Avatud õpikeskkonnad

Kairit Tammets

17. august 2012

Loengu ülesehitus

• Teoreetiline sissejuhatus (45 min);

• Praktilised tegevused

• Kursuse blogi täiendamine mõne meediumiga;

• Agregaatori kasutamine

• Ühisdiskussioon

Muutuv õpikeskkonna mõiste

• Õpikeskkond jaguneb füüsiliseks ja virtuaalseks

• Õpikeskkonna eesmärk – motiveerida õpilasi, toetada õpitegevusi, pakkuda võimalusi koostööks ja suhtlemiseks

• Virtuaalne õpikeskkond, õpihaldussüsteem

• Esimesed õpihaldussüsteemid arendati 1990. a. keskpaigas

Tehnoloogia areng mõjutamas õpikeskkondasid

• 2005. aastal aset leidnud muudatused, mis mõjutasid õpikeskkondi:

• sotsiaalne revolutsioon, mille käigus sai inimesest veebis uue info looja, varasema tarbija asemel

• tehniliselt loodi veebirakendusi publitseerimisvõimalustega (blogid, wikid jms), suhtluskeskkondi, keskkonnad muutusid personaliseeritumaks ehk toimus areng veeb 2.0

E-õpe 2.0

E-õpet 2.0 iseloomustab:

• suurem õppija autonoomsus;

• kommunikatsiooni roll õppeprotsessis;

• aktiivne osalemine ning kogukondade ja võrgustike loomine õppe-eesmärkidel;

• rõhuasetus on õppijal, kellel on võimalus endale sobivaid keskkondi kokku panna

Avatud õpikeskkond

• vabatarkvaralistest vahendidest loodud keskkond, kus infovood kanduvad ühest vahendist teise ning tegevused toimuvad erinevate vahendite vahel;

• avatud ja kättesaadavad, võimaldades keskkonna kasutamist igal ajahetkel, ka siis kui kursus on ammu lõppenud

Personaalne õpikeskkond (PLE)

• ei ole tarkvara lahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes;

• õppija poolt hallatav ja kontrollitav “süsteem”;

• dünaamiliselt muutuvad keskkonnad kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest

Õpihaldussüsteem vs PLE

Enesejuhitavus personaalses õpikeskkonnas

Õpikeskkonna kokkupanek eeldab enesejuhitavust ja teadlikkust oma õppeprotsessidest ja õppimisharjumustest;

Personaalse õpikeskkonna loomise protsessi kui võimalus arendada ennastjuhtiva õppija pädevusi.

Enesejuhitavus - protsess, kus indiviid võtab aktiivsema rolli oma õpivajaduste analüüsimisel, eesmärkide formuleerimisel ning ressursside ja strateegiate valimisel

Näide personaalsest õpikeskkonnast

Arutle

Millistest vahenditest võiks koosneda sinu avatud õpikeskkond?

Kuidas hallata personaalset õpikeskkonda?

Võtmesõna – RSS-voog

Mis on RSS- või uudisvoog –

http://www.youtube.com/watch?v=0klgLsSxGsU

Näited: http://sarah-stewart.blogspot.com/

http://ctermperkes.wordpress.com/

Ülesanne: proovi täiendada oma blogi kui personaalset õpikeskkonda mõne ajaveebi RSS vooga

Agregaatorid

Kursuste haldamiseks nt EduFeedr

http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/1172

Netvibes - http://www.netvibes.com/

http://www.tradergav.com/2008/12/16/my-netvibes-page/

Google reader - http://www.google.com/reader/

Ülesanne: Proovi liituda agregraatoriga ning lisada sinna pinginaabri blogi RSS voog

Lõpuarutlus

Avatud õpikeskkonna eelised ja võimalused

Avatud õpikeskkonna puudused ja ohud

Õppijakeskus, saan teha asju nii nagu minu võimetele kohane

Vabad kommentaarid

Vajaduste kohane Infotulva ära uppumine

Info kättesaadavus, avatud õppematerjalid – kvaliteet paraneb

Materjalid

Loengumaterjal:

http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/avatud-veebipohised-opikeskkonnad-2

Sotsiaalse tarkvara vahendite ülevaade:

http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/sotsiaalse-tarkvara-vahendite-ulevaade

Tänan!

Kairit@tlu.ee