Annika Aas
MEEDIAKASVATUSE
VÕIMALUSED KUULMISPUUDEGA
LASTE ARENDAMISEL
Abimaterjal kuulmispuudega lastega töötavatele spetsialistidele
meediakasvatuse läbiviimiseks
2013
2
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Juhendi sisu ja eesmärk .............................................................................................................. 5
Meediakasvatus .......................................................................................................................... 8
Teemad ..................................................................................................................................... 10
Teema 1: Meediavahendid meie ümber ............................................................................... 10
Teema 2: Uudised VS reklaamid.......................................................................................... 13
Teema 3: Meedia võimalused............................................................................................... 16
Teema 4: Mida pildi meile räägivad?................................................................................... 18
Teema 5: Meedia meie ümber .............................................................................................. 20
Meediakasvatuse võimalused muusikaõpetuses....................................................................... 22
PROJEKT: Teeme ise multifilmi Punamütsikesest ................................................................. 23
Soovituslik kirjandus................................................................................................................ 29
Valik internetiallikaid............................................................................................................... 31
Sõrmendid ................................................................................................................................ 36
3
Sissejuhatus
Abimaterjal on koostatud kuulmispuudega lastega tegelevatele spetsialistidele, kes on
huvitatud meediakasvatuse võimaluste kasutamisest kuulmispuudega laste arendamisel.
Materjal on soovituslik ja sobib kasutamiseks eelkooliealiste lastega, vajadusel on
spetsialistil võimalik tegevusi kohandada vastavalt laste eripärale.
Läbi aegade on olnud tavapärane, et täiskasvanud õpetavad lastele väärtusi, käitumist ja
annavad muid eluks vajalikke teadmisi. Tänapäeval, mil on hakatud üha enam soosima
meedia võimalusi laste arendamisel, on oluline, et täiskasvanud suunavad last meedias
orienteeruma. Meedia kujundab meid ühiskonnaliikmeteks ning on oluline õpikeskkond
(Vinter, 2010). Samuti mistahes valdkonnas ei saa me edukalt toimida meediat tundmata,
oskuseta meediat kasutada, kriitiliselt analüüsida ja selle toimet mõista. Meedia mõju on näha
nii laste mängudes, juttudes kui ka sotsiaalsetes suhetes. Laste meediakasvatus on
kasvatusressurss, mida saab kasutada tegevuste planeerimisel ja realiseerimisel. Laste
meediareaalsust arvestav ja last kuulav ning osavõttev meediakasvatus on lapsepõlve jaoks
võimalus, mitte oht (Ruhala, 2009). Lisaks aitaks suurem teadlikkus meedia võimalikest
mõjudest lapse igakülgsele arengule ning viisidest nendega toime tulla vähendada laste
kontrollimatu meediatarbimise negatiivseid mõjusid (Vinter, 2011). Selleks, et lapsed
suudaksid meediasõnumite vahel orienteeruda, peaksid nad teadma ja oskama ära tunda
filmis, televisioonis, fotograafias, print-meedias ja digitaalses meedias kasutatavaid võtteid ja
nende peamisi eripärasid (Griffin, 2008).
Erinevad meediaoskused kujunevad välja etappide kaupa (Vinter, 2010):
1. Funktsionaalsete oskuste etapp
a. Laps õpib kasutama meediavahendeid (oskab keerata lehekülge, vahetada cd
plaati, käsitseda TV pulti, kaamerat, arvuti klaviatuuri jms)
Lastele tuleks tutvustada erinevaid meediavahendeid: arvuti, televiisor, raadio,
ajalehed/ajakirjad, fotoaparaat ning selgitada mis need on ja mida nendega on võimalik teha.
4
2. Praktiliste oskuste etapp
a. laps peab teadma millisel eesmärgil erinevaid meediaseadmeid kasutatakse
(loetakse lehte, vaadatakse televiisorit jms). Laps oskab märgata meediaga
veedetud aega ja sõlmida täiskasvanutega meedia kasutamiseks kokkuleppeid.
Lastele tuleb selgitada, milleks kasutatakse erinevaid meediavahendeid. Võimalusel reaalselt
erinevate situatsioonide läbimängimine.
3. Kriitiliste oskuste etapp
a. Hindab laps ennast meedia kasutajana, teab, kuidas meediakajastustes
kasutatakse heli, värvi, tegevust jms. Tunneb meedia võimalusi
eneseväljenduse ja suhtlemise vahendina.
Lastele tuleb selgitada, et kõik mida ta näeb enda ümber ei pruugi olla tõsi. Võimalusel
reaalselt erinevate situatsioonide läbimängimine. Erinevate meedias leiduvate ohtude
selgitamine.
Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi.
Pikemas perspektiivis meediakasvatuse eesmärgiks meediapädevuse kujundamine.
Meediapädevus on võime analüüsida, tõlgendada, luua, väljendada, osaleda, kahtluse alla
seada ja kasutada meedialiike valikuliselt nii enda kui ka ühiste vajaduste rahuldamiseks
(Vinter, 2010). Antud abimaterjal annab ülevaate kuidas kasutada meediakasvatust
kuulmispuudega laste arendamisel.
5
Juhendi sisu ja eesmärk
Käesolevas materjalis on meediakasvatuse õppe- ja kasvatustegevused kuulmispuudega
lastele üles ehitatud vastavalt koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) õppe- ja
kasvatustöö eesmärkide, läbiviimise põhimõtete ja 6-7 aastaste laste õppe- ja
kasvatustegevuste eeldatavatest tulemustest. Lisaks on arvestatud Tallinna Heleni Kooli
kehtiva õppekava eripäradega. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel on aluseks
magistritöö raames läbiviidud uuring, mille tulemusena saadi ülevaade kuulmispuudega
lastega tegelevate spetsialistide meediakasvatusalastest tegevuspraktikatest.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava § 4 järgi on õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise
põhimõtted järgmised:
lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
lapse loovuse toetamine;
mängu kaudu õppimine;
humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
kodu ja lasteasutuse koostöö;
eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas § 4 välja toodud õppe- ja
kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtetele on antud abimaterjalis välja toodud 4 erinevat
meediakasvatusega seotud teemat:
“Meediavahendid meie ümber;”
“Uudised VS reklaamid;”
“Meedia võimalused;”
“Mida pildid meile räägivad?”
“Meedia meie ümber.”
6
Teemade juurde kuuluvad mängude juhendid, mille eesmärgiks on muuta teemade
käsitlemine lapsele huvitavamaks. Lisaks on välja toodud näidisprojekt: “Teeme ise
multifilmi punamütsikesest” ja meediakasvatuse võimalusi muusikaõpetuses.
Abimaterjalis välja pakutud ideed tuginevad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava § 11
üldoskustele, mille kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate
valdkondade sisusid lõimides.
Üldoskusteks on:
Mänguoskus;
Tunnetus- ja õpioskus;
Sotsiaalsed oskused;
Enesekohased oskused.
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatud mänguoskused §12 ja tunnetus- ja
õpioskused §13 haakuvad meediakasvatuse eesmärkidega. Mänguoskus on kõigi üldoskuste
ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Mäng on
eelkoolieas lapse põhitegevus ning mängu kaudu omandab ja kinnistab laps uut teavet, saab
uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja
käitumisreegleid. Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju,
tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse
suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused
kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas välja toodud sotsiaalsete oskuste §14 all
mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks
ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Meediakasvatuse
läbiviimise põhiliseks meetodiks on arutlemine. Arutlemise käigus omandab laps ülevaate
meediavahenditest ja nende kasutamisest.
Meediakasvatuse tegevuste kaudu on võimalik harjutada oma emotsioonide väljendamist läbi
erinevate esinemiste ja loova tegutsemise ning samas ka tõlgendada teiste emotsioone.
Meediakasvatuse emotsioonide kontrollimisega seotud oskused tulenevad koolieelse
lasteasutuse riikliku õppekava § 15 enesekohaste oskuste valdkonnast. Enesekohaste oskuste
7
all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone,
juhtida oma käitumist.
Tegevuste planeerimisel on kasutatud järgmiseid materjale:
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008);
Tallinna Heleni Kooli õppekava
K. Vinter“Meediamängud lasteaias.”
K. Vinter Meediakasvatus praktilises lasteaiatöös Rmt K. Nugin (Toim.) Üldõpetuse
rakendamine lasteaias.
S. Allmann “Portfoolio lapse arenguloost.”
Materjali üldeesmärgid
Laps:
teab erinevaid meediavahendeid ja oskab neid vastavalt vajadusele ning
kokkulepitud reeglitega kasutada;
arutleb meedia sisust;
oskab end väljendada meediavahendite abil.
Abimaterjalis käsitletakse seda, mida kujutavad endast meediavahendid, milleks neid
kasutatakse? Kuidas rakendada kuulmispuudega laste arendamisel? Milliseid lisavõimalusi
annavad meediavahendid õppetegevuste rikastamiseks? Millised võivad olla
meediavahenditega seotud ohud ning kuidas neid vältida?
Abimaterjalis välja toodud ideid on võimalik kasutada nii üksikute tegevuskavadena ja
nädalaplaanide koostamisel. Lähtuvalt laste eripärast on soovituslik tegevusi kohandada.
Materjalis on välja toodud nii tegevuskavad kui ka üksikud mängujuhised, mida on võimalik
lisada ka teistele tegevuskavadele. Lõimitud materjali on võimalik kasutada kõigi õppe- ja
kasvatustöö valdkondade juures. Materjali lõppu on lisatud mängujuhised, ülevaated
soovituslikust kirjandusest, valik internetiallikatest ning sõrmenditest.
8
Meediakasvatus
Meediakasvatuse kaudu võib erivajadusi kompenseerivaid mõjutusvahendeid (liikuv pilt,
ekraanipõhine digitaaltehnoloogia jms) pakkudes luua mitmekesisemaid võimalusi
erivajadustega laste arendamiseks. Visuaalne ekraanimeedia võimaldab arendada
kuulmispuudega last tema erivajadust silmas pidades liikuva pildi kaudu. Euroopa Liidu
Komisjon (2009) seadnud infoühiskonnale eesmärgiks meediapädevuse arendamise, mis
võimaldab inimestel pilte, tekste, helisid analüüsida ja hinnata, kasutada tavapärast ja uut
meediat suhtlemiseks ja luua meediasisu, kuid samas leitakse, et meediakasvatust
rakendatakse lasteaias vähesel määral (Vinter, Siibak, Kruuse, 2010) ning puudub Koolieelse
lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008).
Tänapäeval on lapsed ja infotehnoloogia tihedalt seotud. On leitud, et lapsed kohanevad ja
õpivad kiiresti tehnoloogiaga seotud oskusi. Laste internetikasutus on tänu küberkeskkonnas
olevate riskidega sattunud suurema tähelepanu alla. Meediauurijad, seadusandjad,
meediatootjad ning laiem avalikkus on huvitatud välja selgitamast uues meediakeskkonnas
varitsevaid ohte (Hasebrink, 2007). Meediakasvatuse uueks suunaks on kujunemas mitte
ainult laste kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediapädevuse ja
aktiivse meediatarbija ja –looja kujundamisele ümbritsevas meedias (Vinter, 2010).
Viimase 20. aastaga on seisukoht, et pildid on mõjusamad kui sõnad, muutunud
üldtunnustavaks teadmiseks (Griffin, 2008). Toimunud on teatav pööre ning pildid ei
eksisteeri enam vaid meelelahutuslikel ja illustreerivatel eesmärkidel. Piltidest on saanud
kommunikatsioonis ja tähenduste loomisel olulised vahendid (Felten, 2008).
Meediakasvatusest ülevaate saamiseks on vaja lahti mõtestada erinevad meediakasvatusega
seotud mõisted. Meedia koosneb sidevahenditest ja nende sisust: pilt, uudised, reklaam,
raamatud, raadio, televisioon, arvuti, mobiiltelefon, tekstisõnumid, internet jms. Laps on
meediakasvatuse seisukohalt indiviid, kes elab ja tegutseb meediaga ümbritsetud keskkonnas,
tutvub sellega ning uurib selle nähtusi (Vinter, 2010). Lisaks valitseb meediakasvatuses kaks
peamist suunda: laste tähelepanu üritatakse kas meedialt kõrvale juhtida või aidata neil
sõnastada seda, kuidas nad meediasõnumit valivad ja vastu võtavad (Ugur, 2004). Selleks, et
lapsed suudaksid meediasõnumite vahel orienteeruda, peaksid nad teadma ja oskama ära
9
tunda filmis, televisioonis, fotograafias, print-meedias ja digitaalses meedias kasutatavaid
võtteid ja nende peamisi eripärasid (Griffin, 2008). Erivajadustega laste arendustegevust
planeerides ja läbi viies tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste, aga ka lapse individuaalsete
iseärasustega ning tema lähema kasvukeskkonnaga (Häidkind, 2008). Lasteaias on
meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise
oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka
lapsevanem) ülesanne on tutvustada lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu
meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest (Vinter, 2010,
10). Siinjuures on õpetaja ülesanneteks aidata lapsel: (1) reflekteerida oma meedia kohta
käivaid uskumusi ja hoiakuid; (2) koguda informatsiooni erinevatest vaatenurkadest; (3)
kontrollida kriitiliselt tõendeid; (4) luua asjakohaseid meediasõnumeid erinevaid meedia
loomise vahendeid silmas pidades (Hobbs, 2004)
Spetsialistid soovitavad õpetada kuulmispuudega laps võimalikult vara lugema, kuna selle
kaudu saab kuulmispuudega laps ümbritsevast seda infot, mis kuulmise teel puudu jääb.
Tekstidest, mida on illustreeritud piltidega, on kuulmispuudega lastele lihtsamini mõistetavad.
Tekste on võimalik illustreerida graafikaga, piltidega, videotega, animatsiooniga, viipekeele
videotega, luues paindlikke õpikeskkondi, mis toetavad kuulmispuudega lapse arengut
(Nikolaraizi, Vekiri, Easterbrooks, 2013).
10
Teemad
Teema 1: Meediavahendid meie ümber
Teema: MEEDIAVAHENDID MEIE ÜMBEREesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:
tunneb meedia mõju oma emotsioonidele ja elule
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab väljendada oma tundeid ja emotsioone austab teiste inimeste arvamusi
Mänguoskused: oskab pimesi kompides eristada erinevad esemeid teeb koostööd teiste lastega
Mina ja keskkond: tutvub meediavahenditega mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult
Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega tunneb ära ja saab aru kontekstis viibeldud tekstist
Matemaatika: oskab võrrelda erinevaid meediavahendeid ning nimetada nende geomeetrilisi erinevusi oskab mõõta erinevate meediavahendite suuruseid
Kunst: tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest
Vahendid: näpumäng „Teretamine“ käpiknukk Maia reaalsed meediavahendid pildid meediavahenditest (arvuti, raadio, televiisor, ajalehed/ajakirjad, mobiiltelefon,
tahvelarvuti, fotoaparaat) kandik lina
11
Tegevuse käik
Tegevuseosad,
tegevus-liigid
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad meetodid,
mängulised võtted
Vahendid
ISissejuhatus
Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.NÄPUMÄNG: TeretamineTeretamise juures liigutame vastavaid sõrmi. Alustamepöialdest.KAKS PAKSU HÄRRAT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS PEENIKEST PREILIT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS JULGET SÕDURIPOISSI SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS LÕBUSAT KOOLIPOISSI SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS PISIKEST BEEBIT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“
Samal ajal tuleb vaiba alt välja käpiknukk MaiaKäpiknukk Maia:
Minu nimi on käpiknukk Maia, mis on sinu nimi? Täna saame koos teada, mis asjad on
meediavahendid, mida nendega teha saab ningmängime koos mängu Võlukandik.
Näpumäng
Käpiknukk
IIPõhiosa
(Õpetaja on varem valmis otsinud pildidmeediavahenditest: arvuti, raadio, televiisor, raamat,ajalehed/ajakirjad, mobiiltelefon, tahvelarvuti, fotoaparaat,videokaamera, diktofon, mikrofon.)
Käpiknukk Maial on kotti peidetud erinevad pildidmeediavahenditest. Lapsed istuvad ringis ning käpiknukkMaia palub ühel lapsel võtta kotist üks pilt. Lapsviipleb/räägib, mida ta sellest vahendist teab (kui üldseteab ja tunneb). Järgnevalt küsib Maia kõikidelt lastelt:
Mis vahend see on? Mida selle vahendiga teha saab? Kas kellelgi on kodus see olemas? Milleks on kasulik/kahjulik?
Lapsed sõrmendavad meediavahendeid
Võimalusel näitab ka reaalseid meediavahendeid (ntarvuti, mobiiltelefon vm). Võrreldakse erinevatemeediavahendite suurusi (võimalusel mõõdetakse nt
Pildidmeediavahenditest
Reaalsed vahendid
12
joonlauaga) ja geomeetrilisi erinevusi.
Järgnevalt selgitab käpiknukk Maia iga vahendi kohta: “Mida sellega teha saab,” “Millised võivad olla vahendiga seotud ohud,
kuidas neid vältida,”
IIILõpetav osa
Mäng: VõlukandikIdee: Ingrid Roots, Tallinna Linnupesa lasteaed
Mängu Eesmärk:
Laps oskab nimetada erinevaid meediavahendeid;
Lapsel tekib arusaam meedia olemusest.
VARIANT 1
Mängu käik:
Kandikule on lina alla peidetud üks meediavahenditest.
Laps paneb käe lina alla ning püüab mõistatada
kompimise teel, mis on kotti peidetud.
VARIANT 2
Mängu käik:
Laual on erinevad pildid meediavahenditest. Lapsed
peavad jätma meelde, millised pildid on laual. Seejärel
katab õpetaja esemed linaga ning võtab/lisab ühe pildi
meediavahendist. Lapsed peavad mõistatama, millise pildi
õpetaja võttis ära/lisas. Kes ära arvab nimetab/viipleb
lisaks, mida selle vahendiga teha saab.
Reaalsed
meediavahendid
(ajakiri/ajaleht,
raadio, kassett, CD-
plaat, mobiiltelefon,
klaviatuur, vm),
kandik, lina
Pildid
meediavahenditest
(arvuti, televiisor,
raadio,
mobiiltelefon,
fotoaparaat, ajakiri,
ajaleht, diktofon
vm), kandik, lina
13
Teema 2: Uudised VS reklaamidTeema: UUDISED VS REKLAAMIDEesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:
tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab teistega arvestada ja teha koostööd
Mänguoskused: teeb koostööd teiste lastega harjutab meediakogemusest rääkima ning oma arvamust avaldama tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas)
Mina ja keskkond: teab kuidas meediat luuakse mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult
Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles ja viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka
täiskasvanutegaKunst:
õpib märkama pildil olevaid detaile kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma
Vahendid: käpiknukk Maia ajalehed/ajakirjad reaalne taim paber liim käärid Vanad ajakirjad (reklaamide otsimiseks) Kataloogid ja supermarketite kampaaniate reklaamid (väikeste pildikaartide
saamiseks).
Tegevuse käik
Tegevuseosad,
tegevus-liigid
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad meetodid,
mängulised võtted
Vahendid
ISissejuhatus
Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.KÄEMÄNG: LILLEKE
(Peopesad on tõstetud ülesse, sõrmedmoodustavad "lilleõie").HOMMIKUL PÄIKENE LILLEKEST PAITAB,PÄEVAKS TAL ÕIE AVADA AITAB(viime mõlema käe sõrmed üksteisest lahku)ÕHTUL KUI PÄIKENE MAGAMA LÄEB,
14
LÄBI SAAB LILLEL ÕITSEMISAAEG. (viime sõrmed tagasi lähteasendisse)
Käpiknukk Maiaga tuletatakse meelde mida eelminepäev õpiti:
Millised on meediavahendid? Millised meediavahendid on teil kodus? Kes neid kasutab? Milliseid meediavahendeid sina kasutad?
Järgnevalt tutvustab käpiknukk Maia tegevuse eesmärke: Täna vaatame koos erinevaid reklaame ja
uudiseid ning mängime reklaami memoriini.
Käpiknukk
IIPõhiosa
Käpiknukk Maia näitab erinevaid ajakirju koosarutletakse:
Milliseid ajakirju on lapsed varem vaadanud? Milline on lemmikajakiri (miks)?
Järgnevalt näitab käpiknukk Maia loodusajakirjast taimepilti. Küsib:
Mis taim see on? Kui suur see taim võiks olla? Mis maitsega see võiks olla? Mis lõhnaga võiks olla?
Käpiknukk Maia näitab reaalset taime. Lapsed saavadseda katsuda, nuusutada. Koos mõõdetakse sedajoonlauaga.
Lapsed otsivad ajakirjast/ajalehest omale kõigemeeldivama loodusfoto ja lõikavad selle välja.
Järgnevalt laotatakse pildid lauale ning käpiknukk Maialoeb ette/viipleb loodusega seotud uudise.
Seejärel peavad lapsed leidma väljalõigatud piltidehulgast kõige paremini uudist illustreeriva foto. Valikutpõhjendatakse.
MÄNG: Reklaami memoriinIdee: “Meediamängud lasteaias”
Eesmärgid:
oskab nimetada meediavahendeid;
teeb koostööd teiste lastega;
harjutab meediakogemusest rääkima ning oma
arvamust avaldama;
Erinevadajakirjad
Pilt taimest
Taim
Ajakiri/ajaleht,käärid
Uudis loodusest
15
tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks,
kuidas)
Mängu käik:
Mängu võib valmistada koos lastega.
Lõigake ajakirjadest välja 10 või enam laste jaoks
sobiliku sisuga reklaami ning igale reklaamile vastava
toote pilt mõnest kataloogist või supermarketite
kampaaniate reklaamidest. Soovi korral võib
kataloogidest välja lõigatud pildid kleepida tugevamale
aluspaberile.
Iga laps loosib endale ühe või mitu mängualust (mida
vähem lapsi, seda põnevam mängida) ning kordamööda
hakatakse tagurpidi olevaid mängukaarte ringi keerama
ning püütakse otsustada, kas võetud kaardil olev pilt
sobib mängu aluseks oleva reklaamiga või mitte. Laps
peaks oma otsust ka põhjendama. Sobimatu kaart
pannakse tagurpidi maha tagasi ja mängu järjekord läheb
järgmisele lapsele. Meelde tuleb jätta see, kuhu üks või
teine kaart laual paigutatakse, see võimaldab lihtsama
vaevaga oma reklaamile sobilik toode leida. Mängu on
soovitav mängida täiskasvanu juuresolekul, kes
vajadusel küsimustega suunab ja arutelu juhib.
Lugeda oskavate lastega võib sama mängu mängida ka
väljalõigatud reklaamlauseid kasutades, asendades
vastavalt kas reklaamid või pildikaardid
reklaamlausetega
Vanad ajakirjad
(reklaamide
otsimiseks)
Kataloogid ja
supermarketite
kampaaniate
reklaamid
(väikeste
pildikaartide
saamiseks).
IIILõpetav osa
Lõpetuseks räägib/viipleb laps, mida ta tegevusest õppis,mis talle meeldis, mis mitte ja miks.
16
Teema 3: Meedia võimalused
Teema: MEEDIA VÕIMALUSEDEesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:
tajub sündmusi ja nähtusi tervikuna tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: teeb vahet hea ja halva käitumise vahel osaleb reeglite kujundamisel teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda
Mina ja keskkond: õpib jälgima süžeed omab ettekujutust endast meedia kasutajana väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult
Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega
Vahendid: Käpinukk Maia Internet: http://www.targaltinternetis.ee/ Internet: http://www.youtube.com/watch?v=veifRFmP1Vs Meelespea Pliiats
Tegevuse käik
Tegevuseosad,
tegevus-liigid
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad meetodid,
mängulised võtted
Vahendid
ISissejuhatus
Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.Käpiknukk Maia tutvustab tegevuse eesmärke:
Täna uurime, millised on meedia head ja halvadküljed
Lepime koos kokku meediavahendite kasutamisereeglid.
Multifilmi “Must ja valge koer” vaatamine -http://www.youtube.com/watch?v=veifRFmP1Vs.Õpetaja paneb multifilmi pausile (soovitavalt 4.20min)ning palub lastel välja pakkuda erinevaid süžeearenguid.Seejärel vaadatakse koos multifilm lõpuni. Hiljemarutletakse, mida multifilmis nähti.
Youtubemultifilm
17
IIPõhiosa
Järgnevalt arutletakse teemal meedia head ja halvadküljed:
Mida teie arvutis teete? Mida televiisorist vaatate? Kas teed seda koos vanematega? Kas on mingeid piiranguid, kui jah siis millised?
Kas oled näinud midagi hirmsat televiisorist/arvutist, missa siis tegid?
IIILõpetav osa
Koos kirjutatakse paberile meediavahendite kasutamisereeglid (vt meelespea):
Kui kaua tohib olla arvutis? Mida kasulikku võiks arvutis teha? Kui kaua tohib vaadata televiisorit? Mida kasulikku võiks televiisorist vaadata?
Meelespea
Meelespea
MEEDIAVAHENDITE KASUTAMISE REEGLID
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………..
18
Teema 4: Mida pildi meile räägivad?
Teema: MIDA PILDID MEILE RÄÄGIVAD?Eesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:
tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgiSotsiaalsed ja enesekohased oskused:
oskab teistega arvestada ja teha koostööd tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest
Mänguoskused: harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust avaldama; tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
Mina ja keskkond: kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega
Matemaatika: tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi
Kunst: tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest
Vahendid: Käpiknukk Maia Pildid ajakirjadest Fotoaparaat Õpetajale: http://www.hopsti.ee/kuidas-teha-head-pilti vanad ajalehed/ajakirjad käärid
Tegevuse käik
Tegevuseosad,
tegevus-liigid
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad meetodid,
mängulised võtted
Vahendid
ISissejuhatus
Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istumaKäpiknukk Maia tutvustab tegevuse eesmärke
täna vaatleme erinevaid pilte ajakirjadest Teete ise rühmas pilte Mängime mängu Mõistame tundeid
Õpetaja näitab erinevatest inimestest fotosid ajakirjadestning lapsed püüavad anda neile pealkirja. Õpetaja esitablastele järgmised küsimused:
Kes on pildil kujutatud?
Käpiknukk Maia
pildid ajakirjadest
19
Kas tegu on portree- või grupifotoga? Mis võiks olla pildi pealkiri? Miks sa nii arvad? Kes võis selle pildi teha? Miks sa nii arvad? Mis sa arvad, mis sellest/neist inimes(t)est sai
peale foto tegemist? Miks sa nii arvad?II
PõhiosaKäpiknukk Maia annab lapsele fotoaparaadi ningselgitab, kuidas teha sellega pilte(http://www.hopsti.ee/kuidas-teha-head-pilti). Lapsedteevad rühmaruumis pilte ning hiljem peavad teised äraarvama, mis võiks olla foto pealkiri. Siis jutustab/viipleblaps:
Miks ta just selle pildi tegi? Kas oli raske/kerge pilte teha, miks? Mis võiks olla pildi pealkiri?
MÄNG: Mõistame tundeidIdee: “Meediamängud lasteaias”
Eesmärgid:
õpib austama teiste arvamusi ja tundeid;
teeb koostööd teiste lastega;
harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust
avaldama;
tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
Mängu käik:
Mängu ettevalmistamiseks saavad lapsed ülesande leida
ajalehtedest ja ajakirjadest pilte, kus on näha inimese
nägu, ning lõigata need välja. Laotage pildid põrandale
ning paluge lastel ümber piltide istuda. Arutlege selle
üle, mida võiksid inimesed piltidel tunda.
Edasi võib mängu mängida nii, et üks laps valib mõttes
välja ühe pildi ning proovib seda kirjeldada: „Ma tunnen
ennast nii siis, kui ...” (nt olen kaotanud oma
lemmikmänguasja või kui keegi ajab mind naerma jne).
Teised lapsed püüavad selle kirjelduse järgi mõistatada,
millisele pildile mängujuht mõtleb. Kes esimesena õige
Fotoaparaat
vanad
ajalehed/ajakirjad
käärid
20
pildi haarab, on võitnud ning kirjeldamisjärjekord läheb
temale. Kui sarnast emotsiooni kirjeldavaid pilte on
rohkem, võib pildivalikust kõik ühesuguseid emotsioone
väljendavad pildid välja sorteerida.
Juhul kui pilte erinevatest emotsioonidest on palju ning
üks ja sama emotsioon kordub mitmel pildil, võib mängu
mängida ka nii, et iga laps võtab maast pimesi endale
ühe pildi, valitakse esimene mängujuht, kes kirjeldab
oma pilti. Kaaslased püüavad mõistatada, millise
emotsiooniga on tegemist, ning leida endale selle alusel
sama emotsiooni väljendava pildiga kaaslased.
IIILõpetav osa
Valminud fotodest tehakse näitus. Ühiselt vaadeldakseneid ning õpetaja esitab lisaküsimusi fotodel olevateesemete kohta.
Teema 5: Meedia meie ümber
Teema: MEEDIA MEIE ÜMBEREesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:
kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja nägemise kaudu;
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab teistega arvestada ja teha koostööd suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning
suhtub teiste laste tegevusesse sallivaltMänguoskused:
harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust avaldama; tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
Mina ja keskkond: kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
Keel ja kõne: sõrmendab sujuvalt peast läbivõetud sõnavara piires saab aru lihtsatest küsimustest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;
21
soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega
Kunst: loob esemeid voolides erinevaid esemeid ning räägib/viipleb nende otstarbest; keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
Vahendid: Käpiknukk Maia Pildid meediavahenditest, Reaalsed meediavahendid Mänguasjad (nt mänguauto, karu) Plastiliin Voolimistarvikud
Tegevuse käik
Tegevuseosad,
tegevus-liigid
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad
meetodid,mängulised võtted
Vahendid
ISissejuhatus
Õpetaja kutsub laosed vaiba peale istuma.
MÄNG: Otsi pilteKäpiknukk Maia: „Hommikul kui ma lasteaeda tulin, olisuur tuul ning kogu minu kotis olevad pildid lendasidteie rühma laiali. Palun aidake mul need üles leida“Lapsed otsivad rühmas pilte meediavahenditest.
Kui kõik pildid on leitud, siis tuletatakse koos meelde: Millised on meediavahendid? Milleks neid kasutatakse Mille poolest on kasulikud/kahjulikud?
Pildidmeediavahenditest
IIPõhiosa
Järgnevalt jagab käpiknukk Maia igale lastele plastiliinining iga laps valib vastavalt oma soovile meediavahendi,mida soovib voolida ning voolib selle.
MÄNG: MINE MÖÖDA TEEDMaha asetatakse 25-35 cm vahemaaga kaks nööriLapsed püüavad kolonnis (teed mööda) liikudes astudanööri puudutamata. Tee lõpus on esemeid , mida lapsedtoovad (laste plastiliinist voolitud meediavahendid).Soovituslik on lisada ka neid esemeid, mis ei olemeediavahendid ning selgitada lastele, et tooma peavadnad vaid meediavahendeid. Iga laps võtab ühemeediavahendi ning sõrmendab selle.
Plastiliin,voolimistarvikud
Kaks nööri,reaalsedmeediavahendid,mänguasjad
IIILõpetav osa
Näituse korraldamine.
22
Meediakasvatuse võimalused muusikaõpetuses
Muusikaõpetus on kuulmislangusega lapsel individuaalne sõltudes kuulmislanguse sügavusest
ning lapse eripärast. Õpetaja ülesanne on tegevusi läbi viies lähtuda lapse individuaalsest
valmisolekust ning suutlikkuses tegevuses osaleda. Antud abimaterjal annab erinevaid
soovitusi, kuidas rakendada meediakasvatust kuulmispuudega lapse muusikaõpetuses.
Tutvuge erinevate pillidega pildil/videol kui ka reaalselt;
Näiteks:
o Klaver: http://www.youtube.com/watch?v=lhoJgMb58HI
o Trumm: http://www.youtube.com/watch?v=D48V0WNwS9E
o Flööt: http://www.youtube.com/watch?v=fOPmRzIdfUI
o Kitarr: http://www.youtube.com/watch?v=gSedE5sU3uc
Tee videole taustamuusikat kehapilliga: patsutused kõhule, jalgadele, kätele,
põskedele, pepule, varvastele, käteplaksud, silitused jm.
Näiteks:
o http://www.youtube.com/watch?v=Gzs-OGgkZTU
Tunnetage erinevaid helisid ja arutlege nende üle;
o http://www.loodusheli.ee/
Erinevate lastelaulude videote vaatamine ja arutlemine selle sisu üle;
Tee ise muusika- või tantsuvideo ja hiljem arutlege selle tegemise üle.
23
PROJEKT: Teeme ise multifilmi Punamütsikesest
Idee: Elyna Nevski magistritöö „Eelkooliealiste laste meediakirjaoskuse kujundamine
animatsiooni abil Laagri lasteaia näitel“ (2011)
Soovitav on õpetajal eelnevalt tutvuda: http://animatsioonid.wordpress.com/ selleks, et
saada ülevaade animatsioonist, selle võimalustest ning juhistest.
EesmärgidLAPS:
tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
teeb koostöö teiste lastega;
tutvub erinevate meediavahenditega;
tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas);
kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt.
Vahendid:VAHEND KASUTAMINENäidismultifilm:http://www.youtube.com/watch?v=9qEybuc1Ny0&list=UUhogF6J8m-oat1igD6Km9PA&index=12
Isetehtud multifilmide tutvustamiseks
Muinasjutt Punamütsike Mulfilmi tegevus (võib valida ka teisemuinasjutuetenduse)
Plastiliin Tegelaskujude voolimiseksLaud Multifilmi tegevuspaikFotoaparaat Multifilmi pildistamiseksArvuti Näidismultifilmi vaatamine; multifilmi
monteerimine; multifilmi vaatamine;Projektor Multifilmi vaatamine
24
1.Päev: Projekti tutvustamine
2. Päev: multifilmi sisu tutvustamine, tegelaste valmistamine
3. Päev: Multifilmi tegemine
4. Päev: Multifilmi tegemine
5. Päev: Multifilmi vaatamine, kokkuvõtete tegemine
1. Päev
Arutletakse teemal multifilmid:
Mis on multifilmid?
Millised on lemmikmultifilmid?
Millised multifilmid ei meeldi?
Mis sa arvad, kuidas multifilme tehakse?
Mida uut tahaksid multifilmide kohta teada saada?
Seejärel tutvustab õpetaja lastele projekti teemat, eesmärke ning sisu.
Multifilmi vaatamine:
http://www.youtube.com/watch?v=9qEybuc1Ny0&list=UUhogF6J8m-
oat1igD6Km9PA&index=12
Arutlemine:
Millest see multifilm rääkis?
Kes olid tegelased?
Mis arvad, kuidas seda multifilmi tehti?
PROJEKTI KÄIK
25
2. päev
Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.
Õpetaja loeb ette muinasjutu Punamütsikesest (kasutab käpiknukke/pilte)
P U N A M Ü T S I K E
Dialoogid seadnud Piret Tutt
(http://www.miksike.ee/docs/lisa/1klass/2perek/punamytsike.htm)
Tegelased:
ema
hunt
Punamütsike
jahimees
vanaema
Ema: Punamütsike! Kus sa oled?
Punamütsike: Ma olen siin!
Ema: Vanaema jäi haigeks. Ole hea laps, mine teda vaatama ja vii talle kooki ja mahlajooki.
(ulatab Punamütsikesele korvi). Ainult vaata,et sa teelt kõrvale ei astu ega võõrastega juttu ei
räägi!
Punamütsike: Ei, emake! Ma siis lähen. Head-aega! (jalutab aeglaselt, korv käes)
Hunt: Tere, Punamütsike, kuhu sa lähed?
Punamütsike: Lähen vanaema juurde. Ta jäi haigeks. Viin talle kooki ja mahlajooki.
Hunt: Aga kus su vanaema elab?
Punamütsike: Seal külaserval, kolme vana tamme juures. (Näitab käega)
Hunt: Kuule, Punamütsike, vaata ometi kui ilusad lilled siin kasvavad! Kas sa ei tahaks neid
vanaemale korjata?
Punamütsike: Jah, muidugi, vanaemal oleks hea meel. (hakkab lilli korjama)
Hunt: (hiilib vanaema majani) Selles majas siis elabki vanaema. (koputab)
Vanaema: Kes seal on?
Hunt: (peenikese häälega) See olen mina, Punamütsike!
26
Vanaema: Uks on lahti, tule sisse!
Hunt: (kargab kohe vanaema kallale, matsutab mõnusalt) Kõht on täis, jään nüüd
Punamütsikest ootama.(tõmbab vanaema mütsi pähe, poeb teki alla)
Punamütsike: (jõuab majani) Vanaemal on kindlasti lillede üle hea meel. Aga miks uks lahti
on? Tere, vanaema!
Hunt: Tere, Punamütsike! Tule istu siia voodi servale!
Punamütsike: (istub ja vaatab ebalevalt vanaema)Vanaema, miks sul nii suured silmad on?
Hunt: Selleks, et sind paremini näha, mu laps!
Punamütsike: Aga vanaema, miks sul niisuured käed on?
Hunt: Selleks, et sind paremini kallistada, mu laps!
Punamütsike: Aga vanaema, miks sul nii koletu suur suu on?
Hunt: Selleks, et sind paremini ära süüa! Amps, amps,amps...
Küll mu kõht on mõnusalt täis! Nüüd võin rahulikult siia voodisse magama jääda. (teki alla ja
norskama)
Jahimees: (jalutab majast mööda, püss õlal) Imelik, uks on lahti ja toast kostab norskamist.
Vaatan õige järele, mis vanaema teeb. (astub voodi juurde) Oh-oo,see on ju hoopis hunt. Äkki
on vanaema veel elus ja ma saan teda päästa!
Punamütsike: (hüppab kõigepealt välja) Küll oli hundi kõhus pime ja paha!
Vanaema: (ronib ka välja) Aitäh, sulle, jahimees,et meid hundi kõhust päästsid!
Punamütsike: Enam kunagi ei tee ma seda, mida ema ei luba! (kallistab vanaema)
Arutlemine teemal muinasjutu sisu ja tegelased:
Millest muinasjutt rääkis?
Kes olid muinasjutu tegelased?
Õpetaja jagab lastele plastiliini ja valmistatakse multifilmi tegelased.
27
3. päev
Koos arutletakse teemal Multifilm Punamütsikesest:
Mida tähendab sõna peategelane?
Kes on selle multifilmi peategelane?
Mida tähendab sõna kõrvaltegelased?
Kes on selle multifilmi kõrvaltegelased?
Mida tähendab sõna režisöör?
Mida tähendab sõna stsenarist?
Õpetaja on varem valmis pannud multifilmi tegemise töötoa.
Vaja läheb:
Tegelased:
Laud, kus tegevus toimub;
Digikaamerat;
Kolmjalga (statiiv) – võimaldab teha pilte stabiilsemalt ning hoiab kogu võttepaiga
liikumatult.
Arvutit – piltide taasesitlemiseks ja monteerimiseks
Õpetaja selgitab lastele meediavahendeid ja nende kasutamist.
Koos arutletakse multifilmi tegemisega kaasnevate reeglite üle.
Seejärel hakkavad lapsed kordamööda tegema pilte tegelastest ning liigutavad tegelasi
vastavalt toimuvale tegevuse käigule.
4. päev
Kõik pildistatud tegelased ja nende toimetamised tuleb arvuti abil kokku panna.
Õpetaja näitab lastele kuidas ühendada fotokaamera arvutiga. Seejärel näitab erinevaid tehtud
pilte. Õpetaja näitab lastele kuidas erinevateid pilte multifilmiks kokku saab panna
(arvutiprogramm-Windows Movie Maker).
28
5.päevMultifilmi vaatamine ja arutlemine:
Kas multifilmi teha oli huvitav? Miks sa nii arvad?
Mis oli kõige keerulisem?
Mis sulle multifilmi tegemise juures kõige rohkem meeldis?
Mis sulle üldse ei meeldinud?
Mida sa multifilmide tegemisest tead said?
Kas tahaksid teha veel selliseid multifilme? Miks?
29
Soovituslik kirjandus
Euroopa Liidu Komisjon (2009). Komisjon seab infoühiskonnale uue eesmärgi: osata uue
meediaga ümber käia. [2013, veebruar 4].
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-09-1244_et.htm
Felten, P. (2008). Visual Literacy. Change, 11/12, 60-63.
Griffin, A. (2008). Visual competence and media literacy: can one exist without the
other? Visual Studies, 23(2): 113-129.
Hasebrink, U. (2007). Ensyclopedia of children, adolescents, and the media. Thousand Oaks.
Hobbs, R. (2004). Review of School-Based Initiatives in Media Literacy Education. American
Behavioral Scientist, No. 48, 42−59.
Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja
õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-201.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I 23,152.
Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigi Teataja I 27,387.
Maripuu, K. (2012). Lasteaiaõpetaja töö kuulmispuudega laste rühmas. Rmt. Lilleoja, L.
(Koost.). Erivajadustega laps lasteaias. Abimaterjal õpetajakoolituse üliõpilastele.
Tallinn: Eduko, 35-43.
Müil. E. (2009). Meie kurdid lapsed. Tallinn: Stampline
Nikolaraizi, M., Vekiri, I., & Easterbrooks, S. (2013). Investigating deaf students’ use of
visual multimedia resources in reading comprehension. American Annals of the Deaf,
157(5), 458–473.
Nugin, K. (2013). Üldõpetuse rakendamine lasteaias. Tartu: Atlex
Patzlaff, R. (2003). Tardunud pilk. Televisiooni füsioloogilised mõjud ja lapse areng. Tallinn:
Tallinna Raamatutrükikoda.
Ruhala, A. (2009). Meediaharidus eelkoolieas. [2012, jaanuar 15].
http://www.peremeedia.ee/10870
Snellman, S. (2010). Appi-mu klassis on kuulmislangusega õpilane. Tallinn: Riiklik Eksami-
ja Kvalifikatsioonikeskus.
Tallinna Heleni Kooli õppekava (2012)
http://helen.edu.ee/ups/2012/11/THK-lasteaia-oppekava-2012.pdf
30
Ugur, K. (2004). Katse kaardistada meediaõpetuse mõistemaastikku. Estonian Social Science
online 3. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. [2012, jaanuar 15].
http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/12/kadri_ugur.htm
Veisson, M. (2005). Erivajadustega laps. Rmt, Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.). Laps ja
lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 95-110.
Vinter, K. (2011). Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Tartu: Atlex
Vinter, K. (2010). Meediamängud lasteaias. Tallinn: Ilo
Vinter, K. Siibak, A., Kruuse, K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. [2013,
märts 15].
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf
31
Valik internetiallikaid
INTERNETIALLIKAS SISU SEOSMEEDIAKASVATUSEGA
www.frepy.eu Lapse keelelistarengut toetavadmaterjalid.
Laps: tutvub tähtede, sõnade ja
lausetega klaviatuuril ningekraanil.
arutleb, mida ekraanilnäeb.
tutvub erinevatetehnoloogiliste vahenditekasutamisega: arvuti,monitor, klaviatuur,arvutihiir
http://virbits.artun.ee/netileht-en.html
Eestikeelnevirtuaalne aabits.
Laps: tutvub tähtede, sõnade ja
lausetega klaviatuuril ningekraanil.
õpib arvutit õppeeesmärgilkasutama.
http://www.hiie.tartu.ee/eelkool/ Kõnearenduslikudõppematerjalidkoolieelikutele.
Laps:
tutvub tähtede, sõnade ja
lausetega klaviatuuril ning
ekraanil
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
http://www.solnet.ee/ee/: Mängud, pildid,luuletused,mõistatused,vanasõnad,muinasjutud,anekdoodid.
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama
tutvub tähtede, sõnade ja
lausetega klaviatuuril ja
ekraanil
Võrdleb erinevates
mängudes saadud punkte ja
tulemusi
32
www.lastekas.ee: Portaal lastele Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
kirjeldab, mida ekraanilt
näeb.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir.
http://www.kooliksvalmis.ee/ Alternatiivneveebipõhine eelkool5.-7. aastastelelastele.
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir.
http://www.e-aabits.ee/ Võrgupõhinekogumik õppemängelastele.
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
http://www.loodus.ee/ Ülevaade loodusegaseotud temaatikatest
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
33
arvutihiir
http://www.loodusheli.ee/ Veebikeskkondloodushelidekuulamiseks
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir.
http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com
Internetipõhisedmängud
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
http://www.hopsti.ee/ Lasteportaal Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
http://taheke.delfi.ee Lasteportaalerinevates vanusteslastele
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
34
http://www.meieoma.ee/ Lasteportaal Laps:
arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
tekib arusaam meedia
olemusest (mis, miks
kuidas)
http://rahamaa.ee/ Virtuaalnemängukeskkond
Laps:
arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
tekib arusaam meedia
olemusest (mis, miks
kuidas)
http://www.keskraamatukogu.ee/px_lasteleht/tahekodu/
Virtuaalnemängukeskkond
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
tekib arusaam meedia
olemusest (mis, miks
kuidas)
35
http://meediakasvatus.blogspot.com/
Ülevaademultifilmidetegemisest lastega
Laps:
tutvub multifilmide
maailmaga.
Teab, kuidas erinevaid
multifilme teha.
tekib arusaam meedia
olemusest (mis, miks
kuidas)
Sebra ABC Värvilised pildid,meeldiv muusika jalihtsad mängudõpetavad lastelelugemist jakirjutamist. Seetasuta programmtöötab mitmes keeles,muuhulgas eesti,inglise, hispaania jasaksa keeles.
Laps:
õpib arvutit õppeeesmärgil
kasutama.
tutvub erinevate
tehnoloogiliste vahendite
kasutamisega: arvuti,
monitor, klaviatuur,
arvutihiir
tutvub tähtede, sõnade ja
lausetega klaviatuuril Ning
ekraanil
tekib arusaam meedia
olemusest (mis, miks
kuidas)
http://www.teatoimeta.ee/Meediakasvatus_179.htm
Artiklidmeediakasvatusest
Õpetajale meediakasvatusalaste
teadmiste täiendamiseks.
http://lemill.net/ Veebikogukondavatudõppematerjalideotsimiseks,koostamiseks jajagamiseks
Õpetajale meediakasvatuse
läbiviimiseks materjalide
leidmiseks
http://www.targaltinternetis.ee/: Ülevaadeinternetiturvalisusest
Õpetajale meediakasvatusalaste
teadmiste täiendamiseks
http://www.koolielu.ee/ Tiigrihüppeharidusportaal.
Õpetajale meediakasvatuse
läbiviimiseks materjalide
leidmiseks
36
Sõrmendid
R, Paabo “Eesti viipekeele aabits”