Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda1914-1918

XII klassile

Euroopa I maailmasõja eelõhtul

Põhjused

• Vastuolud maailma suurvõimude vahel

• Ohu alahindamine – lokaalsõdade ohutus

• Sõja romantiseerimine

• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine

• Sõjalise mõtlemise jäikus (keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida)

Ajend

• Ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914

• Gavrilo Princip

Reaktsioonid• Austria-Ungari surve Serbiale• Venemaa toetus Serbiale• Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

Saksamaa toetusel• Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni• Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale

ultimaatumi mopi tühistamiseks• 1.08.1918 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale

ja Prantsusmaale, ründab neutraalset Belgiat• Inglismaa astub sõtta• Peatselt on sõja kuulutanud 34 riiki

Sõjavaimustus Berliini tänavatel 1.08.1914

Sõda väljaspool Euroopat

• 23.08.1914 Antandi liitlasena Jaapan – vallutab Saksamaa kolooniad Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas

• Novembris 1914 Saksamaa liitlasena Türgi – tekivad rinded Mesopotaamias, Egiptuses ja Kaukaasias

Schlieffeni plaan

• Prantsusmaa kiire purustamine

• Seejärel vägede koondamine Venemaa vastu

• Sõja võit 3-4 kuuga

“Reis Pariisi”

Prantsusmaa ja Suurbritannia

• Plaan XVII• Plaan vältida uut kaotust

Saksamaale• Tugev kindlustuste

süsteem Prantsuse-Saksa piirile, v.a. Belgia piirile

• Elsass-Lotringi hõivamine

• Sissetung Saksamaale

• Plaan koostööks Prantsuse vägedega – ekspeditsioonikorpus

Venemaa ja Austria-Ungari

• Suur, kuid kehvalt varustet armee

• Logistilised probleemid• Kaks rünnakusuunda: Ida-

Preisimaa (Prantsusmaa palvel I) ja Austria-Ungari (II)

• Lõunas Serbia vastu• Idas Venemaa vastu• Arvestamine

Saksamaa toetusega

Sõjategevus läänerindel augustis 1914

Sõjategevus läänerindel septembris 1914 – Marne’i lahing

• Rinde stabiliseerumine• Kaevikusõja algus

Sõjategevus idarindel

• Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff

• Saksa armee Venemaa vastu edukas• Vene väed peatavad Austria-Ungari

pealetungi Serbias• Saksa+Austria-Ungari koostöö pealetungiks

Varssavile• 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole

positsioonisõda

Sõjategevus maailmas 1914

• Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid

• Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918

Sõjategevus 1915Läänerindel saab alguse positsioonisõda

Sõjategevus 1915• Ypres’i lahing aprillis – mürkgaas• Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja

– läheb Antandi poole üle• Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel• Serbia purustatakse

Mürkgaasi kasutamine lahingus

Sinepigaasi põletus

Sõjategevus 1915• Gallipoli kampaania – britid üritavad enda

kontrolli alla saada Musta ja Vahemere vahelisi väinu, 1916 tõrjutakse inglased välja

• Katsetes vallutada Gallipoli

poolsaart kaotasid liitlased

ca 81 000 meest ja 3 sõjalaeva.

Türgi kaotas ca 65 000 meest.

Sõjategevus 1915

• Mais 1915 Gorlice operatsioon – Saksamaa edukas pealetung Venemaa vastu

• Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu: rinne peatub Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel

Verduni lahing 1916

Sõjategevus 1916

• Veebruarist detsembrini Verduni lahing

• Saksamaa rünnak olulisele kindlusele, et meelitada Prantsuse vägesid viimse meheni vastupanu osutama

• Kindral Pétaini juhtimisel peavad prantslased vastu

• Ca 1 000 000 hukkunut

• Saksamaa ei saavuta edu

Somme’i lahing 1916

Sõjategevus 1916

• Juulist novembrini Somme’i lahing

• Inglise-Prantsuse väed üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, edutult

• Tankide kasutuselevõtt

• Ca 1 300 000 hukkunut

Sõjategevus 1916

• Juunis algab Venemaa pealetung Galiitsias, edukas algus pidurdub

• Rumeenia astub Antandi poolel sõtta, satub hätta, Antant sunnitud abistama, Saksamaa saab endale Rumeenia naftaväljad – edu allvee- ja õhusõjas, Keskriikide toiduga varustamine paraneb

Meresõda 1915-1916• Inglismaa-Saksamaa blokeerivad üksteist

• Allveelaevad

• Saksamaa lubab uputada kõik alused Inglis- ja Iirimaa ümber

• 7.05.1915 Lusitania uputamine – sõjavarustus? 1198 hukkunut, sh USA kodanikud

• 1916 Jüüti merelahing

– suured kaotused

mõlemal poolel, Saksa

laevastik jääb passiivseks

Sõjategevus 1917

• Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist, peajõud läänerindel, ootab lääneliitlaste väsimist

• Verised lahingud, mis rindejoont kuigivõrd ei nihuta (Nivelle’i, Cambrai)

• Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit: Itaalia kaotab Caporetto lahingu 1917 oktoobris. Inglise-Prantsuse ühisväed suudavad Saksa edasitungi Itaalias peatada

• 6.04.1917 – USA kuulutas Saksamaale sõja

President Woodrow Wilsoni 14 punkti

8.01.1918 Meie sooviks ja eesmärgiks on, et rahuprotsessid oleksid

edaspidi täiesti avatud ning et nende käigus ei sõlmitaks ühtegi salakokkulepet ega võimaldataks nende sõlmimist. Vallutuste ja võimuvõitluste aeg on läbi. Samuti on möödas teatud valitsuste huvides sõlmitud ja tõenäoliselt mõnel ootamatul hetkel maailma rahu rikkumiseks mõeldud salalepete aeg. See rõõmustav tõik on praeguseks selgeks saanud igale riigimehele, kes pole oma mõtetes jäänud pidama juba ammu lõpule jõudnud ja möödanikuks muutunud aega. Tänu sellele saavad kõik õigluse ja maailma rahu saavutamise nimel tegutsevad riigid praegu või mõnel muul ajal anda teada enda ees seisvatest eesmärkidest.

President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918

Me astusime sellesse sõtta sellepärast, et meie õiguste rikkumine puudutas meid valusasti ning muutis meie rahva elu võimatuks. See olukord kestab senikaua, kuni õiglus saab taas jalule seatud ning maailm on lõpuks kaitstud tulevaste õigusrikkumiste eest. Me ei nõua selles sõjas midagi, mis on vajalik üksnes meile. Me nõuame, et maailmas valitseks kord ja selles oleks turvaline elada. Eriti aga nõuame, et see saaks turvaliseks kohaks iga meie kombel rahu armastava riigi jaoks, kes soovib elada oma elu, määrata ise omaenda ühiskondlik korraldus ja keda teised maailma rahvad kohtlevad õigesti ja õiglaselt, ilma jõumeetmete ja enesekeskse vaenulikkuseta. Kõik maailma rahvad on selles küsimuses tegelikult partnerid ning meie omalt poolt näeme väga selgelt, et vaid siis, kui kohtleme teisi õiglaselt, saab sama osaks ka meile. Seetõttu on meie programmi sihiks rahu saavutamine maailmas ning see meie seisukohast ainuvõimalik programm on järgmine.


• I. Avalike ja avameelsete rahulepete sõlmimisel kaovad kõik rahvusvahelised erakokkulepped ja tekib diplomaatia, mille tulemusena täidetakse leppeid alati ausalt ja avalikkuse eest varjamata.

• II. Väljaspool territoriaalvett jäävatel merealadel valitseb nii rahu- kui ka sõjaajal täielik navigeerimisvabadus, välja arvatud juhul, kui need on rahvusvaheliste meetmetega rahvusvaheliste lepingute jõustamiseks täielikult või osaliselt suletud.

• III. Võimaluste piires tuleb kõrvaldada kõik majandustõkked ning kehtestada võrdsed kaubandustingimused kõikide riikide vahel, kes pooldavad rahu ja ühinevad selle hoidmise nimel.


• IV. Tuleb anda ja võtta küllaldased tagatised, et vähendada riikide relvastust kooskõlas riigisisese ohutusega väikseima suurusjärguni.

• V. Koloniaalnõuete kohandamine peab olema vabatahtlik, eelarvamusteta ja täielikult erapooletu ning selle käigus tuleb järgida rangelt põhimõtet, et kõikide suveräänsusküsimuste otsustamisel peavad kõikide asjassepuutuvate rahvaste huvid olema sama tähtsad kui selle valitsuse õiguspärased nõuded, kelle valdusõigust kindlaks määratakse.


VI. Kogu Venemaa territoorium tuleb evakueerida ja Venemaad mõjutavad küsimused peab lahendama viisil, mis kindlustab teiste maailma riikide vahel parima ja kõige vabama koostöö eesmärgiga saavutada Venemaa jaoks tõkestamatu ja vaba võimalus määrata sõltumatult kindlaks omaenda poliitiline areng ja riigi poliitika. Venemaale tuleb kinnitada, et teda oodatakse siiralt vabade rahvaste kogukonnaga liituma, ükskõik millise ühiskondliku korralduse ta ka ei kehtestaks. Samuti tuleb Venemaale kinnitada, et lisaks sellele ootusele saab talle osaks igasugune abi, mida ta vajab või soovib. See, kuidas Venemaa naaberriigid Venemaad lähikuudel kohtlevad, näitab kõige ehedamalt nende head tahet, nende tarka ja omakasupüüdmatut poolehoidu ning seda, kas nad mõistavad Venemaa vajadusi, kui need erinevad nende enda huvidest.


• VII. Kogu maailm nõustub sellega, et Belgia tuleb evakueerida ja taastada ilma igasuguse katseta piirata suveräänsust, millele Belgial on sarnaselt teistele vabadele riikidele õigus. Käesolev akt on parim viis taastada riikide vastastikune usaldus üksteise seaduste vastu, mis on kehtestatud nende omavaheliste suhete reguleerimiseks. Ilma selle tervendava aktita on rahvusvahelise õiguse olemus ja sidusus alatiseks rikutud.

• VIII. Kogu Prantsusmaa territoorium tuleb vabastada ning alistatud osad tuleb taastada. Et kõikide jaoks valitseks taas rahu, tuleb Prantsusmaale hüvitada Preisimaa poolt 1871. aastal tekitatud Alsace-Lorraine'iga seotud kahju, mis on peaaegu viiskümnend aastat rikkunud maailma rahu.


• IX. Itaalia piiride taaskohandamine peab toimuma selgelt eristuva rahvusliku jaotuse alusel.

• X. Kuna soovime näha Austria-Ungari rahvaid kindlalt ja kaitstult teiste riikide hulgas, tuleb neile anda vaba võimalus autonoomselt areneda.

• XI. Rumeenia, Serbia ja Montenegro tuleb evakueerida; okupeeritud territooriumid tuleb taastada. Serbiale tuleb anda vaba ja turvaline juurdepääs merele; Balkani riikide omavahelised suhted tuleb paika panna sõbralike nõupidamiste teel ajalooliselt väljakujunenud riigitruuduse ja rahvuse põhjal; Balkani riikide poliitilisele ja majanduslikule sõltumatusele ja territoriaalsele puutumatusele tuleb anda rahvusvahelised tagatised.


• XII. Praeguse Osmanite impeeriumi türklastele kuuluvale osale tuleb kindlustada suveräänsus, kuid teistele Türgi valitsuse all olevatele rahvastele tuleb tagada vääramatu õigus elule ja täiesti vaba võimalus autonoomseks arenguks. Dardanellid tuleb kõikide riikide laevadele ja kaubandusele rahvusvaheliste tagatiste alusel vaba läbikäiguna alatiseks avada.

• XIII. Rajada tuleb sõltumatu Poola riik, mis hõlmaks kahtlemata poolakate asustatud territooriume. Viimastele tuleks tagada vaba ja kindel pääs merele; nende poliitiline ja majanduslik sõltumatus ja territoriaalne puutumatus tuleks sätestada rahvusvahelises lepingus.

• XIV. Erilepingute alusel tuleb luua üldine rahvaste liit, et tagada vastastikku suurte ja väikeste riikide poliitiline sõltumatus ja territoriaalne puutumatus.

Sõjategevus 1918

• 21.03.1918 sakslaste pealetung Somme’i all – peaaegu Pariisini

• Sakslaste rängad inimkaotused + “hispaania gripp”

• 18.07.1918 – liitlaste vastupealetung – kindral Foche, II Marne’i lahing

Keskriikide kokkuvarisemine

• 8.08.1918 – Amiens’i lahing – Saksa armee ajaloo “must päev”

• 29.09.1918 – ettepanek Saksa-Antandi rahuläbirääkimisteks ja läbirääkimiste algus Bulgaariaga

• 30.10.1918 – vaherahu Türgiga (araablaste ülestõus Araabia Lawrence’i õhutusel)

• 3.11.1918 – Austria-Ungari kapitulatsioon (impeeriumi rahvad iseseisvuvad)

Saksamaa alistumine

• November 1918 – Weimari vabariik • 11.11.1918 – Compiégne’i vaherahu –

lõpetab I maailmasõja sõjategevuse • Saksamaa viib väed välja okupeeritud

aladelt + Reinimaalt + Elsass-Lotringist• Saksamaa annab liitlastele üle sõjavarustuse• Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele

nende kodanikud, s.t. sõjavangid.

Saksamaa alandamine

Marssal Foch: “Mida te soovite?”.

Mattias Erzberger, Saksa delegatsiooni juht: “ Me soovime teie vaherahu ettepanekuid.”

Foch: “Meil pole mingeid ettepanekuid. Meile meeldib sõda jätkata.”

Erzberger: “Kuid meile on vaja teie vaherahutingimusi. Meie ei saa enam sõda jätkata.”

Marssal: “Ahhaa! Te tulite vaherahu paluma. See on teine asi.”

Saksamaa küsimus oli lahtine...

• ... sest Compiègne’i vaherahu lõpetas sõjaTEGEVUSE, sõja lõpetamiseks oli vaja rahu

• KÕIK võitjariigid kogunesid Pariisi rahukonverentsile (1918-1920), et leppida kokku rahulepingu tingimustes

• Istungid Versailles’ lossis• Kaotajariike arutelule ei kutsutud, neil oli

võimalik ainult nõustuda

Versailles’ loss ja sealne peeglisaal

Versailles’ süsteemi loojad

• David Lloyd George – Suurbritannia peaminister

• Vittorio Orlando – Itaalia peaminister

• Georges Clemenceau - peaminister

• Woodrow Wilson – USA president

Rahulepingud

• Sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel

• Sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed

• Versailles’ rahuleping – Saksamaaga

Versailles’ rahulepingu tingimused• Saksamaa oli sõja süüdlane• Saksamaa pidi võitjatele maksma

reparatsioone• Saksa armee vähendati 100 000 meheni,

ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani

• Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele

• Loodi Reini demilitariseeritud tsoon

Saksamaa pärast Versailles’ rahu: oranž – Reini demilitariseeritud tsoon; kollane – Saksamaa oli sunnitud loovutama; viirutatud kollane – jäi pärast hääletust Saksamaale

Saksamaa kaotas:

• 100% I MS eelsetest kolooniatest

• 80% sõjaeelsest laevastikust

• 48% raua kogutoodangust

• 16% söe kogutoodangust

• 13% 1914. aasta pindalast

• 12% rahvastikust

Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi

Rahvasteliit 1919-1946• 42 asutajariiki

• Võimalike riikidevaheliste tülide lahendamiseks

• Majandusliku ja kultuurilise koostöö edendamiseks

• Algselt ei võetud liikmeks I MS kaotajariike (sh Saksamaad – võeti vastu 1926) ega NSV Liitu (alles 1934)

• Eesti liikmeks 1921

• USA liikmeks ei astu

Lünk sillas. Silt: Selle Rahvasteliidu silla kujundas USA president

Milles seisnesid Rahvasteliidu probleemid?

Rahu ja tulevane kahuriliha

Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): “Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!”

Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta?

Küsimused

• Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks?

• Kuidas mõjutas Pariisi rahukonverents Eestit? (Vihje: vt kaarti)

• Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile “noa selga torkamisega”. Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks

Education

Esimene maailmasõda