutust

teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,

sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani

5.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

5.3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks 5.4. mõistab oma õigusi ja

kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning

ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab

digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega

5.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp, iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDÕpimapp „Arvestatud“ (A)

Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile.

Suhtlemise ja asjaajamise alused (1. õppeaasta)

Isikliku sooviavalduse, europassi CV, motivatsioonikirja koostamine välispraktikale kandideerimiseks e-portfooliosse (GoogleDrive abil).

Tööohutus- ja tööõigus (1. õppeaasta)

Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus.Töölepingu koostamine VIKK kooli ja õpilase vahel vastavalt õpitavale erialale.Töö- ja puhkeaja arvestus, ületunnitöö ...

Majanduse ja ettevõtluse alused, turunduse alused (2.- 3. õppeaasta)

Meeskonnatööna lihtsustatud äriplaani koostamine ning õpilasfirmas osalemine.Moodul saab arvestatud kui õpilane osaleb algusest lõpuni õpilasfirmas aktiivselt, õpilasfirma reklaamib end vähemalt kahte turunduskanalit kasutades, müüb oma tooteid ja õpilasfirma saab likvideeritud etteantud ajal. Arvestuse saamiseks hindavad õppijad üksteise panust õpilasfirma töösse.

Karjääri planeerimine (3. õppeaasta)Portfoolios eneseanalüüsi (läbi kolme aasta) ja õpilasfirma analüüsi esitamine.

Iseseisev töö Meeskonnatööna koostatud õpilasfirma äriplaan; Õpilasfirma loomine, õpilasfirma tegevuses osalemine, likvideerimine, analüüs europassi CV koostamine, sooviavalduse ja motivatsioonikirja koostamine, digiallkirjastamine Eneseanalüüsi koostamine esimesel ja kolmandal aastal E-portfoolio koostamine

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb e-portfoolios esitatud tööde ning õpilasfirmas osalemise ja tulemuslikkuse koondhindena. E-portfoolio peab sisaldama kõiki mooduli teemades nõutud ülesandeid.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh ISESEISEV TÖÖ 6 EKAP / 156 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevused 10 tundi

Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 100 tundi iseseisev töö 56 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )

LVPEesti keel/ 10 tundiKirjalikele töödele esitatavad nõuded, õigekiri, viited jmsKorrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendileKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri

1. SUHTLEMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)1.1. Asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsus organisatsioonis. Andmekaitse põhimõtted.

1.2. Üldnõuded dokumentidele. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. Dokumentide loomine (sooviavalduse, CV, motivatsioonikiri) e-portfoolios (GoogleDrive abil), ÕIS. 1.3. Elektrooniline algatus-ja vastuskiri. E-kiri. DigiDocí kasutamine. 1.4. Dokumentide säilitamine organisatsioonis. Isiklike dokumentide säilitamine. 1.5. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine vastavalt olukorrale.1.6. Erinevad suhtlemisvahendid. Head tavad telefoni-ja internetisuhtlusel. 1.7. Üldtunnustatud käitumistavad suhtlemisel erinevates olukordades. 1.8. Meeskonnatöö olemus ja põhimõtted. Meeskonnatöö erinevate õppegruppide vahel sõpruse loomise eesmärgil. 1.9. Kultuurilised erinevused suhtlemisel. 1.10. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.1.11. Teenindussituatsioonide lahendamine.

2. TURUNDUSE ALUSED (13 T: 10 A, 3 I)2.1. Toode ja teenus. Bränding. 2.2. Turunduskanalid (Facebook/instagram/e-posti turundus)2.3. Õpilasfirma reklaam ja toote/teenuse turundamine.

3. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED, õpilasfirma (65 T: 30 A, 35 I)3.1. Isiklikud majanduslikud vajadused. Piiratud ressursid. 3.2. Pakkumine ja nõudlus. Turumajanduse olemus. 3.3. Otsesed ja kaudsed maksud. 3.4. Tuludeklaratsioon ja selle koostamine.Pere eelarve. 3.5. Finantsasutuste teenused, nendega kaasnevad võimalused ja kohustused. 3.6. Infosüsteemi e-riik kasutamise võimalused. 3.7. Ettevõtluskeskkond Eestis. 3.8. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused. Isiklikud võimalused tööturule sisenemisel. 3.9. Vastustustundliku ettevõtluse põhimõtted. 3.10. Õpilasfirma loomise võimalused. Õpilasfirma lihtsustatud äriplaan. Õpilasfirma eelarve. 3.11. Õpilasfirma raames loodud ettevõtte majandustegevuse ja seda mõjutava ettevõtluskeskkonna tutvustamine sh kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele. 3.12. Õpilasfirma tegevuskava, tootmine, müük, ettevõtte äriidee analüüsimine, õpilasfirma likvideerimine, korrektne dokumentatsioon.

4. KARJÄÄRI PLANEERIMINE (26 T: 20 A, 6 I)4.1. Isiklik SWOT-analüüs. 4.2. Õpitava eriala kutsestandardi alusel ametialaste nõuetega tutvumine.

4.3. Tööturu-, erialade- ja õppimisvõimalustega tutvumine.4.4. Praktika ja töökoha otsimine. Praktikalepingu koostamine ja allkirjastamine.4.5. Elektroonilised kandideerimisdokumendid (europassi CV, motivatsioonikiri välispraktikale kandideerimiseks, sooviavaldus välispraktikale kandideerimiseks).4.6. Tööintervjuu (ettevalmistamine, osalemine).4.7.Lühi- ja pikaajaline isiklik karjääriplaan. 4.8. Mina kui ettevõtja. Õpilasfirma loomine, likvideerimine, analüüs.

5. TÖÖOHUTUS-JA TÖÖÕIGUS (26 T: 20 A, 6 I)5.1. Töölepinguseadus. Avaliku teenistuse seadus. Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused. Töö- ja puhkeaja seadus. Tööajakorraldus. Puhkus. 5.2. Töötaja õigused, kohustused, vastustus, nende seos organisatsioonisiseste dokumentidega. 5.3. Ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto-ja netopalga ning ajutise töövõimetushüvitise arvestamine. 5.4. Töötervishoid ja tööohutus riikliku strateegia alusel. Erinevate allikate kaudu informatsiooni otsimine. 5.5. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused ohutus töökeskkonnas. 5.6. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.7. Tööõnnetused, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.8. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

ÕPPEMATERJALID http://www.rajaleidja.ee/isiklik-swot-analuus/ http://tests.dreamfoundation.eu/career-test/page1?locale=et http://www.rajaleidja.ee/karjaariplaan-4/?parent_id=10534 http://www.rajaleidja.ee/karjaariratas/

Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

www.rajaleidja.ee/karjaariope-kutseoppeasutuses KIRJANDUS

Amundson, N. Poehnell, G. Karjääriteed. Tallinn: 2011Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn: Ermecol, 2011

Kuusik, A. Virk, K. Aarna, K, Sepp, L. Seppo, M, Mehine, T. McKay, M. Davis, M. Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tartumaa: Väike Vanker, 2004

Naesseń, L-O. Parem teenindamine. Tallinn: Avita, 1997Randma, T. Ettevõtluse alused. Tallinn: Infotükk, 2008Rekkor, S. Eerik, R. Parm, T. Vainu, A. Teenindamise kunst. Tallinn: Argo, 2013

Rekkor, S. Turundus. Majutamine ja toitlustamine. Tallinn: Ilo, 2006 Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Tallinn: MISA, 2013 Tööinspektsiooni trükised Töötukassa trükised

ELEKTROONILISED ALLIKAD

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus [www.eas.ee] Karjääriinfoportaal [www.rajaleidja.ee] Rahandusministeerium [www.fin.ee ] Maksu- ja tolliamet [www.emta.ee] Sotsiaalministeerium. Meie. Väljaanded. 2012.Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele.

[www.sm.ee] Tartu Kutsehariduskeskuse e-õpe. oo. erne lepingud. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine.

[www.e-ope.khk.ee] Töötukassa [www.tootukassa.ee]

ÕIGUSAKTID Töölepingu seadus. 2009.- RT I, 5, 35. Töö- ja puhkeaja seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1999.- RT I, 60, 616. Võlaõigusseadus. 2001.- RT I, 81, 487.

VALIKÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

6. LUKKSEPATÖÖD (valik)

15 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija omab ülevaate lukksepa töövahenditest, kasutatavatest materjalidest, nende

omadustest., rakendab praktiliste tööde ja praktika käigus õigeid töövõtteid lähtudes töö-ja keskkonnaohutuse nõuetest.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID6.1. Kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi ja

materjalide kasutuslikku rakendust Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi (materjali kaal, tihedus, materjali

koostis); Loetleb ja kirjeldab etteantud materjali kasutuslikku rakendust igapäevaelus;

6.2. omab ülevaadet materjalide töötlemise viisidest ja materjalide mehaanilistest ja keemilistest omadustest

Teab ja tunneb isoleermaterjale ja nende omadusi; Võrdleb ja määrab tabelite alusel materjali tugevuse; Omab ülevaadet ja tunneb ära väliste tunnuste järgi materjali keemilised omadused; Loetleb ja kirjeldab materjalide töötlemise (mehaaniline, keemiline, elektriline, termiline jne)

viise;6.3. rakendab tööülesande käigus lukksepa töödeks

vajalikke töövõtteid Valib tööülesande täitmiseks õige töövahendi või tööriista; Rakendab tööülesande täitmisel õigeid töövõtteid (materjali: painutamine, õgvendamine,

raiumine, lõikamine, viilimine, puurimine, lihvimine, keermestamine jne) valib tööriista või lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning vajadusel hooldab

instrumenti (teritab); hindab välisel vaatlusel elektri käsitööinstrumendi korrasolekut, käivitab ja seiskab seadme

iseseisvalt järgides tööohutusnõudeid ja seadme kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat

saeb materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides materjali; puurib materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid

kasutades õigeid töövõtteid ja vahendeid; valib metalli pinnatöötluse vahendid vastavalt tööülesandele, lihvib ja töötleb metallpinda

nõutava pinnakareduse saavutamiseni; demonstreerib omandatud kompetentsust iseseisvalt joonise järgi tööprotsessi kavandades ja valmistades, piiritletud aja jooksul, etteantud joonise järgi metallist detaili ja hindab

valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele; rakendab õpitud oskusi materjali keermestamisel;

6.4. , kasutab nihikut, kruvikut ja teisi kontrollmõõteriistu ning teisendada mõõtühikuid

arvutab materjali hulka või kogust etteantud joonisest lähtuvalt; teisendab etteantud mõõtühikuid (millimeetermõõdust tollimõõduks jne) demonstreerib nihiku, kruviku ja teiste kontrollmõõteriistade kasutamise oskust ja sooritab

detailide kontrollmõõtmisi loeb tehnilist joonist ja saab aru joonise tingmärkidest

6.5. töötab meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

kasutab lukksepatöödel kasutatavate instrumentide õigeid ja ohutuid töövõtteid kasutab lukksepatöödel nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kindad, põlled

jne) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha kasutab töötsooni eesmärgipäraselt, korrastab ja puhastab oma töökoha peale operatsioonide

sooritamist ning töötsooni peale töö lõpetamist vastavalt kehtestatud korrale kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult

6.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust praktilisel tööl ja hilisemal praktikal

koostab praktika läbimisel kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

analüüsib enda toimetulekut erinevate lukksepatööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi

tasemel. Proovitöö ja praktika eelduseks on, et õpilane on sooritanud praktilised tööd läveni tasemel

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „Materjalide füüsikalised omadused“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi. Mõistab ja saab aru füüsikalistest suurustest (tihedus, erimass, mahukaal, poorsus,

sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus, tugevus, jne); Arvutab etteantud materjali ruumala järgi materjali kaalu Arvutab etteantud materjali pindala ja sügavuse järgi materjali kaalu Võrdleb etteantud tööriista materjalitugevust tabelist leitava materjali tugevuse koefitsendiga

Praktiline ülesanne „Tööohutuse nõuded lukksepatöödel“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:

kirjeldab lukksepatöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid kirjeldab elektriliste käsitööriistade ohutusnõudeid lukksepatööde teostamisel

Praktiline töö nr. 1„Lõiketera teritamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Teritab õpetaja juhendamisel, teritab lõiketera (nuga, puur, jne), viili-, käia- või luisu abil. Kasutab lukksepatööde teostamiseks õigeid töövõtteid

Praktiline töö nr. 2„Lihtsad lukksepatööd“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud 1-2 mm erikujulisele metallplaadile joonise järgi (tsenter, pikkus jne) detaili

tooriku mõõdud, kasutades materjali säästlikult; Valmistab saagimise teel metallplaadist etteantud mõõtudega metallist riba; Töötleb lihvimise teel metallriba ääri Märgib toorikule aukude puurimise asukohad; Puurib õiges mõõdus augud; Keermestab augud; Painutab metallriba etteantud joonise järgi detailiks; Ühendab painutatud detaili poltühendusega Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 3„Keermestamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:Märgib silindertoorikul vajalikud mõõdud;Keermestab õpetaja juhendamisel tooriku etteantud mõõdus keermelõikurigaViimistleb ja töötleb valmis detaili; Kontrollib nihikuga detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 4„Neetimine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Koostab etteantud parameetrite alusel endale tööjoonise Lõikab kipsikarkassist tööjoonise järgi sobivad toorikud ,valides selleks sobiva instrumendi Puurib vajalikud augud ja teeb ettevalmistusi karkassi liitmiseks neetimise teel

Liidab karkassi osad üheks terviklikuks konstruktsiooniks neetimise teel Mõõdab ja võrdleb saadud tulemust oma tööjoonisega Kontrollib liitekohtade tugevust

Praktiline töö nr. 5„Juhistiku jootmine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Puhastab juhistiku õpetaja juhendamise järgi Kasutades jootekolbi ja jootematerjali ühendab juhistiku omavahel etteantud joonise järgi Kontrollib jootekohtade mehaanilist tugevust Kontrollib elektrilist ühendust mõõteriistaga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 6„Plekitööd“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib õpetaja juhendamisel sobivad tööriistad metalllehest vajaliku detaili tooriku

väljalõikamiseks Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse, Töötleb avasid sobivale kujule ja kontrollib tulemust nihikuga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega

Proovitöö„Kaitseautomaadi kattekaane valmistamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib iseseisvalt ja oma teadmiste piires sobivad tööriistad ning lõikab metalllehest vajaliku

detaili tooriku välja Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib iseseisvalt avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse Töötleb avasid sobivale kujule, kontrollib avade suurusi nihikuga ja keermestab detaili

kinnitusaugud aitseautomaadi kattekaane valmistamine“

Painutab detaili tooriku joonisel etteantud kujule, kasutades lukksepatöös õigeid töövõtteid Kinnitab detaili liitekohad neetimise teel Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega Katsetab praktikas detaili sobilikkust;

PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( tegeleb lukksepatöödega ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskkonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusi. Õpilane: on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku eneseanalüüsi analüüsides enda toimetulekut erinevate lukksepatöö ülesannete

täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kuus praktilised tööd ja proovitöö vähemalt tulemusele „A“ arvestatud teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud

dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


Mooduli õppemaht 390 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 90 tundi praktiline töö 190 tundi

15 EKAP / 390 TUNDI praktika 50 tundi iseseisev töö 60 tundi

Teemad / alateemad TÖÖKOHT. Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid, tööriistade kasutamine jahooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded lukksepatöödel.MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine; metalli painutamine jaõgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine puurimine, keermestamine, neetimine.PRAKTILISED TÖÖD. Lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine;kontrollmõõteriistade kasutamine

ÕPPEMATERJALID Lukksepatööd : loengukonspekt elektrimontööridele ; K Toomla H 1988 Lukksepatööd ; Nikolai Kropivnitski 1975 Õpetaja koostatud materjalid, tööjuhendid, töölehed, praktikajuhend

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

7. RAKENDUSTARKVARA(valik )

5,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Taotletakse, et õpilane: omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest, interneti

kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisestÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1. Õpilane teab ja tunneb arvuti riistvara

ning mõistab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; oskab käivitada arvutit

eristab ja seletab mõistet riistvara ja tarkvara eristab ja nimetab IKT-seadmeid emakeeles ja võõrkeeltes; kirjeldab seadmete funktsioone ja kasutusvõimalusi;

iseseisvalt käivitab arvutit ja perifeeria seadmeid; eristab ja selgitab sisend ja väljundseadmete funktsioone, kirjeldab põhilisi tehnilisi andmeid; teab ja täidab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; kasutab õpetaja toega õigesti arvuti seadmeid ning oskab neid hallata.

7.2. Õpilane käivitab Windowsì programme ja tegutseb dialoogiaknas

eristab tarkvara funktsioonide järgi; eristab tarkvara levitamistüüpide järgi (kommerts ja vabatarkvara); seletab tarkvara funktsiooni ja erinevusi, erinevates olukordades tarkvara

kasutuskõlblikkus/sobilikkus; valib tarkvara lähtuvalt vajadustest (lähteandmed ja tingimused lõpptulemuse jaoks); leiab üles ja käivitab tuttava (kirjelduse/funktsioonide järgi) või nimetatud programmi; leiab üles tarkvara vaates (programmi akna sees, desktopil/töölaual) nimetatud

(kirjelduse/funktsiooni järgi) elemente ja kasutab neid õigetpidi vajalikku tulemuse saamiseks; kasutab graafilise kasutajaliidese –akende süsteem -võimalusi töö lihtsustamiseks ja

kiirustamiseks; kasutab otstarbeliselt ja õigetpidi riistvara erinevate objektide (tekst, graafilised

elemendid, tabelid ja nende osad) märgistamisel, teisendamisel, kopeerimisel; kasutab (kasvõi meelespea alusel) klahvide kombinatsioone ja kuumaid klahve käskude

teostamiseks7.3. Õpilane haldab faile ja kaustu, kirjeldab

ja iseloomustab faile kui objekte (vaatamata sisule):

eristab ja seletab mõistet fail ja kaust; eristab ja seletab failide põhiomadusi (nimi/tüüp/maht/muutmis_kuupäev); seletab mis on faili nimi, millised piirangud kehtivad faili nime puhul; seletab, mis on faili nimi laiend (extension) ja milleks see vajalik on; leiab üles etteantud kaustadest ja failidest vajalikku; valib failide ja kaustade näitamise viisi ning järjestamise (põhiliste failide/kaustade

omaduste järgi) viisi, põhjendab valitud näitamisviise vajalikkust; loob uut kausta; märgistab ära (selekteerib) faile ja kaustu (järjest ning eraldiseisvaid); avab faili erinevat viisi (nii vaikimisi, kui ka valikuine); teostab failidega ja kaustadega vajalikke operatsioone: kopeerib/teisaldab faili(d) (nii ainsuses, kui ka mitmuses); saadab faili/kausta prügikasti, taastab prügikastist, kustutab lõplikult; põhjendab valitud operatsioonide vajadust lähtuvalt etteantud ülesanne kirjeldusest; failide kokku/lahti pakkimine standardse süsteemsee arhivaatoriga.

7.4. Õpilane kasutab enamkasuta-tavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi

avab etteantud dokumenti (nii ainsuses, kui ka mitmuses), salvestab teise nime/tüübiks (XLSX, ODS) ja/või teisse kohta;

aritmeetilisi tehteid prindib erinevat viisi olemasolevat dokumendi välja; kasutab erinevaid võimaluse dokumenti ülevaade teostamiseks; järjestab ja filtreerib andmeid dokumendi sees; märgistab ära ja kopeerib/teisaldab/kustutab lahtreid ja lahtrite gruppe, rea ja veeru; kasutab erivõimalusi andmete kopeerimisel/kleepimisel tabelis; opereerib tööraamatus erinevate lehekülgedega, kustutab/ümbernimetab/lisab; redigeerib sisuliselt tabeli sees oleva informatsiooni erinevat viisi –numbrite

parandamine; kasutab tabelis otsingu ja asendamise võimalusi; andmeseeriate loomine ja kasutamine; muudab tabeli sees oleva informatsiooni vorminduse (üldine vormindus, taust,

äärisjooned, andmete tüübid lahtrites); kasutab protsendi arvutust erinevat (talle sobiliku?) viisi; muudab/loob tabeli sees valemeid erinevate aadressi (suhteline/absoluutne) tüüpide

kasutamisega; kasutab valemites sissehitatud funktsioone (statistilisi, loogilisi, matemaatilisi); täiendab dokumenti erinevate lisa vahendite abil (diagramm, pilt, joonis, graafilised

valemid,erisümbolid).

ÕPPEMEETODID iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö, loeng. disskussioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline ülesanne nr 1

„Informatsiooni otsing“Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud kõiki õpiväljunditele vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamist Õpilane: Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni

otsimises, süstematiseerimises ja edastamises: kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur), saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETI ketti nõuetele), võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist), vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h. viitamine infoallikatele), nii e-

kirja sees, kui ka etteantud manusesse, saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka mitmuses).

2. Demonstratsioon - probleemi lahendamine,

„Failitöötlus“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundile vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamistÕpilane: Õpilane demonstreerib vastava tarkvara ning riistvara korrektse kasutamisega püstitatud

probleemi lahendamist: Eristab etteantud failide hulgast kirjelduse järgi vajalikku ja mittevajaliku, Kustutab mittevajaliku, loob ülejäänu jaoks koha, kopeerib jah/või teisaldab vastavalt

nõetele ning nimetab ümber vastavalt tingimustele, mis põhinevad objektide omaduste peal.

3. Praktiline ülesanne nr 2

„Tabelarvutus“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundile vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamist

Õpilane: demonstreerib tabelarvutus tarkvaraga püstitatud probleemi lahendamist teostab erialaseid arvutusi –lähtuvalt erialastest nõetest, etteantud joonise(te) alusel koostab (või täiendab) ja vormistab tabeli (erinevates variantides), koostab valemeid (lähtuvalt eriala nõuetest koos mõõtühikute teisendamisega) vajalikute

vastuste ja visuaalse tulemuse saamiseks;

4. Iseseisevad tööd Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd Õpilane: Teostab rahalisi arvutus –kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute

teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasutamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega.

Koostab etteantud juhendi alusel ametikirja

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik lävendi taseme hindamiskriteeriumid on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)Õpilane on sooritanud nõuetele vastavalt demonstratsiooni, kaks praktilist ülesannet ja esitanud tähtaegselt iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ

Mooduli õppemaht 143 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 115 tundi

5,5 EKAP / 143 TUNDI iseseisev töö 28 tundi

1.Infootsingud

Failihalduse põhimõisted ja määrangud• Arvuti sisend-ja väljundseadmed. • Ülevaade operatsioonisüsteemist ja andmekaitse põhimõtetest.• Veebibrauseri käivitamine ja sulgemine.Veebilehekülje avamine aadressi (URL-i) kasutades. Infootsingud veebis. Veebis navigeerimine, info kopeerimineja salvestamine.• Otsingumootorite kasutamine. Järjehoidja loomine ja kasutamine. • Elektronposti kasutamine• Meileri käivitamine. Postkasti avamine. Elektronkirja koostamine ja saatmine. • Signatuuri koostamine ja kasutamine. Manuse (attachment) lisamine kirjale. Kirja lugemine ja vastamine. Aadressraamatu kasutamine, uue kontakti lisamine, aadressiloendi loomine, saabunud kirjast aadressi lisamine. Postkasti haldamine. • Vabavara. • Viirusetõrjeprogrammid.

3. Tabelarvutus • Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. • Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine.• Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. • Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. • Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. • Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. • Aritmeetika valemid. • Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. • Õigekirja kontrolli kasutamine. Päise ja jaluse lisamine. • Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. • Dokumendi printimine.

Iseseisevad tööd : rahaliste arvutuste teostamine . Kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud digitaalsed materjalid õpetatava kohta.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

8. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )

3,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. mõistab võõrkeelseid elektrialaseid

kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid elektrialaseid kasutusjuhendeid tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast

terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

8.2. kasutab elektritöödealast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal nimetab võõrkeeles enamlevinud elektritöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid

8.3. selgitab esmaabi andmise mõisteid ja termineid võõrkeeles

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot esmaabi andmise kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 12.1.- 12.4 vastavad hindamiskriteeriumid

2. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)


3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 62 tundi iseseisev töö 16 tundi

3. Erialased mõisted a. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Tööde tehnoloogiline järjekord. c. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.

4. Enamkasutatavad töövahendid a. Töövahendite nimetused elektritöödel.b. Käsitööriistadc. Elektrilised töövahendid

5. Kasutusjuhendid a. Seadmete kasutusjuhendid. b. Materjalide kasutusjuhendid. c. Hooldusjuhendid.

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid


(EKAP)ÕPETAJAD

9. RIIGIKAITSE(valik)

1,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija areneb demokraatlikke väärtusi järgivaks, Eestile lojaalseks

kodanikuks, kellel on valmisolek kaitsta oma kodumaad.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. Mõistab riigikaitse tähtsust ja seotust

ühiskonnaga Selgitab Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis Selgitab tänapäeva kriisikolletes toimuvaid sündmusi, sh relvakonflikte Selgitab kodanikkonna kaasamise võimalusi riigikaitsesse

9.2. Selgitab riigikaitse korralduse, kodanikukaitse ning NATO kollektiivkaitse põhimõtteid

Annab selgitusi riigikaitset reguleerivate õigusaktide kohta Selgitab kaitseväe ülesehitust ja kaitseväeteenistuse põhialuseid Selgitab riigikaitsega seotud organisatsioonide, sh noorteorganisatsioonide ülesehitust ja

eesmärke

9.3. Demonstreerib oskusi anda esmaabi ja õigesti käituda hädaolukorras

Hindab kannatanu seisundit õnnetusjuhtumi korral, tegutseb abi kutsumisel õiges järjekorras ning elimineerib edasised ohud

Annab abi, sh elupäästvat abi, kaitstes ennast ohtude eest ning vältides abistamisel tegevusi, mis põhjustavad kannatanu seisundi edasist halvenemist

Kirjeldab erinevaid hädaolukordi ning selgitab hädaolukorras käitumise põhimõtteid9.4. On läbinud välilaagri vastavalt gümnaasiumi

riigikaitse õppekava nõuetele Orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, vajadusel

varjudes maastikul Osaleb riviõppes ja tegutseb ühtse meeskonnana rühma koosseseisus Kasutab õigesti isiklikku ja rühmavarustust Selgitab välitingimustes toitumise ja toitlustamise võimalusi ja nõudeid Selgitab relvadega ümberkäimise ohutusnõudeid, sooritades tiirulaskmise harjutusi juhendaja

kontrolli all

ÕPPEMEETODID Loeng, arutelu, videod, meediakajastuste analüüs, praktilised tööd, välilaager koos praktilise tegevusega, praktilised õppused


HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll

Essee„Kodanikkonna kaasamise riigikaitsesse“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid

Praktiline töö 1Praktiline ülesanne välilaagrisRakendab õigeid abistamisvõtteid, kutsub õigesti abi, tegutseb õiges järjekorras ning stabiliseerib olukorra

Praktiline töö 2Välilaager koos praktilise tegevusegaOsalemine laagris, ülesannete läbi tegemine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on sooritanud teoreetilised ja praktilised ülesanded ja omandanud välilaagris nõutud oskused vähemalt lävendi („A“ arvestatud ) tasemel.


1,5 EKAP / 39 TUNDI

Mooduli õppemaht 39 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 8 tundi praktiline töö 31 tundi

Teemad / alateemad

1. Riigikaitse mõiste ja tähtsus1.1.Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis

1.2.Tänapäeva kriisikolded ja relvakonfliktid1.3. Eesti kaitsepoliitika. NATO ja kollektiivkaitse põhimõtted.

2. Eesti riigikaitse korraldus2.1. Riigikaitse institutsioonid2.2. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Sümboolika.2.3. Kaitseväeteenistus2.4. Vabatahtlikud riikikaitse struktuurid

3. Esmaabi välitingimustes3.1. Kannatanu seisundi hindamine ja stabiliseerimine; tegutsemisjärjekord3.2. Esmaabi võtted, sh elupäästev esmaabi3.3. Nõuded kannatanu transportimisel3.4. Hädaolukord: mõiste ja õige käitumine

4.Väliõppused4.1. Riviõpe4.2.Isiklik ja rühmavarustus4.3. Orienteerumine4.4. Varjumine4.4. Toitlustuskorraldus4.5. Rännak4.6. Keskkonnahoid

5. Relvaõpe5.1. Käsitulirelvade liigid5.2. Laskeasendid5.3. Laskeharjutused5.4. Relvade hooldamine ja säilitamise nõuded

ÕPPEMATERJALID Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2012). Kaitseväe ühendatud õppeasutused: Tartu.

Kaitseväeteenistuse seadus (2000). Riigi Teataja I,2000, 28, 167. Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine.VV määrus 05.05.1998 nr 92. Riigi Teataja I, 1998, 54,

803


(EKAP)ÕPETAJAD

10. KEEVITUS- JA TULETÖÖDE TEOSTAMINE

(valik)5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb keevitus- ja tuletöid ohutult.

Õpingute käigus arendab õppija võõrkeele-, füüsikaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. Kontrollib keevitusseadmete töökorras

olekut ja teeb ettevalmistused ohutuks keevitustööks;

kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja ohutusnõuetele;

selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust;10.2. Puhastab keevitatavad pinnad puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust segavatest pinnakatetest

mehhaaniliselt või keemiliselt, vastavalt tehnoloogilistele nõuetele; kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust remondijuhendi

juhistele;10.3. Tunneb erinevate materjalide tuleohtlikkust

ning erinevate keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarbeid;

valib õige keevitusviisi vastavalt remondijuhisele; selgitab keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet ; kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel

otstarbekalt ja ohutult;10.4. Valib antud tööks sobiva keevitusviisi,

häälestab kasutatavad seadmeid ning sooritab keevitustööd korrektselt, järgides ohutusnõudeid

häälestab ja kasutab MMA ja MIG/MAG keevituse, plasmalõikurit ja induktsioonkuumutit ning jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme hooldusjuhendile;

keevitab MMA ja MIG/MAG-seadmega vastavalt remondijuhisele, hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead;

häälestab ja kasutab induktsioonkuumutit järgides ohutuid töövõtteid; jälgib induktsioonkuumuti korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile;

10.5. Hindab keevise kvaliteeti ja järeltöötluse vajadust ning järeltöötleb keevisõmblused;

hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise liigist;

järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna

suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks;

selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;

ÕPPEMEETODID Loeng, laboratoorne- ja praktiline töö, õpimappHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel.Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID ÕpimappÕpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki nõutud kirjalikke töid ja kokkuvõtteid analüüside tulemustest

Tulemus – „A“ (arvestatud) õpimapp on esitatud õigeaegselt, koostatud vastavalt mooduli alguses antud juhendile;

Kompleksülesanne(pindade ettevalmistus, ohutustehnikaÕpilane:

kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja ohutusnõuetele;

selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust; puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust

segavatest pinnakatetest mehhaaniliselt või keemiliselt, vastavalt tehnoloogilistele nõuetele;

kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust remondijuhendi juhistele;


järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 14.2 vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid

tööetapiks; selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke

selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;

Praktiline ülesanne(keevitamine) Õpilane:

valib õige keevitusviisi vastavalt remondijuhisele; selgitab keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet; kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete

täitmisel otstarbekalt ja ohutult; häälestab ja kasutab MMA ja MIG/MAG keevituse, plasmalõikurit ja

induktsioonkuumutit ning jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme hooldusjuhendile;

keevitab MMA ja MIG/MAG-seadmega vastavalt remondijuhisele, hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead;

häälestab ja kasutab induktsioonkuumutit järgides ohutuid töövõtteid; jälgib induktsioonkuumuti korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile;


järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks;

selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke

selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 14.3 ja 14.4 vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele

Esitluse koostamine etteantud teemal; Õppevideode vaatamine ja läbitöötamine erinevates veebikeskkondades

(you tube jms) ja nende kirjalik analüüs.

vastavad iseseisvad tööd

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on sooritanud teoreetilised ja praktilised ülesanded vähemalt lävendi („A“ arvestatud ) tasemel ning saavutanud tähtaegselt esitatud iseseisva töö eest tulemuse „Arvestatud“ (A)


5 EKAP / 130 TUNDI

Mooduli õppemaht 130 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi praktiline töö 64 tundi iseseisev töö 26 tundi

Teemad / alateemad Keevitamine. MIG/MAG, punktkeevitus, plasmalõikur, jootmine, pindade ettevalmistamine, keevitatavus, keevisõmbluse järeltöötlus, seadmete kontroll ja hooldus, ohutustehnika keevitustööde tegemisel, tuleohutusnõuete seadmine.

ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid; Laansoo „Keevitustehnoloogia“; T.Karaganova „Keevitus- sütitav idee“; A.Laansoo „MIG/MAG –keevitus“;


(EKAP)ÕPETAJAD

11. VALGUSTAJA (valik) 9 EKAPNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija oskab sündmusi nähtavaks teha, tunneb tehnilisi materjale ja leiab

vastava optimaalse lahenduse valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. Valgustehnika ohutu paigaldamine,

säilitamine ja hooldamine paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja

energia jaotusplaan) ja arvestades ohutusnõudeid ning töökeskkonna võimalikke riske (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm).

suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele.

säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades ohutusnõudeid.

hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist.

tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja ohutusnõuetest.

probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti.

11.2. Sündmuse teenindamine kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele. kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist. paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja

paigutusplaanist. vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin,

vahumasin, tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest. kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).

11.3. Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine

arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt..

analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida. arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt. suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida. kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu. järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte.

11.4. Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

Õpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste.

teeb koostööd lavastaja/ režissööri, valguskujundaja, operaatori, ja kunstnikuga. orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades

looduslikke ning tehnilisi tingimusi. lahendab mittestandardseid olukordi loob positiivse suhtluskeskkonna.

töötab kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne.

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Hindamiskriteeriumid:0 - puudulik vastus 1 - rahuldav vastus 2 - väga hea vastus

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktilised ülesanded Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 9.1

vastavad lävendi (11 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:

1.Järgib oma töös üldiseid ohutustehnikanõudeid.2.Hindab töökeskkonna võimalikke riske (nt valgustamisel libedal pinnasel, kõrguses, liikluses, sadamas, tehases, autorallil jm). Probleemide ilmnemisel teavitab koheselt vahetut juhti.3 . Paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja energia jaotusplaan) ja arvestades ohutusnõudeid (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm)4.Järgib valgustehnika eripäraseid ohutusnõudeid (nt valgustustehnika kinnitamine, valgustustehnika kaal ja konstruktsioon ning aluste stabiilsus jm).5. Suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele.6. Säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades ohutusnõudeid.7. Hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist8. Tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja ohutusnõuetest.9. Probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti

Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös

Kirjeldab seadmete paigaldamist

Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös

Kirjeldab suunamist

Kirjeldab seadmete säilitamist Kirjeldab seadmete hooldamist

Demonstreerib seadmete nõuetekohast pakendamist Toob näiteid oma töökogemustest situatsiooni lahendamisel

Praktilised ülesanded

1.Kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele.2.Kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist.3.Paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja paigutusplaanist.4. Vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin, vahumasin, tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest.5. Kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 9.2 vastavad lävendi (4 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Toob näiteid pisirikete kõrvaldamisest

Kirjeldab jälgimisprozektori kasutamist

Toob näite oma töökogemusest ja kirjeldab tegevust

Nimetab eriefektide seadmeid ja kirjeldab nende kasutamist

Demonstreerib seadme võõrkeelse kasutusjuhendi kasutamist

Teoreetilised ülesanded

1.Arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu.2. Töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. Otsib õppimisvõimalusi. Läheneb olukordade ja probleemide lahendamisele innovaatiliselt ja loovalt.3. Reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt

4. Reageerib muutustele ja kohaneb nendega hästi. Talub pinget ja tuleb hästi toime tagasilöökidega.5. Analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida6. Talub ebamääraseid olukordi ja situatsioone ning oskab ära kasutada neist tulenevaid positiivseid võimalusi7. Arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt

8. Suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida9. Määratleb isiklikud arengustrateegiad. Kasutab ära arengu- ja koolitusvõimalused10. Kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu11. Järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte12. Peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi13. Pakub alternatiive probleemide lahendamiseks.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundis 9.3 kirjeldatud hindamiskriteeriumite lävendi (10 punkti) tasemel omandamistÕpilane: Kirjeldab enda arendamist

Toob näiteid oma töökogemusest

PraktikaÕpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskkonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusi ja tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd. Õpilane: On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, Esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), Saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), Koostanud eneseanalüüsi praktika kohta

Esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku analüüsi enda toimetulekust valgustaja tööülesannete täitmisel Hindab juhendaja abiga enda arendamist vajavaid aspekte

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: Sooritanud õpiväljundites kirjeldatud oskused tulemusele „A“ arvestatud Sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid

(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


9 EKAP / 234 TUNDI

Mooduli õppemaht 234 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 35 tundi praktiline töö 85 tundi praktika 106 tundi iseseisev töö 8 tundi

Teemad / alateemadValgustehnika ohutu paigaldamine, säilitamine ja hooldamineSündmuse teenindamineValgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud õppematerjalid

Lisa 1.Võõrkeel tasemel A2MÕISTMINE

Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust

RÄÄKIMINE

KIRJUTAMINE

Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.

Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida

Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks


(EKAP)ÕPETAJAD

12. ELEKTRIMOOTORID JA –AJAMID (valik)

8 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Elektritehnika“MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane käivitab, reguleerib ja hooldab alalisvoolu-,

vahelduvvoolumootoreid (asünkroon- ja sünkroonmootor) ja elektriajameid, arvestades nende tööpõhimõtteid ja järgides tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 15.1 kavandab tööprotsessi, valib töövahendid ja vajalikud materjalid elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldiste käitamiseks töölõigu piires, lähtudes etteantud tööülesandest

teeb vahet elektrimootoril ja generaatoril nende töötamisel toimuvate füüsikaliste nähtuste alusel ning nimetab nende tehnilisi karakteristikuid

eristab näidiste põhjal alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootoreid ja võrdleb neid nimisildiandmete põhjal, tuues välja erinevused, kasutades erialast terminoloogiat

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid12.1. rakendab tööle elektrimootori koos erinevate

reguleerimis- ja käivitusseadmetega vastavalt etteantud tööülesandele

koostab praktilise tööna alalisvoolumootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades juhtimistüüpsõlme (nt käivitamine sõltuvalt voolust, ajast, emj-st, läbitud teest)

koostab praktilise tööna asünkroonmootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele

koostab kontaktorjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele

teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest

12.2. kontrollib elektrimootoreid visuaalse vaatluse teel ja hooldab neid vastavalt etteantud käidukavale

mõõdab elektrimootori isolatsioonitakistust, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja -meetodeid, võrdleb tulemust mootori passis esitatuga ning hindab tulemuste põhjal mootori seisukorda

kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

kontrollib visuaalvaatluse teel klemmkarbis olevate juhtmete ja ühenduste seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

kontrollib mootori võllilaagrite seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

defineerib mõiste elektriajam, nimetab ja näitab ajami struktuurskeemi põhjal tema osad koostab kontaktjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui

vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest

12.3. reguleerib sagedusmuunduriga, sujuvkäivitiga ja tähtkolmnurklülitusega elektriajameid vastavalt etteantud tööülesandele

eristab elektriskeemi alusel sagedusmuunduriga ja sujuvkäivitiga ajameid ühendab ja reguleerib tõste- ja transpordiseadmete elektriajameid, kasutades

simulatsiooniprogramme ühendab nõuetekohaselt erinevad seadmed elektrimootoriga ja reguleerib selle

pöörlemiskiirust, järgides etteantud tööülesannet eristab kontaktorjuhtimisskeemide reversseerimise, käivituse ja pidurduse tüüpsõlmi rakendab tööle sujuvkäivitiga ja/või sagedusmuunduriga mootori, lähtudes etteantud

tööülesandest12.4. järgib töötamisel tööohutus-, elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid enne töö alustamist kontrollib rikkevoolukaitsme toimimist ja töökorras olekut, järgides

elektriohutusnõudeid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

12.5. analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega elektrimootorite käivitamisel, reguleerimisel ja hooldamisel

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektrimootorite ja ajamite ühendamisel praktiliste ülesannete lahendamisel, elektriliste ning mehaaniliste suuruste mõõtmisel

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodidHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud) Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud

teoreetilised teadmised lävendi tasemel.

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „ Elektrimasinate töö üldpõhimõtted“

Õpilane mõistab elektrimasinate tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate elektrimootorite

liike, omadusi ja kasutusalasid. selgitab ja kirjeldab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud

elektrimootori peamisi parameetreid ja nendevalelisi seoseid selgitab elektromagnetilise momendi olemust ja selle rakendamist

elektrimootorite ja generaatorite töös. kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate mootorite

ehitusmodifikatsioone ja nende sobivust paigaldustingimustele Teab ja tunneb elektrimootoritele esitatavaid paigaldus- ja

ohutusnõudeid


Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2„Arünkroonmootori omadused ja kasutusalad“

Õpilane mõistab asünkroonmootori tööpõhimõttet ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud

asünkroonmootorite nimiparameetreid ja tööomadusi. kirjeldab ja selgitab vahelduvoolu sageduse ja asünkroonmootori

pöörlemiskiiruse vahelist seost. Selgitab mõiste „libistus“ olemust ja tähtsust.

Kirjeldab asünkroonmootori käivitus- ja reguleerimisvõimalusi.Teab ja seostab mootori tööomadusi füüsikast tuntud seaduspärasustega,

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid

lähtudes etteantud tööülesandest. kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud

asünkroonmootorite kasutatavate ühenduste, (täht-kolmnurk) olemust ja otstarvet.

Saab aru võõrkeelsetest asünkroonmootori kasutusjuhenditest ja teab peast põhilisi mootori kirjeldamiseks kasutatavaid võõrkeelseid erialaseid termineid ja lühendeid;

Praktiline töö nr. 1„Elektrimootori katsetamine õppestendil“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri. teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö

nr.2“ lävendi saanud tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes

etteantud tööülesandest seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt

olukorrast ja nõuetest mõõdab õppestendil oleva mootori füüsikalisi parameetreid vastavalt

etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel.

koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid


Praktiline töö nr. 2„Asünkroonmootori ülevaatus ja kontroll“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja


juhtimis- aparatuuri. teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö

nr.2“ lävendi saanud tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes

etteantud tööülesandest tutvub asünkroonmootori nimiandmetega. seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt

olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid

vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel

koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused

Praktiline töö nr. 3„Asünkroonmootori käivitus- reguleerimisomaduste katsetamine“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri. Koostab paberil teostatava töö juhtimisskeemi. valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid ja

juhtimisaparaadid, lähtudes etteantud tööülesandest koostab praktiliselt õppestendil loodud skeemi ja lontrollib koos

juhendajaga selle õigsust ja parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid

vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt



analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel

koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused

Iseseisev töö:Õpilane:koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetulekust elektrimootorite ja ajamite katsetamisel( vormistab kokkuvõtte nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades)

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega

elektrimootorite ja ajamite katsetamisel, hindab arendamist vajavaid aspekte ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt kasutades IT-vahendeid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel tulemusele „Arvestatud“ (A), sooritanud kõik praktilised ülesanded sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“ (A)


8 EKAP / 208 TUNDI

Mooduli õppemaht 208 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi praktiline töö 127 tundi iseseisev töö 41 tundi

Teemad / alateemad

1. Elektrimasina tööpõhimõte. Elektromagnetiline induktsuioon. Voolu ja magnetvälja koosmõju. Elektrimasina pööratavus. Mootorid ja generaatorid.

2. Elektrimootorid. Elektrimootorite liigitus. Alalisvoolumootorid. Vahelduvvoolumootorid. Sünkroonmootorid. Asünkroonmootorid. Ühefaasilised asünkroonmootorid. Universaalsed

mootorid.3. Elektrimootorite omadused.

Elektrimootori võimsus, pöörlemiskiirus, pöördemoment, pinge ja vool. Omaduste kujutamine graafiliselt. Erinevate mootorite mehaanilised karakteristikud.

4. Elektriajam. Elektriajami mõiste. Ajami struktuur. Ajami füüsika. Momendi ja pöörlemiskiiruse vahekord.Töömasina moment. Ajamimootori omaduste sobitamine töömasinaga. Ajami dünaamika.

5. Elektriajami juhtimine ja reguleerimine. Elektriajami käivitamine. Kiiruse reguleerimine. Pidurdamine. Käivitusvoolu piiramine. Reverseerimine.Kontaktorjuhtimine. Täht-kolmnurk käivitus. Sujuvkäivitid. Sagedusmuundurid.

ÕPPEMATERJALID M. Katsman „Elektrimasinad ja transformaatorid“ U.Agur, J.Laugis „Elektriajamid“ H.Tiismus, J.Lootus „Elektriajamite juhtimine“


(EKAP)ÕPETAJAD

13. MASINPROJEKTEERIMINE (valik)

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma masin-projekteerimisega seotud mõisteid ja koostama

masin-projekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi jooniseid.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID13.1. Teab ja selgitab masinprojekteerimisega

seotud terminoloogiat Tunneb kasutatavad tarkvara Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Teab peast ja selgitab põhimõisteid, käskude valikuid ja nende sisestamist

Tunneb 3D projekteerimise põhitõdesid Tunneb kasutatavaid kordinaatsüsteeme

13.2. Teab ja eristab peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette.

Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Selgitab peamiste tarkvarapakettide plusse ja miinuseid

13.3. Tunneb joonistel kasutatavaid elemente ja objekte ning selgitab nende omadusi.

Teab jooniste tegemiseks vajalikke objekte ja vastavaid parameetreid Muudab objektide parameetreid Lisab ja muudab objektide mõõtmeid

13.4. Koostab masinprojekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi objekte.

Loob vajalikke objekte (kahe- ja kolmemõõtmelisi) Joonestab geomeetrilisi elemente Ühendab objekte omavahel

ÕPPEMEETODID Teoreetilised ja praktilised kontakttunnid ja iseseisev töö.

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktiline töö:

Õpilane koostab tervet moodulit hõlmava projekti

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava praktilise töö

Iseseisev töö:Projekti koostamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud iseseisva töö

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Mooduli õpiväljundite omandatust hinnatakse tervet moodulit hõlmava projektiga (valitud tarkvaraga koostatud objekt).

Lävend saavutamiseks peab õpilane saavutama vähemalt läveni taseme. Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.


Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 13 tundi

3 EKAP / 78 TUNDI praktiline töö 50 tundi iseseisev töö 15 tundi

Teemad / alateemad

1. Sissejuhatus • Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused. • Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine.

2. Jooniste koostamise alused • Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid. • Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.

3. Objektidega manipuleerimine joonisel • Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. • Kihtide kasutamine joonisel.

4. Graafikaelemendid • Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.

5. Mõõtmed • Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. • Mõõtmete omaduste ja paigutuse valik. • Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine joonisel

6. Objektide massiivid • Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.

7. 3D projekteerimise põhimõtted • Kolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine

ÕPPEMATERJALID Ahto Kalja, Tiit Tiidemann ja Enn Tõugu ,, Masinprojekteerimine’’ Türn, Leo. AutoCAD : käsiraamat. Tallinn : Ehitame, c2006. 608 lk. Türn, Leo. AutoCAD 2002 : arvutijoonestaja käsiraamat. [Tallinn] : Ehitame, c2002. 280 lk. Rahula, Võido. AutoCAD selgeks 9 tunniga : arvutigraafika õppevahend. Tallinn : V. Rahula, 2003.

20 lk. Türn, Leo. Arvutijoonestus. I, AutoCAD : lühikonspekt. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 2000. 300 lk.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „FOTOELEKTRILISTE ELEKTRITOOTMISSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppijaÕPPEVORM statsionaarne koolipõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

14. FOTOELEKTRILISTE ELEKTRITOOTMISSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA ALUSTEADMISED

3

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija:

mõistab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi; omab ülevaadet elektrienergia tootmise võimalustest kasutades taastuvaid energiaallikaid ning

taastuvenergia eelistest ja puudustest energiavarustuse tagamisel; oskab leida tööks vajalikku infot FEET‐süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga

koostööd reguleerivatest õigusaktidest; mõistab töötervishoiu, tööohutuse‐ keskkonnaohutuse‐ ja elektriohutusnõuete olulisust ja järgimise

vajadust FEET‐süsteemide paigaldamisel.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

14.1. mõistab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi

Õppija: selgitab fotoelektriliste pooljuhtseadmete tööpõhimõtet fotoelektrilise efekti füüsikaliste olemuse

alusel annab teabeallikate põhjal ülevaate FEET seadmete uutest tehnoloogiatest ja nende

arengusuundadest tänapäeva tootmises ja olmetehnikas kirjeldab FEET elemendi töötamise põhimõtet ja fotoelektrilise efekti füüsikaliste olemuse alusel

ning nimetab nende tehnilisi karakteristikuid eristab näidiste põhjal On‐ grid ja off‐grid FEET seadmeid ja võrdleb neid, tuues välja erinevused,

kasutades erialast terminoloogiat

14.2. omab ülevaadet elektrienergia tootmise võimalustest kasutades taastuvaid energiaallikaid ning taastuvenergia eelistest ja puudustest

selgitab Eesti energiasüsteemi seoseid lähinaabrite energiasüsteemidega ning analüüsib sellest tulenevaid võimalusi ja ohte

iseloomustab Eesti energiasüsteemis viimase 20 aasta jooksul toimunud arenguid toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate

energiavarustuse tagamisel elektrijaamade tüüpe iseloomustab päikese‐ ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust Eesti

oludes, kasutades erinevaid teabeallikaid kirjeldab päikese‐ ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise eeliseid ja puuduseid Eesti oludes,

kasutades erinevaid teabeallikaid

14.3. oskab leida tööks vajalikku infot FEET-süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivatest õigusaktidest

analüüsib meeskonnatööna juhendi alusel energiaturgu Eestis, lähtudes taastuvenergia poliitikast ja seadusandlusest

kirjeldab FEET‐süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivaid õigusakte

analüüsib meeskonnatööna tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumist elektrivõrguga ja seda mõjutavatest teguritest

vormistab tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumisdokumentatsiooni liitumiseks elektrivõrguga ja analüüsib seda vastavalt elektrienergia tootmise võimsusest

14.4. mõistab töötervishoiu, tööohutuse- keskkonnaohutuse- ja elektriohutusnõuete olulisust ja järgimise vajadust FEET-süsteemide paigaldamisel.

nimetab elektrist tingitud ohte FEET süsteemide ja seadmete paigaldamisel ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid

nimetab kõrgtöödest tingitud ohte FEET süsteemide ja seadmete paigaldamisel ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid

selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral

selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel,

arvestades elektriohutusnõudeid

ÕPPEMEETODID loeng, loetud tekstist (tekstidest) kokkuvõtva teksti loomine. meeskonnatöö, projektitöö,

HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd

Õpilane sooritab vähemalt lävendi tasemel teoreetiliste teadmiste kontrollid alljärgnevatel teemadel: Fotoelektrilste pooljuhtseadmete tööpõhimõte ja füüsikalised omadused; On‐ grid ja off‐grid FEET süsteemide eelised ja puudused;

Eesti ja Euroopa energiasüsteem; Roheline energia tänapäevase energiasüsteemi osa; Erinevad elektritootmissüsteemid ja nende eelised ja puudused; Eesti ja Euroopa energiaturg; FEET‐ süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivad õigusaktid Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga ja seda mõjutavad tegurid; Töötervishoid ja tööohutus: Kõrgtööd ja kõrgtööde ohutegurid, Elektriohutus; Esmaabi.

2. Iseseisev tööAnalüüs

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on esitanud nõuetele vastava kirjaliku tööÕpilane: Koostab analüüsi teemal “Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga”

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)

TEEMAD, ALATEEMADMooduli maht 3 EKAP / 78 tundi

Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 62 tundish iseseisev töö 16 tundi

1. Fotoelektrilste pooljuhtseadmete tööpõhimõte ja füüsikalised omadused FEET seadmete ajalugu On‐ grid ja off‐grid FEET süsteemide eelised ja puudused

2. Eesti ja Euroopa energiasüsteem Roheline energia tänapäevase energiasüsteemi osa Erinevad elektritootmissüsteemid ja nende eelised ja puudused

3. Eesti ja Euroopa energiaturg FEET‐ süsteemi paigaldamine, kasutuselevõtt ja elektrivõrguga koostööd reguleerivad

õigusaktid Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga ja seda mõjutavad tegurid

4. Töötervishoid ja tööohutus: Kõrgtööd ja kõrgtööde ohutegurid, Elektriohutus

Esmaabi ÕPPEMATERJALID Eesti standardikeskus http://www.evs.ee/ .

Metroserdi koduleht; http://www.metrosert.ee/et ; R. Sell Mehhatroonika ja mehaanika õpisituatsioonid ISBN 978‐9949‐23‐523; 2013; Integrated Systems & Design ISBN 978‐9955‐20‐332‐2: 2012; Sähkö‐ja teleurakoitsijaliitto STUL ry Elektripaigaldised ISBN 978‐9949‐487‐47‐9; http://www.energiapartner.ee/paike/ Energiaparner

Documents

· Web view3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel 4. teab