Täiendmaterjal ühiskonnaõpetuse kursusele 2011 Materjalide juures on veebiaadressid, kust materjal on võetud. Saate nendega ise lähemalt
tutvuda.
Valimised 2011
Riigikogu XII koosseis
Eesti Reformierakond – 33 liiget
Eesti Keskerakond – 26 liiget
Isamaa ja Res Publica Liit – 23 liiget
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 19 liiget
Riigikogu XII kooseisu juhatus:
Riigikogu esimees – Ene Ergma
Aseesimehed: Laine Randjärv
Jüri Ratas
Valitsuskoalitsiooni moodustasid: Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit
Opositsiooni jäid: Eesti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond
46. valitsuse koosseis:
Vt: http:/www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid
Peaminister ja ministrid
Andrus Ansip
Peaminister
Riigikantselei
Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister
Haridus- ja teadusministeerium
Kristen Michal
Justiitsminister
Justiitsministeerium
Mart Laar
Kaitseminister
Kaitseministeerium
Keit Pentus
Keskkonnaminister
Keskkonnaministeerium
Rein Lang
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister
Põllumajandusministeerium
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
Siim Valmar Kiisler
Regionaalminister
Siseministeerium
Ken-Marti Vaher
Siseminister
Siseministeerium
Hanno Pevkur
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
Urmas Paet
Välisminister
Välisministeerium
Maksud 2011 (seisuga 15. aprill)
Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.
Maksude kehtestamise peamine eesmärk: tagada riigi toimimiseks vajalike vahendite
olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika
kujundamise vahendiks.
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maks maksuseadusega (riiklik maks) või seaduse
alusel linna või valla volikogu määrusega (kohalik maks) riigi ja kohaliku omavalitsuse
avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale
pandud kohustus.
Riigieelarve tulud koosnevad maksutuludest ja mittemaksulistest tuludest.
Maksutuludest laekuvad riigieelarvesse 1) juriidilise isiku tulumaks, 2) osa füüsilise isiku
tulumaksust (teine osa füüsilise isiku tulumaksust laekub kohalikele omavalitsustele), 3)
sotsiaalmaks, 4) käibemaks, 5) aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja
pakendiaktsiis), 6) hasartmängumaks, 7) tollimaks (75% tollimaksust kantakse edasi Euroopa
Liidu eelarvesse), 8) raskeveokimaks.
Riiklikest maksudest laekub maamaks täies ulatuses omavalitsusüksuste eelarvesse.
Mittemaksulised tulud: kaupade ja teenuste müük (riigilõivud, laekumised
majandustegevusest jne); toetused (välisabid, laekumised riigiasutustelt jne); varade müük,
tulud varadelt; renditulud jm (nt trahvid, saastetasud).
Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet.
Kohalike maksude maksuhalduriks on oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus või
mõni muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike
maksude kogumist. Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, mille
alusel Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma nt müügimaksu.
Riiklikud maksud on:
tulumaks (määr 21%),
käibemaks (standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, on
erandeid),
sotsiaalmaks (33%) – sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär -
278,02 eurot (puudutab käesolevat aastat),
maamaks (laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse),
hasartmängumaks,
tollimaks,
raskeveokimaks,
aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis)
Miinimumpalk (töötasu alammäär – 1,73 eurot tunnis) e töötasu alammäär – 278,02
eurot kuus
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr – 2,8%
Tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4%
Maksuvaba tulu aastas – 1728 eurot e 144 eurot kuus
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%)
kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust.
Kohustusliku kogumispensioni makse määr – 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud
kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 1. jaanuarist 2010.
2011. aasta 1. jaanuarist algas sissemaksete tegemine kõigi kohustusliku kogumispensioniga
liitunud isikute jaoks automaatselt ja inimestel selleks eraldi ühtegi avaldust esitada ei tule.
Tööandjate jaoks toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära:
1) kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 1%,
kui töötaja ei esitanud 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avaldust;
2) kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 2%, kui töötaja
esitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse.
Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab jälle
kehtima 2%+4% kohustusliku kogumispensioni makse.
Vt: http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396
Kohustusliku kogumispensioni makse 2011. aastal
(esimene protsendimäär on isiku, teine riigi lisatav osa)
Makse
vanemahüvitiselt
1942-1954
sündinu
1942-1954
sündinu
1955 ja hiljem
sündinu
1955 ja hiljem
sündinu
Ei esitanud 2009.
a maksete
jätkamise
avaldust
Esitas 2009. a
maksete
jätkamise
avalduse
Ei esitanud 2009.
a maksete
jätkamise
avaldust
Esitas 2009. a
maksete
jätkamise
avalduse
1% 1% + 2% 2% + 4% 1% + 2% 2% + 2%
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396
Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam
elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi
tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata.
Kohalikud maksud on:
müügimaks,
reklaamimaks,
paadimaks,
teede ja tänavate sulgemise maks,
mootorsõiduki maks,
loomapidamismaks,
lõbustusmaks,
parkimistasu
Vt ka: http://www.fin.ee/maksundus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=958154&search
http://emta.ee/index.php?id=27497
http://www.tallinn.ee/predprinimatel/Voprosy-o-naloge-s-prodazh
http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Muugimaksu-kusimused
http://www.eestiraamatupidamine.ee
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006
NB! Sellest aastast alates on meil kasutusel ühisraha euro
1 euro=15,6466 Eesti krooni
Euro on kasutusele võtnud järgmised Euroopa Liidu liikmesriigid:
Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros,
Luksemburg, Malta, Madalmaad (Belgia, Holland), Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia,
Soome
Euroalast (eurotsoonist) väljaspool olevad EL-i riigid:
Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja
Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud.
Riigid, kus on kasutusel euro ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga: Monaco, San
Marino, Vatikani linnriik.
Kasutatakse eurot, kuid puudub ametlik kokkulepe: Andorra. Kosovo, Montenegro.
Eurot kasutatakse ka mõnedel ülemereterritooriumidel (Kanaari saared, Assoorid jt).
Vt ka http://elik.nlib.ee/?id=3450
EL-i, NATO-sse ja EN-i kuuluvad riigid (märgitud lilla värviga)
Kollasega on märgitud euroala riigid.
Euroopa Liit NATO Euroopa Nõukogu
Albaania Albaania
Ameerika Ühendriigid
Andorra
Armeenia
Aserbaidžaan
Austria Austria
Belgia Belgia Belgia
Bosnia ja Hertsogoviina
Bulgaaria Bulgaaria Bulgaaria
Eesti Eesti Eesti
Gruusia
Hispaania Hispaania Hispaania
Holland Holland Holland
Horvaatia Horvaatia
Iirimaa Iirimaa
Island Island
Itaalia Itaalia Itaalia
Kanada
Kreeka Kreeka Kreeka
Küpros Küpros
Leedu Leedu Leedu
Liechstenstein
Luksemburg Luksemburg Luksemburg
Läti Läti Läti
Endine Jugoslaavia
Makedoonia Vabariik
Malta Malta
Moldova
Monaco
Montenegro
Norra Norra
Poola Poola Poola
Portugal Portugal Portugal
Prantsusmaa Prantsusmaa Prantsusmaa
Rootsi Rootsi
Rumeenia Rumeenia Rumeenia
Saksamaa Saksamaa Saksamaa
San Marino
Serbia
Slovakkia Slovakkia Slovakkia
Sloveenia Sloveenia Sloveenia
Soome Soome
Šveits
Taani Taani Taani
Tšehhi Tšehhi Tšehhi
Türgi
Ukraina
Ungari Ungari Ungari
Venemaa
Ühendkuningriik Ühendkuningriik Ühendkuningriik