T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 2873/17
Tartu 2017
27
.11
.20
17
/// Tö
ö n
r 28
73
/17
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 13
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15
5.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16
5.3. Müra ........................................................................................................... 17
5.4. Õhukvaliteet ................................................................................................ 18
5.5. Valgus ......................................................................................................... 18
5.6. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 19
5.7. Avariiolukorrad ............................................................................................ 19
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 20
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisu.
Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine.
Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga
maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega.
Projekteeritav ca 1,5 km p ikkune teelõik paikneb Harju maakonnas Harku vallas, piirneb
vasakult Harkujärve ning Tiskre küladega ja paremalt Tallinna linna Haabersti linnaosaga.
(vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse
kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh
joonised) seisuga november 2017.
6 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
Joonis 1.1 Projekteeritava T11390 km 2,6-4,1 lõigu asukoht. Väljavõte projekti asukoha
skeemist
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “2.
Vastavalt VV määrusele:
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
8 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal
anda eelhinnang.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p
10) ning vastavalt VV määrusele §13 p 8 „tee rajamisega“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul v ajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
10 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine.
Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine neljarajaliseks eraldusribaga
maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega.
Vastavalt Maanteeameti tehnilisele kirjeldusele tuli käesoleva projekti koostamisel
aluseks võtta Tinter Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 38 -11-TP „Maantee nr 11390
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise
projekti korrektuur II ehitusetapp“ ning seda muuta järgnevas: ristlõikes vähendada
eraldusriba laiust, projekteerida müratõkked ning valgustus projekteerida ainult
ringristmikule ja teeületuskohtadele. Samuti tuli Tinter Projekt OÜ poolt koostatud
lahenduses korrigeerida ebatäpsusi ja viia vastavusse kehtivate normide ja nõuetega.
Projekteeritud lahendus on mahutatud SKA Inseneribüroo OÜ poolt koostatud töö nr
09016 koosseisus oleva krundijaotuskava äralõigetega määratud alale ja olemasolevale
teemaa-alale ning arvestab piirkonna planeerigutega.
Ehitatav teelõik on kogu ulatuses 4 sõidurajaga ja eraldatud sõidusuundadega. Teelõigu
pikkuseks on 1622 m ja sõidutee laiuseks 15,3-22,4 m.
Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi, Rannamõisa -
Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud oleva tee kõrvale uuele muldele. Vana-
Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee t-kujuline ristmik suletakse praeguses asukohas.
Selle asemele on projekteeritud Rannamõisa teele ringristmik ligikaudu 200m Tallinna
suunas.
Vasakul pool Rannamõisa teed kulgev olemasolev jalgratta - ja jalgtee PK 10+80 – PK
11+67 õgvendatakse, kuna teest vasakule jääv tankla peab olema II ehituetapi alguseks
likvideeritud. Olemasolevale jalgrattateele on rajatud uued ühendused projekteeritud
bussipeatuste ja teeületuskohtadega. Paremale poole Rannamõisa teed on projekteeritud
uued jalgtee lõigud projekteeritud bussipeatustest teeületuskohtad eni. Vastavalt
Rannamõisa tee 14k detailplaneeringule on uued jalgteed projekteeritud mõlemale poole
rajatavat Vana-Rannamõisa tee lõiku.
Jalgratta- ja jalgteede katte laius on 2,0 – 4,0m, haljastatud tugipeenra laius 0,25m,
mulde nõlvakalle: 1:2.
Ehitatakse välja uued „Tiskre oja“ autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht,
mis on ühendatud vasakul kulgeva olemasoleva kergliiklusteega. Lisanduvad
autobussipeatused Vana-Rannamõisa ringristmikule. Bussipeatustesse on projekteeritud
laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 15 cm kõrguse
äärekiviga platvorm, mis on ühendatud kergliiklusteedega. Ehitatakse välja uued
„Jõeküla“ autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht, mis on ühendatud vasak ul
kulgeva olemasoleva kergliiklusteega ja paremal Tiskre teega.
Tiskre oja ületus on lahendatud eelneva projektiga ning jääb käesoleva projekti mahust
välja, kavandatavad tegevused algavad vahetult peale oja ületust.
Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette
uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule
poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe).
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
Projekteeritud on ka välisvalgustus ülekäigukohtadele spetsiaalsete
ülekäigurajavalgustitega. Lisaks on projekteeritud ületuskohtadele eelnevatele ja
järgnevatele teelõikudele 140 m ulatuses märgistav valgustus, et tagada autojuhi
silmadele adaptatsioon ja hoiatada autojuhte ees olevast ohust. Bussipeatustesse on
projekteeritud teevalgustusest eraldi sisse ja väljalülitatav valgustus.
Vastavalt müra modelleerimise tulemustele on projektiga ette nähtud rajada Saare
kinnistu ette üks müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega teepinnast 3,5m.
Käesolev projektlahendus koostatakse kooskõlas järgmiste piirkonnas eelnevalt
koostatud projektidega:
SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 09016 „Maantee nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-
Kloogaranna km 2,612-5,312 remondi ja ehituse tehniline projekt“ (2010);
Tinter Projekt OÜ töö nr 38-11-TP „Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise projekti korrektuur
II ehitusetapp“ (2011);
K-Projekt AS töö nr 15095 „Rannamõisa tee rekonstrueerimise põhiprojekt“
(2016);
Reaalprojekt OÜ töö nr G17137 „Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6 – 4,1
geodeetiline alusplaan“;
Reaalprojekt OÜ töö nr GL17056 „Mnt nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-Kloogaranna
km 2,6 – 4,1 ehitusgeoloogiline uuring“.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse o lulisel määral loodusvarasid (nt liiv,
kruus ja killustik). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest,
millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala
piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne
mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Projektlahendus on kujutatud joonisel 3.1. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile
kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.
12 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte eelprojekti projekti asendiskeemist
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND
Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva riigitee nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-
Kloogaranna km 2,6-4,1 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Harju maakonnas, Harku
vallas ning kulgeb Tallinna linna ja Harku valla vahelise piiri ääres.
Liiklussagedus vaadeldavas lõigus 2016 aasta andmetel oli 16789 autot ööpäevas (sh
16395 sõidu- ja pakiautot, 309 veoautot ja autobussi ning 85 autorongi). Kiirusepiirang
vaadeldavas lõigus on 70 km/h.
Olemasolev liikluskeskkond on liiklejaid häiriv: jalakäijatel on tipptundidel sõidutee
ületamine raskendatud ning suure liiklussageduse tõttu on tipptundidel raskendatud ka
sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Olemasolevad
ristmikud ei ole piisava läbilaskevõimega.
Teelõiku ümbritsevad avatud põllu- ja rohumaad ja (mõnevõrra harvemad) metsatukad.
Elamuid jääb tee lähedale enam lõigu algus- ja lõpuosas.
Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood
VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee
lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt
looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m
ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m.
Projekti piirkonnas registreeritud puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega on kantud
joonisele 4.1. Projekteeritav tee jääb ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629.
Maa-ameti avaliku kaardirakenduse 4 andmetel asub projekteeritav lõik looduslikult
suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.1).
EEELIS-e 5 andmetel on projektialale lähimad looduskaitse alused objektid II
kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad, mis asuvad Harku järve alal, aga need jäävad
teest vähemalt 300m kaugusele ning teest eraldab neid ka olemasolev asustus. Rohkem
kaitsealuseid loodusobjekte projekti lähipiirkonnas EELISe andmetel ei asu.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu projekti piirkonnas kultuurimälestisi.
4 http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html 5 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem -Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur
14 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
Joonis 4.1 Tiskre oja (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sinakas-
rohelisega, koos sanitaarkaitsealadega) paiknemine projekti piirkonnas. Maa-ameti avalik
kaardirakendus
Joonis 4.2 Projektiala põhjavee looduslik kaitstus . Maa-ameti avalik kaardirakendus
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava
tegevuse (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee km 2,6-4,1 laiendamise)
võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist
juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava
tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on
projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 6 projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE
Vasakul pool teed, kuhu tee laiendamine on kavandatud, näeb Harku valla üldplaneering
(kehtestatud vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) lõigu alguses ette roheala
säilitamist. Sama ala on kantud rohevõrgustiku tuumalana ka koostamisel olevasse
avalikustamise läbinud teemaplaneeringusse „Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonest usalasid
täpsustav teemaplaneering“. Kuna teed laiendatakse vahetult olemasoleva tee kõrvale,
on roheala pindala võimalik kadu minimaalne ning oluline mõju rohealale puudub.
Mööda projekteeritavat teed rohealast edasi on enamusel osal lõigust üldplaneerin guga
tee kõrvale kavandatud tiheasustusala - elamumaa või elamu- ja ärimaa; ala on jaotatud
kruntideks ning planeeritud teedevõrk ja taristu. Ohutute liiklemistingimuste tagamine on
tiheasustusalal pigem positiivse mõjuga ning probleemid suure liiklustihedusega ja
hetkeolukorra ohtlikkusega on välja toodud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Seega võib
öelda, et kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringu lahendusega vastuolus.
Samas on üldplaneeringus ka välja toodud, et see detailselt teedevõrku ei lahenda nin g
et teede täpne asukoht ja liiklusskeemi lahendus määratakse hilisemate
teemaplaneeringute, detailplaneeringute, tee eelprojektide või tee ehitusprojektidega .
Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneering on vallavolikogu 29.12.2016
otsusega nr 156 ka algatatud. Harku valla esindajad on kaasatud käesoleva projekti
koostamise protsessi.
6 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri üles t mõju.
16 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
5.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood
VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee
lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt
looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m
ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti koostamise ja elluviimise
käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Seejuures võib välja
tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikul t kasutatavale teele. Antud juhul on
tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki.
Projekteeritav tee jääb lisaks ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629. Antud
kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda
sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse § 28
lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10
m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks . Ning vastavalt sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib
Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust,
kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50
inimese vajaduseks.
Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette
uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule
poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe).
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem
naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd,
Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus
sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest.
Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike.
Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse
mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.
Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude
pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel.
Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus.
Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel
tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega
(tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees
kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite
kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis - ja
ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka
väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee
võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga
aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproov ivõtja ja analüüsid teostab
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni,
As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimistöödes toodud järeldu si, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
000 autot ööpäevas.7 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas,
mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti tähelepanu pöörata.
Oluline on, et sadevett ei juhitaks otse suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus
sadevee eelnevaks looduslikuks puhastumiseks. Saastainete (eelkõige raskmetallide)
ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja
transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned
märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.
Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale,
mitte koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult
aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga , võimalusel looklevad. Teekraave ei
tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud
vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtree rub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja
puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja
puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest .
Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal . Ehitusmasinate
parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehi tusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest
(Tiskre oja) ja kaevudest.
Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rekonstrueerimisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule.
5.3. MÜRA
Eelprojekti raames on liiklusmüra detailsemalt käsitletud eraldi töös „Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1: liiklusmüra modelleerimine“8. Töö tulemusel on
soovitatud Saare kinnistu ette rajada müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega
teepinnast 3,5m. Vastav müratõke on eelprojektis ka ette nähtud.
Tee lähedusse jäävate suhteliselt kõrge müratasemega kinnistute Tiskre tee 35, Tiskre tee 37 ja Tiskre tee 41 detailplaneering on varasemalt Maanteeametiga kooskõlastatud tingimusel, et vajadusel rajab müra leevendavad meetmed detailplaneeringu arendaja. Väljavõte detailplaneeringu kehtestamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsus 10.05.2006 korraldus number 934): „Maanteeamet kooskõlastas 14. juunil 2005 detailplaneeringu järgmistel lisatingimustel: müra taotlustaseme määram isel arvestada, et tegemist on uue elamualaga; müra leevendusmeetmed rakendada enne ehitusloa väljastamist; arvestada Maanteeameti 30. mai 2005 kirjas nr 113-2/1141 toodud tingimustega. Maanteeameti esitatud tingimused on detailplaneeringusse sisse viidud. “ Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamise vajadus
7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 8 Hendrikson & Ko, töö nr 2873/17, 2017.
18 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
võib esile kerkida eelkõige juhul, kui liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal suureneb (võrreldes prognoosituga). Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka. Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegilise mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa. Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed. Mürauuringus on esitatud ka tingimused müratõkkeseinte akustilisetele parameetritele, millega tuleb projek ti edasistes etappides arvestada, mürauuring on lisatud eelprojekti materjalidele.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.4. ÕHUKVALITEET
Projekti realiseerimise järgselt ei too kavandatavad tegevused otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist. Vastupidiselt võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub sujuvamaks, väheneb pööret ootavate töös mootoriga seisvate sõidukite hulk. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelkõige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärs e
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
5.5. VALGUS
Projektiga on ette nähtud ka täiendav välisvalgustus (sh ülekäigukohtade ja
bussipeatuste juurde). Arvestades, et projekti piirkonnas on tegemist asustatud aladega,
kus inimeste liiklemine on tõenäoline, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning
omab läbi õnnetuste ohu vähenemise positiivset mõju.
Samas tuleks uue valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile
ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).
5.6. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.7. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
20 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
www.hendrikson.ee
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud
tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning
KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju
vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete töömeetoditega.
Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
Vastavalt looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja
ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m.
Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites
kehtivate piirangutega.
Projekteeritav tee jääb puurkaevu PRK0018629 sanitaarkaitsealale. Kaevu puhul
tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda
sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt
Veeseaduse § 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse
põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt
sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse
põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese
vajaduseks.
Sadeveelahenduste projekteerimisel on oluline, et sadevett ei juhitaks otse
suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus sadevee eelnevaks
looduslikuks puhastumiseks. Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja
hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale, mitte koguda kraavidesse. Kui
teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult aeglase vooluga ja rohke
loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada
veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi
saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub.
Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt,
et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad
peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Tiskre oja) ja kaevudest.
Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rekonstrueerimisel tuleks
ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis
väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa o lulist negatiivset
keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule.
Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust
kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada
täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate
meetmete rakendamise vajadus võib esile kerkida eelkõige juhul, kui
liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal
suureneb (võrreldes prognoosituga).
Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200
sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise
mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka.
Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegil ise
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa.
Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete
rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed.
Projektile lisatud mürauuringus on esitatud tingimused müratõkkeseinte
akustilisetele parameetritele, millega tuleb projekti edasistes etappides
arvestada.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel
tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Uue valgustuse rajamisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale
objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid
olema ka optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on
teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed
tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti
on keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.