Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid

10.11.2016

Taavi Raudsaar Mari Tamm

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2016. aasta oktoobris:

Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.

Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2016 hinnanguga

Eesti ettevõtete kasum jätkas vähenemist, kuigi varasemast aeglasemalt

3

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku

Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa

Allikas: statistikaamet

Müügitulu teises kvartalis suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu tõttu kasum endiselt vähenes

Kasumi edasine langus võib ohustada ettevõtete konkurentsi- ja laenumaksevõimet

4

Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus ei ole suurenenud, aga kasumi languse tõttu võla ja kasumi suhtarv kasvab

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

20%

40%

60%

80%

100%

120%

100%

200%

300%

400%

500%

600%

võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg)võla ja kasumi suhe (parem telg)

Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Laenumaksevõime on seni püsinud hea tänu kogutud likviidsuspuhvritele ja madalatele intressimääradelePõhivarainvesteeringute vähenemine on tähendanud suuremaid likviidseid varasid, mis toetab laenumaksevõimet, kuid püsivalt madalad investeeringud kahjustaksid ettevõtete konkurentsivõimet

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

01,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,000

põhivara investeeringud kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) hoiused ja sularaha

Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Ettevõtete maksekäitumine püsis hea

I II I II I II I II I II I II I II I II I2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

0%

5%

10%

15%

20%

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal

Ettevõtete maksekäitumine

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

• Ettevõtete majandustulemusi jääb ka lähiajal mõjutama nõrk välisnõudlus ja tööjõukulude kiire kasv

• Müügikäivete ja investeeringute väike kasv suurendab võimalust, et kasumi langus peatub ja majanduskasv kiireneb

• Selle riski negatiivset mõju aitab vähendada pankade hea kapitaliseeritus ja ettevõtete varasemalt kogutud kapitalipuhvrid

• Pankade kapitaliseerituse taset aitavad tagada kapitalinõuded

Risk 1Ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti

7

1. juunist jõustusid nõuded uutele eluasemelaenudele amortiseerimise osas

Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt

8

2012

2013

2014

2015

2016

100

120

140

160

180

200

220

240

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

kinnisvara hinnaindeks HOX Sweden (100=2005, vasak telg)eluasemelaenude aastakasv (parem telg)

Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused

Kinnisvarahinnad ja eluasemelaenude kasv Rootsis

Pangagruppide tuluteenimisvõime püsis Euroopa suuremate pankade võrdluses hea ja kapitaliseeritus tugev

Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ning likviidsuspositsioon tugev

9

2014 2015 2016-1.0%-0.5%0.0%0.5%1.0%1.5%2.0%2.5%3.0%

tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat

Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused*Swedbank, SEB, Nordea

• Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt

• Emapangagruppide finantsseis on hea ja turupõhine rahastamine püsis soodne

• Põhjamaadest lähtuvate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid

• Täiendavaid nõudeid pankade kapitalile on rakendatud nii Eestis kui ka Rootsis

Risk 2Põhjamaade riskide senisest kõrgemaks hindamine finantsturgudel, mis suurendab Eesti pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski

10

Korteritehingute keskmist hinda mõjutavad tehingute struktuuri muutused

Eluasemehindade kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis pisut kiirenes

11

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

0

300

600

900

1200

1500

1800

tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)keskmine hind Tallinnas (parem telg)keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)

Korteritehingute arv ja keskmine hind m2 kohta

Allikas: maa-amet

Ehitusjärku jõudnud pindade hulk samas vähenes viimastel kvartalitel, mis võib peegeldada arendajate ettevaatlikkust

Uute elamispindade pakkumine eluasemeturul suurenes

12

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

kasutusluba ehitusloa saanud ehitamist alustatud

tuha

t m2

Eluruumide ehitus- ja kasutusload ja ehitusjärku jõudnud pinnad

Allikas: statistikaamet

Uute büroopindade lisandumine suurendab vakantsust vanemates hoonetes ja suurendab nendega seotud krediidiriski pankade jaoks

Büroopindade pakkumine suureneb

13

2011 2012 2013 2014 2015 2016 0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000 kasutusloa saanud ehitamist alustatud ehitusloa saanud

tuha

t m2

Büroopindade ehitus- ja kasutusload ning ehitusjärku jõudnud pinnad

Allikas: statistikaamet

Laenude ja liisingute maht kasvas septembris aastavõrdluses 6%

Reaalsektori laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aasta esimesel poolel suhteliselt kiiresti

14

2012 2013 2014 2015 2016-10%

-8%-6%-4%-2%0%2%4%6%8%

10%

reaalsektori laenud muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud

Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

Allikas: Eesti Pank

Kinnisvaraettevõtete ja eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellist on seni püsinud stabiilne

Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud

kinn

isvar

a ja

eh

itus

elua

sem

elae

nud

muu

d se

ktor

id

muu

d m

aja-

pida

mist

e la

enud

töös

tus

logi

stika

prim

aars

ekto

r

kaub

andu

s

taris

tu

-200

-100

0

100

200

300

400 353301

139102 87 79

43

-37-83

mln

eur

ot

Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 30.09.2016 seisuga

Allikas: Eesti Pank

• Praeguses keskkonnas on oht, et majapidamised arvestavad seniste arengute jätkumisega

• Samuti on võimalus, et kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv kiireneb veelgi ja nende osatähtsus pankade laenuportfellis suureneb

• Liiga kiire laenukasv võib osutuda majandusele ülejõukäivaks ja tuua kaasa laenukahjumeid

• Riski aitavad vähendada nõuded eluasemelaenudele

• Pankade vastupanuvõimet saab vajadusel tagada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega

Risk 3Kinnisvarahindade tõusu ning laenukasvu kiirenemine, mis suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskidele

16

Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

väiksematest pankadest suurim ja väikseimväiksematest pankadest teine ja eelviimaneSwedbank

Pankade esimese taseme omavahendite suhtarvud

Allikas: Eesti Pank, pankade avalikud aruanded

Väiksemad pangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank

Kapitaliseeritust toetab pankade stabiilne kasumlikkus ja hea laenukvaliteet

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendidInstrument Määr

Süsteemse riski puhver 1%

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%

Vastutsükliline kapitalipuhver 0%Eluasemelaenunõuded*

85%**50%

30 aastat

laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär maksimaalne laenutähtaeg

* Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.

** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.

Vastutsüklilise puhvri üle 0% määra kehtestamise eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud

19

Pangalaenude kiirenenud kasv peegeldab osaliselt välislaenude refinantseerimist

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

50%

70%

90%

110%

130%

150%

170%võlg/SKP pangalaenud/SKP

Reaalsektori võlakoormus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Laenumahu ja nominaalse SKP kasvutempod peaks prognoosihorisondil ühtlustuma

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

nominaalne SKP pangalaenud ja liising võlg

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv

Majanduskasv kiireneb välisnõudluse ja inflatsiooni kasvu toel ning laenukasv stabiliseerub 5% tasemel

… võlakoormuse tase ei ole muutunud ja püsib ettevaates stabiilsena

… pankade käitumises ei ole täheldada laenutegevust võimendavaid arenguid

Samas risk võlakoormuse kiireks kasvuks jääb püsima:– sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade ja juures on oht, et

majapidamiste laenukasv kiireneb– investeeringute kasvades võib ettevõtete võlakoormus suureneda

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest …

21

Väljaspool pankasid tegutsevate finantsvahendajate areng viimastel aastatel

Kinnisvarafondide maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanudKinnisvara fondide varade maht on kasvanud nii varade väärtuse kasvust kui uute fondide ja investeeringute lisandumisest tulenevalt

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

350,000,000Kinnisvarafondide varade maht

Allikas: Finantsinspektsioon

Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja teiste Balti riikide büroo- ja kaubanduspindadesse

kontorihooned; 36%

kaubanduspinnad; 34%

lao- ja tootmishooned; 13%

muud; 13%

elamumaa; 3%%metsamaa; 1%

Kinnisvarafondide investeeringute struktuur 31.12.2015 seisuga

Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused

Investorite ring on küllaltki mitmekesine

pensionifondid; 34%

mitteresidendid; 27%

ettevõtted; 25%

määramata; 6%

eraisikud; 5%

pangad; 2%muud finantseerimis-

asutused; 0,3%

Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga

Allikas: Finantsinspektsioon

Kõige olulisemat rolli mängivad institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega

Fondide areng on põhimõtteliselt positiivne, kuna tähistab finantsvahendajate mitmekesistumist ja riskide suuremat hajutatust finantssektoris

Riskid finantsstabiilsusele on väikesed:– kinnisvarafondide maht on suhteliselt väike– seosed teiste finantssektori osalistega on samuti väikesed:

• fondid kasutavad finantsvõimendust keskmiselt 50% ulatuses bilansimahust – max kuni 2% pankade laenuportellist

• pensionifondid on olulised investorid, kuid nende endi investeeringutest moodustab kinnisvarafondide osakute väärtus 10%

– riske vähendab ka nende tegutsemine kinniste fondidena

Kinnisvarafondid ja riskid finantsstabiilsusele

Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel väga hoogsalt kasvanud

27

Septembri lõpu seisuga tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut liikmete arvuga kokku üle 9000

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

02000000000400000000060000000008000000000100000000001200000000014000000000160000000001800000000020000000000

hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)

Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades

Allikas: Eesti Pank

Hoiu-laenuühistud moodustavad hoiuste ja varade mahu poolest pangandussektorist ja SKPst väikese osa

28

Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades

hoiu-laenuühistudpangad

Allikas: Eesti Pank

Hoiu-laenuühistute finantsvõimendus on kasvanud

29

IV kv 2010 II kv 20160%

10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

muu võlgnevused muudele äriühingutele võlgnevused finantseerimisasutustele võlgnevused eraisikutele omakapital kokku

Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital

Allikas: Eesti Pank

Panga ja hoiu-laenuühistu võrdlus

Pank Hoiu-laenuühistuTegevust reguleeriv seadus

krediidiasutuste seadus

hoiu-laenuühistute seadus

Tegevusluba jah ei Riiklik järelevalve jah eiHoiuste kaasamine avalikkuselt

jah ei

Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond

Tulumaks hoiuseintressilt

ei jah

+ täiendava konkurentsi teke Eesti finantsmaastikul on tervitatav+ HLÜdel vähene seotus ülejäänud finantssektoriga, mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud- kiire hoiustajate arvu kasv ja üle-Eestiline tegutsemine

• kas ühistulise tegevuse sisuline mõõde on kõigis HLÜdes tagatud?- väga piiratud järelevalve- nõrgemad nõuded kapitalile, riskijuhtimisele- raskuste korral võib olla raskem kapitali kaasata

Hinnang hoiu- laenuühistute riskidele

Krediidiandjate hulka kuuluvad nii liisingufirmad, järelmaksu pakkuvad kaupmehed kui ka nn kiirlaenufirmad

32

80% laenumahust on väljastanud pangagruppidesse kuuluvad laenuandjad

pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad0

100

200

300

400

500

600

elamukinnisvaraga seotud krediit muu rahaline krediit vara ost järelmaksugamuu vara liising sõidukiliising

mln

eur

ot

Krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud krediit 30.06.2016

Allikas: Eesti Pank

Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on parem kui muude krediidiandjate oma

33elam

ukin

nisv

arag

a...

sõid

ukili

ising

muu

var

a lii

sing

vara

ost

järe

lmak

...

muu

raha

line

kre.

..

-2%0%2%4%6%8%

10%12%14%

pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad

Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes

Allikas: Eesti Pank

Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahastavad end peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste krediidiandjate rahastamisallikad on mitmekesisemad

34

pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad0%

20%

40%

60%

80%

100%

muu pikaajalised laenukohustused lühiajalised laenukohustused omakapital

Krediidiandjate kohustused ja omakapital jagunemine

Allikas: Eesti Pank

• pankade omanduse olevate krediidiandjate varade kvaliteet on valdavalt hea

• muude krediidiandjate laenumahud on suhteliselt väikesed ja seotus ülejäänud finantssektoriga mõõdukas, mistõttu on mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud

• puudub õigus avalikkuselt hoiuseid kaasata, raskuste korral ei kanna hoiustajad otsest kahju

• KAVS jõustumine ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek korrastab turgu, parandab krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste kaitse kvaliteeti

Krediidiandjatest ja –vahendajatest lähtuvad otsesed riskid finantsstabiilsusele on väikesed