Mida toob aasta 2014 raamatupidajale

Mida toob aasta 2014 raamatupidajale

Toomas Villems

Vandeaudiitor

31.01.2014

1Audit | Tax | Advisory

2

Audit | Tax | Advisory

Teemad

• Muudatused taksonoomiavormides;• Ülevaade 01.01.2013.a. jõustunud

Raamatupidamise Toimkonna juhenditest; • Peamised arvestuspõhimõtete muudatused ja

nende mõju hindamine;• Muudatused aastaaruande lisades avalikustamisele

kuuluva info miinimumnõuete osas;

3


Muudatused taksonoomiavormides (1)

Bilansis ei ole enam kirjet „Müügiootel põhivara“ (lihtsustus vastavalt SME IFRS-ile ning muudetud RTJ-dele). Selle tulemusena on aruandevormidest eemaldatud ka vastav lisa ning kirjeid järgmistest lisadest: „Materiaalne põhivara“, „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“.

Bilansis tuleb eraldi kirjel (nende olemasolul) avaldada investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse, mis varem kajastati aastaaruande lisades.

4



• Finantstulude-kulude koosseisus on lisandunud kirjed “Kasum (-kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt“, „Kasum (-kahjum) finantsinvesteeringutelt“, „Intressikulud“ ja „Muud finantstulud ja -kulud“. Igat kirjet on täpsemalt võimalik lahti kirjutada vastavas lisas, mis on lisatud vormidele.

• Koondkasumiaruandest on välja jäetud kirje „Finantsvarade ümberhindluse kasumid (kahjumid)“, kuna ümberhindluse otse omakapitalis kajastamise meetod ei ole enam lubatud. Finantsvarade ümberhindluse kasumid (-kahjumid) tuleb kajastada läbi kasumiaruande.

5



• Rahavoogude aruandesse on lisatud äritegevuse rahavoogude koosseisu kirje „Laekunud dividendid“. Laekunud dividende on lubatud kajastada nii äritegevuse rahavoogudes kui ka investeerimistegevuse rahavoogudes.

• Põhivarade, sh. kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja bioloogilised varad, lisad on muudetud üksteisega sarnaselt, kuna RTJ 15 §§-de 36, 38 ja 41 alusel ei pea saldo muutuste analüüsi eelnimetatud kirjete võrdlusperioodi kohta enam lisades esitama.

6



Sihtfinantseerimise lisas varem kasutusel olnud kirje “Tulu/amortisatsioon“ on asendatud kirjega „Tulu“. Muudatus tuleneb sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtte muutusest. Varasem sihtfinantseerimise brutomeetod, mis tähendas varade sihtfinantseerimise puhul kohustuste tuludesse amortiseerimist, ei ole enam lubatud.

7


RTJ-de muutmise alus

Raamatupidamise Toimkond otsustas viia RTJ-d võrreldavaks standardiga SME IFRS. Teatud juhtudel on RTJ-te täiendatud SME IFRS baasil ka juhul, kui RTJ-des varem vastavad juhised puudusid, kuid Raamatupidamise Toimkonna arvates võivad need olla küllalt paljudele Eesti raamatupidamiskohustuslastele vajalikud.

8


Raamatupidamise Toimkonna juhendite muudatuste jõustumisest ning rakendamise kohustuslikkusest

Muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendite rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2013 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta.

9


Keda aruandekohustuslastest eeldatavasti RTJ muudatused kõige rohkem puudutavad...?

• Konsolideerivad üksused;• Kel on kokkupuuteid varade sihtfinantseerimisega;• Kelle bilansis on varadena arvel firmaväärtus,

kinnisvarainvesteeringud, müügiootel põhivarad...

10


Olulisemad muudatused RTJ-des (1)

Vormilised muutused • RTJ juhendite lõpus on toodud võrdlused SME

IFRS-iga (varasemalt IAS/IFRS standarditega). Viited uuendatud juhendites üksnes SME IFRS-ile (IAS/IFRS standardite asemel);

• Valdkondades, mida RTJ-d ei reguleeri soovitatakse edaspidi lähtuda SME IFRS nõuetest;

11



RTJ 1 Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted– Aruande esitusviisi või arvestuspõhimõtete muutmisel või olulise vea tagasiulatuval parandamisel ei pea enam bilansis esitama kolmandat bilansirida (eelmise aruandeperioodi algbilanssi);

• Uus lähenemine esitusviisi osas “mõistlik kulu ja pingutus” – lisainformatsioonist saadav kasu peab infotarbija jaoks olema suurem kui info kogumiseks tehtud kulutused.

• Lisanäited korrigeerivatest ja mittekorrigeerivatest bilansipäevajärgsetest sündmusest.

12


Bilansipäevajärgsed sündmused (1)

Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes.

13


Bilansipäevajärgsed sündmused (2) Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline

sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, kuid informatsioon oluliste mittekorrigeerivate bilansipäevajärgsete sündmuste asjaolude kohta avaldatakse aastaaruande lisades.

Juhul, kui bilansipäeva ja aastaaruande kinnitamise kuupäeva vahelisel perioodil leiavad aset sündmused, mis oluliselt mõjutavad ettevõtte majandustegevust järgnevatel aruandeperioodidel, tuleb koostada aastaaruande koosseisus lisa Bilansipäevajärgsed sündmused.

14



• RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile – Täpsustatud on raha ja raha ekvivalentide mõistet;

• Juhendit on täiendatud nõuetega välisvaluutatehingute kajastamise osas rahavoogude aruandes (sisulisi muudatusi eelnimetatu kaasa ei too);

• Seotud osapoolte definitsioon on muutunud (lisandunud on näiteks kontserni sidusettevõtted) – toodud täiendavaid näiteid võimalike seotud osapoolte välistuste osas;

• Seoses taksonoomianõuete muutustega täpsustused põhiaruannete skeemides;

15



• RTJ 3 Finantsinstrumendid – Täiendatud näitega kui dividende makstakse muude varade üleandmise teel (mitterahalises vormis);

• Juhendit on täiendatud näidetega omakapitaliinstumentide arvelevõtmise tingimuste osas:

1) kui omakapitaliinstrumendid on emiteeritud varem kui nende eest laekub tasu ning ettevõttel puudub tingimusteta nõudeõigus omaniku vastu – nõuet ja osa-/aktsiakapitali bilansis ei kajastata;

16



2) kui omakapitaliinstrumendid on emiteeritud varem kui nende eest laekub tasu, aga ettevõttel on tingimusteta nõudeõigus omaniku vastu – võib kajastada nõuet ja vastavat osa-/aktsiakapitali või samas kajastada forward-lepinguna aktsiatele/osadele.

3) kui tasu laekub enne omakapitaliinstrumentide emiteerimist ning puudub kohustus tasu tagasi maksta – kajastada kui omakapitali suurendamist.

Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (kaob väärtuspäeva mõiste ja rakendamise võimalikkus).

17



RTJ 4 Varud• Laenukasutuse kulusid ei tohi enam varude soetusmaksumuse hulka

arvata (kapitaliseerida);• Varude soetusmaksumuse mõõtmisel võib kasutada ka standardhinna

meetodit, jaehinna meetodit või viimast ostuhinda tingimusel, et meetodi rakendamise tulemusena saadud soetusmaksumus on ligilähedane tegelikule soetusmaksumusele;

• Börsil või muul reguleeritud turul kaubeldavate varude (nafta, vili) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases väärtuses (miinus müügikulutused) muutustega läbi kasumiaruande.

18



RTJ 5 Materiaalne põhivara• Põhivarade soetusmaksumusse ei lubata kapitaliseerida

laenukasutuse kulusid (lisaks ei tohi kapitaliseerida uue ehitise avamiskulusid, uue toote või teenuse tutvustamise kulusid – kaasa arvatud reklaamikulud, kulutusi äritegevuse arendamiseks uues asukohas või uuele kliendisegmendile – kaasa arvatud töötajate koolituskulud, haldus- ja muid üldkulusid).

19



Varuosad tuleb reeglina kajastada varudena ja kantakse kasumiaruandes kuludesse nende kasutuselevõtmise hetkel. Põhivarana võib kajastada üksnes varuosasid, mille eluiga ületab 1 aastat ja mis on seotud konkreetse põhivaraga.

20


Olulisemad muudatused RTJ-des (9) • Igal bilansipäeval on kohustus viia läbi varade väärtuse test

üksnes nende varade suhtes, mille osas esineb väärtuse võimaliku languse märke;

• Kaob mõiste “Müügiootel põhivara” ja sellega seonduvad arvestuspõhimõtted (klassifitseerimine käibevaraks, amortisatsiooniarvestuse peatamine);

21



Kaob mõiste “piiramatu kasuliku elueaga immateriaalne vara”. Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga, eeldatakse, et vara kasulikuks elueaks on kuni 10 aastat – puudutab ka firmaväärtust, mida tuleb arvestuspõhimõtte muutuse tulemusena amortiseerima hakata;

22



Immateriaalse põhivarana käsitletavate arendusväljaminekute kajastamisel on kaks valikut: neid võib kas kapitaliseerida (kui teatud tingimused on täidetud) või kanda kuludesse.

• Immateriaalsetele varadele tehtud kulutusi, mis on varasematel aruandeperioodidel kantud kuludesse, ei tohi hiljem kapitaliseerida.

23



RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud• Raamatupidamiskohustuslasel kaob valikuvõimalus õiglane

väärtus vs. korrigeeritud soetusmaksumus (soetusmaksumus miinus kulum meetod). Edaspidiselt tuleb kõiki kinnisvarainvesteeringuid mille õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, kajastada õiglase väärtuse meetodil – kui (lisaks kinnisvarainvesteeringutele ka bioloogiliste varade ja finantsinstrumentide) õiglast väärtust ei ole võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata - soetusmaksumuse meetodil.

24



• Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutust kajastatakse kasumiaruande kirjetel “Muud äritulud”, või “Muud ärikulud”.

• Materiaalse põhivaraobjekti ümberklassifitseerimisel kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse vahet kasumiaruandes (varem ei tohtinud üleshindlust kasumiaruandes, vaid seda tuli läbi omakapitali kirje „Jaotamata kasum (-kahjum) kajastada).

25



RTJ 7 Bioloogilised varad• Õiglases väärtuses (miinus müügikulutused) kajastatakse

bilansis üksnes selliseid bioloogilisi varasid, mille õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, tuleb rakendada soetusmaksumuse meetodit.

26


Mõistlik kulu ja pingutus

Mõiste “mõistliku kulu ja pingutus” on otseselt defineerimata nii RTJ-des kui SME IFRS-s – juhtkond peab kaaluma, kas näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod võimaldab usaldusväärselt määratleda õiglast väärtust või kas näiteks hindamisega seonduvad kulutused on võrrelduna varaobjekti maksumusega otstarbekad jne.

Raamatupidamise Toimkonna kodulehel www.easb.ee on avaldatud detailsemad tõlgendusvõimalused.

http://www.easb.ee/

27



RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja varad• Lisatud näited ja käsitlus eraldiste moodustamise kohta

töösuhte lõpetamise korral;

RTJ 10 Tulu kajastamine• Valmidusastme meetodi rakendamise korral - kui varem

tuluna kajastatud summa laekumine muutub ebatõenäoliseks, kajastatakse nõude allahindlus kasumiaruandes kuluna (mitte müügitulu korrigeerimisena);

28



• Kaupade vahetamise korral – kui saadud ega antud kauba õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, siis kajastatakse müügitulu ära antud vara bilansilises maksumuses (+/- kompensatsioon).

• Liitumistasude kajastamisel on (sarnaselt sihtfinantseerimisele) lubatud kaks alternatiivset meetodit (senini tuli tulu kajastada perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt teenust tarbisid).

29



RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine

• Ühisettevõtet (mitme aktsionäri poolt ühiselt lepingu alusel kontrollitavat ettevõtet) kajastatakse investorite aruandluses analoogselt sidusettevõtetega.

• Kui kontroll investeerimisobjekti üle saavutatakse mitmes jaos, siis kontrolli saavutamisele eelnenud varasema osaluse õiglast väärtust loetakse soetushetkel osaks omandatud osaluse soetusmaksumusest – erinevus bilansilisest väärtusest kajastatakse kasumiaruandes.

30



Kontrolli või olulise mõju kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka optsioone või muid instrumente, kui neid saab ilma täiendavate tingimusteta koheselt aktsiateks vahetada.

• Korrigeeritud ostumeetodit rakendatakse edaspidi kohustuslikult vaid konsolideeritud aruannetes.

• Konsolideeritud aruannetes võib sidusettevõtteid edaspidi kajastada kas soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused), kapitaliosaluse meetodil või õiglases väärtuses (kui on usaldusväärselt määratletav) – varasemalt oli lubatud ja seeläbi kohustuslik üksnes kapitaliosaluse meetod.

31



Analoogne käsitlus sidusettevõtete kajastamisele konsolideerimata aruannetes, juhul kui investoril tütarettevõtted puuduvad – lubatud 3 meetodit, varasemalt lubatud üksnes kapitaliosaluse meetod.

• Õiglase väärtuse meetodil kajastatud investeeringute puhul tuleb tehingukulud kajastada koheselt kasumiaruande kuludena.

• Investeeringu õiglase väärtuse muutused lubatud kajastada üksnes kasumiaruandes (varem võis alternatiivmeetodina kajastada omakapitalis).

32



• Vähemusosalust kajastatakse edaspidi ka negatiivse summana (varasemalt tuli negatiivse vähemusosaluse tekkimisel kogu negatiivne omakapital kajastada kontserni kahjumina);

• Välismaiste tütarettevõtete müügil ei klassifitseerita varasemalt arvestatud realiseerimata kursivahede reservi enam ümber kasumiaruandesse;

33



• Tehingud vähemusosaga – osaluse suurendamine või vähendamine ilma kontrolliõigust kaotamata (näiteks 60%-lt 80%-le või 70%-lt 55%-le) kajastamisel ei ole lubatud enam emaettevõtte kontseptsioon, mistõttu erinevus ostetud/müüdud vähemusosa proportsionaalse bilansilise väärtuse ning soetusmaksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (enam ei teki eelnimetatud tehingute tulemusena firmaväärtust).

34



RTJ 12 Valitsusepoolne abi• Kui sihtfinantseerimisega ei kaasne tulevikku suunatud

tingimusi, siis kajastatakse sihtfinantseerimist kas (1) kogusummas tuluna hetkel, kui see muutub saaja poolt sissenõutavaks või (2) rakendatakse netomeetodit;

• Sihtfinantseerimist kajastatakse saadud või saadava vara õiglases väärtuses;

• Brutomeetodi kasutamine varade sihtfinantseerimisel senisel kujul (tulu sihtfinantseerimisest kajastati samas perioodis sihtfinantseerimise teel saadud varade amortisatsioonikuluga) ei ole enam lubatud.

35



RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused• Alljärgnev tulu kajastatakse siis, kui tasu muutub

sissenõutavaks ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud:

- Sihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt;- Sihtotstarbelised annetused ja toetused;• Alljärgnev tulu kajastatakse siis, kui tasu muutub

sissenõutavaks:- Tasud ühingu liikmetelt;- Mitte-sihtotstarbelised annetused ja toetused;

36


Olulisemad muudatused lisades avalikustatava miinimuminfo osas (1)

RTJ 15 Vahearuanded kaotas senisel kujul kehtivuse – RTJ 15 nimetati vastavalt uuendatud sisule ümber “Lisades avalikustatav informatsioon” –

Kõik lisades avalikustatava informatsiooni nõuded nüüd ühes juhendis (varem oli iga juhendi lõpuosas vastav lõik).

37



• Arvestuspõhimõtete ja/või informatsiooni esitusviisi muutmisel või oluliste vigade korrigeerimisel tuleb lisades avalikustada mõju lisaks koostatud aruandeperioodile ka muudele aruandes esitatud ning neile eelnenud võrdlusperioodidele (ühtlasi ei eksisteeri enam arvetuspõhimõtete muutmisel või oluliste vigade korrigeerimisel n-ö. „kolmetulbalise“ bilansi koostamise nõuet).

38



Kui majandusaasta on lühem või pikem kui 12 kuud – nõutav selgitus, et võrreldavad arvnäitajad ei pruugi olla täielikult võrreldavad;

Kui toimus muutus raamatupidamislikes hinnangutes – põhjus, mõju aruandeperioodi varadele, kohustustele, tuludele ja kuludele.

39



Täiendavad nõuded ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude osas:

- Peamised sündmused ja asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust jätkusuutlikkuses, juhtkonna plaanid nendega tegelemiseks;

Soetusmaksumuses kajastatavate kinnisvarainvesteeringute (aga ka bioloogiliste varade) puhul selgitus, miks õiglast väärtust ei olnud võimalik bilansipäeva seisuga usaldusväärselt hinnata.

40



Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate finantsinstrumentide osas tuleb lisades avalikustada alljärgnev info:

Mõõtmise alus (kas õiglane väärtus on noteeritud hind aktiivsel turul või on saadud mõõtmistehnikat kasutades);

- Juhul kui kasutati mõõtmistehnikat, avalikustatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatud olulised eeldused, näiteks intressi- või diskontomäärad.

41



Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute osas:

- õiglase väärtuse mõõtmise meetodid, olulised eeldused, kas õiglase väärtuse määramisel kasutati sõltumatut eksperti;

Bioloogiliste varade puhul kõigi bioloogiliste varade kogumite kirjeldused.

42



Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste seotud osapoolte rühmade lõikes:

(a) ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle;

(b) ettevõtte tütar- ja sidusettevõtted;

43



(c) ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted;

(d) muud seotud osapooled.

44



Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes:

- kaupade ost-müük;

- kinnisvara ja muude varade ost-müük;- teenuste ost-müük;

- laenude andmine või saamine;

- garantii või tagatise andmine või saamine;

- muud tehingud.

45



Eraldised:- saldo muutuste analüüs rühmade kaupa;- hindamisel kasutatud olulised eeldused;- realiseerumise tähtaeg, summad ja neid mõjutavad

asjaolud;- saadava hüvitise summa ning bilansiline väärtus. Tulumaksukulu- dividendidelt;- välismaa tütarettevõtetelt;- edasilükkunud tulumaks välismaa tütarettevõtetelt

46



Selgitused tütar- ja sidusettevõtete oluliste allahindluste kohta.

Õiglases väärtuses kajastatud osaluste õiglase väärtuse aluseks olevad eeldused ja meetodid.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara, bioloogiliste varade, kinnisvarainvesteeringute ja eraldiste eelmise perioodi liikumiste võrdlusandmeid ei pea enam lisades välja tooma.

47



Lisades ei ole enam vaja välja tuua infot tulevaste perioodide kasutusrendi väljamaksetest (tõenäoliselt mittekatkestatavate lepingute osas) ja maksimaalset dividendide summat, mis oleks omanikele võimalik bilansipäeva seisuga välja maksta – küll on säilinud nõue avalikustada tulumaksukulu, mis tekiks maksimaalselt väljamakstavate dividendide väljakuulutamisel.

48


Arvestuspõhimõtete muudatused (1)

Üldreegel – arvestuspõhimõtete muudatusi (APM) rakendatakse tagasiulatuvalt st. eelmise perioodi võrdlusandmeid tuleb korrigeerida vastavuses uute arvestuspõhimõtetega;

Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine - nii varud kui põhivara - erandina lubatud APM rakendada kas edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt;

Firmaväärtuse amortiseerimine - erandina lubatud APM rakendada kas edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt;

49


Arvestuspõhimõtete muudatused (2)

Müügiootel põhivara ümberklassifitseerimine – erandina lubatud APM rakendada kas edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt;

Sihtfinantseerimine – vastavalt üldreeglile üksnes tagasiulatuvalt.

50


Majandusaasta aastaaruande koostamine ja esitamine

Majandusaasta aruande koostamine hõlmab järgmisi tegevusi:1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;2) tegevusaruande koostamine;3) majandusaasta aruande heakskiitmine.

Majandusaasta aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:1) audiitorkontroll;2) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;3) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

51


Majandusaasta aruande heakskiitmine

Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas RPS § 17 lõikes 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

52


Majandusaasta aruande allkirjastamine

Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks.

Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

53


Tänan tähelepanu eest!

Toomas Villems

E-mail: [email protected]

Tel. +372 6 013 988

Economy & Finance

Mida toob aasta 2014 raamatupidajale