· Web viewMaksustamine Suunised on esimene rahvusvaheline korporatiivse vastutuse instrument, mis hõlmab maksustamist, aidates kaasa ja tuginedes maksustamisalasele tööle, eelkõige

OECD HOOLSUSKOHUSTUSE JUHEND VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMISEKS

OECD HOOLSUSKOHUSTUSE JUHEND VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMISEKS

See dokument ja kõik selles sisalduvad kaardid ei piira ühegi territooriumi staatust ega suveräänsust, rahvusvaheliste äärealade ega piiride piiritlemist ega ühegi territooriumi, linna või piirkonna nime.

Palun viidake sellele väljaandele järgmiselt:

OECD (2018), OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct

Kujundus: Peggy King Cointepas

© OECD 2018 materjale on lubatud kopeerida, alla laadida või välja printida isiklikuks otstarbeks ning väljavõtteid OECD trükistest, andmebaasidest ja multimeediatoodetest on lubatud lisada dokumentidesse, ettekannetesse, ajaveebidesse, veebisaitidele ja õppematerjalidesse, kui OECD-le on allikana nõuetekohaselt viidatud ja autoriõiguste omanik on ära märgitud. Kõik taotlused materjalide avalikuks või kaubanduslikuks kasutamiseks ja tõlkeõiguste saamiseks palume esitada e-posti aadressile [email protected]. Taotlused käesoleva materjali osaliseks paljundamiseks avaliku või kaubandusliku kasutamise eesmärgil palume saata otse mittetulundusühingule Copyright Clearance Center (CCC) e-posti aadressil [email protected] või keskusele Centre français d’exploitation du droit de copie (CFC) e-posti aadressil [email protected].

EESSÕNA

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise hõlbustamiseks koostatud OECD hoolsuskohustuse juhendi (edaspidi: juhend) eesmärk on pakkuda ettevõtjatele praktilist tuge rahvusvahelistele ettevõtjatele mõeldud OECD suuniste rakendamisel, andes lihtsalt mõistetavaid selgitusi hoolsuskohustusega seonduvate soovituste ja sätete kohta. Nende soovituste rakendamine aitab ettevõtjatel vältida ja ohjata töötajate, inimõiguste, keskkonna, altkäemaksu võtmise, tarbijate ja üldjuhtimisega seotud kahjulikke mõjusid, mis võivad olla põhjustatud nende tegevusest, tarneahelatest ja muudest ärisuhetest. Hoolsuskohustuse juhendi lisa sisaldab täiendavaid selgitusi, nõuandeid ja näiteid hoolsuskohustuse kohta.

Selle juhendi eesmärk on edendada ka valitsuste ja sidusrühmade ühist arusaama vastutustundliku ettevõtlusega seotud hoolsuskohustusest. ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta sisaldavad samuti hoolsuskohustuse soovitusi ning käesolev juhend aitab ettevõtjatel neid soovitusi rakendada.

Hoolsuskohustuse juhend valmis vastusena G7 riikide juhtide deklaratsioonile, mis võeti vastu 7.–8. juunil 2015 Schloss Elmaus. Deklaratsioonis tõdeti, et oluline on luua ühine arusaam hoolsuskohustusest, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning julgustati ettevõtjaid, kelle tegevuskoht või peakontor asub G7 riigis, rakendama hoolsuskohustust oma tarneahelates. 8. juulil 2017 Hamburgis vastu võetud deklaratsioonis kohustusid G20 riikide juhid edendama töö-, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ning inimõiguste rakendamist kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikega, et saavutada jätkusuutlikud ja kaasavad tarneahelad, ning rõhutasid seejuures ettevõtjate vastutust hoolsuskohustuse täitmisel.

Selle juhendi väljatöötamist kontrollis OECD vastutustundliku ettevõtluse töörühm (WPRBC) ning see sisaldas mitut sidusrühma kaasavat protsessi OECD ja OECD-väliste riikide ning ettevõtete, ametiühingute ja kodanikuühiskonna esindajatega. Esimene eelnõu esitati WPRBC-le ja OECD institutsionaalsetele sidusrühmadele kommenteerimiseks 2016. aasta mais. Juhendi läbivaadatud eelnõu avalik arutelu toimus 2017. aasta veebruaris. 2017. aasta juunis moodustati mitmest sidusrühmast koosnev nõuanderühm, et toetada WPRBC-d sidusrühmade esitatud kommentaaride integreerimisel juhendisse ja juhendi lõplikul koostamisel. Selle protsessi kestel tehti ulatuslikku koostööd ÜRO inimõiguste komisjoniga.

OECD vastutustundliku ettevõtluse töörühm kiitis juhendi heaks 6. märtsil 2018 ja OECD investeeringute komitee 3. aprillil 2018. OECD soovitused juhendile võeti ministrite tasandil vastu 30. mail 2018.

OECD on välja töötanud ka juhised, mis aitavad ettevõtjatel täita hoolsuskohustust vastutustundliku ettevõtluse korraldamisel konkreetsetes sektorites ja tarneahelates, nimelt: mineraalid/maavarad, põllumajandus, rõivad ja jalatsid ja rahandus.

SISUKORD

SISSEJUHATUS9

I.VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE ÜLEVAADE14

Kahjulikud mõjud ja risk15

Miks rakendada hoolsuskohustust?16

Hoolsuskohustuse põhialused16

IIHOOLSUSKOHUSTUSE PROTSESS20

1.Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete integreerimine äritavadesse ja juhtimissüsteemidesse22

2.Ettevõtja tegevuse, toodete või teenustega seotud tegeliku ja potentsiaalse kahjuliku mõju tuvastamine ja hindamine25

3.Kahjulike mõjude peatamine, ennetamine ja leevendamine29

4.Rakendamise ja tulemuste jälgimine32

5.Mõjude haldamisest teavitamine33

6.Vajadusel heastamismeetmete võtmine või koostöö tegemine34

LISA: Vastutustundliku ettevõtluse hoolsuskohustuse ülevaatega seotud küsimused37

K1.Millised on mõned näited kahjulike mõjude kohta valdkondades, mida OECD rahvusvahelistele ettevõtetele mõeldud suunised käsitlevad?38

K2.Kuidas saab ettevõtja integreerida soolise võrdõiguslikkuse küsimused oma hoolsuskohustusse?41

K3.Kuidas saab ettevõtja teha otsuseid vastavalt prioriseerimisele?42

K4.Millistes hoolsuskohustuse etappides on prioriseerimine asjakohane?45

K5.Mille poolest on inimõigustega seotud riskide prioriseerimine erinev teistest kahjulikest mõjudest?45

K6.Kuidas tulla toime ressursside piiratusega?46

K7.Kuidas sobitub hoolsuskohustus ettevõtja olukorraga?46

K8.Kes on ettevõtja sidusrühmad?48

K9.Mis on „asjaomane sidusrühmade kaasamine“?49

K10.Millal on sidusrühmade kaasamine oluline hoolsuskohustuse kontekstis?50

K11.Kuidas saab ettevõte kaasata potentsiaalselt haavatavaid sidusrühmi?51

K12.Kuidas saavad ettevõtjad teha koostööd hoolsuskohustuse rakendamisel?51

K13.Kas koostöö võib konkurentsiseaduse kohaselt riske tekitada?53

SISUKORD

Hoolsuskohustuse protsessiga seotud küsimused55

A.1.Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete integreerimine äritavadesse ja juhtimissüsteemidesse

K14. Mida vastutustundlik ettevõtlus sisaldab?56

K15. Milliseid teadmisi saab kasutada vastutustundliku ettevõtluse poliitika väljatöötamisel?56

K16. Milliseid meeskondi või äriüksusi oleks asjakohane silmas pidada eesmärkide seadmisel ja vastavusse viimisel ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse poliitikaga?57

K17. Mille poolest erineb juhatuse roll juhtkonna rollist vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete integreerimisel?59

K18. Kuidas saab vastutustundliku ettevõtluse ootusi integreerida ärisuhetesse?60

A.2.Ettevõtja tegevuse, toodete või teenustega seotud tegeliku ja potentsiaalse kahjuliku mõju tuvastamine ja hindamine

K19. Mida mõeldakse riskianalüüsi all ja kui laiaulatuslik peaks ettevõtja riskianalüüs olema?61

K20. Mida mõeldakse sektori, toote, geograafilise ja ettevõtte tasemel riskide all?62

K21. Millised on näidisteabeallikad dokumendipõhiste uuringute jaoks?63

K22. Kuidas tegeleda teabelünkadega?65

K23. Kuidas saab ettevõte hinnata kahjulike mõjude riske enda tegevustes?65

K24. Kuidas saab ettevõte oma tegevuste või ärisuhete hindamist prioriseerida?66

K25. Kuidas saavad ettevõtjad hinnata ärisuhteid, mida riskianalüüsi käigus prioriseeriti?66

K26. Mida võib ärisuhete hindamine hõlmata ja kes peab neid hindamisi läbi viima?67

K27. Millal ärisuhteid hinnata?68

K28. Kuidas saavad ettevõtjad hinnata ärisuhteid osapooltega, kellega neil pole lepingulisi suhteid?68

K29. Mida mõeldakse kahjulike mõjude all, mida ettevõtja on „põhjustanud“ või „millele kaasa aidanud“ või mis on ärisuhte kaudu „otseselt seotud“ ettevõtja tegevuste, toodete või teenustega?70

K30. Miks on see, kuidas ettevõte on kahjulike mõjudega seotud, oluline?72

K31. Kuidas saab ettevõtja oma tegevusi prioriseerida sel ajal, kui ta püüab oma tegevuses ja ärisuhetes kahjulikke mõjusid ennetada ja leevendada?73

SISUKORD

A.3.Kahjulike mõjude peatamine, ennetamine ja leevendamine

K37. Mida teha, kui ei ole piisavalt mõjuvõimu?79

K38. Kuidas saab ettevõte kahjulike mõjude ennetamisel või leevendamisel ärisuhet hoida?80

K39. Kuidas peaks ettevõtja suhtuma ärisuhte lõpetamisse?80

A.4.Hoolsuskohustuse rakendamise ja tulemuste jälgimine

K40. Kuidas saab ettevõtja vältida ja leevendada kahjulikke mõjusid, mis on seotud ärisuhetega, kus tal ei ole lepingulist suhet?81

K41. Millist teavet jälgitakse hoolsuskohustuse korral? 82

K42. Kuidas saab ettevõtja jälgida hoolsuskohustuse rakendamist ja tulemusi? 82

K43. Kes jälgib ettevõttes hoolsuskohustuse rakendamist ja tulemusi?83

K44. Kuidas saab ettevõtja reageerida oma jälgimistegevuse tulemustele? 84

K45. Kuidas prioriseerida tegevuste jälgimist? 84

A.5.Mõjude haldamisest teavitamine

K46. Milline on asjakohane avalik suhtlus ja suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega?85

K47.Kuidas saab asjakohast teavet edastada, kui see on äriliselt tundlik teave?86

SISUKORD

A.6.Vajadusel heastamismeetmete rakendamine või koostöö tegemine

K48.Milline on heastamismeetmete seos hoolsuskohustusega? 88

K49.Mida mõeldakse „heastamise“ ja „heastamismeetmete“ all? 88

K50.Kuidas saab ettevõtja leida sobivad heastamismeetmed? 88

K51.Mis on „õigustatud heastamismehhanismid”? 89

K52.Mida tähendab „koostöö tegemine õigustatud heastamismehhanismidega“?90

K53.Millistel asjaoludel on heastamist võimaldavad erinevad protsessid asjakohased?90

K54.Mis vahe on varajase hoiatamise süsteemil ja heastamist võimaldaval protsessil?91

NÕUKOGU SOOVITUS SEOSES OECD HOOLSUSKOHUSTUSE JUHENDIGA VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMISEKS92

VIITED95

SISSEJUHATUS

ALUS

Käesolev hoolsuskohustuse juhend vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks (edaspidi: juhend) põhineb OECD suunistel rahvusvahelistele ettevõtjatele (OECD Guidelines for Multinational Enterprises, edaspidi: OECD suunised). OECD suunised on valitsuste antud mittesiduvad soovitused rahvusvahelistele ettevõtjatele vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks. Nendes suunistes tunnustatakse ettevõtjate positiivset panust majanduslikku, keskkonnaalasesse ja sotsiaalsesse arengusse ning tunnistatakse, et äritegevus võib avaldada kahjulikku mõju töötajatele, inimõigustele, keskkonnale, altkäemaksu tõkestamisele, tarbijatele ja ettevõtte üldjuhtimisele. Seetõttu soovitatakse OECD suunistes, et ettevõtjad rakendaksid riskipõhist hoolsuskohustust, mis aitab vältida ja ohjata nende tegevuse, tarneahelate ja muude ärisuhetega seotud kahjulikke mõjusid.

EESMÄRK

See juhend aitab ettevõtjatel mõista ja rakendada hoolsuskohustust vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks, nagu on ette nähtud OECD suunistes. Samuti on selle juhendi eesmärk edendada valitsuste ja sidusrühmade ühist arusaama vastutustundliku ettevõtluse hoolsuskohustusest. OECD suunised võimaldavad ettevõtjatel kohaldada hoolsuskohustuse põhimõtteid, erimeetmeid ja protsesse paindlikult vastavalt nende endi olukorrale. Ettevõtjad peaksid kasutama seda juhendit raamistikuna nende tingimustele kohandatud hoolsuskohustuse tagamise süsteemide ja protsesside väljatöötamiseks ja tugevdamiseks ning otsima täiendavaid ressursse edasiseks põhjalikumaks arenduseks vastavalt vajadusele.

OECD suunistes sätestatakse ainulaadne teavitamise ja vaidluste lahendamise mehhanism - riiklikud kontaktpunktid. Riiklikud kontaktpunktid saavad käesolevat juhendit kasutada kasuliku ressursina OECD suuniste tõlgendamisel ja edendamisel. Riiklike kontaktpunktide kohta lisateabe saamiseks vt 8. teabekasti.

REGULEERIMISALA

TABEL 1. OECD VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE JUHENDI REGULEERIMISALA

Ettevõtjad

•Kõik rahvusvahelised ettevõtjad (olenemata nende omandistruktuurist) kõigis sektorites ja igas suuruses, kes tegutsevad või asuvad riikides, mis järgivad OECD suuniseid, sealhulgas rahvusvahelised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d).

•Kõik rahvusvaheliste ettevõtjate gruppi kuuluvad üksused - emaettevõtted ja kohalikud üksused, sealhulgas tütarettevõtted.

•Juhul kui OECD suunised on mõlemal juhul asjakohased, kehtivad rahvusvahelistele ja kodumaistele ettevõtetele äritegevuse suhtes samad ootused.

SISSEJUHATUS

TABEL 1. OECD VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE JUHENDI REGULEERIMISALA

Hoolsuskohustusega hõlmatud teemad (vastutustundliku ettevõtluse küsimused)*

•Inimõigused (OECD, 2011, IV peatükk)

•Tööhõive ja töösuhted (OECD, 2011, V peatükk)

•Keskkond (OECD, 2011, VI peatükk)

•Võitlus altkäemaksu andmise, altkäemaksu andmisele õhutamise ja väljapressimise vastu (OECD, 2011, VII peatükk)

•Tarbijate huvid (OECD, 2011, VIII peatükk)

•Teabe avaldamine (OECD, 2011, III peatükk)

Hoolsuskohustusega hõlmatud ärisuhted

Ettevõtja mis tahes tüüpi ärisuhted tarnijate, frantsiisivõtjate, litsentsisaajate, ühisettevõtete, investorite, klientide, töövõtjate, konsultantide, finants-, juriidiliste ja muude nõustajate ning ettevõtja muude äritegevuste, toodete või teenustega seotud valitsusväliste või riiklike üksustega.

* Juhendis ei käsitleta OECD suuniste kolme peatükki: „Teadus ja tehnoloogia“, „Konkurents“ ja „Maksustamine“.

SIHTRÜHMAD

Juhendi peamine sihtrühm on praktikud, kelle ülesandeks on rakendada ettevõttes hoolsuskohustust. Arvestades OECD suunistes käsitletavat laia teemadevalikut ning hoolsuskohustuse funktsiooniülest olemust selle kohaldamisel ettevõtja eri tegevustele ja ärisuhtele, vastutavad hoolsuskohustuse rakendamise eest tõenäoliselt mitmed erinevad äriüksused, valdkonnad ja üksikisikuid. See juhend võib olla kasulik ka teistele osapooltele, näiteks valdkondlikele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, mis hõlbustavad koostööd hoolsuskohustuse tegevuste osas, samuti töötajatele, ametiühingutele ja töötajate esindajatele[footnoteRef:1] ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. [1: Selles juhendis kasutatakse mõisteid töötajate esindajad, ametiühingud ja enda valitud esindusorganisatsioonid vastavalt rahvusvahelistele tööstandarditele: ILO konventsioonid nr 87 (ühinemisvabadus), nr 98 (organiseerumisõigus ja kollektiivläbirääkimised) ja nr 135 (töötajate esindajad).]

STRUKTUUR

Juhendi algab OECD suuniste iga peatüki lühikokkuvõtetega. Seejärel antakse ülevaade hoolsuskohustusest, sealhulgas mõned peamised kontseptsioonid ja tunnusjooned, et lugejad mõistaksid hoolsuskohustuse lähenemisviisi, mida OECD suunistes soovitatakse.

Juhendi põhiosa kirjeldab samm-sammult hoolsuskohustuse täitmise protsessi ja tugimeetmeid, ehkki praktikas on hoolsuskohustuse täitmise protsess jooksev ja korduvate tegevustega (iteratiivne protsess) ning mitte tingimata järjestikune, kuna mitut etappi võidakse läbi viia samaaegselt, kasutades seejuures etappide tulemusi vastastikku. Iga etapi juures tutvustatakse praktilisi meetmeid, mis näitavad, kuidas saab tugimeetmeid ja hoolsuskohustuse protsessi rakendada või vajadusel muuta.

SISSEJUHATUS

Praktilised meetmed ei kujuta endast nn hoolsuskohustuse kontrollnimekirja, milles olevad tegevused tuleks ilmtingimata läbi viia. Kõik praktilised meetmed ei pruugi üldse igasse olukorda sobida. Samuti võivad ettevõtjad leida, et mõnes olukorras on kasulikum kohaldada teisi, täiendavaid meetmeid.

Juhendis viidatakse läbivalt täiendavatele hoolsuskohustuse selgitustele, nõuannetele ja näidetele. Need on esitatud küsimuste ja vastuste vormis ning seotud juhendi konkreetsete osadega.

SEOSED TEISTE PROTSESSIDE JA VAHENDITEGA

OECD sektoripõhised suunised vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks

OECD on välja töötanud sektoripõhised hoolsuskohustuse suunised mineraalide, põllumajanduse ning rõivaste ja jalatsite tarneahelate jaoks ning kaevandus- ja finantssektori hea tava dokumendid (vt OECD, 2016a; OECD, 2016b; OECD, 2016c; OECD, 2017a; ja OECD, 2017b). Need töötati välja tihedas koostöös valitsuste, ettevõtjate, ametiühingute ja kodanikuühiskonnaga. Sektoripõhistes suunistes sõnastatud lähenemisviisid on kooskõlas käesoleva juhendiga, kuid annavad konkreetsematele oludele või sektoritele kohandatud üksikasjalikumaid soovitusi. Käesoleva juhendi eesmärk ei ole asendada või muul viisil muuta, vaid pigem täiendada olemasolevaid sektoripõhiseid või temaatilisi OECD suuniseid vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks. Küsimuste tekkimisel peaksid ettevõtjad järgima suunist, mis on nende tegevuse, tarneahela või sektori jaoks kõige täpsemad ja asjakohasemad.

Muud OECD instrumendid

OECD suunistele viidatakse paljudes teistes OECD dokumentides, mis tugevdavad vastutustundliku ettevõtluse ja muude valdkondade omavahelisi seoseid, sealhulgas: G20/OECD ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted; riigiettevõtete üldjuhtimise suunised; ametlikult toetatava ekspordikrediidi ning keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse ühised lähenemisviisid; investeerimispoliitika raamistik; nõukogu soovitus riigihangete kohta; ja nõukogu soovitus välismaiste riigiametnike altkäemaksu andmise edasise tõkestamise kohta rahvusvahelistes äritehingutes (vt OECD, 2015a; OECD, 2015b; OECD, 2016d; OECD, 2015c; OECD, 2015d; ja OECD, 2009).

Muud mitmepoolsed protsessid ja instrumendid

Inimõiguste, sealhulgas töötajate inimõiguste osas on käesolev juhend püütud viia kooskõlla ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, ILO tööpõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, rahvusvahelistele ettevõtjatele mõeldud OECD suunistes viidatud ILO konventsioonide ja soovitustega ning ILO kolmepoolse deklaratsiooniga rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (vt ÜRO, 2011; ILO, 1998; ja ILO, 2017).

SISSEJUHATUS

PEATÜKID OECD SUUNISTEST

I.Mõisted ja põhimõtted

Suuniste esimeses peatükis esitatakse mõisted ja põhimõtted, mis loovad kõikidele järgmistes peatükkides esitatud soovitustele konteksti. Need mõisted ja põhimõtted (nt siseriikliku õiguse järgimine on ettevõtete esimene kohustus) moodustavad suuniste selgroo ja rõhutavad suuniste aluseks olevaid põhiideid.

II.Üldpõhimõtted

Üldpõhimõtteid käsitlev peatükk on suuniste esimene peatükk, mis sisaldab ettevõtjatele mõeldud konkreetseid soovitusi. Sellega määratletakse üldine toon ning kehtestatakse ühtsed aluspõhimõtted järgnevates peatükkides esitatavatele konkreetsetele soovitustele See sisaldab olulisi sätteid, nagu hoolsuskohustuse rakendamine, kahjulike mõjudega tegelemine, sidusrühmade kaasamine jmt.

III.Teabe avaldamine

Selge ja terviklik teave ettevõtja kohta on paljudele kasutajatele oluline. Selles peatükis kutsutakse ettevõtjaid tegutsema läbipaistval viisil ja vastama üldsuse üha kasvavale ja teadlikule nõudlusele teabe järele.

IV. Inimõigused

Ettevõtjad võivad avaldada mõju põhimõtteliselt kõigile rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustele. Seetõttu on oluline, et nad täidaksid oma kohustusi. See peatükk tugineb ÜRO raamistikule „Kaitsta, austada ja heastada” ning seda raamistikku rakendavate ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele.

V.Tööhõive ja töösuhted

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) pädevuses on kehtestada rahvusvahelisi tööstandardeid ja käsitleda nendega seotud küsimusi ning edendada põhiõiguste austamist töökohal, nagu on tunnustatud selle organisatsiooni 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis. Selles peatükis käsitletakse suuniste rolli rahvusvaheliste tööstandardite järgimisele kaasaaitamisel rahvusvaheliste ettevõtjate seas.

VI.Keskkond

Keskkonda käsitlevas peatükis antakse rahvusvahelistele ettevõtjatele soovitusi edendada oma keskkonnalast tegevust ja suurendada oma panust keskkonnakaitsesse parema ettevõttesisese juhtimise ja planeerimise abil. See kajastab üldiselt Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni osaks olevas tegevuskavas Agenda 21 esitatud põhimõtteid ja eesmärke.

SISSEJUHATUS

RAHVUSVAHELISTELE ETTEVÕTJATELE

VII.Võitlus altkäemaksu andmise, altkäemaksu andmisele õhutamise ja väljapressimise vastu

Altkäemaksu andmine ja korruptsioon kahjustavad demokraatlikke institutsioone ja äriühingute juhtimist. Ettevõtjatel on oluline roll nende tavade vastu võitlemisel. OECD koordineerib üleilmseid jõupingutusi, mille eesmärk on võrdsustada rahvusvahelisi konkurentsitingimusi, võideldes altkäemaksu kaotamise eest. Suuniste soovitused tuginevad ulatuslikul OECD poolt selles valdkonnas tehtud tööl.

VIII.Tarbijate huvid

Suunised kutsuvad ettevõtjaid üles juhinduma õiglastest äri-, turundus- ja reklaamitavadest ning tagama pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Tarbijate huve käsitleva peatüki koostamisel on aluseks võetud OECD tarbijapoliitika komitee ja finantsturgude komitee töö, samuti teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Kaubanduskoja, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töö.

IX.Teadus ja tehnoloogia

Selles peatükis tõdetakse, et rahvusvahelised ettevõtjad on piiriülese tehnoloogiasiirde peamised kanalid. Selle eesmärk on edendada tehnoloogiasiiret oma asukohariikidesse ja aidata kaasa nende innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele.

X. Konkurents

Selles peatükis rõhutatakse, kuivõrd tähtis on, et rahvusvahelised ettevõtjad järgiksid oma tegevuses kõiki kohaldatavaid konkurentsialaseid õigusnorme, võttes seejuures arvesse kõikide jurisdiktsioonide konkurentsiseadusi, kus nende tegevusel võib olla konkurentsi kahjustav mõju. Ettevõtjad peavad hoiduma konkurentsi kahjustavatest kokkulepetest, mis takistavad nii sise- kui ka rahvusvaheliste turgude tõhusat toimimist.

XI.Maksustamine

Suunised on esimene rahvusvaheline korporatiivse vastutuse instrument, mis hõlmab maksustamist, aidates kaasa ja tuginedes maksustamisalasele tööle, eelkõige OECD maksustamise mudellepingule ning arenenud ja arenguriikide vahelisele ÜRO topeltmaksustamise vältimise mudelkonventsioonile. See on oluline peatükk, mis hõlmab peamisi maksustamisalaseid soovitusi.

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE ÜLEVAADE


OECD suunised tunnustavad ja julgustavad ettevõtjate positiivset panust majanduslikku, keskkonnaalasesse ja sotsiaalsesse arengusse, ent samas tunnistavad ka seda, et äritegevus võib avaldada kahjulikku mõju töötajatele, inimõigustele, keskkonnale, altkäemaksu tõkestamisele, tarbijatele ja ettevõtte üldjuhtimisele. Hoolsuskohustus on protsess, mille rakendamine võimaldab ettevõtjatel tuvastada, ennetada ja leevendada neid tegelikke ja võimalikke kahjulikke mõjusid nende äritegevuses, tarneahelas ja muudes ärisuhetes ning nendega arvestada vastavalt OECD suunistes antud soovitustele. Efektiivselt toimivat hoolsuskohustust peab toetama vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete kaasamisega äritavadesse ja juhtimissüsteemidesse ning selle eesmärk on võimaldada ettevõtjatel heastada kahjulikke mõjusid, mida nad põhjustavad või mille tekkele kaasa aitavad. ► Vt joonis 1.

KAHJULIKUD MÕJUD JA RISK

Hoolsuskohustus puudutab tegelikke või potentsiaalseid kahjulikke mõjusid (riske), mis on seotud järgmiste OECD suunistes käsitletud teemadega: inimõigused, sealhulgas töötajad ja töösuhted; keskkond; altkäemaks ja korruptsioon; teabe avalikustamine ja tarbijate huvid (vastutustundliku ettevõtluse küsimused). OECD suunised annavad üksikasjalikud juhtnöörid selleks, kuidas toimida iga vastutustundlikku ettevõtlust puudutava küsimuse korral. Kahjuliku mõju tõenäosus suureneb olukorras, kus ettevõtja käitumine või tema tarneahelate või ärisuhetega seotud asjaolud ei ole kooskõlas OECD suunistes antud soovitustega. Kahjulike mõjude oht esineb siis, kui on olemas võimalus tegutseda OECD suunistes sisalduvate soovitustega vastuollu mineval viisil, kuna see hõlmab mõjusid, mis võivad ilmneda alles tulevikus. ► Vt lisa K1.

TEABEKAST 1. RISKI MÕISTE OECD SUUNISTES

Paljude ettevõtjate jaoks tähendab mõiste „risk“ peamiselt ettevõtte riske nagu finantsrisk, tururisk, tegevusrisk, mainerisk jne. Ettevõtjaid huvitab eelkõige nende positsioon turul võrreldes konkurentidega, nende maine ja ettevõtte pikaajaline eksisteerimine, mis tähendab, et riskide puhul näevad nad tavaliselt neid endid ohustavaid riske. Suunistes käsitletakse aga inimesi, keskkonda ja ühiskonda ohustavaid kahjulikke mõjusid, mida ettevõtjad põhjustavad või mille tekkimisele kaasa aitavad või millega nad on otseselt seotud. Teisisõnu on see väljapoole suunatud lähenemisviis riskidele.

Ettevõtjad saavad vastutustundliku ettevõtlusega seotud riske kindlaks määrata, otsides lahknevusi rahvusvahelistele ettevõtjatele mõeldud OECD suunistes antud soovituste ja nende tegevuse, tarneahelate või ärisuhetega seotud asjaolude vahel. Vt lisa K1


MIKS RAKENDADA HOOLSUSKOHUSTUST?

Mõned äritegevused, tooted või teenused on juba olemuselt riskantsed, kuna põhjustavad tõenäoliselt vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas kahjulikku mõju, aitavad sellele kaasa või on sellega otseselt seotud. Muus kontekstis ei pruugi äritegevus olla olemuselt riskantne, kuid asjaolud (nt õigusriigi küsimused, standardite jõustamata jätmine, ärisuhete toimimine) võivad põhjustada kahjulike mõjude riski. Hoolsuskohustus peaks aitama ettevõtjatel neid mõjusid ette näha ja neid ennetada või leevendada. Teatud juhtudel võib hoolsuskohustus aidata neil otsustada, kas jätkata tegevusi või ärisuhteid või viimase abinõuna need lõpetada, kuna kahjuliku mõju risk on liiga suur või ei ole leevendusmeetmed olnud edukad.

Kahjulike mõjude tõhus ennetamine ja leevendamine võib omakorda aidata ka ettevõtjal suurendada oma positiivset panust ühiskonda, parandada suhteid sidusrühmadega ja kaitsta oma mainet. Hoolsuskohustuse rakendamine võib aidata ettevõtjatel luua rohkem väärtust, sealhulgas: leida võimalusi kulude vähendamiseks; paremini mõista turge ja strateegilisi tarneallikaid; tugevdada ettevõttespetsiifiliste äri- ja tegevusriskide juhtimist; vähendada OECD suunistes käsitletud teemadega seotud juhtumite esinemise tõenäosust; vähendada kokkupuudet süsteemsete riskidega. Ettevõtja võib täita hoolsuskohustust ka selleks, et järgida paremini õigusalaseid nõudeid, mis puudutavad konkreetseid vastutustundliku ettevõtluse küsimusi nagu kohalik tööjõud, keskkond, ettevõtte üldjuhtimine, kriminaalõigus või altkäemaksuvastased seadused.

HOOLSUSKOHUSTUSE PÕHIALUSED

•Hoolsuskohustus on ennetav protsess.

Hoolsuskohustuse eesmärk on eelkõige ennetada kahjuliku mõju põhjustamist inimestele, keskkonnale ja ühiskonnale. Ettevõtja peab püüdma tagada, et tema tegevus, tooted või teenused ei põhjustaks kahjulikke mõjusid ega aitaks ärisuhete kaudu nende tekkele kaasa ega oleks nendega otseselt seotud. Kui kahjulikku mõju ei saa vältida, peaks hoolsuskohustuse rakendamine võimaldama ettevõtjatel seda leevendada ja vajadusel heastada ning selle kordumist ära hoida.

•Hoolsuskohustus hõlmab erinevaid protsesse ja eesmärke.

OECD suunistes viitab hoolsuskohustuse mõiste tihedalt seotud protsesside kompleksile, mis võimaldab kahjulikke mõjusid tuvastada, ennetada ja leevendada ning protsesside rakendamist ja tulemusi jälgida, samuti teavitada kahjulike mõjude haldamisest ettevõtja enda tegevustes, tarneahelates ja muudes ärisuhetes. Hoolsuskohustuse rakendamine peab olema ettevõtja otsuste tegemise ja riskijuhtimise lahutamatu osa. Rakendamisel võib lähtuda traditsioonilisest tehingupõhisest või "tunne teisi osapooli" (ingl. k. „know your counterparty”) hoolsuskohustuse protsessist (mis ise on siiski laiem mõiste). Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete integreerimine äritavadesse ja juhtimissüsteemidesse aitab ettevõtjal vältida kahjulike mõjude tekkimist vastutustundliku ettevõtluse valdkondades ning toetab hoolsuskohustuse nõuetekohast täitmist, kuna see aitab selgitada ettevõtte strateegiat, suurendada personali võimekust, tagada ressursside kättesaadavust ning edastada juhtkonnal selget sõnumit.


•Hoolsuskohustus on riskiga proportsionaalne ehk riskipõhine.

Hoolsuskohustus on riskipõhine. Meetmed, mida ettevõtja rakendab hoolsuskohustuse täitmiseks, peaksid olema kahjuliku mõju tõsiduse ja tõenäosusega proportsionaalsed. Kui kahjuliku mõju tõenäosus ja tõsidus on kõrge, peab hoolsuskohustuse ulatus olema suurem. Hoolsuskohustust tuleb vastutustundlikus ettevõtluses kohandada ka kahjuliku mõju laadile, näiteks inimõiguste, keskkonna või korruptsiooniga seotud hoolsuskohustus. See tähendab, et lähenemisviisid tuleb kohandada konkreetseid riske silmas pidades, ning tuleb arvestada sellega, kuidas need riskid mõjutavad erinevaid rühmi, näiteks soolise võrdõiguslikkuse aspekti rakendamine hoolsuskohustuse täitmisel. Vt lisa K2.

•Hoolsuskohustus võib hõlmata prioriseerimist (riskipõhine).

Kui kõiki tuvastatud mõjusid ei ole võimalik korraga käsitleda, peab ettevõtja seadma kahjulikud mõjud tähtsuse järjekorda, lähtudes nende tõsidusest ja tõenäosusest. Alles siis, kui kõige olulisemad mõjud on kindlaks tehtud ja nendega tegeletud, peaks ettevõtja asuma tegelema vähem oluliste mõjudega. Kui ettevõte põhjustab oma tegevuse käigus kahjulikku mõju või aitab selle tekkimisele kaasa, peab ta kõik tegevused, mis põhjustavad kahjulikku mõju või aitavad sellele kaasa, peatama ning tekitatud kahju heastama või tegema selle heastamiseks vajalikku koostööd. Prioriseerimine on jätkuv protsess ning mõnel juhul võivad tegevuse käigus tekkida uued kahjulikud mõjud, millega tuleks tegeleda enne, kui asutakse varem tuvastatud, kuid vähem olulisemate mõjudega tegelema. Inimõigustega seotud riskide prioriseerimisel on reageerimise tähtsuse määramisel peamine tegur potentsiaalse kahjuliku mõju tõsidus, näiteks juhul, kui viivitatud reageerimine muudaks mõju heastamatuks. ► Vt lisa K3-5.

•Hoolsuskohustus on dünaamiline protsess.

Hoolsuskohustuse protsess ei ole staatiline, vaid pidev, olukorrale reageeriv ja muutuv. See sisaldab tagasisidet, et ettevõtja saaks õppida sellest, mis töötas ja mis mitte. Ettevõtjad peaksid püüdma oma süsteeme ja protsesse järk-järgult täiustada, et vältida kahjulikke mõjusid või nendega arvestada. Hoolsuskohustuse protsessi abil peaks ettevõte suutma asjaolude muutumisel reageerida adekvaatselt oma riskiprofiili võimalikele muutustele (nt muutused riigi seadusandlikus raamistikus, sektoris ilmnevad riskid, uute toodete väljatöötamine või uute ärisuhete loomine).

•Hoolsuskohustusega ei kanta vastutust üle.

Iga ärisuhtes olev ettevõtja on omaette vastutav kahjulike mõjude tuvastamise ja käsitlemise eest. Hoolduskohustuse soovitused OECD suunistes ei ole ette nähtud vastutuse ülekandmiseks valitsustelt ettevõtjatele ega ettevõtjatelt, kes põhjustavad kahjulikke mõjusid või aitavad nende tekkele kaasa, ettevõtjatele, kes on ärisuhete kaudu kahjulike mõjudega otseselt seotud. Selle asemel soovitatakse suunistes igal ettevõtjal endal võtta vastutus kahjulike mõjude eest. Juhul kui mõjud on otseselt seotud ettevõtja tegevuse, toodete või teenustega, peaks ettevõtja püüdma võimaluse korral kasutada oma mõjuvõimu muudatuste tegemiseks, individuaalselt või teistega koostööd tehes.


•Hoolsuskohustus seondub vastutustundliku ettevõtluse rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega

OECD suunistes sisalduvad vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted ja standardid on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. Suunistes väidetakse, et ettevõtja esmane kohustus on järgida oma tegevuse ja/või alalise asukoha jurisdiktsioonis kehtivaid seaduseid. Hoolsuskohustus võib aidata ettevõtjal täita oma OECD suunistest tulenevaid juriidilisi kohustusi. Riikides, mille seadused ja määrused on OECD suuniste põhimõtete ja standarditega vastuolus, võib hoolsuskohustus aidata ettevõtjal täita OECD suuniseid võimalikult suures ulatuses, ilma et ta seejuures rikuks vastava riigi seadusi. Riiklikud seadused võivad mõnel juhul samuti nõuda ettevõtjalt konkreetsete vastutustundliku ettevõtluse küsimustega seotud meetmete kohaldamist (nt seadused, mis käsitlevad spetsiifilisi vastutustundliku ettevõtluse küsimusi nagu välisriigi ametnikele altkäemaksu andmine, kaasaegne orjus või konfliktsest ja kõrge riskiga piirkondadest pärit mineraalid).

•Hoolsuskohustus vastab ettevõtja olukorrale.

Hoolsuskohustuse olemust ja ulatust võivad mõjutada tegurid nagu ettevõtte suurus, tegevuse keskkond, ärimudel, positsioon tarneahelates ja toodete või teenuste laad. Suured ettevõtted, millel on lai tegevusala ja toote- või teenusevalik, võivad riskide tõhusaks tuvastamiseks ja juhtimiseks vajada formaalsemaid ja ulatuslikumaid süsteeme kui väiksemad, piiratud toote- ja teenusevalikuga ettevõtted. ► Vt lisa K6-7 ja tabel 4.

•Hoolsuskohustust saab kohandada ärisuhetega töötamise piirangutega toimetulemiseks.

Ettevõtjad võivad seista silmitsi praktiliste või õiguslike piirangutega, millest sõltub nende võimalus aidata kaasa kahjulike mõjude peatamisele, ennetamisele või leevendamisele oma ärisuhetes. Ettevõtjatel, eriti VKE-del, ei pruugi olla piisavalt turujõudu, et iseseisvalt oma ärisuhteid mõjutada. Ettevõtjad võivad üritada nende väljakutsetega hakkama saamiseks mõjutada ärisuhteid lepinguliste kokkulepete, eelkvalifikatsiooninõuete, hääletamisvolituste, litsentsi- või frantsiisilepingute kaudu ning ka ühiste jõupingutuste abil, et suurendada mõjuvõimu erialaühenduste või valdkondadevaheliste algatuste kaudu.

•Hoolsuskohustus hõlmab sidusrühmade kaasamist.

Sidusrühmad on isikud või rühmad, kellel huve võib ettevõtja tegevus mõjutada.[footnoteRef:2] Sidusrühmade kaasamisele on iseloomulik kahesuunaline teabevahetus. See tähendab asjakohase teabe õigeaegset jagamist arusaadavas ja juurdepääsetavas vormis, et sidusrühmad saaksid teha teadlikke otsuseid. Selleks, et kaasamine oleks konstruktiivne, peavad kõik osapooled tegutsema heas usus. Asjaomaste sidusrühmade konstruktiivne kaasamine on oluline kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel. Kui ettevõtja võib põhjustada kahjulikku mõju või on oht, et ta võib selle tekkele kaasa aidata (või on seda juba põhjustanud või sellele kaasa aidanud), on mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmade ja õiguste valdajate kaasamine eriti oluline. [2: Sidusrühmad on näiteks töötajad, töötajate esindajad, ametiühingute (sealhulgas ülemaailmsete ametiühingute) liikmed, kodanikuühiskonna organisatsioonid, investorid ning kutsetööstus ja ametiühingud.]


Sõltuvalt käsitletava kahjuliku mõju laadist, võib see hõlmata näiteks kohapealsetes hindamistes osalemist ja nende tulemuste jagamist, riskide vähendamise meetmete väljatöötamist, pidevat järelevalvet ja kaebuste esitamise mehhanismide kavandamist.[footnoteRef:3] [3: Lisas K8 on selgitatud sidusrühmade, mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmade ja õiguste valdajatega seotud mõisteid. Lisast K8-11 leiab rohkem teavet sidusrühmade kaasamise kohta.]

•Hoolsuskohustusega kaasneb pidev teabevahetus.

Hoolsuskohustuse protsesside, järelduste ja plaanide kohta teabe edastamine on osa hoolsuskohustuse protsessist. See võimaldab ettevõtjal suurendada oma tegevuse ja otsuste vastuvõtmise usaldusväärsust ning näidata üles head usku. Ettevõtja peab arvestama, kuidas ta tegeliku või potentsiaalse kahjuliku mõju kindlaks teeb ja sellele reageerib, ning vastavalt sellele ka teavet edastama. Teave peab olema kavandatud sihtgrupile (nt sidusrühmad, investorid, tarbijad jne) kättesaadav ja see peaks olema piisav, näitamaks ettevõtja asjakohast reageerimist kahjulikule mõjule. Teabevahetuses tuleb võtta arvesse ärisaladusi ja muid konkurentsi[footnoteRef:4] või turvalisusega seotud küsimusi. Kui soovitakse võimalikult ulatuslikku teabevahetust, ent samas tuleb arvestada konfidentsiaalsusega, võib kasu olla erinevatest strateegiatest. ► Vt lisa K47 [4: Konkurentsiprobleeme tuleb tõlgendada kohaldatavat konkurentsiõigust silmas pidades.]

TEABEKAST 2. KOOSTÖÖ HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISEL

Ettevõtjad saavad teha koostööd tööstuse või mitut majandusharu hõlmaval tasandil, aga ka asjaomaste sidusrühmadega kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel, kuid nad vastutavad alati selle eest, et hoolsuskohustust täidetaks tõhusalt. Näiteks võib teha koostööd teadmiste koondamiseks, mõjuvõimu suurendamiseks ja tõhusate meetmete laiendamiseks. Sektori koostöö eeliseks on sageli kulude jagamine ja kokkuhoid, mis on eriti kasulik VKE-dele. ► Vt lisa K12.

Ehkki paljudel juhtudel saavad ettevõtjad täita hoolsuskohustust konkurentsiseadusi rikkumata, peaksid ettevõtjad ja koostööalgatused, milles nad osalevad, tegutsema ennetavalt ning viima end kurssi oma jurisdiktsioonis kohaldatava konkurentsiõiguse küsimustega, et vältida tegevusi, mida võib pidada konkurentsiseaduse rikkumiseks. ► Vt lisa K13.

HOOLSUSKOHUSTUSE PROTSESS

HOOLSUSKOHUSTUSE PROTSESS

Võttes arvesse, et hoolsuskohustus peab olema proportsionaalne riskiga ja kooskõlas konkreetse ettevõtja olukorra ja kontekstiga, kirjeldab edasine osa järgmisi meetmeid: (1) kaasata vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted ettevõtja tavadesse ja juhtimissüsteemidesse; rakendada hoolsuskohustust, (2) tehes kindlaks tegelikud või potentsiaalsed kahjulikud mõjud vastutustundliku ettevõtluse valdkondadele, (3) peatades, ennetades või leevendades neid mõjusid; (4) jälgides hoolsuskohustuse rakendamist ja tulemusi, 5) edastades teavet selle kohta, kuidas mõju käsitletakse; ja (6) võimaldada vajaduse korral heastamist. ► Vt joonis 1.

Praktilised meetmed ei kujuta endast nn hoolsuskohustuse kontrollnimekirja, milles olevad tegevused tuleks ilmtingimata läbi viia. Kõik praktilised meetmed ei pruugi igasse olukorda sobida. Samuti võivad mõnes olukorras olla kasulikud täiendavad meetmed või rakendusmeetmed, mida käesolevas juhendis ei kirjeldata.

JOONIS 1. HOOLSUSKOHUSTUSE PROTSESS JA SEDA TOETAVAD MEETMED

1

KAASAKE VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕTTED

TAVADESSE JA JUHTIMISSÜSTEEMIDESSE

2

TUVASTAGE JA HINNAKE KAHJULIKKE MÕJUSID

TEGEVUSTES, TARNEAHELATES JA ÄRISUHETES

3

PEATAGE, ENNETAGE JA LEEVENDAGE

KAHJULIKKE MÕJUSID

4

JÄLGIGE

RAKENDAMIST JA TULEMUSI

5

TEAVITAGE

TUVASTAGE JA HINNAKE KAHJULIKKE MÕJUSID

6

RAKENDAGE HEASTAMISMEETMEID

VÕI TEHKE KOOSTÖÖD VASTAVALT VAJADUSELE

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕTETE INTEGREERIMINE ÄRITAVADESSE JA JUHTIMISSÜSTEEMIDESSE

1.1Töötage välja, võtke kasutusele ja levitage erinevaid vastutustundliku ettevõtluse tavasid, mis näitavad ettevõtja pühendumust OECD suunistes sisalduvatele põhimõtetele ja standarditele ning ettevõtja kavatsust rakendada hoolsuskohustust. Need põhimõtted peavad olema kohaldatavad nii ettevõtja enda tegevusele kui ka tarneahelale ja muudele ärisuhetele.

► Vaata lisa K14-15

PRAKTILISED MEETMED

a.Vaadake läbi ja ajakohastage kehtivad vastutustundliku ettevõtluse tavad (nt tööjõud, inimõigused, keskkond, avalikustamine, tarbijakaitse, juhtimine, altkäemaksuvastane võitlus ja korruptsioon), et viia need kooskõlla OECD suuniste põhimõtete ja standarditega.

b.Töötage ettevõtja riskihindamise tulemuste põhjal välja konkreetsed tavad ettevõtja kõige olulisemate riskide jaoks ning andke juhiseid spetsiifiliste protseduuride kohta, kuidas ettevõtja peaks nende riskidega tegelema. Kaaluge võimalust kaasata ettevõtja hoolsuskohustuse plaanid nendesse tavadesse.

c.Tehke ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse tavad avalikult kättesaadavaks, nt ettevõtja veebilehel, ettevõtte ruumides ja vajadusel kohalikes keeltes.

d.Edastage need tavad ettevõtja enda vastavatele töötajatele ja teistele töötajatele, nt personali juhendamise või koolituse ajal ning perioodiliselt, kui see on vajalik informeerituse säilitamiseks.

e.Uuendage ettevõtja tavasid, kuna ettevõtja tegevuse, tarneahela ja muude ärisuhetega seotud riskid tekivad uuesti ja arenevad.


1.2Püüdke kaasata ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse tavad ettevõtja järelevalveorganitesse. Kaasake ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse tavad juhtimissüsteemidesse, nii et seda rakendataks tavapärase äriprotsessi osana, võttes arvesse nende organite potentsiaalset sõltumatust, autonoomiat ja õiguslikku struktuuri, mis võib olla riiklike seaduste ja määrustega ette nähtud.

PRAKTILISED MEETMED

a.Määrake asjakohasele kõrgemale juhtkonnale vastutus hoolsuskohustuse järelevalve ja täitmise eest ning määratlege laiemalt juhatuse vastutus vastutustundliku ettevõtluse eest. ► Vt lisa K16

b.Määrake vastutus tavade rakendamise eest asjaomastes osakondades, pöörates erilist tähelepanu töötajatele, kelle tegevus ja otsused tõenäoliselt suurendavad või vähendavad riske. ► Vt lisa K16

c.Arendage või kohandage olemasolevat teabe- ja dokumentatsioonisüsteemi, et koguda teavet hoolsuskohustuse protsesside, vastavate otsuste tegemise ja reageerimise kohta.

d.Looge suhtluskanalid või kasutage olemasolevaid suhtluskanaleid kõrgema juhtkonna ja rakendusosakondade vahel, et jagada ja dokumenteerida teavet riskide ja otsuste tegemise kohta.

e.Julgustage meeskondi ja äriüksusi tegutsema kooskõlas ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse tavade asjakohaste aspektidega. Seda saaks teha näiteks funktsionaalsete rühmade või komiteede loomisega, et jagada teavet ja teha üheskoos otsuseid riskide kohta, ning äriüksuste kaasamisega, mis võivad mõjutada vastutustundliku ettevõtluse tavade järgimist otsuste tegemisel. ► Vt lisa K16.

f.Pakkuge töötajatele väljaõpet, et aidata neil mõista ja rakendada vastutustundliku ettevõtluse tavade asjakohaseid aspekte, ning tagage piisavad ressursid proportsionaalselt vajaliku hoolsuskohustuse ulatusega.

g.Töötage töötajate ja äriüksuste jaoks välja stiimulid, mis on kooskõlas ettevõtja vastutustundliku ettevõtluse tavadega.

h.Töötage välja või kohandage olemasolevad kaebuste esitamise protseduurid, mida töötajad saaksid kasutada küsimuste tõstatamiseks või kaebuste esitamiseks vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemadel (nt tööpraktikad, korruptsioon, ettevõtte juhtimine).

i.Töötage välja protsessid reageerimiseks või vajaduse korral heastamismeetmete rakendamiseks olukordades, kus vastutustundliku ettevõtluse tavasid ei järgita (nt täiendava teabe kogumise, võimekuse suurendamise või distsiplinaarmeetmete / sanktsioonide abil).


1.3Kaasake vastutustundliku ettevõtlusega seotud ootused ja tavad oma suhetesse tarnijatega ja muudesse ärisuhetesse. ► Vt lisa K18

PRAKTILISED MEETMED

a.Tutvustage vastutustundliku ettevõtluse tavade põhiaspekte tarnijatele ja teistele ettevõtjatele, kellega teil on ärisuhted.

b.Lisage vastutustundliku ettevõtlusega seotud tingimused ja ootused tarnija- või äripartneriga sõlmitud lepingutesse või muudesse kirjalike kokkulepete vormidesse.

c.Töötage välja ja rakendage tarnijatele ja muudele äripartneritele hoolsuskohustuse eelkvalifitseerimise protsesse, kohandades neid vajaduse korral konkreetse riski ja kontekstiga, et keskenduda vastutustundliku ettevõtluse küsimustele, mida peetakse äripartnerite ja nende tegevuse või tegevuspiirkonna jaoks oluliseks.

d.Tagage tarnijatele ja teistele ettevõtjatele, kellega teil on ärisuhe, piisavad ressursid ja väljaõpe, et nad mõistaksid ja kohaldaksid asjakohaseid vastutustundliku ettevõtluse tavasid ja rakendaksid hoolsuskohustust.

e.Püüdke mõista ja hallata ettevõtja äritegevusest tulenevaid tõkkeid, mis võivad takistada tarnijatel ja teistel äripartneritel rakendada vastutustundliku ettevõtluse tavasid, näiteks ettevõtja ostutavasid ja ärilisi stiimuleid.

ETTEVÕTJA TEGEVUSE, TOODETE VÕI TEENUSTEGA SEOTUD TEGELIKU JA POTENTSIAALSE KAHJULIKU MÕJU TUVASTAMINE JA HINDAMINE

2.1Viige läbi laiaulatuslik riskianalüüs, et selgitada välja kõik tõenäolisemad ja olulisemad vastutustundliku ettevõtlusega seotud riskid kõikides ärivaldkondades kõikide tegevuste ja suhete seas, sealhulgas tarneahelates. Asjakohased tegurid hõlmavad näiteks teavet valdkondlike, geograafiliste, toote- ja ettevõtja riskitegurite kohta, sealhulgas teadaolevad riskid, millega ettevõtja on kokku puutunud või tõenäoliselt puutub kokku. Riskianalüüs peaks aitama ettevõtjal edasise hindamise jaoks kõige olulisemad riskivaldkonnad tähtsuse järjekorda seada. Kui ettevõtja tegevus ei ole suuremahuline ja eriti väikese ettevõtja puhul, ei ole enne mõjude üksikasjaliku tuvastamise ja tähtsuse järjekorda seadmist vaja riskianalüüsi läbi viia.

PRAKTILISED MEETMED

a.Koostage põhjalik ülevaade ettevõtja tegevusvaldkondadest ja ärisuhete tüüpidest, et saada aru, millist teavet on vaja koguda.

b.Koguge teavet sektoriga (nt tooted ja nende tarneahelad, teenused ja muud tegevused) seotud kahjulike mõjude ja geograafia (nt juhtimine ja õigusriik, konfliktid, levinud inimõigused või kahjulikud keskkondlikud mõjud) kõrgete riskide või ettevõttespetsiifiliste riskifaktorite (nt teadaolevad korruptsiooni juhtumid, väärkäitumine, vastutustundliku ettevõtluse standardite rakendamine) kohta.► Vt lisa K20.

Allikad võivad sisaldada valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, töötajate esindajate ja ametiühingute, riiklike inimõiguste institutsioonide (NHRI), meedia või muude ekspertide aruandeid. ► Vt lisa K21-22.

c.Kui teabes esineb lünki, pidage nõu asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega.

d.Kaaluge teabe kogumist varajase hoiatamise süsteemide (nt vihjeliinide) ja kaebuste esitamise mehhanismide kaudu.

e.Tehke kindlaks kõige olulisemad vastutustundliku ettevõtluse riskialad ja prioriseerige need potentsiaalsete ja tegelike mõjude põhjalikuma hindamise alustamiseks.

f.Vaadake riskianalüüsi tulemused regulaarselt üle.

g.Uuendage riskianalüüsi uue teabega, kui ettevõte teeb olulisi muudatusi, näiteks alustab tegevust uues riigis või allhangib uuest riigist; töötab välja uue toote- või teenuseseeria, mis erineb oluliselt olemasolevatest; muudab toote või teenuse sisendeid; teeb ümberkorraldusi või astub uut tüüpi ärisuhetesse (nt ühinemised, omandamised, uued kliendid ja turud).


2.2Prioriteetsete tegevuste, tarnijate ja muude ärisuhete korduvate ja üha detailsemate hindamiste läbiviimisel kasutage eespool määratletud olulisi riskivaldkondi, et tuvastada ja hinnata vastutustundliku ettevõtluse tegelikku ja potentsiaalset kahjulikku mõju ► Vt lisa K23-28

PRAKTILISED MEETMED

a.Kaardistage ettevõtja tegevused, tarnijad ja muud ärisuhted, sealhulgas seotud tarneahelad, mis puudutavad prioriseeritud riski.

b.Koostage loetelu konkreetsetest vastutustundliku ettevõtluse standarditest, mida kohaldatakse hinnatavale riskile, ja lisage OECD suuniste, õigusaktide ning vastutustundliku ettevõtluse rahvusvaheliste ja valdkonnapõhiste raamistike vastavad sätted.

c.Kui see on asjakohane ja võimalik, hankige asjakohast teavet ärisuhete kohta, mis ulatuvad lepingulistest suhetest kaugemale (nt esmatarnijate alltöövõtjad). Looge iseseisvalt või koostöös teistega protsesse kaugete alltöövõtjate riskiprofiilide hindamiseks. Sealhulgas vaadake läbi olemasolevad hinnangud ja kaasake tarneahela keskmised operaatorid ja „kontrollpunktid“, et hinnata nende hoolsuskohustuse tavade vastavust käesolevale juhendile.

d.Hinnake prioriteetsete tegevuste, tarnijate või muude ärisuhetega seotud tegeliku ja potentsiaalse kahjuliku mõju olemust ja ulatust (millist vastutustundliku ettevõtluse aspekti see mõjutab ja kuidas, mõju ulatust jne). Võimaluse korral kasutage ettevõtja enda või kolmanda osapoole keskkonnamõjude hinnanguid (KMH), keskkonnamõjude ja sotsiaalsete mõjude hinnanguid (KSMH), inimõiguste mõjuhinnanguid, õigusalaseid aruandeid, korruptsioonivastaseid juhtimissüsteeme, (avalikke) auditidokumente, tööohutusauditeid ja muid asjakohaseid ettevõtte, valdkonna või sidusrühmade poolt läbi viidud ärisuhete hinnanguid (nt keskkonna-, tervise- ja ohutusauditid, aga ka sotsiaalsed auditid, korruptsioonivastase võitluse hindamised ja „tunne teisi osapooli“-protsessid).

e.Tehke kindlaks tegevused, mida ei saa asjakohase õigusliku ja institutsionaalse raamistiku piires piisaval tasemel läbi viia, et kaitsta kõigi seotud isikute ja ettevõtete õigusi.

f.Kaaluge enne kavandatud äritegevust (nt omandamine, saneerimine, uuele turule sisenemine, uue toote või teenuse väljatöötamine) vastutustundliku ettevõtlusega seotud riske ja hinnake, kuidas kavandatav tegevus ja sellega seotud ärisuhted võivad avaldada vastutustundliku ettevõtluse valdkondadele kahjulikku mõju.

g.Korrake mõjude hindamist regulaarselt vastavalt vajadusele: enne oluliste otsuste või ärimuudatuste (nt turule sisenemine, toote turule laskmine, tavade muutmine või ulatuslikud muudatused) tegemist tegutsemiskeskkonna muutustele (nt kasvavad ühiskondlikud pinged) reageerimiseks või valmisoleku tagamiseks ning regulaarselt kogu tegevuse või ärisuhte vältel.


h.Inimõigustega seotud kahjulike mõjude ja riskide kohta teabe kogumiseks pöörduge õiguste valdajate poole, nagu töötajad, töötajate esindajad ja ametiühingud, keda need tegelikult või potentsiaalselt mõjutavad. Seejuures arvestage sidusrühmade kaasamisel potentsiaalsete takistustega. Kui otsene konsulteerimine õiguste valdajatega pole võimalik, kaaluge mõistlikke alternatiive - konsulteerige usaldusväärsete ja sõltumatute ekspertide, näiteks inimõiguste kaitsjate, ametiühingute ja kodanikuühiskonna gruppidega. Konsulteerige õiguste valdajatega enne neid mõjutada võivate projektide või tegevuste alustamist või nende toimumise ajal (nt kohapealse hindamise abil). ► Vt lisa K8-11 ja K25.

i.Inimõigustega seotud mõju hindamisel pöörake erilist tähelepanu potentsiaalsetele kahjulikele mõjudele, mis ohustavad suurema haavatavuse ja tõrjutuse riskiga rühmadest või populatsioonidest pärit indiviide, ning riskidele, mis võivad meeste ja naiste puhul erinevalt avalduda.

j. Kontserni puhul, kuhu kuulub mitu äriüksust, toetage kohalikke üksusi nende endi hinnangute läbiviimisel.

2.3Hinnake ettevõtja seotust tuvastatud tegeliku või potentsiaalse kahjuliku mõjuga, et määrata sobivad meetmed (vt jaotised 3.1 ja 3.3). Hinnake eelkõige seda, kas ettevõtja põhjustas (võis põhjustada) kahjuliku mõju, kas ta on selle kahjuliku mõju tekkele kaasa aidanud (või võis sellele kaasa aidata) või kas kahjulik mõju on (või võib olla) otseselt seotud ettevõtja tegevuste, toodete või teenustega. ▶ Vt lisa K29–30.

PRAKTILISED MEETMED

a.Konsulteerige äripartnerite, teiste asjakohaste ettevõtjate ja muude sidusrühmadega.

b.Konsulteerige mõjutatud sidusrühmade ja õiguste valdajate või nende seaduslike esindajatega.

c.Vajadusel pöörduge asjakohaste sise- või välisekspertide poole.

d.Kui mõjutatud sidusrühmad või õiguste valdajad ei nõustu ettevõtja hinnanguga tema osaluse kohta tegeliku või potentsiaalse kahjuliku mõju tekitamise osas, tehke heas usus koostööd õiguspäraste mehhanismidega, mille eesmärk on aidata lahendada vaidlusi ja rakendada heastamismeetmeid. ▶ Vt lisa K51–52.


2.4Kasutades tegeliku ja potentsiaalse kahjuliku mõju kohta saadud teavet, seadke vastutustundliku ettevõtlusega seotud kõige olulisemad riskid ja mõjud vastavalt raskusele ja tõenäosusele tähtsuse järjekorda. Prioriseerimine on oluline, kui kõiki potentsiaalseid ja tegelikke kahjulikke mõjusid pole võimalik kohe heastada. Kui kõige olulisemad mõjud on kindlaks tehtud ja nendega tegeletud, peaks ettevõtja asuma tegelema vähem oluliste mõjudega. ► Vt lisa K3-5 ja K31.

PRAKTILISED MEETMED

a.Tehke kindlaks, milliste potentsiaalsete või tegelike mõjudega saab viivitamatult vähemalt mingil määral tegeleda (nt tarnijatega lepingutingimuste uuendamine; auditeerimistavade korrigeerimine, et keskenduda riskidele, mida varasemates auditites ei olnud võimalik tuvastada).

b.Esmajärjekorras määrake need tegevused, mis põhjustavad kahjulikke mõjusid vastutustundlikule ettevõtlusele või aitavad nende tekkele kaasa. See peab põhinema ettevõtja läbi viidud hindamisel oma osaluse kohta kahjulike mõjude tekkes, nagu kirjeldatud jaotises 2.3.

c.Kui mõju on seotud äripartneriga, hinnake seda, mil määral on äripartneril olemas sobivad tavad ja protsessid vastutustundliku ettevõtlusega seotud riskide tuvastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.

d.Kui ettevõtja või äripartnerite tegevuse, toodete või teenustega otseselt seotud tegelikke ja potentsiaalseid kahjulikke mõjusid pole võimalik käsitleda (või käsitleda neid kogu soovitud ulatuses), hinnake tuvastatud mõjude või riskide tõenäosust ja tõsidust, et mõista, milliseid mõjusid tuleks eelistada.

e.Prioriseerimise küsimustes konsulteerige äripartnerite, teiste asjakohaste ettevõtjatega ning mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmade ja õiguste valdajatega.

f.Vajadusel pöörduge asjakohaste sise- või välisekspertide poole.

KAHJULIKE MÕJUDE PEATAMINE, ENNETAMINE JA LEEVENDAMINE

3.1Peatage tegevused, mis põhjustavad kahjulikke mõjusid vastutustundlikule ettevõtlusele või aitavad nende tekkele kaasa. See peab põhinema ettevõtja läbi viidud hindamisel oma osaluse kohta kahjulike mõjude tekkes, nagu kirjeldatud jaotises 2.3. Potentsiaalsete (tulevaste) kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks töötage välja eesmärgipärased kavad ja rakendage neid. ► Vt lisa K32-33

PRAKTILISED MEETMED

a.Määrake juhtkonna vastutus kahjulikke mõjusid põhjustavate või sellele kaasa aitavate tegevuste peatamiseks ning tulevasi kahjulikke mõjusid põhjustavate või sellele kaasa aitavate tegevuste ennetamiseks.

b.Kui tegemist on keeruliste tegevustega või neid on operatiivsete, lepinguliste või juriidiliste kaalutluste tõttu raske peatada, koostage tegevuskava kahjulikke mõjusid põhjustavate või sellele kaasa aitavate tegevuste peatamiseks. Tegevuskava koostamisse tuleb kaasata ettevõttesisene juriidiline nõustaja, samuti mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmad ja õiguste valdajad.

c.Uuendage ettevõtte tavasid, et anda juhiseid, kuidas tulevikus kahjulikke mõjusid vältida ja nendega toime tulla ning tagada nende rakendamine.

d.Pakkuge töötajatele ja juhtkonnale sobivat väljaõpet.

e.Püüdke riskihindamise tulemustele tuginedes ajakohastada ja tugevdada juhtimissüsteeme, et andmeid paremini jälgida ja riskid enne kahjulike mõjude tekkimist tuvastada. ▶ Vt jaotist 1.2.

f.Sobivate meetmete väljatöötamiseks ja tegevuskava rakendamiseks kaasake mõjutatud ja potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmi ning õiguste valdajaid ning nende esindajaid ja konsulteerige nendega. ▶ Vt lisa K8-K11.

g.Kollektiivsete või kumulatiivsete mõjude (st ettevõtja on vaid üks mitmest kahjuliku mõju põhjustajatest) ja vajaduse korral püüdke teha koostööd teiste sidusrühmadega, et peatada mõjud ja ennetada nende kordumist või riskide realiseerumist, näiteks valdkondlike algatuste ja valitsuse abiga. ▶ Vt lisa teabekast 6.

h.Juhul kui ettevõtja aitab kaasa mõne teise osapoole põhjustatud kahjuliku mõju või riski tekkele, peab ettevõtja rakendama vajalikke meetmeid oma osaluse peatamiseks või vältimiseks, nagu eespool kirjeldatud. Samuti peab ta suurendama mõjuvõimu ja kasutama seda järelejäänud mõjude leevendamiseks võimalikult suures ulatuses. ▶ Vt jaotist 3.2 (c) (e) ja lisa K34.


3.2Töötage ettevõtja prioriteetidest lähtuvalt (vt jaotis 2.4) välja ja rakendage tegevuskavad vastutustundliku ettevõtlusega seotud tegelike või potentsiaalsete kahjulike mõjude vältimiseks või leevendamiseks, mis on ärisuhete kaudu otseselt seotud ettevõtja tegevuse, toodete või teenustega. Asjakohane reageerimine ärisuhetega seotud riskidele võib mõnikord sisaldada: ärisuhte jätkamist riskide leevendamisega seotud tegevuse ajal, ärisuhte ajutist peatamist riskide vähendamise eesmärgil või ärisuhte lõpetamist kas pärast ebaõnnestunud leevendamiskatseid või kui ettevõtja hinnangul on leevendamine teostamatu või on tegemist väga tõsise kahjuliku mõjuga. Taganemisotsuse korral peab arvestama võimalike sotsiaalsete ja majanduslike kahjulike mõjudega. Need tegevuskavad peaksid täpsustama ettevõtja võetud meetmeid ja ettevõtja ootusi tarnijatele, ostjatele ja teistele äripartneritele. ▶ Vt lisa K34–40.

PRAKTILISED MEETMED

a.Määrake vastutus nende tegevuskavade väljatöötamise, rakendamise ja jälgimise eest.

b.Toetage või tehke koostööd asjaomaste äripartneritega, et töötada välja sobivad tegevuskavad, mis aitaksid tuvastatud kahjulikke mõjusid vältida või leevendada mõistliku ja selgelt määratletud aja jooksul. Kasutage paranduste määratlemiseks ja mõõtmiseks kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid (mõnikord nimetatakse neid ka „parandusmeetmete kavadeks”). ▶ Vt lisa K38.

c.Kasutage võimalusel oma mõjuvõimu, et ärgitada äripartnereid vältima või leevendama kahjulikke mõjusid või riske. ► vt lisa K36 ja K40.

d.Kui ettevõtjal pole piisavalt mõjuvõimu, kaaluge võimalusi äripartnerite üle suurema mõjuvõimu saamiseks. Selleks võib näiteks kaasata tippjuhte või kasutada ärilisi stiimuleid. Võimaluse korral tehke koostööd teiste osapooltega, et omandada ja kasutada kollektiivset mõjuvõimu, näiteks koostööprojektide kaudu tööstusharu liitudega või valitsusega. ▶ Vt lisa K37.

e.Võimalike (tulevaste) kahjulike mõjude ennetamiseks ja tegelike mõjude käsitlemiseks püüdke saada uutes ja olemasolevates ärisuhetes rohkem mõjuvõimu, näiteks tavade või käitumisjuhendite, lepingute, kirjalike kokkulepete või turujõu abil.

▶ Vt jaotist II, 1.3; ja lisa K36.

f.Inimõigustega seotud mõjude korral julgustage kahjulikke mõjusid põhjustavaid või sellele kaasa aitavaid ettevõtjaid kaasama mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud õiguste valdajaid või nende esindajaid parandusmeetmete kavade väljatöötamisse ja rakendamisse.

► Vt lisa K8-K11


g.Toetage asjakohaseid tarnijaid ja muid äripartnereid kahjulike mõjude või riskide vältimisel või leevendamisel, pakkudes näiteks väljaõpet, uuendades ruume või tugevdades juhtimissüsteeme, eesmärgiga neid pidevalt parendada.

► Vt lisa K38.

h.Viimase võimalusena kaaluge tarnija või muu äripartneriga ärisuhte lõpetamist pärast seda, kui muud kasutatud vahendid tõsiste kahjulike mõjude vältimiseks või leevendamiseks on ebaõnnestunud; kui kahjulikud mõjud on pöördumatud; kui muutused ei ole tõenäolised; või kui on tuvastatud tõsised kahjulikud mõjud või riskid ning mõju põhjustav ettevõte ei võta viivitamata meetmeid nende vältimiseks või leevendamiseks. Ärisuhte lõpetamisel tuleb arvestada ka järgnevaga: kui oluline tarnija või äripartner ettevõtjale on; millised on ärisuhte jätkamise või lõpetamise õiguslikud tagajärjed, kuidas ärisuhte lõpetamine võib praktikas mõju tagajärgi muuta; millised on ärisuhte lõpetamise võimalikud sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. ▶ Vt lisa K39.

i.Kui ettevõtja otsustab ärisuhteid jätkata, peab ta olema valmis rakendama jätkuvaid riskide leevendamise meetmeid ja olema teadlik käimasoleva suhtega seotud maine-, finants- või õiguslikest riskidest.

j. Toetage selle riigi asjaomaseid asutusi, kus kahjulik toime ilmnes, näiteks kontrollide, jõustamise ja kohaldatavate seaduste ja määruste järgimise kaudu. ▶ Vt teabekast 6.

HOOLSUSKOHUSTUSE RAKENDAMISE JA TULEMUSTE JÄLGIMINE

4.1Jälgige ettevõtja hoolsuskohustuse tegevuste rakendamist ja tõhusust, st meetmete võtmist, mille eesmärk on kahjulike mõjude tuvastamine, ennetamine ja leevendamine ning vajadusel kahjulike mõjude heastamise toetamine, sealhulgas ärisuhete parandamine. Kasutage jälgimisest saadud õppetunde, et neid protsesse tulevikus paremaks muuta. ▶ Vt lisa K41-45.

PRAKTILISED MEETMED

a.Vaadelge ja jälgige ettevõtja enda kohustuste, tegevuste ja eesmärkide rakendamist ja tõhusust hoolsuskohustuse täitmisel, nt viies läbi perioodilisi ettevõttesiseseid või kolmandate isikute teostatavaid ülevaateid või auditeid saavutatud tulemuste kohta ning edastades tulemusi ettevõtte sees asjakohastel tasanditel.

b.Viige läbi perioodilisi ärisuhete hindamisi, et kontrollida, kas riskide leevendamise meetmeid on rakendatud, või tehke kindlaks, kas kahjulikke mõjusid on tegelikult suudetud ennetada või leevendada.

c.Inimõigustega seotud mõjude korral, mille ettevõtja põhjustas või võis põhjustada või millele ta kaasa aitas või võis kaasa aidata, püüdke konsulteerida ja kaasata mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud õiguste valdajaid, sealhulgas töötajaid, töötajate esindajaid ja ametiühinguid. ► Vt lisa K8-K11.

d.Soodustage sidusrühmade ja valdkondlike algatuste, milles ettevõtja osaleb, perioodilise ülevaatuse läbiviimist. See hõlmab algatuste kooskõlastatuse hindamist käesoleva juhendiga ja kuidas need lisavad ettevõttele lisaväärtust ning aitavad ettevõtjal tuvastada, vältida või leevendada selle äritegevusega seotud kahjulikke mõjusid, võttes arvesse nende algatuste sõltumatust. ▶ Vt lisa K12.

e.Tuvastage kahjulikud mõjud või riskid, mis võisid varasemas hoolsuskohustuse protsessis tähelepanuta jääda, ja lisage need tulevikus.

f.Integreerige tagasisidest saadud õppetunnid ettevõtte hoolsuskohustuse protsessi, et tulevikus seda protsessi ja selle tulemusi parandada. ► Vt lisa K44.

MÕJUDE HALDAMISEST TEAVITAMINE

5.1Edastage asjakohast teavet hoolsuskohustuse tavade, protsesside, tegeliku või potentsiaalse kahjuliku mõju tuvastamiseks ja käsitlemiseks läbiviidud tegevuste, sealhulgas nende tegevuste järelduste ja tulemuste kohta. ► Vt lisa K46-K47.

PRAKTILISED MEETMED

a.Avaldage asjakohast teavet hoolsuskohustuse protsesside kohta, arvestades seejuures ärisaladuste ja muude konkurentsi või andmekaitse eeskirjadega. Teavet saab esitada näiteks ettevõtja aastaaruannete, jätkusuutlikkuse või korporatiivse vastutuse aruannete või muude asjakohaste äriteabe vormide kaudu. Lisage avaldatavasse teabesse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted, teave meetmete kohta, mis on võetud vastutustundliku ettevõtluse integreerimiseks tavadesse ja juhtimissüsteemidesse, ettevõtja määratletud olulised riskivaldkonnad, tuvastatud, tähtsuse järjekorda seatud ja hinnatud olulised kahjulikud mõjud ja riskid ning prioriseerimise kriteeriumid, nende riskide vältimiseks või leevendamiseks võetud meetmed, sealhulgas võimaluse korral parandusmeetmete ja nende tulemuste hinnangulised tähtajad ja kriteeriumid, rakendamise ja tulemuste jälgimise meetmed ning ettevõttepoolne heastamine või koostöö.

b.Avaldage ülaltoodud teave hõlpsasti juurdepääsetaval ja asjakohasel viisil, nt ettevõtja veebilehel, ettevõtte ruumides ja kohalikes keeltes.

c.Inimõigustega seotud mõjude korral, mida ettevõtja põhjustab või mille tekkele kaasa aitab, olge valmis suhtlema mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud õiguste valdajatega õigeaegselt, kultuuritundlikult ja juurdepääsetaval viisil, edastades teavet, mis on nende jaoks eriti oluline, eriti kui vastava küsimuse on tõstatanud nemad ise või nende esindajad. ► Vt II osa jaotist 2.4 ja II osa jaotist 2.12.

VAJADUSEL HEASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE VÕI KOOSTÖÖ TEGEMINE

6.1Kui ettevõtja teeb kindlaks, et on põhjustanud tegelikku kahjulikku mõju või sellele kaasa aidanud, tuleb see mõju heastada või teha selle heastamiseks koostööd. ► Vt jaotis 2.3 ja lisa K48-K50

PRAKTILISED MEETMED

a.Püüdke taastada mõjutatud isikute olukord, kus nad oleksid, kui kahjulikku mõju ei oleks tekkinud (kui see on võimalik), ja tagage heastamine proportsionaalselt kahjuliku mõju tõsiduse ja ulatusega.

b.Järgige seadusi ja heastamise rahvusvahelisi juhiseid, kui need on olemas, ning kui sellised standardid või juhised puuduvad, kaaluge abinõusid, mis on võrreldavad sarnastel juhtudel antud juhistega.

Sobivate heastamisvahendite või nende kombinatsiooni tüüp sõltub kahjuliku mõju laadist ja ulatusest ning see võib hõlmata vabandusi, hüvitise maksmist või rehabiliteerimist (nt koondatud töötajate tööle ennistamine, ametiühingu tunnustamine kollektiivläbirääkimiste pidamiseks), rahaline või mitterahaline hüvitis (näiteks ohvrite jaoks hüvitusfondide loomine või tulevaste teavitus- ja haridusprogrammide loomine), karistavad sanktsioonid (näiteks õiguserikkumiste eest vastutavate töötajate vallandamine), meetmete rakendamine edaspidiste kahjulike mõjude ennetamiseks. ► Vt lisa K50.

c.Inimõigustega seotud mõjude korral pidage heastamisvahendite kindlaksmääramisel nõu mõjutatud õiguste valdajate ning nende esindajatega.

► Vt lisa K8-K11 ja K50

d.Hinnake nende isikute rahulolu taset, kes on esitanud kaebusi protsessi ja selle tulemuste kohta.

VAJADUSEL HEASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE VÕI KOOSTÖÖ TEGEMINE

6.2Vajaduse korral nähke ette seaduslikud heastamismehhanismid või tehke koostööd, mille kaudu mõjutatud sidusrühmad ja õiguste valdajad saavad esitada kaebusi ja nõuda, et nendega tegeletaks ettevõttes. Väidetava mõju käsitlemine õiguspärase heastamismehhanismi kaudu võib olla eriti kasulik olukordades, kus esineb eriarvamusi selle suhtes, kas ettevõtja on põhjustanud kahjulikke mõjusid või sellele kaasa aidanud (II osa, jaotis 2.3) või pakutavate heastamismeetmete laadi ja ulatuse suhtes ▶ Vt II osa jaotis 2.3 ja lisa K51-54.

PRAKTILISED MEETMED

a.Tehke heas usus koostööd kohtu- või kohtuväliste mehhanismidega. Näiteks kui konkreetne juhtum esitatakse riiklikule kontaktpunktile või algatuste kaudu, mis pakuvad muud tüüpi kaebuste esitamise mehhanisme, mis hõlmavad ettevõtja käitumist. Kui tegelik põhjustatud kahjulik mõju kujutab endast kriminaal- või haldusõiguserikkumist, võidakse ettevõtja suhtes kohaldada kriminaalvastutusele võtmist või halduskaristusi.

b.Looge operatiivtasandi kaebuste esitamise mehhanismid (Operational-Level Grievance Mechanisms - OLGM), näiteks töötajate ettevõttesiseste kaebuste esitamise mehhanismid või kolmandate isikute kaebuste esitamise süsteemid. See võib hõlmata kaebuste esitamise protsessi juurutamist, sealhulgas: heastamise ja kaebuste lahendamise tegevuskava; kaebuste lahendamise tähtajad; kaebustele reageerimise protsess, kui kokkuleppele ei jõuta või kui mõju on eriti tugev; OLGM-i volituste ulatuse määramine; konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega OLGM-ide sobivate vormide ning kultuuriliselt sobivate ja juurdepääsetavate kaebuste lahendamise võimaluste üle; personali ja ressursside tagamine OLGM-ile; ning OLGM-i toimivuse jälgimine ja järelevalve. Inimõigusi puudutava mõju osas viige OLGM-id kooskõlla õiguspärasuse, juurdepääsetavuse, ennustatavuse, võrdsuse, OECD suuniste, läbipaistvuse ja dialoogipõhise kaasamise põhikriteeriumidega.

c.Võtke ühendust töötajate esindajate ja ametiühingutega, et luua protsess, mille kaudu nad saavad ettevõtjale kaebusi esitada, näiteks kollektiivlepingutes või ülemaailmsetes raamlepingutes sätestatud kaebuste esitamise mehhanismide kaudu.

LISA

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE ÜLEVAATEGA SEOTUD KÜSIMUSED VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISE NÄITED JA SELGITUSED

Nende näidete ja seletuste eesmärk on illustreerida valikuliselt OECD vastutustundlikule ettevõtlusele kohaldatava hoolsuskohustuse suunise soovitusi.

Need ei kehtesta uusi ega täienda olemasolevaid hoolsuskohustuse täitmise soovitusi.

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE ÜLEVAATEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Hoolsuskohustus puudutab tegelikke või potentsiaalseid kahjulikke mõjusid (riske), mis on seotud järgmiste OECD suunistes käsitletud teemadega: inimõigused, sealhulgas töötajad ja töösuhted, keskkond, altkäemaks ja korruptsioon, teabe avalikustamine ja tarbijate huvid.

Vt I osa, Kahjulikud mõjud ja risk

K1. Millised on näited kahjulike mõjude kohta valdkondades, mida OECD suunised käsitlevad?

TABEL 2. KAHJULIKE MÕJUDE NÄITED OECD SUUNISTES KÄSITLETUD VALDKONDADES

TEEMA

KAHJULIKE MÕJUDE NÄITED 1

Teabe avaldamine2

•Olulise teabe avaldamata jätmine, mis puudutab ettevõtja finants- ja majandustulemusi, ettevõtja eesmärke, olulist osalust ja hääleõigust, juhatuse liikmete ja võtmeisikute tasustamispoliitikat, juhatuse liikmeid, seotud osapooltega tehtavaid tehinguid, prognoositavaid riskifaktoreid, töötajate ja muude oluliste sidusrühmade, juhtimisstruktuuride ja tavadega seotud küsimusi.

•Üldsusele ja töötajatele ei edastata piisavat, mõõdetavat ja kontrollitavat (vajaduse korral) ja õigeaegset teavet ettevõtja tegevuse võimaliku mõju kohta tervisele ja ohutusele.

Inimõigused

•Sunnitöö.3

•Diskrimineeriv tasustamine võrdse või võrdväärse väärtusega töö eest.

•Sooline vägivald või ahistamine, sealhulgas seksuaalne ahistamine.

•Kohapeal elavaid põlisrahvaid ei ole kindlaks tehtud ja neid ei ole nõuetekohaselt kaasatud seal, kus ettevõtja tegevus võib neid potentsiaalelt mõjutada.

•Osalemine repressioonides, mis on suunatud kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate vastu, kes räägivad projektide potentsiaalsetest või tegelikest inimõigustega seotud mõjudest, dokumenteerivad neid või toovad muul viisil esile.

•Puhtale veele juurdepääsu piiramine.



Tööhõive ja töösuhted

•Töötajate õigusi moodustada või liituda valitud ametiühingute või samalaadsete organisatsioonidega ei austata ning nende valitud ametiühinguid või sarnaseid esindusorganisatsioone ei tunnustata kollektiivläbirääkimistel.

(OECD, 2011, V peatüki jaotis 1.b)

•Ei suudeta pidada ei individuaalselt ega tööandjate ühenduste kaudu konstruktiivseid läbirääkimisi vastavate esindajatega, et töötingimustes kokkuleppele jõuda. (OECD, 2011, V peatüki jaotis 1.b)

•Lapstööjõu, sealhulgas selle halvimate vormide kasutamine.

(OECD, 2011, V peatüki jaotis 1.c)

•Töötajate töö- või kutsealane diskrimineerimine rassi, nahavärvuse, soo, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu või muu staatuse alusel.

(OECD, 2011, V peatüki jaotis 1.e)

•Ei suudeta kohandada masinaid, seadmeid, tööaega, töökorraldust ja tööprotsesse töötajate füüsilistele ja vaimsele võimetele. (OECD, 2011, V peatüki jaotis 1.e; ILO, 1981, nr 155 )

•Ei suudeta igal võimalusel asendada ohtlikke aineid kahjutute või vähem ohtlike ainetega. (ILO, 1988, nr.167)

•Töötajate ja nende perekondade põhivajadustele mittevastava töötasu maksmine. (OECD, 2011, V peatüki jaotis 4.b)

•Ähvardatakse kogu tegevusüksus või selle osa võõrandada, et takistada töötajaid ametiühingut moodustamast või selle liikmeks astumast. (OECD, 2011, V peatüki jaotis 7)

Keskkond

•Ökosüsteemi hävimine maa degradeerumise, veevarude ammendumise ja/või põliste metsade ja bioloogilise mitmekesisuse hävitamise tõttu.

•Toodete või teenuste bioloogiliste, keemiliste või füüsikaliste ohtude kõrge tase.

•Veesaaste (tekkinud nt heitvee ärajuhtimise tõttu ilma reovee asjakohase infrastruktuurita).



Altkäemaksu andmine, altkäemaksu andmisele õhutamine ja väljapressimine

•Riigiametnikele altkäemaksu andmine riigihankelepingute võitmiseks. Riigiametnikele altkäemaksu andmine soodsa maksustamise või muu sooduskohtlemise või konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu saamiseks.

•Riigiametnikele altkäemaksu andmine tollivormistuse saamiseks.

•Riigiametnikele altkäemaksu andmine volituste või lubade saamiseks.

•Toodete müümine riigiasutustele kõrgema hinnaga, et anda osa kasumist riigiametnikele.

•Riigiametnikele altkäemaksu andmine määruste või kontrollide eiramiseks või vältimiseks.

•Kingituste, einete ja meelelahutuse pakkumine neile, kellega ettevõtja äri teeb, ilma nõuetekohase kontrolli või dokumentideta.

•Äripartneritelt või riigiametnikelt kingituste vastuvõtmine ilma piisava kontrolli või dokumentideta.

Tarbijate huvid

•Kaubad ja teenused ei vasta kõigile kokkulepitud või seadusega kehtestatud tarbija tervist ja ohutust käsitlevatele standarditele, sealhulgas terviseohu hoiatuste ja ohutusteabe osas.

(OECD, 2011, VIII peatüki jaotis 1 ).

•Ei esitata täpset, kontrollitavat ja selget teavet, mis oleks piisav, et võimaldada tarbijatel teha teadlikke otsuseid, sealhulgas teave kaupade ja teenuste hindade ja vajaduse korral sisu, ohutu kasutamise, keskkonnaomaduste, hoolduse, ladustamise ja utiliseerimise kohta. (OECD, 2011, VIII peatüki jaotis 2)

•Teabe esitamine või väljajätmine või muu petlik, eksitav, petturlik või ebaõiglane tegevus.

(OECD, 2011, VIII peatüki jaotis 4)

1.See loetelu on illustratiivne ja ei ole lõplik. Kahjulikke mõjusid võib põhjustada või nende tekkele kaasa aidata ettevõtja või need võivad olla otseselt seotud ärisuhtega.

2.Kahjulike mõjude riski kontseptsiooni mõistmine võib olla eriti keeruline, kui seda rakendatakse OECD suuniste peatükile ”Teabe avalikustamine“ vastavalt, mis puudutab peamiselt võimalikku mõju ettevõtte juhtimisele, finantsturgudele, investoritele ja töötajatele. Seetõttu annavad OECD suunised põhimõtted ja standardid, mille suhtes saab tegevust võrrelda ja jälgida.

3.Inimõiguste ülddeklaratsioon, artiklid 4 ja 13; ILO deklaratsioon tööpõhimõtete ja õiguste kohta.


Hoolsuskohustust tuleb vastutustundlikus ettevõtluses kohandada ka kahjuliku mõju laadile, näiteks inimõiguste, keskkonna või korruptsiooniga seotud hoolsuskohustus. See tähendab, et lähenemisviisid tuleb kohandada konkreetseid riske silmas pidades, ning tuleb arvestada sellega, kuidas need riskid mõjutavad erinevaid rühmi, näiteks soolise võrdõiguslikkuse aspekti rakendamine hoolsuskohustuse täitmisel. Vt I osa Hoolsuskohustuse põhialused - Hoolsuskohustus on riskiga proportsionaalne ehk riskipõhine

K2.Kuidas saab ettevõtja integreerida soolise võrdõiguslikkuse küsimused oma hoolsuskohustusse?

Soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga rakendamine hoolsuskohustuse täitmisel tähendab seda, et mõeldakse läbi, kuidas tegelikud või potentsiaalsed kahjulikud mõjud võivad naiste puhul olla erinevad või ainult naistele omased.

NÄITEKS on oluline olla teadlik soolise võrdõiguslikkuse probleemidest ja naiste inimõigustest olukordades, kus naised võivad olla ebaproportsionaalselt mõjutatud:

•kontekstides, kus naised seisavad silmitsi raske diskrimineerimisega.

•kontekstides, kus ettevõtja tegevus mõjutab märkimisväärselt kohalikku majandust, keskkonda ning juurdepääsu maale ja elatisele.

•konflikti- ja konfliktijärgses piirkonnas.

•sektorites ja ülemaailmsetes tarneahelates, kus töötab palju naisi, näiteks rõivad, elektroonika, turism, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kodused tööd, põllumajandus ja värsked lõikelilled.

Lisaks hõlmab see vajaduse korral meetmete kohandamist, mida ettevõtjad rakendavad nende mõjude tuvastamiseks, ennetamiseks, leevendamiseks ja käsitlemiseks, et tagada nende tõhusus ja asjakohasus.

NÄITEKS

•Kogutakse ja hinnatakse soo järgi jaotatud andmeid ning tehakse kindlaks, kas ettevõtja tegevus mõjutab mehi ja naisi erinevalt.

•Sootundlike ja sugusid arvestavate praktikate ja kavade väljatöötamine, kavandamine ja hindamine tegelike ja potentsiaalsete kahjulike mõjude leevendamiseks ja käsitlemiseks.

•Kattuvate/kogunenud haavatavuste tuvastamine (nt põlisrahvusest, kirjaoskamatud, naistöötajad).

•Sootundlike hoiatussüsteemide arendamine ja rikkumisest teatajate kaitse.

•Naiste võrdse ja sisuka osalemise toetamine konsultatsioonides ja läbirääkimistel.

•Hinnatakse, kas naised saavad hüvitistest või muudest hüvitamise viisidest võrdselt kasu.


•Naiste nõustamine ilma meeste juuresolekuta ja naistele eraldi ruumi eraldamine, kus nad saavad arvamust avaldada ja teha ettepanekuid äriotsuste tegemiseks.

•Soospetsiifiliste suundumuste ja tegelike või võimalike kahjulike mõjude mustrite tuvastamine, mis on hoolsuskohustuse protsessides tähelepanuta jäetud.

•Hinnatakse, kas kaebuste esitamise mehhanismid on sootundlikud, ja arvestatakse tõketega, mis võivad takistada naisi neid mehhanisme kasutamast.

Hoolsuskohustus võib hõlmata prioriseerimist (riskipõhine) - Kui kõigi tuvastatud mõjude käsitlemine korraga pole teostatav, peaks ettevõtja seadma kahjulikud mõjud tähtsuse järjekorda, lähtudes nende tõsidusest ja tõenäosusest. ► Vt I osa, Hoolsuskohustuse põhialused - Hoolsuskohustus võib hõlmata prioriseerimist (riskipõhine)

K3.Kuidas saab ettevõtja teha otsuseid vastavalt prioriseerimisele?

Nagu juhendis märgitud, ei pruugi ettevõtjatel alati olla võimalik oma tegevuse ja ärisuhetega seotud kahjulikke mõjusid koheselt tuvastada ja neile reageerida. Sellega seoses selgitatakse OECD suunistes ka seda, et kui „ettevõtjatel on palju tarnijaid, julgustatakse neid kindlaks määrama üldised valdkonnad, kus kahjuliku mõju tekkimise risk on kõige suurem, ning seadma riskihindamise alusel tarnijad hoolsuskohustuse täitmise eesmärgil tähtsuse järjekorda" [footnoteRef:5]. Ettevõtjad vastutavad kõigi kahjulike mõjude kõrvaldamise eest, mida nad on põhjustanud või mille tekkele kaasa aidanud. [5: OECD (2011), Kommentaarid üldpõhimõtteid käsitleva peatüki kohta, lõik 16.]

Kahjuliku mõju olulisust mõistetakse kui tõenäosuse ja tõsiduse funktsiooni. Mõju tõsidust hinnatakse selle kaalukuse, ulatuse ja heastamatuse alusel.

Kaalukus viitab kahjuliku mõju tõsidusele.

Ulatus näitab mõju mastaapi, näiteks mõjutatud või tulevikus mõjutatud inimeste arv või keskkonnakahjustuse ulatus.

Heastamatus näitab mõjutatud isikute või keskkonna kahjuliku mõju eelse olukorra taastamise piiranguid.

Tõsidus ei ole absoluutne mõiste, vaid sõltub kontekstist. OECD suunistes käsitletud kahjulike mõjude kaalukuse, ulatuse ja heastamatuse näitajate näited on toodud tabelis 3. Need näitajad on illustratiivsed ja varieeruvad sõltuvalt ettevõtja tegevuse kontekstist.


TABEL 3. KAALUKUSE, ULATUSE JA HEASTAMATUSE NÄITAJATE NÄITED

KAHJULIK MÕJU

KAALUKUS

ULATUS

HEASTAMATUS

Keskkond

• Inimeste tervisele avalduva mõju ulatus

• Liikide koosluse muutuste ulatus

• Veekasutuse intensiivsus (% kogu saadaolevatest ressurssidest)

• Jäätmete ja keemiliste ainete tekitamise tase (tonnides;% tekkest)

•Mõju geograafiline ulatus

•Mõjutatud liikide arv

•Mil määral on loodusliku ala taastamine võimalik või teostatav

•Heastamiseks kuluv aeg

Korruptsioon

• Altkäemaksu summa

• Altkäemaksust põhjustatud inimkaotused või tõsised tervisekahjustused

• Altkäemaksu kriminaalne laad

• Altkäemaksu alusel tehtud otsuste tagajärjel turgudele, inimestele, keskkonnale ja ühiskonnale avaldatava mõju ulatus

• Altkäemaksu abil saadud kasumi suurus

•Altkäemaksu maksmise sagedus

• Altkäemaksu geograafiline levik

•Altkäemaksu võtvate ametnike, töötajate või esindajate arv ja/või tase

•Altkäemaksuga seotud tegevuste ulatus

•Kindlaksmääratavate rühmade arv, keda altkäemaksupõhised otsused mõjutavad

•Avalike vahendite kaotamise tõttu ühiskonnale tekitatud kahju ulatus

•Heastamatut kahjulikku mõju tekitavate tegevuste ulatus, mis viidi läbi ja said võimalikuks tänu altkäemaksule

Töö

•Töötajate tervisele või ohutusele avaldatava mõju ulatus

•Kas rikkumine puudutab põhiõigusi tööl

•Mõjutatud töötajate arv

•Süsteemse mõju ulatus (nt konkreetsele geograafilisele alale, tööstusele või allsektorile)

•Teatud rühmade (nt vähemused, naised jne) ebaproportsionaalselt suure mõjutatuse ulatus

•Mõju heastamise ulatus (nt hüvitamise, ennistamise jms kaudu)

•Kas vastava õiguse kasutamist on võimalik mõjutatud töötajate jaoks taastada

•Kui suurel määral töötajate hirmutamine ametiühingu moodustamise või sellega ühinemise pärast välistab töötajate õiguse esindatusele


TABEL 3. KAALUKUSE, ULATUSE JA HEASTAMATUSE NÄITAJATE NÄITED

KAHJULIK MÕJU

KAALUKUS

ULATUS

HEASTAMATUS

Inimõigused

Põhilistele eluvajadustele või -vabadustele (nt haridus, elatis jne) juurdepääsu piiramise ulatus

•Mõjutatud inimeste arv

•% tuvastatud mõjutatud inimrühmadest

•Mõju heastamise ulatus (nt hüvitamise, tagastamise jms kaudu)

•Kas vastava õiguse kasutamist on võimalik mõjutatud inimeste jaoks taastada

Teabe avaldamine

•Kui suures ulatuses on teabe ebapiisav või vale avaldamine oluline rikkumine

•Ebapiisava või vale teabe avalikustamise tagajärjel tehtud otsuste tagajärjed turgudele, inimestele, keskkonnale ja ühiskonnale avaldatava mõju ulatus

•Ebapiisava või vale teabe põhjal tehtud otsuste kaalukus

•Mõjutatud inimeste

(nt aktsionärid) arv

•Tuvastatavate rühmade arv, keda mõjutavad vale või ebapiisava avalikustamise põhjal tehtud otsused

Kui ebapiisava või vale teabe avalikustamine toob kaasa korvamatu rahalise kahju või heastamatu kahjuliku mõju

Tarbijate huvid

•Inimeste tervisele või ohutusele avalduva mõju ulatus

•Tarbijatele tekitatud rahalise kahju ulatus

•Mõjutatud tarbijate arv

•Tuvastatud mõjutatud tarbijarühmade arv

•% tuvastatud mõjutatud tarbijarühmadest

Mõju heastamise ulatus (nt hüvitamise, tagastamise jms kaudu)

OECD suunistes ei püüta kahjulike mõjude tõsidust mõõta või järjestada. Selleks, et mõju saaks pidada tõsiseks, ei pea see vastama rohkem kui ühele nimetatud kriteeriumidest (kaalukus, ulatus ja heastamatus). Kuid sageli on nii, et mida suurem on mõju kaalukus või ulatus, seda raskem on seda heastada.


See, kas kahjulike mõjude risk on kõige kõrgem, sõltub konkreetsest ettevõtjast, selle sektorist ja ärisuhetest. Mõnel juhul peab tuginema enda hinnangutele. Seetõttu võiksid ettevõtjad konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, kuidas oma tegevuspõhimõtteid vastutustundliku ettevõtluse tavade kaudu prioriseerida ja edastada. Prioriseerimise otsuste ja nende põhjuste avalik edastamine võib olla abiks usalduse suurendamisel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise suhtes. Mõnel juhul võib prioriseerimine tuleneda ka riiklikest õiguslikest kohustustest.

NÄITEKS kohustavad teatud riiklikud seadused teatud jurisdiktsioonis tegutsevaid ettevõtjaid täitma hoolsuskohustust, et vältida või käsitleda inimkaubanduse riski tarneahelas, või mineraalide hankimise riski, millega rahastatakse konflikte.

Ehkki ettevõtjad peaksid prioriseerima oma hoolsuskohustuse täitmist riskide olulisuse alusel, sõltuvad nende tuvastatud riskidele reageerimise võimalused juriidilistest ja praktilistest piirangutest, näiteks nende võimest muuta ärisuhete laadi ja sellest, kui oluline on vastav tarnija ettevõtja jaoks. ► Vt lisa K7 ja K34-K40.

K4.Millistes hoolsuskohustuse etappides on prioriseerimine asjakohane?

Prioriseerimine on vajalik siis, kui ettevõtjatel ei ole võimalik kõiki oma tegevuse ja ärisuhetega seotud kahjulikke mõjusid koheselt tuvastada ja neile reageerida. Oluliste riskide või mõjude prioriseerimine on asjakohane nii siis, kui ettevõtjad tuvastavad mõjusid, kui ka siis, kui nad soovivad mõjusid ennetada ja leevendada. Ennetamise ja leevendamise eesmärgiga prioriseeritud mõjud on ühtlasi need mõjud, mida tuleks jälgida, et tagada nende käsitlemine. ► Lisateavet selle kohta, kuidas saab prioriseerimist nendes etappides praktikas rakendada vt lisa K24, K31, K45.

K5.Mille poolest on inimõigustega seotud riskide prioriseerimine erinev teistest kahjulikest mõjudest?

Inimõigustega seotud mõjude prioriseerimist kajastavad suuniste II osa jaotises 2.4 toodud soovitused. OECD suunistes väidetakse, et inimõigustega seotud mõjude prioriseerimisel on tõsidus olulisem tegur kui tõenäosus. Seega, kui prioriseerimine on vajalik, peaksid ettevõtjad alustama kõige tõsisematest inimõigustega seotud kahjulikest mõjudest, andes aru, et reageerimisega viivitamine võib takistada mõjude heastamist.

NÄITEKS, kui potentsiaalne kahjulik mõju võib põhjustada inimkaotusi, võib selle esimesele kohale seada isegi siis, kui see on vähem tõenäoline (nt meetmete kehtestamine kahjude ja inimkaotuse ärahoidmiseks loodusõnnetuste korral elektrijaamas).

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE HOOLSUSKOHUSTUSE ÜLEVAATEGA SE

Documents

· Web viewMaksustamine Suunised on esimene rahvusvaheline korporatiivse vastutuse instrument, mis hõlmab maksustamist, aidates kaasa ja tuginedes maksustamisalasele tööle, eelkõige