TOIMETAJA VEERG
SELLES NUMBRIS
- Tervisepäeva väljasõidud
- Juutuuber Sanderi pajatused
- Noorte släng 2016
- Õpilaste arvamused koolist
- Rebaste pidupäev
- Mälestusi endistelt õpetajatelt ja
õpilastelt ehk Rõngu kool 330
LEHE TOIMETUS:
Gretten Gelis Vesso 10.kl
Eleri Margus 10. kl
Annabel Rohtjärv 10. kl
Liisa Tatar 10. kl
Egle Tohver 10. kl
Regina Riis 7. kl
Aleksander Tamm
kontakt: [email protected]
2
TOIMETAJA VEERG
Sügis on käes ning kõik algab uuesti. Uued
abituriendid ning uued 1. klassi õpilased,
uued algused uue energiaga.
Esikaanel võited näha kooli uue lipu
õnnistamist, mida viib läbi riigikaitse
õpetaja ja Otepää Maarja koguduse õpetaja
Marko Tiirmaa.
See sügis saab Rõngu kooli jaoks olema
eriline. Nimelt tähistame sellel sügisel
hariduse andmise 330-ndat aastapäeva, mis
kulmineerub 22. oktoobril Rõngu kooli
vilistlaste kokkutuleku ja peoga.
Optimismi lubab ka tulevik – nimelt astus
sellel aastal 10. klassi tervelt 19 õpilast, mis
on lähiaastate suurim number. Kuna
lähipiirkonnas on mitmed gümnaasiumid
kinni pandud, siis võib loota, et selline
tendents jätkub ka tulevikus.
Ka kooli ajalehe tegijate ridades on
toimunud muudatused ning liitunud on
mitmed uued õpilased. Lisaks on sellest
aastast kooli ajalehel ka oma fotograaf – 10.
klassi õpilane Annabel Rohtjärv.
Loodame, et leht pakub lugemisrõõmu nii
noorematele kui vanematele ning
ettepanekute ja soovituste korral pöörduge
julgesti meie poole. Ka uued liitujad on
oodatud.
Värvilist sügist ja mõnusat
juubelimeeleolu!
Teritaja toimetus
Rõngu kool juubeli ootel
22. oktoobril tähistab Rõngu kool oma
330. sünnipäeva.
201 õpilast ning 48 töötajat – nii suur on
Rõngu kooli pere käesoleval sügisel. Kui
palju lapsi hakkas 330 aastat tagasi Ignat(s)i
Jaagu käe all kohalikus kirikumõisas
kirjatarkust omandama, pole teada,
dokumendid on keerulistel aegadel kaotsi
läinud. Võime uhkust tunda, et koos Puhja,
Kambja ja Nõo kooliga kuulume Lõuna-
Eesti vanimate talurahvakoolide perre.
Õnneks on ärgas vaim siin kandis säilinud.
Ajal, mil vallad üksteise järel loobuvad
maakoolis keskhariduse andmisest, peab
Rõngu vapra kantsina vastu. 1990. a rajatud
gümnaasiumiosa sai sel õppeaastal
korraliku täienduse: 10. klassis asus õppima
19 noort
1. klassi juntsud koos klassijuhataja ja
abiturientidega 1. septembril L. Luts
Teadmisjanustele on kodukool ikka
pakkunud konkurentsivõimelist haridust.
Viimasel kolmel aastal on kõrgkoolis
õpinguid jätkanud 15 noort 27st.
Sagedamini on sobiv eriala leitud Eesti
Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist
ja selle kolledžitest, Tartu Ülikoolist.
Riigieksamite tulemuste põhjal paigutub
Rõngu Keskkool Eesti keskmiste sekka,
kuid ei saa võrrelda võrreldamatut -
piirkonnakooli õppeasutustega, kes valiku
teinud parimate põhikoolilõpetajate hulgast.
Koolide pingerea silmapaistvast kohast
olulisem on muu eesmärk: aidata
keskharidust omandada sellelgi noorel,
kellel linnakooli virvarris jääks
iseseisvusest vajaka või keda pere
majanduslik olukord kodust kaugele ei
lubaks. Siinne õppur kogeb haruldast
luksust: individuaalset juhendamist-
õpetamist gümnaasiumiastmeski. Küllap
tunnetavad Rõngu keskkooli lõpetanud
õpetajate hoolivat suhtumist ja
3
pühendumist, sest kooliga hoitakse
meelsasti sidet.
Endised ja praegused õpetajad õpetajate päeva
tordiga poseerimas A. Rohtjärv
Õpetajate päeval, 5. oktoobril olid mitmed
vilistlased taas majas ja andsid koos
abiturientidega tunde. Õpetajatel avanes
aga võimalus endiste kolleegidega
kohvilauas juttu vesta. Kuulda sai põnevaid
lugusid ning oli südant soojendav näha,
kuidas koolimälestused toovad igas eas
pedagoogidele sära silmadesse. Õpetaja
jääb ikka õpetajaks! Toome teieni valiku
muhedaid meenutuskilde.
Aime Mardi (käsitöö-ja
matemaatikaõpetaja, töötanud koolis
aastatel 1969-2006)
Olin 1980. aastast õppealajuhataja Rõngu
koolis. Meenub üks seik sellest, kuidas
haridusosakond käis kooli inspekteerimas.
Kontrolli all olid kõik valdkonnad, kaasa
arvatud tsiviilkaitsealane töö. Kõik olime
erutunud ja omamoodi pinges. Sellepärast
juhtuski, et kui haridusosakonna ametnik
küsis minu kolleegi käest: „Mis numbrit
gaasimaski te peaksite kasutama?“, vastas
kolleeg kindlalt ja rõõmsalt: „Number 11!“
Ametnik oli imestunud: „Oi, aga see on
isegi elevandile suur!“
Helve-Sirle Päid (muusikaõpetaja, 1963-
2005)
Ühel hetkel tekkis mulle üks salajane
austaja õpilaste seast. Ta helistas
telefoniautomaadist küllaltki sageli ning
lisaks käis ta mind õhtuti läbi akna salaja
piilumas (jäljed lumel). See lugu kestis oma
pool aastat ja mul polnud õrna aimugi,
kellega on tegu. Pikapeale tekkis juba kõhe
tunne. Ühel korral, kui ta jälle helistas,
ütlesin oma mehele, et too sõidaks asula
keskel (praeguse pagariäri seina peal)
asuva telefoniautomaadi juurde ja uuriks
järele, kes sealt parasjagu helistab. Nii
selguski mu austaja, 9. klassi õpilane, ja
lõppes ka see õnnetu ühepoolne romaan.
Mare Tina (geograafiaõpetaja, 1971-2011)
Kui kooli toodi esimene arvuti, tutvus
tas arvutiõpetaja Villu Repän meile, oma
kolleegidele, arvutimaailma algtõdesid.
Õpetaja oli arvuti juures ja seletas masina
kasutamise põhimõtteid. Meie vaatasime
pealt, kuidas ekraanil pildid muutusid. Siis
kutsus õpetaja Villu meid arvutile lähemale
ja käskis ise proovida. Niipea kui üks meist
puudutas hiirt, läks ekraan mustaks - me
kõik sõna otseses mõttes ehmatasime ning
jooksime arvuti juurest eemale. Arvasime,
et rikkusime uue imevahendi ära. Sellel
õppusel ei julgenud ükski õpetaja enam
arvutit puutuda. Ja mis seal salata, hirm
arvuti ees püsis veel tükk aega.
Rita Kiiver (klassiõpetaja, 1971- ... )
Saabusin Rõngu kooli tööle 1971. aastal
Tartu Pedagoogilisest Seminarist koos
kursuseõe Tiiuga (Leppikus). Meenub üks
seik meie esimesest sügisest. Nimelt läksime
Tiiuga Rõngu kultuurimajja peole. Olime
noored neiud ja alles seadsime end sisse, ei
tundnud veel kohalikku rahvast. Peol tulid
meie juurde kaks noort poissi, kes tantsima
kutsusid. Tegemist oli lõpuklassi poistega,
kes olid ka hirmul, sest nii noored õpilased
ei tohtinud veel peol käia. Nad palusid, et
me kooli direktorile neid üles ei annaks.
Tollal oli Rõngus väga karm direktor, ta
sõitis külgkorviga mootorrattaga ning
oli kasvult suur ja võimas, kõik kartsid
teda. Muidugi ei rääkinud me juhtunust
direktorile ja pärast seda tekkis meil
õpilastega usalduslik suhe. Võib öelda, et
sellised usalduslikud suhted on jäänud minu
ja õpilaste vahele senimaani.
4
Eha Jans (bioloogiaõpetaja, 1974-2014)
Meenub üks lugu 2009. aastast, kui ma
läksin oma klassiga TÜ Biomeedikumi
ekskursioonile. Kuna parasjagu oli seal
lõunapaus, küsis üks noor juhendaja meilt,
kas tahaksime näha, kuidas näeb välja
inimeste lahkamise saal. Olime nõus ja
astusime kõhedust tundes edasi. Osa õpilasi
lõi kartma ja ruumi sisse ei astunudki.
Ninna lõi formaliinilõhn, lahti lõigatud
laibad olid laudade peal ning sai kohe aru,
kes õpilastest suudab sellist vaatepilti
taluda ja kes mitte. Usun, et see väljasõit
mõjutas nii mõnegi õpilase elukutsevalikut
Rutt Viljaste, Celia Arras, Aleksander
Tamm
Juutuuber Sander räägib oma
tegemistest
Sander Raudsepp on tavaline kümnenda
klassi poiss, kellel on üsnagi huvitav hobi.
Ta on juutuuber. Palusime, et ta räägiks
meile oma hobist lähemalt.
Pilt iseendast Erakogu
Kuidas tekkis mõte hakata videosid
tegema?
Hakkasin videosid tegema, kuna ma
vaatasin palju välismaa juutuubereid ja see
pakkus mulle üha rohkem huvi. Huvi tekkis
umbes 5 aastat tagasi, kuid pidin videote
tegemiseks julgust koguma.
Milline oli sinu esimene video?
Esimese video tegin arvutimängust, kus ma
mängisin üht mängu ja samaaegselt
kommenteerisin seda. Võib öelda, et minu
esimene video oli väga halb, kuna kõik oli
tehtud läbimõtlemata ja ei osanud millestki
rääkida. Pisut oli närv ka sees ja videod ei
tulnud hästi välja.
Selgita lugejaile, kuidas näeb välja ühe
video tegemine?
Esmalt tekib mõte, siis tuleb otsida sobiv
koht mõtte ülesfilmimiseks. Pärast
filmimist on vaja videot monteerida. See on
tavaliselt kõige raskem osa. Pärast seda on
video valmis ning viimane samm on
üleslaadimine.
Kes on sinu enda lemmik juutuuberid?
Minu enda lemmikud on Pewdiepie, Martti
Hallik ja Martin Lapin.
Kaua ühe video tegemine aega võtab?
Kõik oleneb täiesti videost. Keskmiselt kõik
kokku läheb 9-10 tundi. Mõnikord ka
kauem, 2-3 päeva.
Räägi numbritest – palju on su videotel
vaatamisi?
Kõige kuulsamal videol on üle 1600
vaatamise. Muidu keskmiselt 600-1500
vaatamist.
Selgita, kuidas on võimalik Youtube’is
oma videotega raha teenida?
Eestis ei ole selleks eriti võimalusi, kuna
sponsoreid on väga raske leida ja eesti
juutuuberitel ei ole nii palju vaatamisi, et
selle rahaga ära elada. Minul endal oli
sponsoriks tehnikamarket. (Selgituseks:
erinevad ettevõtted annavad tuntumatele
juutuuberitele enda tooteid kasutada, et nad
5
neile oma videotes seeläbi reklaami
teeksid.)
Ütle ausalt, kui palju sa oma videotega
raha teenid?
Mina teenin maksimum 3 eurot kuus.
Võrdluseks: tuntumad Eesti juutuuberid
teenivad rohkem kui 1000 eurot kuus.
Egle Tohver, Liisa Tatar
Uute gümnasistide tervitamine ehk
rebaste rets 2016
23.septembril toimus terve päeva vältel
Rõngu Keskkoolis 10.klassi rebasterets.
Rebased koos klassijuhatajaga uue Konsumi kõrval
ossiküki-poosi võtmas H. Raja
Esimese asjana pidime kohe hommikul
enne tundide algust sabade pikkuse järgi
rivvi võtma.
Lisaks tehti meile veekindla markeriga
rebaste näod (vurrud ja vuntsid, suur R täht
otsaette ning värviti ninaots mustaks).
Samuti tehti meile soengud (see sisaldas
tegelikult juuste sassi ajamist, kuid jah,
soeng missugune!). Ja ilma ei jäänud me ka
lõhnastamisest. Peale lasti meile vähemalt
viite erinevat lõhna ning esimesel
söögivahetunnil lisati meile kiluparfüümi
(ehk kiluvedelikku). Enne tundi minekut
saime kausist valida ühe kommi, mille
pidime ära sööma. Kõik olid erineva
maitsega, mõni oli hea, mõni halb. Üks
kommidest oli näiteks okse maitsega, teine
suuvee maitsega jne.
Teise ülesandena toimus kilujooks – igaüks
pidi jooksma ümber koolimaja kilu suus.
Kui kilu juhtus suust välja kukkuma, siis sa
pidid selle suhu tagasi panema ja edasi
jooksma. Siis pesime me oma hambaid
mingi eriliselt rõveda möksiga. See
“hambapasta” sisaldas mädarõigast, sinepit,
küüslauku, ketšupit ja sojakastet. Sellel
vahetunnil pidime sööma ka sibulatrühvlit.
Suurel söögivahetunnil seoti meil üks kätest
teibiga kinni (seljataha või jala külge).
Sööklas võeti meilt ära nuga ja kahvel ning
anti asemele kõrs, millega tuli süüa
piimanuudli-suppi. Sellel unustamatul
päeval tantsisime veel ka kilulimbot ja
jooksime kiluteatejooksu.
Loo autorid poseerimas E. Tohver
Kuuenda tunni ajal toimus n.ö. lõpurets.
Alguses pidime kinnisilmi keerulisi sõnu
kirjutama, sest gümnaasiumi ajal võib
juhtuda, et jõuame kooli üsna väsinuna.
Peale seda olime sunnitud roomama läbi
väga haisva löga ning õngitsesime suuga
kausist, mis oli täis limonaadi, komme.
Päeva lõpuks pidime andma vande.
Klassikaaslastele, kes kohal olid, meeldis
see päev väga. Midagi hullu otseselt ei
tehtud meiega. Mõni ei talunud kilu haisu
6
ega maitset, aga ülesanded saime
lahendatud ning karistustest jäime ilma.
Meie “jumalad” ehk abituriendid suutsid
ülesannetega inimlikuks jääda ning keegi ei
kahetse, et retsist osa võttis. Nii mõnigi
meist pidi koju minnes haisvad riided ukse
taga juba seljast võtma, et mitte vanemaid
traumeerida.
Ootame juba seda aega, mil meie saame
2018. aastal uutele rebastele vähemalt sama
vinge ristimise korraldada.
Liisa Tatar, Egle Tohver
Rõngu kooli plussid ja miinused
õpilaste silmade läbi
Käisime kooli peal ringi ja küsisime 6.-
12. klassi õpilastelt, et mis neile siin koolis
meeldib ning mis mitte. Tulemusi näete
allolevast tabelist.
MEELDIB EI MEELDI
pinksilaud vene keel
koolitoit (3 õpilast) koolikella helin – seda
võiks muuta!
tasuta toit koolitoit
sõbralikud inimesed (5
õpilast)
liiga palju on õppida
kodulähedus, saab jala
kooli kõndida
peab bussiga sõitma
koolimaja välimus ja
sisemus
vali muusika, mida
nooremad koridorides
lasevad
ajalootund kehaline kasvatus
klassikaaslased (7. klass) osade õpetajate
suhtumine
mõnus õhkkond,
hubasus
see, kui õpilased
tundidest põhjuseta
puuduvad
Gretten Gelis Vesso, Eleri Margus
Tervisepäeva väljasõidud
9. septembril toimus üle-eestiline
tervisepäev, mille puhul tavalisi
koolitunde ei toimunud ja kogu kool
sõitis loodusesse. Osa õpilasi sõitis
ratastega limnoloogiajaama juurde,
teised matkasid jalgsi Korustesse ja
kolmandad käisid rabas. Alljärgnevalt
annavad kaks viienda klassi õpilast
sellest päevast oma ülevaate.
Rabaseiklus
Reedel, 09. septembril käisime õpetaja
Kerttu Moorasti ja matkajuht Kristjaniga
rabas. Me saime ülesandeks koos Regiina,
Gretteli ja Kärdiga pildistada sügisemärke.
See oli väga põnev töö. Olime natuke maad
kõndinud, kui Kristjan kukkus kraavi. Isegi
tema ei uskunud, et vesi võib mõnes kohas
nii sügav olla. Meile tegi see muidugi nalja.
Lõpuks jõudsime ka rappa. Seal oli nii palju
põdrakärbseid. Me vajusime rabas kogu aeg
umbes ühe sentimeetri sügavusele.
Leidsime ka suured pokud, mis olid nagu
batuudid.
Siis andis Kristjan meile enda fotoaparaadi
ja tegime sellega pilte. Lõpuks jõudsime
auto juurde ja sõitsime Emajõe äärde. Seal
tegime ka lõunapausi. Saime grillida.
Läheduses oli suur mägi, millel sai ka palju
nalja. Lõpuks istusime autosse ja sõitsime
Rõngu tagasi. Kristjan viis meid koju ja
koolimaja juurde. Nii lõppeski meie matk.
Karet Paap 5. klass
Rattaretk limnoloogiajaama
Üle-eestilisel tervisepäeval, 9. septembril
käisime poole kooliga jalgrattamatkal
marsruudil Rõngu – Valguta –
Limnoloogiakeskus – Rõngu.
Alustasime Rõngu Keskkooli juurest sõitu
kell 8.30. Sõitsime mööda Viljandi
maanteed, kus toimus ka esimene
7
kukkumine. Minu sõber sõitis kurvis liiga
kiiresti ja õnnetus oligi käes.
Sõites oli tunne hea, tuul oli mu näos ja see
tekitas veel parema tunde. Sõitsime sõbraga
kõrvuti ja rääkisime juttu. Me rääkisime nii
palju, et mingil hetkel olime jõudnud juba
metsa sisse, kus tegime väikese joogipausi.
Õpetaja Meelis Ilves rääkis meile
ümberkaudsest loodusest.
Mingil hetkel sõitsime ka hobustest ja
ponidest mööda, nad olid nii nunnud.
Natuke maad eemal oligi juba Valguta kool
ja lasteaed. Seal tegime õunapausi.
Koolimajja sisse vaatasime ka, seal oli väga
tore ja hubane.
Sõitu jätkasime umbes kell 10.30. Metsa
sees hakkas mul kätel päris külm ja pidin
päris kaua kätele sooja tegema. Kriipisin
lenksuga oma kintsu ka ära.
5. klass limnoloogiakeskuse juures Võrtsjärve ääres
Varsti jõudsimegi Limnoloogiakeskusesse.
Seal tegime lõunapausi: söögiks oli
makaronisalat sardellidega. Kahjuks me
Limnoloogiakeskusesse sisse ei saanud.
Kehalise kasvatuse õpetaja Liia Seppa läks
kala püüdma, aga mulle tundub, et ta ei
saanud ühtki kala.
Tagasitee läks üle kivide ja kändude.
Maanteel olime juba nii väsinud, kuna
sõitsime kogu aeg üles mäkke. Kui
jõudsime jälle Valgutasse, siis said enam-
vähem mäed otsa. Loodus oli seal nii ilus ja
ületasime ka jõe, silla alt vuhises vesi läbi.
Kõik oli lihtsalt imeline. (Peale selle, et
olime nii väsinud, et oleksime võinud maha
surra).
Lõpuks oli ainult nii vähe veel minna, et oli
vaja ainult ühest mäest üles ronida. Me
jõudsime sõbrannadega kõige viimasena
kohale ja meil oli nii hea tunne pärast 34
kilomeetri läbimist.
Gretlyn Koppel 5. klass
Noortesläng 2016
Mõtlesin kirjutada natuke sellest, kuidas
tänapäeva Rõngu koolinoored kõnelevad
ning milliseid võõr- või slängisõnu
kasutavad. Täpsemalt võtsin vaatluse
alla Rõngu kooli 7.-12. klassi õpilaste
keelekasutuse. Küsitlesin 25 õpilast
vahetundide ajal.
Esitasin õpilastele järgmise küsimuse:
millist moodsat sõnavara nad kasutavad?
Palusin, et nad mõtleksid enda igapäevase
keelekasutuse peale ja tooksid välja
peamised uussõnad. Alljärgnevalt toon
välja enimkasutatavad uussõnad
populaarsuse järgi:
1) omg – oh my god’i lühend. Tõlge: oh
mu juma! Kõnekeeles kasutatakse
mõlemat, nii lühendit kui täispikka
versiooni
2) fuck you – Tõlge: mine põrgu! (pehme
variant).
3) wtf – what the fuck’i lühend. Tõlge:
mida kuradit! (pehme variant).
4) lol – laughing out loud’i lühend. Tõlge:
valjuhäälselt naerma / see on naljakas.
5) ok – hästi, okei
6) idk – I don’t know’i lühend. Tõlge: ma
ei tea.
8
Artikli autor „tumblr“ riietumisstiili
demonstreerimas
Lisaks toon välja veel kuus populaarset
uudissõna, mille tähendust peaaegu iga
noor teab, aga mis võivad õpetajatele
võõrad tunduda.
1) klaaser – noortekamp, kes sihitult
mööda kaubanduskeskusi jõlgub
2) swag – väga populaarne sõna noorte
seas, samas selle sõna tähendus on väga
laialivalguv. Võiks öelda, et see on
riietumis- ja elusstiil, mida iseloomustavad
viltukeeratud nokamütsid, liibuvad
dressipüksid, mis poolenisti rebadel on
ning üldine lihtne suhtumine
ümbritsevasse. Sõna pärineb lühendist
„Secretly we are gay“.
3) yolo – lühend sõnadest „you only live
once“ ehk tõlkes, et „sa elad vaid korra“.
Selle lühendi mõte on, et yolo suhtumisega
inimesed ei muretse liiga palju, neil on
paljudest asjadest ükskõik, nad ei löö risti
ette millegi ees.
4) juutuuber – isik, kes filmib enda
tegevust ja postitab need videod
www.youtube.com keskkonda, lootuses
saada väga palju jälgijaid ja seeläbi ka
raha.
5) tumblr – riietumisstiil, iseloomustavad
ümmargused hipsterprillid, soeng on kas
lahtised juuksed või suur krunn, teksased
või lühikesed püksid peaksid olema
võimalikult liibuvad. Ülariietus naistel
võiks olla lohvakas või poisilik
(lendurijakid, parkad)
6) dab – käte liigutus. On kolme liiki, kuid
kõige tuntum on see, kui suunad kaks kätt
diagonaalis üle silmnäo kella kahe või
kümne peale.
7) fb fab – tuleneb sõnadest „Facebook
fabulous“ ehk see inimene, kelle profiilipilt
saab juba mitusada „laiki", rääkimata siis
muudest fotodest. Lihtsustatult: inimene,
kelle pildid on Facebook’is väga menukad.
Regina Riis
Rõngu koolil on alates 2016. aasta sügisest päris oma
tekkel! Fotol poseerib uue tekliga Teritaja fotograaf
Annabel Rohtjärv E. Päiviste