IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Sissejuhatus kursusesse

Hans Põldoja

õppejuht, haridustehnoloogia dotsent Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut

Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)

[email protected] http://www.hanspoldoja.net

mailto:[email protected]

http://www.hanspoldoja.net

Saame tuttavaks

Tutvumismäng

• Kirjuta kuni kolm oma olulisemat hobi eraldi märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi

• Kirjuta kuni kolm oma haridustehnoloogiaalast huvi eraldi märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi

• Aseta märkmepaberid sarnaste hobide/huvide lähedale ja tutvusta ennast lühidalt

https://opikeskkonnad.wordpress.com


Teooria vs praktika

Avatud kursus

Ümberpööratud klassiruum flipped classroom

Võta Oma Seade Kaasa Bring Your Own Device (BYOD)

Kursuse ülesehitus

• Kursuse maht 4 EAP (104 tundi)

• 4 kontaktpäeva (16 tundi)

• Blogimisülesanded (48 tundi)

• Rühmatöö (28 tundi)

• Iseseisev lugemine (12 tundi)

Kontaktpäevad

• L 09.09: Sissejuhatus kursusesse

• P 21.10: Veeb 2.0 ja personaalsed õpikeskkonnad

• P 04.11: 1:1 arvutikasutus

• L 02.12: Rühmatööde esitlused

Kursuse teemad

1. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis (11.09–24.09)

2. Õpihaldussüsteemid (25.09–08.10)

3. Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad (09.10–22.10)

4. 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad (23.10–05.11)

Ajaveebipostituste tähtajad

• Iga kahenädalase teema puhul ootame postitusi esimese nädala lõpuks

• Teine nädal on kommentaariarutelude jaoks

Nädal Teema Kontakttunnid Individuaalsed ülesanded

Rühmatöö Lugemine Kokku

04.09.2017 Sissejuhatus kursusesse 4 3 7

11.09.2017 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 7 1 8

18.09.2017 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 2 1 3

25.09.2017 Õpihaldussüsteemid 7 1 8

02.10.2017 Õpihaldussüsteemid 2 1 3

09.10.2017 Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed keskkonnad 7 1 8

16.10.2017 Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed keskkonnad 4 2 4 1 11

23.10.2017 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad 7 4 1 12

30.10.2017 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad 4 2 4 1 11

06.11.2017 Rühmatöö koostamine 4 1 5

13.11.2017 Rühmatöö koostamine 4 1 5

20.11.2017 Rühmatöö koostamine 5 4 1 10

27.11.2017 Rühmatööde tagasiside ja esitlused 4 2 4 1 11

04.12.2017 Tagasiside ja kokkuvõtted 2 2

16 48 28 12 104

Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle.4 EAP mahuga kursuse puhul on üliõpilase töö maht kokku 104 tundi.

Õpikeskkond

• Ajaveeb: http://opikeskkonnad.wordpress.com

• Õppijate ajaveebid

• Märksõna: opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad)

• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare, Mendeley, …

• Moodle

http://opikeskkonnad.wordpress.com

http://www.edufeedr.net

http://www.edufeedr.net

https://twitter.com/opikeskkonnad

https://twitter.com/opikeskkonnad

https://www.mendeley.com

https://www.mendeley.com/groups/1408203/learning-environments-and-learning-networks/

Privaatsus avatud õpikeskkonnas

• Oma nime all ajaveebi pidamine

• Hindamine

Rollid ja vastutused...

• Õppejõud ei ole ainus, kes annab tagasisidet

• Ära oota tagasisidet igale postitusele

• Tudengi ja õppejõu roll hägune

• Tähtaegadest kinnipidamine tudengi vastutus

• Plagiaat vastuvõetamatu

• Kursuse maht 4 EAP s.t. 7…8 tundi iga nädal kursuse jaoks

Ootused tudengitele...

• Iseseisvus ja enesejuhitavus

• Kriitiline mõtlemine ja huvi teema vastu

• Võõrkeeltest arusaamine

• Magistriõppe tasemel postitused, oma kogemuste ja kirjandusest loetu analüüs/süntees

• Õpivõrgustikku kuulumine s.t. jagamine teistega, koos õppimine

• Julgus kommenteerida, kritiseerida, esitada küsimusi, arutleda

• Suhtlemine, teavitamine

Kuidas saada arvestus?

• Arvestus (arvestatud/mittearvestatud) põhineb kursuse käigus kogutud õpimärkidel

• Arvestuse saamiseks on vaja koguda:

• 4 õpimärki ajaveebipostituste eest

• vähemalt 1 õpimärk grupitööna õpikeskkonna disaini koostamise eest

Mis on õpimärgid?

(Class Hack, n.d.)

(Open Badges, 2013)

Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. In M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W. Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (eds.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk 40– 49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5

Design Patterns for Badge Systems in Higher Education

Hans Põldoja(✉), Pirje Jürgens, and Mart Laanpere

Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia{hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee

Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learningoriginates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introducedinto formal higher education without reconsidering the existing assessmentprocesses. This paper presents experiences from three years of using Open Badgesin a master level course. In each iteration, the badge system was revised based onlearners’ feedback. Special attention was given to supporting learners withdifferent learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set ofdesign patterns for developing badge systems in higher education. While thelearning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating twoalternative learning pathways for the course, more research is needed on advancedlearning-style-based learning pathways.

Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education

1 Introduction

Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge,competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense,badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a groupof open education activists came up with the initial concept during the Mozilla DrumbeatFestival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, theyproposed that badges could be used for verifying learning. The technical specificationof the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the MozillaFoundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a singleenvironment, OBI was developed as an open standard that allows people to collectbadges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused oninformal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number ofstudies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6].

Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunityto reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges hasproposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] seebadges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learningactivities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic andDevedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits suchas supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners

© Springer International Publishing AG 2016D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016.DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5

http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5

http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5

http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5

Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja

teiste õpikeskkonda

Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi

lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid

tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena

Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada

õpikeskkondadena

Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades

Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna

kujundamisel ja kasutamisel

Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja

arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada

Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessisBlogimisülesanne 1

Blogimisülesanne 2

Blogimisülesanne 3

Blogimisülesanne 4

Õpikesk-kondadega

tutvuja

Veeb 2.0 kasutaja õppetöös

Õpihaldus-süsteemide

kasutaja

Mobiili-rakenduste

kasutaja õppetöös

Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste


Personaalse õpikeskkonna

kujundaja

Ennastjuhtiv õppijaÕpilepingu koostamine

Personaalse õpikeskkonna kujundamine


kujundaja

Ennastjuhtiv õppija

Rühmatöö

Lugemine ja jagamine

Esitlus kontakttunnis

Õpikogukonnas suhtlemine

Valgustaja Valgustaja

Kujundaja

Kujundaja

Tehniline ekspert

Tehniline ekspert

Jagaja Jagaja

Kogukondlane Kogukondlane

ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid

Õpidisainer

ÕpidisainerAnalüütik

Dokumenteerija

Dokumenteerija

Analüütik Eestvedaja

Eestvedaja







õpikeskkondadena







Blogimisülesanne 2

Blogimisülesanne 3

Blogimisülesanne 4

Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste


Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste



kujundaja




kujundaja


Rühmatöö





Kujundaja

Kujundaja

Tehniline ekspert

Tehniline ekspert

Jagaja Jagaja



Õpidisainer


Dokumenteerija

Dokumenteerija


Eestvedaja







õpikeskkondadena







Blogimisülesanne 2

Blogimisülesanne 3

Blogimisülesanne 4

Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste


Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste



kujundaja




kujundaja


Rühmatöö





Kujundaja

Kujundaja

Tehniline ekspert

Tehniline ekspert

Jagaja Jagaja



Õpidisainer


Dokumenteerija

Dokumenteerija


Eestvedaja







õpikeskkondadena







Blogimisülesanne 2

Blogimisülesanne 3

Blogimisülesanne 4

Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste


Õpikesk-kondadega

tutvuja



kasutaja

Mobiili-rakenduste



kujundaja




kujundaja


Rühmatöö





Kujundaja

Kujundaja

Tehniline ekspert

Tehniline ekspert

Jagaja Jagaja



Õpidisainer


Dokumenteerija

Dokumenteerija


Eestvedaja

Nõuded ajaveebipostitustele

Nõuded ajaveebipostitustele

• Vastavuses nädala teemaga, vastab ülesandes esitatud küsimustele, sisaldab analüütilist ja reflekteerivat komponenti, esitab üliõpilase originaalseid ideid ning demonstreerib lugemismaterjalidest arusaamist

• Viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud (soovitavalt APA6 viitamissüsteemi järgi)

• Ei tohi sisaldada plagiaati

Viitamine ja plagiaat

• Iseseisvad tööd ei tohi sisaldada plagiaati

• Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale.

• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse akadeemilise viitega

• Esmakordse plagiaadijuhtumi puhul hoiatus, teistkordse plagiaadijuhtumi puhul arvestus mittesooritatud (ÕKE § 21 lg 23)

http://www.apastyle.org

http://www.apastyle.org

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited

Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)

Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)

Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited

Esimene tekstisisene viide sulgudes

Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes

Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)

Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)

Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)

(Väljataga et al., 2011)

Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

(Tomberg et al., 2013)

Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)

Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

(Põldoja et al., 2006)

Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

(ISTE, 2008)

Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

The Design-Based Research Collective (2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Perioodikaväljaanded(Periodicals)

1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)

Journal Article

3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

Journal Article

7. Ajakirja artikkel(Magazine article)

Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

Magazine Article

10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)

Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.

Newspaper Article

11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)

Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee

Newspaper Article

Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)

18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book

Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book


25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book Section

Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)

34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)

Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01

Report

Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)

39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

Conference Proceedings

Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)

Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist

Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

Thesis

Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)

Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Web Page

Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet

Web Page



Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.

American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata

Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files

Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

Web Page

Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia

Web Page

76. Ajaveebipostitus(Blog post)

Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

Web Page

Õigusaktid

Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021

Tarkvara

Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega.



Rühmatöö

Rühmatöö

• Rühmatööna tuleb disainida õpikeskkond ning tutvustada seda viimases seminaris

• 3–4 liikmelised rühmad

• Rühmatöö mahuks on arvestatud 28 tundi iga rühma liikme kohta

Rühmatöö tüübid

• Õpihaldussüsteemil põhineva õpikeskkonna kavandamine

• Veeb 2.0 vahenditel põhineva hajutatud arhitektuuriga õpikeskkonna kavandamine

• Nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkonna kavandamine

Muud tegevused

Muud tegevused

• Õpilepingu koostamine (õpimärk “Ennastjuhtiv õppija”)

• Personaalse õpikeskkonna kujundamine (“Personaalse õpikeskkonna koostaja”)

• Õpikogukonnas suhtlemine (“Kogukondlane”)

• Lugemine ja jagamine (“Jagaja”)

• Esitlus kontakttunnis (“Valgustaja”)

Õpileping…

... defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse;

... on täielikult õppija kontrollida ja vastutada, tuutori roll vaid abistav ja suunav;

... põhineb õpivestlusel (ingl conversational learning procedure) ning arusaamal, et õppija on ainus, kes oskab öelda, kas ja kuidas tema arusaamad, mõtted, teadmised, oskused, tunded on õpiprotsessi käigus muutunud;

Õpileping...

... eeldab süstemaatilisust s.t. pidev reflekteerimine oma õpiprotsessi üle ning paralleelide tõmbamine koostatud lepingu ja tegelikkuse vahel;

... on vajalik, et mõista täiskasvanud õppija vajadusi, eelistusi, õpiprojekti eesmärke ja selle dünaamikat; tema nägemust õpiprotsessist ja keskkonna ülesehitusest;

... aitab õppijat dokumenteerida ja analüüsida oma väljakutseid, dilemmasid, probleeme, ebakindlust, kuid ka saavutusi ja edusamme;

... aitab tuvastada, mis suunas edasi liikuda ja areneda ning formuleerida järgmine õpiprojekt.

Õpilepingu struktuur

• Teema — Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

• Eesmärgid — Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

• Strateegiad — Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• Vahendid/ressursid — Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

• Hindamine — Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

- - - - -

• Reflektsioon — Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/






Õpikeskkonna ülesseadmine

Personaalse õpikeskkonna ülesseadmine

• Loo magistriõppe jaoks WordPress ajaveeb

• Registreeri ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532

• Kirjuta enesetutvustuse lehekülg

• Koosta esimene versioon õpilepingust ning postita see ajaveebi

http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532

http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532

https://liiakasblog.wordpress.com

https://liiakasblog.wordpress.com

https://margitso.wordpress.com

https://margitso.wordpress.com

https://mariasavina.wordpress.com

https://mariasavina.wordpress.com

https://tuulipage.wordpress.com

https://tuulipage.wordpress.com

Moodle kasutajaks registreerumine

• http://www.hanspoldoja.net/moodle/

http://www.hanspoldoja.net/moodle/

3 palvet seoses ajaveebidega

• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis

• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on

• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

Ajaveebide lugemine

https://feedly.com

https://feedly.com

https://koolielu.ee

https://koolielu.ee

http://www.downes.ca

http://www.downes.ca

Teadusartiklite andmebaasid

http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

Ajahaldus

https://www.toggl.com

https://www.toggl.com

Koostöö välispartneritega

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions.

Virtual Learning Environments

Pierre Dillenbourg, Daniel Schneider, Paraskevi Synteta

{Pierre.Dillenbourg|Daniel.Schneider|Paraskevi.Synteta}@tecfa.unige.ch Phone: +41 22 705 9376 - Fax: +41 22 705 6379

TECFA - FPSE - University of Geneva 40 bd. Du Pont d’Arve - CH-1205 Genève

SUMMARY Is the concept of 'virtual learning environment' just a popular label to describe any educational software? No, the concept includes several interesting features that justify the use of a specific label. We review these features in the first part of our contribution. Do these features guarantee pedagogical effects? No, we review in the second some potential contributions of virtual learning environments. Turning potential effects intro actual outcomes is the challenge of designers.

KEYWORDS : Virtual learning environments, educational Internet, virtual communities

WHAT IS A VIRTUAL LEARNING ENVIRONMENT ? Does a « virtual learning environment » refer to any educational web site? No. However, as

many fashionable words, some authors use it in a very broad way, including for instance Web sites that simply include static Web pages. Is a «virtual learning environment» restricted to systems including some 3D / virtual reality technology? No. Some environments include less sophisticated interfaces, namely text-based ones. Between these over-general and over-specific definitions, there is a range of environments, which vary along the criteria listed below. Our goal is not to decide which environments deserve the «virtual learning environment» label, but to provide an understanding of their specificity. Is a “virtual learning environment” synonymous to a «virtual campus»? No. A “virtual campus” provides University courses, while the name «virtual learning environment» does not restrict the scope to any age or level. The former is hence a sub-category of the latter. A “virtual campus” covers a set of courses, often a whole diploma programme, while «virtual learning environment» can be used for smaller parts of a curriculum. We argue that virtual learning environments can be identified by the following features and we

will discuss them one by one through this contribution: • A virtual learning environment is a designed information space.

• A virtual learning environment is a social space: educational interactions occur in the environment, turning spaces into places.

• The virtual space is explicitly represented: the representation of this information/social space can vary from text to 3D immersive worlds.

• Students are not only active, but also actors: they co-construct the virtual space.

• Virtual learning environments are not restricted to distance education: they also enrich classroom activities.

«ICTs in Education», Volume I, A. Dimitracopoulou (Ed), Proceedings of 3rd Congress HICTE, 26-29/9/2002, University of Aegean, Rhodes, Greece, KASTANIOTIS Editions z Inter@ctive 3

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press.

CH

AP

TE

R 2 TOWARDS A THEORY

OF ONLINE LEARNING

Terry AndersonAthabasca University

It is the theory that decides what we can observe.– Albert Einstein

There is nothing more practical than a good theory.– Lewin, K., Field Theory in Social Science

INTRODUCTION

Theory has been both celebrated and condemned in educational practice and research. Many proponents have argued that theory allows and even forces us to see the big picture and makes it possible for us to view our practice and our research from a broader perspective than envisioned from the murky trenches of our practice. This broader perspective helps us make connections with the work of others, facilitates coherent frameworks and deeper understanding of our actions, and perhaps most importantly, allows us to transfer the experience gained in one context to new experiences and contexts. Critics of theory (McCormick & McCormick, 1992) have argued that too strict adherence to any particular theoretical viewpoint often filters our perceptions and thus blinds us to important lessons of reality. The intent of this chapter is to look at learning theory generally, and then to focus in on those attributes of the online learning context that allow us to focus and develop deeper and more useful theories of online learning.

Kasutatud fotod

• Per Gosche: Learning session, https://www.flickr.com/photos/peronimo/16578087888/

https://www.flickr.com/photos/peronimo/16578087888/

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja [email protected]

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud https://opikeskkonnad.wordpress.com

Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

mailto:[email protected]
