Embed Size (px)
Citation preview
ORIENTEERUMISMÄNG LASTEAIA ÕUEALAL 5-6 AASTASTELE LASTELE
Eesmärk:Laps oskab orienteeruda oma lasteaia õuealal.Laps tunneb ja teab oma lasteaia õuealal kasvavaid puid ning põõsaid.Laps on saanud teadmisi Saaremaa vägilasest Suurest Tõllust ja tema naisest Piretist.
Vajalikud vahendid:Õuealal kasvavad puud: vaher, tamm, kask, kastan, mänd, kadakas, pärn, pihlakas,
kuusk; 2 x tamme lehte (punga või vilja), 2 x kase lehte (punga või vilja), 2 x
hobukastani lehte (punga või vilja), 2 x männi okast (okkaid) või vilja, 2 x kadaka okast
(okkad) või vilja, 4 x pärna lehte (punga või vilja), 2 x pihlaka lehte (punga või vilja), 2
x kuuse okast (okkad) või vilja; Suure Tõllu ja Pireti kostüüm, tamme-, kase-, kastani-,
männi-, kadaka-, pärna-, pihlaka-, kuusehaldja kostüüm; paber, pintsel, värvid, veetops,
pesunäpid; kaks komplekti kolme erineva lehtpuu (n kask, vaher, kastan) tunnuste
pildid: puude välimus, pungad, lehed, viljad; kastanimunad või kivid, 11 riidest kotikest,
nöörijupid; männikäbid, pulgad; tekid, kile vms, mida saab asetada murule, kus peal
saavad lapsed pikali olla sõnakaardid, kaamera; luubid, erinevad puud õuealal;
võlukepike; pildid erinevate puuliikidega: lehed, okkad ja viljad, korv,
kinnitusvahendid.
Reeglid:Ajakavast peetakse kinni.
Mängu käik:Lapsed kogunevad vahtra puu juurde, kus Suur Tõll ja Piret tutvustavad vahtrapuud ja annavad edasised juhised mängu jätkamiseks.
Iga puu juures ootab lapsi vastava puu haldjas (õpetaja), kes tutvustab puud või põõsast ja viib läbi ettevalmistatud tegevuse.
Peale tegevuse lõppu saavad lapsed selle puu või põõsa lehe/ okka (punga või vilja), kuhu tuleb vastavalt ajakavale suunduda.
Kuuse ja pärna juures kinnistatakse laste teadmisi lasteaia õuealal kasvavatest puudest ja põõsastest.
Orienteerumismäng lõpeb folkloorse etendusega „Suur Tõll“.
Ajakava Rühm,tegevusPuu
I rühmkell
II rühmkell
Tegevus
Vaher 09.45 09.45 Sissejuhatus Tamm 10.00 11.30 Kunstitegevus (kunst)Kask 10.15 10.00 Teatevõistlus (liikumine)Kastan 10.30 10.15 Matemaatika (matemaatika)Mänd 10.45 10.30 Laulumäng (muusika)Kadakas 11.00 10.45 Tähemöll (keel ja kõne)Pärn 11.15 11.00 Uurimine (mina ja keskkond)Pihlakas 11.30 11.15 Fantaasiamäng (mäng)Kuusk 11.45 12.00 Kokkuvõte Pärn 12.00 11.45 Kokkuvõte Etendus 12.15 12.15 Suur Tõll
VAHER(Acer platanoides)
Vahtra tunneme ära tema lehe järgi. See on viiehõlmaline nagu inimese käsi
viiesõrmeline. Lehed on veel ka pikalt teritunud tipu ja tömpide sisselõigetega. Vaher
on enamasti ümara võraga puu ja võib kasvada kuni 30 m kõrguseks. Vahtra eluiga
ulatub keskmiselt 150 aastani. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik vaher (parkides,
puiesteedel, haljasaladel). Vaher on väärtuslik pillipuu- kitarri ja viiuli valmistamisel.
Vahtralt saame mahla ja seda juba märtsikuus. Vahtrast saadud mahl viiakse
aurutamisele, kus temast valmib pruunikas siirup. Siirupist saadakse suhkur.
Vaher on õigupoolest ainuke puu maailmas, mille leht ehib mingi maa riigilippu. Mis
maa see on? (KANADA).
Vahtraleht on kirevaim puulehtedest ja sügisel viimased allalangejad. Igal sügisel
värvuvad vahtrad isemoodi, see oleneb ilmadest. Päikeseküllane sügis on värvide
segamiseks soodsaim. Vahtralehtede noppimine on suisa üldrahvalik. Vahtralehtedele
jäävad rippuma propelleri moodi viljad. Lastele on neid kombeks otsast lõhestada ja
nina otsa kleepida. Nii saab pikka nina teha.
MÕISTATUSED: Talvel paljas, suvel haljas? (lehtpuu)
Suvel viht, talvel luud? (lehtpuu)
Kas sa seda puud nüüd tead, millel küünlaõied peal ja ka pallid toredad, okkalised, karedad? (kastan)
Selle puu pealt teise nina endale võid võtta sina? (vaher)
Suur Tõll ja Piret annavad esimesele rühmale tamme lehe (punga või vilja) ja teisele rühmale kase lehe (punga või vilja). Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
VAHER
(LeMill: tiinamaeots)
Pildid
1. 2. 3. 4.
5. 6.
1 - võrsed; 2 - punakaspruun pung; 3 - õitsev võrse; 4 - kaksiktiibvili; 6 - hõlmade vaheline väljalõige lai, ümar; 6- lehed (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
TAMM(Quercus robur)
Eesmärk:
Lapsel on teadmised tammest (leht, vili, tüvi).
Laps oskab maalides kujutada tamme.
Vajalikud vahendid:
paber, pintsel, värvid, veetops, pesunäpid, tammehaldja kostüüm.
Tegevuse käik:
Õues kasvavad puud need paistavad kaugele. Koduõue puudest tekib kodutunne ja
lasteaed on lastele nagu teine kodu. Puud on meist suuremad. Nende ladvad kõiguvad
kõrgel meie peade kohal. Puud on meist vanemad. Mõned neist elavad mitmesaja aasta
vanuseks. Meie saame näha ainult lühikest aega nende pikast elust. Puud kasvasid siin
maal ammu enne, kui ükski inimene siia jõudis. Meie oleme nende külalised, sest meie
tulime siia hiljem.
Puud saavad väga hästi ilma meieta elada, meie ilma puudeta ei saa. Puud võtavad meid
oma varju, nad kaitsevad ja soojendavad meid. Mets on vaese mehe kasukas- ütleb
vanarahvas.
Ei ole olemas kahte ühesugust puud. Igal puul on oma kasvamislugu.
Põline koduõue puu on TAMM. Tamm on puude kuningas. Ka meie lasteaia õues
kasvab Tamm. Ta võib kasvada hiigelpuuks ja elada tuhandeaastaseks. Vanal tammel
on tugev ja jässakas tüvi ja jändrikud oksad. Tammel on ilusad lehed ja vahvad tõrud.
Tõrudest kasvavad uued tammed.
Tammed on meie jaoks igavesed ja lapsed kui teie juba vanad olete, siis seisab meie
tamm ikka õues omal kohal. Tamm on püha puu, tammest on juttu paljudes
muinaslugudes. Tammeokstest punutakse võidupärgi.
Tamm on kõige tugevam puu. Tammepuud kasutati laevade, majade, veskite, vankrite,
põrandate ja teiste eriti tugevate ja ilusate asjade meisterdamisel. Tamm on kodule iluks
ja kaitseks.
Lapsed vaatame nüüd pilti tammest ja tõrudest ja vaatleme nüüd oma aias kasvavat
tamme, mis on alles noor ja väike. Seda tamme me peame hoolikalt kaitsma ja hoidma,
et temast kasvaks suur ja tugev puu.
Jagame teile paberid, pintsli ja värvid. Nüüd iga üks maalib oma puude kuninga –
Tamme.
Joonistuste näitus lasteaia õuealal
Tamme haldjas annab esimesele rühmale kase lehe (punga või vilja) ja teisele rühmale pärna lehe (punga või vilja). Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
TAMM
(LeMill: tiinamaeots)
HARILIK TAMM
Pildid
1. 2. 3. 4.
5.
1 - võrsed; 2 - rohkete külgpungadega ümbritsetud ladvapung; 3 - rippuvates urbades
isasõied; 4 - äraspidimunajad hõlmised ümarate hõlmatippudega lihtlehed; 5 –
tammetõrud (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
ARUKASK (Betula pendula)
Arukask on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Kuulata korraks, kuidas kaselehed kohisevad. Emasurvad moodustuvad kevadel, isasurvad tekivad juba sügisel ja on poole pikemad. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.
Puidust tehakse vineeri, suuski, samuti sobib see hästi kütteks. Omapärane materjal on veel kasetoht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid. Lehed on heaks lisatoiduks kitsedele. Saunas on hea kasevihaga vihelda. Kogu saun on head kaselõhna täis. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi.
(LeMill: tiinamaeots)
(http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html)
Pildid
1. 2. 3.
4. 5.
1 - võrsed; 2 - võrsel heledad vahatäpikesed, munajad, pruunid pungad; 3 - isas- ja emasurbadega võrse; 4 - rombjad lehed; 5 - kahelisaagjas leheserv (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.html).
MÄNG
TEATEVÕISTLUS (Autor: Ene Vahter)
Eesmärk:Laps oskab eristada kasele iseloomulikke tunnuseid.Arendada meeskonnas töötamise oskust.
Vajalikud vahendid:Igale meeskonnale kolme erineva lehtpuu (n kask, vaher, kastan) tunnuste pildid: puude välimus, pungad, lehed, viljad, kasehaldja kostüüm.
Reeglid:Ülesande lahendamist ei tohi alustada enne, kui kõik meeskonnaliikmed on sihtpunkti jõudnud.Järgmine meeskond saab liikuma hakata peale eelmise meeskonna viimase liikme teate üleandmist.
Mängu käik:Lastele tutvustatakse äratundmiseks mõeldud puud.
Lapsed jaotatakse võistkondadeks. Igas võistkonnas moodustatakse neli kahe kuni neljaliikmelised meeskonnad. Igal meeskonnal on oma ülesanne, mida tuleb sihtpunktis lahendada. Kogu liikumine toimub teatejooksu põhimõttel.
- Esimene meeskond peab ära tundma kolme erineva puu hulgast otsitava puu.- Teine meeskond peab ära tundma kolme erineva puu pungade hulgast otsitava puu
pungad ja asetama need otsitava puu juurde.- Kolmas meeskond peab ära tundma kolme erineva puu lehtede hulgast otsitava puu
lehed ja asetama need otsitava puu juurde.- Neljas meeskond peab ära tundma kolme erineva puu viljade hulgast otsitava puu
viljad ja asetama need otsitava puu juurde.
Võidab võistkond, kes esimesena ülesande lahendas ja teatejooksu lõpetas.
Peale teatevõistluse lõppu lähevad lapsed puu juurde, kallistavad ja paitavad puud, panevad kõrva puu juurde ning kuulavad puud. Puu sosistab igale lapsele v meeskonnale v võistkonnale, kuidas ülesannete lahendamine läks. Lapsed tänavad puud.
Kase haldjas annab esimesele rühmale kastani lehe (punga või vilja) ja teisele rühmale kastani lehe (punga või vilja). Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
HARILIK HOBUKASTAN (Aesculus hippocastanum)
Kastanje, taanipuu, okasõunapuu
Kastanit ei sööda.
Kastanid on sama mõrud
nagu väiksed tammetõrud.
Seest on täitsa toored nad,
on ju alles noored nad.
Kastanit ei sööda ju
nagu mõnda ploomi.
Temast hoopis tehakse
väikseid mänguloomi.
Hobukastan ei olegi päris meie maa puu. Ta on meile toodud soojematest
maadest. Hobukastan on rohkem linnapuu kui metsapuu. Hobukastani seemneid
kutsub rahvas kastani-munadeks. Ühelgi Eestis kasvaval taimel pole nii raskeid
seemneid kui hobukastanil. Kastanimunade ümber on roheline ogadega koor. Tasub
meeles pidada, et see on mürgine ja hammastega selle kallale minna ei maksa.
Lisaks kopsakatele seemnetele on hobukastanil ka suured uhked õisikud. Eemalt
paistavad ta õied nagu valged tõrvikud või nagu suured küünlad.
Lähemalt vaadates näeme õies ka punast ja kollast värvi. Oma nime on puu
saanud sellest, et tema vilju (kastanimune) anti hobustele köha raviks. Inimeste
köha raviks nad ei kõlba, kuna kastanimunad on mürgised.
Mõista, mõista, mis see on...
Pesa maas ja rohelised okkalised õunad taevas? (Hobukastan)
1. Mille järgi teie, lapsed, hobukastani ära tunnete?
2. Mis kasvab kastanimunast? (Hobukastan)
3. Kui suured ja millised on hobukastani lehed? (Laps võib näidata käte ja sõrmedega.
Lehed on 20-30 cm pikad, 5-7 väiksema lehekese ja pika rootsuga).
4. Millele sarnanevad hobukastani õisikud? (Nagu valged tõrvikud.)
5. Kuidas on hobukastan saanud oma nime? (Kastanimunadega raviti hobuste köha).
MÄNG
Eesmärgid: Laps oskab kompimise teel teha kindlaks esemete arvu kotis. Laps oskab
arvutada 12 piires. Laps oskab jäljendada numbreid 1-12.
Vanus: 6-7
Osalejate arv: kogu rühm
Vahendid: kastanimunad või kivid, 11 riidest kotikest, nöörijupid
Mängu käik: Lapsed moodustavad paarid. Seejärel leiab iga paar endale hobukastani
alt kaks riidest kotikest kastanimunadega/ kividega. Iga paar peab kompimise teel
kindlaks tegema kastanimunade/ kivide arvu kottides ja kahe koti kastanid kokku
liitma.
Näiteks: X kotikeses oli 4 kastanimuna, Y kotikeses 2 kastanimuna
Kokku on lastel 4+ 2= 6 kastanimuna.
Vastuse jäljendab iga paar murule nöörijupi abil.
Vastavalt laste arvutamisoskusele võib kottides ka pisut rohkem kastaneid olla.
(Jean-Denis Godet)
Kastani haldjas annab esimesele rühmale männi okka või vilja ja teisele rühmale männi okka või vilja. Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
HOBUKASTAN
(LeMill: MTÜ Hared)
1. 2. 3. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm)
4. 5.
1 - võrsed; 2 - võrsel rohked lõved, pung munajaskooniline, tugevasti kleepuv; 3 - sõrmjad liitlehed ; 4 - õied; 5 - viljad (LeMill: rita oun).
MÄND
Eesmärk:Läbi laulumängu ja looduslikest materjalidest (kraapsupill käbist) pillidel mängu kinnistuvad teadmised männipuust.
Vajalikud vahendid:Männikäbid, pulgad.
Mängu käik:Võimalik on eelnevalt muusikategevustes õppida loodusrajal olevatest objektidest laule ja siis loodusrajal liikudes neid laulda.
NÄIDE (Mikussaar 2003: 185): Laul „Männid“Tekst: Ott ArderViis: Helve Mikussaar
:,:Männid on kõverad, männid on sirged, männid on madalad, männid on kõrged..:,: :,:Männipuu viljaks on teadagi käbi, Potsti, ja ongi mu lauluke läbi.:,: (juurde sooritada sõnadega sobivaid liigutusi)
Samas on väga põnev kohapeal laululoominguga tegeleda, mõeldes üheskoos välja lihtsaid järellaulmise laule.
HARILIK MÄND(Pinus sylvestris)hong, pedajas, pettai
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui laiuti tüvest väga kaugele.
Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Merevaik on ammuelanud puude kivistunud vaik, millest tehakse ehteid. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html)
Männi haldjas annab esimesele rühmale kadaka okka (okkad) või vilja ja teisele rühmale kadaka okka (okkad) või vilja. Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
HARILIK MÄND
(LeMill: Tiina Maeots)
Pildid
1. 2. 3. 4.
5.
1 - isasõitega võrse; 2 - sinakashallid okkad kahekaupa, helepruun võrse; 3 - veel avanemata käbi; 4 - avanenud käbi; 5 - seemned, tangjalt kinnituv tiib (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
HARILIK KADAKAS
(Juniperus communis)
Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad
tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa
teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest
tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi.
Et vältida haigestumist, soovitatakse iga päev süüa mõni kadakamari.
Kadakal on okkad kolmekaupa ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad
märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Me võime korraga ühel
puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad
kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim.
Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi.
(http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html)
1.
2.
3.
4.
1 - võrse; 2 - okkad lähivaates; 3 - võrse kahe aasta käbidega; 4 - vorm „Stricta“ (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_kadakas.html)
KADAKAD (Ott Arder)
Kadakail käharail karused kuued,
kuued neil karused, mõrud neil marjad.
Kivises pinnases jändrik on juur.
Väikesed põõsad, kuid sitkus on suur.
„TÄHE MÖLL“
Eesmärk: lapsed oskavad oma kehaga kujutada tähti
Vahendid: tekid, kile vms., mida saab asetada murule, kus peal saavad lapsed pikali
olla; sõnakaardid, kaamera.
Mängu käik: õpetaja näitab lastele sõnakaarti, kus on peal kuu ja aastaaja nimetus.
Lapsed moodustavad üheskoos oma kehadega kokku sõna. Punktis olev õpetaja
jäädvustab selle kaameraga.
Kadaka haldjas annab esimesele rühmale pärna lehe (punga või vilja) ja teisele rühmale
pärna lehe (punga või vilja). Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile
vastava puu.
PÄRN(Tilia cordata)
Pärn on üks väga suur ja tore puu. Kõik tema olemine on hell ja mahe. Pärna koor on
peenikene ja painduv nagu lina, tema südamekujulised laiad lehed on pehmed. Pärnapuu
õied on täis mett ning lõhna ja tema latv kahiseb nagu vaikne lehekuu õhtu. Pärnal on
hoopis teine loomus kui näiteks tammel, kelle koor on kare, kelle lehed kõvemad, kelle
oksad orgilised ja kelle puu on kõva.
Pärn õitseb kesksuvel ja õitseaeg kestab kaks nädalat. Väga paljud on kindlasti joonud
pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. Tema õitest saavad mesilased väga
palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi. Huvitav on õite kõrval ka
pärna koor, millest valmistati varem viiske. Temast on väga hea nööri ja köisi punuda,
selleks peab aga kahjuks noore puu ära koorima, nii et parem on mitte proovida.
MÄNG
Eesmärgid: Laps oskab kasutada luupi puukoore, -lehe, -oksa, õie uurimiseks. Laps
oskab kirjeldada vaadeldavat puud.
Vanus: 6-7
Osalejate arv: kogu rühm
Vahendid: luubid, erinevad puud õuealal
Mängu käik: Iga laps leiab endale vaadeldava puu alt luubi. Koos õpetajaga arutletakse
selle üle, mida luubiga teha saab ning seejärel saavad lapsed oma luupidega
uurida/vaadelda puukoort, -lehte, -oksa, õit ja puu ümber olevat muru, kus pesitsevad ja
elavad erinevad putukad. Peale vaatlemist/uurimist on laste ülesandeks nähtut kirjeldada
õpetaja poolt esitatud suunavate küsimuste abil.
Pärna haldjas annab esimesele rühmale pihlaka lehe (punga või vilja) ja teisele pihlaka hobukastani lehe (punga või vilja). Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
PÄRN
(LeMill: MTÜ Hared)
Pildid
1. 2. 3.
4. 5.
1 - võrsed; 2 - ovaalsed pungad lähivaates; 3 - peensaagja servaga leht, all roodude
nurkades pruunid karvatutid; 4 - lehed; 5 - viljad kandelehega
(http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
PIHLAKAS (Kaja Paal, Kersti Leesmaa)(Sorbus aucuparia)
Võlur (võlukepikese ja keebiga).
Mõista, mõista mis see on: „Uhke emand, roheline kleit, punased pärlid, kes see on ?“Pihlakas on esivanemate püha puu, ta annab jõudu ja tugevust.Vanarahval on pihlaka kohta rahvatarkusi: “Kui pihlakal on palju marju, siis on sügisel oodata torme ja tuuli.
Kõik võtavad käest kinni ja teevad ringmängu ümber pihlaka, kaasa öeldes - Seal, kus laste mängumuru,on üks väike puu.Igal hommikul ta juukseid,kammimas käib tuul.
Pihlapuust kammiga kammimine aitab halba tuju eemale peletada – „Näe, minagi kammin ennast just praegu, et tuju oleks hea ja ei peaks mitte torisema“. Võlur kammib juukseid endal ja lastel.
Uued pihlakad hakkavad kasvama seemnest, mis satuvad mulda tänu lindudele, kes pihlamarju söövad. Pihlakal on karvased liitlehed. Kartulitele segatakse hulka pihlaka lehti, mis ei lase kartulitel mädanema minna.Pihlamarjad aitavad köha ja kõhuvalu puhul. Pihlamarjapüreega on püütud soolatüügastest lahti saada.Pihlamarjadest saab ka õunhapet, vitamiine ja äädikat.
„Aga pihlakaokstel on ka suur võlujõud“.Fantaasia/loovmäng.Lapsi muudetakse õunteks (hapu, kibe, mõru, magus, mäda).Nõidusest pääseb see, kes oskab kõige –
nakatavamalt naerda; kõige lahkemat nägu teha; kõige kurvemat nägu teha; kõige tigedamat nägu teha; kõige paremini kassi moodi näuguda; kõige toredamalt jänese moodi hüpata.
Ravimtaimede tutvustamine, mis on pärit lasteaia õuealalt. Võlur pakub teed.
Pihlaka haldjas annab teisele rühmale tamme lehe (punga või vilja) ja esimesele rühmale kuuse okka (okkad) või vilja. Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
Pildid
1. 2. 3.
4. 5. 6.
1 - võrsed; 2 - õitsev võrse; 3 - pihlakakobar; 4 - valgete siidkarvadega ladvapungad; 5 -
lehed; 6 - ebaühtlaselt saagjas leheserv, leht alt hallikas
(http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
KUUSK(Picea abies)
Kuusk on ilus igal aastaajal, tema okkad ei raputa maha tuul ega külm. Jõuludeks saab
kuuse külge riputada ehteid, ning linnudki saavad tema okste vahele külma eest peitu
pugeda. Kuuseokstelt otsib toitu Eesti väikseim laululind kuldpea-pöialpoiss.
Suvel on kuusikus hämar ja jahe. Maad katab pehme ja niiske roheline samblavaip.
Kuusikus kasvab jänesekapsast ja maitsvaid söögiseeni – kuuseriisikaid. Samblavaipa
ehib kärbseseen, mis on mürgine.
Kus kuusik on hõredam ja valgust pisut rohkem, satud mustikatele. Mustikas on
ravimtaim, marjad aitavad kõhtu korrastada.
Kuusikus satud kindlasti sipelgate teeradadele. Sajad sipelgad ruttavad oma pesakuhila
poole. Sipelgad puhastavad metsa ja hävitavad kahjureid. Kuuse okkad asuvad oksa
küljes ühekaupa, tihedasti, nad on lühikesed. Kuuse käbi on pikliku kujuga.
Puu alt leitud käbide järgi võid otsustada, kes nendest seemneid on söönud.
Eesmärk:
Laps oskab nimetada ja tunneb ära ette antud puuliigid okaste, lehtede ja viljade järgi
Vahendid:
• Pildid erinevate puuliikidega
• Lehed, okkad ja viljad
• Korv , kinnitusvahendid
• Õuealal kasvav kuusk
Tegevuse käik:
Õpetaja esitab mõistatuse, luuletuse või laulu kuusest. Järgneb kuuse vaatlus.
Seejärel kinnitab õpetaja pildid kuuseokste külge.
Ülesanne:
Laps nimetab ja tunneb ära pildil oleva puu ja asetab lehed, okkad ja viljad õigele puule.
Kuusk jäi haigeks. Küljes torkis mis kole. Halvast enesetundest hakkas latv ringi käima.
Kuusk saatis orava tohtrit kutsuma. Varsti oli tohter kohal ja räägib: „Teid tuleb läbi
koputada ja kuulata“. Hakkab tohter kuuske mööda üles hüppama. Vaatab igasse
oksaauku, koputab ja kuulab. Seni kuni kukub nõnda hoogsalt vemmeldama, et laastud
lendavad. Ise räägib: „Siin see valutegija on. Raiun veel väheke, siis saab keelega
kätte“. Kuni tõmbaski puutõvest välja kollase ussikese. Kuusel tervis kohe parem. Ja
muudkui pärima, et mis tarvis tööpalgaks maksta. „Ei enam ühtigi“, ütleb tohter, „tasuks
võtsin selle, mis leidsin“.
Aga kes see tohter oli?
Terava nokaga meistrimees, ehitab ühe aknaga maja? (Rähn)
Rähnid on metsas elavad paigalinnud. Suvel söövad nad putukaid, talvel
okaspuude seemneid.
Kes on kuusiku kuningas? (Orav)
Orava elupaik on puu otsas. Meelsamini ehitab orav pesa okaspuuderikkasse metsa, sest
kuuse- ja männikäbid on siin lausa varnast võtta.
Eelnevalt läbitud punktides õpitud puude määramine.
Määramine toimub lamineeritud lehtede ja okastega.
Kõik heidavad rõivad maha, aga kolm ei heida? (kuusk, mäng, kadakas)
Valge poiss, rohelised juuksed? (kask)
Kas sa seda puud ka tead, millel küünlaõied peal? (kastan)
Emand mäel, helmed kaelas? (pihlakas)
Ühel emal oli tuhat poega, kõigile andis kausikese, ainult ise jäi ilma (tamm ja
tõrud).
Kuuse haldjas annab esimesele rühmale pärna lehe (punga või vilja) ja teise rühma suunab etendust vaatama. Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
KUUSK
(LeMill: tiinamaeots)
Pildid
1. 2. 3.
4. 5.
6.
7. 8.
1 - valguse käes kasvanud, noorte okastega võrse; 2 - õitsev võrse; 3 - varjuokastega
võrse; 4 - tolmavad isaskäbid; 5 - käbid; 6 - teritunud tipuga, vaiguta pung, võrsel
puidust näsale kinnituvad okkad; 7 - hariliku kuuse vorm ‘Hiiumaa’; 8 - hariliku kuuse
rippvõrseline vorm (http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm).
PÄRN
MÄNG
Eesmärgid: Laps oskab kasutada luupi puukoore, -lehe, -oksa, õie uurimiseks. Laps
oskab kirjeldada vaadeldavat puud.
Vanus: 6-7
Osalejate arv: kogu rühm
Vahendid: luubid, erinevad puud õuealal
Mängu käik: Iga laps leiab endale vaadeldava puu alt luubi. Koos õpetajaga arutletakse
selle üle, mida luubiga teha saab ning seejärel saavad lapsed oma luupidega
uurida/vaadelda puukoort, -lehte, -oksa, õit ja puu ümber olevat muru, kus pesitsevad ja
elavad erinevad putukad. Peale vaatlemist/uurimist on laste ülesandeks nähtut kirjeldada
õpetaja poolt esitatud suunavate küsimuste abil.
Pärna haldjas annab teisele rühmale kuuse okka (okkad) või vilja ja suunab esimese rühma etendust vaatama. Lapsed otsivad lasteaia õuealalt üles saadud märgile vastava puu.
FOLKLOORNE ETENDUS „SUUR TÕLL“
Eestlaulja: Regilaul ,,PÄIKE,, (Vikat 1989: 11)
Jutustaja: Muistsel ajal elas Saaremaal võimas vägilane Suur Tõll. Kasvult oli ta
tohutult suur - nagu tamm põõsaste keskel või hiigelkuusk kadakate kõrval. Hiiumaale
või teistele saartele ei sõitnud ta kunagi laevaga, vaid sammus jalgsi läbi mere. Tema
sammudest tekkisid majakõrgused lained ja kalad põgenesid kaugele merre. Pärast isa
surma sai Tõllust saarlaste vanem ja valitseja. Ta asus elama oma Tõllustesse ja kosis
naiseks Pireti. See oli oma suure kasvu ja jõuga Tõllule igati vääriline elukaaslane.
(kuulatab) Kuskilt nagu kostaks maa müdisemist ja sammude kaja. Need on ju Tõll ja
Piret kes siiapoole teel.
Tõll: Tere, mina olen ennemuistsest ajast Saaremaa rahvavanem, vägimees, kangelane.
Võite mind ka Suureks Tõlluks kutsuda.
Piret: Tere, mina olen Tõllu naine Piret. Meie kodu on Tõlluste mõisas.
Tõll: Aga sauna ehitasin ma Audlasse, enne käisin oma venna Leigeri juures Hiiumaal
saunas.
Piret: Rändasime siia muistsetelt radadelt, et olnud aegu meenutada, jutulõnga
veeretada.
Jutustaja: Saaremaa rahvas on tugeva kehaga ja töökas, nagu seda on Tõll ja Piret.
Kõik oma tööd ja tarvitused ise ära teevad. Oma maja ehitus ehk muu töö, olgu rauast,
kivist, nahast ehk riidest esemed - nad teevad ikka ise oma tarvis.
Piret: (ketrab vokiga) Ketra, ketra vokikene,
ketra vokipoolikene,
võta sisse siidilõnga,
lase kaelast kardalõnga.
Vokike, mu hobukene
kedervars mu kitsekene
takukoonal tallekene
leinakoonal lehmakene.
Tõll: Eks ketramine ole ikka üks naistetöö. Oskate mul nimetada vanaaegseid
meestetöid? (lapsed nimetavad) Eks minagi vanasti kündsin ja külvasin, niitsin heina ja
panin vilja kokku, ehitasin ja kohendasin hooneid. (võiks vanaaegseid tööriistu näidata)
Jutustaja: Vanaaegsetest töödest-tegemistest mängime „Talurahvamängu“ (Teedumäe
2000: 93)
Piret: Ae - ae Tõll! Aeg on suppi keeta!
Tõll: Kas te ka teate, mis on minu lemmiksupp? (kapsasupp) Aga kus minu kapsamaa
asub? (Ruhnus)
Piret: Tõll! Ma panen siin Saaremaal katla tulele ja sina mine neid kapsuid Ruhnule
tooma.
Tõll: Võtan seitsmesüllase palgi kepiks kätte ja lähen teele! Eks supile ole leiba ka
kõrvale vaja, sa Piret hoolitse selle eest.
Jutustaja: Aga ehk leidub Piretile abilisi veskile minekul. (Laulumäng „Sokukene“
Teedumäe 2000: 116)
Tõll: (Tuleb, kapsad võrgus ja hõikab) Ae Piret, mool kapsud toodud. Veel maitsevad
mulle väga pähklid (võtab taskust). Igal sügisel käin neid Abruka saarelt toomas. Kuni
kapsasupp keeb, jutustan teile ühe loo. Kord tormisel sügisel Abrukalt pähkleid
korjamast tulles märkasin äkki oma jalge ees meres üht Sõrve kalurite laeva, mille
lained olid ümber paisanud. Ruttu tõttasin neile appi. Võtsin laeva, kallasin selle veest
tühjaks. Teise käega noppisin mehi ükshaaval merest ja asetasin nad laeva. Siis korjasin
veest välja ka meeste võrgud, aerud, istepingid, leivakotid ning muu vara. Viimaks
tõstsin laeva kõigega koos õlale ja kandsin randa (Sellest on kuju ka Kuressaare hotelli
„Meri“ ees)!
Tõll: Juba poisikesepõlvest peale hakkasin ma kanget jõudu ja vahvust näitama.
Kolmeaastaselt oli mul täiskasvanud mehe ramm ja kasv. Seitsmeaastaselt sõin ma viie
mehe eest ja norskasin magades nii, et uksed ja aknad lahti lendasid. Suur
rammukatsumine oli pidevalt ka selle va pahareti Vanapaganaga. Üldiselt meeldis mulle
kodus rahulikult tööd teha, aga kui oli vaenlane maal, käisin sõdimas ja vahvaid
vägitegusid korda saatmas.
Piret: Mäletad, kuidas Vanapagan hõikas, kui ta pea oda all raksatas ja tema
jalajälgedesse, kui ta punuma pistis, allikad tekkisid?
Tõll: Muidugi ma tean, mida ta hõikas - aga kas ka rahvas teab? (koos hõikamine -
ODA LÄTS, ODA LÄTS!
Jutustaja: Ja selle küla nimi ongi Odalätsi!
Piret: Eks minagi olen oma eluajal palju kive kandnud, isegi väga suuri kive jaksanud
vedada. Mina kandsin põllega. Kord võtsin ma suure kivijuraka Audla sauna
kerisekiviks. Teised manitsesid küll, et ära võta nii suurt kivi, käristab põllepaelad ära ja
kukub maha. Nii juhtuski, varbad said tulist valu. Mina muidugi kukkusin nutma, nutsin
kohe hulga aega, nii, et veest sai soo.
Jutustaja: Kas keegi teab, mis nime sai see Pireti nutetud soo? (Naistesoo)
Piret: Nutsin oma nutud, tekkis see Naistesoo aga ega ma seetõttu tööd pooleli ei
jätnud. Parandasin põllepaelad ära ja otsisin väiksemaid kive kokku, kuni ..., Suur Tõll,
mis sa ütlesidki?
Tõll: (hõigates) „Nüüd on küll“. Saime oma sauna Audlas valmis ja see oli suureks
kosutuseks! Tule ma kiigutan nüüd sind kiigel!
Piret: Mehed, lapsed, hellad velled, mõistatage mu mõistatusi!
Mul on metsas mita - mäta?
Tõll: Karu on metsas mita - mäta!
Piret: Mul on kõrbes karjapoissi?
Tõll: Hunt on kõrbes karjapoissi!
Piret: Mul on laanes lambapoissi?
Tõll: Jänes on laanes lambapoissi!
Piret: Mul on koplis trimpa - tõmpa?
Tõll: Hobune koplis trimpa - tõmpa!
Piret: Mul on õues väravavahti?
Tõll: Koer on õues väravavahti!
Piret: Mul on hallis aia all?
Tõll: Uss on hallis aia all!
Piret: Mul on tuas tuline tulk?
Tõll: Kass on tuas tuline tulk!
Piret: Mul on nurkas nirra - nurra?
Tõll: Kivi on nurkas nirra - nurra! (Mustjala 1889)
Jutustaja: Kui on, et päevased askeldused ja tegemised-toimetused tehtud saand, laulud
lauldud ja tantsud tantsitud, jõuab ka päev õhtasse!
Eestlauljaga regilaul „Veere päike“ (Vikat 1989: 10)
Jutustaja: Ja ongi aeg Piretil- Tõllul rännata tagasi muistsetele radadele.
VIIDATUD ALLIKADArukask [http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html] 02.04.2011.
Arukask [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.html]. 02.04.2011.
Godet, Jean-Denis. Puude ja põõsaste määraja.
Harilik kadakas [http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html] 06.04.2011.
Harilik kadakas [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm] 06.04.2011.
Harilik kuusk [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm] 06.04.2011.
Harilik mänd [http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html] 06.04.2011.
Harilik mänd [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm] 02.04.2011.
Kastan [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm]. 04.04.2011.
Mikussaar, Helve. Lastelaulud. Tallinn: SP Muusikaprojekt, 2003, 199 lk.
MTÜ Hared. Kaks harilikku pärna. [http://www.lemill.net/]. 04.04.2011.
MTÜ Hared. Kastan. [http://www.lemill.net/] 04.04.2011.
Pihlakas [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm] 06.04.2011.
Pärn [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm] 04.04.2011.
LeMill. Rita oun. Harilik hobukastan - kastan1.jpg. [http://www.lemill.net/]. 04.04.2011.
LeMill. Rita oun. Harilik hobukastan - kastan2.jpg. [http://www.lemill.net/]. 04.04.2011.
Tamm [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm]. 02.04.2011.
Teedumäe, Lille. Lasteaia rahvakalender. Tallinn: Avita, 2000,128 lk.
LeMill. Tiinamaeots. Kask: Eesti metsades kasvavad puud [http://www.lemill.net/]. 02.04.2011.
LeMill. Tiinamaeots. Kuusk: Eesti metsades kasvavad puud [http://www.lemill.net/]. 06.04.2011.
LeMill. Tiinamaeots. Mänd: Eesti metsades kasvavad puud [http://www.lemill.net/]. 02.04.2011.
LeMill. Tiinamaeots. Tamm: Eesti metsades kasvavad puud [http://www.lemill.net/]. 02.04.2011.
LeMill. Tiinamaeots. Vaher: Eesti metsades kasvavad puud [http://www.lemill.net/]. 02.04.2011.
Vaher [http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm]. 02.04.2011.
Vikat, Maie. Valik regilaule. Tallinn: Eesti NSV Hariduskomitee, 16 lk.
Õppematerjali koostasid: Ene Vahter, Riin Rajanok, Angela Luup, Meeli Reek, Kaja Paal, Kersti Leesmaa, Külli Õun, Maire Vatko, Heli Lember, Riina Saak, Eleriin Eller.
