LOOVTÖÖ LOOVTÖÖ KOOSTAMISE KOOSTAMISE

JUHENDJUHEND

Natalja DovganNatalja Dovgan2015 2015

Uurimus

Praktiline töö

Loovtöö - Uurimistöö • Uurimistöö on mingi nähtuse, sündmuse, protsessi

jms uurimine. • Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.• Antakse aru, mida uuriti, kuidas uuriti ja millised on

järeldused ning tulemused.• Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise

võimet, tema oskust esitada küsimusi ja leida nendele vastuseid.

• NB! Uurimistöö ei tohi olla plagiaat, seetõttu nõuab uurimus ka viitamisoskust.

Uurimise sammud1. Vali teema.2. Vali uurimismeetodid (vaatlus, intervjuu, ankeetküsitlus, katsed). 3. Kogu teavet (loe, intervjueeri, vii läbi katsed).4. Hinda materjali.5. Korrasta ideed, vaata üle tulemused, märkmed.6. Kirjuta uurimus (esita teoreetilised andmed ja praktilise töö

tulemused)7. Vormista töö nõuetekohaselt. 8. Kaitse töö kaitsmiskomisjoni ees, kasutades PowerPoint-esitlust

oma seisukohtade väljatoomisel.

Uurimistöö struktuur • Tiitelleht• Sisukord • Sissejuhatus (1 lk)• Sisu – põhiosa (2-3 peatükki ja alapeatükid)• Kokkuvõte (1 lk)• Kirjanduse loetelu• Lisad ( vajaduse korral)

Kokku u 15 lk.

Projekt, Kunstitöö, Ürituse organiseerimine, Õppematerjalide koostamine, Aeroobikakava, Maal, graafika, skulptuur, Moe-show, E-raamat, või muu loovust näitav töö.

Loovtöö - Praktiline töö

Praktilise töö sammud

1. Vali teema.2. Vali teostusvorm (vastavalt teemale ja ülesandele). 3. Kogu teavet (loe, mis on selles valdkonnas varem tehtud).4. Koosta plaan töö sooritamiseks (planeeri tegevused,

rühmatöö puhul jagage ülesanded omavahel ära).5. Tee töö valmis (koosta õppevahend, vii läbi üritus jne)6. Jäädvusta lõpp-produkti esitlemine pildile (nt ürituse

korraldamise puhul).7. Koosta loovtöö kirjalik osa nõuetekohaselt. 8. Kaitse töö kaitsmiskomisjoni ees, kasutades PowerPoint-

esitlust oma seisukohtade väljatoomisel.

Praktilise töö kirjaliku osa

struktuur• Tiitelleht• Sisukord • Sissejuhatus (1 lk)• Sisu – põhiosa (2-3 peatükki)• Kokkuvõte (1 lk)• Kirjanduse loetelu• Lisad ( vajaduse korral)

Kokku 5-10 lk.

Töö koostamineja

vormistamine

Tiitelleht • Kooli nimi • Töö koostaja nimi• Klass• Töö pealkiri• Töö liik (uurimistöö või loovtöö)• Juhendaja nimi• Koht ja aasta

Sisukord • Sisaldab kõikide jaotiste ja alajaotiste

pealkirju, lisasid ja leheküljenumbreid. • Nummerdust alustatakse tiitellehest (seda

arvestatakse, kuid numbrit sellele ei kirjutata)

Sissejuhatus • töö teema;• teema valiku põhjendus; • töö eesmärgi sõnastamine; • ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja

meetoditest; • ülevaade töö peatükkidest; • ülevaade peamistest allikatest;

Sisu – põhiosa Uurimistööl võiks olla 3 peatükki: • Esimeses kirjeldatakse, mis selle teemaga seoses on juba

tehtud, millised on seisukohad; • Teises peatükis on juttu metoodikast. Õpilane-uurija

kirjeldab töö protsessi (ankeete, intervjuusid, katseid, vaatlusi jms.) ;

• Kolmandas peatükis avaldatakse tulemused (arvandmete puhul ka diagrammide või skeemidena), järeldused, avaldatakse vastus sissejuhatuses esitatud küsimusele.

• Uurimistöö ei tohi piirduda refereerimisega! Peaks sisaldama autori mõtteid ja analüüsi!

Praktilise töö kirjalikul osal võiks olla 2 peatükki:•Esimeses kirjeldatakse teoreetilisi andmeid teema kohta, mis selle teemaga seoses on juba tehtud, antakse ülevaade teemast; •Teises kirjeldatakse töösisu (töö käik, vahendid, praktilise töö kirjeldus, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus jt), tehakse järeldusi, antakse hinnanguid tööle, analüüsitakse tulemusi.

Sisu – põhiosa

Kokkuvõte • Võetakse kokku töö analüüsi tulemused.• Antakse vastus sissejuhatuses esitatud

küsimusele.• Esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult

kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti;

• Kokkuvõttesse ei tooda enam uusi fakte!

Kirjanduse loetelu• ESTONICA. Entsüklopeedia Eestist. Vähemusrahvused

Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda. http://www.estonica.org/et/V%C3%A4hemusrahvused_Eesti_Vabariigis_enne_Teist_maailmas%C3%B5da/

(19.11.2015)• Vahtre, L. 1994. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan

Tõnissoni Instituudi Kirjastus

Lisad • Arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti

(suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt. selgitavad ning abistavad materjalid).

• Kõik lisad tuleb pealkirjastada. • Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad

nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale (Lisa 1, Lisa 2).

• Iga lisa peab algama uuelt lehelt. • Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras.

Vormistamine• Tööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kiirköitjas.• Tekst trükitakse arvutil kirjas Times New Roman,

tähesuurusega 12, reavahega 1,5.• Leheküljele jäetakse vasakule 3 cm, üles ja alla 2,5 cm,

paremale 2 cm laiune vaba äär.• Töö põhiosad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte,

allikate loetelu, lisad ) algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 6 cm ulatuses tühjaks. Põhiosade pealkirjad trükitakse läbivate suurte tähtedega, tähesuurus 16.

• Pealkirjade järele punkti ei panda.• Lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida.• Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid

kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatusest.

Viitamine• Mõeldamatu on copy-paste süsteemi kasutamine! • Viitamise ülesanne on näidata, kust on pärit esitatavad

mõtted või andmed. • Kõikidele kasutatud materjalide loetelus olevatele

allikatele peab olema uurimuses vähemalt korra viidatud. • Kasutatakse tekstisisest viitamist. • Kohe tsitaadi (peab olema jutumärkides!) või refereeringu

järele pannakse sulgudesse kirja töö autor, töö ilmumisaasta ja leheküljenumber.

• Näide: (Mereste 1987: lk 163-164).

Tabelite ja jooniste vormistamine

• Tabeleid ja jooniseid (nt diagramme) kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks ja visualiseerimiseks.

• Tabelid pealkirjastatakse, joonised, pildid allkirjastatakse ja nummerdatakse (Pilt 1, Tabel 3 jne)

• Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näiteks (vt tabel 2)

• Kui tabelis või diagrammis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab olema viide allikale.

Töö kirjutamise stiil ja keel

• korrektne ja loogiline sõnastus• selge ja täpne keel, üldtunnustatud ja väljakujunenud

terminoloogia• loomulikud ja lihtsad väljendused • ei liialdata võõrsõnadega• paljusõnalisuse vältimine• sõnakorduste vältimine• ei kasutata slängi, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi fraase• hoiduda tuleb võõrkeele mõjust eestikeelsele tekstile

Kaitsmine

• Loovtöö lõpeb avaliku kaitsmisega.

• Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette kirjaliku kaitsmisettekande, mis koosneb järgmistest osadest:

sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus); töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt

tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus); kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).

Kaitsmine on suuline. Suulise ettekande pikkuseks on kuni 8 minutit. Kollektiivse töö puhul osalevad kaitsmisettekande esitlemisel kõik õpilased .

Suulist ettekannet on soovitav näitlikustada PowerPoint esitlusega. Soovitusi esitluse koostamiseks:• tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks• kirja suurus 28• illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga• ühele slaidile vaid üks illustratsioon• efekte ja animatsioone tuleb kasutada mõõdukalt