I
selgitav sõnastik
nim-kaubanduse
Selle sõnastiku on koostanud Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) inimkaubanduse vastane töörühm (TF-THB) projekti „Sillutades teed Läänemere piirkonna ühtlustatud tegevusraamistikule (HOF-BSR)“ raames. Projekti aitasid rahastada Rootsi riigikantselei ja Rootsi Instituut.
Väljaanne ei kajasta Rootsi valitsuse ega Rootsi Instituudi arvamusi ning valitsust ja instituuti ei saa pidada vastutavaks väljaandes sisalduva teabe kasutamise eest.
Eestikeelse sõnastiku toimetamisega tegelesid inimkaubanduse tõkestamisega tegelevad spetsialistid eri ametkondadest (nt justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ja sotsiaal-kindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, tööinspektsioon ja IOM Tallinna esindus).
© Läänemeremaade Nõukogu inimkaubanduse vastane töörühm, mai 2019
I peatükk
Inimkaubanduse üldmõisted
II peatükk
Inimkaubanduses osalejate erinevad rollid
III peatükk
Inimkaubanduse vormid
Inimkaubandus Eeldatav inimkaubanduse ohver
Haavatava seisundi ärakasutamine
Tänapäevane orjus või orjuse nüüdisaegsed vormid
Inimkaubanduse ohver Sihtriik
Lastega kaubitsemine Inimkaubanduse ohvrite tuvastamine
Transiitriik
Ärakasutamine Värbamine Päritoluriik
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil
Inimkaubandus kuriteole sundimise eesmärgil
Inimkaubandus sundabielu eesmärgil
Inimkaubandus tööalase ärakasutamise või sunniviisilise töö eesmärgil
Inimkaubandus sunniviisilise kerjamise eesmärgil
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Inimkaubandus ärakasutava fiktiivse abielu eesmärgil
Inimkaubitseja Kupeldaja
Kaasaaitaja
Riiklik koordinaator Inimkaubanduse ohvrite õigused
Varjupaik
Riiklik raportöör või samaväärne mehhanism
Ohvrite mittekaristamise põhimõte
Trauma
Suunamine
Inimkaubanduse vastased tegevused
Järelemõtlemisaeg Hüvitamine
Piiriülene suunamismehhanism
Erakorraline abi inimkaubanduse ohvritele
Toetatud vabatahtlik tagasipöördumine
Riiklik suunamismehhanism
Lühiajaline abi inimkaubanduse ohvritele
(Taas)integreerumine
Riiklik tegevuskava Pikaajaline abi inimkaubanduse ohvritele
Prostitutsioon Sisserändaja Smugeldaja
Prostitutsiooni kaasatud isikud
Kolmanda riigi kodanik Sunniviisiline töö
Kupeldatav isik Ebaseaduslik sisserändaja ehk illegaal
Lapstööjõu kasutamine
Prostituut Võõrtööline Kodune sunnitöö
Tööränne Võlaorjus
Hooajatööline
Ränne Lähetatud töötaja
Välismaalaste ebaseadus-likult üle piiri toimetamine ehk smugeldamine
Fiktiivne abielu
Diskrimineerimine
IV peatükk
Riiklikud inimkaubandusega võitlemise ja ohvrite abistamise mehhanismid
V peatükk
Seotud nähtused
Lastekaitse Laste vastu suunatud seksuaalvägivald
Laps Saatjata alaealine välismaalane
Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted
Noor Laste osalemine
Eestkostja
VI peatükk
Lastega kaubitsemine ja laste ärakasutamine
IInimkaubanduse
üldmõisted
7
I peatükk
Inimkaubanduse üldmõisted
Inimkaubandus
Orjus või orjuse tänapäevased vormid
mittejuriidiline üldmõiste, mis hõlmab paljusid ära-kasu tamise vorme. Mõned ärakasutamise vormid (sh orjus, orjusega samalaadne olukord, sunniviisiline töö, lapstööjõu kasutamise ja inimkaubandus) on määratletud rahvusvahelistes lepingutes, samas kui teised (nt sundus) on veel määratlemata. Nende kuritegude ühiseks nimetajaks on see, et tegemist on ärakasutamise vormidega, mille puhul üks isik on teise isiku või teiste isikute kontrolli all. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) sõnul on sellel mõistel oluline kaitsemõju ning mõne riigi, näiteks Ühendkuningriigi õigusaktides hõlmab see inimkaubandusega seotud norme. Ühendkuningriik ja Põhja-Iirimaa võtsid vastu 2015. aasta nüüdisaegse orjuse seaduse, millega keelatakse orjus, sundus, sunniviisiline ja kohustuslik töö ning inimkaubandus. Pärast seaduse vastuvõtmist on inimkaubandusega võitlemise meetmed ümber nimetatud
on rahvusvahelises õiguses määratletud raske kuritegu ja inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus1 on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt.
Eesti karistusseadustiku § 133 käsitleb inimkaubandusena:inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.
8
I peatükk
noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamine majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist, tavapäratutel tingimustel töötamist, kerjamist või abielluks tahte vastaselt või astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses, samuti nimetatud tegevusele muul viisil kaasaaitamise eest saab võtta vastutusele inimkaubanduse eest alaealise suhtes (KarS § 175).
„nüüdisaegse orjusega“ võitlemise meetmeteks. Samas puudub seaduses mõiste „nüüdisaegne orjus“ määratlus või selgitus. Sellise laiatähendusliku, kuid määratlemata fraasi kasutamisel on oht, et erinevad ärakasutamise tavad sulanduvad üldsuse kujutuses kokku palju kitsama orjuse mõistega, kus üks isik on teise isiku omand, ning see raskendab inimkaubanduse ohvrite korrektset tuvastamist.2
Kokkulepitud mõiste või rahvusvahelise tasandi õigusnormi puudumise tõttu kasutatakse seda mõistet ebajärjekindlalt. Näiteks suunas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) hiljuti oma tegevuse võitlusele „sunniviisilise töö, nüüdisaegse orjuse ja inimkaubandusega“, kusjuures mõistet „sunniviisiline töö“ kasutatakse raammõistena, mis hõlmab traditsioonilist orjust ja orjusega samalaadseid tingimusi, võlaorjust ja inimkaubandust.
ILO lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni lähe nemisviisiga. Inimkaubandusel võib olla palju ärakasu-tavaid eesmärke, näiteks sunniviisiline töö, sundus, orjus ja orjusega samalaadsed tingimused. Samas ei ole inimkau-bandus orjuse, sunniviisilise töö ja sunduse sünonüüm.3
ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo kasutab sama lähenemisviisi nagu Euroopa Komisjon. UNODC käsitleb inimkaubandust üldise raamistikuna ning tugineb sellele oma töös.
Sellises kooskõlastamata raamistikus tuleb liikmesriikidel veel selgitada oma seisukohta seoses orjuse nüüdisaegsete vormidega.
Lastega kaubitsemine
9
I peatükk
Ärakasutamine
Eeldatav inimkaubanduse ohver
Inimkaubanduse ohver
rahvusvahelises õiguses ei ole üldiselt ärakasutamist kui sellist määratletud, kuigi on kirjeldatud, milliseid tegevusi peetakse ärakasutamiseks (näiteks seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö, elundite eemaldamine, sunniviisiline kerjamine, kuriteole sundimine).
isik, kelle puhul on märke sellest, et ta võib olla inim-kaubanduse ohver, kuid keda asjaomased ametiasutused (nt politsei) ei ole veel inimkaubanduse ohvrina tuvastanud või kes ei soovi, et teda tuvastataks ametlikult või õiguslikult inimkaubanduse ohvrina. Eeldatav ohver ohvriabi seaduse (OAS) mõttes on isik, kelle on Eestis inimkaubanduse ohvrite abistamisega tegelev organisatsioon eeltuvastanud ja esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate kahtluse kohta, et isik võib olla inimkaubanduse ohver, või kelle kohta on välisriigi pädev asutus esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate inimkaubanduse ohvriks langemise kohta selles riigis.
isik, kes on langenud inimkaubanduse ohvriks ning kelle asjaomased ametiasutused on ametlikult tuvastanud inimkaubanduse ohvrina ning andnud talle inimkaubanduse ohvri staatuse. Ohvriabi seadus (OAS) eristab inimkaubanduse ohvrit ja eeldatavat inimkaubanduse ohvrit. Inimkaubanduse ohvri staatus on igal juhul seotud kriminaalmenetluse alustamisega ning kriminaalõiguslikult on osa neist inimestest tunnistajad ja osa kannatanud, kuid ohvriabi seaduse mõttes on nad kõik inimkaubanduse ohvrid, keda on võimalik toetada.
Oluline on meeles pidada, et laste puhul ei ole vägivald, pettus, sund jms vältimatu tingimus, et defineerida juhtunu inimkaubandusena. Näiteks kui laps värvati selleks, et teda prostitutsioonis ära kasutada, on tegu inimkaubandusega.Kui inimkaubanduse ohvri vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18-aastane, käsitatakse inimest alaealisena, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellise käsitlusviisi eesmärk on tagada kahtluse korral inimesele suurem kaitse.
10
I peatükk
Värbamine inimkaubanduse esimene etapp. Inimkaubitseja läheneb isikule kui võimalikule ohvrile. Värbamisega võib kaasneda tegelik vägivald, vägivallaga ähvardamine või vabaduse võtmine, kuid tavalisem on teisest isikust sõltuvuse, abitu või haavatava seisundi ärakasutamine. Värbamine toimub mitteametlike ja ametlike võrgustike kaudu, kasutades isiklikke suhteid, sotsiaalvõrgustikke ja internetireklaame, ning ka tööjõu vahendajate/vahendusfirmade kaudu.
protsess, mille eesmärk on hinnata, kas isik on inimkaubanduse ohver, ning võtta meetmeid tema abistamiseks ja kaitsmiseks. Tuvastamine algab hetkest, kui ametnikule või teenuseosutajale tundub, et tema klient või isik, keda ta kohtas, võib olla inimkaubanduse ohver. Seejärel hindab ametnik või teenuseosutaja võimaliku ohvri olukorda põhjalikumalt või suunab ta pädeva asutuse juurde. Kahtlus võib leida kinnitust ning sellise juhul võidakse isik tema nõusolekul suunata sotsiaalkindlustusametisse või teenuseosutaja juurde. Inimkaubanduse ohvrite õigeaegne ja nõuetekohane tuvastamine on inimkaubanduse probleemi lahendamisel väga tähtis. Tuvastamine on võtmetähtsusega võimalike ohvrite kaitsmisel, nende õiguste tagamisel ning neile sellise abi pakkumisel, millele neil on õigus. Inimkaubanduse ohvrite nõuetekohane tuvastamine on ka eeltingimus, et võtta õigusrikkujad ärakasutamise eest vastutusele, mis võib kaasa tuua suurema arvu kriminaaluurimisi ja aidata paljastada muid seonduvaid kuritegusid. Parimal juhul võib võimalike ohvrite nõuetekohane tuvastamine katkestada kaubitsemisprotsessi juba enne selle algust ning seega ennetada esmalt haavatavate isikute ärakasutamist.4
Inimkaubanduse ohvrite tuvastamine
Haavatava seisundi ärakasutamine
sellise olukorra kuritarvitamine, milles asjaomasel isikul puudub tegelik ja vastuvõetav võimalus mitte alluda väärkohtlemisele. Haavatav seisund võib olla nii füüsiline, vaimne kui ka majanduslik. Lühidalt öeldes võib selliseks olukorraks olla igasugune väljapääsmatu olukord, milles inimene on sunnitud nõustuma ärakasutamisega.5
11
I peatükk
Sihtriik
Transiitriik
Päritoluriik
riik, mille kaudu ohver viiakse sihtkohta, kus toimub tema ärakasutamine.
riik, kust inimkaubanduse ohver on pärit. Seda mõistet eelistatakse mõistetele „saatev riik“ ja „koduriik“.6
kõige neutraalsem ja täpsem mõiste, millega tähistatakse riiki, kuhu isik ärakasutamise eesmärgil toimetatakse või saadetakse. Seda mõistet eelistatakse mõistele „vastuvõttev riik“, mis viitab sellele, et sisserändajad on lihtsalt külalised ning nende riigis viibimiseks on vaja küllakutset ning vastuvõtja peab katma nende kulud.
IIInimkaubanduses
osalejate erinevad rollid
13
II peatükk
Inimkaubanduses osalejate erinevad rollid
isik, kes paneb ohvri ärakasutamise eesmärgil toime inimkaubandusega seotud kuritegusid ja kes asetab teise inimese olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, või hoiab inimest sellises olukorras kas vabaduse võtmisega, vägivallaga, pettusega, kahju tekitamisega ähvardamisega, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatavuse ärakasutamisega. Inimkaubitseja on samuti isik, kes eelnimetatud olukordadesse asetatud isikut veab, annab üle, saadab, võtab vastu, varjab, majutab, temalt ostab seksi või muul viisil aitab kaasa inimese sunnitud tegevusele.7
Inimkaubitseja
Kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
Kupeldaja isik, kes korraldab prostitutsiooniga tegeleva isiku ja kliendi kohtumise, omab bordelli, juhib tegevust, aitab seal kaasa prostitutsioonile või rendib bordelli pidamiseks ruumi. Samuti isik, kes mõjutab teist inimest alustama või jätkama prostitutsiooniga tegelemist.
IIIInimkaubanduse
vormid
15
III peatükk
Inimkaubanduse vormid
Inimkaubandus tööalase ärakasutamise või sunniviisilise töö eesmärgil
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil
inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil tähendab inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud tegelema prostitutsiooniga. Samuti noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamist, et ta alustaks või jätkaks tegelemist prostitutsiooniga või astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses, samuti sellisele tegevusele muul viisil kaasaaitamist.
tööjõu ekspluateerimine viitab kuritahtlikule tegevusele, mille tulemusel on töötaja töötingimused kehvad, tööaeg pikk ja töötasu alla riikliku piirmäära (vähem maksmine), tööolud halvad või lausa ohtlikud ning võimalusi olukorra muutmiseks on vähe või puuduvad need sootuks.Olenevalt riiklikest õigusaktidest võidakse osa sellistest tegevustest käsitleda kas (tööjõuvastase) kuriteona või töölepingu seaduse rikkumisena.Sunniviisiline töö viitab mistahes tööle või teenusele, mida inimene on sunnitud tegema vastu tahtmist, ähvarduse või karistuse hirmus. Osa riike on kriminaliseerinud sunniviisilise töö eraldi kuriteona, kuid enamikus riikides on see kriminaliseeritud ekspluateerimise ühe vormina riiklike inimkaubanduse õigusaktide mõistes.Eesti karistusõiguse mõttes inimkaubandus tööalase ärakasutamise eesmärgil tähendab inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel. Töötamist tuleb käsitada „töölepingu seaduses määratletud töösuhte- või käsundilaadse tööna, välistades sellised töötamise vormid nagu kodused majapidamistööd, töö kooliaias, õpilasmalev, naabri korraldatud talgud jne.“ Lisaks eeldab inimkaubanduse koosseisutunnus seda, et töösuhtelaadne töö toimuks tavapäratutel tingimustel, nt töötamine tasuta või marginaalse tasu eest, töötamine võla katteks vms.
16
III peatükk
olukord, kus kasutatakse ära isiku isiklikku või majanduslikku kitsikust või abitust, et sundida teda kerjama. Kerjajaid sunnitakse ära andma kogu oma teenistus või suurem osa sellest. Nende vabadus on nii piiratud, et nad ei saa enam vabalt otsustada, kas nad tahavad kerjamisega tegeleda või mitte. Mõned sunniviisilise kerjamise märgid on järgmised:
• kerjajat jälgivad pidevalt teised isikud, kes sekkuvad kohe, kui temaga on loodud kontakt, • inimkaubanduse ohvrid kerjavad sõltumata ilmast tundide kaupa, nende asukohta võidakse muuta riigisiseselt kui piiriüleselt,• isik tuuakse kerjamise kohta ja viiakse sealt ära.10
Inimkaubandus sunniviisilise kerjamise eesmärgil
selline ärakasutamine toimub siis, kui isikut sunnitakse toime panema kuritegusid, näiteks taskuvargus, poevargus, krediitkaardiandmete vargus, identiteedivargus, narko-kaubandus ja muud sarnased karistatavad tegevused, mille eesmärk on üldjuhul saada rahalist kasu. Kuna inimkaubitseja hirmutab ohvreid või nende perekondi võimaliku kättemaksuga, millele sageli lisandub hirm ametivõimude ees, ei soovi ohvrid sageli rääkida nendest, kes sundisid neid kuritegusid toime panema.9
Inimkaubandus kuriteole sundimise eesmärgil
Karistamisväärselt tavapäratuks tuleb lugeda ka seda, kui kerged töödistsipliini rikkumised või kvalitatiivsed minetused on karistatavad ebaproportsionaalselt raskete sanktsioonidega, nagu töötasust täielik ilmajätmine. Samas aga ei oleks õige käsitada tavapäratuna igat tingimust, mis on vastuolus tööõigusega. Inimkaubanduse koosseisule vastavaks saab siiski pidada ainult sellist töösuhet, mis kaldub tööõiguse normidest ja rakenduspraktikast kõrvale oluliselt.8
17
III peatükk
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Inimkaubandus ärakasutava fiktiivse abielu eesmärgil
tegemist ei ole õiguses määratletud mõistega. Ärakasutav fiktiivne abielu on selline abielu, millel on ärakasutamise tunnused. Fiktiivne abielu on ametlikult kehtiv ja on sageli sõlmitud selleks, et kolmanda riigi kodanik saaks ELi elamisloa.13
Fiktiivabielu on siiski dokumentide järgi „päris“ abielu ja see on juriidiliselt jõus nii Eestis kui ka välisriigis (ühine vara ja võlad, lapsed jne).
määratletud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni Palermo protokollis. Nagu ka teiste inimkaubanduse vormide puhul, kasutavad elundite hankijad ära ohvrite äärmist vaesust ja oma mõjuvõimu ning manipuleerimisoskust. Sellise inimkaubanduse ohvrite tervis on ohus nii elundite eemaldamise ajal kui ka pärast seda. Paljud riigid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool Euroopa Liitu on rakendanud õigusakte, et võidelda elundite eemaldamise eesmärgil toimuva inimkaubandusega.
Inimkaubandus sundabielu eesmärgil
sundabielu mõiste ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud, kuid seda saab kirjeldada olukorrana, kus abielu sõlmitakse ähvarduste, pettuse ja sundimise tõttu ühe või mõlema poole vaba ja täieliku nõusolekuta.11 Need asjaolud ilmnevad tavaliselt olukorras, kus tegemist on inimkaubandusega. Sundabielul on palju erinevaid vorme, sealhulgas orjusabielu, mille puhul isik müüakse, antakse üle või päritakse abiellu, ning lapsabielu, mis on sundabielu vorm, sest lapsed ei saa abieluks nõusolekut anda ega kasutada keeldumisõigust. Samuti on sundabielu seotud teatud rahvus- või vähemusrühmade tavadega. Õigusrikkujateks võivad tihti olla lapse vanemad, pereliikmed või suguvõsa liikmed.12
IVRiiklikud inimkaubandusega
võitlemise ja ohvrite abistamise võimalused
19
IV peatükk
Riiklikud mehhanismid inim kaubandusega võitlemiseks ja ohvrite abistamine
Riiklik koordinaator
Riiklik raportöör või samaväärne mehhanism
tegeleb andmekogumisega, et jälgida inimkaubandust ja sellest teatada ning analüüsida riiklike inimkaubanduse vastaste meetmete tõhusust. Riiklikel raportööridel või samaväärsetel mehhanismidel on erinev staatus ja ülesehitus. Raportöörid on üldjuhul valitsusvälised ja sõltumatud valitsusest, samaväärsed mehhanismid on tihti valitsuse esindajad. Soomes on inimkaubanduse riiklikuks raportööriks võrdõiguslikkuse ombudsman. Rootsis täidab riikliku raportööri ülesandeid Rootsi Politseiamet. Taanis on samaväärse mehhanismi rollis Taani inimkaubandusega võitlemise keskus ja riiklik politseiamet. Riiklikud raportöörid või samaväärsed mehhanismid kuuluvad ELi võrgustikku ja mitmetes ELi riikides on samaväärsete mehhanismidena koordinatsiooni eest vastutavad riiklikud koordinaatorid (vt eelmist jaotust „riiklik koordinaator“).
ametlik struktuur või ametikoht, mille ülesanne on töötada välja ja rakendada riiklikke inimkaubanduse vastaseid meetmeid.Enamik Läänemere piirkonna riike on määranud inimkaubanduse vastase võitluse riikliku koordinaatori. Eestis on riiklikuks koordinaatoriks Justiitsministeerium. Näiteks Taanis täidab riikliku koordinaatori ülesandeid Taani inimkaubandusega võitlemise keskus (CMM). Lätis täidab riikliku koordinaatori ülesandeid siseministeerium. Norras koordineerib valitsuse inimkaubanduse vastast tegevust justiits- ja julgeolekuministeerium. Rootsis on see ülesanne pandud Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ametile. Poolas on riiklikuks koordinaatoriks sise- ja haldusministeerium.
20
IV peatükk
Inimkaubanduse vastased tegevused
Piiriülene suunamismehhanism
koostöökokkulepe, mis käsitleb tuvastatud ja võimalikele inim kaubanduse ohvritele tervikliku piiriülese abi andmist ja/või nende üleandmist. See hõlmab kõiki suunamisprotsessi etappe – esmane kokkupuude, ametlik tuvastamine ja abi, toetatud vabatahtlik tagasi-pöördumine, sotsiaalne kaasamine ning tsiviil- ja kriminaal kohtumenetlused. Mehhanism põhineb abi saavate inimkaubanduse ohvrite päritoluriigi, transiitriigi ja sihtriigi valitsusasutuste, valitsustevaheliste asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide koostööl, mis toimub erinevates riikides, et need riigid saaksid täita oma kohustust edendada ja kaitsta inimõigusi.14
on seotud võimalike ja eeldatavate inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja suunamisega ning tuvastatud ohvritele kaitse- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisega ning teenusepakkujate ja valdkonna spetsialistide pädevuse tõstmisega, näiteks inimkaubanduse riske käsitlev koolitus ja teadlikkuse suurendamine ning muud tegevused.
Riiklik suunamismehhanism
Riiklik tegevuskava
riigiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööraamistik inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja tagamiseks, et ohvrid saavad vajalikku abi. Selline mehhanism toimib volitatud riigiasutuste ning kodanikuühiskonna osalejate vahelise tegeliku koostööna. Iga riigi suunamismehhanismi, mida nimetatakse ka abistamisahelaks, keskmes on võimalike ohvrite tuvastamine ning inimkaubanduse ohvrite tõhus suunamine teenuste juurde. Eestis lähtutakse ohvrite tuvastamise ja teenusele suunamise juhendmaterjalist, mis määratleb mh kokkupuutuvate osapoolte rollid.15
spetsiaalne inimkaubanduse vastase poliitika vahend, mis annab suuniseid valdkonna arenguks. Eestis on inimkaubanduse vastu võitlemine ja ennetus kirjeldatud valdkondlikus arengukavas.16
21
IV peatükk
Inimkaubanduse ohvrite õigused
Ohvrite mittekaristamise põhimõte
annab riigiasutustele õiguse inimkaubanduse ohvritele süüdistust mitte esitada ning karistusi mitte määrata kuritegude eest, mis nad olid sunnitud toime panema inimkaubanduse ohvriks sattumise otsesel tagajärjel.18 Inimkaubanduse ohvrid võivad leida ennast olukorras, kus nad on rikkunud seadust, näiteks rikkudes sisserände eeskirju, varastades või tegeledes narkokaubandusega.
üldised inimõigused. Inimkaubanduse tsükli erinevates etappides on asjakohased erinevad inimõigused. Mõned on eriti asjakohased inimkaubanduse põhjuste puhul (näiteks õigus piisavale elatustasemele), teised aga tegeliku inimkaubanduse puhul (näiteks orjuse keeld) ning mõned inimkaubandusele reageerimise puhul (näiteks kahtlusaluse õigus õiglasele kohtumenetlusele).17
isiku saatmine ehk suunamine kõikide teenuste juurde, mida ta võib vajada.
Järelemõtlemisaeg
Suunamine
ajavahemik, mille jooksul inimkaubanduse ohvril on õigus jääda ajutiselt riiki. See annab neile võimaluse taastuda kogemusest ning teha teadlikum otsus selle kohta, kas teha kriminaalmenetluses koostööd. Järelemõtlemisajal antakse ohvritele erinevas mahus asjakohast abi ja tuge, näiteks turvaline elukoht, psühholoogiline nõustamine, meditsiini- ja sotsiaalteenused ning õigusnõustamine.19
Järelemõtlemisaja pikkus on riigiti erinev, ulatudes 30 päevast 9 kuuni. Islandil on järelemõtlemisaja pikkus üheksa kuud, samas kui Soomes ja Norras on see kuni kuus kuud. Saksamaal ja Poolas on järelemõtlemisaeg kolm kuud ning Eestis 30 kuni 60 päeva. Taanis, Lätis, Leedus ja Rootsis on see 30 päeva.
Erakorraline abi inimkaubanduse ohvritele
kriisiabi, sealhulgas viivitamatu meditsiinilise, psühho-loogilise, õigus- ja sotsiaalabi andmine ning sellele eelnev abivajaduse hindamine nimetatud valdkondades.20
22
IV peatükk
Lühiajaline abi inimkaubanduse ohvritele
pakutakse ajutist varjupaika kuni nõuetekohase majutuse leidmise ja psühholoogilise abi andmiseni (rahaline toetus, hüvitamine, teraapia, perekondlik vahendamine, abi majutuse leidmisel jne). Ohvriabi seaduse alusel võimaldatakse inimkaubanduse kahtlusega eeldatavatele ohvritele teenuseid kuni 60 päeva ulatuses.
Pikaajaline abi inimkaubanduse ohvritele
Varjupaik asutused, mis pakuvad inimkaubanduse ohvritele ajutist või pikemaajalist peavarju ning kaitset ning mida korraldab riik.
Trauma
sellist abi antakse pärast inimkaubanduse ohvri ametliku staatuse saamist ja erakorralise abi andmist ning see keskendub isiku pikaajalistele vajadustele. Pikaajaline abi hõlmab traumateraapiat, abi majutuse leidmisel, hariduslikke tegevusi, abi töö leidmisel, sotsiaalset ja muud abi, mida inimkaubanduse ohver vajab ühiskonda (taas)integreerumiseks.
mõiste, mis tähistab inimkaubanduse ohvrite füüsilist või vaimset väärkohtlemist, mille tagajärjel võib tekkida traumajärgne stressihäire või füüsilised ja vaimsed tervisekahjustused, sealhulgas sügav häbi ja süütunne, masendus, paanikahood, segadus, ärevus, ainesõltuvus, söömishäired ja muud tagajärjed.
Hüvitamine
Toetatud vabatahtlik tagasipöördumine
inimkaubanduse ohvrile tekitatud materiaalse kahju (st objektiivne, varale tekitatud kahju ja sissetuleku kaotus) ja mittemateriaalse kahju (st subjektiivne, füüsiline ja psühholoogiline kahju) hüvitamine.
kolmandatest riikidest pärit inimkaubanduse ohvritele ning teistele migrantidele laienev tugi21, mis sisaldab endas nõustamist, logistilist, rahalist ja mitterahalist tuge vastavalt isiku vajadustele ning võimalustele. Laieneb isikutele, kes ei saa või ei soovi jääda sihtriiki ning otsustavad vabatahtlikult pöörduda tagasi päritoluriiki ja kvalifitseeruvad toetatud tagasipöördumise tingimustele.
23
IV peatükk
(Taas)integreerumine inimkaubanduse ohvriks sattumise kogemusele järgnev taastumine ning majanduslik ja sotsiaalne kaasamine. Hõlmab ohutus ja turvalises keskkonnas elama asumist, võimalust saavutada mõistlik elatustase ning vaimne ja füüsiline heaolu, isikliku, sotsiaalse ja majandusliku arengu võimalusi ning sotsiaalse ja emotsionaalse toe kättesaadavust.22
VSeotud nähtused
25
V peatükk
Seotud nähtused
Prostitutsioon raha või muu hüvitise eest seksuaalse iseloomuga teenuse osutamine.
Prostitutsiooni käsitlevaid seadusi ja tegevuspõhimõt-teid mõjutab riikide erinev lähenemisviis prostitutsioonile. Peaaegu kõikides maailma riikides on teatud kujul olemas prostitutsiooni käsitlevad tegevuspõhimõtted. Prostitutsioo-ni küsimus ise tekitab nii rahvusvaheliselt kui ka Euroopas tõsiseid lahkarvamusi. Prostitutsiooni käsitlevad seadused on riigiti erinevad ning riigid tegelevad prostitutsiooni küsimu-sega erineval viisil. Vaidlused prostitutsiooni kui nähtuse üle ulatuvad sellest, et prostitutsiooni peetakse naistevastaseks vägivallaks, kuni selleni, et leitakse, et isikul on õigus vabalt valida, kuidas kasutada oma seksuaalsust ja keha.
Riikide õigustes võib leida erinevaid prostitutsiooni käsitlus-viise. Soome ja Ühendkuningriik on muutnud seksi ostmise isikult, keda sunnitakse prostitutsioonile või kes on inim-kaubanduse ohver, karistatavaks kuriteoks. Eestis karistame seksi ostmist alaealiselt ja samuti inimkaubanduse ohvrilt.Teised Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusele võetud mudelid võib üldiselt jagada nelja liiki. Prostitutsioon on kas reguleeritud (nt Austria, Saksamaa, Kreeka ja Holland), reguleerimata (nt Belgia, Bulgaaria, Taani, Itaalia, Poola ja Portugal), karistatakse mõlemat osapoolt või ainult seksi müüjat (nt Horvaatia, Leedu ja Rumeenia) või karistatakse ainult seksi ostjat. Viimast mudelit nimetatakse Põhjamaa mudeliks. Seaduse mõte on aidata seksi müüjatel teenuse osutamisest loobuda, ning muuta seksi ostmine kriminaalkuriteoks, et vähendada nõudlust, mis soodustab inimkaubandust seksuaalse ärakasutamise eesmärgil ja toetab naistevastast vägivalda.Esimese riigina maailmas võttis Rootsi 1999. aastal vastu seaduse, millega keelati seksi ostmine. Nüüdseks on sellist lähenemisviisi hakanud kasutama Norra ning Island, Põhja-Iirimaa, Kanada, Prantsusmaa, Iirimaa ja hiljuti ka Iisrael.
26
V peatükk
Prostitutsiooni kaasatud isik
Prostituut
neutraalne ja hukkamõistva alatoonita üldmõiste, mis tähistab seksi müüvat isikut. Erinevates riikides kasutatakse prostitutsiooni kaasatud isikute määratlemiseks erinevaid mõisteid, sõltuvalt prostitutsiooni käsitlevatest riiklikest õigusaktidest ja riigis valitsevast üldisest kultuurist.
mõiste, mida peaaegu kõik vaidluse pooled peavad halvustavaks ja ajalooliselt märgistavaks ning sõnaks, mis kahjustab identiteeti.
Ränne
Sisse/rändaja isik, kes oma alalisest elukohast lahkudes liigub või on liikunud üle rahvusvahelise piiri või riigisiseselt, sõltumata (1) isiku õiguslikust seisundist; (2) sellest, kas liikumine on vabatahtlik või sunnitud; (3) liikumise põhjustest või (4) viibimise kestusest.
Kolmanda riigi kodanik isik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Norra Islandi ja Liechtensteini (Euroopa Majanduspiirkond) ning Šveitsi kodanikke üldjuhul kolmanda riigi kodanikena ei käsitata.
isiku või isikute rühma liikumine kas üle rahvusvahelise piiri või riigi sees. Tegemist on üksikisiku või elanikkonna liikumisega, mis hõlmab igasugust inimeste liikumist olenemata rände pikkusest, olemusest ja põhjustest; see hõlmab pagulasi, põgenikke, majanduslikel ja muudel põhjustel sisserändajaid, sealhulgas perekonna taasühinemise eesmärgil sisserändajaid.23
Ebaseaduslik piiriületaja on välismaalane, kes siseneb riiki seaduslikku alust omamata. Ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane ei oma riigis viibimiseks seaduslikku alust. Viimane mõiste leiab kasutust ka nendel puhkudel, kui isik saabus riiki seaduslikult, aga näiteks ületas siin viibimisaega ja on nüüd ebaseaduslikult viibiv isik. Mitte kõik ebaseaduslikud piiriületajad ja riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ei ole inimkaubanduse ohvrid, kuid on oht, et neid võidakse ära kasutada, eelkõige siis, kui nad kasutavad ebaseaduslikult üle piiri toimetavate isikute teenuseid.24
Ebaseaduslik piiriületaja ja ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane
27
V peatükk
Võõrtööline
Tööränne
Hooajatööline enamasti võõrtööline, kelle töö on olemuselt selline, et see sõltub hooajalistest tingimustest ning seda ei tehta aasta läbi.27 Mõistet „hooajatööline“ eelistatakse sellisele mõistele nagu „lähetatud töötaja“, mis viitab külalise-vastuvõtja suhtele, mis ei põhine võrdsetel tööõigustel. Sisserändajatel/migrantidel on sageli raskusi püsiva töökoha leidmisel ning nad töötavad paljudel ajutistel töökohtadel hooajatöölistena ning peavad seetõttu tihti töökohta vahetama.28
isik, kes kavatseb tegeleda, tegeleb või on tegelenud tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole.25
inimeste liikumine ühest riigist teise või oma elukohariigi piires töötamise eesmärgil. Enamikus riikides reguleerivad töörännet rännet käsitlevad õigusaktid.26
Lähetatud töötaja isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab teise riiki tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Lähetatud töötajaid sihtriigi tööseadused ei kaitse, kuid sihtkohariigis lähetatud töötajate töötingimusi reguleerivad seadused kaitsevad.Kuigi töötajate lähetamine teenuste osutamise eesmärgil peaks toimuma tavapärase rändena, tekib paljudel juhtudel selle ebaõige rakendamise tõttu tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse oht.29
Smugeldamine on kasumise teenimise eesmärgil inimeste ebaseaduslik toimetamine ühest riigist teise, mille kodanikuks ega elanikuks isik ei ole. Tegemist on kuriteoga, mis on suunatud pigem riigi kui isiku vastu. Kuigi smugeldajate roll on osutada sisseträndajatele teenust, siis tihti võidakse selle raames rikkuda sisserändajate inimõigusi. Sisserändajad tihti otsustavad kasutada smugeldajate teenuseid, kuna neil on limiteeritud teadlikkus legaalsetest rändekanalitest ja võimalustest või nad ei kvalifitseeru nende kanalite jaoks. Smugeldamine on paraku osutunud tulusaks äriks, kuid teada on, et paljudel juhtudel kasvab sellest välja inimkaubandus, kuna tekivad võlad ja sunnitud olukorrad. Smugeldamise eest võetakse tasu, mis soodustab ebaseaduslikku rännet ja piiriületust.
28
V peatükk
Smugeldajad
Sunniviisiline töö
aitavad – tavaliselt rahalise või materiaalse kasu eesmärgil ning sisserändajate ohutusest ja heaolust vähe või üldse mitte hoolides – sisserändajatel ebaseaduslikult siseneda riiki, mille kodanik või alaline elanik sisserändaja ei ole.
ILO sunniviisilise töö konventsiooni kohaselt on see töö või teenus, mida nõutakse teiselt isikult karistusega ähvardades ning mille tegemiseks või osutamiseks teine isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Sunniviisilist tööd iseloomustavad järgmised kuus asjaolu: tavaliselt esineb töötaja puhul koos kaks või enam asjaolu: a) füüsiline või seksuaalne vägivald; b) töötaja liikumisvabaduse piiramine; c) võlaorjus; d) töötasu kinnipidamine või selle maksmisest keeldumine; e) passi ja isikut tõendavate dokumentide äravõtmine; f) ähvardus kaevata töötaja peale ametiasutustele.30
Lapstööjõu kasutamine
Kodune sunnitöö inimkaubanduse vorm, mida on väga raske avastada, sest töötatakse eraisiku elukohas. Kodune töö on olemuselt töö-tamise varjatud vorm ning sageli kuulub see mitteametli-ku majanduse juurde. Kodune sunnitöö hõlmab erinevaid olukordi, millel on teatud ühised tunnused: orjastamine, hirmutamine ja kohustus töötada eraisiku heaks, tööta-mine väga madala tasu eest või tasuta, väga vähesed va-bad päevad või nende puudumine, psühholoogiline ja/või füüsiline vägivald, piiratud liikumisvabadus, minimaalse privaatsuse ja tervishoiu puudumine. Kui töötaja elab töö-andja leibkonnas, võidakse temalt nõuda, et ta oleks nii päeval kui ka öösel tööandja käsutuses; elutingimused on sageli vastuvõetamatud ning töötajat väärkoheldakse, alandatakse, diskrimineeritakse ja karistatakse.32
mis tahes töö, mis kahjustab lapse füüsilist ja vaimset aren-gut.31 Mitte alati ei liigitata laste tehtavat tööd lapstööjõu kasutamiseks. Laste või noorukite osalemisse töös, mis ei mõjuta nende tervist ja isiklikku arengut ega häiri koolis-käimist, suhtutakse üldiselt positiivselt. See hõlmab selli-seid tegevusi nagu näiteks vanemate abistamine kodutöödes, pere ettevõttes kaasalöömine või pärast tunde või koolivahe-ajal taskuraha teenimine. Lapstööjõu kasutamine negatiivses tähenduses tähendab tööd, mis on vaimselt, füüsiliselt, sot-siaalselt või moraalselt lastele ohtlik või lapsi kahjustav ning karistusõiguslikult etteheidetav alaealiste tööalane eksplua-teerimine on käsitletav inimkaubandusena alaealise suhtes.
29
V peatükk
Võlaorjus on inimkaubanduses ekspluateerimisetegu, milles ärakasutamine hõlmab võla- ja pärisorjuse olukorra, kus inimene kohustub võla tasumiseks või tagatiseks töötama teise isiku alluvuses tema heaks või osutama tema kasuks teenuseid, kui tehtava töö või osutatava teenuse tegelik väärtus ei vasta võla väärtusele või kui nimetatud kohustuste täitmise kestus ja iseloom ei ole piiritletud vastavalt võla väärtusele (võlaorjus).Võlaorjuse puhul isik nõustub tegeliku või kujutletava võlaga (mis sageli on seotud värbamistasude, ohvri elamis- ja transpordikuludega), mille ta peab tasuma tööga, kuid tegelikult võlg aja jooksul kasvab ja isik ei suuda seda kunagi tagasi maksta.
Fiktiivne abielu
Diskrimineerimine isikute erinev kohtlemine erinevatel alustel, kui erineva kohtlemise kriteeriume ei kohaldata õiguspärasel eesmärgil või need on selle eesmärgi saavutamiseks eba-proportsionaalsed. Diskrimineerimine on otsene, kui koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
sõlmitakse eesmärgil saada ELi õiguses ette nähtud vaba liikumise õigus ja elamisluba. Sõltuvalt olukorrast võib fiktiivse abielu sünonüümidena kasutada erinevaid mõisteid, näiteks võltsabielu. Üldiselt ei tarvitse näiteks võltsabielu mõiste (ja samaväärsed mõisted erinevates Euroopa Liidu ametlikes keeltes) olla õiguses tunnustatud, kuid seda kasutatakse poliitikadokumentides, sotsioloogias ja kriminoloogias nähtusest rääkides.33
VILastega kaubitsemine ja
laste ärakasutamine
31
VI peatükk
Lastega kaubitsemine ja laste ärakasutamine
Lastekaitse
Laps
Noor
on lapse õiguste ja heaolu tagamiseks lastekaitseseaduses sätestatud põhimõtteid järgivate tegevuste, toetuste, teenuste ja muu abi (edaspidi koos meetmed) kogum.
EV lastekaitseseadus peab lapseks iga alla 18-aastast isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
on noorsootöö seaduse järgi 7–26 aastane füüsiline isik.
Saatjata alaealine välismaalane
alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud riiki ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb riigis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust.
Laste seksuaalne väärkohtlemine
on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest.34 Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega. Karistusseadustikus sätestatud seksuaalse enesemääramisega seotud süütegude toimepanemise puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik süütegude mõttes arusaamisvõimetuks, samuti eris-tatakse tegusid, mis on toime pandud lapseealise, st alla 14-aastase isiku suhtes.
32
VI peatükk
Laste huvidest lähtumine kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.) Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel;3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega;(4) kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.35
Eestkostja isik, kes kaitseb lapse parimaid huve ja tagab tema üldise heaolu ning täiendab sel eesmärgil lapse piiratud teovõimet.
Viited:
1. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll (2000), nn Palermo protokoll, on esimene rahvusvaheline õigusakt, milles on selgelt määratletud mõiste „inimkaubandus“.
Lisaks on mõiste „inimkaubandus“ määratletud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioonis (2005) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK. Kõik ELi liikmesriigid on paljude erinevate õigusaktidega võtnud direktiivi üle riiklikku õigusesse.
2. Muraszkiewicz, Julia (2015): Modern slavery – but let us remember the trafficked. LSE Human Rights Blog.
3. Working together to address trafficking in human beings. Key concepts in a nutshell, EC 2018. Link: https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdf
4. ht t ps://w w w.k r iminaa lpol i it ik a.ee/sites/ k r imipol i it ik a /f i les/el f inder/dokumend id /ju hendmater ja l _omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdf
5. Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon, selgitav aruanne (2005), punkt 83.
6. Glossary, the Panos Europe Institute, UNAOC 2014. Link: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdf
7. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll (2000), artikli 3 punkt a
8. www.heuni.fi/material/attachments/heuni/reports/a2PrqBrFp/Hamar_ari.Toojou_ekspluateerimise_arimudel.pdf.
9. Trafficking for Forced Criminal Activities and Begging in Europe Exploratory Study and Good Practice Examples, Anti-Slavery International 2014. Link: http://www.antislavery.org/wp-content/uploads/2017/01/trafficking_for_forced_criminal_activities_and_begging_in_europe.pdf
10. Human Trafficking Indicators, UNODC. Link: https://www.unodc.org/pdf/HT_indicators_E_LOWRES.pdf
11. Minna Viuhko, Anni Lietonen, Anniina Jokinen & Matti Joutsen (eds.) Exploitative Sham Marriages: Exploiting the Links between Human Trafficking and Sham Marriages in Estonia, Ireland, Latvia, Lithuania and Slovakia. HEUNI Reports 82. Helsinki: HEUNI, HESTIA project. Link: https://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.html
12. Samas
13. Samas
14. Media and Trafficking in Human Beings Guidelines, ICMPD 2017. Link: https://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdf
15. www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdf.
16. Vägivalla ennetamse strateegia. Link: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vagivalla-ennetamise-strateegia-2015-2020-0
17. https://www.ohchr.org
18. Working together to address trafficking in human beings. Key concepts in a nutshell, EC 2018. Link: https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdf
19. Toolkit to Combat Trafficking in Persons Global Programme against Trafficking in Human Beings, UNODC 2018. Link: https:// www.unodc.org/documents/human-trafficking/Toolkit-files/08-58296_tool_7-1.pdf
20. Juhendmaterjal omavalitsusüksustele. Meetmed tõhustamaks inimkaubanduse vastu võitlemist kohalikul tasandil, CBSS 2015, STROMi projekt. Link: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdf
21 VARRE programmile: http://www.iom.ee/varre/.
22. Surtees, R. (2013). After Trafficking: Experiences and Challenges in the (Re)integration of Trafficked Persons in the Greater Mekong Sub-region. Bangkok: UNIAP/NEXUS Institute. Link: http://un-act.org/publication/view/trafficking-experiences-challenges-reintegration-trafficked-persons-greater-mekong-sub-region/
23. https://www.iom.int/key-migration-terms#Migration
24. Media and Trafficking in Human Beings Guidelines, ICMPD 2017. Link: https://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdf
25. Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon, artikkel 2.
26. https://www.iom.int/key-migration-terms
27. Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon, 1990, artikkel 2
28. Glossary, the Panos Europe Institute, UNAOC 2014. Link: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdf
29. Van Hoek, Aukje A.H. and Houwerzijl, Mijke, ‘Posting’ and ‘Posted Workers’: The Need for Clear Definitions of Two
Key Concepts of the Posting of Workers Directive (4. juuli 2012). Cambridge Yearbook of European Legal Studies, Volume 14, 2011-2012.
30. Human Trafficking and Forced Labour Exploitation. Guidelines for Legislation and Law Enforcement, ILO 2005. Link: http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---declaration/documents/publication/wcms_081999.pdf
31. https://www.ilo.org/ipec/facts/lang--en/index.htm
32. How to prevent human trafficking for domestic servitude in diplomatic households and protect private domestic workers, OSCE 2014. Link: https://www.osce.org/handbook/domesticservitude?download=true
33. Minna Viuhko, Anni Lietonen, Anniina Jokinen & Matti Joutsen (eds.) Exploitative Sham Marriages: Exploiting the Links between Human Trafficking and Sham Marriages in Estonia, Ireland, Latvia, Lithuania and Slovakia. HEUNI Reports 82. Helsinki: HEUNI, HESTIA project. Link: https://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.html
34 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-seksuaalne-vaarkohtlemine/mis-laste-seksuaalne-vaarkohtlemine
35. Eesti lastekaitseseadus.
Lühendid
CMM
EK
EL
ILO
RK
NREMs
PrEA
IK
THBOR
ÜRO
UNODC
Taani inimkaubandusega võitlemise keskus
Euroopa Komisjon
Euroopa Liit
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
Riiklik koordinaator
Riiklik raportöör või samaväärsed mehhanismid
Eratööhõivebüroo
Inimkaubandus
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo
Kontaktandmed
Läänemeremaade nõukogu inimkaubanduse vastane töörühm
[email protected] Twitter: Facebook:+46702320494 TFTHB/CBSSsecretariat TFTHB/CBSSpage