Ladina-Ameerika riigid 1955-1985

Sigrid Pirnipuu

TSK

Muutused pärast II Maailmasõda (1)

II MS tõstis tooraine hindu - koguti raha, millega: Imporditi kaupu (rahvuslik tööstus puudus) Investeeriti suurprojektidesse (nt Brasilia linna

ehitamine Brasiiliasse 6 aastaga) Linnastumine Elatustaseme tõus

Muutused pärast II Maailmasõda (2)

Sotsiaalprobleemide teravnemine Maareform – vähendati suurmaaomanike

mõju Elanikkonna kiire juurdekasv –

kvalifitseerimata töötud linnades Töötute ja kehvikute roll poliitilises elus

kasvas

Muutused pärast II Maailmasõda (3)

1950.a. lõpuks olid sõja ajal kogutud varad kulutatud

Kasvas inflatsioon Väljapääsuteid oli kaks:

Vasakpoolne riigipööre ja sotsialism Parempoolne, enamasti sõjaväeline diktatuur

Kuuba (1)

1959.a. kukutas Fidel Castro senise valitseja F. Batista

Kuuba (2)

“Vabaduse saar” Kuuba muudeti sotsialistlikuks : Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Koostöö NL-ga (NL ostis ära Kuuba suhkru, toetas

industrialiseerimist, mh Kuuba raketikriis)

Kuuba (3)

Castro arvas, et Kuuba revolutsioon on üldise Ladina-Ameerika revolutsiooni algus

Revolutsioonilist võitlust läks mandrile edasi viima Ernesto Che Guevara

1967.a. ta hukati Boliivias

Tšiili (1)

1970.a. valimiste järel tuli

võimule vasakpoolne Salvador Allende Riigistati metallurgiatööstus Reguleeriti hindu, püüti tõsta töötasusid Tekkis majanduslik kaos, defitsiit, järjekorrad,

transport jäi seisma Puhkesid nn supipotimässud

Tšiili (2)

1973.a. toimus sõjaväeline riigipööre

Kehtestati Augusto Pinocheti diktatuur

Allende sai surma, tuhanded inimesed arreteeriti, mitusada lasti kohtuta maha

Riigipööre sooritati USA vaikival nõusolekul

Tšiili (3)

Pinochet valitses esimesed aastad karmikäeliselt ja halastamatult.

Taga kiusati kommuniste, sotsialiste ja teisi vasakpoolseid.

Poliitiline opositsioon suruti julmalt maha, kinnivõetute jaoks rajati kümneid kinnipidamiskohti ja koonduslaagreid, osa vahistatutest ka tapeti või jäid teadmata kadunuks.

Esimese 3 aasta jooksul hukkus AI andmetel juba 20 tuhat inimest, piinamise elasid üle aga väidetavalt vähemalt 35 tuhat inimest. Vähemalt 800 tuhat tšiillast sai tunda vanglat, piinamist või pagendamist.

USA tegevus Ladina-Ameerikas

USA ajendas soov mitte lubada kommunismi levimist Ameerika kontinendile

1948.a. sõlmiti kollektiivse julgeoleku leping USA ja Ladina-Ameerika riikide vahel ning loodi Ameerika Riikide Organisatsioon

USA aitas Ladina-Ameerika (eriti kommunismivastaste) maade kaitsevägesid ümberrelvastumisel ning ohvitseride koolitamisel

Areng

1960.-1970.a. tulid sõjaväelised diktatuurid või huntad (s.o ohvitseride grupi sõjaväeline diktatuur) võimule: Argentinas Boliivias Brasiilias Guatemalas Tšiilis Ecuadoris

1980.a. algul langesid Ladina-Ameerika diktatuurid – hakati üles ehitama demokraatlikku riigikorda: Peruu 1980 Boliivia 1982 Brasiilia 1985 Guatemala 1985 Honduras 1985 Uruguay 1985 Salvador 1989 Paraguay 1989 Tšiili 1990

Muudatused Ladina-Ameerika poliitilisel kaardil 1945-1999

Poliitiline kaart 1945-1999

Kasutatud materjalid:

Wikipedia A. Fjodorov Lähiajalugu II http://users.erols.com/mwhite28/20centry.htm Pildid – google`i otsing