Koostaja: Kristi PõdraKoostaja: Kristi Põdra20102010

Madli-Maria Naulainen’i samanimelise esitluse põhjal

I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918

Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks

Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri

Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: ◦ purunes neli impeeriumi: Saksamaa,

Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik◦ nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid

võimu sõja jooksul või peale seda

I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel

I MS kasutati esimest korda keemiarelvi Toimus esimene massiivne pommitamine

lennukitelt Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute

massimõrvad

I MS põhjustasid suurriikide vastuolud: ◦ võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi

võimaluste pärast◦ mõjupiirkondade ja asumaade pärast◦ sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku

negatiivset mõju ◦ puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis

oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt

28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt

Troonipärija ja tema abikaasa surid

See sündmus vallandas Esimese MS

Gavrilo Principi

üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi

- Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja

- Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale

ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks

- Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka

Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia

neutraliteeti

Marne’i lahing (5.-6. sept)◦ Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes

Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus◦ Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa

vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku

◦ kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km

Tannembergi lahing (26.-30. august)◦ Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-

Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal

◦ Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma

Ypres’i lahing (22. aprill)◦ Antandi riikide väed proovisid läbi murda

läänerinnet, see ei läinud neil korda◦ Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega◦ 22. aprill kasutasid sakslased lahingus

mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri

Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida◦ Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende

rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed lahkuma

Verduni lahing (21. veebruar)◦ Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda

pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud

◦ Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele

◦ 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu

Somme’i lahing (1. juuli)◦ Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul

oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise

◦ 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi

◦ Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)

Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes

Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist

Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid

Inglismaa-Saksamaa blokeerivad üksteist

Allveelaevad Saksamaa lubab uputada

kõik alused Inglis- ja Iirimaa ümber

7.05.1915 Lusitania uputamine 1198 hukkunut, sh USA kodanikud

1916 Jüüti merelahing suured kaotused

mõlemal poolel, Saksa laevastik jääb passiivseks

Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu)

Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale

See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki

Prantsuse baasides streigid ja revolutsioonilised liikumised sõjaväes

Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa

Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari-revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas

Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud

Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju

Caporetto lahing (24. oktoober)◦ Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed

koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu

◦ Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast◦ Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet

jätkata sõda

Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav

Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks

Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused, sest rahvast kurnas nälg

Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist, Antanti tugevdas USA toetus

Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu kohaselt jäid Saksamaale

Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel

21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest

II Marne’i lahing (15. juuli)

◦ 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile

◦ Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast

◦ Saksa vägi purustati

24.-28.okt sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma

24. oktoober lõi Ungari ja 28. oktoober Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti

3. november Austria kapituleerus

28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon)

Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa

esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja

Saksamaa alistus

Saksamaa kohustus vaherahuga: ◦ evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul

Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses◦ vastutasuta vabastama sõjavangid◦ loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik

allveelaevad◦ loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist

Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu:◦ see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda

maailmaturul◦ piiras tema iseseisvust◦ kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse

Nõukogude Venemaa vastase jõu

David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid

Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid◦ 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga◦ 27. sept 1919 Bulgaariaga◦ 4. juuni 1920 Ungariga◦ 10. august 1920 Türgiga

Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi

Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari ◦ tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia◦ Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi

piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia)

Venemaast eraldusid ◦ Poola◦ Läti◦ Leedu◦ Eesti◦ Soome

Saksamaa

◦ kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine’i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest

◦ kaotas oma asumaad◦ kaotas suurriigiseisundi

USA

◦ sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma

◦ USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele

◦ 1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit

Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: ◦ kapitalistlikuks süsteemiks◦ sotsialistlikuks süsteemiks

Algas kapitalismi üldkriis Mitmel pool tekkisid marksistlikud

revolutsioonid

Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus

uue maailmasõja alge I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest,

neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest

Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad