· Web viewVILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVA. SIHTRÜHM. Õppima võib asuda põhihariduseta isik. ÕPPEVORM. Statsionaarne töökohapõhine õppevorm

KINNITATUD Kooli nõukogu 30.09.2019. a

protokolliga nr 9-19

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Õppima võib asuda põhihariduseta isik.ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õppevorm

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

1. KINNISVARAHOOLDAJA ALUSTEADMISED

2

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kinnisvara korrashoiu komplekstegevustest, mõistab

kinnisvarahooldaja ülesandeid ja vastutust nende elluviimisel ja suhtlemisel klientidega.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

1.1 mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel

Õppija: iseloomustab kinnisvara korrashoiu valdkonna teenuseid lähtudes valdkonda reguleerivatest

standarditest (EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“) ja infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale;

oskab iseloomustada kinnisvarahoolduse valdkonnas töötavaid isikuid ja nende tööülesandeid, nõutavaid kompetentse ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardeid, väljaantud juhendeid ja teabematerjale;

oskab iseloomustab jooksva-, ennetava-, avariilise remondi erinevuseid ning kinnisvarahooldaja õiguseid ja vastutust nende elluviimisel;

1.2. tunneb ehituse ja ehitamisega seotud mõisteid, ehitamisele seatud põhinõudeid

selgitab juhendi alusel kinnisvarahoolduses töö maksumuse kujunemise põhimõtteid, arvestades erinevaid kuluartikleid (tööaja maksumus, töövahendite ja materjalide hind, transpordikulu);

defineerib ja seostab ehituseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend; loetleb ehitamisele esitatud põhinõudeid ja seostab neid kinnisvarahooldaja tööga;

1.3. omab ülevaadet ehitiste põhikonstruktsioonidest ja

nimetab etteantud näitematerjali (makett, foto, olemasolev hoone) põhjal hoone põhikonstruktsioone (sokkel, välissein, sisesein, põrand, vahelagi, katuslagi, jms), kasutades

tehnosüsteemidest ning nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest, tehnoloogiatest

korrektselt ehitusalaseid termineid; toob vundamendi erinevatest ehitustehnilistest lahendustest, kasutades infotehnoloogiapõhiseid

teabematerjale näiteid aluse ja vundamendi erinevustest ja selgitab vundamendi ülesannet hoone konstruktsioonis, selle hooldamise eesmärki ja võimalusi;

iseloomustab erinevaid katusekonstruktsioone (kaldkatused, lamekatused) ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesandeid, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi;

selgitab avatäidete (aknad, uksed, trepid) ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärki ja võimalusi;

toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest; selgitab lae ja vahelae ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja

võimalusi; defineerib mõisteid katus ja katuslagi ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesannet hoone

konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi

1.4. mõistab töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid kinnisvarahoolduses

tuvastab juhtumianalüüsi põhjal tööohutusreeglite rikkumise hooldus-ja heakorratöödel ja teeb ettepanekud nende ärahoidmiseks;

selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele; toob näiteid kinnisvarahoolduses kasutatavate kemikaalide (korrosioonitõrjevahendid,

puhastusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ning seostest võimaliku kutsehaigestumise või tööõnnetusega;

ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng

HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:valikvastustega test, kinnisvarahooldaja kohustustest ja õigustest

„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;

70% peab olema õigesti vastatud

2. Praktiline tööa) valib välja tööriistad ja materjalid

vastavalt õpetaja poolt antud ülesandele;

b) õpetaja poolt antud tööks õige materjalide ühendamise viisi valik

„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid

valikus on 10-st 8 õiget tööriista või materjali, nendest tuleb valida õiged (eksida võib ühega)

3. Praktiline töö: „arvestatud“ (A)

riskide hindamine oma töökohal; tööohutuse nõuded kodus ja tööl

õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidnimetab kutsehaiguse tekkimise 2 peamist risk ja võimalused nende vältimiseks

4. Praktiline töö:a) mõõteriistade kasutamine; b) määrab visuaalselt hoone või tarindi konstruktsioonide remondivajaduse


õppija määrab 3 katuste tüübist 2 ja väliskonstruktsioonide remondivajaduse

5. Iseseisev töö kinnisvara ja ehitusega seonduvad

juhendid; Hea ehitustava; hooldusraamat; hooldusplaan; hoolduskava

defineerib ja seostab ehitusseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend;

defineerib kinnisvarahoolduses kasutavaid mõisteid kutsestandardi lisas esitatud ulatuses

liigitab hoone kande- ja piirdetarindeid materjali järgi ja selgitab nende erinevusi ja ülesannet hoone konstruktsioonis;

toob näiteid erinevast materjalist kande- ja piirdetarindite ehitustehnilistest lahendustest;

toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest

selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele

„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI

Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 3 tundish praktika 39sh iseseisev töö 10 tundi

Teemad, alateemad:Korrashoiu mõiste, eesmärk 1. Komplekttegevuse mõiste olemus 2. Kinnisvarahoolduse valdkonnas töötavad isikud 3. Kinnisvarahooldust reguleerivad õigusaktid (EVS 945:2012, EVS 807:2010, EVS-EN 15311:2011) 4. Kinnisvara remont ja selle liigid 5. Renoveerimine6. Ehituskonstruktsiooni ja tehnosüsteemi mõiste 7. Majanduslikud arvutused, eelarve, kuluarvutused 8. Enamkasutatavad mõisted - ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend, hoolduskava 9. Energiatõhususe mõiste 10. Alternatiivenergia ja selle allikad11. Pisiremont töö mõiste 12. Vundament ja selle liigid 13. Mõõteriistad sisekliima mõõtmiseks ruumis 14. Termokaamera 15. Avatäide mõiste 16. Katuse liigid17. Töötervishoiud, töötervishoiuarst, kutsehaigus 18. Tööohutus, tööriietus, isikukaitsevahendid 19. Keskkonnaohutus, jäätmete sorteerimine, jäätmejaam

ÕPPEMATERJALID Kinnisvarahaldusri käsiraamat 2007, R.Liias, TTÜ Kirjastus, EKHHL, 340lk Kinnisvarahooldaja käsiraamat / [Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit; Tallinna

Tehnikaülikooli Kirjastus, c2008 204lk Kuidas müüa kinnisvara? : eduka kinnisvaratehingu saladused / Tõnu Toompark ; Tallinn :

Kinnisvarakool, 2015 224lk Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend [koostanud töörühm

koosseisus: Roode Liias ... jt.] Tallinn : Eesti Standardikeskus, [2011] 94lk kinnisvara standardid EVS 945:2012, EVS 807:2010, EVS-EN 15311:2011

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm


ÕPETAJAD

2. EHITISE KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUS

8

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused erinevate ehituslike konstruktsioonide

hooldamiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

2.1. teeb oma pädevuse piires ja vastavalt etteantud tööülesandele lihtsamaid hooldustöid.

Õppija: selgitab inimtegevuse, ümbritseva keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise

konstruktsioonidele ja nende osadele, sh avatäidetele, kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi; toob näiteid töö ohutuks korraldamiseks ehitiste konstruktsioonide hooldamisel ja remondil, arvestades töö- ja tuleohutusnõudeid;

iseloomustab ehitise konstruktsioonide enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi (niiskuskahjustused, materjalide defekt, amortisatsioon) seostades neid füüsikaliskeemiliste protsessidega ja toob näiteid kahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise viisidest;

selgitab kinnisvarahooldaja pädevust ehitise konstruktsioonidel ilmnevate kahjustuste kõrvaldamisel;

leiab hoolduskavast ja hooldusjuhendist vajaliku info (aeg, kvaliteedinõuded, objekti asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid) ehitise konstruktsioonide korraliseks hooldamiseks;

kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja ehitiste põhikonstruktsioonide hooldamiseks ja remondiks, lähtudes etteantud hoolduskavast

2.2. katuste ja katuseelementide hooldamine; puhastab sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad;

hindab visuaalselt katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide seisukorda, vigade ilmnemisel teavitab nõuetekohasel oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid; puhastab ja remondib töörühma liikmena vastavalt etteantud tööülesandele sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad,

laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid;

hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid;

hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest;

fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid

2.3. akende, uste ja muude avatäidete hooldamine; kontrollib visuaalselt akende, uste ja muude avatäidete korrasolekut, vigade ilmnemisel teavitab hooldusmeistrit või oma vahetut juhti

hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid,

hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest;

hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires;

vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;


2.4. kontrollib visuaalselt hoone sisetarindite korrasolekut, vigade ilmnemisel teavitab hooldusmeistrit või oma vahetut juhti; teeb oma pädevuse piires ja vastavalt etteantud tööülesandele vajalikke hoone sisetarindite hooldustöid

kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad, laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid;

hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires;

vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;

kinnitab tööülesandest lähtuvalt lahtised põrandaliistud, põrandakattematerjalide üleminekud ja kokkupuutevuugid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;


ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö

HINDAMINE Mitteeristav (A/ MA) Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö

õppija otsib kahjustusega ehitise ja määrab kahjustuse


kahjustuse määramine lektori poolt antud andmete põhjal ja kohas visuaalse vaatluse kaudu grupitööna

2. Praktiline töö1) katuse veepidavuse visuaalne määramine, vihmaveetorude läbilaskevõime hindamine; 2) soojuskadude kindlakstegemine temperatuuril alla 0 kraadi;


täidab ülesande õigeaegselt, mõningate vigadega, mida on võimalik kohe kõrvaldada ja interneti vahendusel infot täpsustada

3. Praktiline töö1) klaasi lõikamine mõõtu; 2) erinevate klaasiliistude kasutamine (klambrid, puitliist, silikoon, aknakitt); 3) ukseluku hooldus (väljavõtmine, puhastamine, õlitamine); 4) ukselõtku kõrvaldamine, sulguri reguleerimine; 5) põrandaliistude paigaldamine

4. Praktiline töö1) ukseluku hooldus (väljavõtmine, puhastamine, õlitamine); 2) ukselõtku kõrvaldamine, sulguri reguleerimine; 3) põrandaliistude paigaldamine

Iseseisev töö selgitab inimtegevuse, ümbritseva


keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise konstruktsioonidele ja nende osadele, sh avatäidetele, kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi

tehtud tööde fikseerimise võimalused erinevat tüüpi hooldusraamatutes; turvavahendid katusetöödel ja nende kasutamine


Saavutatud on mooduli kõik õpiväljundid lävendi tasemel


Mooduli õppemaht kokku 208 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 4 tundish praktika 182 tundish iseseisev töö 20 tundi

Teemad, alateemad: välismõjud ehitise elukaarele kinnisvarahooldaja vs ehitaja töö maapinnast kõrgemal abivahendeid kasutades ehitise juurde kuuluv dokumentatsioon, selle hoidmine ja kasutamine katuse veepidavus, millest sõltub; katuse elukaar, sõltuvus materjalist; sadevee äravoolusüsteemi dimensioneerimine; visuaalse hindamise põhimõtted; "pisiremonttööd" standardi mõistes turvaseadmed katuse- ja remonditöödel avatäited ja nende hooldus

.ÕPPEMATERJALID Kinnisvara korrashoid : käsiraamat asjatundjale / [Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit ;

koostas Roode Liias] Tallinn : Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, 2001 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]) 64 lk. : ill. ; 30 cm

Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid [Võrguteavik] = Management and maintenance of

facilities / Eesti Standardikeskus ; [koostanud Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu töörühm] Tallinn : Standardikeskus, 2016 1 võrguväljaanne (pdf, 226 lk.)

Ehitaja käsiraamat 2008: Ülla Haljand ja Siim Saidla: Presshouse : Tallinn: 2008 Käige, E. Maalritööd II. Tallinn Hemgren, P., Wannfors, H. Värvimine ja tapeetimine. Sinisukk, 2006 Kallaste, A. Maalritöö õpperaamat. Eesti Raamat, 1937



ÕPETAJAD

3. KÜTTESÜSTEEMIDE JA SOOJASÕLMEDE TEHNONOOLDUS

2

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1 ja 2 MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused kütte- ja soojussõlme hooldamiseks


3.1. teeb küttesüsteemide korralisi hooldustöid

Õppija: teeb küttesüsteemide korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule kontrollib torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja lekete

puudumist

3.2. jälgib küttesüsteemi toimimist ja lülitab kütte sisse või välja

lülitab kütte sisse või välja vastavalt juhistele või tellija nõudmistele jälgib regulaarselt küttesüsteemi toimimist, vastavalt etteantud juhistele reguleerib hoone

sisetemperatuuri

3.3. lokaliseerib küttesüsteemi avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene

lokaliseerib avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt süsteemi rikked

3.4. teeb soojasõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule, sh kontrollib parameetreid, vajadusel muudab

kontrollib soojasõlme seadmete (nt soojusvahetid, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, ventiilid, mõõte-, elektri- ja automaatikaseadmed jne) nõuetekohast toimimist, veendub lekete puudumises

vajadusel korrastab ja puhastab seadmeid vastavalt hooldusjuhendile

seadistust

3.5. fikseerib regulaarselt ja edastab soojamõõtjate näidud kokkulepitud korras ja ajal; lokaliseerib soojasõlme avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti

fikseerib regulaarselt ja edastab soojamõõtjate näidud kokkulepitud korras ja ajal teab ja oskab toimida avariiolukorras võimalike kahjude vältimiseks kõrvaldab oma pädevuse

piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt süsteemi rikked

ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

leida illustratsioonid erinevat liiki küttesüsteemide kohta


leitud 4 küttesüsteemi foto või kirjeldus

2. Praktiline töövõrdle õpetaja poolt etteantud küttesüsteemi tunnis õpitutega

„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;võrdluses on 4 küttesüsteemi, nende kirjeldused, kasutusvaldkond, puudused

3. Praktiline tööselge sõnastusega lühiteate koostamine


teate koostamine elanikele lühikese ja selge sõnastusega

4. Praktiline töösoojasõlme hooldusgraafiku koostamine


soojasõlme hooldusgraafik koostatud, arvestades seadmete hulka, kasutamise intensiivsust ja seisundit

5. Praktiline töökoosta lühiteade avariiolukorra tekkimisest


avarii kirjeldus täpne ja lühike sõnastus, edastatud 3 erineval viisil vahetule juhile ja esmaste lokaliseerimistegevuste teostamine

6. Iseseisev töö erinevate materjalide kütteväärtuse

leidmine kütte kaugjuhtimissüsteemid avariilise koha piiramine remondi

teostamiseks soojasõlme hooldustegevused





Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 2 tundish praktika 39sh iseseisev töö 9 tundi

Teemad ja alateemad:

1) kütteväärtus, küttematerjalid; 2) küttesüsteemide liigid; 3) soojussõlm, küttesõlm, katlamaja4) küttesüsteemi juhtimine 5) küttesüsteemi hooldus 6) küttesüsteemi reguleerimine7) avarii mõiste; 8) lokaliseerimine; 9) tarbijate teavitamine.10) hooldusjuhend ja hooldusgraafik; 11) süsteemi parameetrite kontroll; 12) soojasõlme seadmed.13) avariiolukorrast teavitamine 14) informatsiooni edastamine vahetule juhile 15) soojamõõtjate liigid ja näidud ning nende fikseerimine

ÕPPEMATERJALID Harri Veide, Abiks keskküttekatla kütjale, 1977, Valgus, 320lk

T. Sepp, Tööstuskatelde teenindamine (3. osa), 1976, 76lk www.ehitusfoorum.com › Ehitusfoorum, 2017 elektriala kutsestandardid FELIKS ANGELSTOK, KÜTTESÜSTEEMID, Sisekaitseakadeemia 2009 Teet-Andrus Kõiv ja Aivar Rant, Hoonete küte, 2012, 383lk http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus õpetaja poolt ettevalmistatud materjalid (elektroonilised)



ÕPETAJAD

4. VENTILATSIOONI- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE

HOOLDAMINE

2

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide hooldamiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

4.1. teeb süsteemi korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule

Õppija: kontrollib niisuti ja õhukonditsioneeri töökorras olekut, automaatika funktsioneerimist ja

seadistusi hooldab ja puhastab ventilatsioonikanaleid ja õhutöötlusseadmeid vahetab filtreid ning

kontrollib tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappe

4.2. ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade likvideerimine

lokaliseerib avariiolukorra (seiskab süsteemi) ja teavitab olukorrast oma vahetut juhti vajadusel taaskäivitab süsteemi



HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1 Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Test „arvestatud“ (A)

õppija on sooritanud nõuetele vastavalt testi;

http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus

Iseseisev töö ventilatsioonisüsteemi katsetamise

etapid toimingud ventilatsioonisüsteemi

avarii korral




TEEMAD, ALATEEMAD, MAHU sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI


Teemad / alateemad:1. Õhuniisuti ja konditsioneer; 2. Ventilatsioonisüsteemi hooldustoimingud; 3. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded

.ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt;

Elamu tehnosüsteemid : vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter / Majandus- ja Keskkonnaministeerium ; Tallinn : Viplala, 2000 ([Viljandi : Print Best]), Kirjeldus 174 lk. : ill. ; 29 cm;

Keskkonnatehnika : vesi. Õhk. Jäätmed. Energia. Ehitus. Õiguskaitse. Seadused. Pumbad. Torud. Liitmikud. Küte. Ventilatsioon. Automaatika, peatoimetaja Merike Noor Ilmunud Tallinn : Kalendrike, 1996, Tallinn, Kirjeldus 30 cm;

Hoonete sanitaartehnilised seadmed : küte ja ventilatsioon : metoodilised juhised kursuseprojekti koostamiseks ehitustehnika eriala üliõpilastele / Tallinna Tehnikaülikool, sanitaartehnika kateeder ; koostanud V. Tenisberg, T. Kõiv, Tallinna Tehnikaülikool, 1991.



ÕPETAJAD

5. VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE

TEHNOHOOLDUS

2

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja reguleerib etteantud nõuete kohaselt hoone vee- ja

kanalisatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid.


5.1. järgib hooldusgraafikuid ja lokaliseerib võimalikud avariid

Õppija: järgib hooldusgraafikuid ja lokaliseerib võimalikud avariid

5.2. töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

ÕPPEMEETODID loeng, praktiline töö, töötamine dokumentidega (leidmine, lugemine, mõistmine) esitlus, õppevideod, analüüsivad arutlused ja rühmatööd


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll:

avariiolukorral tegutsemise järjekord ja informeerimine

test (töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, säästlik töötamine töökohal,


enamlevinud avariiolukordade loetelu (4) ja tegutsemine ning teavitamine; vastamine kahele õpetaja küsimusele testi lävend - 60% õigeid vastuseid

kvaliteetne töö)

2 Iseseisev töö avariiolukorra kõrvaldamise

üldpõhimõtted töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

töötamisel meeskonnas






Teemad ja alateemad:1) hoone keskkonnatehnikasüsteemide ja seadmete olemus, tööpõhimõtted; 2) hoone tehniline dokumentatsioon (sh passid, teostusjoonised, kasutusjuhendid, hooldusjuhendid jne);3) energiakulukuse mõiste tehnosüsteemide;4) kvaliteedinõuded tehnosüsteemides; 5) materjalid ja töövahendid

.ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt;

Mis on sanitaartehnika? : veevarustus, kanalisatsioon, soojavarustus, gaasivarustus, ventilatsioon : selgituseks sisseastujatele / Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinna Polütehniline Instituut, 1967

Keskkonnatehnika : [ajakiri] : vesi, õhk, jäätmed, energia, ehitus, õiguskaitse, seadused, pumbad, torud, liitmikud, küte, ventilatsioon, automaatika / OÜ Keskkonnameedia ; peatoimetaja Merike Noor, Kiili : OÜ Keskkonnameedia Eesti Harjumaa Kiili;

Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 6, Torustikud, mahutid ja seadmed. Külmaisolatsioon, Eesti Standardikeskus ; [koostanud EVS/TK 30 töörühm koosseisus: Aivo Andrekson, Marek Jürisoo ja Niilo Lukkonen], Tallinn : Eesti Standardikeskus,2016;

Kinnistu kanalisatsioon / Eesti Standardikeskus, [Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut] : Eesti Standardikeskus, [2003]

Tibar, Harri, 1919-2003, Vihmavee-, ühisvoolne ja poollahkvoolne kanalisatsioon : õppevahend / H. Tibar ; Tallinna Polütehniline Instituut, sanitaartehnika kateeder : Tallinna Polütehniline Instituut, 1988;

Ohutustehnika juhend lukkseppadele sanitaar-tehnilistel sisetöödel (veevärk ja kanalisatsioon) : kinnitatud 28. II 1958. a. / Eesti NSV Kohaliku Majanduse Ministeerium [Tallinn : Eesti NSV Kohaliku Majanduse Ministeerium, 1960]



ÕPETAJAD

6. EHITISE KONSTRUKTSIOONIDE PUHASTAMINE

1

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused konstruktsioonide puhastamiseks ning jäätmete

utiliseerimiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

6.1. teeb oma pädevuse piires krundi rajatiste ja hoone konstruktsioonide heakorratöid lähtudes olemasolevatest hooldusjuhenditest

arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;Õppija:

teeb oma pädevuse piires krundi rajatiste ja hoone konstruktsioonide heakorratöid lähtudes olemasolevatest hooldusjuhenditest

6.2. puhastab katuseid ja sadeveesüsteeme vastavalt etteantud tööülesannetele

arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid; puhastab katuseid ja sadeveesüsteeme vastavalt etteantud tööülesannetele



HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö: „arvestatud“ (A)

hoone fassaadide puhastamine õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;mitme erineva pinnakattega fassaad on puhastatud ja vastatud õpetaja kahele küsimusele

2. Praktiline töögrafiti kõrvaldamine

„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidgrafit on kõrvaldatud erinevatelt etteantud pindadelt ja vastatud õpetaja kahele küsimusele

3. Iseseisev töö madalpingeliste

elektroonikaseadmete puhastus (tõkkepuud, väravad, jt)

tänaval liikujate ohutuse tagamine katuste puhastamisel

arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;




Mooduli õppemaht kokku 26 tundi sh auditoorne töö 3 tundish praktiline töö 3 tundish iseseisev töö 20 tundi

Teemad, alateemad:1) konstruktsioonide puhastuse liigid 2) puhastusvahendid ja tehnoloogiad 3) mitmesugused ehitusmaterjalid, nende omadused, eripära ja kasutamine; 4) ehituskonstruktsioonide kahjustused (niiskuskahjud, materjalide defektid, amortisatsioon jne); 5) hoone heakorratööde tegemiseks vajalikud töövahendid, masinad ja seadmed; 6) meeskonna ohutusnõuded puhastustöödel

ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt; Elamu tehnosüsteemid : vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter / Majandus- ja

Keskkonnaministeerium ; Tallinn : Viplala, 2000 ([Viljandi : Print Best]), Kirjeldus 174 lk. : ill. ; 29 cm;

Keskkonnatehnika : vesi. Õhk. Jäätmed. Energia. Ehitus. Õiguskaitse. Seadused. Pumbad. Torud. Liitmikud. Küte. Ventilatsioon. Automaatika, peatoimetaja Merike Noor Ilmunud Tallinn

: Kalendrike, 1996, Tallinn, Kirjeldus 30 cm.



ÕPETAJAD

7. SISEPUHASTUS- JA KORISTUSTÖÖD

8

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones

asuvate ruumide seina-, lae- ja põrandapindu, järgides koristamise põhireegleid, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid


7.1. valib optimaalsed puhastustarvikud ja -vahendid

Õppija: Valib hoolduskoristuseks ergonoomilised koristusvahendid arvestades kvaliteedinõudeid

töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid; hooldab töö alustamisel ja lõpetamisel tarvikud ja masinad tootja juhendis märgitud viisil

7.2. paigaldab või lisab hoidikule vastava hügieenitarviku

valib ja doseerib usaldatud koristusaineid ja hügieenitarvikuid säästlikult arvutab erinevalt esitatud doseeringute puhul kasutuslahuse valmistamiseks vajamineva koristusaine hulga vastavalt kasutusjuhendile;

7.3. koristab ja puhastab põhi-, üldkasutatavad- ja tehnilised ruumid optimaalseid puhastus- ja koristusmeetodeid ning sobivaid vahendeid kasutades

koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani (märkides mida, millal ja millises mahus tuleb teha);

puhastab hoolduskoristuse käigus põhjalikult eri materjalidest põrandaid, seinu, lagesid, mööblit ja esemeid, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid vahendeid;

koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani kasutades erialaseid termineid.

7.4. vajadusel teostab eripuhastustöid vastavalt etteantud töökavale ja -plaanile. Kasutab tööde tegemisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid

vajadusel teostab eripuhastustöid vastavalt etteantud töökavale ja -plaanile. Kasutab tööde tegemisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid

7.5. teeb ühekordseid eriotstarbelisi taimede kastmine, akvaariumide, purskkaevude jms puhastamine kunstiteoste ja tehnoloogiliste

puhastustöid (taimede kastmine, akvaariumite, kunstiteoste ja tehnoloogiliste seadmete puhastamine jne).

seadmete puhastamine

7.6. sorteerib jäätmeid liigiti ning ladustab need vastavatesse konteineritesse

sorteerib jäätmeid liigiti (olme-, biolagunevad, ohtlikud ja paberjäätmed) ning ladustab need vastavatesse konteineritesse, kasutades vajadusel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid;

järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja



HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:

teostab õpetaja poolt etteantud pinna puhastuse


valitud on õiged töövahendid, doseeritud on täpsusega 10%, pinnad on puhastatud ilma vigadeta, antud aja jooksul

2. Praktiline tööpuhastab pinna etteantud aja jooksul, valides ise vahendid


valis optimaalsed vahendid ja teostas töö nõutud kvaliteediga, etteantud aja jooksul

3. Praktiline töö:teostada akna pesu (pindalaga 5 ruutmeetrit) 1,5 tunni jooksul


aken on pestud, plekid puuduvad, töövahendid on puhtad ja ümbrus puhas

4. Praktiline töö:arvutikomponentide puhastus (klaviatuur, hiir, monitor, printer, jne)


arvutikomponendid on detailsel vaatlusel puhtad, vastab õigesti õpetaja esitatud kahele küsimusele

5. Iseseisev töö olmemustuse liigid koristusaine kuluarvutused eripuhastustööde vajaduse

määramine eriotstarbelise puhastuse objektide


loetelu





Teemad ja alateemad:1) mustuse liigid ja erinevad pinnakatted; 2) enamlevinud määrdumise ja saastumise põhjused; 3) koristusplaan; 4) koristusvahendid ja nende hooldus5) protsent, suhe, maht, kaal 6) kasutuslahus, kontsentraat 7) puhastusaine universaalsus 8) hügieenitarvikud ja -hoidikud9) enamlevinud määrdumise ja saastumise põhjused; 10) pinnakattematerjalid; 11) puhastusained, seadmed ja töövahendid 12) suurpuhastuse, eripuhastuse, jne mõiste 13) suhtlusviisid info edastamisel kliendile 14) töötamine meeskonnas 15) mööbli puhastamine (puit-, plast-, nahk-, tekstiilmööbel)16) eritööd põrandatega 17) meeskonnatööna koristusplaani koostamine18) eripuhastustööd (pinnakattematerjalide vahatamine ja poonimine, kaitseainega katmine ja õlitamine, 19) eriotstarbeline puhastus 20) vahendid ja sagedus 21) puhastusained, seadmed ja töövahendid22) siseruumide jäätmekäitlus 23) tööks vajaliku materjalikulu arvestamise alused 24) jäätmete mõiste, jäätmejaam 25) jäätmete sorteerimise põhimõtted

26) isikukaitsevahendid jäätmete sorteerimisel 27) töötervishoiu-, tööohutuse-, ja keskkonnaohutusnõuded 28) ergonoomika mõiste

ÕPPEMATERJALID Kuura, E. E-kursus. Puhastus- ja korrastustööd Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusvahendid Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusmasina kasutamine Tööohutuse ja töötervishoiu alased juhendmaterjalid



ÕPETAJAD

8. KRUNDI HEAKORD JA HALJASTUS

8

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab puhtuse ja korrashoiu tagamise eesmärgil hoone juurde

kuuluvat territooriumi järgides kutse-eetikat, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. Lähtudes etteantud tööülesandest

hooldab ja puhastab, koristab kinnistut, talveperioodil puhastab lumest

Õppija: eemaldab teelt lahtise prügi ja langenud lehed, utiliseerides need ettenähtud korras arvestades

jäätmekäitluse eeskirjas olevaid nõudeid ning järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; talveperioodil eemaldab lume hoolduskavas toodud kohalt ja märgitud sagedusega, ladustades

selle ettenähtud korras ja teeb libedustõrjet, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

8.2. Puhastab hoone fassaadi ja välisseinu, ukseesist, treppe, aknaid, katust ja sadeveesüsteeme.

loetleb hoolduskava alusel etteantud hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad) ja hoone juurde kuuluval territooriumi hooldus- ning heakorratöid;

8.3. lähtudes etteantud tööülesandest hooldab haljasalasid ja parkmetsasid lähtudes etteantud tööülesandest hooldab haljasalasid ja parkmetsasid

8.4. lähtudes etteantud tööülesandest lähtudes etteantud tööülesandest hooldab ja puhastab spordi- ja mänguväljakuid

hooldab ja puhastab spordi- ja mänguväljakuid

8.5. koristab lahtise prahi veekogude pinnalt või kaldaääre aladelt koristab lahtise prahi veekogude pinnalt või kaldaääre aladelt

8.6. Teeb muid heakorratöid, nt lippude heiskamine Teeb muid heakorratöid, nt lippude heiskamine




puhastada lumest territoorium järgides kõiki töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid etteantud aja jooksul


territoorium puhastatud, lumi kogutud selleks ettenähtud kohta, tehtud libedusetõrje

2. Praktiline tööpuhastada fassaad lindude tekitatud mustusest kasutades õigeid töövahendeid ja kemikaale


3. Praktiline töö:enamlevinud puiduliikide määramine ja nende hoolduse eripära


lähimast parkmetsast määratud 6 puuliiki; nende sarnasus ja erinevused

4. Praktiline töö:ehitus- ja kinnisvaravaldkonna ohutusmärgiste tõlgendamine; krundi piiride määratlemine infotehnoloogiliste vahendite abiga


valitud õiged töövahendid; kasutatud õigeid töövõtteid; töö teostatud antud aja jooksul

5. Praktiline töö:hindab visuaalse vaatluse teel hoone välispiirete seisukorda ja hooldustööde


hindab objektil eritööde tegemise vajadust, leides vähemalt 3 põhjendust eritööde tegemiseks

vajadust; hindab antud objektil eritööde tegemise vajadust ja edastab selle info lektorile (fotomaterjal + põhjendus)

6. Praktiline töö:leia õpetaja poolt antud territooriumil eritööde ja lisatööde tegemise võimalused


loetelus 5 hooldustööd ja vastab õpetaja 2 küsimusele

7. Iseseisev töö lumekoristuse masinad puude liigid ja kasvu erisused kirjeldab spordi- ja mänguväljak

hooldusele kehtestatud kvaliteedinõudeid

selgitab kinnisvarahooldaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel meeskonnas




TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ8 EKAP / 208 TINDI


Teemad ja alateemad:1) lume omadused ja puhastusviisid; 2) libeduse mõiste ja tõrje; 3) visuaalse hindamise võimalused4) töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõuded õues töötamisel.5) heakorratööde mõiste, kvaliteedinõuded; 6) hooldusleping, hoolduskava; 7) tootjapoolne juhend, ohutusmärgised, piktogrammid8) eritööde mõiste, tegemise sagedus; 9) materiaalne vastutus; 10) visuaalse hindamise võimalused

11) eritööde mõiste, tegemise sagedus; 12) materiaalne vastutus; 13) visuaalse hindamise võimalused; 14) kinnisvarahooldaja vastutus ja konfidentsiaalsus; 15) sundasendid ja kutsehaigused

ÕPPEMATERJALID Kinnisvara alused : õppevahend / Madis Kaing ; [toimetanud Kairit Henno ; kujundanud Kairi Kullasepp] ; Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, geomaatika osakond Tartu : Atlex, 2011 ([Võru : Võru Täht]), 142 lk. ; 24 cm

Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel : [lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile] / Meelis Pääro ; Tallinn : Integratsiooni Sihtasutus, 2008 ([Tartu : Bookmill]) 28 lk. : ill. ; 30 cm

Kinnisvara korrashoid omanikule : hoone elukaare planeerimise ja korrashoiu strateegia koostamise juhend korterelamutes : juhendmaterjal / [koostamisel osalesid Roode Liias, Meelis Pääro, Tiina Nuuter ja Jüri Kröönström ; Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2007 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]) 75 lk. : ill. ; 21 cm

http://www.sisustusweb.ee/ee/otsi/?word=haljastuse%20hooldus 2016 Haljasalade rajamine ja hooldamine [Tallinn : s.n.], 1964, 17 l., 10 l. ill. ; 28 cm Pargi

hoolduskava koostamise juhend / [koostaja Nele Nutt ; toimetaja Marica-Maris Paju] Tartu ; [Tallinn] : Keskkonnaamet, 2011 ([Pänu] : Hansaprint) 54, 52, [1] lk. : ill. ; 30 cm



ÕPETAJAD

9. PRAKTIKA HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE HOOLDUSEL JA

HEAKORRATÖÖDEL

15

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised" ja vähemalt pool moodulitest "Krundi heakord ja haljastus", "Hoone sisepuhastus ja koristustööd", "Hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont".

MOODULI EESMÄRK Praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel.


9.1. järgib töötamisel kutse-eetika-, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

Õppija: järgib töötamisel kutse-eetika-, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

9.2. analüüsib oma toimetulekut erinevate tööülesannetega analüüsib oma toimetulekut erinevate tööülesannetega

ÕPPEMEETODID



Test tööohutusest „arvestatud“ (A)

õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;

2. PraktikaRakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel järgib ettevõtte töökorraldust lähtub etteantud tööülesandest, tööde

tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest töötab töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

järgides

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Õpilane: järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,

tööohutuse-, keskkonnaohutus- ja elektriohutusnõudeid kasutab ohutuse tagamiseks ohutustehnilisi ja isikukaitse vahendeid, tagab nende korrasoleku järgib seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid selgitab, kuidas kontrollida, et tööd tehakse pingevabas olekus jälgib keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtteid rakendab meeskonnatöö põhimõtteid, arvestab töörühma käitumisreeglitega, tajub teiste inimeste

vajadusi, suhtub lugupidavalt teistesse inimestesse, tajub oma rolli ettevõtte tegevuses


Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Arvesse lähevad: elektroonse paraktikapäevikute kokkuvõttev hinne; praktikaettevõtte külastus(t)est saadud hinne ettevõtte juhendaja tagsiside põhjal; praktikaettevõtte juhendaja poolt saadud kokkuvõtva hinne; kooli praktikajuhendaja kokkuvõttev hinne; praktikaaruande hinne; enesehinnangu hinne; praktika kaitsmise hinne; portfoolio hinne;


Mooduli õppemaht kokku 390 tundi sh auditoorne töö 10 tundish praktika 380 tundi

Teemad, alateemad:1) töötervishoiunõuded; 2) tööohutusnõuded; 3) keskkonnaohutusnõudeid

.ÕPPEMATERJALID Trükised Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci

projekt. Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Müüritööd. Tallinn: Valgus1994 // lk158-160; 174-176 www.kiilto.ee www.knaf.ee Õpetaja poolt koostatud e-õppematerjal Esmaabi töökohal. Tallinn: Ten-Team Maalritööde RYL 2012 A., Sammul, J Krohvitööd. Tallinn: REKK 2001 U. Asi. Ehitusjoonestamine. Tallinn, Argo, 2010 www.tooelu.ee

http://www.tooelu.ee/

http://www.knaf.ee/

http://www.kiilto.ee/

Hea ehitustava,1994,http://www.ehituskeskus.ee

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

10. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

3 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetestÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

10.1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise

võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus -,

lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani

10.2. Selgitab enda ja ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes

teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna

kohta turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja

nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

10.3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni

kliendirühmi, tooteid ja töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee

10.4. Saab aru oma õigustest ja kohustustest töökeskkonnas tegutsedes

loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna

tagamisel ja kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed

nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma

tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja

puhkuse kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust

10.5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt tavapärastes suhtlemissituatsioonides sobivalt kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava kirjeldab ja järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid lahendab meeskonnatööna juhendi alusel tulemuslikult tööalaseid probleeme tavapärastes

töösituatsioonides kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tööalast suhtlemist mõjutavaid kultuuriliste erinevuste aspekte väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove teenindussituatsioonis Loob head suhted klientidega ja on võimeline kohandama oma suhtlemisstiili erinevate olukordade ja

inimestega.

Järgib hea klienditeeninduse põhimõtteid erivajaduste ja erineva kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel, pidades silmas ettevõtte väärtushoiakuid nii kõnes, kirjas kui teos.

Väljendab oma välimusega (korrektne tööriietus jne) lugupidavat suhtumist klientidesse. Järgib kliendiga suhtlemisel konfidentsiaalsuse põhimõtteid, ei avalda kliendiga seotud infot

kolmandatele osapooltele. Suhtub kliendi varasse ja elukeskkonda lugupidavalt ja hoolivalt. Suhtub mõistvalt kriitikasse ja õpib sellest

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp ,iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUM1. Õpimapp mis sisaldab: Kandideerimisdokumente

o Nõuetel vastavat CVo Motivatsioonikiri o Töölesoovimise avalduso Seletuskiri

Tööintervjuu Toote / teenuse hinnaanalüüs turul Finantsasutuse pakutava laenutingimused

(lihtsustatult) Põhilised endaga seotud maksud Näidistuludeklaratsioon Oma erialaga seotud ettevõttese teostatud

õppekäigu kokkuvõte Oma tulevase töö riskianalüüs Referaat - põhiliste juriidiliste erinevuste

võrdlemine tööle vormistamisel.o Töölepingo Käsundusleping

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumid

o Töövõtuleping2. Praktiline töö – käitumise hea tava järgimineKOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega

„Arvestatud“ („A“)TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh iseseisev töö 3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 18 tundi iseseisev töö 60 tundi

1. Karjääri planeerimine 1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud.

Minapilt1.2. Õpioskused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde vormistamine

(lõimitult rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine.1.3. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas-

ettevõttesse. Tööandja ootused. Töö iseloom. Töökeskkond.1.4. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon.

2. Terviseõpetus 2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline- , vaimne ja sotsiaalne tervis.2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku

võimalused.2.3. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete

väärtarvitamisega (liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid.2.4. Lisa- ja saasteained toidus.2.5. Energiajoogid ja nende mõju tervisele.2.6. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism2.7. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine.2.8. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused.

3. Tööohutus ja töö tervishoid 3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid.

3.2. Tööohutuse alane instrueerimine.3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised

ohutegurid ja meetmeid nende vähendamiseks.3.4. Tuleoht.3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse

registreerimine.3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral.3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud tervisele. Tervise

säilitamine töösituatsioonis.

4. Tööseadusandluse alused 4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle

kandideerimiseprotsess. Tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid.4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid.4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused.4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid.

Tööleping, töövõtu- leping, käsundusleping. Katseaeg.4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust

puudutavad dokumendid. Puhkusetasu.4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu.4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused.

5. Ettevõtlusprojekt 5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start

up.5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan.

Lihtsustatud äriplaani koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine.

5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta

6. Karjääri planeerimine 6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna

arengutrendid ja tööjõu vajadus.6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused

ehitusvaldkonnas. Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks kinnisvarahooldajana.

6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem.6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe.6.5. Täiendusõppe süsteem.6.6. Tööintervjuu.

ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid. Ettevõtlusõppe materjalid. Veebipõhised materjalid.



ÕPETAJAD

11. VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE

RIKKED JA OHUTUS (valik)

5

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda veevärgisüsteemi rikke, torude liitmike lekke või santehnilise seadme purunemise korral


11.1. omab ülevaadet hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööpõhimõttest ja nende hooldamisele tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nõuetest

Õppija: selgitab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete tööpõhimõtteid ja hooldamisele

kehtestatud nõudeid, kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat;

iseloomustab paigaldusjuhendite alusel sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja nende paigaldus-, hooldusnõudeid;

iseloomustab kinnistu heit- ja sadevee kanalisatsioonisüsteemi osi ja tööpõhimõtteid, sh tehnilisi nõudeid hoonesisese heit- ja sadevee süsteemile, kasutades erialast terminoloogiat;

hindab ülevaatuse käigus hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest hoone puhta joogiveega varustamisele, reovee ja sademevee ärajuhtimisele;

kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest

11.2. kõrvaldab oma pädevuse piires rikked ja lokaliseerib avariiolukorra vee- ja kanalisatsioonisüsteemis vastavalt ettenähtud korrale

vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed (WC-pott, kraanikauss, segisti, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatavad majapidamisseadmed) vastavalt ühendatava seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid puhta joogivee edastamiseks, vajadusel muudab seadistust

ÕPPEMEETODID loeng, praktilised tööd, ohutustehnika test, laboratoorsed tööd õppestendil



1) veevärgiseadmete või nende osade vahetamine 2) ummistuste likvideerimine 3) juhendi järgi sanitaartehnilise seadme kokkupanek


Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

2. Praktiline töö „arvestatud“ (A)

1) kasutades maja projekti lokaliseerida avarii 2) juhendi järgi santehnilise seadme ühendamine veevõrku ja kanalisatsioonisüsteemi 3) visuaalse vaatluse põhjal lekke kindlakstegemine

õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

Iseseisev töö1) iseloomustab teabeallikate põhjal puhta

vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale;

2) kirjeldab erinevaid tehnilisi lahendusi hoones optimaalse veesurve saavutamiseks, kasutades füüsikaalaseid teadmisi ja erialast terminoloogiat

3) hindab sanitaartehnilise seadme tehnilise seisundi vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele




TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ

5 EKAP / 130 tundi


Teemad ja alateemad:1. Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteem 2. Kanalisatsioon kui saasteallikas 3. Veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmete paigaldusjuhendid 4. Enda töö planeerimine5. Sanitaartehnilised seadmed 6. Visuaalse kontrolli mõiste 7. Tegutsemine avarii korral

ÕPPEMATERJALID Aleksander Tšalpkovski, Meil on veevärk, 1977. Elamu tehnosüsteemid, Vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter, 2000. Madis Metsur, Omaveevärk ja omakanalisatsioon, 2001. Kauko Lindström, Veevarustus ja kanalisatsioonitehnika, 2006 Õpetaja poolt ettevalmistatud elektroonne materjal



ÕPETAJAD

12. HOONE KÜTTESÜSTEEMIDE RIKKED JA OHUTUS (valik)

5

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS eelnevalt on läbitud moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda küttesüsteemi rikke korral, teaks kütteseadmete

reguleerimise ja hooldamise põhimõtteid, järgides elektri-, tööohutuse-, ja terviseohutuse nõudeid


12.1. teab kuidas hooldada hoone küttesüsteeme juhindudes nende hooldamise tehnilisest dokumentatsioonist ja kehtestatud nõuetest

Õppija: valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja

konkreetsest tööülesandest; kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni

korrasolekut ja lekete puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

kontrollib visuaalselt soojasõlme seadmete (soojusvaheti, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, ventiilid) nõuetekohast toimimist, veendub lekete puudumises

12.2. lokaliseerib rikke oma pädevuse piires või vastavalt kehtestatud korrale

selgitab küttesüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult minimaalne kahju objektile;

teeb soojasõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule;

kontrollib soojasõlme tööparameetreid ja reguleerib soojasõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest




Kontrolli mitme toru süsteem on kooli erinevates korpustes ja korrustel


töölehe põhjal määra kindlaks mitme toru süsteem on koolis kasutusel ja iseloomustab küttesüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele

2. Praktiline töö1) kõrvaldab oma pädevuse piires ja

etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone küttesüsteemi rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

2) kuumavee siibri, kraani, radiaatori või toru lekkimise lokaliseerimine


lokaliseerib rikke või lekkimise täites juhendis kõik nõuded kiiresti ja täpselt

Iseseisev töö1) küttesüsteemi osad; 2) küttesüsteemi seadmed3) rikete lokaliseerimise meelespea

koostamine





5 EKAP / 130 tundi


Teemad ja alateemad:1) töövahendid, tööriietus 2) torustikud ja nende asukoht 3) soojussõlme seadmed, pumbad, jt komponendid4) lokaliseerimise mõiste tähendus 5) soojasõlme tööparameetrid 6) hooldustööd hooldusjuhendi ja hoolduskava põhjal

ÕPPEMATERJALID Harri Veide, Abiks keskküttekatla kütjale, 1977, Valgus, 320lk T. Sepp, Tööstuskatelde teenindamine (3. osa), 1976, 76lk www.ehitusfoorum.com › Ehitusfoorum, 2017 elektriala kutsestandardid FELIKS ANGELSTOK, KÜTTESÜSTEEMID, Sisekaitseakadeemia 2009 Teet-Andrus Kõiv ja Aivar Rant, Hoonete küte, 2012, 383lk http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus õpetaja poolt ettevalmistatud materjalid (elektroonilised)



ÕPETAJAD

13. EHITISE NÕRKVOOLU JA ELEKTRISEADMETE HOOLDUS

(valik)

5

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda elektrisüsteemi rikke korral, teaks nõrkvoolu- ja

elektriseadmete pisiremondi ja hooldamise põhimõtteid, järgides elektri-, tööohutuse-, ja terviseohutuse nõudeid


13.1. omab ülevaadet ehitiste elektri- ja nõrkvooluseadmetest ja tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nende hooldamise nõuetest

Õppija: kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamiseks,

lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest; hindab visuaalselt elektrisüsteemi lülitatud elektri- ja nõrkvooluseadmete funktsioneerimist,

lähtudes seadmete hooldusjuhenditest; kontrollib kaitselüliti nõuetekohast funktsioneerimist tagamaks elektrivarustus ja elektriohutus

hoones; hindab elektrisüsteemi seadmete remonttööde tegemise vajadust ja teavitab nõuetekohaselt

sellest oma vahetut juhti või vastavat eritööde spetsialisti

13.2. teeb käidukorraldaja või teeb lihtsamaid nõrkvooluseadmete seadistus- ja hooldustöid ning likvideerib süsteemi

http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus

elektritööde juhi juhendamisel käidukavale vastavalt lihtsamaid elektritöid elektriohutusseaduse tähenduses

lihtsamaid rikkeid; teeb vajalikud kaabeldustööd nõrkvooluseadmete või nende sõlmede omavaheliseks

ühendamiseks ja paigaldiste ühendamiseks võrku; teeb käidukorraldaja või elektritööde juhi juhendamisel ja vastavalt käidukavale hoone elektri- ja

nõrkvooluseadmete perioodilisi hooldustöid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid

13.3. hooldab käidukava (hoolduskava) alusel, talle antud pädevuse piires ehitise nõrkvoolu- ja elektriseadmeid

asendab hõõglambi, luminofoorlambi ja süüturid valgustile lubatud nimiandmetega uutega, järgides tööohutuseja elektriohutuse nõudeid;

kontrollib rikkevoolukaitselüliti rakendumit, seda sisse- ja välja lülitades ning tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides;

vahetab hoone või korteri sulavkaitsmed ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega, järgides paigaldusjuhendit, tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid;

asendab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides;

ühendab pingevabas olukorras kaitsejuhita kohtkindla lae- ja seinavalgusti valgustiklemmidega, kasutades nõuetekohaselt asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid;

eemaldab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikupesad ja lülitikaaned (nt tapeetimise või värvimise ajaks), järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid

13.4. töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi;

vastutab tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest

13.5. analüüsib juhendamisel oma tegevust erinevate nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamisel

analüüsib koos juhendajaga töötulemusi erinevate tööülesannete täitmisel ehitise nõrkvoolu ja elektriseadmet hooldusel

koostab ettekande oma ettevõttepraktikal tehtud töödest ning kommeteerib neid auditooriumi ees;

loob portfoolio tulemuste kokkuvõtetest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ja erialast terminoloogiat



HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktiline töö:1) elektriskeemi koostamine harjutusstendil 2) elektririkke likvideerimine koostatud skeemil 3) kaitselütiti ühendamine ja tema töö kontrollimine harjutusstendil


Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

2. Praktiline töö1) likvideerib elektrisüsteemis lihtsamaid rikkeid 2) kaabeldustööde tegemine


õppija teostab töö töölehel märgitud aja jooksul (likvideerib rikke ja teostab harjutusstendil kaabeldustööd)

3. Praktiline töö:1) erinevatest valgusallikatest montaaži

teostamine harjutusstendil;2) rikkevoolulüliti montaaž

harjutusstendile ja lüliti toimimise kontroll;

3) pistikupesad ja nende montaaž harjutusstendile


Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

4. Praktiline töö:harjutuste kompleksi loomine 5-7 minutit (kaasatud peavad olema kael, õlad, selg)


harjutuste kompleksi väljamõtlemine, mis vastab esitatud tingimustele (lihasgrupp, aeg)

5. Praktiline töö:portfoolio koostamine - piltide ja skeemide lisamine


portfoolios on kõik teemad käsitletud, + kodutööd6. Iseseisev töö

1) elektriskeemi tähised; maja või korteri elektriskeem

2) kontrollib rikkevoolukaitselüliti rakendumist, seda sisse- ja välja lülitades ning tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides ja võtab selle videosse

3) demonteerib pingevabas olukorras


elektrijuhtmeid ja seadmeid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid

4) sundasendid kinnisvarahooldaja töös5)




5 EKAP / 130 tundi



1. Tööprotsessi kavandamine 2. Visuaalse hindamise mõiste nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamisel 3. Kaitselülitite kontroll 4. Elektrisüsteemi remont pingevabas olekus oma pädevuse piires

5. Lihtsamad nõrkvoolutööd 6. Lihtsamad rikked 7. Nõrkvoolu kaabeldustööd 8. Elektri- ja nõrkvooluseadmete perioodilised hooldustööd9. Valgusallikad ja nende lisaseadmed ning nende asendamine 10. Rikkevoolulüliti ja selle otstarve11. Kinnisvarahooldaja vastutus ja konfidentsiaalsus; 12. Sundasendid ja kutsehaigused13. Portfoolio, elektroonne portfoolio 14. Ettekanne - PowerPoint 15. Erialase terminoloogia allikad16. Portfoolio vormistamise põhimõtted

ÕPPEMATERJALID Tõnu Aru, Elektrimontööri käsiraamat. Madalpingeseadmed, Kõrgepingeseadmed elektritarvitid, 1988, 204lk

Arto Saastamoinen, Elektripaigaldised, 2012. Meelis Kärt, Elektriohutusseadusest tulenevad nõuded korterelamute elektripaigaldistele, TJA

ehitus- ja elektriosakond. Tehnilise Järelvalve Amet http://www.tja.ee/elektripaigaldised/ Õpetaja poolt ettevalmistatud elektroonsed materjalid.



ÕPETAJAD

14. LIIKLUSÕPETUS (valik) 3

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Õpilane on omandanud kõigi õppetöös eelnevalt läbitud moodulite õpiväljundid vastavalt õppeplaanile. Puuduvad õppevõlgnevused, mille kõrvaldamise tähtaeg on möödunud.

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele


14.1. Teab ja järgib liiklusõigusakte ning liiklusohutusnõudeid.

14.2. Tunneb sõiduautole esitatavaid tehnilisi nõudeid.

14.3. Juhib sõiduautot ohutult. 14.4. Tunneb ja rakendab esmaabivõtteid

Õppija: Selgitab ja analüüsib liiklusõigusaktides sätestatut; Peab kinni liiklusohutuse nõuetest; Lahendab iseseisvalt liiklusteste ja analüüsib tulemusi; Teostab iseseisvalt sõiduauto igapäevase tehnilise seisukorra kontrolltoimingud; Juhib sõiduautot sujuvalt ja ohutult.

ÕPPEMEETODID Loeng. Iseseisev õppematerjali läbitöötamine. Probleemülesannete lahendamine. Õppevideo.


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:Juhiloa taotlemine


Lävend vastab juhiloa taotlemise puhul kohaldatavatele kriteeriumidele

http://www.tja.ee/elektripaigaldised/



Mooduli hinde eelduseks on õppetööst osavõtt tunniplaanis ettenähtud mahus ja kõigi hindamisülesannete sooritamine lävendi tasemel. Juhiloa olemasolul toimub mooduli hinde arvestamine VÕTA- ga, kui õpilane kannab juhiloa andmed VÕTA keskkonda ning esitab kooli kehtiva juhiloa, mille koopia jääb kooli.


3EKAP / 78 tundi

Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 18 tundish iseseisev töö 60 tundi


Liiklus kui süsteem. Ohutu liiklemise põhimõtted. Teiste liiklejatega arvestamine. Sõiduki turvalisus. Inimene sõidukijuhina. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine. Käitumine liiklusõnnetuse korral. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Juhi tööasend ja turvavarustus. Sõiduki käsitsemine. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine.

Esmaõppe algastme pimeda aja koolitus Pimeda ajal sõiduki juhtimine (teooria) . Pimeda ajal sõiduki juhtimine (sõiduõpe)

Maanteeameti liiklus- ja sõidueksamiks ettevalmistumine.

ÕPPEMATERJALID Õpetaja poolt koostatud õppematerjalid; Liiklusseadus ja selle alamaktid, Maanteeameti kodulehel avaldatud materjalid www.mnt.ee; paberivabaARK.ee



ÕPETAJAD

15. KEHALINE KASVATUS (valik) 3

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija tegeleb võimetekohaselt ja ohutult erinevate spordialade ja

tervisespordiga ning põhjendab kehalise aktiivsuse vajalikkust


15.1. Oskab hinnata enda kehalist vormi tervise seisukohalt ja teab, kuidas seda hoida ja parandada.

Oskab iseseisvalt sportida tervist kahjustamata. Teab kuidas julgestada ja abistada kaasõpilasi harjutuste sooritamisel. Teab ohutu treenimise põhimõtteid ja

Õppija: Hindab enda kehalist vormi tervise seisukohalt ja teab, kuidas seda hoida ja parandada. Tegeleb iseseisvalt üldist füüsikist võimekust arendava spordiga, tervist kahjustamata. Julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel. Treenib ohutult ja valib endale sobivaid jõuharjutused

http://www.mnt.ee/

oskab valida endale sobivaid jõuharjutusi.

15.2. Oskab kasutada treeningul sobivat koormust ja kasutab treeningujärgset taastumist soodustavaid harjutusi. Analüüsib spordi ja kehakultuuri rolli ja teab parimaid Eesti ja maailma sportlasi.

Kasutab treeningul sobivat koormust ja treeningujärgset taastumist soodustavaid harjutusi. Teab spordi ja kehakultuuri tähtust rahvastiku tervise seisukohalt, Teab parimaid Eesti ja maailma sportlasi.

1.5

ÕPPEMEETODID Loeng, füüsiliselt aktiivne tegutsemine, spordiga tegelemine. Enesehindamine.



Treeningpäeviku esitlemine ja õppeperioodi viimasel nädalal (iga 4. nädala järel)


Füüsiline võimekus vastab erialasele tööle. Treeningpäevik on koostatud ja esitletud tähtaegselt

2. Praktiline tööLoeng, füüsiliselt aktiivne tegutsemine, spordiga tegelemine. Enesehindamine


3. Iseseisev tööAktiivne kehaline tegevus ja treeningpäeviku pidamine



Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Hinne kujuneb vastavalt õpiväljundite saavutatusele õpetaja poolt seatud hindekriteeriumite alusel.


Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 8 tundi

3 EKAP / 78 tundish praktiline töö 20 tundish iseseisev töö 50 tundi

Teemad ja alateemad: Põhiteadmised inimese anatoomiast. Sportlase ABC - spordiala valik, sobivad rõivad ja jalatsid. Toitumine ja energia. Erialaselt olulise füüsilise võimekuse tagamine.

.ÕPPEMATERJALID http://www.nutridata.ee - toitumine ja sellega seonduv

www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise

käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Jalak, R. (2007). Tervise treening. Tallinn: Medisport Kooliolümpiamängude käsiraamat. (2005). Tallinn: Eesti Olümpiaakadeemia Mängima. (2006). Kirjastus E-Info Olümpiamängude ajalugu, 1- 4 osa. (2003-2006). Tallinn: Maalehe Raamat Olümpiamängud/suvealad, talialad. (2004, 2006). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Pantšenko, V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Stephen, J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus. Odamees OÜ. Sport. Täielik illustreeritud käsiraamat, 2006. Kirjastus Pegasus OÜ. Mitmed spordi alaliitude kodulehed



ÕPETAJAD

16. ARVUTIÕPETUS (valik) 2

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab arvutit õppimise- ja töövahendina baasmoodulites Arvuti põhitõed, Interneti põhitõed, Tekstitöötlus, Tabelitöötlus ja standardmoodulis Andmebaasid kutsestandardis nõutud tasemel


16.1. teab interneti põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel ning failide haldamisel

Õppija: oskab leida internetist oma tööks olulist infot ja kasutada seda; oskab kasutada elektronposti

16.2. teab arvuti kasutamise põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel

teab arvuti kasutamise põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel

16.3. oskab põhiteemade ulatuses teksti dokumente luua ja vormindada

oskab kasutada arvutit kirja koostamiseks (shift, font, taandread, ...) ja muuta kasutatavat keel (kui see on eelnevalt installeeritud);

oskab vormindada teksti (header/footer, leheküljenumbrite kasutamine, piltide lisamine, tekstikastide lisamine, sisestada lihtsamaid arvutustehteid, spelleri kasutamine, ...);

oskab konverteerida fail versioonidesse, mis on saajale/lugejale kättesaadavad (.txt,)

16.4. oskab põhiteemade ulatuses tabelitöötlusrakenduses andmetabeleid luua ja kasutada

oskab kasutada põhioperatsioone tabeltöötluses, lihtsamaid valemeid, lihtsamaid funktsioone; teab kuidas moodustada lihtsamaid graafikuid/diagramme ja neid vormindada; oskab ettevalmistada töö/faili printimiseks

16.5. teab andmebaasidega seotud mõisteid ja oskab erialaseks tööks vajalikke andmebaase kasutada

oskab kasutada olulisemaid käske Accessis ja Excelis




1) kirja saatmine;2) interneti jututubade kasutamine


ametliku kirja koostamine ja saatmine; internetis ühisvestluses osalemine

2. Praktiline tööotsib üles internetist portable

(mälupulgalt toimiva) viirusetõrje programmid


leiab USB pealt toimiva virusetõrje programmi ja kontrollib arvuti prügikasti üle

3. Praktiline töö:motivatsioonikiri töökohale pretendeerimiseks (minimaalselt 50 sõna)


koostatud, vormindatud tekst minimaalsete vigadega juhindudes töölehe nõuetest

4. Praktiline töö:1) koostab nädala kulutuste eelarve; 2) töö printimine


eelarve koostatakse töölehe nõuete järgi (vähemalt 10 veergu ja 10 rida); töö prinditakse kahepoolsena välja

5. Praktiline töö:1) Excelis andmebaasi loomine;2) Failide linkimine;3) Esitluse koostamine (PowerPoint)


Ülesanded täidetakse töölehtede põhjal antud kriteeriumide ja aja jooksul

Iseseisev töö1) järjehoidjate loomine

virtuaalkogukonnad - mis see on?2) otsib viirusetõrje tasuta tarkvara3) valmistada ette harjutusdokumentide

sisu4) töö vormindamine printimiseks5) testi või küsimustiku loomine Google

Drive keskkonnas



Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on sooritanud kõik praktilised ülesanded ning esitanud iseseisvad tööd vähemalt lävendi tasemel


2 EKAP / 52 tundi


Teemad ja alateemad:1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused 6. Kirjavahetus 7. Adresseerimine 8. Postkasti haldamine 9. Listid ja uudisgrupid 10. Failihaldus 11. Utiliidid12. Põhimõisted 13. Riistvara 14. Mälu 15. Tarkvara 16. Arvutivõrgud 17. Arvutid igapäevaelus 18. Infotehnoloogia ja ühiskond 19. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 20. Infotehnoloogia ja Eesti21. Alustamine 22. Põhioperatsioonid 23. Kujundamine (vormindamine) 24. Dokumendi viimistlemine25. Printimine 26. Muud oskused27. Elementaaroskused 28. Põhioperatsioonid 29. Valemid ja funktsioonid 30. Kujundamine (vormindamine) 31. Diagrammid ja objektid 32. Printimine33. Alustamine 34. Andmebaasi loomine 35. Vormi kasutamine 36. Informatsiooni otsimine

37. Aruanded

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud materjalid, internetis vabalt saadaolevad materjalid, ECDL (The European Computer Driving Licence) praktiliste põhioskuste kirjeldused laiatarbe tarkvara kasutamisel http://www.ecdl.ee/,

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppur ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

17. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )

2 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID17.1. mõistab võõrkeelseid kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid

tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast terminoloogiat

oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

17.2. kasutab eriala alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone

17.3. hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

17.4. selgitab esmaabi andmisel kehtivaid mõisteid ja termineid võõrkeeles

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul


Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.1.- 6.4 vastavad hindamiskriteeriumid

Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ

2 EKAP / 52 TUNDI

Mooduli õppemaht 52 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 8 tundi iseseisev töö 44 tundi

1, Erialased mõisted a. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Ehitusmaterjalide liigitus, c. Ehitamise etapid, d. Tööde tehnoloogiline järjekord. e. Telefonivestlus. f. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise

nõuded.g. Majandusterminid. h. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.

2, Enamkasutatavad töövahendid i. Töövahendite nimetused kivikonstruktsioonide ehitamisel.

j. Käsitööriistadk. Elektrilised töövahendid

3, Kasutusjuhendid l. Seadmete kasutusjuhendid. m. Materjalide kasutusjuhendid. n. Hooldusjuhendid.

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid www.ehitusinfo.ee www.nord-domus.ee www.lll.ee/faktid.htm www.puumarket.ee http://www.pilomaterial.su/doska_obreznaya.html www.sibirles.ru www.heliapuit.ee http://www.drevmast.ru/les.php http://www.drevmast.ru/derevo.php http://www.drevmast.ru/sushka.php http://www.drevmast.ru/to_saw.php http://www.drevmast.ru/drevesina_stroitelnyj_material.php

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppur ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

18. EESTI KEEL TEISE KEELENA (valik )

6 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas

iseseisva keelekasutajana; Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID18.1. suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna

õiget keelt.

nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajanaesitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti

Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel).

Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes. Koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele. Hindab oma eesti keele oskuse taset

18.2. kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga

Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt.


Tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast. Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks. Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse,

CV/Europassi, arvestab sihtmaa eripäraga.

18.3. kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega



Põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega. Eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust. Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja

suhtlemist nendes keskkondades.

18.4. mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel



Võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme. Arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga. Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta.

18.5. on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid


Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab räägib, kirjutab B1 tasemel).

Kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles. Tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi. Viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu.

ÕPPEMEETODID Kogemusõpe, sõnavara harjutused, iseseisev töö, paaristöö, rühmatöö, vestlus, mõistekaart, diskussioon, arutelu, dialoog, rollimäng, erinevad lugemisülesanded (valiklugemine, mosaiik), kuulamisülesanded, erinevad grammatikaülesanded, kirjaliku teksti koostamine

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul


Kirjutamise (poolametlik kiri) ja rääkimistest (monoloog etteantud teemal)

Kirjutamistest (CV, töökohale kandideerimise avaldus ja kaaskiri)

Kirjutamistest. Poolametlik kiri. Järelepärimine kursuste kohta

Kirjutamistest. Kaebus reisibüroole ebaõnnestunud reisi kohta Proovieksam, Innove eksamidemo põhjal

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid

Saab ülesannetest aru ja täidab need täpselt. Tekstid on loogilised ja sidusad, nendest arusaamine ei nõua pingutust, esineb üksikuid vigu

Innove hindamisjuhendi alusel 20-39 punkti (maksimum 100)

Iseseisev töö1. Minu kool (VIKK ja õpitavate erialade tutvustus esitluse või plakati vormis) 2. Otsustamine loetelu põhjal, teemal Söögikohad (millised on populaarsed ja millised mitte ja miks, esita poolt- ja vastuargumente)3. Arutlev tekst teemal -Minu tulevik on minu kätes (etteantud plaani alusel) 4. Esitlus või plakat teemal -Tehnika minu kodus5. Arutlev tekst teemal - See film/teatrietendus/kunstinäitus (vali 1) meeldis mulle väga (etteantud plaani alusel) 6. Esitlus või referaat teemal"Euroopa Liit"(3-7 EL riigi tutvustus)7. CV, avalduse ja kaaskirja koostamine tööleasumiseks

arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt

antud ülesanded;

8. Arutlev tekst teemal - Minu elukutse on parim (etteantud plaani alusel)

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ

6 EKAP / 156 TUNDI

Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 25 tundi praktiline töö 25 tundi iseseisev töö 106 tundi

Teemad ja alateemad:HARIDUS, TÖÖ ja VABA AEG 1. Haridussüsteem Eestis. Olevik 2. Teisel pool piiri, välismaa koolid. Lihtminevik 3. Minu kool, minu eriala. Sisekohakäänded 4. Kellega suhtlen?. Tagasõnad 5. Sport ja olümpiakangelased. Otsekõne OLME, TARBIMINE 1. Argipäev, tarbija, pakendid. nud-ja tud-kesksõna 2. Jätku leiba, söögikohad. Umbisikulise tegumoe olevik 3. Kas mul on seda vaja? Sihitise käänded 4. Mis juhtus? Keskkonnakaitse ja ohutus kodus ja töökojas. Tingiv kõneviis

ÕPPIMISVÕIMALUSED 1. Mida õppida. Umbisikuline tegumood 2. Mida võib leida arvutist? maja da-infinitiiv

3. Minu eriala ja arvuti. Lühendid 4. XXI sajand ja informaatika. Arvsõna

MEEDIA 1. Mis on meedia, meediumid. Tegusõna ajad, olevik 2. Trükimeedia. Autoajakirjad. Mineviku vormid, lihtminevik 3. Teler, kas pereliige? Mineviku vormid, täis- ja enneminevik 4. Reklaam. Suur ja väike algustäht

5. Reklaami kirjutamine. Oma eriala tutvustav reklaam

ELUKESKKOND, EESTIMAA, RAHVAS, KULTUUR 1. Inimesed meie kõrval. Ühendverbid 2. Kõik saavad head teha. Koondlause, selle kirjavahemärgid 3. Mis on Eestis huvitavat? Ma-ja mas-vormide kasutamine 4. Eestimaa kaunid paigad. Oleviku kesksõnad 5. Kino, kunst, teater. Mineviku kesksõnad

EUROOPA LIIT 1. Ettevalmistused reisiks. Sõnamoodustus 2. Erinevate rahvaste puhkusetraditsioonid. Kohakäänded 3. Sõidame Euroopasse. Küsisõna 4. Euroopa Liit. Umbisikuline tegumood

EDASIÕPPIMISVÕIMALUSED 1. Haridustee jätkamine. Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid. Käänded: saav, rajav, olev 2. Kutseharidus välismaal. Õpilasvahetus. Käänded: saav, rajav, olev 3. Tee oma elust meistriteos. Kuidas olla edukas oma erialal. Käskiv kõneviis

TÖÖ 1. Kel pole tööd, see otsib. Küsisõna 2. Töölepingu sõlmimine. Tööintervjuu. Aja väljendamine, millal? mis kellast, mis kellani? 3. Poliitika ja majandus, minu eriala hetkeseis tööturul. Sihitis

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS 1. Kirjutamine, näidisülesannete tutvustus 2. Kuulamine, näidisülesannete tutvustus 3. Lugemine ja keelestruktuur, näidisülesannete tutvustus 4. Rääkimine, näidisülesannete tutvustus

ÕPPEMATERJALID M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 10. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 10.

klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 11. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 11.

klassile" ,,

M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 12. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 12.

klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keel. Vestlusõpik vene õppekeelega kooli XII klassile" M.Kitsnik "Eesti keele õpik vene õppekeelega kutsekoolile" M.Kitsnik "Eesti keele töövihik vene õppekeelega kutsekoolile" www.innove.ee Töölehed. Erinevad pildid, kaardid, audio- ja video salvestised.

http://www.innove.ee/

Documents

· Web viewVILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVA. SIHTRÜHM. Õppima võib asuda põhihariduseta isik. ÕPPEVORM. Statsionaarne töökohapõhine õppevorm