Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring:

ülevaade tulemustest

Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm

Eesti Pank 28.03.2016

1

Ülevaade uuringust

2

• Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring ehk Household Finance and Consumption Survey (HFCS) on esimene Eestis läbiviidud küsitlus, mille eesmärk oli saada võimalikult täielik ülevaade perede varadest ja kohustustest

• Sarnaseid uuringuid viivad läbi või plaanivad läbi viia kõik euroala riigid:

- I laine 2008–2011 (15 euroala riiki)

- II laine 2013–2014 (15 euroala riiki + Eesti, Läti ja Iirimaa)

- III laine 2017 (18 euroala riiki + Leedu)

• Seejärel hakatakse uuringut kordama kolmeaastase intervalliga

• Eesti tulemusi võrdleme esimeses laines osalenud riikide tulemustega

• Eestis viidi küsitlus läbi märtsist juunini 2013

• Uuringus osales 2220 Eesti leibkonda

Uuringu eesmärk on saada ülevaade leibkonna bilansist ja netovarast

3

LEIBKONNA BILANSS

VARAD* KOHUSTUSED**

Reaalvarad: Tagatisega laenud:

Peamine elukoht Kinnisvaralaenud, mille tagatiseks on

Muu kinnisvara leibkonna peamine elukoht (LPE)

Ettevõtlusvara (aktiivne omand) Kinnisvaralaenud muu kinnisvara tagatisel

Sõidukid

Väärisesemed

Finantsvarad: Tagatiseta laenud:

Nõudmiseni hoiused Arvelduskrediit

Säästuhoiused Krediitkaardivõlg

Elukindlustuspoliisid Muud tagatiseta laenud

Investeerimisfondid

Võlakirjad

Börsil kaubeldavad aktsiad

Ettevõtlusvara (passiivne omand)

Võlgnevused leibkonna ees

III samba pensionifondid, elukindlustus

Muud finantsvarad (futuurid, optsioonid,

väärismetallid, litsentsitasud jm)

NETOVARA = VARAD* - KOHUSTUSED** *Varad ei sisalda sularaha ja II samba pensionifonde ** Kohustused ei sisalda autode jm sõidukite liisinguid

Uuringu tulemused

4

NETOVARA

5

Eesti leibkondadel on suhteliselt vähe vara

• Netovara mediaanväärtus oli Eestis 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39,3 – 47,9)

• Euroala mediaan oli 109 200 eurot (2,5 korda kõrgem kui Eestis)

• Võrreldes uuringu esimeses laines osalenud riikidega oli Eestis kõige madalam netovara mediaan

6

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Netovara aritmeetiline keskmine on mediaanist üle kahe korra suurem (nii Eestis kui ka euroalal)

7

• Netovara aritmeetiline keskmine on Eestis 97 100 eurot (95% usalduspiirid 83,8 – 110,4)

• Euroala aritmeetiline keskmine on 230 800 eurot (2,4 korda kõrgem kui Eestis)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Netovara on ebavõrdselt jaotunud

8

Netovara jaotus: Lorenzi kõver

• Lorenzi kõver näitab leibkondade varade kumulatiivset osakaalu koguvarades, kusjuures leibkonnad on järjestatud netovara alusel (alates väikseima varaga leibkondadest kuni suurimani).

• Eesti Lorenzi kõveral paremaks iseloomustamiseks võib välja tuua kõvera väärtused kvintiilide kohta. Näiteks alumine kvintiil ehk 20% omab 0,15% varadest, alumised kaks kvintiili ehk 40% 3,8% varadest, samas ülemine kvintiil 71% varadest.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Neto

vara

kum

ula

tiiv

ne o

sakaa

l

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Leibkondade kumulatiivne osakaal

Varade jaotus on ebavõrdsem kui sissetulekute jaotus

9

Netovara ja sissetulekute Lorenzi kõverad

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Neto

vara

/sis

setu

lekute

kum

ula

tiiv

ne o

sakaa

l

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Leibkondade kumulatiivne osakaal

Netovara Sissetulek

Netovara Gini koefitsiendid euroala riikides

10

• Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal on see ühele, seda ebavõrdsem on varade jaotus. Eesti netovara Gini koefitsient oli 0,69 (euroalal 0,68)

• Sissetulekute Gini koefitsient oli Eestis 2013. aastal 0,36

• Kõrge varade ebavõrdsuse tase Eestis pole ootuspärane, kuna:

1) riikides, kus on kõrge koduomanike osakaal, on varad võrdsemalt jaotunud 2) netovara Gini koefitsiendid on madalad Slovakkias ja Sloveenias, kus on meiega sarnane ajalooline taust (postsotsialistlikud riigid, eluruumide erastamine 1990ndatel)

0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80

Austria

Saksamaa

Küpros

Eesti

Prantsusmaa

Portugal

Soome

Luksemburg

Holland

Itaalia

Belgia

Malta

Hispaania

Kreeka

Sloveenia

Slovakkia

Euroala

VARADE STRUKTUUR

11

Peamise osa varadest moodustavad reaalvarad, finantsvarade osakaal on tagasihoidlik

12

90%

10%

Eesti

83%

17%

Euroala

Reaalvarad

Finantsvarad

Eestis on reaalvarade osakaal varades suurem (90%) kui euroalal keskmiselt (83%)

Reaalvaradest moodustavad suurima osa kodu ja muu kinnisvara

13

61%

23%

3%

2%

12%

Euroala

Peamine elukoht

Muu kinnisvara

Sõidukid

Väärisesemed

Ettevõtlusvara(aktiivne omand)

56%

19%

4%

1%

20%

Eesti

Varad ettevõtetes, kus leibkonnaliikmed lisaks omandisuhtele ka igapäevaselt töötavad, moodustavad Eestis reaalvaradest suurema osa (20%) kui euroalal keskmiselt (12%)

Finantsvarad on Eestis vähe hajutatud, peamiselt omatakse pangahoiuseid

14

68%

5%

9%

8%

10%

Eesti

43%

23%

2%

26%

5%

Euroala

Hoiused

Investeerimisfondid,väärtpaberid

Võlgnevused leibkonnale

Vabatahtlikud pensionifondid,elukindlustus

Muud finantsvarad

Kinnisvaralaenud moodustavad Eestis 95% laenudest

15

85%

10%

5%

Eesti

63%

20%

17%

Euroala

Kodulaenud

Muudkinnisvaralaenud

Tagatiseta laenud

Noortel peredel on Eestis suhteliselt palju vara

16

• Euroalal on peredel enim vara enne pensionileminekut, Eestis on kõige varakamad nooremad pered (vanusegrupid 35-44 ja 45-54)

• Põhjused: - noorematel peredel on Eestis suhteliselt suured sissetulekud - noorematel on olnud võimalus soetada laenuga kinnisvara, mille väärtus on suurem • Ka laenud on Eestis kontsentreerunud noorematele leibkondadele, alates vanusest 55+ on

laenukoormus nullilähedane • Põhjused: - vanematel leibkondadel oli võimalus eluase 90ndatel erastada - eluasemelaenude turg kujunes välja suhteliselt hiljuti

Koduomanikel on oluliselt enam vara kui rentnikel

Netovara

mediaan

(�1000)

Netovara

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Varade

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Kohustuste

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Osakaal

kogu

netovarast

(%)

Leibkondade

osakaal (%)

Rentnikud vs omanikud

Koduomanikud (ilma laenuta) 56.6 98.8 99.5 0.7 58.9 57.9

Koduomanikud (laenuga) 69.5 172.6 213.4 40.8 33.2 18.7

Rentnikud 1.5 32.7 35.0 2.5 7.9 23.4

Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0

17

Ettevõtjatel on oluliselt rohkem vara kui muudel leibkondadel

Netovara

mediaan

(�1000)

Netovara

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Varade

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Kohustuste

aritmeetiline

keskmine

(�1000)

Osakaal

kogu

netovarast

(%)

Leibkondade

osakaal (%)

Leibkonna viiteisiku hõivestaatus

Palgatöötajad 52.0 101.3 113.1 11.9 59.9 57.4

Ettevõtjad 116.4 378.2 402.0 23.9 19.9 5.1

Pensionärid 32.7 58.8 59.4 0.6 16.2 26.8

Muud mittehõivatud 9.5 35.8 39.6 4.0 3.9 10.6

Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0

18

FINANTSKOORMUS

19

Eesti leibkondade finantskoormus on euroala keskmisest madalam

20

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Laenu-vara suhtarv (%)

0

50

100

150

200

250

Laenu-sissetuleku suhtarv (%)

• Finantskoormuse suhtarvud on arvutatud perede kohta, kellel on laenud • Optimaalne laenukoormus on seda suurem, mida suurem ja stabiilsem on sissetulek • Võrreldes sarnast sissetulekut omavate riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus

suhteliselt suur (Eesti Panga Majanduse Rahastamise Ülevaade, veebruar 2016) • Väikse sissetulekuga laenu võtnud peredel on Eestis suur laenukoormus

Kodulaenude jääk on võrreldes eluaseme väärtusega suhteliselt suur

21

0

10

20

30

40

50

60

Kodulaenu tagatuse suhtarv (%)

• Kodulaenu tagatuse suhtarv on Eestis euroala keskmisest suurem kahel peamisel põhjusel: 1) enamik eluasemelaene võeti buumiaastatel, mil kinnisvarahinnad olid kõrged,

buumile järgnes hindade korrektsioon 2) Eesti eluasemelaenud on suhteliselt hiljuti võetud, seetõttu on tagasimaksmata osa

suur

• Laenujääk ületab eluaseme väärtust (kodulaenu tagatuse suhtarv oli üle 100%) ligikaudu kümnendikul Eesti leibkondadest

Eesti leibkondadel on toimetulekuvaru ligikaudu ühe kuu sissetuleku väärtuses

22

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Likviidsete netovarade-sissetuleku suhtarv (%)

Pensionäridel on võrreldes sissetulekuga suurimad finantspuhvrid (nii Eestis kui ka euroalal)

KOKKUVÕTE

23

Peamised järeldused

24

• Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus on 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39 300–47 900 eurot)

• Varade ebavõrdsus on Eestis suhteliselt suur, mis on osaliselt põhjustatud kinnisvarahindade suurtest piirkondlikest erinevustest

• Kõige suurema osa varadest moodustab leibkonna peamine elukoht (50% brutovarast)

- kinnisvara osakaal kogu brutovarast on 67,5%

• Peamise elukoha tagatisel antud laenud moodustavad suurima osa laenudest (85% kogulaenust)

- kinnisvaralaenude osakaal kogulaenust on 95%

• Finantsvarade osakaal on suhteliselt väike (10% brutovarast)

• Laenu võtavad peamiselt nooremad ja kõrgema sissetulekuga pered

• Eesti leibkondade finantskoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Autorite kontaktid:

Jaanika.Merikyll@eestipank.ee

Tairi.Room@eestipank.ee

25

Finantskoormuse näitajad: mõistete selgitused

26

• Laenu-vara suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud varade koguväärtusega. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta.

• Laenu-sissetuleku suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud aastase brutosissetulekuga. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta.

• Laenu teenindamise–sissetuleku suhtarv: leibkonna kuiste laenumaksete ja kuise brutosissetuleku jagatis. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta. Arvelduskrediidiga ja krediitkaardivõlgnevusega seotud laenumakseid pole arvesse võetud, kuna selle kohta uuringus andmeid ei kogutud.

• Laenujäägi suhe eluaseme väärtusse: eluasemelaenu jääk jagatud eluaseme antud hetke väärtusega. Arvutatud eluasemelaene omavate leibkondade kohta.

• Likviidsete netovarade–sissetuleku suhtarv: netovarade koguväärtus jagatud leibkonna aastase brutosissetulekuga. Likviidsed netovarad saadakse, kui liidetakse järgmiste varade väärtused: deposiidid, investeerimisfondid, võlakirjad, ettevõtlusvara (passiivne omand) ja börsil kaubeldavad aktsiad. Sellest lahutatakse arvelduskrediit, krediitkaardivõlad jm tagatiseta laenud. Arvutatakse kõikide leibkondade kohta.

Uuringus osalenud leibkonna esindaja (Household reference person, HRP)

Canberra Grupi definitsioon

Järgnevaid kriteeriume rakendatakse alltoodud järjekorras, kuni üks isik on leibkonna viiteisikuna (inimene, kes vastab küsitlusele) välja valitud:

• üks partneritest (vaba)abielus, kellel on ülalpeetavad lapsed

• üks partneritest (vaba)abielus, kellel pole ülalpeetavaid lapsi

• üksikvanem ülalpeetavate lastega

• suurimat sissetulekut omav isik

• vanim isik

Allikas: Canberra Group Handbook on Household Income Statistics, UNECE 2011

27