7
Täiendmaterjal ühiskonnaõpetuse kursusele 2011 Materjalide juures on veebiaadressid, kust materjal on võetud. Saate nendega ise lähemalt tutvuda. Valimised 2011 Riigikogu XII koosseis Eesti Reformierakond 33 liiget Eesti Keskerakond 26 liiget Isamaa ja Res Publica Liit 23 liiget Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 liiget Riigikogu XII kooseisu juhatus: Riigikogu esimees Ene Ergma Aseesimehed: Laine Randjärv Jüri Ratas Valitsuskoalitsiooni moodustasid: Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit Opositsiooni jäid: Eesti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond 46. valitsuse koosseis: Vt: http:/www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid Peaminister ja ministrid Andrus Ansip Peaminister Riigikantselei Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Kristen Michal Justiitsminister Justiitsministeerium Mart Laar Kaitseminister

Abimaterjal y uudised

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Abimaterjal y uudised

Täiendmaterjal ühiskonnaõpetuse kursusele 2011 Materjalide juures on veebiaadressid, kust materjal on võetud. Saate nendega ise lähemalt

tutvuda.

Valimised 2011

Riigikogu XII koosseis

Eesti Reformierakond – 33 liiget

Eesti Keskerakond – 26 liiget

Isamaa ja Res Publica Liit – 23 liiget

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 19 liiget

Riigikogu XII kooseisu juhatus:

Riigikogu esimees – Ene Ergma

Aseesimehed: Laine Randjärv

Jüri Ratas

Valitsuskoalitsiooni moodustasid: Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit

Opositsiooni jäid: Eesti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond

46. valitsuse koosseis:

Vt: http:/www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid

Peaminister ja ministrid

Andrus Ansip

Peaminister

Riigikantselei

Jaak Aaviksoo

Haridus- ja teadusminister

Haridus- ja teadusministeerium

Kristen Michal

Justiitsminister

Justiitsministeerium

Mart Laar

Kaitseminister

Page 2: Abimaterjal y uudised

Kaitseministeerium

Keit Pentus

Keskkonnaminister

Keskkonnaministeerium

Rein Lang

Kultuuriminister

Kultuuriministeerium

Juhan Parts

Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Helir-Valdor Seeder

Põllumajandusminister

Põllumajandusministeerium

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Rahandusministeerium

Siim Valmar Kiisler

Regionaalminister

Siseministeerium

Ken-Marti Vaher

Siseminister

Siseministeerium

Page 3: Abimaterjal y uudised

Hanno Pevkur

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium

Urmas Paet

Välisminister

Välisministeerium

Maksud 2011 (seisuga 15. aprill)

Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.

Maksude kehtestamise peamine eesmärk: tagada riigi toimimiseks vajalike vahendite

olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika

kujundamise vahendiks.

Maksukorralduse seaduse kohaselt on maks maksuseadusega (riiklik maks) või seaduse

alusel linna või valla volikogu määrusega (kohalik maks) riigi ja kohaliku omavalitsuse

avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale

pandud kohustus.

Riigieelarve tulud koosnevad maksutuludest ja mittemaksulistest tuludest.

Maksutuludest laekuvad riigieelarvesse 1) juriidilise isiku tulumaks, 2) osa füüsilise isiku

tulumaksust (teine osa füüsilise isiku tulumaksust laekub kohalikele omavalitsustele), 3)

sotsiaalmaks, 4) käibemaks, 5) aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja

pakendiaktsiis), 6) hasartmängumaks, 7) tollimaks (75% tollimaksust kantakse edasi Euroopa

Liidu eelarvesse), 8) raskeveokimaks.

Riiklikest maksudest laekub maamaks täies ulatuses omavalitsusüksuste eelarvesse.

Mittemaksulised tulud: kaupade ja teenuste müük (riigilõivud, laekumised

majandustegevusest jne); toetused (välisabid, laekumised riigiasutustelt jne); varade müük,

tulud varadelt; renditulud jm (nt trahvid, saastetasud).

Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet.

Kohalike maksude maksuhalduriks on oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus või

mõni muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike

maksude kogumist. Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, mille

alusel Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma nt müügimaksu.

Page 4: Abimaterjal y uudised

Riiklikud maksud on:

tulumaks (määr 21%),

käibemaks (standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, on

erandeid),

sotsiaalmaks (33%) – sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär -

278,02 eurot (puudutab käesolevat aastat),

maamaks (laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse),

hasartmängumaks,

tollimaks,

raskeveokimaks,

aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis)

Miinimumpalk (töötasu alammäär – 1,73 eurot tunnis) e töötasu alammäär – 278,02

eurot kuus

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr – 2,8%

Tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4%

Maksuvaba tulu aastas – 1728 eurot e 144 eurot kuus

Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%)

kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust.

Kohustusliku kogumispensioni makse määr – 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud

kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 1. jaanuarist 2010.

2011. aasta 1. jaanuarist algas sissemaksete tegemine kõigi kohustusliku kogumispensioniga

liitunud isikute jaoks automaatselt ja inimestel selleks eraldi ühtegi avaldust esitada ei tule.

Tööandjate jaoks toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära:

1) kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 1%,

kui töötaja ei esitanud 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avaldust;

2) kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 2%, kui töötaja

esitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse.

Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab jälle

kehtima 2%+4% kohustusliku kogumispensioni makse.

Vt: http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396

Page 5: Abimaterjal y uudised

Kohustusliku kogumispensioni makse 2011. aastal

(esimene protsendimäär on isiku, teine riigi lisatav osa)

Makse

vanemahüvitiselt

1942-1954

sündinu

1942-1954

sündinu

1955 ja hiljem

sündinu

1955 ja hiljem

sündinu

Ei esitanud 2009.

a maksete

jätkamise

avaldust

Esitas 2009. a

maksete

jätkamise

avalduse

Ei esitanud 2009.

a maksete

jätkamise

avaldust

Esitas 2009. a

maksete

jätkamise

avalduse

1% 1% + 2% 2% + 4% 1% + 2% 2% + 2%

http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396

Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam

elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi

tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata.

Kohalikud maksud on:

müügimaks,

reklaamimaks,

paadimaks,

teede ja tänavate sulgemise maks,

mootorsõiduki maks,

loomapidamismaks,

lõbustusmaks,

parkimistasu

Vt ka: http://www.fin.ee/maksundus

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=958154&search

http://emta.ee/index.php?id=27497

http://www.tallinn.ee/predprinimatel/Voprosy-o-naloge-s-prodazh

http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Muugimaksu-kusimused

http://www.eestiraamatupidamine.ee

http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006

NB! Sellest aastast alates on meil kasutusel ühisraha euro

1 euro=15,6466 Eesti krooni

Euro on kasutusele võtnud järgmised Euroopa Liidu liikmesriigid:

Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros,

Luksemburg, Malta, Madalmaad (Belgia, Holland), Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia,

Soome

Page 6: Abimaterjal y uudised

Euroalast (eurotsoonist) väljaspool olevad EL-i riigid:

Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja

Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud.

Riigid, kus on kasutusel euro ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga: Monaco, San

Marino, Vatikani linnriik.

Kasutatakse eurot, kuid puudub ametlik kokkulepe: Andorra. Kosovo, Montenegro.

Eurot kasutatakse ka mõnedel ülemereterritooriumidel (Kanaari saared, Assoorid jt).

Vt ka http://elik.nlib.ee/?id=3450

EL-i, NATO-sse ja EN-i kuuluvad riigid (märgitud lilla värviga)

Kollasega on märgitud euroala riigid.

Euroopa Liit NATO Euroopa Nõukogu

Albaania Albaania

Ameerika Ühendriigid

Andorra

Armeenia

Aserbaidžaan

Austria Austria

Belgia Belgia Belgia

Bosnia ja Hertsogoviina

Bulgaaria Bulgaaria Bulgaaria

Eesti Eesti Eesti

Gruusia

Hispaania Hispaania Hispaania

Holland Holland Holland

Horvaatia Horvaatia

Iirimaa Iirimaa

Island Island

Itaalia Itaalia Itaalia

Kanada

Kreeka Kreeka Kreeka

Küpros Küpros

Leedu Leedu Leedu

Liechstenstein

Luksemburg Luksemburg Luksemburg

Läti Läti Läti

Endine Jugoslaavia

Makedoonia Vabariik

Malta Malta

Moldova

Page 7: Abimaterjal y uudised

Monaco

Montenegro

Norra Norra

Poola Poola Poola

Portugal Portugal Portugal

Prantsusmaa Prantsusmaa Prantsusmaa

Rootsi Rootsi

Rumeenia Rumeenia Rumeenia

Saksamaa Saksamaa Saksamaa

San Marino

Serbia

Slovakkia Slovakkia Slovakkia

Sloveenia Sloveenia Sloveenia

Soome Soome

Šveits

Taani Taani Taani

Tšehhi Tšehhi Tšehhi

Türgi

Ukraina

Ungari Ungari Ungari

Venemaa

Ühendkuningriik Ühendkuningriik Ühendkuningriik