LISA - Tallinn

Tallinna Linnavalitsuse 22. veebruari 2017 istungi nr 9 päevakorrapunkti 23„„Tallinna positiivse programmi 2014–2018“ raames läbi viidud tegevuste heakskiitmine“

LISATallinna positiivse programmi raames läbi viidud tegevused linnaosade ja valdkondade kaupa aastatel 2014–2017

Linnaosa Valdkond Ettepanek TulemusHaabersti Haridus Linnaosa Kakumäe piirkonna lastele

lasteaiakohtade tagamiseks tuleb ehitada Kakumäele Saviliiva asumisse munitsipaalmaale Veerise tänav 1 uus lasteaed-algkool. Tõelise noorte kogunemiskoha loomiseks tuleks mahutada sellesse hoonesse ka Kakumäe noortekeskuse ruumid. Lisaks tuleb jätkata linnaosa teiste lasteaedade korrastus- ja remonditöödega.

Septembris 2017 valmib Veerise tänaval kuuerühmaline lasteaed.

Haabersti Haridus Huvihariduse arengut silmas pidades tuleb rajada ühine harrastuskeskus eri spordialadele. Seal võiks olla peeglitega tantsusaal, tatamiga saal judo treeninguteks, pallimängude saal, kunstiklass, muusikaklassid. Selleks sobiks Õismäe tee 130 asuv tühjalt seisev koolimaja.

Linnaosas on olemas peeglitega saal ja tatamiga saal Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109a/2) ja 2013. a valmis Õismäe Sportmängude Hall. Õismäe tee 130 asunud endine koolihoone on lammutatud ja 9. augustil sõlmiti hoonestusõiguse leping pallimängude maja ehitamiseks. Pallimängude maja peab valmima 2018. a.

Haabersti Haridus Koolidest tuleb renoveerida Õismäe Vene Lütseum. Kakumäe ja Tiskre piirkondades tuleb laste turvalise koolitee tagamiseks sõitma panna koolibuss.

Õismäe Vene Lütseumi hoone renoveeriti täielikult 2016. a sügiseks.

Haabersti Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Haabersti elanikele sportlike vaba aja veetmise võimaluste tagamiseks tuleb

2014 korrastati Õismäe tiigi liikumisrada ja paigaldati välitrenažöörid, 2015 lisati avalikud lauatenniselauad. 2017 on

renoveerida Õismäe tiigi ümber olev liikumisrada jõutrenažööridega varustatud ja kvaliteetse kattega terviserajaks.

plaanis uuendada liikumisraja katet.


Täiendavaid sportimisvõimalusi, sh terviserada, tuleb rajada ka Õismäe rabasse.

Terviseraja projektile on 8. juunil 2015 väljastatud ehitusload nr 1512219/06639, 1512219/06640 ja 1512219/06641. Projekt „Õismäe raba liikumisrada“ on Tallinna Linnavalitsuse 10. veebruari 2016 korraldusega nr 210 kinnitatud Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava reservnimekirja.


Rocca al Mare kooli juurest Škoda jäähallini tuleb luua otseteena kergliiklustee, mis on meeltmööda nii kooliõpilastele kui tervisesportlastele, aga samuti jalutavatele elanikele.

Vajaliku kinnistu munitsipaliseerimine on praegu pooleli. Haabersti linnaosa valitsus peab oluliseks kogu Haabersti metsa munitsipaliseerimist, pärast mida saab alustada kogu ala korrastamist ja kergliiklusteede rajamist.


Linnaosa elanikele tuleb korraldada rohkem avalikke spordiüritusi.

Avalikke spordiüritusi korraldatakse regulaarselt (lasteaedade miniolümpia, koolinoorte Jüriöö jooks ja HANK olümpia, elanikele kepikõnni- ja muud näidistreeningud, koostöös Stamina Spordiklubiga jooksjate kolmapäevakud jne).

Haabersti Kultuur Jätkama peab linnaosa elanike seas populaarsete kogupereürituste Haabersti Kevad ja Haabersti Sügis korraldamist. Esinejatele tuleb ehitada tiigi kaldale statsionaarne lava.

Pereüritusi Haabersti Kevad ja Haabersti Sügis korraldatakse igal aastal. 2017. aasta eelarves on Õismäe tiigi puhkeala korrastamiseks ja lava ehitamiseks ette nähtud 200 000 eurot. Uute pereüritustena korraldatakse 2015. aastast Õismäe tiigi ääres suviseid lastehommikuid ja 2016. a sai alguse Haabersti perepäevade traditsioon.

Haabersti Kultuur Linnaosa ajaloopärandi väärtustamiseks ning eksponeerimiseks tuleb korrastada Kakumäe poolsaarel Peeter Suure merekindluse rajatised ja avada nad Tallinna Ajaloomuuseumi koostisosana kõigile vaatamiseks.

Sellekohane taotlus on esitatud kultuuriametile investeeringute planeerimiseks.

Haabersti Kultuur Väike-Õismäe asumi 40. aasta juubeli tähistamiseks on kavas kokku panna

Mälestused Väike-Õismäe kohta on kogutud, raamat antakse välja Väike-Õismäe 45. aastapäevaks.

Haaberstis elavate inimeste mälestusteraamat „Minu kodu on Väike-Õismäe“.

Haabersti Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Selleks, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust linnaosa elanikele ja arendada edasi Haabersti sotsiaalkeskust, tuleb linnaossa rajada perearstikeskus, aga ka suur söökla ning pakkuda keskuses toidupanga teenust ja kindlatel päevadel juriidilist abi. Keskusest tuleb kujundada tõeline nn põlvkondade maja, kus oleks lisaks eakamale seltskonnale vajalikku ja huvipakkuvat ka teiste sihtrühmade esindajatele. Harrastustegevuse edendamiseks tuleb keskusesse rajada klaasitöö, keraamika ja portselanitöö ruumid ning põletusahi. Sotsiaalkeskuse tervisetuba tuleb täiendada jooksumatiga ja keskuse „Mölkky“ ringile võimaldada suuremaid ruume.

Uus juhtkond arendab pidevalt sotsiaalkeskuse teenuste nimestikku ja kvaliteeti. Tallinna linna 2017. aasta eelarves on Haabersti Sotsiaalkeskuse remondiks ette nähtud 500 000 eurot. Õismäe tee 24 hoone osas, mis on sotsiaalkeskuse kasutuses, tehakse kapitaalremont ja soetatakse uus sisustus. Haabersti Tervisekeskus renoveeriti täielikult 2013. aastal ning seal asub mitu perearstikeskust, sh Tallinna munitsipaalperearstikeskus.

Haabersti Linnamajandus Linnaosa elukeskkonna üldmulje parendamiseks võiks igale korteriühistule kujundada oma värvid, millest lähtutakse haljastuselementide valikul (nt rõdu-lillekastidesse istutataks ainult neid värvi lilli) ning majade väljanägemise ühtlustamisel.

Teemaarendus on suunatud elluviimiseks Haabersti Korteriühistute Ümarlaua juhtidele.

Haabersti Linnamajandus Elektri ostuhinna paremaks kujundamiseks tuleb korteriühistutel ühineda linnavalitsuse parima

Postkontor on avatud Järveotsa keskuses.

pakkumise küsimisega. Eesti Posti postkontor tuleb tuua tagasi Väike-Õismäe elurajooni.

Haabersti Ettevõtlus ja turism Haaberstis tuleb taasavada linnaosa turg (Kullerkupu Maxima kaupluse renoveerimise tõttu suletud turg oli paljudele meelisostupaik), samuti võiks rajada linnaosa elanikele avaliku sauna.

Tehtud on uuring, kus poolt- ja vastuargumendid tasakaalustavad turu rajamise vajalikkust. Järveotsa Keskuse esine maa-ala ja lähiümbrus vajab detailplaneeringut.

Haabersti Teed ja tänavad Linnaosa teede seisund vajab korrastamist, remontida tuleb nii sõidu- kui kõnniteid. Korrastada tuleb Astangu tänav, kõnniteed rajada Veskimetsa ja Räime tänavatele. Lisaks tuleb korrastada lasteaedade esised teed.

Õismäe tee suure ringi taastusremont on lõppenud ja kogu ringtee on valmis. Samuti on pööratud suurt tähelepanu kvartalisiseste teede remondile ja paljud murekohad on saanud lahenduse.

Haabersti Linnatransport Linnaosa läbiva ühistranspordi parendamiseks tuleks tihendada bussiliiklust liinil 21 ja muuta see kahesuunaliseks, samuti tihendada ja pikendada nädalavahetusel bussiliini 61 sõite, tihendada liini 37 graafikut ja muuta see tavaliiniks. Bussiliinile nr 12 lisada peatus Meelespea bussipeatuses, liini nr 28 pikendada mööda Liivalaia tänavat edasi Narva maanteeni lõpp-peatusega D-terminali juures või Hobujaama tänaval.

Kakumäe bussiliiklus korraldati ümber 2015. a. Bussiliin nr 37 muudeti tavaliiniks ja graafikut tihendati. Liinile nr 12 on lisatud Meelespea peatus. Liini nr 28 pikendamine on kaalumisel.

Haabersti Linnatransport Bussipeatuste kaunistamiseks võiks rajada vastavalt peatuse nimele lillepeenraid (nt Sinilille, Karikakra, Meelespea, Kullerkupu).

Ootekodade vabad klaaspinnad on plaanis 2017. aastal üle kleepida peatuse nimele viitavate lillepiltidega.

Haabersti Linnatransport Liiklusohutuse tõstmiseks tuleb muuta viiekorruseliste majade sisehoovid

Transpordispetsialistid ei pidanud piirkiiruse alandamist otstarbekaks.

autovabaks ja kehtestada Õismäe liikluse piirkiiruseks 40 km/h. Parkimine suunata olemasolevatesse parklatesse.

Haabersti Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Linnaosa vaba aja veetmise infrastruktuuri kasutusmugavuse tõstmiseks tuleb korrastada olemasolev linnamööbel, paigaldada jalakäijate- ning kergliiklusteede äärde uusi pinke ja lisada atraktsioone mänguväljakutele. Uued istepingid tuleb paigaldada Harku karjääri suunas kulgevale kergliiklusteele, korda tuleb teha jalgtee piki Harku järve kaldaäärt kuni Sõudebaasi teeni, ehitada välja tänavavalgustus ning paigaldada pingid ja prügikastid.

Käesoleval aastal korraldati riigihange „Linnamööbli soetamine (prügikastid, pingid)“, mille mahus vahetati Tallinna linnaosades välja amortiseerunud pinke ja prügikaste. Amortiseerunud linnamööbi järkjärgulise uuendamisega jätkatakse ka järgnevatel aastatel. Keskkonnaameti ja kommunaalametiga tehakse pidevalt koostööd.


Harku järve rand ning järveäärne territoorium tuleb korrastada, puhastada järve põhi ja liiv ning tuua juurde uut liiva. Linnaosa territooriumile tuleb luua avalik välikäimla ning koostöös linna ja AS-ga Tallinna Vesi paigaldada Haabersti avalikesse käidavamatesse kohtadesse (Nurmenuku keskus, Järveotsa keskus, rannapromenaad) väikesed tasuta joogivee fontäänid või kraanid.

Harku järve randa puhastatakse regulaarselt. Avalikke joogiveevõtukohti rajatakse koostöös ASiga Tallinna Vesi teede ja väljakute rekonstrueerimise käigus. Välikäimlate paigaldamine seisab kommunikatsioonide ehitamise taga ning selle küsimusega tegeldakse.


Kortermajade hoovides tuleb korrastada remonti vajavad pesukuivatuse konstruktsioonid ning eramajade piirkonnas pakkuda kevaditi tasuta

Pesukuivatuskonstruktsioonide korrastamiseks saavad korteriühistud toetust taotleda projekti „Hoovid korda“ raames. Pesukuivatuskonstruktsioonide teemat on vaja korteriühistutega arutada. Lehti ja oksi ei ole viimasel ajal tasuta ära veetud.

võimalust lehtede ja okste äraveoks.Haabersti Linnaplaneerimine Õismäe tee 130 tühjalt seisvasse

endisesse koolimajja tuleb rajada Haabersti elanikele vajalik multifunktsionaalne keskus, mis ühendaks linnaosa sotsiaalkeskuse, söökla, sauna, eakate päevahoiu, õpilaskodu, hooldusõe ning Haabersti MUPO kontori.

Õismäe tee 130 kinnisajale on seatud hoonestusõigus pallimängude maja ehitamiseks.

Haabersti Avalik kord ja turvalisus

Puhta ja turvalise linnakeskkonna tagamiseks tuleb keelata koertega jalutamine majade sisehoovides ning tõhustada järelevalvet alkoholi tarbimise üle koolide juures, bussipeatustes ja ühistranspordis, samuti koolihoonete juures suitsetavate noorte üle.

Nende eesmärkide nimel töötatakse pidevalt koostöös politsei ja munitsipaalpolitsei ametiga.

Haabersti Avalik kord ja turvalisus

Samuti tuleb tõhustada Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise kontrolli ning kontrollida ja trahvida koeraomanikke, kes häirivad lahtiselt jooksvate koertega Õismäe tiigi ääres olevaid linde.

Nende eesmärkide nimel tehakse koostööd politsei ja munitsipaalpolitsei ametiga.

Haabersti Linna juhtimine Linnaosa elanike paremaks kaasamiseks ning kohaliku identiteedi edendamiseks tuleb aktiviseerida ning tunnustada asumiseltside tööd.

Haabersti linnaosa valitsusel on hea koostöö korteriühistute ja asumiseltsidega. Toimuvad regulaarsed korteriühistute ümarlauad ja ühistegevused asumiseltsidega (Kakumäe Rahva Selts, Kakumäe Elu, Veskimetsa-Mustjõe Selts).

Kesklinn Haridus Hariduse valdkonnas tuleb kõigile soovijatele võimaldada lasteaiakoht ning tagada lasteaedade korrashoid: teha vajaminevaid remonditöid, luua uusi mänguväljakuid ja uuendada

Tallinna Kesklinna valitsus remondib koostöös Tallinna Haridusametiga ja vastavalt võimalustele linnaosa valitsemisel olevaid lasteaiaruume. Lasteaedu abistatakse avariitöödel, sh lastele ohtlike piirdeaedade parandamisel.

lasteaedade sisustust.Kesklinn Haridus Kadriorgu Koidula tn 23 tuleb rajada

uus lasteaed.Kesklinna lasteaiakohtade arvu suurendamiseks alustati Koidula tn 23 uue lasteaia ehitamist 2017. a, plaanikohaselt valmib lasteaed sügiseks.

Kesklinn Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Vaba aja tervislikuks veetmiseks tuleb parkidesse lisada treenimisatribuutikat ja korraldada teatud kellaaegadel ühisvõimlemistunde.

Vastavalt võimalustele täiendatakse parke sportimisvahenditega. Kanutiaia pargis sai 2016. a valmis ekstreemspordiväljak.


Tuleb välja arendada Järve terviserada ning ehitada seikluspark ja uus ekstreemspordiväljak.

Kesklinna valitsus toetab elanike liikumis- ja sportimisvõimaluste laiendamist. Koostöös SAga Eesti Terviserajad soetatakse Järve terviserajale rajahooldusmasin ja kavandatakse terviseraja rekonstrueerimist rulluisutajate huvides. Otsitakse lahendusi talviste ja suviste liikumisvõimaluste mitmekesistamiseks.


Rattaliikluse hõlbustamiseks nii linnaosas kui Tallinnas tervikuna tuleb kujundada läbimõeldud jalgrattateede võrgustik ning planeerida iga tee ja suurema tänava rekonstrueerimisel ka kergliiklustee rajamine.

Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia kohaselt on plaanis rajada kergliiklusteede võrgustik, et ühendada linnaosasid ning soodustada elanike liikuvust jalgsi ja jalgratastel ja seda nii linna piires kui ka linnast väljapoole. Sel eesmärgil tehakse ametiasutustega tihedat koostööd teedeehitusprojektide kavandamisel ja teostamisel, sh osaletakse Tallinna Kommunaalameti juurde moodustatud töörühmas, mis töötas välja sobivaid lahendusi.


Samuti tuleb suveperioodil suurendada valvega rattaparklate arvu.

2016. a rajati Kesklinna kolm mobiilirakenduse abil toimivat rattaparklat. Vanalinna piirkonda paigaldatud neli elektroonilise lukustussüsteemiga jalgrattaparklat võimaldavad turvaliselt parkida ja hoiustada 50 jalgratast. Kesklinnas loodud 10 laenutuspunktiga on käivitunud jalgrattarendi süsteem, 2017 areneb võrgustik teistesse linnaosadesse.


Laste ja noorukite vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks peab linn võimaldama põhikooliealistele lastele (või vähemalt üksikvanemate ja toimetulekuraskustes perede lastele)

Kesklinna valitsus korraldab toimetulekuraskustes ja puuetega laste peredele regulaarselt perepäevi ja võimaldab tasuta kasutada ujulateenuseid. Koostöös Tallinna Keskkonnaametiga rajatakse igal aastal eri asumitesse uusi mänguväljakuid. 2017 on plaanis täiendada J. Vilmsi 52c mänguväljakut kooliealistele lastele

tasuta huvitegevust, samuti tuleb rajada uusi mänguväljakuid eri vanuses lastele. Igas hoovis peab olema laste mänguväljak väikestele lastele ja igas asumis vanematele lastele.

mõeldud atraktsioonidega ja paigaldada välisvalgustus.

Kesklinn Kultuur Eelkooliealiste laste kõrval tuleb võimaldada linna eelarvest finantseeritavate muuseumide tasuta külastamist ka linna üldhariduskoolide õpilastele.

2017. a alustatakse üldhariduskoolide õpilaste tasuta muuseumiprogrammiga Tallinna linna muuseumides. Seni on muuseumide (v.a Kesklinna valitsuse hallatava Rahvarinde muuseumi) külastamine üldhariduskoolide õpilastele tasuline.

Kesklinn Kultuur Hopneri majja võiks luua Kesklinna elanikele polüfunktsionaalse kultuurikeskuse, mis pakuks mitmekülgset tegevust erinevatele sotsiaalsetele- ja vanusegruppidele.

2017. a jätkuvad Kesklinna traditsioonilised kultuurisündmused, nagu suvekontserdisari, vanalinna päevad, jaanipäev, pargietendused, aabitsapidu ja sügislaat. Kavas on jätkata kõigile linlastele suunatud Kesklinna asumite ekskursioonisarja ja üle-eestilisi ekskursioone Kesklinna eakatele. Uudsena korraldatakse maikuus koostöös asumiseltsidega Kesklinna kevadpidu.

Kesklinn Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Lisaks tuleb jätkata Kesklinna Eakate Ülikooli tegevustega.

Hopneri maja kujuneb üha enam polüfunktsionaalseks kultuurikeskuseks, kus pakutakse linlastele mitmekesiseid vabaajategevusi. Samas jätkuvad Kesklinnas seenioride ülikooli populaarsed loengud.


Linnakeskkonna ligipääsetavuse parandamiseks tuleb lahendada probleemid (nt liiga kõrged tänava äärekivid), mis on seotud erivajaduste ja puuetega inimeste juurdepääsuga ametiasutustele, koolidele, lasteaedadele, kultuuri- ja meditsiiniasutustele, hotellidele ning turismiobjektidele. Selleks tuleb välja ehitada rohkem kaldteid, rentslikatteid jms, mis aitaksid paremini liikuda nii ratastooli, tugiraami kui ka lapsevankri

Tallinna linna ligipääsetavuse tegevuskava elluviimiseks on invakomisjoni juurde moodustatud liikuvuse ja ligipääsetavuse töörühm, kes tegeleb tegevuskava arengusuundadega. Teema on fookuses ülelinnaliselt. Taristute projekteerimisel arvestatakse puuetega inimeste vajadustega, protsessi on kaasatud nende esindusorganisatsioonid.

ja -käruga.Kesklinn Sotsiaalhoolekanne

ja tervishoidSotsiaalhoolekande valdkonnas tuleb võimaldada omastehooldajate nõustamist, jõustamist ja neile abi pakkumist. Omastehooldajate paremaks rahastamiseks tuleb kaasata sotsiaalministeerium.

Omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks ning lühiajalise puhkuse ja vaba aja võimaldamiseks osutatakse alates 2015. a omastehooldajate asendusteenust koostöös MTÜga Koduhoolduskeskus Certis. Eelarvevahendid teenuse osutamiseks on olemas ka 2017. aastaks. Vähemalt kord aastas korraldatakse omastehooldajatele infopäevi, et jagada uut teavet, sh teenuste ja abivahendite kohta.


Koduhoolduse paremaks korraldamiseks tuleb parandada selle kättesaadavust ja paindlikkust ning teenus kaasajastada ja seda mitte ainult Kesklinnas, vaid ka teistes linnaosades.

Sotsiaal- ja tervishoiuamet ajakohastab koduhooldusteenust pidevalt.


Üks valdkonna probleeme on juhtumid, kus lähedastel puudub võimalus korraldada lahkunule matused – tuleb teha Vabariigi Valitsusele ettepanek riikliku matusetoetuse taastamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2015 taastati riikliku matusetoetuse maksmine füüsilisele isikule. Riikliku matusetoetuse seaduse muudatuse kohaselt on matusetoetust õigus saada matusekorraldajal, kes kannab matuse korraldamise kulud. Matusekorraldaja saab olla füüsiline isik, kui tema perekonnale määrati matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral toimetulekutoetust, ja valla- või linnavalitsus, kui surnud isik on tundmatu või omasteta. Füüsilisest isikust matusekorraldajal on õigus taotleda matusetoetust selle isiku surma korral, kes on surnud alates 2015. aasta 1. jaanuarist. Matusetoetust on plaanis suurendada 2018. aastal.


Linna sotsiaalkeskused tuleb muuta asumipõhisteks, sh jätkata investeeringute taotlemist sotsiaalkeskuse filiaali loomiseks Tondi tänavale.

Kesklinna sotsiaalkeskuse ruumide suurus on seoses funktsioonide ja suunitluse täiendamisega muutunud ebapiisavaks. Uued ruumid on kavandatud Raua tn 1 (I etapis lisandub kogupinda ca 200 m2, II etapis kuni 340 m2). Projekteerimine algas 2016. a, ehitus sõltub investeerimisvahendite olemasolust.


Tõnismäe polikliinikusse tuleb ehitada lift, mis on hädavajalik polikliiniku IV korrusel asuvat perearstikeskust

Muinsuskaitse piirangud takistavad lifti ehitust Tõnismäe polikliinikusse. Liikumispuudega inimeste vajadusi arvestades laiendatakse Magdaleena polikliinikut.

külastavatele eakatele ja väikelastega vanematele. Samuti tuleb võimaldada tasuta parkimist haiglate ning polikliinikute juures.

Kesklinn Linnamajandus Toimetulekuraskustes elanike eluasemeküsimuse lahendamiseks tuleb jätkata munitsipaal- ja sotsiaalpindade ehitusega. Sealjuures tuleb silmas pidada vajadust selliste elamispindade järele, mis on kohandatud ratastooli kasutajatele.

Toimetulekuraskustes inimeste eluasemeküsimuse lahendamiseks jätkab linn munitsipaal- ja sotsiaalpindade, sh ratastooli kasutajate vajadustega kohandatud elamispindade ehitamist.

Kesklinn Linnamajandus Linnapilti rikkuvate kolemajadega toimetulekuks tuleb esitada ettepanekuid seadusandluse muutmiseks selliselt, et oleks võimalik kolemajade likvideerimise protsessi kiirendada.

Selleks, et ärgitada omanikke linnapilti rikkuvaid koledaid maju korda tegema või lammutama, on vaja muuta seadusi.

Kesklinn Ettevõtlus ja turism Linnaosa elukeskkonna elanikusõbralikumaks muutmiseks tuleb soosida kodukohale ja naabrusele sobivate kaubandus/toitlustusettevõtete teket. Samuti peab asumiseltsidel olema võimalus ilma liigse paberimajanduseta korraldada asumis laatasid ja kirbuturge. Korrastada tuleb Keskturg ja selle ümbrus, et ka kesklinna elanikud omaksid linnaosas kaasaegset turgu.

Kaubandustegevuse elavdamiseks on Kesklinna valitsus korraldanud kevad- ja sügislaatasid ning vanalinna päevade laata. Traditsioon jätkub. Samuti toetatakse asumipõhiste laatade toimumist. Algatatud on Keskturu uus detailplaneering.

Kesklinn Ettevõtlus ja turism Turismi infrastruktuuri edasiarendamiseks tuleb sageli külastatavatesse paikadesse ning kogunemisekohtadesse (vanalinn, Mere

Turiste teenindava infrastruktuuri arendamiseks lisatakse 2017. a sagedamini külastatavatesse paikadesse (vanalinn, Mere puiestee, Falgi tee jm) istepinke.

puiestee, Falgi tee jm) lisada istepinke.Kesklinn Ettevõtlus ja turism Kesklinna turismikeskkonna

atraktiivsemaks muutmiseks tuleks lastega külastajatele planeerida Estonia puiesteele paigaldatavate pinkide ja loodava lillepeenra juurde kiiged, köispüramiidid ja muud atraktsioonid. Samuti vajab väljamõtlemist linna tunnusatraktsioon. Tähelepanu tuleb pöörata Tallinna Sadama vanasadama kui Eesti suurima turismivärava arendamisele ning korrastada Lootsi kvartali tagune ala ja ehitada see välja linna promenaadiks. Samuti tuleb korrastada Tallinna Sadama D-terminali piirkond. Turistide teel sadamast linna peab olema korrastatud ja avalik kord tagatud.

Arendustegevus Rotermanni kvartalis hõlbustab turistide pääsu sadamast kesk- ja vanalinna. Ahtri tn piirkonna arendus heakorrastab siiani mahajäetuna seisnud ala. Kaalutakse turismiatraktsioonide lisamist vanalinna ja sadama lähiümbrusesse.

Kesklinn Teed ja tänavad Väga oluliseks peavad kesklinna elanikud tänavate ja kõnniteede hooldust, eriti talveperioodil – tähelepanu tuleb pöörata nt Jakobi tänava, Pärnu maantee, Liivalaia, Väike-Ameerika, Tehnika, Loode, P. Süda, Odra, Veerenni, Õilme tänavate ja Wiedemanni tänavate tühjade kruntide äärsete kõnniteede hooldusprobleemidele.

Linnaosavalitsus teeb koostöös munitsipaalpolitseiga järelevalvet Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kinnistuomanike kohustuste täitmise üle.

Kesklinn Teed ja tänavad Tänavate hooldust peab kontrollima efektiivsemalt ning avaldama tänu tublimatele ja trahvima neid, kes teevad tööd halvasti.

Toimub pidev kontroll Kesklinna tänavate seisundi ja hooldustööde üle. Objekte vaadatakse regulaarselt üle koos lepingupartneri esindajaga. Osaletakse konkursil „Tallinna linna lumemurdja“ ning tunnustatakse ühistute ja erakinnistute eeskujulikke majahoidjaid.

Kesklinn Teed ja tänavad Rekonstrueerida tuleb Gildi ja J. Pärna tänavad, Gonsiori tänava kõnnitee, Lastekodu, Mardi, Jakobi, Juhkentali, Võistluse, Suur-Ameerika ja Invaliidi tänavad, Reimani tänava kõnnitee, Asula, Asula põik, Tuukri, Tuukri põik, Sakala, Karu, Jakobsoni, Kristiina, Tare, Veerenni, Juurdeveo, Tina ja Vesivärava tänavad.

2016. a tehti Juhkentali ja Reimani tn ning Vana-Tartu mnt taastusremont ja alustati Asula tn rekonstrueerimist. 2017. a rekonstrueeritakse Gonsiori tn kõnnitee ja Vesivärava tn, rajatakse Suve tn, ehitatakse Kännu tn 86 parkla, eksponeeritakse Liivoja sild ja tehakse Juurdeveo tn kapitaalremont. Kvartalisiseste teede ja kõnniteede korrastamise iga-aastase kava koostamisel arvestatakse linnaosa prioriteetidega. (Lastekodu, Karu ja Keldrimäe tn taastusremont lõpetatud, seda jätkatakse Keldrimäe asumis.) 2017 toimub ka Herne tn ja Kalevi staadioni parkla taastusremont.

Kesklinn Teed ja tänavad Linnakeskkonna turvalisuse ja kasutusmugavuse huvides tuleb parandada tänavavalgustuse olukorda ning kontrollida puuduliku tänavavalgustusega piirkondi.

Kesklinnas on uuendatud Falgi tee ja Toompea tn tänavavalgustust, töös on Kentmanni tn ja Estonia pst valgustus. Tänavate valgustatus paranes tuntavalt pärast säästurežiimi lõpetamist 2015. a märtsis. Pidevalt kaardistatakse puuduliku valgustusega piirkondi, suuremal määral kasutatakse LED-valgusteid.

Kesklinn Linnatransport Transiitliikluse Kesklinnast kõrvalejuhtimiseks tuleb veo- ja kaubaautosid võimalikult palju suunata linnaäärele ning kavandatava Põhjaväila rajamiseks teha koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, otsides ühiseid rahastamisvõimalusi ja kaasates projekti nii Tallinna Sadama kui piirkonnas tegutsevad erainvestorid.

Transiitliikluse vähendamiseks Kesklinnas alustatakse 2017. a Reidi tee (Põhjaväila) rajamist lõigus Russalka ristmik – Jõe tn. Et vähendada piirkonna liikluskoormust, rekonstrueeritakse Gonsiori tn, rajades sellele muutsuunaga sõiduraja; Lasnamäe poolt suunduks kesklinna ainult ühistransport. Tallinna peatänava projekti elluviimisel tekib südalinnas nüüdisaegne inimkeskne linnaruum ja transiitliiklus juhitakse kesklinnast kõrvale.

Kesklinn Linnatransport Vanalinna kui unikaalse kultuuripärandi ja turismiobjekti kaitseks tuleb alustada vanalinna elanike ja ettevõtjatega diskussiooni võimalike autovabade piirkondade väljaselgitamiseks.

Vanalinna kui unikaalse kultuuripärandi ja turismiobjekti kaitseks arutatakse elanike ja ettevõtjatega võimalikke meetmeid, sh autovabasid piirkondi.

Kesklinn Linnatransport Trammiliinide arendamisel tuleb tegutseda jätkuvalt kahel suunal - trammitee kesklinnast Lasnamäele ja

Rekonstrueeritakse trammiteed ja kasutusele on võetud uued keskkonnasäästlikud trammiveeremid.

kesklinnast Mustamäele.Kesklinn Linnatransport Ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks

tuleb tihendada ühistranspordi sõitude arvu tipptunnil ja trammiliiklust Kadrioru asumi piirkonnas, mis eriti tudengite sõnul on liiga hõre, samuti taastada elanike soovil endine Maneeži trammipeatus.

Ühistranspordi sõidugraafikuid korrigeeritakse jooksvalt olenevalt nõudlusest.

Kesklinn Linnatransport Liiklusvoogude paremaks juhtimiseks tuleb väljaspool tipptunde lubada ühissõidukiradadele ka sõiduautod.

Transpordikorralduse seisukohalt ei ole selline tegevus mõistlik.

Kesklinn Linnatransport Parkimise paremaks korralduseks tuleb koostöös eraparklate omanikega vaadata üle linnaelanike õigustatud soovid ja tähelepanekud (palju on kruusaparklaid, mis tuulega tekitavad tolmu; eraparklates pole parkimiskohti invaliididele ja Kesklinna parkimiskaardiga ei saa neis tasuta parkida; Europargi jms parklates on vähe prügikaste) ning eraparklatele kehtivad eeskirjad ja nõuded muuta rangemaks.

Transpordiameti juhtimisel ning koostöös elanike ja eraparklate haldajatega jätkatakse nii parkimiskorralduse kui ka parklate seisundi parandamist.

Kesklinn Linnatransport Liikluse rahustamiseks tuleb Kadrioru ja Uue Maailma asumis kehtestada piirkiiruseks 30 km/h.

Praeguseks on piirangud kehtestatud osaliselt. 2017. aasta jooksul on plaanis kehtestada piirangud kogu alale.

Kesklinn Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Tallinnale kui traditsioonilisele merelinnale on oluline avada kesklinn merele. Selleks tuleb mereäär korrastada ning muuta kõikide kesklinna kergliiklusteede pääs mere äärde emotsionaalselt ja esteetiliselt

Et avada kesklinn paremini merele, on kavandatud koos Reidi teega rajada rannapromenaadi pikendus lisafunktsioonide ja -haljastusega. Peatänava teise etapi „Meri peatänava äärde“ raames ühendatakse peatänav Admiraliteedi basseiniga. Russalka ranna avamine supelrannana saab võimalikuks pärast Reidi tee leviala selgumist. Lahendamist ootab Ülemistelt merre suunduva

nauditavaks, asetada mere äärde istepinke, lemmikloomadele prügikaste ning kaaluda võimalusi, kuidas muuta Russalka rannaala merevesi supluskõlbulikuks, et rajada Pirita promenaadi algusse avalik rand. Samuti luua Russalka piirkonda uusi spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi. Kesklinna linnaossa tuleb juurde rajada lemmikloomade jalutuskohti (Juurdeveo, Koidu, Kristiina, Luha, Komeedi tänavatel ja Kadrioru pargi kanalipoolses osas).

sademevee juhtimine kaldast eemale ja põhjalikult vajab uurimist sadamaakvatooriumi mõju suplusvee kvaliteedile. 2017. a algul valmib projekt koerte jalutusväljaku ehituseks Lillekülas nii Kesklinna Uue-Maailma ja Kitseküla asumi kui ka Kristiine linnaosa Lilleküla asumi teenindamiseks; väljaku rajamiseks on esitatud investeeringutaotlus 100 000 eurole.


Linnaosa elukeskkonna rohelisemaks ja elanikusõbralikumaks muutmiseks tuleb Kesklinna tuua rohkem haljastust (nt Asula, Gonsiori, Veerenni, Liivalaia ja Kauba tänavate piirkonda) ning eraldada olemasolevad haljasalad sõiduteedest, lisades trasside äärde purskkaeve, lilli, ampleid ja hekke. Iga maha võetud puu tuleb alati asendada uuega ning korraldada kevaditi puude istutamise aktsioone. Tuleb kaaluda uute purskkaevude rajamist Tammsaare parki, Vabaduse väljakule, Rahvusraamatukogu ette, Väike-Ameerika ja Luha tn nurgale. Parkidesse panna statsionaarseid male- ja kabelaudu. Snelli tiik tuleb puhastada ja veelindudele paigaldada ujuvsaar.

Kesklinna haljastuse rikastamiseks paigaldatakse tänavavaase hooajataimedega, haljasaladele istutatakse igal aastal hulgaliselt sibullilli, et linnaruum oleks rõõmsam ja värviküllasem. Toompargi ala detailplaneeringu kehtestamisel ootab ees Snelli tiigi korrastamine.

Kesklinn Keskkonnakaitse, Rohe- ja puhkealade kasutusmugavuse Tänavate rekonstrueerimise käigus paigaldatakse vanalinnas pinke

heakord ja haljastus

tõstmiseks tuleb paigaldada pinke juurde hoovidesse, Kadrioru parki (lossi taha lilleaeda), Tatari, Veerenni, Püssirohu ja Juhkentali tänavale, Estonia ja Mere puiesteele, Tuvi ja Kollasele tänavale, Tiigiveski parki, Tammsaare parki, Vanalinna jm. Olemasolevatele metallpinkidele tuleb paigaldada puitkatted ja edaspidi eelistada metallist pinkidele puidust pinke.

(Harju, Viru tn). 2014–2016 vahetati Kadrioru pargis pinke Poska platsil, Koidula tn ääres, roosiaias, Apollo platsil ja laste mänguväljakul. Uued pingid paigaldati Asula tn pikendusele Lilleküla staadioni juurde suunduval lõigul. Tammsaare pargi rekonstrueerimine käivitub 2017. a I kvartalis ja selle käigus vahetatakse välja linnamööbel. 2017. a on plaanis uuendada linnamööbel ka Falgi pargis.


Puhtama elukeskkonna saavutamiseks tuleb projekti „Hoovid korda“ kaudu soodustada ühistutele lukustatavate prügimajade ehitamist, lisada prügimajadesse riiulid asjadele, mida ise enam ei vaja, kuid mida võiks kellelgi vaja minna.


Kõikidesse Kesklinna asumitesse tuleb lisada elanikele ja linna külastajatele olulise info edastamiseks teadetahvlid ning pidada nõu asumiseltsidega infotulpade kujunduse ja vajaliku info üle (nt kesklinna kaart, asumite ja majade ajalugu, planeeringud, linnatranspordi skeem jne).

Elanikele ja linna külastajatele olulise info edastamiseks on Keldrimäe ja Kassisaba asumisse paigaldatud mõlemasse kaks infostendi. Teiste asumiseltsidega tehakse sobivate kohtade leidmiseks koostööd.

Kesklinn Linnaplaneerimine Linna täisehitamise vältimiseks ning Kesklinna säilitamiseks hinnatud elukeskkonnana tuleb linnaosa valitsusel arvestada elanike ettepanekutega planeeringute menetlemise protsessis. Linna areng ei tohi toimuda kesklinnlaste arvelt.

Et arvestada enam elanike ettepanekutega planeeringute menetlemisel, tihendatakse koostööd kohalike kogukondade ja asumiseltsidega. Avalike arutelude tulemusel on leitud kõiki osalisi rahuldavaid lahendusi, nt Tallink ASi ja Vanasadama tegevusega seotud olmemüra puhul.

Kesklinn Avalik kord ja turvalisus

Inimväärse elukeskkonna ja kodurahu tagamiseks tuleb Kesklinnas tähelepanu pöörata nii müraprobleemidele (öine

Inimväärse elukeskkonna ja kodurahu tagamiseks pööratakse Kesklinnas suurt tähelepanu nii müra vähendamisele, kaupluste tehnoseadmete korrashoiule kui ka vibratsiooniprobleemidele

lärm tänavatel, liiklus- ja tänavamüra, lennukite ülesõidud, mootorratastel kihutamine (Tatari tn, Narva mnt), kaupluste tehnoseadmete korrashoiule (Koidu tn)) kui ka vibratsiooniprobleemidele (kaubarongide vibratsioon, kaubaautode vibratsioon eluasemetele (Tuukri, Juhkentali tn) jne).

(kaubarongide ja -autode liikumisega kaasnev vibratsioon). Ka teiste müraallikate valdajatega tehakse häirivate olukordade lahendamiseks koostööd.

Kesklinn Avalik kord ja turvalisus

MUPO-l ning politseil tuleb tõhustada kontrolli avalikes kohtades suitsetamise üle ning koostöös linnaosa valitsusega korraldada temaatilisi kampaaniaid. Avaliku korra tagamiseks peab politsei suurendama politseipatrullide arvu tänavatel. MUPO tegevust tuleb kesklinna eripära arvestades senisest enam suunata heakorra ja avaliku korra tagamisele, kaaluda linnaosavalitsuse rolli suurendamist otseste tööülesannete andmisel MUPO ametnikele. Jätkata tuleb ka naabrivalve propageerimisega.

Kesklinna eripära arvestades püütakse senisest enam suunata munitsipaalpolitsei tegevust heakorra ja avaliku korra tagamisele. Taotletakse linnaosavalitsuse rolli suurendamist otseste tööülesannete andmisel munitsipaalpolitsei ametnikele. Jätkatakse naabrivalve propageerimist.

Kesklinn Linna juhtimine Liigse bürokraatia vältimiseks tuleb läbi vaadata projektide "Fassaadid korda" ja „Hoovid korda“ taotlemise vormid ja taotluskorrad.

Projekti „Hoovid korda“ taotlemise korda on muudetud ning parema rakendamise huvides on lihtsustatud dokumentide menetlust. 2017. aastal viiakse toetuse taotlemine mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonda.

Kesklinn Linna juhtimine Jätkata Eakate Ülikooli ja Kesklinna sotsiaalkeskuse tegevustega ning tasuta ajalehtede Pealinn ja Kesklinna Sõnumid väljaandmisega.

Hopneri majas jätkatakse seenioride ülikooli loengutega ja Kesklinna sotsiaalkeskuse tegevustega. Igakuist ilmumist jätkab linnaosa leht Kesklinna Sõnumid.

Kristiine Haridus Alushariduse osas on oluline luua Lasteaiakohtade arv Kristiines on piisav, selleks on loodud juurde

juurde uusi lasteaiakohti ja toetada alternatiivseid võimalusi lastehoiu tagamiseks. Samuti tuleb teha aktiivset ettevalmistustööd Tuisu 20 uue lasteaia rajamiseks. Huvihariduses tuleb toetada laste ja noorte huviharidust tihedamas koostöös Kullo huvikeskuse ja koolide juures tegutsevate MTÜ-dega.

22 kohta Kristiine lasteaias ja 22 kohta Linnupesa lasteaias. Tänu nendele ja teistele meetmetele ei ole Tuisu 20 lasteaeda praegu vaja ehitada. Kehtiva plaani järgi tuleb Tuisu kanti paari aasta jooksul mitu uut elamut, mistõttu võib uue lasteaia ehitamine uuesti päevakorda tulla. Tõhustatud on koostööd Tallinna Huvikeskusega „Kullo“ (edaspidi Kullo).

Kristiine Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Kristiines tuleb laiendada eri vanuses inimeste sportimisvõimalusi, muutes traditsiooniliseks välitreeningute sarja. Et sportimisvõimalused oleksid lastele ja noortele kättesaadavamad, tuleb Tere tennisekeskuses kehtestada spordiklubidele ja koolidele soodustingimused. Parkidesse on vaja paigaldada statsionaarsed lauatenniselauad ja täiendavaid välitrenažööre.

Löwenruh’ parki paigaldati sellel kevadel erivajadustega lastele mänguväljak. Cederhilmi parki rajati koerte jalutusväljak, veel ühe võiks rajada Tedre tn ja Sõpruse pst nurgale. Krameri park on korda tehtud, plaan on istutada sinna 2017. aastal õunapuid, siis tekkib inimestel võimalus kasutada ilusat puhkeala (taskuparki). Sama plaan on Varese tn kaasikuga, mis puhastati talgute raames 2016. aasta maikuus. Löwenruh’ pargi tiik vajab puhastamist, parandada tuleb tiigi veevahetust. 2017. aasta eelarvest eraldatud vahenditega õnnestub see korda teha ning lahendada ka teisi probleeme ja kitsaskohti pargis, ehitada tiigile sild, saarele paviljon lehtlaga jne. Praeguse plaani järgi eraldab linn vahendeid Street Workouti välitrenniplatsi ehitamiseks Kristiines 2017. aastal.

Kristiine Kultuur Linnaosa seltsi- ja kultuurielu hoogustamiseks tuleb organiseerida Löwenruh´ pargis erinevaid kultuuriüritusi. Rohkem tuleb korraldada suvekontserte ja spordiüritusi peredele. Traditsiooniliseks on vaja muuta 2013. aastal alustatud suveürituste sari Löwenruh´ pargis, korraldades ka edaspidi lastehommikuid, suvekontserte ning tervisevõimlemise treeninguid. Edasi tuleb arendada linnaosa

2016. aastal tähistati Kristiine linnaosas esimest korda jaanipäeva. Järgmisel aastal on plaanis korraldada see juba traditsioonilise üritusena. Plaanis on ka teine Kristiine linnaosa maleturniir (Kristiine Open) ning teine Toidufestival, mis toimusid Kristiines esimest korda vastavalt 2016. aasta aprillis ja augustis. Üritusi ei kajastata mitte ainult Kristiine ajalehes, vaid ka Facebookis, mis aina kogub populaarsust (lugejate arv on aastaga (suvi 2015 – suvi 2016) kahekordistunud ja jätkab kasvu). Samuti käib ettevalmistustöö Kristiine kultuurikeskuse ehitamiseks (Kullo juurdeehitus saali näol), kus on eraldatud raha projekti koostamisele ning 2017. aastal võib ehitustöödega alustada. Viimase pooleteise aasta jooksul on linnaosa viide sisehoovi

kultuurikeskuse ja raamatukogu rajamise ideed. Täiendada olemasolevaid sündmusteportaale informatsiooniga Kristiine linnaosas toimuvate oluliste kultuuri- ja spordisündmuste kohta ning kajastada sündmusi regulaarselt ilmuvas Kristiine Lehes. Teha ettevalmistustööd langenud Eesti ohvitseride memoriaali rajamiseks Tondi 53 ja 55 hoonete vahelisele pärnaalleele. Jätkata tuleb traditsiooniliste laatade ning Kuninganna Kristina päevadega.

paigaldatud välitrenažöörid. Tallinna linna eelarve projektis on 2017. aastal arvestatud vahendid Tondi tn 55 kinnistule Sõjakooli memoriaali rajamiseks. Kõik traditsioonilised üritused Kristiine linnaosas (vastlatrall, Veneetsia karneval, kevadlaat, sügislaat, suvekontsertide sari vabaõhulaval, kuninganna Kristina päev, jõulukontsert jne) toimuvad edasi.

Kristiine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Hoolekande valdkonnas on Kristiine linnaosas oluline piirkondliku võimekuse arendamine, s.t sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine ja aktiivseks eluks uute võimaluste loomine.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas on selle aasta märksõna „toiduabi“. Iga nädal jagatakse lastega peredele koostöös Toidupangaga toiduabi. Lisaks sellele tuleb toiduabi ka Tallinna linnalt ning riiklikul tasemel Euroopa Liidust. See valdkond on viimase aastaga märgatavalt elavnenud ning toonud linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale tublisti tööd juurde.


Sotsiaalmaja päevakeskuses tuleb korraldada päevategevust neile eakatele, kelle toimetulekuvõime on vähenenud ja kes vajavad spetsiifilist juhendamist. Seeläbi aidatakse tööl käivatel pereliikmetel paremini toime tulla. Päevakeskuse teenust on vaja laiendada ka puuetega inimestele.

Sotsiaalmajas algas käesoleval aastal programm „Kohtumine persooniga“: avalikkusele tuntud inimesed käisid sotsiaalmajas linnaosa inimestega kohtumas. Kristiine sotsiaalmajast on nüüdseks saanud Kristiine Tegevuskeskus, mis pakub igasuguseid tegevusi nii noorematele (Kristiine noortekeskus ja päevakeskus) kui ka vanematele inimestele. Samuti algas käesoleval aastal programm „Tervisepäev“, mis toimub kord kuus ja kus peetakse ettekandeid terviseteemadel. 2017. aasta sügisel on plaanis korraldada Kristiines suurem tervisepäev nii linnaosa elanikele kui ka külalistele teistest linnaosadest. Lisaks korraldatakse koolivaheaegadel lastele linnalaagreid. 2016. aastast hakkas Kristiine linnaosa valitsus osutama oma elanikele tasuta õigusabi eesti ja vene keeles. Jurist võtab inimesi vastu kaks korda nädalas

(kokku 5 tundi) eelregistreerimise alusel. Mitmendat aastat jätkuvad kepikõnnitrennid Löwenruh’ pargis. 2016. aasta sügisel algasid tai chi trennid eakamatele inimestele Kristiines.


Omaste hooldajaid tuleb toetada, võimaldades neile puhkust ja aidates tasuda ajutiselt hooldusasutuses viibiva inimese hoolduskulud. Eakaid saab vabatahtlikena kaasata teiste abistamisse, nagu näiteks ühised aiakoristustööd, suhtlemine (suhtlustelefon), jalutuskäigud jms.

2016. aastast hakkas Kristiine linnaosa valitsus oma eakamatele elanikele pakkuma tasuta saunakülastusvõimalust (kuna Kristiines ühissaun puudub, teeb linnaosavalitsus koostööd Kesklinnas asuva Raua saunaga). Samuti saavad tasuta sauna vähekindlustatud Kristiine elanikud (sh kodutud).


Et info jõuaks paremini vanemaealistele, tuleb linnaosa asumitesse luua täiendavaid info jagamise võimalusi (nt infostendid, teabetoad, infotelefon). Lihtsustada elektroonilise info kättesaadavust linna kodulehelt ja tagada selle ajakohasus.

Linnaosa veebileht avaldab pidevalt kõiki linnaosa uudiseid, lisaks kajastub kogu vajalik info linnaosa Facebooki seinal. 2016. aasta sügisel on plaanis uuendada linnaosa venekeelne veebileht ja avada venekeelne Facebooki sein.


Toetada tuleb puudega lapse vanemaid, pakkudes neile vähemalt kord aastas täiendavalt ajutist puhkust või muud abi. Kompenseerida osaliselt laste huvitegevuse kulutusi ning jagada informatsiooni huvitegevuse võimalustest (sh tasuta huviringid). Praegu sotsiaalmaja keldrikorrusel tegutsevale lastepäevakeskusele tuleb leida lastele sobilikud ruumid. Pakkuda noortele lapsevanematele toetavaid teenuseid vanemlike oskuste arendamiseks, võimalusi kooskäimiseks, kogemuste ja info

Sõpruse pst 5 maja läheb lähiajal renoveerimisele, mille järel saavad nii päevakeskuse lapsed kui ka sotsiaalmaja elanikud ja külastajad uued remonditud ruumid.

vahetamiseks. Teavitada jätkuvalt kodutuid abi saamise võimalustest.

Kristiine Linnamajandus Laste mänguväljakute turvalisuse ja atraktiivsuse tagamiseks tuleb täiendada olemasolevaid laste mänguväljakuid uute elementidega. Linnaosa puhtuse ja heakorra hoidmiseks tuleb rajada uus t koerte jalutusväljak.

Vindi tn 18b krundile rajatakse mänguväljak. Kuivõrd tegemist on uue mänguväljakuga, siis on vaja koostada projekt. Mänguväljak on kavas rajada aastal 2017. Löwenruh’ parki paigaldati sellel kevadel erivajadustega lastele mõeldud mänguväljak. Cederhilmi parki rajati koerte jalutusväljak,

Kristiine Teed ja tänavad Linnaosa teede hea seisukorra tagamiseks tuleb jätkata tänavate ülekatete parandamist ja üldmagistraalide ning kvartalisiseste teede remonti. Põhitähelepanu tuleb pöörata Marja ja Seebi kvartalisiseste teede olukorra parandamisele.

2017. aasta teede investeeringute esialgsesse kavasse on võetud Tondi tn (Kotka tn – Linnu tee) kapitaalremont, Lagle pst kapitaalremont, Kuldnoka tn ja Räägu tn rekonstrueerimine. Lisaks rajati Keemia ja Mehaanika ristmikule 2016. aastal tõstetud ristmik. 2015. aastal remonditi Kibuvitsa, Kannikese ja Kullerkupu tänav ning tehti korda selle piirkonna sademeveekanalisatsioon. 2016. aasta sügisel saab korda Kasvu tn ja Mooni tee algus, seega saab Paldiski mnt, Tulika tn ja Endla tn vaheline nn suur kolmnurk lõplikult korda. 2017. aastal võiks remonditud saada Tulika tn osa Paldiski mnt – Endla tn. 2017. aastal on planeeritud Kuldnoka ja Räägu tänava ja Lagle puiestee remont ja sademeveekanalisatsiooni renoveerimine. Plaanis on samasugune lahendus Tuisu tänavaga, kus suurema vihma ajal on olukord eriti kõnniteedel väga halb. Kuldnoka tänav on kavas täielikult rekonstrueerida 2017. a, projekt valmis 2016. aastal. 2017. aastal on plaanis korda teha Kullo huvikeskuse ja Löwenruh’ pargi vaheline teelõik. 2017. aastal algab Löwenruh’ pargi uuendamine. Plaanis on lahendada sademevee äravoolu probleem Kullo ja pargi vahel, ehitada sild kahe pargi põhiosa vahele, puhastada tiik jne. Keemia ja Mehaanika tänava ristmikule on plaanis rajada tõstetud ristmik, kuna liiklusohutus ei ole seal tagatud.

Kristiine Teed ja tänavad Liikumisvõimaluste ja ligipääsetavuse parandamiseks tuleb rajada

Tallinna Kommunaalameti juhataja 9. oktoobri 2015 käskkirjas nr 1.1-15/125 „Teehoiutööde ning haljasalade rajamise ja remondi

ratastoolide, jalgrataste ja lapsevankritega liiklejatele paremaid üleminekukohti (kõrged äärekivid tuleb asendada madalamatega). Arendada tuleb ideed kergliiklustee rajamisest Stroomi rannani, kust omakorda saab Kakumäe kergliiklusteele.

täiendavad nõuded“ on täpsustatud Tallinna linnas kehtivaid nõudeid allalastud äärekivide kõrgustele, millega tagatakse paremad liikumisvõimalused. Nõudeid rakendatakse Tallinna linna ja ka arendajate tellimusel elluviidavate projektide puhul. Kristiine linnaosa ja Stroomi ranna ühenduseks on Merimetsa tee. Kergliiklustee võimalikuks lisaühenduseks saab olla Marja – Humala – Lahepea tn. 2016. aastal valmis kergliiklustee Akadeemia tee ja Ehitajate tee vahelisel lõigul, millele järgneb Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee valmisehitamine.

Kristiine Linnatransport Tasuta ühistranspordi paremaks korraldamiseks Kristiines on vaja üle vaadata inimeste liiklusvood ühistranspordis ning vajadusel muuta ühistranspordi graafikuid. Koostöös Tallinna Transpordiametiga tuleb mõelda võimalusele luua bussiliin, mis läbiks Kristiine linnaosa ja ühendaks Kotka tänava Mustamäe teega.

Praegu pole Kristiine linnaosa valitsus saanud ühtegi kaebust ühistranspordi sobimatu korraldamise kohta. Plaanis on nihutada paarkümmend meetrit Mustamäe teel Kesklinna suunal EKS-kaubamaja juures paiknevat trolli- ja bussipeatust, et muuta liiklemine jalakäijatele mugavamaks ja ohutumaks. Transpordiamet ja kommunaalamet on lubanud seda teha 2017. aasta esimesel poolel. Koostöös Tallinna Transpordiametiga tuleb mõelda võimalusele luua bussiliin, mis läbiks Kristiine linnaosa ja ühendaks Kotka tänava Mustamäe teega, kuna see on olnud Kristiine halduskogu soov ja soovitus ning on kooskõlas 2016. aastal vastu võetud Kristiine üldplaneeringuga.

Kristiine Linnatransport Sõidukite parkimine elamupiirkondades vajab parandamist –erilist rõhku tuleb panna parkimiskohtade arvu suurendamisele kvartalite sees. Uuendada tuleb probleemsete piirkondade tänavavalgustus ja piirata sõidukiirust kitsastel kõrvaltänavatel ja õuealadel.

Välisvalgustust uuendatakse piirkonna tänavatel ühtselt koos tänavate rekonstrueerimisega. Kristiine linnaosa valitsus hakkas tegelema autoromudega – tänu linnaosavalitsuse tõhusale tööle eemaldati aasta jooksul mitu vana sõidukit, tänu millele vabanesid ka parkimiskohad. Kuldnoka 5 ja 7 maja vahele ehitati uus parkimisplats 25 autole.

Kristiine Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Linnaosa elanike keskkonnateadlikkuse parandamiseks tuleb teavitada elanikke jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest.

Kristiine linnaosa valitsus teavitab regulaarselt korteriühistuid ja majaomanikke jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest Kristiine Lehes ja korteriühistutele mõeldud infopäevadel, mis toimuvad

Uute elamute ehitamisel ja maapinna tõstmisel tuleb jälgida, et sademeveed ei uputaks naaberkinnistuid.

linnaosavalitsuse ruumides kord kuus. Kristiine korteriühistud osalevad aktiivselt ülelinnalises programmis „Hoovid korda“, kus muu seas ehitatakse prügimaju või süvamahuteid prügi liigiti kogumiseks.

Kristiine Avalik kord ja turvalisus

Linnaosa turvalisuse hoidmisel tuleb tõhustada korravalvet Kristiine kaubanduskeskuse ümbruses. Suurem rõhk tuleb panna narkomaania kuritegevuse ennetamisele ja ohjamisele. Linnaruumi ja elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks tuleb tagada videovalve ning teha koostööd munitsipaalpolitseiga. Samuti tuleb kontrollida, et peetaks kinni loomapidamiseeskirjadest.

On tõhustatud koostööd politsei ja munitsipaalpolitseiga, kes on mõlemad teadlikud linnaosa probleemsematest kohtadest. Politsei 2016. aasta andmed näitavad, et kuritegude arv Kristiine linnaosas on tuntavalt vähenenud. Selles mängib oma rolli linnaosavalitsuse programm „Turvaline kodu Kristiines“, mis on suunatud korteriühistutele ja aitab parandada nende turvalisust. Politsei arvates on kõige ohtlikum tegur linnaosas Kristiine ristmik ja selle liiklus. Liikluse rahustamiseks on ristmikule paigaldatud kaks kiiruskaamerat, mis hakkavad tööle 2017. aasta esimesel poolel.

Kristiine Avalik kord ja turvalisus Eelmisel aastal algas koostöö politsei ja sotsiaalhoolekande osakonna vahel, mis seisneb politseipoolses info jagamises seoses perevägivallaga. See on uudne lähenemine ning aitab perevägivallale senisest enam tähelepanu pöörata.

Kristiine Linna juhtimine Toetuste kasutamise parandamiseks ja saamise lihtsustamiseks tuleb teavitada korteriühistuid linnavalitsuse rahastatavate projektide „Hoovid korda“ ja „Roheline õu“ sisust ning toetuste saamise võimalustest. Parema kommunikatsiooni tagamiseks linnaosa elanike ja ametiasutuste vahel tuleb kaasata kogukonda linnaosa probleemide lahendamisse ja korraldada kogukonna infopäevi, ümarlaudu ja konverentse, samuti saata

Iga kuu toimub Kristiine korteriühistutele mõeldud infopäev, kust need saavad kogu vajaliku info. Lisaks projektidele „Hoovid korda“ ja „Roheline õu“ algatas linnaosavalitsus 2016. aastal programmi „Turvaline kodu Kristiines“, mille raames aidatakse korteriühistuid turvalisuse suurendamisel.

elanikele regulaarselt teavituskirju, mis on seotud nt teede remondi või heakorratöödega. Jätkuvalt tuleb korraldada korteriühistute infopäevi ja kajastada linnaosavalitsuse tegevust Kristiine Lehes ning linnaosa veebilehel.

Lasnamäe Haridus, sport ja kultuur

Lasteaiakoha tagamiseks kõigile soovijatele tuleb ehitada linnaosasse uusi lasteaedu. Lisaks 2013. aasta sügisel valmivale Kihnu tänava uuele lasteaiale on vajalik ka Võru tn 11 asuva hoone renoveerimine ja ümberehitamine lasteaiaks.

Tallinna Kihnu lasteaed avati 2013. aasta sügisel ja töötab edukalt. Võru tn 11 hoonet ei ole Tallinna Haridusamet renoveerinud ega lasteaiaks ümber ehitanud, sest selles piirkonnas puudub vajadus uute lasteaiakohtade järele.


Paremate eesti keele õppe võimaluste loomiseks tuleb vene õppekeelega koolidesse võtta tööle suurte kogemustega eesti keele õpetajaid.

Kõigis Lasnamäe vene õppekeelega koolides on eesti keele õpetajate kohad täidetud. Eesti keele õpetajana töötavad nii kogemustega õpetajad kui ka noored spetsialistid. Noortele õpetajatele on määratud mentorid.


Lasnamäe parkides tuleb linnaosa elanike vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks korraldada suvel rohkem vabaõhuüritusi ja Pae parki rajada selle otstarbeks ka vabaõhulava. Sarnased lavad on olemas Mustamäel ja Nõmmel.

Lasnamäe parkides korraldatakse pidevalt üritusi – kontserte, laste- ja pereüritusi. Pae parki on kavas rajada vabaõhulava. Lasnamäe linnaosa valitsus on teinud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepaneku algatada detailplaneering Pae pargi vabaõhulava projekteerimiseks ja ehituseks.


Tuleb leida võimalus Lindakivi kultuurikeskuses tasuta klassikalise muusika kontsertide andmiseks. Kontsertide korraldamisel tuleks teha koostööd Lasnamäe muusikakooliga.

Kultuurikeskus Lindakivi koos Lasnamäe Muusikakooliga korraldab tasuta klassikalise muusika kontserte.

Lasnamäe Linnamajandus, transport, teed ja

Jätkata tuleb Lasnamäe teedevõrgu korrastamist ja teha taastusremont

Majaka tn rekonstrueerimistööd lõpetati 29. juulil 2016. Lisaks tehti 2016. a Lummu ja Loitsu tn taastusremont ning 2017. kevadel

tänavad Punasel tänaval (Kalevipoja tn – Kuuli tn).

ehitatakse kaks ühissõidukipeatust Võidujooksu tn Maxima XX juurde.

Lasnamäe Linnamajandus, transport, teed ja tänavad Elanike turvalisust ja liikumistingimusi Lasnamäel on parandanud valgustatud kergliiklustee rajamine Tondiraba jäähalli ja Katleri asumi vahelisele tühermaale 2014. a. 2017. a kevadel jätkatakse 2,4 km pikkuse kergliiklustee rajamisega Tondiraba parki.

Lasnamäe Linnamajandus, transport, teed ja tänavad

Amortiseerunud asfaltkate tuleb asendada uuega ja paigaldada uued liikluskorraldusvahendid.

Lasnamäe kvartalisiseste teede taastusremondi mahus uuendati 2016. aastal Loitsu tn ja Lummu tn sõidu- ja kõnniteekatteid. 2017. aasta teede investeeringute esialgsesse kavasse on lisatud Suur-Sõjamäe tn (Kesk-Sõjamäe tn – Smuuli tee), Pae asumi jalakäijate promenaad, Pae tn 7, 9, 11, 13 ja 15 esise tee rekonstrueerimine ning Liikuri tn (Smuuli tee – Kurepõllu tn) ja Laagna asumi kvartalisiseste teede taastusremont. 2018. aastal alustatakse Võidujooksu tn (Laagna tee – Valge tn) rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamist. Linnaeelarve menetlemise käigus teeb Lasnamäe linnaosa valitsus iga aasta ettepanekud teeremondiobjektide kohta Tallinna Kommunaalametile, kes vastavalt Tallinna Linnavolikogu eraldatud rahalistele vahenditele koostab teede investeeringute plaani. 2017. aastal on Lasnamäe LOV prioriteetsed teeobjektid P. Pinna tn ja Pikri tn taastusremont, lisaks Pae 7–15 kvartalisisese tee rekonstrueerimine koos sademeveekanalisatsiooni rajamisega.


Linnaosa rohealade korrastamiseks ja elanike jalutamisvõimaluste parandamiseks on plaanis rajada Lasnamäele Moskva park. Selleks tuleb Tondiloo haljasala kujundada ümber pargiks, kus keskne element oleks kergliiklustee. Kaaluda tuleb ka Moskva metrooliini sümboliseeriva kergliiklustee ideekavandit.

2016. aastal valmis Tondiloo haljasala korrastamise viimane etapp. 2017. aastal alustatakse Priisle pargi rekonstrueerimise projekti koostamise ja pargi korrastamise I etapi töödega. Lähiaastatel ehitab arendaja valmis Tondiloo pargi Ussimäe tee poolse osa koos pargialaga külgneva kergliiklustee lõiguga.

Lasnamäe Linnamajandus, Sportimis- ja liikumisvõimaluste Pirita ürgoru maastikukaitsealale terviseraja projekteerimine on

transport, teed ja tänavad

täiendamiseks tuleb Pirita ürgoru maastikukaitsealale rajada tervisrajad ja sinna juurde ka pargipingid ning valgustus

kavandatud 2017. a ja ehitus 2018. a.

Lasnamäe Linnamajandus, transport, teed ja tänavad 2015. a rajatakse Priisle tee (Narva mnt – Läänemere tee) valgustatud kergliiklustee.


Linnaossa tuleb rajada saun, millega tagatakse lasnamäelastele kvaliteetne ja kaasaegne saunateenus kodulinnaosas.

Lasnamäe ökosaun valmis tähtajaks ning avati 23. veebruaril 2015. Elanikud kasutavad seda aktiivselt ja see on saanud positiivset vastukaja.

Lasnamäe Avalik kord, turvalisus, turism, ettevõtlus ja linnajuhtimine

Linnaosa turvalisuse hoidmiseks tuleb baaride, restoranide ja alkoholimüügipunktide lahtiolekuaegu piirata. Probleem on tõsine, sest häirib eriti neid, kes elavad mainitud kohtade läheduses. Lasnamäe linnaosa valitsus peab kutsuma kokku komisjoni teema arutamiseks. Lahenduste jaoks on vajalik ka tihedam koostöö politseiga.

Linnaosa turvalisuse hoidmiseks tuleks baaride, restoranide ja alkoholimüügikohtade lahtiolekuaegu piirata, kuid seda ei võimalda riigi õigusaktid. Seda tõestab ka kohtupraktika, kus omavalitsusepoolne lahtiolekuaegade piiramine on tunnistatud ebaseaduslikuks. 1. juulil jõustus Tallinna linnavolikogu määrus, millega piiratakse alkohoolsete jookide jaemüüki. Linnaosa esindajad on juhtinud eri foorumitel tähelepanu seadusemuudatuse vajalikkusele. Lasnamäe linnaosa valitsus teeb tihedat koostööd politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga. Elanike hulgas on populaarsed korteriühistute infopäevad, kuhu on kaasatud nii politsei kui ka munitsipaalpolitsei ametnikud. Infopäevadel on elanikel võimalik politseinikega vahetult suhelda ning neile küsimusi esitada ja nõuandeid saada. Lisaks on Lasnamäe linnaosa valitsus korraldanud politsei ja munitsipaalpolitsei ametnikega ühiseid reide autoromude asukohtade väljaselgitamiseks ja nende teisaldamiseks. Lasnamäe linnaosa valitsus on sõlminud politseiga koostöölepingu abipolitseinike toetamiseks ja korraldab abipolitseinikele tänuüritusi.


Elanike turvalisuse tagamiseks tuleb parendada tänavavalgustust järgmistes kohtades: K. Kärberi 48 tagusel alal (parkla ja kõnnitee), Mahtra 44 ja Mahtra 48 vahelisel hoovialal, Pae 31

Elanike turvalisuse parandamiseks on aastatel 2016–2018 kavas parandada sisehoovide valgustust K. Kärberi 48 tagusel alal (parkla ja kõnnitee), Mahtra 44 ja 48 vahelisel hoovialal, Pae 31 ja 33 sisehoovis, Võidujooksu tänava (Liikuri 10 ja Võidujooksu 7) piirkonnas, Härma ja Lindakivi sildade vahelisel jalakäijate teel.

ja Pae 33 sisehoovis, Võidujooksu tänava (Liikuri 10 ja Võidujooksu 7) piirkonnas.


Elanike arvu kasvuga tuleb tõsta ka vabaaja veetmise võimaluste kvaliteeti, kättesaadavust ning luua uusi kohti juurde. Linnaosa elanikud soovivad uut kino ja vaba aja veetmise kohta peredele.

Perede vaba aja veetmise võimalused suurenesid Tondiloo pargiala rajamisega: sinna ehitati kolm lastemänguväljakut, kaks koerteväljakut ja piknikuala ning paigaldati trenažöörid ja pargiinventar. Lasnamäe arengukava 2015–2020 kohaselt on planeeritud peremänguväljakud veel Asunduse haljasalale ja Seli metsa.


Linnaosasse peab tooma uusi investeeringuid, mis tekitavad juurde töökohti.

Arenduste kaudu tuleb linnaossa investeeringuid ning luuakse hulgaliselt uusi töökohti. Olulisemad arendused: Ülemiste City, Tähesaju City, Peterburi 2 ärikeskus, Punane 76 kaubandus- ja meelelahutuskompleks, Maxima XXX (Linnamäe tee 57), Lasnamäe tervisemaja ja kaubanduskeskus (Linnamäe tee 3).

Lasnamäe Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Kuna omaksed ei suuda sageli rahapuudusel oma lähedastele matuseid korraldada, tuleb perekondadele, mille kuusissetulek on iga pereliikme kohta väiksem kui kehtiv töötasu alammäär, maksta matusetoetust suuruses 192 eurot.

Alates 01.01.2015 saavad toimetulekutoetuse saajad riiklikku toetust 250 eurot. Sotsiaalhoolekanne toetab madala sissetulekuga isikuid eelarveliste vahendite võimaluse piirides.

Lasnamäe Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Munitsipaalkoolide ja lasteaedade õpetajate eluasemeprobleemide leevendamiseks ehitatakse Lasnamäele liginullenergiahoone Õpetajate Kodu, kus on 75 korterit. Ehitamisega alustati 2016. a augustis, maja avatakse 2017. a õpetajate päeval (5. oktoober).

Lasnamäe Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Lastega perede abistamiseks tuleb kompenseerida laste toidukulud kooli pikapäevarühmas ja lasteaias.

Lastega perede abistamiseks kompenseeritakse osaliselt enim puudust kannatavate perede laste toidukulud kooli pikapäevarühmas ja lasteaias.

Mustamäe Haridus Laste õpitingimuste parandamiseks tuleb renoveerida Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Arte

Mustamäe Reaalgümnaasium renoveeriti 2014/2015. õppeaastal. Kool alustas õppetööd renoveeritud hoones 1. septembril 2015. Tallinna Tehnikagümnaasiumi renoveerimine on lõpetatud, kool jätkas õppetööd oma ruumides novembris 2016. Teised objektid on

Gümnaasium ja Männikäbi lasteaed ning lõpetada Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoone kaasajastamine.

planeeritud perioodile 2018–2022.

Mustamäe Haridus Tuleb suurendada lasteaiakohtade arvu Tallinna Lepistiku Lasteaia juures avati 2014. aastal moodulmaja kahele lasteaiarühmale.

Mustamäe Haridus Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli õppeklasside asemele tuleb luua koolieelikute rühmaruumid.

Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool on reorganiseeritud Tallinna Tammetõru Lasteaiaks. Mustamäe linnaosa lasteaedades on kõigile linnaosa lastele lasteaiakoht.

Mustamäe Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Elanike liikumisharrastuse soosimiseks tuleb Mustamäele rajada uus spordihoone, kus oleks võimalik tegeleda mitmesuguste spordialadega. Seal peaks olema skate-park, korvpalli- ja jalgpalliplats, võimalus tegeleda vehklemise, jalgpalli, korvpalli, võrkpalli ning paljude muude sise spordialadega.

Koostöös erasektoriga on loodud sportimisvõimalused Mustamäe keskuses MyFitness ja Decora majas (keegel ja jõusaal). Lisandusid treenimisvõimalused spordiklubides Taikikai (Vilde tee 71a) ja Nord (Ehitajate tee 82). Akadeemia tee 30 kinnistule ehitatakse ujula, spordi- ja vabaajakeskus koos nüüdisaegse saunakeskuse ja spaa ning vehklemissaaliga, mis valmib 2018. aastal. Akadeemia tee 30a kinnistule on planeeritud pneumohall, mis valmib 2017. aastal. 2017. aastal rajatakse Vilde tee 69 kinnistule spordipark, 2016. aastal renoveeriti Mustamäe Gümnaasiumi staadion, vehklemisega tegelemise võimalus planeeriti Põhja-Tallinna linnaossa.


Korrastada tuleb humanitaargümnaasiumi staadion ning paigutada terviseradade äärde mitmeid treeningvahendeid. Ehitajate tee alla ehitatav kergliiklustunnel hakkab ühendama Sütiste parkmetsa Nõmme ja Harku jooksu-, matka- ning suusaradadega.

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi staadioni ala on riigi haldusalas, mistõttu humanitaargümnaasiumi staadion on rajamata, kuigi vajadus selle järele on. Rajamata on Sütiste parkmetsa Nõmme ja Harku jooksu-, matka- ja suusaradadega ühendav Ehitajate tee alune kergliiklustunnel.


Sportimis- ning liikumisvõimaluste arendamisel tuleb teha koostööd TTÜ-ga, kellel on valminud visioon staadioni, ujula ja sulgpallihalli ehitamiseks. Lähiaastatel peaksid

TTÜ ei ole üliõpilastele ja linnarahvale mõeldud spordibaaside ehitustöid alustanud, kuna väidetavalt ei ole seni saadud raha Euroopa struktuurfondidest.

algama nii üliõpilastele kui linnarahvale mõeldud spordibaaside ehitustööd.


Projekteerida ja rajada tuleb uus vabaajakeskus – Põlvkondade maja – amortiseerunud ning kasutuskõlbmatu endise koolihoone asemele aadressil Akadeemia tee 30. Seal oleks suur multifunktsionaalne saal, ruumid erinevateks huvitegevuseks jne

Idee rajada põlvkondade maja uue vabaajakeskusena endisse amortiseerunud koolihoonesse ei õigustanud end, kuna MTÜsid ei huvitanud tegevuse jätkamine suures kasutuskõlbmatus koolihoones. Suurem osa linnaosa elanikke soovis ujula-, sauna- ja spordikeskust. Sellest tulenevalt otsustati rajada nüüdisaegne vabaajakeskus koos ujula, sauna ja spaaga, mis valmib 2018. aastal.

Mustamäe Kultuur Renoveerida tuleb kultuurikeskus Kaja, samuti oleks vaja ehitada keskusele juurdeehitus, uuendada sealne tehniline baas ning taastada kinonäitamise võimalus Mustamäel. Tuleb leida võimalus moodustada kultuurikeskuse juurde oma kultuurikollektiivid (rahvatants, laulukoor). Jätkata tuleb linnaosa parkides (Männi park, Parditiigi park) elanikele kultuuri-, spordi- ja vaba aja sariürituste korraldamist.

Arvestades eksperthinnanguid, et nii kultuurikeskuse Kaja hoone kui ka Mustamäe linnaosa valitsuse haldushoone on amortiseerunud ja ebafunktsionaalsed, otsustati ehitada kinnistule Vilde tee 118 üks ühine hoone. Uus Mustamäe kultuurikeskuse ja linnaosavalitsuse haldushoone valmib 2019. aastal. Baltimaade moodsaim kino valmis Mustamäe Keskuses koostöös erasektoriga 2016. aasta algul. Männi pargis on kunstmuruga spordiplats, atraktsioonid tervisevõimlemiseks, on jätkunud spordi- ja vabaajaürituste korraldamine, on rajatud Mõtiskluste aed Mustamäele oluliste inimeste nime kandvate pinkidega. Parditiigi parki ei ole renoveeritud ja ürituste korraldamiseks seda kasutada ei saa.

Mustamäe Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Arstidele ja patsientidele paremate tingimuste loomiseks tuleb renoveerida Mustamäe polikliinik. Inimeste toimetuleku tagamiseks tuleb jätkata pensionilisa maksmist ning suurendada toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid piirmäärasid.

Mustamäe polikliiniku hoone oli amortiseerunud, samal kinnistul valmib 2017. aastal tänapäevane Mustamäe tervisekeskus. Pensionilisa ja toimetulekutoetuse maksmine jätkub.


Riigilt tuleb nõuda, et suurendataks sotsiaaltoetusi. Hooldustöötajate arvu suurendamise ja hooldusteenuste

Kuni 2016. aastani ei ole riik sotsiaaltoetusi suurendanud.

laiendamise kaudu tuleb luua eakatele inimestele paremaid võimalusi iseseisvalt ja pikemalt toime tulla harjumuspärases keskkonnas (kodus).


Munitsipaalhooned tuleb muuta kaldteede, invaliftide vms abil liikumisprobleemidega inimestele ligipääsetavateks, et tagada erivajadustega inimestele abi igapäevaeluga hakkama saamiseks.

Uued hooned rajatakse erivajadustega inimeste vajadusi arvestades.


Tallinna lastehaigla juurde rajatakse riigi abiga laste vaimse tervise keskus. Lastele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevaeluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga, tuleb luua päevakeskus.

Laste vaimse tervise keskus avati 2015 (Retke tee 28). Samuti avati 2015. aastal perekeskus lastele (Akadeemia tee 48).

Mustamäe Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Keskkonna heakorra parandamiseks tuleb tagada haljasalade, ka kvartalisiseste haljasalade senisest veel parem hooldus ning välja vahetada amortiseerunud valgustus. Inimeste puhkamisvõimaluste parandamiseks tuleb taotleda Sütiste parkmets munitsipaalomandisse ning luua sinna mõnus puhkamis- ning liikumisala. Lõpetada tuleb Parditiigi pargi väljaehitamine.

Haljasalade hooldus on paranenud ning selleks on eraldatud lisaraha. Endiselt on välja vahetamata amortiseerunud valgustus. Männi parki on paigutatud uued prügikastid ning 2017 vahetatakse välja pargipingid. Parditiigi pargi edasiseks korrastamiseks ei ole vahendeid eraldatud. Sütiste parkmetsa ei ole siiani õnnestunud riigilt munitsipaalomandisse saada.

Mustamäe Linnamajandus Renoveerida Akadeemia tee 48 hoone, mis seejärel oleks mõeldud eelkõige noorte perede elukohaks (hostel- või apartment-tüüpi korterid üldpinnaga mitte enam kui 25–50 m²).

Akadeemia tee 48 asuva hoone rekonstrueerimistööd lõpetati 25. veebruaril 2015. a ning maja nimetati ümber arstide ja õdede majaks. Rekonstrueeritud 5-korruselises hoones on kokku 3500 m2

kasulikku pinda. Arstide ja õdede jaoks ehitati hoonesse 97 üürikorterit, millest kööktube on 24, 1-toalisi kortereid 60 ning

2-toalisi 13. Lisaks ehitati ruumid jalgrataste ja lapsevankrite hoidmiseks ning eraldi pesupesemisruum. Hoone soklikorrusel alustab tegevust Mustamäe perekeskus.

Mustamäe Linnamajandus Jätkata tuleb väga hästi käivitunud programme „Hoovid korda“, „Fassaadid korda“ ning „Roheline õu“.

Korteriühistuid on toetatud üle 10 aasta programmide ning juriidilise abi osutamisega. Programmide raames saab luua juurde parkimiskohti, korrastada hoove ja fassaade. Väga paljud korteriühistud on neid võimalusi kasutanud. Kogu toetuse perioodi jooksul on Tallinna Linnavolikogu eraldanud Tallinna korteriühistutele ligi 10 000 000 eurot.

Mustamäe Linnatransport ja liiklusohutus

Inimestele paremate liikumisvõimaluste tagamiseks tuleb luua igapäevane ühistranspordi otseühendus Mustamäe ja Tallinna loomaia, Rocca al Mare ja vabaõhumuuseumi piirkonnaga perspektiivis pikendada liini Kakumäe rannani.

Igapäevane ühistranspordi otseühendus Mustamäe ja Haabersti vahel on loodud.

Mustamäe Linnaplaneerimine Rattaliikluse arendamiseks tuleb koostöös erasektoriga rajada senisest enam rattaparklaid. Uusarenduspiirkondades tuleb luua tingimused lasteaedade ning kaubandus- ja teenindusettevõtete rajamiseks.

Erasektor on kaubanduskeskuste juurde rajanud rattaparklaid. Uusarenduste planeerimisel lähtutakse üld- ja detailplaneeringutest.

Mustamäe Linnaplaneerimine Projekteerijatelt tuleb tellida arhitektuursed terviklahendused igale mikrorajoonile, kus lahendataks kompleksselt kogu liikluskorraldus, parkimine, kõnni- ja kergliiklusteede kulgemine ning kõrg- ja madalhaljastuse paiknemine.

See on kehtestatud linnaosade üldplaneeringuga.

Mustamäe Teed ja tänavad Mustamäe teedevõrgu parandamisel tuleb sama hoogsalt jätkata

Mustamäe kvartalisiseseid teid renoveeritakse pidevalt planeeritu kohaselt. Mustamäe kvartalisiseste teede taastusremondi mahus

kvartalisiseste teede renoveerimist, korrastada ning juurde rajada kõnni- ja kergliiklusteid ning alustada Raja tänava – Akadeemia tee ristmiku projekteerimist ning ehitust. Parkimisküsimuste lahendamiseks tuleb luua igale kvartalile uus üldplaneering.

uuendati 2016. aastal Lepistiku pargi kõnniteed, Mustamäe tee 84, Mustamäe tee 145 esise parkla katted, Sõpruse pst 179–181 esise sõidu- ja kõnnitee kate, Sõpruse pst 214 esine kõnnitee kate ja Mustamäe tee 169 ja 171, Sõpruse pst 173, Sõpruse pst 109a kuni 213a, Sõpruse pst 241, Vilde tee 80, Vilde tee 76, Vilde tee 86, Vilde tee 92 ja 104 ja Ehitajate tee 70, Vilde tee 142 esise sõidutee kate. Raja tn – Akadeemia tee ristmik on korda tehtud. Lisaks rajati kergliiklustee vanale raudteetammile lõigus Akadeemia tee kuni Ehitajate tee ja tehti taastusremonti Kadaka tee (Akadeemia tee – Kadaka pst) ja Kadaka pst (Kadaka tee – Tihniku tn). 2017. aasta kavas on Mustamäe kvartalisiseste teede taastusremondi mahus ette nähtud Sõpruse pst 192 ja 194 vaheline kõnnitee ja Mustamäe polikliiniku parklate laiendus, renoveeritakse Kiili tänava Tammsaare teest kuni Vaablase tänavani. Samuti ehitatakse valmis Akadeemia teelt kvartalisisene tee uue spordikeskuse paremaks teenindamiseks.

Mustamäe Ettevõtluskeskkond ja turism

Linnaosa külastatavuse ja tuntuse parandamiseks tuleb jätkata koostööd TTÜ ja Tehnopoliga ning arendada konverentsiturismi.

TTÜ ja linnaosavalitsus teevad pidevalt koostööd.


Süvendada Mustamäe turul kultuuritegevust ja lisaks tavapärasele turutegevusele tihendada koostööd ka linnaosa suuremate kaubanduskeskustega, leidmaks ühishuvi ja koostööpunkte linnaosa elanike mitmekülgsemaks teenindamiseks.

Mustamäe turul toimub pidevalt huvitavaid kultuuriüritusi ja laatu.


Aidata ja toetada kaubanduskeskusi, mis on asunud oma hooneid ning kinnistuid renoveerima ja kaasajastama. Enamik neist peaks valmima aastail

Kõik kaubanduskeskused on renoveeritud või remonditud. Rajatud on nüüdisaegne Mustamäe Keskus Tammsaare teel, kus on Baltikumi moodsaim kobarkino seitsme saaliga.

2014–2015.Mustamäe Avalik kord ja

turvalisusInimeste turvatunde tagamiseks jätkata senist konstruktiivset koostööd politsei, abipolitseinike ja MUPO-ga. Parandada eelkõige parkide, koolide ja lasteaedade ümbruse valgustust, vähendamaks sealseid korrarikkumisi ja joomaseltskondade kogunemisi.

Koostöö munitsipaalpolitsei ja politseiga on väga hea. Valgustusse on vaja teha suuremaid investeeringuid.

Mustamäe Linna juhtimine Kohaliku omavalitsuse tegutsemisvõimekuse suurendamiseks ja elanike võimust võõrandumise vähendamiseks tagada Mustamäe linnaosa valitsuse suurem iseseisvus ja finantsvõimekus. Jätkata konstruktiivset koostööd korteriühistute ja MTÜ-dega.

Koostöö korteriühistutega on hea.

Nõmme Haridus Selleks, et kõik soovijad saaksid lasteaiakoha, tuleb Nõmmel juurde luua 400 lasteaiakohta.

Pärast Pihlaka 10 asunud noortekeskuse Juks ärakolimist vabanenud ruumidesse on plaanis ehitada Kraavikrõlli lasteaia laiendus. Aadressil Pihlaka tn 10 avatakse 2017. aastal neli uut lasteaiarühma, mille eeldatav kasutuselevõtu aeg on september 2017.

Nõmme Haridus Männimudila lasteaia juurde tuleb luua kaks moodulrühma, lisaks rajada lasteaed Lõuna 50 endisse haiglahoonesse ning pärast noortekeskuse Juks ära kolimist ehitada vabanenud ruumidesse Kraavikrõlli lasteaia laiendus. Samuti tuleb parendada koostööd Nõmme lastehoidudega.

30. jaanuaril 2014 avati Männimudila lasteaias (Saha 19) uus kahekorruseline moodulmaja, millega sai lasteaed juurde kaks aiarühma. Lõuna tn 50 puhul on tegemist erakinnistuga ning lasteaeda ei ole plaanis sinna rajada. Praegu on prioriteediks Pihlaka tn 10 uute rühmade rajamine. Lastehoidudega on linnaosavalitsusel hea koostöö.

Nõmme Haridus Linnaosa mänguväljakud tuleb remontida ning lisada neile uusi

2017. aasta eelarvest eraldatud rahaga on kavas rekonstrueerida Vabaduse pst 213 juures olev mänguväljak ja aadressil Mai 1 asuv

elemente. mänguväljak. Mänguväljakute hooldus ja remont on Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse jääv tegevus, millega tegeletakse regulaarselt. Aastas on selleks ette nähtud ligikaudu 390 000 eurot. Selle raha eest saab paigaldada ja hooldada välisinventari ja kommunaalrajatisi ning teha nende hooldusremonti. Vahendid on ette nähtud lastemänguväljakute elementide hoolduseks, koerte jalutusväljakute ja ujutamiskohtade hoolduseks, linnale kuuluvatelt ehitistelt grafiti eemaldamiseks ning heakorrakuu ürituste korraldamiseks. Eelmise aastaga võrreldes on eelarvelised vahendid suurenenud 68 000 euro võrra. Pidevalt on vanu elemente välja vahetatud ning paigaldatud uusi. Paremat lahendust on vaja mänguväljakutelt grafiti eemaldamiseks. Praegu võtab see veel liiga kaua aega. Sportimisvõimaluste parendamiseks on Nõmme linnaosa valitsus 2014.–2016. aastal rajanud seitse välitreeningväljakut, mis on mõeldud kõikidele vanuserühmadele ning on paigaldatud lastemänguväljakute alale või nende vahetusse lähedusse.

Nõmme Haridus Vajaliku arvu koolikohtade tagamiseks tuleb täielikult renoveerida Pääsküla gümnaasium ning vajadusel luua moodulklasse.

Pääsküla Gümnaasiumi remont planeeritakse 2017. aastaks ning kool on plaanis avada sügisel 2018.

Nõmme Haridus Kahes vahetuses õppetöö ära kaotamiseks tuleb õpilased Nõmme koolides ümber jagada. Samuti tuleb renoveerida Tallinna Muusikakeskkooli varisemisohtlik õppehoone ja leida kasutus Nõmme keskuses asuvale endisele miilitsakooli hoonele, nt TTÜ keskkonnatemaatikaga seotud õppetöö tarbeks.

Kahes vahetuses õppimisele loodame leevendust saada pärast Pääsküla Gümnaasiumi remonti. Tallinna Muusikakeskkooli hoone ei kuulu Tallinna linnale. Pärnu mnt 328 ja 328a maja kohta teeb Merko Ehitus praegu detailplaneeringut. Hoone võimalikku tulevast väljanägemist on kujutatud järgneval lingil: http://www.puusepp.ee/?portfolio=2015-parnu-mnt-328-328a-residential-houses

Nõmme Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Linnaosa spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuuri kvaliteedi ja

Võrkpalliväljakutele tuuakse liiva igal kevadel. Igale väljakule tuuakse korraga 13 m3 liiva. Nõmme linnaosa valitsus korrastas

http://www.puusepp.ee/?portfolio=2015-parnu-mnt-328-328a-residential-houses

http://www.puusepp.ee/?portfolio=2015-parnu-mnt-328-328a-residential-houses

kasutusmugavuse tõstmiseks tuleb korrastada välivõrkpalliplatside väljakud ja tuua nendele uut liiva. Nõmme koolidele tuleb tagada sportimisvõimalused kooli juures.

2015. aastal täielikult Risti tn 2c võrkpalliväljaku ning rajas Kalda tn piirkonda Harku grillplatsile uue rannavõrkpalliväljaku. Jooksvalt on väljakute võrgukonstruktsioone korrastatud ja vahetatud välja võrke. Nõmme koolide juures on sportimisvõimalused tagatud, kuid neid ei saa kasutada aasta ringi. Sportimisvõimaluste kvaliteeti oleks vaja parandada (nt Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitus). Linnaosavalitsus pakub koolidele võimalust kasutada kehalise kasvatuse tundideks Valdeku 15 asuva Valdeku saun-spordihoone spordisaali.

Nõmme Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Tervikliku kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks tuleb rajada Järve Selverit ja Viljandi maanteed kuni Valdeku tänava ristmikuni ühendav kergliiklustee.

Viljandi maantee kergliiklustee (lõigus Pärnu mnt – Valdeku tn) on lisatud Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse ning objekti toetuse taotlus esitatakse EASi 2018. aasta meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames. SA Eesti Terviserajad on alustanud kergliiklustee projekteerimist lõigus Viljandi mnt – Pärnu mnt. Projekteerimistööd tehakse 2017. aastal ning nende maksumus on hinnanguliselt 23 517 eurot. Kergliiklustee ehitus ja valmimine plaanitakse 2018. aastasse kogumaksumusega 783 827 eurot.

Nõmme Kultuur Linnaosa kohaliku kultuurielu edendamiseks tuleb taastada vana kinomaja ja jätkata seal ürituste, sh mälumängude ja kirbuturu korraldamist, samuti renoveerida ja laiendada Nõmme kultuurikeskus. K Üritustest teavitamise lihtsustamiseks tuleb paigaldada täiendavalt infotahvleid.

Pärnu mnt 326 vana kinomaja on eraomandis ning Tallinna linnal ei ole võimalik seda arendada. Hoones alustas mõne aja eest tegevust pubi Von Glehn ning vanas kinosaalis on etendatud teatritükke ja korraldatud mälumänge. Nõmme Kultuurikeskuse teenuste kvaliteedi parandamiseks korrastati 2015. aastal kontserdisaali lavakonstruktsioonid ja 2016. aastal suure saali põrand. 2017. on plaanis korrastada Nõmme Kultuurikeskuse katus. 2017. mais lõpetatakse Valdeku tn 13 Nõmme Maja ehitustööd, mille käigus lisandub Nõmmele üks kontserdisaal. See võimaldab korraldada rohkem üritusi. Kultuuriüritustest teavitamise lihtsustamiseks on paigaldatud infotahvlid aadressidele Jaama tn 11b, Raudtee tn 15, Hiiu tn 44, Pärnu mnt 421.

Nõmme Kultuur Kodanikuühenduste toetamiseks ja kultuuri- ning muude tegevuste

Kodanikuühendused ei ole 2015. ja 2016. aastal Nõmme jaamahoone (Jaama 18) ruumide kasutamiseks väga suurt huvi üles

aktiviseerimiseks on plaanis jätkata Nõmme jaamahoones Nõmme Maja tegevustega.

näidanud. Võimalus ruumide kasutamiseks soovi avaldada on olemas. Hoone ruume on võimalik kasutada ka kultuuriürituste ja näituste korraldamiseks ning muudeks tegevusteks. Valdavalt on neile tegevustele kehtestatud ka hinnakirjast tulenev hind.

Nõmme Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Seoses elukalliduse tõusu ning sissetulekute vähenemisega tuleb elanikkonna toimetuleku kindlustamiseks tõsta sotsiaaltoetuste summat linnaosa eelarves. Tallinna munitsipaal perearstikeskusele ligipääsuvõimalusi tuleb parandada.

Nõmme linnaosa valitsuse eelarve sotsiaalhoolekande tootevaldkond on 2017. aastal 703 000 eurot. Võrreldes 2016. aastaga on vahendeid selles tootevaldkonnas 35 968 eurot rohkem. Tallinna munitsipaalperearstikeskusele on juurdepääs tagatud. Perearstikeskusesse saab tulla bussi, rongi või autoga või jala.

Nõmme Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid EELARVE: Tallinna Tugikeskuse Juks (Kadaka tee 153) hoone renoveerimine maksab 200 000 eurot. Investeerimisprojekti raames on planeeritud renoveerida endine Tallinna Lastekodu hoone asukohaga Kadaka tee 153, et oleks võimalik koondada Tallinna Tugikeskuse Juks kogu tegevus nimetatud aadressile. Renoveerimistööde tulemusena vabanevad hooned Pihlaka tn 12 ja Ehitajate tee 82. Lisaks alustab renoveeritud ruumides tegevust Kopli Ametikool, mis annab Juksi klientidele kutseõpet. Remondi käigus renoveeritakse uuendatud ehitusprojekti järgi hoone A-korpus ja viiakse elektriküttelt keskküttele B-korpus. Renoveerimistööde maksumus on kokku 1 283 225 eurot, millest kuni 2013. aastani tehti töid summas 262 645 eurot, 2013. aasta eelarvelised vahendid on 250 000 eurot ning 2014. aastaks kavandatud vahendid 200 000 eurot.

Nõmme Linnamajandus Linnaosa tehnilise infrastruktuuri edasiarendamiseks tuleb lõpule viia kanaliseerimine koos teede ja kõnniteede rajamise ning korrastamisega. Rajada tuleb sademevete äravooluvõrgustik.

Tallinna linna poolne kanaliseerimine on praeguseks lõppenud. Tallinna Kommunaalamet on andnud Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutusele ülesande koostöös piirkondlike vee-ettevõtjatega kaardistada kinnistud, kus puudub ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikuga liitumispunkt ning millel asuvad enne 22. märtsi 1999 välja antud ehitusloa alusel rajatud alaliseks või ajutiseks kasutamiseks võetud hooned. Lokaalseid

sademeveerajatisi probleemsete kohtade likvideerimiseks rajatakse iga aasta, näiteks rajati sademevee imbala 2015. aastal Raudtee tn ja Pargi tn ristmiku piirkonda ning 2016. aastal Õie tn 15 juurde ning Pärnu mnt ja Kirde tn ristmikule. Sademeveetrasse rajatakse teede rekonstrueerimise käigus. 2015. aastal rajati uus sademeveekanalisatsioon Hiiu tänavale ja 2016. aastal Pärnu maanteele lõigus Kõrge tn kuni Männiku tee. 2016. aastal rekonstrueeriti Valdeku tn sademeveekanalisatsioon Vabaduse pst ja Männiku tee vahelisel lõigul. Teid ja kõnniteid korrastatakse pidevalt. Enamasti tehakse korrastustöid teede rekonstrueerimiste käigus.

Nõmme Linnamajandus Tuleb leida võimalus maamaksu soodustusteks Nõmmel ajalooliselt väljakujunenud suurte elamukruntide omanikele, eriti oluline on leida toetusmehhanism eakatele.

Tallinna linnas on kuni 1500 m2 suurune kodualune maa maamaksust vabastatud. Maksuvabastus määratakse elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses ja hajaasustusega aladel kuni 2 ha ulatuses. Praegu ei ole välja kujunenud seisukohta, et üle 1500 m2 maa omanikud peaksid olema maamaksust vabastatud.

Nõmme Ettevõtlus ja turism Linnaosa ettevõtluskeskkonna elavdamiseks tuleb panustada Nõmmele töökohtade loomisse ning ühtlasi toetada kohalikke ettevõtteid. Samas tuleb tutvustada mitmesuguseid ettevõtlust toetavaid Tallinna linna ja riigi meetmeid, aga ka näiteks Euroopa Liidu toetusmehhanisme ning -programme.

Potentsiaalseid, alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid nõustab Tallinna Ettevõtlusamet sellistes valdkondades nagu ettevõtlusega alustamine, ettevõtlusvormi valik, registreerimistoimingud ja kulud, riiklikud toetusmeetmed, Tallinna toetusmeetmed, äriplaani ja finantsprognooside konsultatsioon.

Nõmme Ettevõtlus ja turism Tuleb edendada turismi, luues juurde vaatamisväärsusi – avada igapäevaseks külastuseks Glehni tähetorn, korda tuleb teha Glehni palmimaja ning leida sellele sobiv funktsioon.

Glehni tähetorn on eraomandis ning omanik ei soovi seda iga päev avatuna hoida. Glehni palmimaja rekonstrueeris Tallinna Tehnikaülikool 2016. aastal koos Glehni lossi ümbruse teede ja platsidega. Korda tehti ka lossi kõrval asuv Kitsa Mehe värav. Üheks sise- ja välisturistide tõmbekohaks on kohaliku kaitse alla võetud Pääsküla raba koos sinna rajatud laudteede ning

vaatetorniga. Vaatamisväärsustest rekonstrueeritakse 2016/2017. aastal Nõmme sild.

Nõmme Teed ja tänavad Korrastada tuleb linnaosa teedevõrgustikku. Esmajärjekorras tuleb lastele ohutu koolitee tagamiseks remontida koolide ja lasteaedade juures olevad kõnniteed. Nõmme osad tuleb ühendada kergliiklusteedega, näiteks rajada kõnnitee Pärnu maanteele Järve keskusest Nõmme keskuseni.

2015. aastal rekonstrueeriti Hiiu tänav ning rajati uus kõnnitee ja kergliiklustee. 2016. aastal rekonstrueeriti Pärnu maantee lõigus Kõrge tänavast kuni Männiku teeni, mille mahus rajati ka kergliiklustee, mis ühendab Lääne-Tallinna ja Järvevana tee äärse kergliiklustee. Samal aastal rekonstrueeriti Raba tn purgimistee, alustati Kadaka pst hooldusremonti Kalda tn ja Leiva tn vahelises lõigus, rekonstrueeriti Koidiku tn, rajati uus kõnnitee Rännaku puiesteele Vabaduse pst ja Rännaku pst 29 vahelisele lõigule. 2017. aastal plaanitakse rekonstrueerida Pärnu maantee Koduselverist linnapiirini ning alustada Valdeku tn rekonstrueerimisega lõigus Vabaduse pst – Pärnu mnt. Nõmme puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud piirkonnaga, mistõttu on mõistlik rajada kõnniteid vaid suure liiklussagedusega teede (nt Valdeku tn) äärde. Regulaarselt kontrollitakse koolide läheduses teekattemärgistuse ja liiklusmärkide olukorda ning vajaduse korral tehakse hooldustöid.

Nõmme Teed ja tänavad Probleemide vältimiseks talvisel lumekoristamise perioodil tuleb suurendada teehooldusrahasid, et lumi saaks veetud ka kitsamatest kohtadest. Ühtlasi tuleb joonida jalakäijate ala märgistus nendele teedele, kuhu pole võimalik eraldi kõnniteed rajada või kehtestada nendel tänavatel õue ala, sest asfaldile joonitud märgistust pole talvel jää ja lume tõttu näha.

Linnaosa teede hoolduse eelarve võimaldab tagada mõistliku teehoolduse kvaliteedi. Viimaste aastate praktika näitab, et pigem tuleb lume väljavedu ette vähem ning lund igalt poolt ära viia ei ole ka majanduslikult otstarbekas. Lumi on talve tavapärane ja normaalne kaasnähtus. Jalakäijate kõnnirajad jooniti 2014. aastal Kivimäe Põhikooli piirkonda ja 2015. aastal Nõmme Põhikooli piirkonda ning neid on jooksvalt rajatud ka mujale. Kui laekuvad täpsemad ettepanekud, saab neid kaaluda.

Nõmme Teed ja tänavad Nõmmet läbiva transiitliikluse reguleerimiseks tuleb see suunata Nõmmelt välja – ringteele ja Paldiski maanteele. Liiklusohutuse tagamiseks tuleb reguleerida Vabaduse puiestee

Veokite liiklus on massipiirangute seadmise kaudu suunatud Nõmmelt välja Tallinna ringteele. Sõidukite transiitliiklust mehaaniliselt tõkestada ei ole mõistlik. Vabaduse puiesteel on 2015. aastast uus fooritsükkel, mis võimaldab autodele nn rohelist lainet. Fooritsüklit on 2017. aastal plaanis täpsemalt reguleerida, et

valgusfooride liiga pikki tsükleid ning korrastada Tallinn-Viljandi raudtee peatused, ülekäigud ja raudteega piirnevad alad. Sujuvama liikluse tagamiseks tuleb a Nõmmele rajada kaks raudteealust tunnelit või viadukti.

anda paremad liiklusvõimalused jalakäijatele. Tallinna-Viljandi raudteeliinil korrastati 2015. aastal Liiva jaama peatus ning 2017. aastal rajatakse Valdeku ülesõidu juurde uus peatus ja ooteplatvorm.

Nõmme Linnatransport Ühistranspordi kasutusmugavuse tõstmiseks tuleb üle vaadata olemasolevad bussiliinid ja bussiliinide võrgustik ning ka busside liikumise intervall. Samuti tuleb luua liine suurte kaubanduskeskuste juurde, mis asuvad Nõmmelt veidi eemal (näiteks bussiliin 18 pikendada Laagri Maksimarketini). On vaja tagada sujuv, ümberistumisteta ühistranspordiühendus Nõmmelt Tallinna kesklinna. Tallinna tasuta ühistranspordi võrgustik tuleb integreerida Nõmmet läbivate rongiühendustega, et inimesed saaksid linna piires ka rongiga tasuta sõita.

Bussiliini nr 18 pikendamise üle käivad läbirääkimised. Tallinna linn ja Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron on kinnitanud lepinguga pikaajalise koostöö jätkumise, mille tulemusena on tallinlastele 2017. aasta lõpuni tagatud võimalus sõita rongiga pealinna piires tasuta. Nõmme sujuv ühistranspordiühendus kesklinnaga on tagatud bussi- ja rongiliiklusega.

Nõmme Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Nõmme linnaosa paljude parkide, parkmetsade ja teiste rohealade korras hoidmiseks tuleb tõsta vajaminevate finantsvahendite hulka, viies 2018. aastaks haljastute hooldamise määra 100%-ni. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata parkides ja mänguväljakutel ning muudes avalikes kohtades olevate prügikastide tühjendamisele, vajadusel tuleb prügikaste juurde lisada.

Ajavahemikul 2014–2016 suurendati Nõmme linnaosa valitsuse haljastute hoolduse eelarvet 50 000 euro võrra. Selle tulemusel on õnnestunud tagada haljastute hooldamise parem kvaliteet. Kõiki Nõmme prügikaste hooldatakse (tühjendatakse) ja nende korrasolekut kontrollitakse regulaarselt.


Lisaks tuleb korraldada heakorrakuul mitmesuguseid kampaaniaid, teha koostööd ettevõtjatega, et inimesed saaksid soodsamalt aedade korrastamiseks puitmaterjali, värve ja muid tarvikuid. Nõmme vajab haljastuskava: haljastustööd ei tohiks toimuda iga-aastaste kampaaniatena, vaid kõik pargid ja haljasalad tuleks hooldada kindla etteplaneeritud tegevuskava järgi. Kevaditi tuleb jätkata lehekottide kampaaniaga, mille raames viib linnaosavalitsus elanikelt tasuta ära talve jooksul maha langenud puulehed ja -okkad. Nõmme keskusse tuleb luua avalikke tualette.

Igal aastal toimub Nõmmel konkurss „Piirdeaiad korda“, mille raames saavad elanikud soodushinnaga osta ehituskauplustest puitmaterjali ja värvi. Igal kevadel toimub Nõmmel suur heakorrakampaania, mille käigus korraldatakse talgud. 2016. aastal korraldati Nõmmel 35 talgud, millest võttis osa 927 inimest. Parkide ja haljasalade rekonstrueerimisel lähtutakse Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2012 kehtestatud „Tallinna haljastu tegevuskavast aastateks 2013–2025“. Parkide hoolduse kvaliteedi ja tehtavate tööde kohta kehtib määrus „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“. Seega on vajalikud tegevuskavad juba olemas. Kevadine lehekottide veo kampaania toimub jätkuvalt igal aastal. Linnaosavalitsus paigaldab igal aastal kaks avalikku käimlat Kitsarööpa tee äärde Vääna tn ja Tähetorni tn parklate juurde.


Väärtusliku looduskeskkonnana tuleb looduskaitse alla võtta Harku rabamets. Harku metsas kasvab 20 metsaliiki, lisaks arvukalt kaitsealuseid taimi, seal on ka eriline pinnareljeef ja rabamaastik. Looduskaitse alla võtmiseks tuleb teha koostööd Harku vallaga.

Harku metsaala kaitse alla võtmist praegu ei kavandata, kuna selle otstarbekus selgub pärast Pääsküla ümbersõidu täpse lahenduse väljatöötamist ja elluviimist. Lisateave Harku raba kohaliku kaitse alla võtmise tagasilükkamise kohta: https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ldok16145.pdf

Nõmme Linnaplaneerimine Nõmme miljööväärtusliku piirkonna säilitamiseks on vaja arhitekti jõulisemat sekkumist, tihedamat koostööd linnaplaneerimise ametiga ning elanikkonna paremat teavitamist nende õigustest ja kohustustest majaomanikena. Nõmme arhitektile tuleb anda seadusega tagatud volitused

Nõmme arhitekti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostöö toimib hästi. Uute elamualade planeerimise või olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel lähtutakse seadusest. Seadusest tulenevalt on ette nähtud ka meetmed järelevalveks ja sanktsioonideks.

https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ldok16145.pdf

sekkuda Nõmmele sobimatute hoonete ehitamisse, ümberehitamisse, suurte kruntide poolitamisse ja täisehitamisse.

Nõmme Linnaplaneerimine Tuleb lahendada parkimisprobleemid suuremate korterelamute ümbruses ja Hiiu staadioni ümbruses.

Suuremate korterelamute juures on võimalik parkimine lahendada korteriühistute territooriumitel ning see peab toimuma korteriühistute initsiatiivil ja rahastamisel. Korteriühistutele, kellel kinnistu puudub, on Tallinna Linnavaraamet loonud meetmed linnamaa kasutusse taotlemiseks. Linnavalitsus rajas 2015. aastal Võidu tn 56 juurde avaliku parkla ning freesipurust parkimisala Sanatooriumi tn 2a juurde. Hiiu staadioni ümbrusesse on paigaldatud parkimist reguleerivaid märke.

Nõmme Linnaplaneerimine Linnakeskkonna väärtuse tõstmiseks vajab Nõmme avaliku linnaruumi skulptuuridega ilmestamise programmi.

Skulptuurid on paigaldatud Nõmme turu juurde nõlvale, Nõmme põhikooli aeda, Nõmme gümnaasiumi aeda ning Kivimäe põhikooli aeda. 2016. aastal avati Nõmme Spordikeskuses Johann Musta bareljeef. Muid skulptuure praegu linnaosasse ei planeerita.

Nõmme Avalik kord Nõmme keskuses, aga ka Männikul Kauge tänava kandis ning linnaosa parkides ja mänguväljakutel tuleb tõhustada järelevalvet avaliku korra nõuete täitmise üle. Samuti tuleb tõhustada jäätmekäitluse nõuete kontrolli ning jälgida, et elanikud ei veaks oma prügi loodusesse, vaid viiksid selle ettenähtud kohta.

Avalikus ruumis toimuva üle teevad vastavalt pädevusele järelevalvet politsei ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Prügi loodusesse viimine on aastate jooksul vähenenud ning inimeste teadlikkus kasvanud.

Nõmme Avalik kord Tuleb suurendada politseipatrullide kohalolekut eri piirkondades, et tagada liiklusrikkujate korrale kutsumine, hoiatamine ja karistamine.

Sellekohased ettepanekud on politseile tehtud.

Nõmme Linna juhtimine Nõmme linnaosa juhtimisse tuleb senisest rohkem kaasata linnaosa halduskogu ning Nõmmel tegutsevad asumiseltsid ja kodanikuühendused

Linnaosa halduskogu töökorralduse ja linnaosa juhtimises osalemise põhimõtted tulenevad Tallinna põhimäärusest ja Nõmme linnaosa põhimäärusest. Kõik soovijad võivad küsimuste, arvamuste või seisukohtade edastamiseks linnaosavalitsuse poole

ning võtta nende seisukohad otsuste langetamisel reaalselt arvesse. Kohaliku elu puudutavate otsuste tegemiseks ja elluviimiseks tuleb suurendada linnaosa eelarvet.

kirjalikult pöörduda. Linnaosa eelarve kohta ei saa vastata, kuna ettepanek on väga üldine.

Nõmme Linna juhtimine Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu saavad uued ruumid Nõmme linnaosa valitsus ja teised Nõmme organisatsioonid ja teenuseosutajad. Nurgakivi pandi juunis 2016, avada on plaanis septembris 2017.

Pirita Haridus Kõigile soovijatele lasteaiakoha kindlustamiseks tuleb ehitada Pirita Kose lasteaiale lisakorpus.

2017. a algab uue, kuut rühma mahutava lasteaiahoone ehitus.

Pirita Haridus Põhikooli õpilaskohtade puuduse vältimiseks tuleb muuta Merivälja Kool kolmel kooliastmel haridust andvaks põhikooliks.

Kool alustas tööd põhikoolina 2015. aastal. Siis 7. klassis alustanud õpilased on 2018. a kevadel Merivälja Kooli esimene põhikooli lend.

Pirita Haridus Samuti tuleb säilitada gümnaasiumiastme õpe Pirita Majandusgümnaasiumis.

Gümnaasiumiõpe on säilinud.

Pirita Sport, noorsootöö ja vaba aeg

Pirita elanike populaarse ajaveetmis koha Lillepi pargi edasiarendamiseks tuleb parki rajada parkuuriväljak, discgolf’i rada ja muud meelelahutuslikku inventari. Laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks tuleb parki ehitada kogu pere mänguväljak ja rulapark. Kose vaba aja keskuse mänguväljaku juurde tuleb lisaks rajada jõulinnak, ümbritseda kogu väljak aiaga ning viia lõpule Võsa tee minijalgpalliväljaku rajamine. Kodulähedaste ajaveetmis

Mänguväljak ehitatakse Lillepi parki plaanide kohaselt 2018. aastal. Kettagolfirada ehitati esialgu Kloostrimetsa, kuid loodushoiu kaalutlustel teisaldati Maarjamäele. Valminud on jõulinnak Kose vaba aja keskuse juures ja minijalgpalliväljak Mähel. 2017. aastal ehitatakse Mähele peremänguväljak.

võimaluste tagamiseks ehitada laste mänguväljak Pirita igasse asumisse.

Pirita Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Pirita linnaosa valitsuse uue haldushoone kavandamisel tuleb arvesse võtta erivajadustega inimesi ja tagada neile ligipääs, samuti paigaldada Pirita sotsiaalkeskuse maja kaldteele käsipuu, katusele lumepiire ja ehitada invatualett praeguse administraatorilaua asukohta.

Erivajadustega inimeste juurdepääs linnaosavalitsuse uude haldushoonesse on tagatud. Pirita Sotsiaalkeskus on klientide vajadusi arvestavalt kohandatud.

Pirita Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Tervishoiu vallas tuleb toetada Pirita perearsti- ja tugiteenuste laiendamiskava.

Pirita Perearstikeskuse juurdeehitustööd algavad 2017. aastal. Viimastel aastatel on avatud lisaks kaks perearstinimistut, kavas on veel ühe nimistu avamine. Projekteerimisel on erahaigla kinnistule Merivälja tee 33.

Pirita Teed ja tänavad Liiklusohutuse tõstmiseks tuleb rakendada Merivälja tee ja Kloostrimetsa tee ristmikul eraldi fooritsükkel jalakäijatele Merivälja tee ületamiseks.

Ristmikule on tehtud eraldi fooritsükkel jalakäijate jaoks.

Pirita Teed ja tänavad Laiendada Kloostrimetsa teel kahte vasakpöörderada ohutussaare arvelt. Ummikute vältimiseks tuleb paigaldada foorid või ehitada ringristmikud Pärnamäe tee ristmikele Kloostrimetsa teega, Muuga teega ja Narva maanteega. Kloostrimetsa tee lõigul Metsakalmistust kuni Lepiku teeni tuleb kehtestada parkimiskeeld. Liiklusskeemi optimeerimiseks tuleb pärast Lehiku tee valmimist vaadata läbi kogu Pirita linnaosa liikluskorraldus.

Vasakpöörderada Kloostrimetsa teelt Merivälja teele on laiendatud. Pärnamäe tee ja Kloostrimetsa tee ristmiku liikluskorraldust parandatakse 2017. aastal Kloostrimetsa tee taastusremondi käigus. Narva mnt ja Pärnamäe tee ristmiku kohta on koostatud eskiisjoonised foorjuhitava ja ringristmiku rajamiseks. Ristmiku rekonstrueerimiseks on vaja teha koostööd naaberomavalitsustega. Tallinna Kommunaalamet alustab Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmiku rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamisega 2017. aastal. Pärnamäe tee ja Narva mnt ristmiku ümberehitamine eeldab Tallinna naaberomavalitsuste ja maavalitsuse koostööd, nimetatud osaliste võimalusi arvestades ei alga ristmiku ehitamine enne 2018. aastat.

Pirita Teed ja tänavad Kergliiklusteede võrgustiku edasiarendamiseks tuleb ehitada kergliiklustee Metsakalmistu lääneväravast kuni Pirita perearstikeskuseni.

Pirita perearstikeskuse ette rajati 2015. aastal asfaltbetoonist kõnnitee. Nimetatud kergliiklustee rajamine teemaast välja jäävale metsaalusele eeldab riigi keskkonnaameti luba, kuna tegemist on maastikukaitsealaga. Kloostrimetsa teele (lõigus Metsakalmistu värav kuni Merivälja tee) on jalgrattaga liiklemiseks sõidutee mõlemal pool ette nähtud teekattele märgitud jalgrattarada. Lisaks asub piirkonnas terviseradade võrgustik, mida saab kasutada jalgrattaga liiklemiseks.

Pirita Teed ja tänavad Võsa tee lõigule Randvere tee ja Mähe oja vahel tuleb ehitada kõnnitee koos sillaga üle Mähe oja.

See kõnnitee on rajatud.

Pirita Teed ja tänavad Ehitada kõnnitee Mähe tee lõigule Merivälja tee ja Lauri tee vahel. Rekonstrueerida tuleb Vabaõhukooli tee lõik Metsakooli bussipeatusest Hunditubaka teeni ning välja ehitada Lehiku tee ja seejärel ühendada see Padriku teega.

2016. aastal rajati Mähe teele lõigus Merivälja tee kuni Lauri tee kõnnitee. Vabaõhukooli tee rekonstrueerimine (Rahvakooli tee – Hunditubaka tee) ja sinna kõnnitee rajamine (Kose tee – Rahvakooli tee) on 2017. aasta teede investeeringute kavas. Lehiku tee puuduva lõigu ehitamiseks on vaja saada maad eraomanikelt, peetakse läbirääkimisi.

Pirita Linnatransport Ühistranspordi kasutusmugavuse parandamiseks tuleb tõsta Pirita linnaosa kaheksa välja ehitamata bussipeatust sõiduteest kõrgemale ja paigaldada ootekojad.

Korrastatud on seitse bussipeatust. Paigaldatud on neli ootekoda peatustesse, kus neid enne ei olnud.

Pirita Linnatransport Samuti tuleb analüüsida Pirita linnaosa läbivate bussiliinide marsruute ja muuta neid linnaosa elanike vajadustele sobivamaks. Eriti vajalik on bussiliini nr 6 pikendamine Ranniku, Lodumetsa, Lehiku, Randvere ja Pärnamäe teed mööda Äigrumäeni.

Bussiliinide analüüs on tehtud. Bussiliini nr 6 pikendamisega kaasnev lisakulu pole linna üldisi ühistranspordikorralduse vajadusi arvestades õigustatud. Kavandamisel on bussiliini nr 49 marsruudi muutmine Mähe asumi elanike huvides.

Pirita Keskkonnakaitse, heakord ja

Pirita kui mereäärse linnaosa rannapiirkonna korrastamiseks tuleb

Korraldati rannaala arhitektuurne ideekonkurss, koostamisel on detailplaneering, mis valmib 2018. aastal.

haljastus Ranna teega külgnev merekallas muuta jalutatavaks, ala heakorrastada, paigaldada pingid ja prügikastid, ehitada trepid.

Pirita Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Kloostrimetsa endise karjääri alale rajada koerte jalutusplats. Heatasemelise elukeskkonna säilitamiseks tuleb kontrollida heakorranõuete täitmist ja rangelt nõuda nende järgimist ehitustööde käigus.

Head asukohta on keeruline leida, sest Pirita jõeoru maastikukaitsealale ei ole lubatud koerte jalutusväljakut rajada. Kaalutakse võimalusi koerte jalutusplatsi rajamiseks Kose asumisse.

Pirita Avalik kord ja turvalisus

Pirita elukeskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb tõhustada politseikontrolli asumitesisestel tänavatel liiklevate sõiduvahendite üle ja tagada lubatud sõidukiiruse järgimine.

Linnaosavalitsuse ja politsei koostöös on politseikontroll linnaosa teedel tõhustunud.

Põhja-Tallinn

Haridus Selleks, et väärtustada haridustöötajate tööd ja motiveerida noori haridusasutustesse töötama, tuleb kindlustada lasteaedade ja huvikoolide pedagoogidele palk, mis ületaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära 20%. Õpetaja-abide palgaks tuleb kehtestada 75% õpetaja palgast. Nii lasteaialastele kui ka gümnaasiumiõpilastele tuleb võimaldada tasuta lõunasööki. Samuti tuleb luua juurde sõime- ja lasteaiakohti, toetada päevahoidude avamist ja suurendada lasteaedade pearaha.

Lasteaedu on pidevalt juurde ehitatud ning seeläbi on vähenenud lasteaiakohtade probleem. Tallinn on taganud lasteaedade pedagoogidele samaväärse palga kooliõpetajatega. Tallinna lasteaiaõpetajate palk on Eesti keskmisest lasteaiaõpetajate palgast kõrgem.

Põhja-Tallinn

Haridus Laste ja noorukite vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks tuleb võimaldada huviharidust põhikoolis ja lasteaias tasuta ning toetada huviringide rahastamist suuremal määral. Lisaks tuleb rajada linnaossa spordikeskus, kus oleks bassein ja mitmesugused sportimisvõimalused.

Spordikeskuse ehitus käib, see avatakse septembris 2017. Lisaks ujulaga spordikeskusele on aadressil Sõle 40a valminud uus nõuetele vastav jalgpalliväljak. 2016. a ehitati Stroomi randa uus välitreeningväljak. Noortekeskus pakub noortele mitmesugust tegevust. Noortekeskus on olnud aktiivne. Samuti pakkus Põhja-Tallinna valitsus koostöös SAga Õpilasmalev hooajatööd linnaosa noortele. Vaba aja veetmise võimalusi on igati laiendatud. Spordiklubidele ja MTÜdele antakse mitut liiki toetusi. Spordikeskuse rajamine, välitreeningväljakute rajamine, jooksurajad ja trenažöörid. 2017. aastal on plaanis liikumisaktiivsuse edendamiseks rajada Koplit ja Pelgulinna ühendav liikumisrada. Linnaosa rajab koostöös kohaliku MTÜga 2017. aasta suveks kuus lauatenniseväljakut, kus linnaosa elanikel on võimalus aktiivselt vaba aega veeta. 2016. aasta sügisel paigaldas linnaosa koostöös MTÜga Pelgulinna asumisse objektid, mida on võimalik noortel kasutada rulatamiseks ja muu ekstreemspordiga tegelemiseks.

Põhja-Tallinn

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Vähekindlustatud perede toimetuleku lihtsustamiseks tuleb nende perede lastele tagada sümboolse omaosalustasuga lasteaiakoht. Riskiperede lastele tuleb luua võimalused kiiremas korras lasteaiakoha saamiseks ning töötada välja ühtsed kriteeriumid, kellele ja mil määral maksevabastust antakse, et tagada võrdne kohtlemine.

Praegu on igale lapsele olenemata vanusest võimalik leida linnaossa lasteaiakoht. Linnaosa sotsiaalhoolekande osakond on teinud head tööd vähekindlustatud perede laste toetamisel. Lasteaiakohtadega suurt probleemi linnaosas ei ole. Lasteaedades on kohti isegi üle, v.a Kalamaja asumi lasteaedades. Haridusamet peaks kaaluma lasteaiatasudest vabastamise korra ülevaatamist, et oleks tagatud samasuguses olukorras olevate perede võrdne kohtlemine.

Põhja-Tallinn


Samuti tuleb tõsta raske ja sügava puudega isikute hooldajatele makstavat hooldajatoetust. Tuleb luua juurde hooldustöötajate ametikohti, et saaks osutada soodushinnaga

Soodushinnaga koduteenuste pakkumise klientidele, kelle seadusjärgsed ülalpidajad soovivad tööle minna, on sotsiaal- ja tervishoiuamet praegu lahendanud tsentraalselt MTÜ Koduhoolduskeskuse Certis pakutava teenuse kaudu. Täitmine sotsiaal- ja tervishoiuameti pädevuses.

koduhooldusteenuseid eakatele ja puuetega inimestele, kelle seadusjärgsetest ülaltpidajatest hooldajad sooviksid ja saaksid tegelikult tööl käia. Kuna vajadus teenuse järele on suurem lõunaperioodil, kui tuleks anda hooldatavatele süüa või teha hügieeniprotseduure, on mõistlik, kui samad töötajad teenindavad tööpäeva alguses ja lõpus teisi koduhoolduse kliente, kes vajavad rohkem abi toiduainetega varustamisel või koristamisel.

Põhja-Tallinn


Pensionäridele ja vähekindlustatud inimestele soodushinnaga toitlustamise võimaluse loomiseks tuleb Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusele ehitada või rekonstrueerida vajalikud ruumid või alternatiivse/täiendava lahendusena pakkuda teenust koostöös mõne mittetulundusühingu või äriühinguga.

2017. aastal osutab teenust Sõle sotsiaalkeskus.

Põhja-Tallinn

Linnamajandus Abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks tuleb jätkata munitsipaalelamuehitusprogrammidega, ehitada eraldi majasid eri sihtgruppidele – eakatele, puuetega inimestele ja lastega peredele –, luues majade juurde ka vastavaid tugiteenuste osutamise võimalusi. Lisaks Lasnamäe linnaossa rajatavatele munitsipaalelamutele tuleb väikeste

Paljassaare Sotsiaalmaja (Paagi tn 10) – 2016. aastal alustati hoone rekonstrueerimise projekteerimisega. Rekonstrueerimistöödega alustatakse 2017. aasta kevadel ning need lõpetatakse 2018. aasta suvel. Maleva tn 18 seenioride maja – projekteerimine 2018 (eelarvevahendite olemasolul), ehitamine 2019–2020, ca 76 korterit. Vasara–Kopliranna kvartal – projekteerimine 2018–2019 (eelarvevahendite olemasolul), ehitamine 2019–2021. Kokku ca 100 korterit, sihtrühmaks sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide taotlejad.

pindade ja madalate kommunaalmaksetega elamispindu rajada ka Põhja-Tallinna linnaossa.

Põhja-Tallinn

Ettevõtlus ja turism Linn peaks toetama Tuulemaa 20 kinnistu arendaja algatust ehitada 2013. aastal endise Kajaka kaupluse ja turu asemele XX Maxima kauplus ja kaasaegne teeninduskeskus. Rajada Pelgulinna mööblimaja piirkonda turg, kust saaks osta Tallinna lähiümbruse talunike toodangut.

Põhja-Tallinna valitsus toetas OÜ Kantauro algatust rajada endise Kajaka kaupluse ja turu asukohta nüüdisaegne ärikeskus. Ettevõtjat nõustati detailplaneeringu menetlemise toiminguste raames. Stroomi Keskus valmis detsembris 2014. Ankurrentnik on Maxima XX kauplus. Linnaosavalitsusel ei ole õigust rahastada äriühingute tegevust ärihoonete rajamisel ja äritegevuse korraldamisel. Kahjuks otsustas Telliskivi 41 kinnistu omanik, Dzebeti OÜ, et perspektiivikam on rajada kinnistule 3-korruseline elamu, mille esimesel korrusel paiknevad äri- ja teeninduspinnad. Kuni elamu ehituse alguseni kasutatakse Telliskivi 41 kinnistut tasulise parklana.

Põhja-Tallinn

Ettevõtlus ja turism Pikaajaliste töötute tööharjumuste taastamiseks ja koolitamiseks tuleb jätkata PRO Civitase ja muude projektide raames pikaajaliste töötute koolitusi ja toetada tööharjutuskeskuste tegevust. Tallinna noortekeskused peavad jätkama noorte hooajatöö koordineerimist, samuti tuleb võimaldada noortel suvel turismisfääris töötada.

See ei ole nüüd Põhja-Tallinna programmis ja kuulub sotsiaal- ja tervishoiuameti pädevusse. 2016. a sai Pro Civitas mõningal määral tegevustoetust. 2017. aastaks on toetamise küsimus lahendamata.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Linnaosa kvartalisiseste teede olukorra parandamiseks tuleb esmajärjekorras korrastada järgmised tänavad:

Kvartalisiseseid teid remonditakse jooksvalt.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Amburi tn taastusremont koos sadeveesüsteemi lahendamisega;

2014. aastal rekonstrueeriti ASi Tallinna Vesi tellimusel vee- ja kanalisatsioonitrassid koos tänava osalise taastamisega.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Vihuri tn taastusremont 260 jm; Osaliselt teostatud.

Põhja- Teed ja tänavad Õle tn taastusremont Härjapea ja 2015. a tehti taastusremonti Õle tn Telliskivi ja Härjapea vahel ja

Tallinn Telliskivi vahel 270 jm; 2016. a Härjapea ja Kolde pst vahel.Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Rukki tn taastusremont 800 jm; Tee pinnati 2016. a.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Puhangu tn taastusremont koos kõnniteede ehitusega (Randla tn ja Sõle tn vahele) 600 jm;

Puhangu tn taastusremondi vajadusega arvestatakse 2017. a teede remondi plaanides.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Sõmera tn 60 jm taastusremont; Tänava taastusremondi vajadusega arvestatakse 2017. aasta teede investeeringute objektiliste kavade koostamisel.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Leigeri tn 50 jm taastusremont; Tänava taastusremondi vajadusega arvestatakse 2017. aasta teede investeeringute objektiliste kavade koostamisel.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Vaniku tn 160 jm taastusremont; Tänava taastusremondi vajadusega arvestatakse 2017. aasta teede investeeringute objektiliste kavade koostamisel.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Maisi tn 340 jm taastusremont; 2015. aastal tehtud Maisi tn 340 m taastusremont.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Kolde pst (Pelguranna tn ja Sõle tn) taastusremont;

Tänava taastusremondi vajadusega arvestatakse 2018. aasta teede investeeringute objektiliste kavade koostamisel.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Kalevi tn ( Salme tn – Kungla tn ) vajumised, restkaevud tõsta;


Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Hundipea tn taastusremont 70 jm; Tee pinnatud (osaliselt).

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Kanepi tn koos Puuvilla tn ühendusteega;


Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Neeme põik ülekate; Tee pinnati 2014. a.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Karjamaa 10 ja Karjamaa 13 vahel oleva olemasoleva tee laiendus kaherealiseks.

Tänava taastusremondi vajadusega arvestatakse järgnevate aastate teede investeeringute objektiliste kavade koostamisel.

Põhja-Tallinn

Teed ja tänavad Remontida tuleb ka korrastamist vajavad kõnniteed ning terviklikuma kergliikluse võrgustiku arendamiseks lahendada Paljassaare tee kergliiklustee ühendus Pelguranna tänava

Tallinna Kommunaalameti tellimusel tehti 2016. aastal taastusremont Õle tänaval (lõigus Härjapea tn – Kolde pst), Sõle tänava kõnniteel (Paldiski mnt – Kaera tn LVS), Kalju tänaval, mille mahus uuendati tänavaäärsete kõnniteede kate. Lisaks alustatakse käesoleval aastal Vabriku tänava ning Valgevase tn ja

kergliiklusteega. Malmi tn ristmiku rekonstrueerimisega ning kergliiklustee rajamisega raudteetammil (Ehitajate tee – Stroomi rand), mis ühendab omavahel Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad ühtsesse võrgustikku. Teede investeeringute esialgses objektilises kavas aastateks 2017–2021 on kavandatud Paljassaare tee kergliiklustee rajamine lõigus Sitsi tn – Lahesuu sadam.

Põhja-Tallinn

Linnatransport Uute ostukeskuste rajamisel Paavli tn ja Sõle tn piirkonda planeerida rajatavate kaubanduskeskuste lähedusse ühistranspordi peatused.

2015 ehitati peatused ja 2016 paigaldati ootepaviljonid Paavli tn ja Sõle tn piirkonna uutesse ühissõidukipeatustesse. Sõle tn ühissõidukipeatused on rajatud. Peatustes on puudu ootekojad. Transpordiameti kinnitusel hakkab buss nr 40 Ehte tn peatuses peatuma alates septembrist 2015, kui hakkavad kehtima ühistranspordi sügise ja talve sõidugraafikud. Põhja-Tallinna linnaosa on võtnud hinnapakkumised, et vahendite saamisel paigaldada käesoleval sügisel peatustesse ootekojad.

Põhja-Tallinn

Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Laste liiklusalase harituse tõstmiseks tuleb luua neile ohutu võimalus praktiliste linnaliikluskogemuste omandamiseks. Selleks tuleks rajada mängulinnak Stroomi rannapargis olemasolevate jalgteede baasil või Kopli pargis olevale asfaltplatsile, kuhu paigaldatakse vastavad liiklusmärgid ja foorid sarnaselt reaalsele liiklusele.

Liikluslinnak on planeeritud Tallinna Kunstigümnaasiumi territooriumile ning saab valmis 2017. aastal.

Põhja-Tallinn

Keskkonnakaitse, heakord ja haljastus

Merimetsa metsa paremaks hooldamiseks ning kaitse korraldamiseks taotleda mets munitsipaalomandisse ja korrastada ala ning rajada metsapark koos jalgteede ja puhkamiskohtadega.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on loobunud läbimurde nõudest, Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmine jätkub. Munitsipaliseerimine on pooleli. 2016. a suvel on korrastatud jooksurada. Aastal 2017 taotleb linnaosavalitsus Merimetsa ulatuslikumat korrastamist. Merimetsa paremaks hooldamiseks ning kaitse korraldamiseks tuleb mets taotleda munitsipaalomandisse ning korrastada ala ja rajada metsapark koos jalgteede ja puhkamiskohtadega. Merimetsa munitsipaliseerimine

kestab. Linnametsa korrastamine ja täiendamine rekreatsioonifunktsioonidega on võimalik, kui mets on munitsipaliseeritud. Merimetsa kohaliku kaitse alla võtmine eeldab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Keskkonnaameti jõudmist ühisele seisukohale, milline on olulisem avalik huvi: kas Merimetsa kui tervikliku rekreatsiooniala säilitamine või Põhja-Tallinna liiklusvõrgustiku parandamine, viies automagistraal läbi Merimetsa. Rekreatsiooniala säilitamist soovib keskkonnaamet, linnaosavalitsus ja kohalik elanikkond. Magistraali vajadust toonitab linnaplaneerimise amet. Merimetsa maa munitsipaalomandisse andmise taotlus on lahendamata.

Põhja-Tallinn

Linnaplaneerimine Linnaosa elukeskkonna turvalisuse ning korrastatud üldmulje tagamiseks tuleb alustada nende räämas ja mahajäetud kinnistute sundvõõrandamise protsessi, mille korrastamiseks ei ole muud mõjutusvahendid tulemusi andnud. Kõige probleemsemad kinnistud on hetkel Tehnika 4, Kopli 17a ja Põhja pst 2.

Linnaosa elukeskkonna turvalisuse ning korrastatud üldmulje tagamiseks jätkatakse pidevalt räämas ja mahajäetud kinnistute sundvõõrandamist, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud. Põhja pst 2 on kinnisasi alates 15. augustist 2015. Praegu menetleb asja munitsipaalpolitsei amet, eesmärk on sunniraha määramisega korrastada fassaad. 14. detsembril 2016 omanik vahetus, algatatakse menetlus uue omaniku vastu. Tehnika 4 omanikud on selgunud aprillis 2016, esitatud märgukiri nõudega hoone korrastamiseks. Tehnika 4 ning Kopli 17 kinnistutega tegeleb linnaosa jätkuvalt edasi.

Põhja-Tallinn

Avalik kord ja turvalisus

Linnakeskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb suurendada politseipatrullide arvu, eriti probleemsemates asumites.

2017. a taastab Põhja-Tallinna valitsus kahe pargivahi teenuse. Nende ülesanne on kontrollida tähtsamates parkides korda, et tagada pargiinventari korrashoid ja pargi turvalisus.

Põhja-Tallinn

Linna juhtimine Põhja-Tallinna linnaosa elanikud on aktiivsed ja tunnevad huvi oma piirkonna arengu vastu – jätkata tuleb elanikkonna kaasamist Põhja-Tallinna arengut suunavate dokumentide koostamisse. Linnaosa läbipaistvaks ning elanikukeskseks juhtimiseks tuleb linnarahvale korraldada tihedamini

Linnaosa elanikele on korraldatud ümarlaudu ja kohtumisi neid muretsema panevatel teemadel (gaasiohutus, süstlavahetuspunkt, kopterite müra jne). Linnavõim kohtub linnarahvaga korrapäraselt. Linnaosa elanikud on kaasatud Põhja-Tallinna arengukava koostamisse.

kohtumisi linnavõimuga, anda elanikele võimalus rääkida oma muredest ja tähelepanekutest.

Põhja-Tallinn

Linna juhtimine Põhja-Tallinna kui multikultuurse ja mitmerahvuselise elanikkonnaga linnaosa elanike paremaks teavitamiseks tuleb edastada infot ja koostada rohkem infovoldikuid mõlemas, nii eesti kui vene keeles.

Linnaosa elanikud saavad neid puudutavat tähtsat teavet Põhja-Tallinna Sõnumite kaudu ja muu meedia vahendusel. Linnaosa eestikeelne veebileht on uuendatud ning venekeelne on uuendamisel. Samuti jõuab informatsioon elanikeni otsepostituste teel (teeremondid, heakorratööd jne). Linnaosavalitsus edastab informatsiooni nii eesti kui ka vene keeles. Samuti viiakse läbi digimeedia hange, et teavet levitada sotsiaalmeedias ning sellega jõuda ka alla 35-aastasteni. Infot edastatakse ka internetis kahes keeles – eesti ja vene keeles.

Documents

LISA - Tallinn