Keskaegne InglismaaPiret Pihu

7.klass

Vallutussõjad Inglismaa pinnal

• 11.sajandi algul liideti Inglismaa Taani kuningriigiga.

• 1066 troonipärimisküsimusest ajendatud rünnakud.

• Norra kuningas Haroldi ja Normandia hertsogi Williami vastuolud.

Normannide vallutused

• Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel. Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja.

• Normannid saavutasid võidu ja William sai kuningaks.

• Tekib Inglismaa-Normandia ühisriik.

• Ühiskond jagunes prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks.

Normannide linnus White TowerLondonis• Ülemvõimu

kindlustamiseks ehitati enda kaitseks tugevad linnused.

• Lõid efektiivse riigiaparaadi,miskogus makse, pani kirja ühtseid seaduseid.

Suhted Prantsusmaaga

• Poliitika tihedalt läbi põimunud Prantsusmaa poliitikaga.

• Henry II valitsusajal Inglismaa valdused mandril laienevad( Anjou, Akvitaania hertsogiriik).

• Inglise kuningad võimsamad valitsejad Prantsusmaal- neil maad rohkem kui Prantsuse kuningatel.

Henry II

Inglismaa kuningas 1154–1189

• Energiline, tahtejõuline ja haritud valitseja

• Henry ajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Saksa-Rooma riigile.

• Richard Lõvisüda isa

Henry II valdused Inglismaal ja Prantsusmaal 1172.aastal

Richard I- Lõvisüda

Inglismaa kuningas 1189–1199.

• Sai tuntuks legendaarse väejuhina

• Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatudkirjandusteostes.

• Ta sai tuntuks auahnemehena.

Richard Lõvisüdame mälestussammas Londonis Suurbritannia parlamendi lordide

koja hoone ees.

John- Maata

Inglismaa kuningas 1199 –1216

• Oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv.

• Sai troonile pärast oma venna Richard I surma.

• Kaotas suurema osa Inglismaa valdusi mandril- sellest ka tema hüüdnimi

Thomas Becket

• Oli saksisoost haritlane. Henry II sõber ja usaldusisik.

• Andekas ja osav poliitik.

• Temast saab Inglise kirikupea ehk Canterbury peapiiskop.

• Astub vastu Henry II katsetele kärpida kiriku võimu, mis viib tema mõrvamiseni.

• Kuulutatakse peale surma pühakuks.

“Suur vabaduskiri”

• Inglismaal pole kirja pandud põhiseadust ja seetõttu toetutakse siiani mitmesugustele ajaloolistele konstitutsioonilistele ürikutele. “Suur vabaduskiri” on üks olulisemaid.

• 1215 suuraadlike mäss kuningas Johni vastu ja viimane on kohustatud allkirjastama dokumendi, mida hiljem hakatakse nimetama “Suureks vabaduskirjaks”.

• Dokument reguleeris kuninga ja suuraadlike omavahelisi suhteid, piiras kuninga tegutsemisruumi, määras kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused.

Kuningas John “Suurt vabaduskirja” allkirjastamas Dokumendi 1. lehekülg

Henry III

Inglismaa kuningas 1216–1272.

• Sai võimule 9.aastasena.

• Poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud.

• Tema võimuloleku ajal rajati Westminster(valitsuste linnaosa Londonis), kuhu ta rajas oma valitsuse ning kuhu tekkis klooster Edward Usutunnistaja auks.

Inglise parlamendi sünd

• Suuraadlike võimuvõitlus kuningaga ka Henry III ajal.

• Suuraadlikud nõudsid kuningalt nõupidamisi suure nõukoguga ( sinna pidid kuuluma peapiiskopid, piiskopid, abtid, parunid ja krahvid ) – sellest kasvab välja parlament.

• Parlamendi nõusolek oli oluline eriti maksude tõstmise küsimustes sõjapidamise tarbeks.

• Aastast 1265 istungitel ka alamaadel, linnade ja maapiirkondade esindajad.

KUNINGAS

PARLAMENT

ÜLEMKODA

Kõrgemad vaimulikud

Suurfeodaalid

ALAMKODA

Krahvkondade esindajad

Linnade esindajad

Inglismaa parlament keskajal Inglismaa parlament tänapäeval