TALLINNA ÜLIKOOL
EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT
Mariliis Sild
EESTI TÕLKEBÜROOD JA NENDE
TÖÖKORRALDUS LÄHTUVALT EUROOPA TÕLKETEENUSTE STANDARDIST EN-15038:2006
Bakalaureusetöö
Juhendaja lektor Tiina Rüütmaa
Tallinn 2015
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd,
põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärit allikad on viidatud.
……………………………...........…(töö autori allkiri ja kuupäev)
Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele
……………………………...........… (juhendaja allkiri ja kuupäev)
Kaitsmisele lubatud ………………….............(kuupäev)
Kaitsmiskomisjoni esimees…………………...(allkiri)
2
Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3
1. Tõlkebüroodest ja -teenustest Eestis ............................................................................................. 5 1.1 Eesti Tõlkebüroode Liit ......................................................................................................................................... 6 1.2 Tugiteenused tõlkebüroodes ............................................................................................................................... 7
1.2.1 Toimetamine .............................................................................................................................................. 8 1.2.2 Teisi tugiteenuseid ................................................................................................................................ 10
2. Töökorraldusest ja ametikohtadest tõlkebüroodes .............................................................. 12
3. Tõlketöö kvaliteedi tagamine ......................................................................................................... 16 3.1 Standardid ................................................................................................................................................................ 16 3.2 Toimetajate tehnilised abivahendid ............................................................................................................. 17
4. Tõlkebüroode töökorraldusest ja keeletoimetajate tööprofiilist ..................................... 19 4.1 Uurimuse eesmärk, metoodika ja valim ..................................................................................................... 19 4.2 Uurimistulemused ................................................................................................................................................. 20 4.3 Kokkuvõtteks ........................................................................................................................................................... 34
Kokkuvõte .................................................................................................................................................. 35
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................... 37
Estonian translation agencies and their workflow’s compliance to European standard for translation services EN-15038:2006................................................................................................................ 40
Lisa 1. Kvaliteedi kontrollimise programmi raporti kuvatõmmis........................................................ 42
Lisa 2. Kvaliteedi kontrollimise programmi raporti kuvatõmmis ..................................................... 43
Lisa 3. Intervjueeritud keeletoimetajate vabavastused selle kohta, missugune on töökorraldus (ühe teksti jaoks) tõlkebüroos ............................................................................................................................ 44
Lisa 4. Intervjuuküsimused keeletoimetajatele ........................................................................................... 46
3
Sissejuhatus
Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade sellest, missugune on Eesti tõlkebüroode
töökorraldus, samuti saada teada, kas ja mil määral see vastab Euroopa tõlketeenuste
standardile EN-15038:2006 (identne Eesti standard EVS-EN 15038:2007), uurimuse
põhirõhk on seejuures keeletoimetajatel ning nende tööl. Kuna standardi järgimine nõuab
tõlkebüroodelt teatud lisaressursse (finantsilisi-, tööjõu- jm) ning standardi mittekohustuslik
iseloom võimaldab Eesti turul tegutseda ka väiksema eelarvega ettevõtetel (mis ei pruugigi
standardile vastata), arvab autor, et paljud Eesti tõlkebürood ei järgi standardit vähemalt
mõnedes selle punktides.
Euroopa tõlketeenuste standard ei ole Eestis mõeldud kohustuslikuks järgimiseks, mis
põhjustab tõenäoliselt siinsete tõlkebüroode suure mitmekesisuse tegevate ametikohtade,
projektihalduse, tehniliste vahendite, töötajaile pakutavate koolituste ja ennekõike tõlketöö
kvaliteedi poolest. Niisugune vabadus selles valdkonnas tekitas siinse töö autoris huvi
büroode tegevust ja toimimist täpsemalt uurida. Bakalaureusetöö on pilguheit 2015. aasta
Eesti tõlkemaastiku olukorrale. Siinne töö võiks pakkuda huvi tõlkebüroode iga astme
töötajaile alates juhtidest keeletoimetajateni, samuti on see ülevaade tudengitele ja teistele,
kes kaaluvad tõlkebüroosse tööle asumist.
Eestis on uuritud keeletoimetaja tööd maakonnalehes (Lillestik 2013) ja online-väljaannetes
(Valk 2014).
Uurimuse eksperimentaalses osas kasutati anonüümset ankeetküsitlust ning küsitlustehnika
oli segu telefoni- ja Interneti-uuringust. Küsitlusele paluti vastata büroode keeletoimetajatel,
vastajate arv oli 41, mida autor peab piisavaks, et teha üldistusi.
Bakalaureusetöös antakse ülevaade järgmistest teemadest:
x pakutavad tõlke- ja tugiteenused Eesti tõlkebüroodes;
x Eesti Tõlkebüroode Liidu tegevus ja saavutused;
x töökorraldus ja ametikohad Eesti tõlkebüroodes;
x tõlketöö kvaliteedi tagamise vahendid;
x tõlkebüroode töökorraldus keeletoimetaja pilgu läbi.
4
Bakalaureusetöö on jaotatud nelja suuremasse peatükki. Teooriapeatükid on nr 1–3, millest
esimene sisaldab ülevaadet olukorrast tõlkebüroode ja –teenuste kohta Eestis; räägitakse
Eesti Tõlkebüroode Liidu tegevusest, selgitatakse ka, mis on tugiteenused ning mõnda neist
tutvustatakse lähemalt. Teine peatükk on pühendatud tõlkebüroodes toimivatele
ametikohtadele ja töökorraldusele. Kolmas peatükk selgitab, milliste vahenditega tagatakse
tõlketöö kvaliteet büroodes. Neljandas ehk analüüsiosa peatükis tutvustatakse
uurimistulemusi Eesti tõlkebüroode töökorralduse kohta keeletoimetaja pilgu läbi. Töö lõpus
on lisad, mis sisaldavad ühe tõlketööde kvaliteedi tagamiseks mõeldud programmi raportit
ja küsitluse ankeeti ning mõnda keeletoimetajate vabavastust, mida polnud otstarbekas töö
sisuosas esitada.
5
1. Tõlkebüroodest ja -teenustest Eestis
Tänapäeva mõistes professionaalset tõlketeenust on tõlkebürood Eestis pakkunud alates
üheksakümnendate aastate algusest (Eesti Tõlkebüroode Liit) ja lihtsalt tõlkimisest on aja
jooksul saanud tõlketööstus (translation industry) (Pisuke 2013). Tõlkebüroode kodulehtede
järgi (nt Luisa. Teenused; Tilde. Teenused; A&A Lingua. Teenused) ei pakuta büroodes
mitte ainult tõlkeid, vaid aina enam teadvustavad tõlkebüroode kliendid, kui oluline on tõlke
kvaliteet ja lokaliseerimine, sealhulgas pööratakse tähelepanu sellele, et terminite kasutus
oleks kogu töös ühtne jms. Kokkuvõttes tähendab see, et ka tugiteenustel on tõlkimisega
seoses oluline roll. Kuigi Eestis ei ole tõlkebüroodele kehtestatud standardit ega nõudeid,
mida oleks töös kohustuslik järgida, on loodud näiteks Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL), mis
esindab tõlkebüroode huve ning mille eesmärk on töötada välja tõlketeenuse pakkumise ja
tõlkekvaliteedi tagamise ühised põhimõtted (Eesti Tõlkebüroode Liit).
Kuna eesti keel kuulub väikeste keelte hulka, on tõlketeenus meie jaoks möödapääsmatu –
välismaised tehnikaseadmed, mille kasutusjuhendid peavad Eesti seaduse järgi olema
sihtkeelde tõlgitud, Euroopa Liidu dokumendid, mis vajavad eestikeelset tõlget, aga ka
tõlkekirjandus. Viimasel on Tamme (2012) sõnul Eesti kirjanduses väga oluline roll. Tamm
(2012) kirjutab kirjastuse Varrak blogis, et 2008. aastaks on eelnenud paarikümne aastaga
võrreldes lugejate huvi tõlkekirjanduse vastu tõusnud 22%. Seda, et tõlkimisvaldkond on
tõepoolest laienev, kinnitab ka tõlkebüroo Interlex tegevjuht Rätsep emotsionaalselt (2014)
Twitteri kaudu: „Globaalne tõlketööstus tõlgib täna vaid 0,01% maailmas levivast
informatsioonist. Milline võimalus kasvuks!”.
Otsinguportaali NETI järgi on tõlketeenuse pakkujaid Eestis ligi 140, millest 16% on
füüsilisest isikust ettevõtjad või lepingulise töö pakkujad.1 Bürood erinevad üksteisest palju
ning büroode suur hulk ja erisus on põhjustatud näiteks sellest, et tõlketeenuse osutamiseks
puuduvad kohustuslikud standardid ja tõlkijaks võib saada peaaegu igaüks, kes arvab end
selleks kvalifitseeruvat (Rand 2008: 13). Eestis on tõlkebüroodena registreeritud nii ühe kui
ka mitmesaja töötajaga ettevõtteid, kohalikke ja rahvusvahelisi firmasid. Bürood erinevad
tõlgitavate keelte ning tekstiliikide poolest, paratamatult on erinev ka kvaliteet ja büroode
1 http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Tolketeenused/ (26.04.2015)
6
tase ning imago, erinevad on ka töökorralduse meetodid ja tehnilised vahendid, samuti
pakutavad teenused. (Vt lk 25–28; Synergium. Teenused; Luisa. Teenused)
Ranna uurimusest selgus, et valdavalt tegelevad Eesti tõlkebürood kirjaliku ja vähem suulise
tõlkega. Levinuimad keelesuunad on ootuspäraselt eesti-vene-eesti ja eesti-inglise-eesti,
järgnevad eesti- soome-eesti ning eesti-saksa-eesti (võrdselt). Puhaskasumi määra
seisukohast on Eesti suurimad tõlkebürood A&A Lingua OÜ, Ad Rem Tõlkebüroo OÜ ja
Avatar OÜ. Luisa Tõlkebüroo OÜ nimetab end kodulehel (http://www.luisa.ee) suurimaks
tõlkebürooks Eestis ja seda õigusega, kui võtta arvesse müügitulu. (Rand 2008: 38)
Eesti on enamiku valdkondade mõistes pigem väike riik ja seega tehakse palju koostööd
välisriikidega – majanduses, poliitikas, kommertskirjanduses jm, mis eeldab suurel hulgal
tõlkeid. Tõlketeenuste suur nõudlus on aastakümnete jooksul tekitanud suure pakkumuse.
Klientide teadlikkus just kvaliteetsest tõlkest on tööstust tugiteenuste arvelt veelgi
suurendanud – 2014. aastaks on Eestis tõlketeenuse pakkujaid 140 ringis ja üks büroo võib
pakkuda üle 300 tugiteenuse (Luisa. Teenused).
1.1 Eesti Tõlkebüroode Liit
Eestis on loodud 2001. aastal Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL), mis kodulehe andmetel peab
eesmärgiks korrastada Eesti tõlketurgu ja koondada organisatsiooni eesmärkide
saavutamiseks tõsised ja vastutustundlikud tõlketeenust pakkuvad ettevõtted. 2015. aasta
alguses on liidul üksteist liiget: A&A Lingua OÜ, Dussan OÜ, Grata OÜ, Interlex OÜ, Luisa
Tõlkebüroo OÜ Tallinna kontor, Luisa Tõlkebüroo OÜ Tartu kontor, Sunny Galandrex
Tõlkebüroo OÜ, Synergium TLS OÜ, Tehnilise Tõlke Keskus OÜ, Tiido & Partnerid
Keeleagentuur OÜ ja Tilde Eesti OÜ. Liikmeks saab astuda iga soovija, kes tunnistab liidu
põhikirja, eetikakoodeksit ja teisi liidu kinnitatud nõudeid ning vastab liikmesbüroo
põhitunnustele. (Eesti Tõlkebüroode Liit)
ETBL (järgnev põhineb ETBL-i kodulehel http://www.etbl.ee) on loodud selleks, et
väljendada ja esindada liikmete ühiseid huve nii riiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil, teha
koostööd teiste tõlkevaldkonna liitude ning organisatsioonidega, samuti peetakse väga
oluliseks tõsta klientide teadlikkust tõlkevaldkonnas – liidu kodulehel on vastav jaotis, kust
7
igaüks võib lugeda nõuandeid. Tähelepanu pööratakse ka teenuse tellimise kitsaskohtadele,
nõu saavad tõlkehangete koostajad. Aitamaks kaasa ausa ja toimiva konkurentsikeskkonna
loomisele ning tagamisele Eesti tõlketeenuste turul, on ETBL loonud eetikakoodeksi, mida
peavad järgima kõik liidu liikmed. Samuti on koostatud tõlketeenuse kvaliteedi tagamiseks
kvaliteedistandard, mis peaks andma klientidele teatud kindluse töö kvaliteedi osas.
ETBL-i kodulehel on võimalik küsida pakkumist kõigilt 11 liikmesbüroolt – tuleb esitada
päring, mille liit edastab liikmetele, ja nii on tellijal lihtne enda jaoks soodsaim või sobivaim
välja valida (Eesti Tõlkebüroode Liit. Küsi hinnapakkumist). Loodetavasti kasutatakse seda
päringut palju, sest vähemalt teoreetiliselt pakuvad ETBL-i liikmed kvaliteetset teenust,
kuna neil on kohustus järgida liidu eetikakoodeksit (Eesti Tõlkebüroode Liit.
Eetikakoodeks).
Aastaks 2006 on Tõlkebüroode Liit oma eesmärkide saavutamiseks nii mõndagi ära teinud:
vastu on võetud eetikakoodeks ja kvaliteedistandard, välja on töötatud tõlketeenuse
osutamise tüüptingimused ning defineeritud seotud mõisted. Ühiste jõupingutustega on
tõlgitud kümneid tuhandeid lehekülgi eurodirektiive ja -materjale, meedias on avaldatud
hariva sisuga artikleid, korraldatud on liidusiseseid koolitusi tõlkeabiprogrammide laiemaks
juurutamiseks, tehakse koostööd Euroopa kolleegidega. (Eesti Tõlkebüroode Liit)
1.2 Tugiteenused tõlkebüroodes
Tõlkebürood ei paku ainult tõlkimisteenust, vaid peale tõlkimise on teenuste nimekirjas palju
tugiteenuseid. Tugiteenused on Eesti Tõlkebüroode Liidu (ETBL) järgi kvaliteedi
tagamisele suunatud teenused, mida tõlkebüroo pakub peale tõlketeenuste ning mis on muu
hulgas sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine,
konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine,
andmekandjatele kirjutamine, teksti trükieelne ülevaatus, küljendamine, kujundamine,
kirjastamine jne (Eesti Tõlkebüroode Liit. Mõisted).
Eesti ühe suurima tõlkebüroo Luisa kodulehe järgi pakub see ettevõte üle 350 tugiteenuse
(Luisa. Teenused). Kuigi siinse töö maht ei võimalda peatuda kõigil tugiteenustel
(tõenäoliselt pole nende nimekiri ka lõplik), otsustas autor selgituseks mõnda lähemalt
8
vaadelda – toimetamine on siinse töö seisukohalt keskne teenus. Lokaliseerimine,
internatsionaliseerimine ja globaliseerimine ehk tehnika tarkvara kohandamise tugiteenused
on aga tänapäevase tehnika arengu valguses asjakohased ning teistest paljuski erinevad
märkimist väärt teenused.
1.2.1 Toimetamine
Ranna (2008: 30) uuringust nähtub, et enamik Eesti tõlkebüroosid ei pea tekstide/tõlgete
toimetamist tõlketeenuse osaks, vaid tugiteenuseks, kuigi väga oluliseks tugiteenuseks. Eesti
Tõlkebüroode Liidu (Eesti Tõlkebüroode Liit. Mõisted) järgi on toimetamine tõlketeksti
algtekstile vastavuse kontrollimine ja selle võib jagada kaheks.
1. Sisuline toimetamine – kontrollitakse, et algteksti mõte oleks tõlketekstis õigesti
ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne.
2. Erialane toimetamine – tõlketeksti kontrollitakse terminite õige ja asjakohase
kasutamise seisukohast.
Toimetamise täpne tähendus eesti keeles ja selle ingliskeelne vaste ei ole kuigi selgepiirilised
ning konkreetsed. Alati ei ole ka praktikas lihtne piiri tõmmata toimetaja, sisutoimetaja,
keeletoimetaja ja näiteks korrektori vahel – mõnes büroos on nende kõikide ametite esindaja
üks ja sama inimene, teises büroos on kõigiks eraldi isikud. Einsohn (2011) kasutab Eesti
„toimetamise” vastena terminit copyediting ja kirjutab, et copyeditor’i töö on oluline
autoritele, kirjastajatele ja lugejatele teenimaks ühist eesmärki – vigadevaba publikatsiooni.
Ta liigitab copyeditor’i tööülesanded järgmisesse 6 rühma.
Mehaaniline toimetamine (mechanical editing), mille alla kuuluvad trüki-, poolitus-,
kirjavahemärkide vigade eemaldamine, lühendite õige kasutuse kontrollimine, päiste-jaluste
korrigeerimine jms. Einsohni järgi ei ole vahet, millist toimetamistööd toimetajalt tellitakse
– toimetajalt eeldatakse, et mehaaniline toimetamine kuulub sinna hulka igal juhul.
Teksti osade vastavusse viimise (correlating) all mõistab Einsohn nt ristviidete õiget
kasutamist, jooniste/tabelite pealkirjade kontrollimist, sisukorra ülevaatamist.
9
Keeleline toimetamine (language editing) on autori järgi muu hulgas grammatika, süntaksi
ja sõnakasutuse parandamine.
Sisu toimetamine (content editing), nagu nimetuski ütleb, puudutab teose sisulist poolt –
toimetaja peaks pöörama tähelepanu nt sellele, kas teksti ülesehitus on loogiline, ega pole
sisulisi vasturääkivusi. Enamasti peetakse toimetaja ülesandeks ka faktide kontrollimist,
mille aga Einsohn (2011: 9) ümber lükkab. Siiski lisab ta, et silmanähtavate vigade kohta
eeldatakse, et toimetaja pöörab neile viisakalt autori tähelepanu.
Autoriõigusega seonduva kontrollimine (permissions) on toimetaja seisukohalt väga
vastutusrikas ülesanne, mille alla arvatakse nt korrektne viitamine teistele tekstidele,
tabelitele ja illustratsioonidele.
Esiletõstude kontrollimine (typecoding) kujutab endast muust tekstist eristuvate
tekstiosade märkimist (peatükkide numbrid, pealkirjad, alapealkirjad, nimekirjad jne).
Ülalolevad ülesanded on enamasti ka Eesti toimetaja tööülesanded. Rajaleidja portaalis
kasutatakse tööülesannete järgi Einsohni copyeditor’i vasteks „keeletoimetajat”:
keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajaduse korral sõnastab ta
laused ümber, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed. Ta parandab
sõnajärge ja -valikut (nt kui on eksitud sõnade tähendusega), õigekeelsus-, stiili- ja
loogikavigu, kontrollib terminite õigsust ning ühtlustab oskussõnavara kasutamist. Peale
keelekohmakuste silumise peab keeletoimetaja kontrollima fakte ja tegema ettepanekuid
teksti ülesehituse kohta (toimetamine lõigu tasandil). Sageli hõlmab keeletoimetamine ka
tehnilist viimistlemist (jutumärgid, reavahe, teksti äärised, kirjatüüp jt). (Rajaleidja.
Keeletoimetaja)
Loomulikult ei ole Einsohni ja Rajaleidja definitsioonid ning tööülesannete määratlused
(keele)toimetajale lõplikud. Täpne olles ei ole päris vastavuses siiski ka Einsohni (2011)
termin copyediting ja Rajaleidja vaste „keeletoimetamine” (Rajaleidja. Keeletoimetaja).
Peamine erinevus on seotud faktide kontrollimise eelduse või nõudega – Einsohni arvates ei
ole see copyeditor’i tööülesanne, kuid Rajaleidjas on see keeletoimetaja ülesandena
nimetatud, kusjuures siinkirjutaja töötab tarkvara lokaliseerimise ettevõttes ja kliendid on
alati eeldanud ka faktide kontrollimist. Faktide kontrollimise nõuet toetavad ka nt Abo
10
(1975: 146), Kerge (2003: 273), Ots (2010: 1). Spetsiifilisemalt võib faktide kontrollimine
(keele)toimetaja tööülesandena oleneda ka teksti või trükise liigist – kas tegemist on uudise-
, raamatu-, tarkvara toimetajaga. Seda ei erista aga oma määratlustes ei Einsohn ega
Rajaleidja.
1.2.2 Teisi tugiteenuseid
Peale toimetamise tuntakse veel paljusid teisi tugiteenuseid, nagu järel-, sünkroon-,
konverentsitõlge; eri failiformaatide tõlked koos kujundustöödega; tekstituvastus,
dokumentaalfilmide subtiitrite tõlked (Luisa. Teenused). Nimetatutest nähtub, et
tugiteenuste suurenev valik on paljuski seotud sellega, et tehnika on arenenud ja mitmeid
tugiteenuseid ei oleks mõnikümmend aastat tagasi kellelgi vaja läinud. Seetõttu ei pruugigi
aina kommunikeeruvas ja arenevas tehnikamaailmas, kus religioossed ning kirjanduslikud
tekstid on jäänud majandus-, õigus-, teadus-, tehnikatekstide kõrval tagaplaanile, lihtsalt
tõlkimine/toimetamine enam piisav olla. Lokaliseerimine, internatsionaliseerimine ja
globaliseerimine on ühed sellistest tugiteenustest, mis nõuavad sageli peale erialase,
terminoloogilise või lingvistilise spetsialiseerituse ka tehnilisi teadmisi ning
erialaspetsialistide nõu, sest nende tugiteenuste pakkumiseks on tavaliselt kasutusel
keerukad tehnoloogilised abivahendid (Scriba. Tõlketeenused. Lokaliseerimine).
Lokaliseerimine on üks tänapäeva tugiteenustest tehnilist laadi tekstide
tõlkimiseks/toimetamiseks; lokaliseerimine tähendab, et materjal kohandatakse sihtkeele
kultuuri, traditsioonide ja seadustega (Scriba. Tõlketeenused. Lokaliseerimine). Möldre
(2008: 17) defineerib lokaliseerimist magistritöös järgmiselt: protsess, mille käigus
tõlgitakse tarkvara (või muu veebipõhine toode) ja sellega seotud dokumentatsioon sihtmaa
keelde ning kohandatakse vastavasse kultuurikeskkonda. Näiteks Eesti turule tulevad
(tehnika)tooted/riistvara/tarkvara eeldavad Eesti seaduste ja müügi hõlbustamise eeldusena
ka eesti keelele ning kultuurile vastavat kasutusjuhendit või muid kaasasolevaid dokumente
– eestikeelne tarkvara meie arvutites (nt operatsioonisüsteem Windows), telefonides (nt
Android), eesti keelde tõlgitud portaalid, otsingumootorid (nt Google) on samuti meie jaoks
lokaliseeritud (Tarbijakaitseamet; Scriba. Tõlketeenused. Lokaliseerimine).
11
Internatsionaliseerimine on samuti tugiteenus, mille Möldre on järgmiselt sõnastanud:
internatsionaliseerimise peamine ülesanne on eraldada toote funktsionaalsus kõigest sellest,
mis on eriomane mistahes kultuurile, keelele või turule, nii et turu- ja keeleerisusi toetavad
elemendid oleksid lihtsalt integreeritavad (2008: 25). Internatsionaliseerimine on seega
paljuski lokaliseerimise eeletapp, pärast mida ei ole enam tarvis teha tootjat/arendajat
vajavaid korrektiive, vaid toode on staatuses, mida on lihtne turule vastavaks lokaliseerida.
Globaliseerimine sai oluliseks siis, kui tekkis suurem nõudlus toodete ja teenuste
pakkumise järele erinevates keeltes. Üldiselt võib globaliseerimist nimetada protsessiks,
mille tulemusel saab ingliskeelset tarkvara kasutada igal pool maailmas teistes keeltes.
Globaliseerimistöös kasutatakse põhiliselt kaht liiki tehnoloogilist abi –
keeletehnoloogiatarkvara ja globaliseerimisprotsessi haldamisprogrammid – ning mõlemad
on kvaliteedi, kiiruse ja mahtude seisukohast möödapääsmatud ning nendega võib olulisel
määral kulusid kokku hoida. (Möldre 2008: 29)
Nii lokaliseerimiseks, internatsionaliseerimiseks kui ka globaliseerimiseks on peaaegu
möödapääsmatu kasutada tõlketarkvara, ent inimressurssi ei asenda praegu ega hakka ka
vähemalt lähitulevikus tõenäoliselt asendama üksi tehnika. Möldre (2008: 9) kirjutab, et
tõlkeprotsessi oluliseks osaks on jäänud ikka inimene kui tõlkija, kui olukorra, kultuuri ja
sotsiaalse tausta aduja ning hindaja.
Tänapäeva tõlkemaastik ja vajadus tõlketeenuste järele Eestis kasvab pidevalt. Suur nõudlus
on loonud ka suure pakkumuse mitte ainult büroode arvu, vaid ka pakutavate tugiteenuste
laia valiku poolest. Valdkonna kiire arengu järel 1990. aastate algusest on kasvanud ka
nimekiri Eestis tegutsevatest tõlkebüroodest vm tõlketeenusepakkujatest – 2015. aasta
seisuga on Eestis ligi 140 tõlkebürood. Eestis soosib tõlkebüroode loomist ka asjaolu, et
selles valdkonnas tegutsemiseks ei ole kehtestatud kohustuslikuks järgimiseks mõeldud
standardeid ega norme ning teenuse pakkumiseks ei pea tegelikult olema vastavat
kvalifikatsiooni. Paraku toob niisugune vabadus tõlketurul kaasa suure kvaliteedikõikumise
ja ebastabiilsuse. ETBL Eesti tõlketuru korrastajana on loonud küll kvaliteedistandardi, kuid
siiani on jäänud see vaid vabatahtlikuks.
12
2. Töökorraldusest ja ametikohtadest tõlkebüroodes
Töökorraldus ja ametikohad tõlkebüroodes olenevad peamiselt sellest, millega büroo
täpsemalt tegeleb ja kui suur on ettevõte, samuti kas ja milliseid tugiteenuseid pakutakse.
Eestis on üsna palju väga väikeseid ettevõtteid (vt lk 20), kus tõlkija ja (keele)toimetaja on
üks ja seesama (võimalik, et ka korrektor, küljendaja või teiste ametite esindaja) vaatamata
sellele, et Eesti Tõlkebüroode Liidu (ETBL) standardi järgi peab toimetaja olema tõlkijast
erinev isik (Eesti tõlkebüroode Liit. Kvaliteedistandard). Samas on Eestis ka suurte
(rahvusvaheliste) tõlkeettevõtete büroosid, kus keeleküsimustega tegelevaid töötajaid on
ettevõttes üle 100 ja kus on igaks otstarbeks eraldi ametikoht ning töötaja, kaasatud on ka
palju erialaspetsialiste (vt lk 20–21; Scriba. Tõlketeenused. Tehnikatõlge; Avatar. Kasulik.
Kvaliteet). Tõlkebüroode töötajad on sageli ka vabakutselised, mitte kutselised töötajad (vt
lk 22). Oakland (2006: 276) peab töö kvaliteeti organiseeritud ja kindlast töökorraldusest
vägagi sõltuvaks.
Siinses töös vaadeldakse tõlkebüroosid, mille peamine valdkond ei ole ilukirjandus-, vaid
tarbetekstide tõlkimine. Isegi kui see eristus teha ja vaadelda vaid büroosid, kus tõlgitakse
tarbetekste, varieeruvad tõlkebüroodes tegutsevad ametikohad suuresti ning kõiki
ametikohti ei ole siinse töö piiratud mahu tõttu võimalik üles lugeda. Järgmises jaotises
kirjeldatakse lühidalt projektide haldamise ja keeleküsimustega tegelevate töötajate
tööülesandeid, võttes aluseks ühe keskmise suurusega tõlkebüroo, mis pakub nii tõlke- kui
ka toimetamisteenust. Loomulikult ei piirdu suuremad bürood ainult lingvistidest
töötajatega, palju on ka näiteks erialaspetsialiste. Viimaste paljususe kohta on heaks näiteks
Eesti üks suurim tõlkebüroo Luisa, mille kodulehel kirjutatakse: „Meie meeskonnas
töötavad 50 rahvusest juristid, majandusspetsialistid, keeleteadlased-terminoloogid,
keemikud, arstid, bioloogid, sõjanduse asjatundjad, insenerid, õppejõud, psühholoogid,
infotehnoloogid, panganduspraktikud ja veel paljude elualade kõrgharidusega asjatundjad,
kes tõlgivad, korrigeerivad ja toimetavad oma emakeeles.” (Luisa. Teenused).
Autorile teadaolevalt ei ole eesti keeles ühtset ülevaadet tõlkebüroode töökorraldusest
tehtud, seega põhineb järgnev kirjeldus eri allikatest koondatud materjalil, peamiselt on
teave võetud tõlkebüroo Luisa kodulehelt (Luisa. Protsess).
13
Projektijuht (project manager) on inimene, kes ei pea olema filoloogiharidusega, pigem on
projektijuht kui klienditeenindaja ja ressursihaldaja. Projektijuht tegeleb dokumentide,
tehnika-, meditsiini- või muu valdkonna tellimustega või konkreetse kliendiga, saab täpsed
juhtnöörid ja registreerib töö andmebaasis, lepib kokku konkreetsetes teenustes, samuti
tähtaegades jms. Eelnevat arvesse võttes teeb projektijuht hinnapakkumise ja leiab tööle
vastava tõlkija, (eriala)toimetaja, vajaduse korral inimese, kes tegeleb tugiteenuse
pakkumisega. (Luisa. Protsess) Suuremates tõlkebüroodes on loodud tehniline
töökeskkond/andmebaas, ettevõttesisene süsteem või kasutatakse mõnda muud projekti
haldamise tarkvara, kus projektid on arhiivitud ja kust projektiga tegelevad töötajad failid
hõlpsalt kätte saavad. Projektijuht laadib vajalikud failid koos juhendite ja terminibaasidega
süsteemi või edastab muul moel tõlkijale ja hiljem toimetajale. (ETBL. Tõlkehangete
koostajale; Luisa. Protsess)
Ohaki (2009: 40) tööst nähtub, et projektijuht on nagu kliendi ja tõlkija/toimetaja vahendaja
– kui tõlkimise/toimetamise jooksul ilmneb küsimusi, millele ei leita büroosiseselt vastust
(kliendi ettevõttespetsiifilised küsimused), kui tegemist on väga suuremahulise tööga või kui
muul põhjusel on vaja kliendiga arutada, siis toimub see tavaliselt läbi projektijuhi (erinevalt
nt raamatutoimetamisest, kus suheldakse pigem vahetult). Praktikas on palju ettevõtteid, kus
projektijuhti ei ole (vt lk 21). Kui projekte ei ole palju ja tegemist pole suure ettevõttega,
võib projektijuht, tõlkija ja toimetaja ka kõik üks ja sama inimene olla (Ohak 2009: 54).
Siiski näeb ETBL-i mittekohustuslik kvaliteedistandard ette, et klienditeeninduseks ja
projektijuhtimiseks peab olema tõlkebürool tööl põhikohaga eraldi personal (Eesti
Keeletoimetajate Liit. Kvaliteedistandard) ning Euroopa tõlketeenuste standardi järgi peab
toimetaja olema tõlkijast erinev isik (Euroopa tõlketeenuste standard).
Kui projektijuht on failid süsteemi üles laadinud, saab tehniline toimetaja need tõlkimiseks
ette valmistada. Suuremates tõlkebüroodes, kus töötab terminoloog (terminologist), luuakse
enne tõlkimist ka terminibaas või hallatakse seda vajadusest lähtuvalt. (Luisa. Protsess) Kui tõlkija on projektifailid arvutisse laadinud, on ülimalt oluline järgida kõiki kliendi antud
juhtnööre (sh millises mõõdustikus esitada mõõtühikud, kas on tõlkimatuid osi, kas kirjastiili
on lubatud muuta, milline peab olema üldine stiil, missugune juhend või terminibaas on
teiste suhtes ülimuslik jms). Eriti kui klient ei ole toimetamisteenust palunud, on see tõlkija
vastutus, et kliendini jõuaks kvaliteetne töö. Sageli konsulteerivad tõlkijad erialainimeste või
toimetajatega (Avatar. Kasulik. Kvaliteet; Ohak 2009: 33). Kliendiga suhtlus on büroode
14
lõikes väga erinev – Ohaki küsitlus tema magistritöö jaoks näitas, et paljudes büroodes ei
ole see tavaks ja otsekontakt kliendiga on lubatud vaid erandkorras, osa büroosid ei luba
tõlkijal kliendiga otse suhelda ja ühel juhul ei luba klient endaga ise suhelda (Ohak 2009:
40). Kui tõlkija on kõikide failidega lõpetanud, edastab ta need toimetajale (Luisa. Protsess).
Pärast seda, kui tõlkija on failid süsteemi üles laadinud või muul moel edastanud, alustab
tööd toimetaja (Luisa. Protsess). Raud (2012) on magistritöös selgitanud erinevate riikide
standarditest lähtuvalt toimetajate alaliike. Raua töö keskendub küll raamatutoimetamisele,
kuid siinse töö autor leiab, et liigitus, mille Raud kokkuvõtteks lõi, sobib ka selle töö
konteksti, kuigi väikese mööndusega – jättes välja esimese etapi ehk „vastutav
väljaandmine” (puudutab kirjastamist). Oluline on mainida, et Eestis alati nii täpset erisust
toimetajate vahel ei ole (igaks toimetamisetapiks ei pruugi olla eraldi inimest, mõnel juhul
on ka tõlkija ja toimetaja sama töötaja) ja tõlke toimetamise puhul peab iga toimetaja
vaatama ka originaali ehk lähtekeelset teksti (Ohak: 2009: 54; Keelekoda). Niisiis (järgneb
liigitus Raua 2012 järgi), kui tõlkebüroos on eri liiki toimetajad eristatud, suunatakse töö
pärast tõlkimist sisutoimetajale (content editor), kes veendub, et materjali ei ole vaja ümber
kujundada, et ideed on esitatud loogiliselt ja tekstis ei ole vasturääkivusi ega plagiaati või
poliitilist ebakorrektsust. Sisu toimetamise puhul on äärmiselt oluline suhtlemine
erialaspetsialisti, tõlkija ja kliendiga, kuigi sageli on tähtajad lühikesed ja ajapuuduse tõttu
jääb suhtlus kliendiga vajaka. (Raud 2012: 28)
Kui sisutoimetaja on lõpetanud, saadetakse töö stiilitoimetajale (stylistic editing), kes
hoolitseb teksti täpsuse ja mõtteselguse eest. Järgmisena vaatab töö üle keeletoimetaja
(copyeditor), kes kontrollib teksti keeleliselt. (Raud 2012: 21) Mossop (2007: 27) lisab
keeletoimetaja ülesandeks ka terminite ühtsuse kontrollimise, mis on siinkirjutaja arvates
väga oluline, kuna ebaühtlane terminikasutus võib tekitada lugejas väga kergelt segadust
(eriti oluline meditsiini-, õigustekstide puhul). Tõlketeenuste standard eristab tõlke
toimetamisesse puutuvalt veel erialatoimetajat (reviewer) ja toimetajat (reviser), kellest
esimene kontrollib teksti erialaselt, teine võrdleb lähte- ja sihtkeele teksti (Euroopa
tõlketeenuste standard).
Kui keeletoimetaja on teksti keeleliselt korda seadnud, on järg tehnilise toimetaja (technical
editor) käes, kes (sarnaselt projektijuhiga) ei pea olema filoloogi teadmistega, kuid peab
oskama kujundus- ja küljendamistööd (Raud 2012: 21; Luisa. Protsess). Tõlkebüroos, kus
siinse töö autor töötab, ei oska tehnilised toimetajad eesti keelt. Paraku ei saa aga sellisel
15
juhul tehniline toimetaja enamasti kuidagi läbi (keele)toimetajaga nõu pidamata, sest
kvaliteedikontrolli programmid, mida tehniline toimetaja kasutab, toovad välja võimalikud
trükivead või muud teksti ühtluse või terminivead, mille puhul on vaja kontrollida, kas need
on ikka tõepoolest vead (Xbench. QA Features). Korrektuur (proofreading) on Raua järgi
viimane toimetamise etapp. Ta selgitab korrektuuri kui kirja- ja keeleliste vigade,
väljajättude ja muu paigutuse kontrollimist pärast küljendamist, et parandada tekstilisi ja
visuaalsetes elementides esinevaid vigu. (2012: 21) Luisa tõlkebüroo lehe järgi neil
korrektuuri tehnilisele kontrollile ei järgne, vaid tehniline toimetaja saadab töö
projektijuhile, kes projekti arhiivib, andmed andmebaasi sisestab ning töö kliendile tagasi
saadab (Luisa. Protsess).
Töökorraldus ega ametikohad ei ole kõikides tõlkebüroodes sugugi ühetaolised, neid
mõjutavad peamiselt tõlkebüroo suurus, täpsem tegevusvaldkond (raamatute tõlkimine,
ajakirjade tõlkimine, tarbetekstidega töötamine jms) ning büroos pakutavad tugiteenused.
Lisaks kontoritöötajatele võib tõlkebüroo juures töötada ka vabakutselisi tõlkijaid ja
toimetajaid. Keeleküsimustega tegelevate töötajate kõrval on oluline roll projektijuhil, kes
on kliendi ja toimetaja vahelüli. Tõlketööde parema kvaliteedi saavutamiseks on oluline
organiseeritud töökeskkond ja eri tööülesanneteks vastava töötaja olemasolu.
16
3. Tõlketöö kvaliteedi tagamine
Tõlke- ja toimetamistöös on kvaliteet tähtsam kui miski muu. Võõrkeelsel töötellijal on
keeleoskuse puudumise tõttu seda aga raske kontrollida. Eestis on tõlkevaldkonnas igal
ettevõttel/teenusepakkujal veel eriti vabad käed – puuduvad kohustuslikud reeglid ja normid,
mis muudab kvaliteedi väga ebaühtlaseks. 2006. aastaks on Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL)
loonud siiski kvaliteedistandardi ja 2007. aastal jõustus Eestis ka Euroopa tõlketeenuste
standard, kuigi tõlkebüroodel pole kohustust neid järgida. (Eesti Tõlkebüroode Liit; Eesti
Tõlkebüroode Liit. Artiklid) Teatud määral on võimalik töö kvaliteeti siiski kontrollida –
tõlkevaldkonnas on kasutusel kvaliteedikontrolli viisid, nagu kvaliteedikontrollisüsteemid, -
analüüsid või -raportid (Sunny. Teenused. Tõlketeenused; Luisa. Luisast. Tõlketarkvara
juurutamine).
3.1 Standardid
Standard EN-15038:2006 (Eesti standard EVS-EN 15038:2007) on Euroopa tõlketeenuste
standard, mis hõlmab kogu tõlkeprotsessi ja kõiki tõlketeenuse pakkumisega seotud aspekte,
k.a kvaliteedikontrolli ja jälgitavust. Nimetatud standardile vastav tõlketeenus peab
sisaldama vähemalt tõlkimist ja toimetamist ning toimetaja peab tingimata vastama
standardis esitatud kompetentsusnõuetele. Standardis sätestatakse ka see, kuidas toimub
suhtlemine kliendiga, muuhulgas päringutele vastamine, pakkumiste tegemine, aga ka
tehniliste ressursside olemasolu nõuded. (Eesti Tõlkebüroode Liit. Artiklid; Euroopa
tõlketeenuste standard)
Teine oluline standard on Eesti Tõlkebüroode Liidu (ETBL) kvaliteedistandard. See on
kättesaadav nende kodulehelt ja ka selles standardis on kvaliteedi tagamiseks vaadatud kogu
tööprotsessi, mitte ainult tõlkija-toimetaja tööd: rõhutatakse kliendihalduse, ressursihalduse
ja tõlkeprojektide juhtimise olulisust. (Eesti Tõlkebüroode Liit. Kvaliteedistandard)
EVS-EN 15038:2007 ja ETBL-i standard ei ole Eestis ainsad teenusekvaliteeti käsitlevatest,
Ohak (2009: 9) nimetab enda magistritöös veel nt standardeid ISO 9001:2000
17
ja ISO 9001:2001. Seega ei tulene kvaliteedi ebaühtlus sellest, et standardeid ei oleks, vaid
sellest, et neid ei ole kohustuslik järgida. Ohaki (2009) uurimusest nähtub siiski tõsiasi, et
vähemalt mõnda olulist punkti standarditest (EVS-EN 15038:2007 ja ETBL-i standard) on
tõlkebürood pidanud oluliseks järgida (kas teadlikult või teadmata) ka siis, kui selleks ei ole
kohustust.
Suurem osa Eesti tõlkebüroodest pakub standardi EVS-EN 15038:2007 järgi teenust kolme
tõlketeenuse protsessi osa (projektijuhtimine, tõlkimine, toimetamine) kasutades, mida nii
Ohak kui ka siinne autor peavad heaks tulemuseks (Ohak 2009: 54). Siinse töö autor peab
nende kolme protsessi osa järgimist seda enam oluliseks, et need kõik on märgitud tähtsaks
mõlemas ülalnimetatud standardis. Veel selgub Ohaki (2009) uurimusest vähemalt kahe
olulise punkti valdav järgimine parema kvaliteedi saavutamiseks: peaaegu pooltes büroodes
on tagasiside tõlkijaile küllaltki laiahaardeline ja enam kui pooltes büroodes parendatakse
teenust töötajaid koolitades.
3.2 Toimetajate tehnilised abivahendid Bakalaureusetöö jaoks koostatud küsitluse vastustest (vt lk 24–25) nähtub, et 75%
vastanutest kasutab toimetamistöös arvutit ja ülejäänud töötavad nii paberil kui ka arvutis,
ainult paberil toimetajaid ei olnud ühtegi. Nii suur arvutis töötajate ülekaal lubab arvata, et
sel on paberil toimetamise ees tuntavad eelised. Kui aga lihtsalt arvutis toimetada (nt tavalise
Wordi dokumendiga), pole kvaliteedi seisukohalt sellest muud eelist, kui õigekirja- ja
grammatikakontroll (spell check, grammar), mida programm trükivigade vältimiseks pakub
(Office Support). Spetsiaalselt tõlkimiseks/toimetamiseks ette nähtud tarkvara aitab aga
tagada parema kvaliteedi, võimaldades kasutada enam funktsioone (Eesti Tõlkebüroode Liit.
Tõlketeenuse osutajale. Tõlketarkvara).
Üldjoontes jagunevad tõlkijate tarkvaralised abivahendid tõlkeabiprogrammideks ja
töövahenditeks terminoloogia haldamisel, k.a elektroonilised sõnaraamatud.
Tõlkeabiprogrammid jagunevad omakorda sõnastiku- ja tõlkemälupõhisteks.
Sõnastikupõhised pakuvad tõlkides/toimetades lähtetekstis olevale sõnale sobiva sihtkeelse
vaste. Tõlkemälupõhised säilitavad aga mälus varem tõlgitud lähte- ja sihttekstid ning uut
teksti tõlkides otsitakse mälust võimalikult lähedane varemtõlgitud tekstiosa ja vajaduse
18
korral kohandatakse seda. (Kaalep jt 2003: 52) Nimetatutele lisaks kasutatakse ka
masintõlget ehk automaattõlget, mis sarnaneb Google Translatoriga. Masintõlge põhineb
tekstiandmebaasidel ehk korpustel. Neid tekste analüüsides saab tuvastada sisult sama teksti
erikeelseid versioone ehk moodustada n-ö paralleelkorpuse ning kui korpuses on piisavalt
palju näiteid, hakkavad seal korduma ka sõnad, fraasid ja terved laused, seega mida enam
masintõlget kasutada, seda paremaks selle kvaliteet läheb. (Vilo 2009)
Peale tavaliste tõlkeabiprogrammide ja terminibaaside on tõlkevaldkonnas
kvaliteedikontrolli programmid, mida kasutatakse pärast toimetamist (või tõlkimist).
Toimetaja lisab tarkvarasse toimetatud failid ning kui klient on kaasa pannud, siis vastavad
terminibaasid, misjärel tarkvara loob raporti, kust toimetaja saab võimalikke vigu kontrollida
– peamiselt õigekirja (spelling), terminoloogia (terminology) ja ühtluse (consistency) vead.
(xBench)
Kvaliteedikontrolliprogramme kasutatakse ka tõlkijale või toimetajale tagasiside andmiseks
– tavaline on praktika, kus võõrkeelne klient saadab toimetamisest tulnud töö teisele
ettevõttele üle toimetamiseks ja hindamiseks. Sellisel juhul toimetab uus toimetaja juba
toimetatud teksti üle ja loob kvaliteedikontrolliprogrammiga võrdlusfaili (esimese toimetaja
toimetatud failide ja enda toimetatud failide põhjal), mis toob segmentide kaupa välja
erinevused kahe teksti vahel. Sama toimetaja märgib seejärel raportisse kõikide vigade
tõsidusastme (severity) ja vealiigi (category). (Vt LISA 1) Vigade arvu, tõsidusastmete ja
vealiikide põhjal luuakse raport, milles on antud 100 punkti süsteemis esimese toimetaja töö
punktisumma – tulemuseks võib olla läbimine (pass) või läbikukkumine (fail) (vt LISA 2).
Sellist hindamist kasutavad väliskliendid ka sobiva tõlkebüroo leidmiseks.
Tõlkemaailmas on kvaliteet kvantiteedist märksa tähtsam, aga kuna kvaliteedistandardite
järgimine pole selles valdkonnas kohustuslik, toob see kaasa eri kvaliteeditasemega
tõlketöid. Paljud tõlkebürood siiski järgivad vähemalt mõnd standardites esitatud punkti kas
teadlikult või mitte. Tõlkebürood, kelle jaoks on nende tase ja imago olulised, saavad parema
kvaliteedi tagamiseks kasutada tõlkeabi- ja kvaliteedikontrolli programme. Viimaseid
kasutatakse tõlkijale/toimetajale tagasiside andmiseks või paremat kvaliteeti pakkuva
tõlkebüroo väljaselgitamiseks.
19
4. Tõlkebüroode töökorraldusest ja keeletoimetajate tööprofiilist
4.1 Uurimuse eesmärk, metoodika ja valim
Uurimuse eesmärk oli anda ülevaade Eesti tõlkebüroode (keeletoimetajate) tööst. Uurimuses
kasutati anonüümset ankeetküsitlust, mis on selle valdkonna jaoks sobiv, kuna küsitluse
tulemusi on hea võrrelda ja nende põhjal statistikat koguda ning analüüsida, samuti annab
küsitlus vaba valiku uurida just neid punkte, mis enim huvi pakuvad või mille kohta
puuduvad varasemalt täpsed andmed. Küsitlustehnika oli segu telefoni- ja Interneti-
uuringust – autor helistas ligi 30 büroosse, millest suurem osa lubas meilitsi saadetava
Google’i dokumendi vormingus ankeedi täita; telefoni teel ei soovinud keegi küsimustele
vastata. Pärast helistamist saatis autor ankeete kokku 120 büroosse (sh nimetatud 30), millest
laekus tagasi kokku 41.
Ankeedis on nii valik-, vabavastuseid kui ka vahevormis (s.t valikvastust sai põhjendada)
vastuseid eeldavaid küsimusi. Küsimustik koosneb 22 küsimusest, mis ei ole eraldi jaotatud.
Esimesed 2 küsimust puudutavad konkreetset vastajat ehk tema haridust ja tööstaaži.
Edasised küsimused on büroo kohta, kus vastaja töötab – ametikohtasid ja töökorraldust,
tööaega, -tasu, koolitusi puudutav; seejärel tahetakse vastuseid toimetajate abivahendite/-
materjalide ja keeletoe, aga ka tõlkija-toimetaja omavahelise suhtluse ning keelenõu
küsimise kohta. Viimane küsimus eeldas vabavastusena toimetajate ettepanekuid, mida
võiks keeletoimetajate töökorralduses senisest teisiti teha.
Uurimuse läbiviimiseks sobinuks ka suulised intervjuud ja nende analüüs, kuid et siinse töö
jaoks ettenähtud aeg on piiratud, pidas autor otstarbekamaks saata küsitluse veebis.
Uurimistulemused esitatakse diagrammidena, mida autor kommenteerib (diagrammil
nurksulgudes olev arv on vastajate hulk); avatud küsimuste tulemused esitab autor
kirjeldavalt. Kui on võimalik, võrreldakse uurimistulemusi Euroopa tõlketeenuste
standardiga EN-15038:2006 (Euroopa tõlketeenuste standard).
Terminoloogia seisukohalt on oluline eristada mõisteid erialatoimetaja (reviewer) ja
toimetaja (reviser) – standardi järgi on nende peamine erinevus see, et toimetaja ülesanne
on võrrelda lähtekeelset teksti sihtkeelsega, erialatoimetajalt aga eeldatakse pigem erialaseid
teadmisi. Ankeedist ei selgu kas tegemist on erialatoimetajaga, tõlke toimetajaga, nende
20
mõlema ametikoha esindaja või muud sorti toimetajaga, mistõttu peab autor vastajaid
üldiselt toimetajateks.
4.2 Uurimistulemused
Küsimusele vastaja (toimetaja) haridustaseme kohta andis vastuse 41 küsitletust 38, kellest
37 oli omandanud kõrg- ja 1 keskhariduse. Kahjuks ei ole teada, kas kõrgharidus on
keskharidusega keeletoimetajal omandamisel või mitte; samuti pole teada, mis erialal on
kõrgharidus omandatud. Standardi EN-15038:2006 järgi peab tõlkija olema kompetentne
järgmistes valdkondades: tõlkimine, lingvistika ja tekstuaalsus nii lähte- kui ka sihtkeeles,
uurimine, teabe omandamine ja töötlemine, kultuur, tehnilised teadmised. Kusjuures
loetletud valdkonnad peavad tõlkijal olema omandatud kas ametliku kõrghariduse kaudu
tõlkimises; mõne muu eriala samaväärse kvalifikatsioonina, millele lisandub kaks aastat
dokumenteeritud kogemust tõlkimises või vähemalt viieaastase dokumenteeritud
professionaalse kogemusena tõlkimises. Toimetajalt, kelle oluliseks ülesandeks on võrrelda
lähte- ja sihtkeelset teksti, eeldatakse standardi järgi samu teadmisi, mis tõlkijalt, kuid
toimetaja puhul on oluline tõlkimiskogemuse (mitte tõlke toimetamise kogemuse) olemasolu
ega piisa vaid kõrgharidust tõendavast dokumendist. Erialatoimetajad, keda standardi järgi
eristatakse, peavad olema standardile EN-15038:2006 vastamiseks valdkonnaspetsialistid
sihtkeeles.
Lühim tööstaaž keeletoimetajana oli alla 1 aasta ja nii vastas 4,9% keeletoimetajatest, pikim
staaž aga üle 25 aasta ja see on saavutatud samuti 4,9% vastajatest ehk 2 inimesel. Kõige
enam ehk 22% vastajatest on keeletoimetajana töötanud 7–10 aastat. Standardis EN-
15038:2006 ei ole määratud, missugune peaks olema toimetaja tööstaaž vastamaks
standardile, ent toimetajal (mitte erialatoimetajal) peab olema eelnev töökogemus
tõlkimises.
Joonis 1 näitab, et enam kui pooled vastanutest töötavad tõlkebüroos, mille
keeleküsimustega tegelevate töötajate arv (sh projektijuht) on 1–3. Diagrammil olevad
arvud näitavad töötajate arvu büroos, nurksulgudes on arv, mitu korda nii vastati;
kõrvalolevas tabelis on vastuste prontsendid. Standardi EN 15038:2006 järgi kuulub
tõlkeprotsessi projektijuht (võib olla sama, kes tõlkija/toimetaja), tõlkija ja tõlkijast erinev
21
isik, kes teksti toimetab – seega vähemalt 2 inimest peab standardile vastavas tõlkebüroos
kindlasti töötama. Kahjuks ei olnud küsimus toimetajatele väga hästi üles ehitatud ja nii jääb
täpselt teada saamata, kui palju on büroosid, kus töötab vaid üks inimene ning kus seega
tõlkija ja toimetaja on sama isik või kus tekste üldse ei toimetatagi. Siiski leheküljel 23
esitatud vabavastused annavad lugejale tööjõuressurssidest Eesti tõlkebüroodes aimu.
Variant n %
Joonis 1. Keeleküsimustega tegelevate töötajate arv
Näitamaks vastuseid selle kohta, millised ametikohad on vastaja ettevõttes
keeleküsimustega tegelevatel inimestel, esitab autor joonise 2, mille järgi töötab 80,5%
tõlkebüroodes tõlkija, tekitades esmapilgul küsimusi ülejäänud ligi 20% vastanute kohta,
kuid autor arvab, et vastusevariandi „Muu” (14,6%) taga võivad olla variandid, nagu „Kõiki
tööülesandeid täidab üks isik”, „Tõlkija ja toimetaja on sama isik” jms, mistõttu jääb mulje,
nagu ligi 20% tõlkebüroodest töötavad ilma tõlkijata. 63,4% vastajatest töötab büroos, kus
on olemas toimetaja, ja ligi 50% töötab büroos, kus on keeletoimetaja ametikoht.
Tõlketoimetaja on olemas 34% büroodest, kuid toimetajatega seotud arve ei saa lugeda väga
usaldusväärseks, sest paljudes Eesti büroodes ei eristata toimetajate liike, vaid toimetaja
täidab ka keeletoimetaja ja tõlketoimetaja jms ülesandeid. Standardi järgi peab tõlketeenuse
pakkuja veenduma, et tõlke on üle toimetanud toimetaja ja oluline on, et toimetaja ei oleks
1–3 21 51,2%
4–10 10 24,4%
11–20 3 7,3%
21–35 3 7,3%
36–50 0 0%
51–75 0 0%
76–100 0 0%
Üle 100 4 9,8%
22
sama isik, kes tõlkija. Nagu öeldud, ei saa vastuste järgi büroode standardile vastavust
hinnata, sest Eestis nimetatakse sageli eri liiki toimetajaid ühiselt toimetajaks (või muuks),
nende tööülesanded varieeruvad ning vastusevariandi „toimetaja” all võidakse mõelda nii
tõlke-, eriala- kui ka igasugust muud toimetajat.
Variant n %
Joonis 2. Keeleküsimustega tegelevate inimeste
ametikohad
Joonistelt 1 ja 2 ega vastuste analüüsist ei nähtu üheselt büroode tõlketeenuste standardile
vastavus tööjõuressursse puudutavas, kuid töö lisas 3 esitatud vabavastused selle kohta,
missugune on töökorraldus (ühe teksti jaoks) vastaja tõlkebüroos, annavad aimu
tõlkebüroode tööjõu jaotusest. Lisas 3 esitatud uurimismaterjal näitab, et 32-st vähemalt 4
büroos töötab vaid üks inimene ja 2 büroos on tõlkija ja toimetaja sama inimene, eelnevast
järeldub, et ligi 19% küsitletud büroodest ei vasta selles osas Euroopa tõlketeenuste
standardile. Et tegemist on vabavastustega, ei saa väita, et see protsent ei ole suurem, kuid
nimetatud 6 korral on vastustes selgelt öeldud, et tööl on vaid üks inimene või tõlkija ja
toimetaja on sama isik. Samuti tuleb vabavastustest välja, et 32-st 14 büroos töötab
projektijuht kindlasti (võimalik, et rohkemates), kuigi teda on nimetatud erinevalt:
kliendihaldur, assistendi taseme tõlkija, juhataja, tegevjuht. Ülejäänud 18 bürood ei ole
Projektijuht 16 39%
Tõlkija 33 80,5%
Toimetaja 26 63,4%
Tõlketoimetaja 14 34,1%
Keeletoimetaja 20 48,8%
Tehniline toimetaja 8 19,5%
Tõlketehnik 2 4,9%
Küljendaja 10 24,4%
Korrektor 13 31,7%
Muu 6 14,6%
23
projektijuhti maininud, kuigi see on standardi järgi kohustuslik töötaja büroos (kuid ei pea
olema eraldi isik). Vastustes ei eristata üldiselt erinevaid toimetajate liike (v.a tehniline
toimetaja), seega ei saa nüüdki hinnata standardile vastavust selles, kas büroodes on tagatud
tekstide tõlketoimetamine ehk originaali võrdlemine tõlkega. (Vt LISA 3)
Järgmisena uuriti vastajatelt nende tööaja ja -tasu kohta. Joonis 3 näitab selgelt, et
küsimusele „Palun valige, milline järgmistest on teie ettevõtte kohta õige” on vastanud kõik
ankeeditäitjad. 41,5% vastajatest töötavad büroos, kus vabakutselisi töötajaid on rohkem kui
lepingulisi, 24,4% aga büroos, kus kõik töötajad on vabakutselised. Kõik töötajad on
lepingulised vaid 7,3% büroodes. Autor peab nii suure hulga vabakutseliste töötajate
põhjuseks seda, et nagu nähtus jooniselt 1, on suurem osa tõlkebüroosid väikesed ja
vabakutseliste töötajate palkadelt peavad bürood vähem makse riigile maksma, mis on
büroode juhatajate seisukohalt igati mõistetav otsus.
Variant n %
Joonis 3. Vabakutseliste ja lepinguliste
keeletoimetajate jaotus
Kõik töötajad on lepingulised
3 7,3%
Kõik töötajad on vabakutselised
10 24,4%
Vabakutselisi ja lepingulisi töötajaid on umbes võrdselt
4 9,8%
Lepingulisi töötajaid on rohkem
4 9,8%
Vabakutselisi töötajaid on rohkem
17 41,5%
Muu 3 7,3%
24
Joonise 4 järgi makstakse 41,5%-le keeletoimetajatest palka sõnade arvu järgi, 24,4% saavad
kuupalka ning ligi 32% vastanutest on valinud vastuseks „Muu” ja selgitanud seda näiteks
järgmiselt (toimetamata).
x tekstide mahtu arvutatakse tähemärkide järgi - 1800 tähemärki koos tühikutega = 1 arvestuslik
lehekülg või suuremate tööde puhul 40 000 tähemärki koos tühikutega = 1 autoripoogen. Töötasu
arvestus on mahupõhine.
x mahtu arvestatakse teatavasti mitte sõnade, vaid täheruumide arvu järgi
x töömahtu mõõdetakse standardlehekülgedes (1800 tähemärki koos tühikutega)
x Nad saavad tunnitasu., sõltuvalt projektist kas tunnitasu või tähemärkide põhine tasu; osaline
tasustamine ka lisatööna, kes on põhikohaga; osa tööd põhikoha arvelt
x mahu järgi autoripoognates
Euroopa tõlketeenuste standard ei sea töö tasustamise kohta mingeid nõudeid.
Variant n %
Joonis 4. Töötasusüsteem
Nad saavad tasu sõnade arvu järgi
17 41,5%
Nad saavad tunnitasu 5 12,2%
Nad saavad päevatasu 0 0%
Nad saavad kuupalka 10 24,4%
Nad töötavad summeeritud tööajaga
0 0%
Nad saavad projektipõhist tasu
2 4,9%
Muu 13 31,7%
25
Küsimusele keeletoimetajate motiveerimiseks kasutatavate boonus-, punkti- vms süsteemide kasutamise kohta vastas 31 inimest. Neist vastustest 23 olid eitavad ning 5
jaatavad.
Keeletoimetajatele pakutavate koolituste kohta sai autor vastuseks, et 24,4%-le pakutakse
koolitusi kord aastas, sama suur protsent saab koolitusi harvem kui kord aastas ja 22%
toimetajatest ei saa kunagi ettevõtte tasustatavaid koolitusi. Ligi 5% vastavad, et saavad
koolitusi kord poole aasta jooksul ning sellest sagedamini ei ole keegi vastanutest koolitusi
saanud. Euroopa tõlketeenuste standard ei näe ette konkreetseid kordi kuus või aastas, mil
töötajaid peaks koolitama, kuid on öeldud, et erialane kompetents peab olema tagatud ja
vajaduse korral (kui on vastu võetud uued keelereeglid jms) tuleb töötajaid täiendada. Autori
arvates peaks töökoht tagama tõlkijatele/toimetajatele piisavalt võimalusi koolitustel
osalemiseks ja vastused, et veerand vastanutest saab koolitust kord aastas ja veerand
vastanutest veel harvem ning 22% ei ole üldse töökoha tasustatavatel koolitustel käinud, ei
ole üllatavad, ent on kurvad seda enam, et koolitusi tõepoolest korraldatakse. Näiteks
korraldab Eesti Keele Instituut (Eesti Keele Instituut. Kalender) peale koolituste ka paljusid
konverentse ja seminare, millest osavõtmine võiks olla tööandjate huvi hoidmaks oma
töötajaid keeleteemade ja -uuendustega pidevalt kursis. Lillestiku (2013: 35–36) korraldatud
küsitlusest maakonnalehtede ajalehetoimetajate hulgas selgus, et keeletoimetajad sooviks
rohkem koolitusi, kui seni on pakutud, ent alternatiividena jälgitakse nt Eesti Keele
Instituudi ning keelehooldekeskuse kodulehte või loetakse ajalehtede ja -kirjade
keeleteemalisi artikleid jms. Siinse töö autori arvates oleks edaspidi huvitav uurida, millistel
keeleteemadel keeletoimetajad kõige enam tunnevad end koolitust vajavat.
Joonis 5 illustreerib, kuidas jaotuvad arvutis ja paberil töötavad keeletoimetajad – enam
kui kolmveerand vastanutest toimetavad töid arvutis ja ülejäänud nii paberil kui ka arvutis.
Ainult paberil toimetajaid vastanute hulgas ei ole. Euroopa tõlketeenuste standard ei sätesta,
kas toimetama peaks ühel või teisel viisil, ent tehniliste abivahendite jaotise ühe punkti all
on kirjas, et tagatud peab olema vajalik varustus kommunikatsiooniks, samuti riist- ning
tarkvara. Arusaamatuks jääb, kas riist- ja tarkvara on mõeldud suhtluse jaoks või
tõlkimise/toimetamise tarvis. Malev (2006: 41) tegi küsitluse kirjastuste keeletoimetajate
seas ja neist tulemustest nähtub, et pisut üle poolte toimetavad nii paberil kui ka arvutis ning
ülejäänud jagunevad täpselt pooleks paberil ja arvutil töötajate seas. Et kirjastustes
26
toimetatakse käsikirju ning tegemist ei pruugi olla tõlke toimetamisega, on tulemuste
erinevused mõistetavad – tõlke toimetamise muudab vastava programmi kasutamine
märgatavalt mugavamaks ja kiiremaks; oma osa võib vastuste erinevuses olla ka ajal – Malev
küsitles toimetajaid 2006. aastal, mil tehniliste vahendite kasutamine ei pruukinud olla
niisama levinud kui 9 aastat hiljem.
Variant n %
Joonis 5. Arvutis ja paberil töötavad toimetajad
Küsimusele selle kohta, kas ja milliseid tõlkeabi- ja kvaliteedikontrollimise programme
toimetamiseks kasutatakse, vastati nii, nagu näitavad joonised 6 ja 7. Ligi 20% vastanutest
ei kasuta tõlkimiseks/toimetamiseks ühtegi programmi. Tõlkeprogrammidest kasutatakse
enim Trados Studiot (27 vastajat) ja teisel kohal on programm Trados TagEditor (16
vastajat). Kvaliteedikontrollimise programme ei kasuta 56% tõlkebüroodest, kus vastanud
töötavad, kuid variantidena väljapakututest on kõige enam kasutusel programm xBench.
Arvutis 31 75,6%
Paberil 0 0%
Arvutis ja paberil
9 22%
27
Variant
Joonis 6. Tõlkeabiprogrammide kasutamine tõlkebüroodes
Variant n %
Joonis 7. Kvaliteedikontrollimise programmide kasutamine
n %
Tõlkimiseks/toimetamiseks ei kasutata programme
8 20%
Trados TagEditor 16 40%
Trados Studio 27 67,5%
Across 5 12,5%
MemoQ 12 30%
Xliff 8 20%
Transit 7 17,5%
Wordfast 13 32,5%
DéjàVu 1 2,5%
Kasutatakse programme, kuid mitte ühtki neist
5 12,5%
Muu 7 17,5%
Kvaliteedi kontrollimiseks ei kasutata programme
23 56,1%
Change Tracker 3 7,3% xBench 12 29,3% Linguistic Toolbox 7 17,1% Kasutatakse programme, kuid mitte ühtki neist
2 4,9%
Muu 7 17,1%
28
Uurides, kas allikatena kasutavad keeletoimetajad pigem paberkandjal või Internetis
olevaid materjale, selgus vabavastustest, et 36 vastajast 19 kasutab mõlemaid, 14 kasutab
ainult Interneti-materjale ning ainult üks vastanu kasutab oma töös ainult paberkandjal
materjale; 2 vastajat ei saanud tõenäoliselt küsimuse püstitusest aru ja vastasid arusaamatult.
Eelistuste põhjustena nimetati näiteks järgmisi.
x Kuna meie keeletoimetajad töötavad enamasti kodus, mitte kontoris või raamatukogus, kus paberil
olevaid allikaid enam saadaolevad on, eelistame internetiallikaid. Kodus lihtsalt ei leidu kõiki
vajaminevaid allikaid paberil ja internetist on vajaliku info ülesleidmine kindlasti ka kiirem.
x kumbagi ei eelistata ega tõrjuta, allikaid kasutatakse vastavalt vajadusele.
x Internetist leiab vajaliku info kiiremini üles. Kõiki vajalikke materjale pole paberkandjal olemas, nt
Esterm, IATE jpt
x Sõnaraamat annab paremini sünonüüme silma ette. Tehnikasõnastikud on hästi konkreetsed. Internetis
on mõne tehnikadetaili nimetuse kontrollimisel abiks pildifunktsioon. Glosbe annab sõna tähenduse
koos näitelausetega. Eurotekstide laused on enamasti usaldusväärsed.
x Internetis on otsing sageli kiirem ja andmed uuemad; paljudes valdkondades puuduvad värsked
paberkandjal materjalid
x Internetist leiab infot kiiremini, kuid erialatekstide puhul kõike internetist ei leia. Pealegi on olemas
juba teatav terminoloogia, näiteks eesti-inglise meditsiinisõnastik
x Sõltub temaatikast
Paludes vastajail nimetada sagedamini kasutatavad allikad, nimetati kõige enam (kahanevalt) järgmisi (kokku paberil ja veebis olevate materjalide hulgast).
x ÕS
x „Eesti keele käsiraamat”
x EKI allsaidid
x IATE
x „Eesti keele seletav sõnaraamat”
Malev (2006: 50) küsis oma bakalaureusetöö uurimuses sama küsimust kirjastuste keeletoimetajailt ja tema kogutud vastused olid mõnevõrra erinevad.
x ÕS
x ENE
x VÕS
29
x „Eesti keele seletussõnaraamat”
x „Sünonüümisõnastik”
x „Eesti keele käsiraamat”
Järgmine joonis 8 esitab sektordiagrammina, mida büroode keeletoimetajad arvavad
toimetamiseks ettenähtud ajast – kas see on piisav või mitte. Peaaegu pooled leiavad aja
piisava olevat ja ligi 20% toimetajatest jääb enamasti aega puudu. Ajapuudust peab autor
väga oluliseks teguriks kvaliteediga tagamisel – (keele)toimetamine on kahtlemata töö, mis
nõuab hoolikust ja tähelepanelikkust ning ajapuudus töötab väga tugevalt toimetajatöö
eesmärgile vastu.
Variant n %
Joonis 8. Toimetamiseks ettenähtud aja hindamine
Järgnevad küsimused on keeletoe ja -nõu kohta. Küsimusele selle kohta, kui sageli helistatakse või kirjutatakse büroodes keelenõusse, sai autor vastuseks (vt joonist 9), et
40 vastajast 19 vastaja tõlkebüroos helistatakse keelenõusse kord-kaks aastas ja 8 vastaja
büroost ei helistata sinna kunagi.
Jah, enamasti jääb aega ülegi
1 2,4%
Jah, tavaliselt piisab 20 48,8% Ei, enamasti jääb aega puudu
8 19,5%
Ei, peaaegu alati peab palju kiirustama, et valmis jõuda
7 17,1%
Muu 4 9,8%
30
Variant n %
Joonis 9. Keeletoesse helistamise sagedus
Selle kohta, kui palju suhtlevad keeletoimetajad töö tegemise ajal tõlkijatega, anti
vabavastuseid, kuid kokkuvõtteks võib öelda, et 28 vastanust 12 suhtlevad tõlkijaga pidevalt
ning paljud neist peavad seda ilmseks ja hädavajalikuks. 10 toimetajat suhtleb tõlkijaga vaid
kindla vajaduse korral; 5 vastanut suhtleb tõlkijaga väga harva ja 1 ütleb, et ei ole seda
kunagi teinud. Uurimistulemused selle kohta on üsna ootuspärased, sest tõenäoliselt on
paljudes büroodes tõlkijad või/ja toimetajad vabakutselised, töötatakse kodus või mujal
kontorist väljaspool ning see pärsib suhtlust, seda enam on suhtlus raskendatud, kui see käib
büroo nõuete järgi projektijuhi kaudu – sellisel juhul ei kiputa tõenäoliselt nii kergesti nõu
küsima kui puhkudel, kus tõlkija ja toimetaja töötaksid kõrvuti kabinettides. Vabavastustest
(toimetamata) tuli välja kahel korral, et tõlkijad võivad olla kergesti haavatavad ja solvuda,
kui toimetaja küsib neilt nende tõlgete kohta küsimusi / teeb kommentaare:
x oleneb kui hella hingega on tõlkija...suhtlema peab, aga kui tõlkija väga kergesti
solvub, siis projektijuhi vahendusel. üldiselt on alati vajalik, kui tõlkija on
huvitatud, st kui ta oma tööd hindab;
x sõltuvalt tõlkijast, sest mõned on äärmiselt haavatavad ja võtavad küsimusi terava
kriitikana, ehkki see nii pole.
Eelnimetatud suhtumist peab siinse töö autor ebaprofessionaalseks ja sellekohase nõude
leiab ka Euroopa tõlketeenuste standardist, mis ütleb, et projektide haldamine peab tagama,
et kontakt kõikide projektiga seotud osaliste vahel oleks olemas. Ei öelda küll, et suhtlus on
Ei helistata üldse 8 19,5% Kord-kaks aastas 19 46,3% Vähemalt kord kuus
5 12,2%
Vähemalt kaks korda kuus
1 2,4%
Vähemalt kord nädalas
0 0%
Iga päev 0 0% Muu 7 17,1%
31
tingimata kohustuslik, kuid tõenäoliselt eeldatakse, et standardile vastavas büroos töötavad
tõlkijad, kes on valmis enda tehtud tööst toimetajatega rääkima ja seda kommenteerima.
Ka tõlkijad ei küsi toimetajatelt väga palju keelenõu – ligi 27% teevad seda harvem kui
kord kuus ja 17% mitte kunagi. Täpsemad andmed on joonisel 10.
Variant n %
Joonis 10. Tõlkijate nõu küsimine toimetajatelt
Euroopa tõlketeenuste standardi järgi peab toimetaja (reviser) võrdlema lähte- ja sihtkeelset teksti ning tõlkebüroo ülesanne on tagada, et tõlked saaksid sel viisil toimetatud.
Joonis 11 näitab, et vaid 4,4% vastanute tõlkebüroodes ei ole originaal toimetajale enamasti
kättesaadav või see on kättesaadav, kuid seda ei vaadata, seega selles punktis on standardile
vastavus väga suur.
Mitu korda päevas
6 14,6%
Korra päevas 1 2,4%
Paar korda nädalas
3 7,3%
Korra nädalas 1 2,4%
Paar korda kuus
5 12,2%
Kord kuus 3 7,3%
Harvem kui kord kuus.
11 26,8%
Mitte kunagi 7 17,1%
32
Variant n %
Joonis 11. Kas ja kui palju vaatavad
toimetajad originaali?
Joonis 12 esitab graafiliselt andmed selle kohta, kui tihti saavad keeletoimetajad tagasisidet
enda tehtud tööde kohta – kõige suurem hulk inimesi valisid vastuseks „Muu”, mille
põhjuseks võib olla küsimuse halb ülesehitust või piisavate vastusevariantide puudumine.
22% inimestest vastasid, et nad saavad tagasisidet vähemalt kord kuus ning 12,2% vastasid
et saavad tagasisidet vähemalt kord nädalas ja ka neid, kes saavad tagasisidet iga päev, on
12,2%. Tõlketeenuste standard ei näe tagasiside saamist/andmist kohustuslikus korras ette,
ent standardi lisas A on mainitud, et klientidelt saadav tagasiside võib olla üks paljudest
asjadest, mida projekti registreerides üles võiks märkida.
Variant n %
Joonis 12. Keeletoimetajate tagasiside saamine
Originaal ei ole toimetajale kättesaadav
0 0%
Originaal ei ole toimetajale enamasti kättesaadav
1 2,4%
Originaal on kättesaadav, kuid seda ei vaadata enamasti
1 2,4%
Originaal on kättesaadav ja seda vaadatakse peaaegu alati
7 17,1%
Originaali vaadatakse alati
9 22%
Originaali vaatamine on toimetajale kohustuslik
18 43,9%
Muu 3 7,3%
Ei saada kunagi 3 7,3%
Jah, vähemalt kord kuus
9 22%
Jah, vähemalt kaks korda kuus
2 4,9%
Jah, vähemalt kord nädalas
5 12,2%
Jah, iga päev 5 12,2%
Muu 15 36,6%
33
Viimane küsimus eeldas vastajatelt ettepanekuid, mida keeletoimetaja töökorralduses
teisiti võiks teha. Kõige enam leiti, et tähtajad võiksid pikemad olla, aga ka palgad
kõrgemad või suhtlus tõlkijatega tihedam. Järgmisena on esitatud mõni vastus toimetamata
kujul.
x Tihti oleks siiski toimetamiseks ja suuremate tööde puhul ka ühtlustamiseks tarvis rohkem aega.
x töö hind võiks kõrgem olla, st rohkem raha poognast. aga see sõltub sellest, kas raamatute käibemaksu
alandatakse, nagu tsiviliseeritud riikides kombeks
x keeletoimetajatele võiks rohkem koolitusi korraldada tõlkeprogrammide ja kvaliteedi kontrollimise
programmide kasutamise kohta. Rohkem aega tööde toimetamiseks
x Aktiivsem suhtlus tõlkijaga, pikemad tähtajad.
x Põhiline: toimetamiseks on vaja eraldada rohkem aega, sest toimetamine pole korrektuuri lugemine,
vaid meie firmas ka sisuline, st tehniline toimetamine, tõlke õigsuse ja kvaliteedi kontrollimine ja
kõige olulisem: terminitöö, sest IT-tekste tõlkides tuleb pidavalt ise termineid luua, kuna eesti IT-
keelt luuakse eelkõige just tõlkimise käigus.
x asendajat pole
x Meie büroo asub Lätis, toimetajad-tõlkijad aga enamasti Eestis. Sel põhjusel võib meie näite puhul
öelda, et puudust tunneme otsest suhtlusest (kogu suhtlus käib arvuti teel), samuti
tõlkeabiprogrammide koolitustest.
x Tõlkekorduste olemasolul ei tohiks toimetajate töömahtu hinnata nagu tõlkija oma, toimetajal on tööd
rohkem, ka muutmisel. Kahjuks on toimetamine kui selline ka lõppklientidele väga udune teenus,
mille eest maksta ei taheta. Samuti ei taheta aru saada, et trükki minev tekst vajab sisuliselt
topelttoimetamist. Eesti tõlkemaastiku hinnad on liiga madalad, mis teeb keeruliseks
valdkonnaekspertide konsultatsiooniteenuse sisseostmise. Teksti toimetamine originaali vaatamata
(hea küsimus selles töös!) ei tule kvaliteetset teenust osutavas ettevõttes kõne allagi. Seetõttu tuleks
toimetajate väljaõppes pöörata väga suurt tähelepanu võõrkeeltele (vähemalt 2 võõrkeelt,
soovitatavalt rohkem). Palun teatage samuti, kus on võimalik Teie uuringu tulemustega tutvuda.
x Olen üldiselt toimetaja töökorraldusega rahul.
x Asendajatega on keeruline, eriti juhtudel, kui on väga palju mingi spetsiifilise valdkonna tekste.
Töötasu arvestus võiks motiveerida pingutama ja ennast arendama. Tähtaegades võiks olla rohkem
lõtku. Kõik tõlkijad võiksid olla täiuslikud :)
x Eelistaksin kindlat kuupalka.
x Sooviksime kliente ja avalikkust harida rohkem sel teemal, et (keele)toimetaja töö ei ole pelgalt
komade panemine ja trükkimisvigade parandamine, vaid palju-palju enamat. Meie märksõnaks on
kvaliteet ja seda töö spetsiifika tõttu kiirustades ei saa. Üha enam kliente, kes on vähegi
(keele)toimetaja tööga kokku puutunud, juba teavad, et toimetamise aeg tuleb juba projekti
kavandades paika panna. Nii ei tule toimetamise vajadus ebameeldiva üllatusena kaks päeva enne
34
trükkimineku/avaldamise tähtaega. Toimetamise kliendid on väga lojaalsed ning hindavad head tööd
väga. Raske on leida võõrkeelseid toimetajaid, kellele vastav võõrkeel oleks emakeel. Kahju on, et on
mõned n-ö turusolkijad, kes saavad töid, nt hankeid pelgalt hinna tõttu. Hind lüüakse alla ning siis
avastatakse, et suure töö eest saab naeruväärselt vähe raha ja tehakse töö olematu kvaliteediga.
Seetõttu tuleb korraliku töö tegijal põhjendada, rääkida ja rääkida ja veel kord rääkida ning pettunud
klienti veenda, et saab ka paremini.
4.3 Kokkuvõtteks
38 vastajast 37 oli omandanud kõrghariduse, kuid Euroopa tõlketeenuste standardis ei ole
ette nähtud toimetaja haridustaset, olulisem on kas tõlkimiskogemus (toimetaja korral) või
valdkonna tundmine (erialatoimetaja puhul), samas ei ole määratletud, mida täpselt üks või
teine nõue tähendab.
Uurimistulemuste järgi on vähim vastavust standardile tööjõukorralduses, sest standardi
järgi peavad tõlkija ja toimetaja olema eraldi inimesed. Vastanud 32 keeletoimetajast
vähemalt 4 töötavad büroos, kus on vaid üks keeleküsimustega tegelev töötaja, peale selle
on 2 büroos tõlkija ja toimetaja sama isik, seega ligi 20% büroodest ei vasta standardi sellele
nõudele. Tulemused näitasid veel, et tõlkebüroode töötajad on valdavalt vabakutselised,
mitte lepingulised töötajad, ja keeletoimetajate töötasu arvestatakse peamiselt toimetatud
sõnade arvu järgi.
22% toimetajatest ei saa mitte kunagi ettevõtte tasustatavatel koolitustel osaleda, mis on
tõlketeenuste standardiga vastuolus – standardis ei ole esitatud konkreetset arvu, kui palju
või kui tihti peaksid töötajad koolitusi saama, ent eeldatakse, et standardile vastav büroo
tagab koolitustega või muul moel töötajate erialase kompetentsi ja vajaduse korral täienduse.
Tõlkeabiprogrammidest kasutatakse enim Trados Studiot ja Trados TagEditori,
kvaliteedikontrollimise programme ei kasuta 56,1% vastanutest, kuid kõige rohkem
kasutatakse xBenchi.
Kõige rohkem ehk ligi 27% vastanutest ütlevad, et tõlkijad küsivad toimetajatelt nõu harvem
kui kord kuus ja 17% ei tee seda mitte kunagi. 12 keeletoimetajat 28st vastasid, et suhtlevad
tõlkijaga pidevalt ja see on hädavajalik, 5 vastanut suhtleb väga harva. Vähest
konsulteerimist tõlkijatega põhjendatakse sellega, et tõlkijad on kergesti haavatavad ja
võivad solvuda.
35
Kokkuvõte
Bakalaureusetöös anti ülevaade sellest, missugune on tõlkebüroode töökorraldus Eestis,
missugused on ametikohad ja töötajate tööülesanded büroodes. Tutvustati mõnd Eesti
tõlkebüroodes pakutavat tugiteenust ja tõlketeenusepakkujatele mõeldud
(mittekohustuslikke) standardeid ning uuriti tõlkebüroode tegevust ja keeletoimetaja
tööprofiili Euroopa tõlketeenuste standardist EN-15038:2006 (identne Eesti standard EVS-
EN 15038:2007) lähtuvalt.
Eksperimentaalses osas analüüsiti anonüümseid ankeedivastuseid, mida autor telefoni- ja
Interneti-küsitlusena Eesti tõlkebüroode keeletoimetajatele esitas. Küsimustikus oli 22
küsimust; tulemused näitasid, et 38 vastajast 37 oli omandanud kõrghariduse ning suurem
osa vastanutest töötab büroos, kus tõlkijad/toimetajad on valdavalt vabakutselised. Eesti
tõlkebüroode tööjõuressursid ei vasta aga standardis sätestatule – ligi 20%-s Eesti
tõlkebüroodes on vaid üks töötaja, kes täidab kõiki tööülesandeid, või on tõlkija ja toimetaja
sama isik, mis ei ole standardi nõuetele vastav. Standardiga on veel vastuolus, et 22%
keeletoimetajatest ei saa mitte kunagi ettevõtte tasustatavatel koolitustel osaleda, kuigi
standard näeb ette, et büroo tagab töötajate piisava erialase täienduse.
Ankeedivastused näitasid mõnel pool küll standardile mittevastavust, ent võttes arvesse
Euroopa tõlketeenuste standardi mittekohustuslikku iseloomu, ei ole uurimistulemused
kõige halvemad: enamikus büroodes on tõlkimiseks ja toimetamiseks ette nähtud töötajad,
toimib projektihaldus ja võimaldatud on suhtlus kliendiga. Koolitusi võiks olla rohkem –
vaid 50% vastanutest saavad osaleda koolitustel kas kord aastas või harvem kui kord aastas.
Keeletoimetajad ei ole täielikult üle läinud veebis kasutatavatele allikatele, vaid kasutatakse
ka paberkandjal teavikuid. Küsimusele, mida keeletoimetajad teeksid töös teisiti, vastati
peamiselt, et tähtajad võiksid töödel olla pikemad ja palk kõrgem, samuti mainiti, et tõlkija-
toimetaja suhtlus võiks olla sagedasem.
Tõlkebüroode ja standarditega seonduvalt oleks edaspidi huvitav ja oluline uurida Eesti
tõlkebüroode vastavust konkreetselt Euroopa tõlketeenuste standardile; sellised
uurimistulemused võiksid olla ajendiks standardi kohustuslikuks muutmisel. Standardi
36
kohustuslik järgimine muudaks tõlketeenuse kvaliteedi ühtlasemaks ja tõenäoliselt ka
paremaks, klientidel oleks töö kvaliteedi suhtes suurem kindlustunne ning turg oleks
ühtlasem. Teenuste kvaliteeti aitaks parandada ka tõlkijate ja toimetajate omavaheline
tihedam suhtlus ja sagedasem koolituste korraldamine või töötajatel koolitustel osalemise
võimaldamine. Loodetavasti saab Euroopa tõlketeenuste standard lähitulevikus
tõlkebüroodele kohustuslikuks.
37
Kasutatud kirjandus
A&A Lingua. Teenused http://www.lingua.ee/teenused/kirjalik-tolketeenus/
(26.04.2015).
Abo, Lembit 1975. Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn:
Valgus.
Avatar. Kasulik. Kvaliteet http://www.avatar.ee/index.php?id=18 (26.04.2015).
Eesti Keele Instituut. Kalender http://portaal.eki.ee/kalender.html (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit http://portaal.eki.ee/kalender.html (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Artiklid http://www.etbl.ee/index.php/page_id/104
(26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Eetikakoodeks http://www.etbl.ee/index.php/page_id/21
(26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Kvaliteedistandard
http://www.etbl.ee/index.php/page_id/22 (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Küsi hinnapakkumist
http://www.etbl.ee/index.php/page_id/9 (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Mõisted http://etbl.ee/index.php/page_id/20 (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Tõlkehangete koostajale
http://www.etbl.ee/index.php/page_id/18 (26.04.2015).
Eesti Tõlkebüroode Liit. Tõlketeenuse osutajale. Tõlketarkvara
http://www.etbl.ee/index.php/page_id/53 (26.04.2015).
Einsohn, Amy 2011. The Copyeditor’s Handbook. A Guide for Book Publishing and
Corporate Communications: with excercises and answer keys. Berkeley and Los
Angeles, California: University of California Press.
Euroopa tõlkteteenuste standard http://www.babelia.pt/media/norma_en_15038.pdf
(26.04.2015).
38
Kaalep, Heiki-Jaan, Kadri Muischnek, Heili Orav, Haldur Õim 2003. Eesti keele
tehnoloogilised ressursid ja vahendid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Keelekoda http://www.keelekoda.ee/est-teksti-toimetamine-tolke-toimetamine/
(26.04.2015).
Kerge, Krista 2003. Tekstilingvistika ja toimetamine. – Keel ja Kirjandus nr 4, lk
271–280.
Lillestik, Janika 2013. Keeletoimetaja töö maakonnalehes ajaleht Sakala näitel.
Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut.
Luisa. Luisast. Tõlketarkvara juurutamine http://luisa.ee/est/tolketarkvara-
juurutamine/ (26.04.2015).
Luisa. Protsess http://luisa.ee/est/protsess/ (26.04.2015).
Luisa. Teenused http://luisa.ee/est/teenused/ (26.04.2015).
Malev, Julia 2006. Käsikirja toimetamises Eesti kirjastustes. Bakalaureusetöö.
Tallinna Ülikool. Filoloogia teaduskond.
Mossop, Brian 2007. Revising and editing for translators. Manchester; Kindelhook
(N.Y.): St. Jerome.
Möldre, Kersti 2008. Tõlketarkvara ja selle õpetamine tõlkemagistrantidele. Praegune
seis, ootused ja vajadusel GILTi kontekstis. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Germaani-
romaani keelte ja kultuuride instituut, tõlkekoolituskeskus. Tallinn.
Neti.ee. Äri. Tõlketeenused http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Tolketeenused/
(26.04.2015).
Oakland, John S. 2006. Terviklik kvaliteedijuhtimine: teooria ja praktika. 3.,
parandatud trükk. Tallinn: OÜ Külim.
Office Support https://support.office.com/et-ee/article/%C3%95igekirja-ja-
grammatika-kontrollimine-5cdeced7-d81d-47de-9096-efd0ee909227?ui=et-EE&rs=et-
EE&ad=EE (26.04.2015). Ohak, Elis 2009. Tõlketeenuse kvaliteedi tagamine Eesti tõlkebüroode näitel.
Magistritöö. Tallinna Ülikool. Germaani-romaani keelte ja kultuuride instituut. Tallinn.
Ots, Heido 2010. Keele(?)toimetaja. – Keele infoleht. Sirp nr 11, 19.03, lk 13.
39
Pisuke, Heiki 2013. Eurokeelest, eurotekstide tõlkimisest ja tõlkijatest. –
Riigikogu Toimetised nr 27
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16425&op=archive2 (26.04.2015).
Rajaleidja. Keeletoimetaja http://ametid.rajaleidja.ee/Keeletoimetaja-1 (26.04.2015).
Rand, Kaja 2008. Eesti tõlketuru ülevaade. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti keele
ja kultuuri instituut. Tallinn.
Raud, Pärle 2012. Eesti raamatutoimetaja profiil, töökorraldus ja töö sisu aastal 2012.
Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinn.
Rätsep, Inge. [IngeRatsep]. Globaalne tõlketööstus tõlgib täna vaid 0,01 % maailmas
levivast informatsioonist. Milline võimalus kasvuks! [Tweet]. Viidatud lehelt
https://twitter.com/ingeratsep/status/537965273215954944 (26.04.2015)
Scriba. Tõlketeenused. Lokaliseerimine
http://www.scriba.ee/tolkeburoo/lokaliseerimine.html (26.04.2015).
Scriba. Tõlketeenused. Tehniline tõlge http://www.scriba.ee/tolkeburoo/tehnikatolge.html (26.04.2015). Sunny. Teenused. Tõlketeenused http://www.sunnybusiness.ee/services/tolkeburoo-tolketeenused/ (26.04.2015). Synergium. Teenused http://www.synergium.eu/et/teenused/ (26.04.2015).
Tamm, Marek 2012. http://blog.varrak.ee/?p=2661 (26.04.2015).
Tarbijakaitseamet http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/node/3302 (26.04.2015). Tilde. Teenused http://www.tilde.ee/tolke-ja-lokaliseerimisteenused (26.04.2015). Valk, Kadri 2014. Keeletoimetaja töö online-väljaannetes: lugejate ootused ja tegelik töökorraldus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinn.
Vilo, Jaak 2009. http://www.horisont.ee/node/1018 (26.04.2015).
Xbench http://www.xbench.net (26.04.2015).
Xbench. QA Features http://www.xbench.net/ (26.04.2015).
40
Estonian translation agencies and their workflow’s compliance
to European standard for translation services EN-15038:2006
Summary
The aim of this bachelor thesis is to view Estonian translation agencies’ workflow
according to European standard for translation services EN-15038:2006 even though in
Estonia, accordance to it is not compulsory but elective. In its theoretical part author gave
an overview of the workflow in Estonian translation agencies and the tasks of translators,
editors and project managers working there. Author also introduced standards which apply
to translation services in Estonia and in the analysis she analyzed the results of interviews
with language editors according to European standard for translation services.
The data analysis of this thesis was based on interviews with language editors in Estonian
translation agencies. All 22 answers were collected anonymously. The results show that
Estonian agencies do not meet all the points in European standards for translation services.
In almost 20% of the agencies, there is only one employee that does all the tasks or where
there is translator and editor the same employee, this does not meet the expectations. 27%
answered that translators ask advice from editors no more than once a month and 17% of
them never do it. Still, not in all the points the results were that bad: in most of the agencies,
there are separate employees for translation and editing as well as the project management
is organized and the communication with the client is assured. One more thing to be
concerned about is the language training for editors: only half of the editors have the
opportunity to participate in trainings financed by the company more than once a year, even
though according to standard, companies should take care that the professional competences
required are maintained and updated. Editors themselves added that it would be good if the
deadlines of tasks were longer, salary higher and translators and editors would communicate
more often.
If meeting the demands of the standard was obligatory, the quality of translation services
would be much equable and better as well as clients would be more confident about
translation quality. In the future it would be interesting and important to investigate the
41
translation agencies’ compliance exactly to European standard for translation services EN-
15038:2006; maybe the results of this will actuate to enforce the standard for agencies.
42
Lisa 1. Kvaliteedi kontrollimise programmi raporti kuvatõmmis
43
Lisa 2. Kvaliteedi kontrollimise programmi raporti kuvatõmmis
44
Lisa 3. Intervjueeritud keeletoimetajate vabavastused selle kohta,
missugune on töökorraldus (ühe teksti jaoks) tõlkebüroos
x Assistendi tasandi tõlkija teeb eeltöö, kogenud tõlkija teeb nii tehnilise kui keeleloise toimetamise ja
korrektuuri (meil on põhiliselt ainult finantsvaldkond, seega spetsialiseerumine väga kõrge)
x Oleme perefirma. Üks inglise keele tõlkija ja üks saksa keele tõlkija. See viimane on ühtlasi ka
eestikeelsete tekstide toimetaja. Võõrkeelde tõlkimisel on olemas väga head vastavat keelt
emakeelena kõnelevad isiklikud tuttavad. toimetaja mõlema keele jaoks.
x Tõlkimine, toimetamine, kontrollid erinevate programmidega (Transistor, XBench jne)
x Projektijuht leiab tellimuele tõlkija, järgneb tõlkimine ja tõlke toimetamine.
x Projektijuht loob firma töökeskkonnas projekti ja määrab tõlkija, toimetaja. Vajaduse korral (kui
klient pole faile tõlkimiseks ette valmistanud) valmistab ise või laseb tõlketehnikul/IT-spetsialistil
failid ette valmistada (enamasti pole seda aga tarvist teha, sest klient on selle töö juba ära teinud). Tõlkija tõlgib ja märgib töö firma töökeskkonnas tehtuks. Toimetaja toimetab ja märgib töö firma töökeskkonnas tehtuks. Toimetaja teeb tõlgitud teksti tehnilised kontrollid (LTB), täidab kontrollloendi (kui vaja) ja teeb muud vajalikud kontrollid. Kui vaja, siis tegelevad teksti
küljendamisega tõlketehnik või IT-spetsialist. Projektijuht saadab valmis töö kliendile.
x Meditsiinialaste tekstide toimetamisel on tekstid tõlgitud erialainimeste poolt, mina võrdlen ja parandan tekste ning kasutan vajadusel erialaspetsialistide abi (arst, bioloog, keemik). Sageli on vaja
ka toimetada inglise keelde tõlgitud tekste, keerulisemate tekstide puhul kasutan inglise keelt emakeelena valdava konsultandi abi
x Töötan üksinda ja teen enamasti kõik ise (tõlkimine, toimetamine jne)
x Kliendihaldur võtab tellimuse vastu ning suunab selle tõlkijale. Tõlkija tõlgib teksti ning saadab selle toimetajale. Pärast toimetaja ülevaatust ning enne väljasaatmist teeb kas teine toimetaja või kliendihaldur tekstile väljastusülevaatuse.
x EN15038
x Tekst kas otse või konverdituna programmi ja tõlkijale, siis toimetajale ja seejärel kas otse kliendile või kujundamisse ning siis kliendile.
x tõlkija ja toimetaja ühes isikus
x Projektijuht võtab tellimuse vastu, lepib kokku tähtajad, leiab tõlkija ning saadab töö tõlkijale (reeglina e-postiga). Tõlkija saadab valmis tõlke tagasi, projektijuht annab selle toimetajale (reeglina sisevõrgu kaudu). Toimetaja käib teksti terminoloogiliselt ja keeleliselt üle. Projektijuht kontrollib, et toimetatud tekstis oleks kõik omal kohal ning tagastab tõlgitud teksti tellijale.
45
x Tõlgitud tekst tuleb toimetada mõne tõlgeprogrammi abil või kasutades track changes funktsiooni Wordis. Võrrelda tuleb ka originaalile. Vastavalt kliendi juhendile tuleb siis kas teha korrektuur (parandada lihtsalt grammatilised vead) või siis toimetada põhjalikumalt (s.t ka sõnastuse parandamist ning terminoloogia ühtlustamist). Lõpuks tuleb toimetatud failidele teha õigekirjakontroll (spell check) ja XBenchi kontroll.
x Polegi mingit korraldust, st ise võtan tööd vastu ja ise toimetan.
46
Lisa 4. Intervjuuküsimused keeletoimetajatele
1. Milline on Teie haridustase? Põhiharidus. Keskharidus. Kõrgharidus. Muu. 2. Kui kaua olete keeletoimetajana töötanud? Alla 1 aasta. 1–3 aastat. 4–6 aastat. 7–10 aastat. 11–15 aastat. 16–25 aastat. Üle 25 aasta.
3. Kui palju keeleküsimustega tegelevaid inimesi töötab teie ettevõttes? Projektijuhid, tõlketehnikud, kuid mitte raamatupidamis- või personaliosakond jms. 1–3 4–10 11–20 21–35 36–50 51–75 76–100 Üle 100 4. Millised ametikohad on teie ettevõttes keeleküsimustega tegelevatel
inimestel? Projektijuhid, tõlketehnikud, kuid mitte raamatupidamis- või personaliosakond jms.
Projektijuht. Tõlkija. Toimetaja. Tõlketoimetaja. Keeletoimetaja. Tehniline toimetaja. Tõlketehnik. Küljendaja. Korrektor. Muu:
47
5. Palun kirjeldage lühidalt, missugune on töökorraldus (ühe teksti jaoks)
teie ettevõttes. 6. Palun valige, milline järgmistest on teie ettevõtte kohta õige. Kõik töötajad on lepingulised. Kõik töötajad on vabakutselised. Vabakutselisi ja lepingulisi töötajaid on umbes võrdselt. Lepingulisi töötajaid on rohkem. Vabakutselisi töötajaid on rohkem. Muu: 7. Kuidas arvestatakse keeletoimetajate töötasu teie ettevõttes? Nad saavad tasu sõnade arvu järgi. Nad saavad tunnitasu. Nad saavad päevatasu. Nad saavad kuupalka. Nad töötavad summeeritud tööajaga. Nad saavad projektipõhist tasu. Muu: 8. Kas keeletoimetajate motiveerimiseks kasutatakse (tagasisidede
tulemuste põhjal) mõnd boonus-, punkti- vms süsteemi? Nt olenevalt tagasiside tulemustest saab keeletoimetaja hüvesid/boonust.
9. Kui sageli osalevad teie ettevõtte keeletoimetajad ettevõtte
tasustatavatel koolitustel? Sh tõlketarkvara koolitused, keelelised koolitused jm.
Mitte kunagi. Harvem kui kord aastas. Kord aastas. Kord poole aasta jooksul. Kord kolme kuu jooksul. Kord kuus. Kord nädalas. Muu: 10. Kas keeletoimetajad teevad teie ettevõttes oma tööd arvutis või
paberil? Kui arvutis (või arvutis ja paberil), siis palun liikuge järgmise ja kui ainult paberil, siis üleülejärgmise küsimuse juurde.
Arvutis. Paberil. Arvutis ja paberil. 11. Milliseid tõlkeprogramme teie ettevõtte keeletoimetajad oma töös
kasutavad? Tõlkimiseks/toimetamiseks ei kasutata programme.
48
Trados TagEditor. Trados Studio. Across. MemoQ. Xliff. Transit. Wordfast. DéjàVu Kasutatakse programme, kuid mitte ühtki neist. Muu: 12. Milliseid kvaliteedikontrollimise programme teie ettevõttes
kasutatakse? Kvaliteedi kontrollimiseks ei kasutata programme. Change Tracker. xBench. Linguistic Toolbox. Kasutatakse programme, kuid mitte ühtki neist. Muu: 13. Kas keeletoimetajad kasutavad oma töös allikatena pigem paberkandjal
või Internetis olevaid materjale? Sõnastikud, käsiraamatud jms. 14. Palun selgitage lühidalt, miks eelistatakse paberil või Internetis olevaid
allikaid? 15. Palun nimetage nii paberkandjal kui ka Intenetis olevatest materjalidest
kolm kõige enam kasutatavat.
16. Kas toimetamiseks ettenähtud aeg on piisav? Jah, enamasti jääb aega ülegi. Jah, tavaliselt piisab. Ei, enamasti jääb aega puudu. Ei, peaaegu alati peab palju kiirustama, et valmis jõuda. Muu: 17. Kui tihti helistatakse või kirjutatakse ise keelenõusse? Palun vastata
mitte ühe toimetaja kohta, vaid üldiselt. Ei helistata üldse. Kord-kaks aastas. Vähemalt kord kuus. Vähemalt kaks korda kuus. Vähemalt kord nädalas. Iga päev. Muu: 18. Kui palju suhtlevad keeletoimetajad tõlkijatega? Kas see on nt iga töö
puhul vajalik, tehakse seda meelsasti või ainult äärmise vajaduse korral.
49
19. Kui tihti küsivad tõlkijad toimetajalt keelenõu? Mitu korda päevas. Korra päevas. Paar korda nädalas. Korra nädalas. Paar korda kuus. Kord kuus. Harvem kui kord kuus. Mitte kunagi. 20. Kui palju vaatab tõlketoimetaja töö ajal originaali? Originaal ei ole toimetajale kättesaadav. Originaal ei ole toimetajale enamasti kättesaadav. Originaal on kättesaadav, kuid seda ei vaadata enamasti. Originaal on kättesaadav ja seda vaadatakse peaaegu alati. Originaali vaadatakse alati. Originaali vaatamine on toimetajale kohustuslik. Muu: 21. Kui tihti saavad toimetajad tagasisidet enda tehtud tööde kohta?
Kolleegidelt, teiste büroode validaatoritelt vm. Ei saada kunagi. Jah, vähemalt kord kuus. Jah, vähemalt kaks korda kuus. Jah, vähemalt kord nädalas. Jah, iga päev. Muu: 22. Mida teeksite keeletoimetaja töökorralduses teistmoodi? Võiksid olla
pikemad tööde tähtajad, asendajaid ei ole, tõlkeprogrammide kasutamine on keeruline jms