Kairi JaaksaarLaagri Kool2009/2010

Vooluveekogud, ühendavad kaugeid ja erineva loodusoludega alasid. Tähtis lüli veeringes.

Valgla e. äravooluala – maa-ala millelt jõestik saab oma vee

Vooluhulk- vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis)

Jõe äravool – jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund

Veereziim – jõe veetaseme ajaline muutus

Jõe langus – lähte ja suudme vahe Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe

lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km)

Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km.

Arvuta langus ja lang!

SademedÕhutemperatuur (auramine)Lume sulamine ja liustike sulamineJuurdevool lisajõgedestLäbivool järvestPaisu ehitamineVee tarbimine (tööstus, põllumajandus)

Madalvesi või kõrgvesi ehk veereziim sõltuvad jõe äravoolu mõjutavatest teguritest.

Veerežiimi Veerežiimi jõe mingil lõigul iseloomustab hüdrograaf.hüdrograaf.

Hüdrograaf on graafikgraafik,, mis näitab vooluhulgavooluhulga,, veetasemeveetaseme või äravooluäravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.

Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb:

Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon

Setete transport Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta,

kuhjetasandik jõe suudmealal

SälkorgSälkorg

Jõe lõikudel, kus lang on suur voolab vesi kiiresti. Kiirevooluline jõgi , kannab suuri kive jm setteid edasi, kulutades jõe põhja aina sügavamaks. Tekib sälkorgsälkorg..

Pikaaja jooksul kulutab jõgi pehmetesse kivimitesse järsuseinalise kanjonoru.kanjonoru.

KanjonorgKanjonorg

Tasandikujõgedel on lang väike, vool aeglane. Vesi jaksab edasi kanda vaid väikesemõõdulisemat materjali. Veevool kulutab peamiselt kaldaid.

Lammorud Lammorud esinevad vanadel jõgedel, kus kaldal on mitmel kõrgusel terasse- tähistavad jõeoru varasemat põhja.

Tasasel alal aeglaselt voolates kulutab jõgi

kaldaid erinevalt, kuna voolab loogeldes.

Jõelooke välisküljel e. põrkeveerelpõrkeveerel toimub

kulutav tegevus. Looke siseküljel e laugveerul laugveerul on voolukiirus aeglasem

sinna settib peenem materjal.

Üht külge kulutades muutub looge aina järsemaks. Suurvee ajal võib jõgi leida otsetee ning lookest saab väike poolkuu kujuline järveke –sootsoot.

Põrkeveerg LaugveergSoot

Reet Tuisk Haapsalu Gümnaasium Ene Kõo www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html www.loodusajakiri.ee/.../vanaweb/0110/ivar.html