ELUIGA JA SUREMUS

Anna Linda Tomp

9. a klass

Gustav Adolfi Gümnaasium

Sissejuhatus

• Inimese elu pikkus kajastab riigi arengu

üldist taset, mõjutab rahvastiku

taastootmist ja heaolu pensionipõlves.

• Siin antakse ülevaade suremust

mõjutanud teguritest Balti riikides.

• Baltimaid võrreldakse

Poola, Soome, Rootsi, Valgevene ja

Venemaaga.

Muutused oodatavas elueas

• Alates NSVL kokkuvarisemisest ja

iseseisvuse taastamisest on Baltimaade

tervisenäitajad oluliselt muutunud.

• 1960-ndatel jäi oodatav eluiga pidama

ühele tasemele ning koguni langes.

• 1990-ndal aastas oli Eestis oodatav eluiga

sünnil 69,9; Lätis 69,5 ja Leedus 71,6

aastat.

• Aastatel 90-95 vähenes nii meeste kui ka naiste keskmine eluiga Eestis 2,2; Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Tervishoiukriisi tõenäolisem seletus on stress, mille allikaks oli tööpuudus.

• Järgnevatel aastatel hakkas olukord paranema. Langus asendus kasvuga. Aastal 1996 Eestis ületas oodatav eluiga 1990. aasta oma. Leedus alles 1999. aastal.

• Oodatava eluea kasv oli kiireim Eestis.

• Väikseim edasiminek toimus meeste

oodatavas elueas. Meeste eluiga on Balti

riikides 8-10 aastat madalam kui vanades

EL-i riikides ning 1-3 aastat maas uutest

EL-i riikidest.

• Baltimaade naiste oodatav eluiga on

kõrgem, läheneb uute EL-i liikmesriikide

keskmisele tasemele.

• Eestis ületas naiste eluiga EL-i uute riikide

keskmise taseme juba 2003. aastal.

Muutused suremuses

vanuserühmade lõikes

• Alates 90-ndate keskpaigast on vastsündinute suremus Balti riikides langenud.

• Ka alla viieaastaste laste suremuse tase langes 1990-2008 Eestis 2,6 korda. Siiski ületab see 2-3 korda Sooma alla viieaastaste laste suremust.

• Langenud on ka tööealise elanikkonna suremus.

• Oluliseks näitajaks on oodatava eluea vähenemine surmade tõttu enne 65 eluaasta täitumist. Eesti on selle näitaja osas eelnevalt mainitud riikide seas keskmine.

Tervena elatud elu

• Elukvaliteedi seisukohast ei võeta ainult

arvesse vaid surmaga lõppevat, vaid ka

üldist tervise halvenemist.

• Kombineerides tervise ja suremuse, saab

indikaatoriks tervena elatud aastad.

Sellega vaadatakse füüsilist/vaimset

puuet, tervislikku seisukorda jm.

tervisehädasid.

• 2007. aastal oli tervena elatud elu pikkus Balti riikides 1-4 aastat lühem võrreldes uute EL-i liikmesriikide keskmisest. Vahe vanade EL-i riikide keskmisega oli silmapaistev: 7-10 aastat. Trend on peaaegu sama, mis on ka oodatava eluea kohta.

• Nii naiste kui ka meeste tervena elatud elu oli 2007. aastal Eestis pikem kui Lätis ja Leedus kuid lühem kui Soomes ja Rootsis.

• Naiste tervena elatud elu Baltiriikides ületab enam kui 9 aasta võrra meeste tervena elatud eluaastais. Rootsis on erinevus 2,6 aastat kuid Venemaal pea 11 aastat.

• Tervena elatud elu moodustas 2007. aastal kogu oodatavast elueast ca. 90% Baltimaades.

Aitäh tähelepanu eest!