Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
Koolituse eesmärgid
• IT audit
• Haridustehnoloogi roll juhtkonna nõustamisel
• Üldteadmised projektijuhtimise teooriast
• Projekti kirjeldamine
2
PROTSESSIJUHTIMISE RAKENDAMINE IT AUDITI LÄBIVIIMISEL
Strateegilised ennustused
• 2/3 tippjuhtidest usub, et sel aastakümnel 2011-2020 tuleb tehnoloogia muutma elu- ja töökorraldust oluliselt enam, kui mistahes eelneval kümnendil
• Tehnoloogiate kasutuselevõtu paradigmad ja tingimused on põhimõtteliselt muutumas
• Suhtlusvõrgustikud tulevad meie tegevusi oluliselt muutma
• 52miljrdit eurot kulutati Pilvetehnoloogia arendamise peale aastal 2011. Kulutused Cloud tehnoloogiasse kasvavad igal järgneval aastal 19%
“Tarkade” seadmete arv kahekordistub iga 3-4 aastaga
• 2011 nutitelefoni hind alla 100 EUR • 2014 on mobiili OS populaarsem kui PC-de OS • 2015 veebikasutus läbi telefoni ületab PC-de oma 4 korda • 2014 80% eurooplastest omab nutitelefoni • IPad’i tõi murrangu! • Tahvelarvutite müük kasvab 2016 aastaks üle 900 milj. Igal
8ndal inimesel on tahvelarvuti • Mobiilsete seadmete funktsionaalsuse hüppeline areng • Internet on kõikjal • Suhtluskeskkonnad Twitter, Facebook, Youtube jm mõjutavad
reaalset maailma ja sündmusi üha rohkem (Inglismaa mäss, Jaapani tsunaami üleelamine)
KUIDAS IT JUHTIMISEGA HAKKAMA SAADA
IT on vahend, mitte eesmärk!
IT - on arengu ja konkurentsivõime peamine allikas kõigis eluvaldkondades
ca 50% efektiivsuse kasvust saadakse tänu IT rakendamisele
IT - lahenduste eesmärgiks ei ole mõttetuid asju 10
korda kiiremini teha, vaid luua võimalus tegevusprotsesside lihtsustamiseks ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks
• IT - s.o. uued tegevusmudelid ja -võimalused • IT - s.o. uued koostöö ja partnerluse võimalused • IT - s.o. efektiivsemad juhtimis- ja töökorraldusvõimalused
Tegevus- protsessid
Kasutuselolevad IT süsteemid
Info-
süsteem 1
Info-
süsteem 3
Info-
süsteem 4
Info-
süsteem 2
Terviklik infosüsteem
IT peab andma tegevusele
parima otstarbeka toetuse
Protsessijuhtimine on hea töövahend IT-ga seonduvate arenduste juhtimiseks
Protsess (juhtimises):
Protsess on eesmärgile suunatud tegevuste järgnevus ajas
• Põhiprotsess on protsess, millega luuakse kasusaajale otsene lisaväärtus (teenus). Põhiprotsessi osadeks (Alamprotsessideks) on tegevused, ilma milleta teenuse osutamine on võimatu
• Tugiprotsessid on põhiprotsesse toetava ülesandega. Ilma tugiprotsessideta on teenuse osutamine vähemalt teatud aja jooksul võimalik
Protsessi sammud
Tegevus
Hoovad
Olukord enne – sisendid
Ressurss
Olukord pärast – väljundid
Personalijuhtimine •Personaliarvestus •Värbamine •Personali koolitus •Personali hindamine •Personali atesteerimine Veeb, Intranet, wiki, KIS
Finantsjuhtimine •Raamatupidamisarvestus •Eelarve koostamine •Palgaarvestus Taavi Palk, Excel, Googlle vahendid
Aruandlus ja analüüs •HTM •Haridusosakonnad •Kogukond •Dokumendihaldus e-post,, EHIS, KIS, e-Kool, Koolitark, Excel
E-õpe ja IT-toetus õppeprotsessile •IT teenuste haldus •IT planeerimine •IT projektide juhtimine •IT eelarve koostamine Moodle, IVA, VIKO, Excel, Project
Otseselt põhiprotsessiga seotud tugiprotsessid Raamatukogu, õppevahendite jm haldus • RMTK töö korraldamine •Õpikute arvestus •Töökeskkond õpilastele RIKS, URRAM, veeb, KIS?
Haldus, üldjuhtimine •Varade haldus •Koristus •Turva •Söökla Excel, Dokumendihaldus, KIS?
Õpilane ja kogukond
Kooli tervikuna toetavad tugiprotsessid
Õppetöö planeerimine ja juhtimine •Tunniplaan, koormused, •Asendused •Üritused e-Kool, EHIS, KIS, veeb, GpUntis; aSc, Intranet
Kommunikatsioon •Üldteave •Õppetöö info •Kogukonna teavitamine •Suhtlus Koduleht, Intranet, e-post, SMS, blogid, pildigaleriid, Skype, msn
Kooli põhiprotsess: Keskkonna loomine õpilase arenguks. Õpilase arendamine
1. Õppekava-järgne õppekasvatustöö 2. Õppekava-väline õppekasvatustöö
1. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 2. Õpikeskkonna kujundamine 3. Õpilaste toetamine 4. Huvitegevus
Infoturbeteenus (tulemüür, viirustõrje, spämmitõrje)
Aruandlussüsteem: EHIS
Grupitöö ja infovahetus: kalendrid, meilivahetus
E-õpe: seadmed, tarkvara, materjalid, meetodid, oskused
Kooliinfosüsteem: e-Kool, Koolitark, Stuudium
Koduleht
Kasutajate (õiguste) haldus
Dokumendihaldus, Intranet, Postipoiss, EKIS
Kaugtöö Terminal Server
Majandustarkvara, palgaarvestus: Hansa, Taavi Palk
Tugiteenused
Muud teenused
Põhitegevuse kriitilised teenused
Kooli infosüsteemid – IT teenused kasutajatele
E-õ
pe
Info
turb
ete
en
us
EHIS
Do
kum
en
dih
ald
us
E-ko
ol
Exch
ange
, Ou
tlo
ok
Intr
anet
ja a
valik
ve
eb
Kas
uta
jate
hal
du
s
Raa
mat
up
idam
ine
Kau
gtö
ö T
erm
inal
Võrgud, võrgu- ja sideseadmed: -WAN:internetiühendus, LAN - WIFI -Tulemüür
Serverid: - Tarkvara: E-mail/Exchange, Navision, andmebaas SQL, Web Directory/Win2003, File-, Print-, Terminal-Server Infoturve (viirus, späm, nuhkvara) - Riistvara: 1…n füüsilist server-arvutit
Töökoha riist-ja tarkvara: - Lauaarvutid, laptopid, printerid, projektorid, smart-tahvel jne - MS Win, Linux, Outlook, Office, Hansa, F-Secure, Adobe
Tervikpilt
Kui tervikpilt on olemas, siis on sellega lihtne seostada erinevaid vaateid (analüüse), nagu näiteks:
• tänane reaalne olukord ja tuleviku soovitav olukord;
• andmeturbe vaade;
• IT töökindluse vaade;
• IT töökorralduse ja tööjaotuse vaade jne.
IT-rakendused,
infosüsteemid,
infovarad
Tegevus-
protsessid
IT HOOLDUS:
Kasutaja- tugi
Intsidentide haldus
Seire ja profülaktika
Infohaldus
Arendusprojektid Tootetarned
Arendus- nõustamine
Muudatuste haldus
Äri-
juht 3
IT teostusmeeskond
Äri-
juht 2 Personal
Tipp-
juht
IT-juht
Spetsiaal-rakenduste tugi-
firmad
IT infrastruktuuri tarne- ja tugi-
firmad
•Kas kasutatav tarkvara toetab kooli protsesse piisavalt? •Mis on IT investeeringute mõju kooli tegevusele? •Kus on kooli ja IT arenduse prioriteedid? •Mis on kooli nõuded töökindlusele?
•Mis on tervikpilt meie tarkvaradest 2-3 aasta perspektiivis? •Kas rakendusi peab nii palju olema? •Milliste funktsionaalsuste lisamine annab suurima efekti meie tegevusele?
•Kus on meie taristu nõrgad kohad? •Kas turvalisus on piisav? •Kas investeerime optimaalselt? •Mis on optimaalne investeeringute vajadus 1-2 aasta perspektiivis? •Kui arendame taristut, mis kasu sellest on meie põhitegevusele?
Põhirakendused
• PÕHIPROTSESSE TOETAVAD SÜSTEEMID
• E-õppe keskkond
• Tunniplaani loomine
• MS Office, OpenOffice
• E-õpiobjektid
• Google lahendused
Üldrakendused
• TURUNDUS
• Avalik veeb
• Uudiskiri
• FINANTS JA RMTP
• RMTP
• Palgaarvestus
• Internetipank
• DOKUMENDIHALDUS
• KOOSTÖÖ
• Exchange - Outlook
• Exchange - Ühiskaustad
• Intranet
• Failihaldus võrguketastel
• VAHETU KOMMUNIKATSIOON
1: Skype
2: MSN
• KASUTAJA TÖÖKESKKOND
MS Office ID-kaardi tarkvara
DigiDoc
Taristu rakendused
•INTERNETI ÜHENDUS ja VPN-id
•KAUGTÖÖ
•SPÄMMITÕRJE
•VARUNDUS
•WiFi
•VIIRUSETÕRJE
• Viirustõrje keskhaldus
• LUKUSÜSTEEM
• SIGNALISTATSIOONI SÜSTEEM
• VIDEOVALVE
•TÖÖJAAMA TARKVARA: • OP.SÜSTEEM: Windows XP
Pro / Windows 7
• OFFICE:MSOffice 2007
• PDF: CuteDPF, PDFPrinter
• PAKKIMINE: 7Zip
• MULTIMEEDIA:
Tellija nõuded töökindlusele (käideldavusele)
Olulisus põhitegevusele (SLA
tase)
Selgitus
3 - kriitiline - taaste kuni 2h ka lühiajaline (kuni 2h) katkestus töös põhjustab arvestatavaid
ebamugavusi või klientide rahulolematust. Katkematu töö peab tagatud
olema tagatud dubleeritud seadmetega, samuti peab olema taasteplaan
kui kogu süsteem siiski ei tööta
2 - oluline - taaste kuni 1 päev lühiajalised katkestused (kuni 8h) talutavad (kord-paar aastas), kuid kiireks
taastamiseks on vajalik taasteplaani olemasolu
1 - toetav - taaste kuni 2
päeva
töö teatud aja vältel (paar päeva) ilma antud rakenduseta ei häiri oluliselt
organisatsiooni kui terviku tegevust. Määrata tuleb aeg, mille jooksul
peab rakenduse töö reeglina olema taastatud. Soovitav on taasteplaani
olemasolu
0 - väheoluline - võimalusel 0 - saab hakkame ka ilma antud rakenduseta, s.t. on olemas meetod,
kuidas saab hakkama ilma antud IT rakenduseta või alternatiiv kuidas teha
seda IT-d kasutamata. Rakenduse töö taastatakse nii ruttu, kui
otstarbekas.
Nimi: Klassikoolituste koolitusmaterjalide pank
Valdkond / ISO protsess Koolitused: Kavandamine
Üldjaotus Põhitegevus
ÄRI/INFRA ÄRI
Ärifunktsionaalsus: Presentatsioonide, harjutusülesannete jms hoidmine - klassidesse laadimiseks - dokumendihaldus
Vastutav tellija: Margit
Hooldaja: Erki?
Olulisus ärile (SLA tase) 3 - absoluutselt ärikriitiline
Hinnang (ärifunktsionaalsus) Kui võrk on olemas, siis kõik toimib.
Hinnang (IT tehniline) Vaja on, et kõik koolitusmaterjalid asuksid ühes kohas, kus need on ka varundatud. Klassi materjalid võiksid automaatselt tulla asukohat kus neid ka varundatakse
Arendusvajadused Hooldus Infrasse. AK-l määrata, kus mida hoida. (soov O: peal kõik, koopiad AK-sse koolituseks, pärast kustutada) Varundus korda.
Arendusprioriteet 2 Varsti
Tehniline lahendus: Failihaldus arvutikooli oma serveris ja O: kettal
Ligipääsu-/kasutajahaldus ak.sise domeenikasutajad, bcs.ee kasutajad
Tarkvara/litsentsid(?) MS koolituslitsentsid
Varundus nõutav 3 - 1x pävas, >4 koopia
HARIDUSTEHNOLOOGI ROLL JUHTKONNA NÕUSTAMISEL
Digitaalsest tulevikust
http://www.youtube.com/watch?v=zxuHDBjQ8eI
Õppealajuhataja ülesanded IT valdkonnas
Põhivastutus: IT strateegiline juhtimine õppe-kasvatustöös • IT otstarbekaima kasutuse tagamine oma valdkonnas s.o. õppe-
kasvatustöö + IT-arendus – õppe-kasvatustöö planeerimine ja juhtimine (tunniplaan, asendused) – aruandlus õppe-kasvatustöös – e-õppe strateegia ja e-õppe rakendamine – õpetajate nõustamise/koolitamise tagamine – e-õppe läbiviimiseks vajaliku keskkonna ja toe tagamine
• IT rakendamise kontroll õppetöös • IT arendusprojektide planeerimine, tellimine ja üldjuhtimine õppe-
kasvatustöö valdkonnas – e-õppe keskkonna valik
IT juhi ülesanded
Põhivastutus: Tehnoloogia juhtimine
• IT strateegia sidumine kooli strateegiaga
• IT võimaluste/vajaduste uurimine. Koolijuhtide nõustamine
• Optimaalse IT arhitektuuri ja tehnoloogilise platvormi tagamine
• IT rakendamise tulemuste kontroll
• IT arendusprojektide, hangete, partnerluse planeerimine
• IT valdkonna projektide juhtimine
• IT-süsteemi käideldavus-nõuete ja halduse planeerimine
Haridustehnoloogi ülesanded IT valdkonnas
Põhivastutus: e-õppe arendamine koolis • Info hankimine e-õppe võimaluste kasutamise, e-õppega seotud
probleemide ja vajaduste kohta koolis; • Kooli juhtkonna nõustamine õpetajate e-õppe alase koolituse planeerimise
alal; • Õpetajate koolitamine ja nõustamine e-õppe valdkonnas:
– õpetajate juhendamine e-kursuste õppematerjalide koostamisel; – e-õppe alase info levitamine ning e-õppe uute tehnoloogiate ja multimeedia-
võimaluste tutvustamine õpetajatele (ja õpilastele?); – õpetajate teavitamine e-õppe alastest üritustest ja koolitusvõimalustest; – abi- ja juhendmaterjalide koostamine e-õppeks; – õpitarkvarade ja kaasaegsete õppemeetodite tutvustamine õpetajatele.
• IKT-põhiste koostöö- ja arendusprojektide (koolisisesed; vabariiklikud, rahvusvahelised) algatamine ja koordineerimine.
MIS ON PROJEKT? HTTP://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=-5QDP9-VUPU&FEATURE=RELATED
27
Mis on projekt?
Projekt on tegevuste kogum, mida seob omavahel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu spetsiifiliste eesmärkide või eesmärgi saavutamiseks kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse
28
TULEMUS
EELARVE AEG
Projekti tunnused
• Uudsus
• Ajaline piiratus (konkreetne algus ja lõpp)
• Konkreetne eesmärk ja tulemus
• Piiritletud (erinevate) ressursside vajadus – aeg, raha, vahendid ja inimesed
• Keeruline planeerida, keeruline juhtida, riskirohkus
• Kindlaksmääratud vastutus
• Omab organisatsiooni
• Olulisus organisatsioonile
29
Millal kasutada projektitööd?
• Ei ole võimalik kasutada tavapäraseid monotoonseid/rutiinseid protsesse
• Vajatakse suuremat paindlikkust
• Kliendi/sihtrühma ootused on väga eripärased ehk soovitakse saada unikaalset lahendust
• Soovitakse väiksema hulga inimestega jõuda eesmärgini
• Soovitakse eesmärgini jõuda kiiremini
30
Projekt või tavatöö
• Tavatöö – rutiinne, pidev (personalijuhtimine, müügitegevus, raamatupidamine, dokumendihaldus)
• Projekt – erandlik (rahuloluküsitluse läbiviimine, müügikampaania läbiviimine, uue raamatupidamisprogrammi juurutamine, dokumendihalduse sisseviimine)
PROJEKTI ISELOOMUSTAB EESMÄRKIDE TÄPNE MÄÄRATLEMINE
31
ARUTELU: VÕIMALIKUD RISKID
• plaanitakse teha valet asja
• tehakse asja asja pärast
• reeglid meeskonnatöös ei ole paigas
• tavatöö hakkab projektitööd segama
• vastutus on ei ole paigas
• ebareaalne eelarve
• ebareaalne aeg
• üllatused, inimesed jäävad haigeks, puhkused
• personali kompetents ei vasta
• osa tegevusi on planeerimata
Rühmatöö - võimalikud riskid
33
PROJEKTORGANISATSIOON
34
Projektorganisatsioon
On ajutiselt mingi eesmärgi saavutamiseks loodud organisatsioon, mille ülesehitus ei pruugi olla vastavuses organistatsiooni enda struktuuriga
Ülesanded:
• Lahendada ajutisi ja tavapäratuid ülesandeid
• Luua uusi koostöövorme
• Luua uusi infovahetusvorme
35
9 projektijuhtimise valdkonda
36
Seoste juhtimine
Kulude juhtimine
Kommunikatsiooni juhtimine
Riski juhtimine
Kvaliteedi juhtimine
Ulatuse/mahu juhtimine
Aja juhtimine
Personali juhtimine
Hangete ja lepingute juhtimine
Projektorganisatsioon
• Tellija – tellib või finantseerib projekti
• Projekti juhtrühm:
– tellijapoolne otsustaja – teostajapoolne otsustaja – võtmeeksperdid
• Projektijuht - piisav kompetents, otsustus- ja vastutusvõime
• Projekti meeskond: töörühmad
37
T
Projektijuhi roll
38
muutused
analüüs
eesmärk ressursid
planeerimine organiseeri-
mine
kontroll ja
tagasiside liidriroll
Projektijuht
Juhib projekti igapäevaselt (operatiivselt) • organiseerib projekti käivitamise
• moodustab projekti meeskonna ja juhib selle (töörühmade) tegevust
• struktureerib projekti faasideks ja osaprojektideks
• korraldab dokumentatsiooni ja aruandluse
• kindlustab projekti realiseerimise kokkulepitud tähtajaks
• juhib kokkulepitud eelarvet
• tagab piisava kommunikatsiooni kliendiga ja kliendi rahulolu
• juhib juhtrühma tööd ja annab aru juhtrühmale
• ennetab tekkivaid probleeme ja lahendab need
• koostab projekti lõpparuande ja lõpetab projekti
39
T
Hea projektijuht
• positiivse hoiakuga, koostööle orienteeritud
• “talupoja kaine” mõtlemisega
• eesmärgile orienteeritud
• objektiivne
• paindlik, mitte jäik
• riski võttev
• innovaatiline
• motiveeritud
40
PLANEERIMINE
41
Tegevusplaani koostamine
• määratakse tegevused ja ülesanded
• määratakse tegevuse kestvus ja ressursi-vajadus (inimesed, seadmed, ruumid jne.)
• määratakse iga tegevuse täpne lõpptulemus
• pannakse tegevused loogilisse järjekorda
• määratakse tegevused, mida saab paralleelselt sooritada
• määratakse kontrollkohad ja selleks hetkeks vajalikud tulemused
43
T
Tegevusplaani koostamine
• määratakse tegevused, mida saab varem alustada juba siis, kui sellele eelnev tegevus pole veel lõppenud
• määratakse projekti kriitiline tee - lühim aeg projekti elluviimiseks - iga viivitus mistahes kriitilisel teel oleval tegevusel tekitab hilinemise projekti lõpptähtajas
• otsitakse võimalusi kriitilise tee lühendamiseks
• kontrollitakse kas tegevusplaan mahub etteantud aja sisse
• võimalusel optimeeritakse tegevuste järjekorda ja kestust
44
T
PROBLEEMID, MUUDATUSED, RISKID
46
Probleemid projekti kulgemisel
• Ei jõua esialgseks tähtajaks valmis
• Läbiviidavates projektides tuleb ette liiga palju muudatusideid
• Pidevalt tekivad probleemid ressursside (inimesed, raha, vahendid jm) eraldamise ja kättesaadavusega
• Pidevalt minnakse eelarvest üle
• Tihti tuleb töid ümber teha
47
Muudatused projekti käigus
Mida peab muudatuste sisseviimisel arvestama? Kas muutub:
– tähtaeg
– eelarve
– etappide või kogu projekti lõpp-tulemuse formuleering
– tegevuste järgnevus (töö organiseerimises)
– kokkulepped (juhtrühmaga, allhankijatega, meeskonna liikmetega jne)
Vajadusel tuleb eelpooltoodut muuta ja sõlmida uued
kokkulepped
Projekti juhtrühm kinnitab muudatused, mis mõjutavad projekti eelarvet, lõpptulemust või lõpp-tähtaega
48
Kriis
• Kriisiga, sh hiiliva kriisiga on tegemist siis, kui probleemid kuhjuvad selliselt, et olemasolevates raamtingimustes ei ole võimalik lahendust leida
• Tegevused kriisi lahendamiseks
– asjaomaste osapoolte kiire informeerimine
– objektiivse info kogumine
– kompromiss-lahenduste pakkumine
– konstruktiivsus lõpptulemuse saavutamiseks
49
PROJEKTI LÕPETAMINE
50
Projekti lõpetamine
Projekti lõpetamise etapid on
• tulemuse formuleerimine, loovutamine ja tellijapoolne aktsepteerimine
• lõpparuande koostamine
• analüüs ja ettepanekute esitamine
• projekti lõppkoosolek
• materjalide talletamine
• kulutuste lõpetamine, sh projektorganisatsiooni likvideerimine
51
T
Projektile lõpphinnangu andmine
Lõpparuandes peaksid olema käsitletud järgmised teemad
• projekti kulgemise kirjeldus
• projekti tehniline edukus
• projekti ajaline õnnestumine
• projekti finantsedukus
• organisatsiooni tegevusele antav hinnang
• projekti realiseerimisega seotud raskused
• ettepanekud tegevusteks
• järgnevad projektid
52
T
PROJEKTITAOTLUSE KOOSTAMINE
53
Projektitaotlus
Juhis täitmiseks: Projektitaotluse vorm on mõeldud projekti esmaseks läbimõtlemiseks projektimeeskonna sees. Selle alusel esitatakse ülevaade projektist
• PROJEKTI NIMI: Siia projekti lühike selgelt sisu edasiandev nimetus/pealkiri
• SISU: Lühike ja selge kogu projekti sisuseletus maksimaalselt 10-l real
54
Projekti osapooled
• Projekti rahastajad: organisatsioonide nimed + vajadusel
nende rolli täpsustus
• Projekti teostajad: teostajate organisatsioonide nimed
s.h. teostajate partnerid/allhankijad. Võib tuua ka
projekti eest vastutavate isikute/projektijuhtide nimed
nendes organisatsioonides
• Teised olulised seotud osapooled
55
Sihtgrupp
• Projekti sihtgrupi kirjeldus. Peab olema piisavalt
põhjalik. Alustada üldisemast – laiemast
sihtrühmast, kuni jõuda välja konkreetsete
gruppide kirjelduseni, kellele otseselt planeeritav
tegevus on suunatud
maht 5 rida kuni 0,5 lk
56
Projekti vajadus
• Argument nr 1: loetelu punktide kaupa, miks ja
kellele seda projekti vaja on
• Argument nr.2:
• jne
maht 10 rida kuni 0,5 lk
57
Projekti eesmärk ja tulemuslikkuse näitajad
• PROJEKTI ÜLDEESMÄRK: Siia projekti üldise eesmärgi lühike kirjeldus ca 5 rida
• EESMÄRK nr.1 võimalikult konkreetne kirjeldus TULEMUS: Siia konkreetne kirjeldus tulemusootusest eesmärgi nr 1 osas. Võimalikult täpselt mõõdetavad tulemused
• Eesmärk nr.2 TULEMUS: Tulemusootus eesmärk nr 2 osas
• jne nii mitu kui olulisi eesmärke on
58
Projekti teostus
Lühikirjeldus, kuidas on plaanitud projekt ellu viia:
• Üldine projekti ülesehitus, peamised komponendid, millest projekt koosneb, teostusse kaasatud osapoolte rollid, peamised tegevused ja etapid jms
• Projekti peamiste sammude kava ajalises järjestuses
• TEGEVUS1;
• TEGEVUS2;
maht kuni 1 lk
59
Projekti eelarve
• Siia projekti üldkirjelduse tabelisse eelarve põhilised näitajad nagu: kogumaht, peamised kuluartiklid ja nende mahud
• Rahastamise jagunemine rahastajate vahel
• Eelarve jagunemine teostajate vahel
• Reeglina lisatakse eraldi täpsem eelarve Exceli tabeli kujul
60
Projekti riskid ja jätkusuutlikkus
• RISK NR.1: Riskid nende tähtsuse ja ilmnemise tõenäosuse järjestuses
Kuidas riski maandada: ...
• RISK NR.2:
Kuidas riski maandada: ---
jne
Jätkusuutlikkuse argumentide loetelu
• ARGUMENT 1:
jne
61
TEGEVUSKAVA
Esmaspäeval
• Tee selgeks, mis on see valupunkt, millele soovite oma koolis lahenduse leida
• Hinda millised on Sinu kooli ja Sinu enda võimalused alustada projektiga sel aastal
• Uuri ja tee selgeks, kas selles valdkonnas on juba eelnevalt keegi antud probleemiga tegelenud
Järgmise 1 kuu jooksulbb
• Aruta oma inimestega võimalusi ja vajadusi projekti elluviimiseks
• Pane paika eesmärgid, hinda ressursivajadust ja alusta konkreetsete projektitegevustega
Järgmise poole aasta jooksul
• Vii oma projektiidee ellu
