Islam

Araabia enne islami teket

• 600 a pKr olid nii naaberriigid Bütsants ja Pärsia nõrgenemas.

• Araabia poolsaarel muutus kiiresti jõukamaks kaubalinn Mekka.

• Tervel Araabia poolsaarel leidus beduiinihõime, kes elasid karjakasvatusest ja ajuti röövretkedest asulatele ja karavanidele

Beduiinid

Beduiinide laager

Tänapäeva beduiinide telk

Kaubateed ühendasid Araabiat Ida ja Läänega

Siidi- ja Viirukitee

Araabia hõimud enne islami teket • Beduiinid väärtustasid vaprust lahingus,

kannatlikkust kannatustes ja kättemaksu hõimu kaitseks.

• Beduiinid olid andekad luuletajad, luule suuline retsiteerimine oli püha rituaal.

• Enamus hõime polüteistid• Mekkas paljude hõimude jumalakujud Kaaba

pühamus• Bütsantsi ja Pärsia mõjul oli levinud ka judaism

ja kristlus – tutvus monoteismiga

Muhamed (570-632 a pKr)

• Kasvas orvuna vaeses hõimus• Abiellus rikka kaupmehe lese Khadijaga,

elas eduka kaupmehena Mekkas• Teda häiris ebajumalakummardamine,

ilmalikkus ja ühiskondliku südametunnistuse puudumine enda ümber

• 40-aastaselt sai kõrbes ilmutuse osaliseks.

Hira koobas, kus Muhamed olevat

saanud oma esimese ilmutuse. Näha on

Koraani värsid

Muhamedi varane tegevus

• Hakkas sõnumit kuulutama, kuid kohtas vastuseisu

• Muhamedi jutlustamine ähvardas: – Esivanemate kombeid– Mekkat palverännakute keskusena (+ sellest

tulud)• 622 põgenes Muhamed Mediinasse.

Islami ajaarvamise algus.

Muhamedi õpetus

• Ausus avalikes ja isiklikes asjus• Tagasihoidlikkus käitumises• Hoidumine alkoholist ja sealihast• Päranduste õiglane jaotamine• Naiste senisest parem kohtlemine

Islami viis tugisammast

I Shahādah – usu tunnistamine: ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet (islam = alistumine)

II Zakāh – almuste jagamine III Sawm – paastumine (ramadaan)IV Salāt – rituaalne palvetamine 5 korda

päevasV Hajj – palverännak Mekkasse (kellel

võimalik)

Õige palvetamine

Palvetamine Mekkas Kaaba pühamus palverännaku ajal

Muhamedi õpetus

• Islami pühakiri on Koraan (Jumala sõna araabia keeles)

• Moslemid usuvad inglitesse ja prohvetitesse• Moslemid usuvad viimsepäeva kohtusse

maailma lõpus• Juudid ja kristlased on “raamaturahvad”,

neid ei sunnita islamiusku, kuid maksustatakse

Koraani esimene suura

Muhamedi edukus

• 630 a pKr naaseb Muhamed võidukalt Mekkasse

• Heidab jumalate kujud Kaaba pühamust välja

• Hõimude liit seotakse isikliku ustavusega Muhamedile ja alistumisega Jumalale

Muhamedi surm

• Muhamed sureb 632• Päriluse küsimus• Kogukonda hakkab juhtima Muhamedi

andekaim õpilane Abu Bakr – tiitel kaliif.

Järgluse küsimus

• Kas juhiks ei peaks saama prohveti sugulane?

• Nõbu Ali sai kaliifiks 656, kuid terav rivaalitsemine viib mõrvani 661

• Tema poeg Husayn tapeti Karbalas (Iraak) 680. Sellega lõppes prohveti vereliin

• Ali toetajad (šiiidid – šiia) peavad Alid tõeliseks imaamiks (kogukonna juht)

Jagunemine sunniitideks ja šiiitideks

Kalifaat

Islami leviku edu põhjused

• Bütsantsi ja Pärsia riigid olid nõrgad• Islam ühendas killustatud hõimud, mis olid sõjapidamises

kogenud, ja tekitas neis erakordse ühtsustunde• Teised rahvad olid valmis islamit omaks võtma, eriti kuna

see pani rõhku ühiskondlikule õiglusele ja puudus vaimulikkond

• Moslemid olid tolerantsed ja kaitsesid oma alamaid. Lubasid vanade kommete järgimist, kui maksti maksu (jizvah)

• Moslemid võtsid omaks olemasolevad valitsus- ja kaubandussüsteemid

Kalifaadi kõrgajal oli riik poliitiliselt tugev, intensiivse kultuurieluga, majanduslikult jõukas

- islami kuldajastu.

Olulised arengud usuelus

1. Šariaat – islamiseadus muutus käitumisjuhendiks kõigis eluvaldkondades

2. Kujunes välja sunniitlus

Ohtlikud välisvaenlased

• Konflikt kristlusega• 1095-1291 ristisõjad Jeruusalemma pärast

• 1216 Tšingis-khaan juhtis mongolid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse

• 1258 rüüstati Bagdad

Hilisemad islamiimpeeriumid

• 1450-1650 islami kultuuri ja riikluse õitseng

• Kolm islamiriiki: – Ottomani impeerium Lähis-Idas (= türklased)– Safaviidide impeerium Iraanis– Mughali impeerium Indias