1
KUUSIKU KATSEKESKUSE MAHEVILJELUSKATSETE
METOODIKASTJA TULEMUSTEST
Karli Sepp
KOMPLEKSUURING
• On põllumajanduse keskkonnatoetuste seire ja hindamise üks osa
• Tulemusi kasutatakse hindamise ja seire taustinformatsioonina ja seireindikaatorite valiku täpsustamiseks. Samuti saab täpsustada põllumajandustoetuste abil toetavate meetmete valikut ja põhjendatust ning koolitatakse põllumajandustootjaid
KOMPLEKSUURING
• Uuritakse mullaviljakuse, mullatervise ja kultuuride saaginäitajate muutusi pikema aja jooksul, kui kasutatakse erinevaid agrotehnoloogilisi lahendusi.
• Mõõdetavad näitajad (indikaatorid): mulla toitainete ja orgaanilise aine sisaldus, mullatoitainete bilanss, vihmausside ja mikroorganismide tegevus, mulla füüsikalised näitajad, umbrohtumus, kultuuride saak ja saagikvaliteet, taimehaigused, taimekahjurid ja –kasurid, kultuuride kattetulu.
KÜLVIKORD 1 – kultuuride ruumiline ja ajalinepaigutus
Alates 2003. aastast
Punane ristik+timut 1. aasta
Punane ristik+timut 2. aasta
Suvinisu
Rüps/hernes/kaer+hernes
Suvioder põldheina allakülviga
UURITAVAD FAKTORID JA ALAMFAKTORID1. SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine c) tüükoorimine 2 korda ja kündmine
2. KÜLVIAEG: a) külv esimesel võimalusel b) hilisem külv (2-2,5 nädalat hiljem)
3. VÄETAMINE: a) ei väetata b) väetatakse tahesõnnikuga 2 korda rotatsiooni jooksul (30 t
ha-1 kord)
Katselapi suurus 67,5 ja 75 m-2 ja variant on 4-kordusesBlokk-asetus variantide süstemaatilise paigutuse alusel
kordustes
NPK-üldbilanss mahekülvikorras ühel väljal ristikurohke põldhein - ristikurohke põldhein – suvinisu - hernes -
suvioder allakülviga.Tahesõnnik 30 t ha-1 ühele põllule üks kord 5-aasta jooksul
-150
-100
-50
0
50
100
150
ilmasõnnikuta
sõnnik ilmasõnnikuta
sõnnik ilmasõnnikuta
sõnnik
N P K
bila
nss
kg h
a-1
põhk tagastatud
põhk eemaldatud
Mahesuvinisu `Manu´ kattetulu ja terasaak erineva agrotehnika korral 2008.aastal
Esimesel mullaharimisvõimalusel külvatud mahetoidunisu kokkuostuhind 4 EEK kg-1 ja hilisemal külvil söödanisu 2
EEK kg-1
Terasaagi PD0,05 – 181,3
1521
1719
2083
1680
1943
23212217
20361998
2620
1902
1571
-4000-3500-3000-2500-2000-1500-1000
-5000
50010001500200025003000350040004500500055006000
Ka
ttet
ulu
EE
K h
a-1
0
400
800
1200
1600
2000
2400
2800
Ter
asa
ak
kg
ha-1
Kattetulutoetustega2008Kattetulu ilmatoetusteta 2008
Terasaak 13%niiskusega
Variantide tähistused joonisel: P – pindmine mullaharimine (8-10 cm) 2-korda (järelmõju peale põldheina); K – ainult kündmine; KK – tüükoorimine (8-10 cm) 2-korda (järelmõju peale põldheina) + kündmine; V – külv 1.-mullaharimisvõimalusel (22.04.); H – hilisem külv (08.05.); S+ - sõnnik 30 t ha-1; S- - ilma sõnnikuta
Külviaja mõju mahesuvinisu `Manu´ terasaagile ja –kvaliteedile 2005-2008 keskmisena
Variant Terasaak (13%
niiskus)
kg ha-1
Proteiin
%
Kleepvalk
%
Gluteeni-indeks
%
Lange-misarv
sek
Mahukaal
g l-1
Esim. võim. külvat
2334 13,2 28,1 82 303
(2006-2008 – 358)
773
2-2,5-nädalat hilisem külv
2170 13,8 29,3 74 304
(2006-2008 – 330)
760
Norm. toidunisu kvaliteedi-näitajad
- 12
(mitte alla 11)
Min 23, opt 25…
32
41…90 220…250 või
rohkem
min 730,
soovitav 780
KÜPSETUSVÕRDLUS2008. Vasakult Veski-Mati, mahe 1, mahe 2
Vegetatiivselt hästi levivate umbrohtude maapealsete osade kuivmass (VHU) ja terasaak
kuivaines erineva mullaharimise foonil
Korrelatsioonid terasaagi ja VHU kuivmassi vahelSuvinisu: r = -0,38; n = 48; p < 0,05Hernes: r = -0,52; n = 48; p < 0,05
2076
1453
1863
1320
758
17191767
1947 1809
0102030405060708090
100110120
Pindminemullahrimine
2-korda
Künd Tüükoorimine2-korda+künd
VH
U g
/m2
0
400
800
1200
1600
2000
2400
Te
ras
aa
k k
g/h
a
VHU suvinisu2007-2008
VHU oder2005-2008
VHU hernes2008
Suvinisuterasaak 2007-2008Odra terasaak2005-2008
Herne terasaak2008
Kooritud ja küntud (vasakul) ning ainult küntud (paremal) herne ja kaera segavilja põlluosa
võrdlus 2009. a.
Lühiealiste umbrohtude arv erineva mullaharimise foonil
77
219
80
108
155 152143
201 196
0
50
100
150
200
250
Suvinisu2007-2008
Suvioder2005-2008
Hernes 2008
tk m
-2 Pindminemullah.Künd
Koorimine+künd
a
b
c
a
b
c
a
b
c
Stat. usutav erinevus PD0,05 - abc
KÜLVIKORD 2 – kultuuride ajalinepaigutus pika lapi meetodil. Alates 2005. aastast
• Võrreldakse mahe ja tavaviljelust, pindmist mullaharimist, varast ja hilist sügiskündi ning kevadkündi, põhu eemaldamist ja sissekündi erinevates kombinatsioonides
• Katselapi suurus ja 75 m-2 ja variant on 4-korduses
Suvinisu
Kaer
Suvioder allakülviga
Valge mesikas haljasväetiseks
Mulla mikroorganismide biomass külvikorras 2.SIR - substraadi poolt indutseeritud hingamise
meetod
Terasaagid ja kattetulud tava- ja maheviljeluses. Kaera kokkuostuhind 1,65 EEK/kg 2006., suviodra
kokkuostuhind 3,10 EEK/kg 2007.Külvikord: suvinisu – kaer – suvioder allakülviga - mesikas
Kattetulu EEK ha-1
-2000
-1000
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
Toetustegakaer 2006
Ilmatoetustetakaer 2006
Toetustegasuvioder 2007
Ilmatoetusteta
suvioder 2007
Tava
Mahe
Terasaagid kg ha-1
0500
10001500200025003000350040004500
Kaer 2006 Suvioder 2007
Tava
Mahe
KÜLVIKORD 3 – kultuuride ajalinepaigutus
Alates 2009. aastast1. VAHEKULTUURI
KASVATAMINEa) erinev vahekultuurb) ilma vahekultuurita
2. SISSEKÜNNI AEGa) sügiselb) kevadel
Katselapi suurus 9 m-2 ja variant on 4-korduses
Blokk-asetus variantide juhusliku paigutuse alusel korduses
Suviteravili 1
Suviteravili 2
Suviteravili 3
Liblikõieline heintaim