Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Räpina Ühisgümnaasiumi III kooliastme loovtöö juhend
1. Loovtöö olemus
Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi
ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
Loovtöö võib olla uurimistöö, projekt, kunstitöö, muusikateos jms.
2. Loovtöö eesmärgid
Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat
eneseteostuse võimalust ning toetada:
õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova
eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja
teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline
mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja
andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö
analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne)
kujunemist;
õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid
järgnevateks õpinguteks.
3. Loovtöö teemad ja juhendajad
Loovtööde teemad pakuvad välja juhendajad. Loovtöid juhendavad põhikooli
aineõpetajad, kes jooksval õppeaastal ei ole seotud tasemetöö või lõpueksamiga.
Õpilane võib valida teema ka ise. Sellisel juhul peab ta leidma oma kooli õpetaja, kes on
nõus teda juhendama.
2
4. Loovtöö tähtajad
Tähtaeg Tegevus
1. I õppeveerandi lõpp Teema valimine
2. ~ 15. jaanuar
Teoreetilise osa tekstide väljakirjutused koos algallika ja
leheküljenumbri äranäitamisega (paralleelselt toimub praktilise
töö tegemine). I vahehinne
3. ~ 15. veebruar Kirjaliku osa mustandi esitamine juhendajale
4. ~ 1. märts Praktiline töö (paralleelselt toimub kirjaliku osa vormistamine)
5. ~ 15. märts Tiitellehe, tööprotsessi kirjelduse, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja
kasutatud allikate vormistamine. II vahehinne
6. ~ 1. aprill Kirjaliku osa lõplik vormistamine
7. ~ 15. aprill Esitluse koostamine
8. aprilli viimane nädal Töö esitlemine
5. Loovtöö teostamine
Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka paaristööna.
Loovtöö koostamise ajaline miinimummaht:
Õpilane Tunde
Planeerimine 1
Koos juhendajaga 1
Tegevus 5
Viimistlus 2
Kirjalik osa 4
Esitluse koostamine 1
Esitlus 1
Kokku 15
Loovtöö tegemise käigus (nii II kui V etapi lõpus) hindab juhendaja õpilase tööd
vahehindega.
Loovtööd tegev õpilane saab arvestuskaardi, millel on ära toodud teema ja tähtajad. Iga
etapi täitmisel annab juhendaja allkirja. Arvestuskaardile kantakse ka vahehinded.
Juhendaja avab päeviku õppeinfosüsteemis Stuudium ning märgib sinna vahehinded ja
kokkuvõtva hinde.
3
6. Loovtöö juhendamine
Tööd võib juhendada üks või mitu õpetajat.
Juhendaja nõustab õpilast kogu töö protsessi vältel: teemakohase kirjanduse otsimisel,
praktilise töö tegemisel, töö kirjaliku osa ja esitluse koostamisel.
7. Loovtöö esitlemine
Loovtöö esitlemine toimub hindamiskomisjoni ja kaasõpilaste ees. Esitlemisele pääseb
õpilane, kes on oma loovtöö tähtajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile.
Esitlus näitlikustatakse PowerPoint`i või mõne muu analoogse esitlusprogrammiga.
7.1. Esitluse osad:
pöördumine kuulajate poole: „Lugupeetud/austatud kuulajad, kohalviibijad …“
enese tutvustamine;
teema valiku põhjendus;
töö tutvustus;
tänusõnad neile, kes töö tegemisel abiks olid;
lõpetus: „aitäh!“ või „tänan kuulamast!“.
7.2. PowerPoint esitluse näidiskava:
tiitelleht sisaldab töö pealkirja, koostaja nime ja töö valmimise aastat;
töö teema valiku põhjendus;
töö teoreetilise osa kirjeldus (Mida uuriti ja milliseid allikaid kasutati, mida uut
teada saadi.);
töö praktilise osa kirjeldus (Mida ette võeti, kuidas tööd tehti, antakse hinnang
tööprotsessile. Teksti asemel võib tööprotsessi näidata ka fotodel (kolm fotot).
Korraga ainult üks foto slaidil.);
foto valmis tööst (ühel slaidil);
kokkuvõte (Mida uut õpiti, kogeti, tunti, hinnang kogu tööprotsessile.);
viited algallikatele.
4
7.3. Nõuded PowerPoint esitlusele:
Esitlus võib olla nii valgel kui ka värvilisel taustal.
Valmisdisainide kasutamine ei ole kohustuslik, kuid on lubatud.
Soovi korral võib kasutada animatsiooni või muid tehnilisi lahendusi, mida
programm võimaldab.
Ühel slaidil ei tohi olla rohkem kui kuus rida teksti (lisaks pealkirjale). Teksti
suuruseks 24 pt.
Esitlusel kasutatud fotode ja jooniste algallikatele tuleb viidata. Viited lisatakse
kas näidete juurde väikeses kirjas (10 pt) või esitluse viimasele slaidile.
PowerPoint esitluse koostab õpilane vajadusel koostöös loovtöö juhendajaga.
7.4. Soovitused esitluseks:
esitluse tekst on soovitav vormistada kirjalikult paberkandjal sõnasõnaliselt;
koostatud tekst on õpilasele tuttav (vajadusel on autor võimeline osa teksti peast
esitama), kõne ilmekas ja kuulajaid köitev;
esitluse tekst on tugeval alusel (vältida lahtisi lehti);
esitlust eelnevalt harjutada;
riietus korrektne;
esitluse pikkus on 3 minutit;
millelegi osutamisel tuleb osutada pliiatsiga, mitte sõrmega.
8. Loovtöö hindamine
Loovtöö hindamise eesmärkideks on:
kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet
loovtöö kui terviku kohta;
kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks
loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka
õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang eraldi iga liikme tööle.
5
Hinnang antakse:
loovtöö objektile: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine,
meetodite valik ja rakendus (komisjon);
loovtöö kirjalikule osale: töö ülesehitus, sisu, terminite ja keele korrektne
kasutamine (komisjon);
loovtöö protsessile: õpilase algatusvõime ja initsiatiiv loovtöö teema valimisel,
ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkus, suhtlemisoskus
(juhendaja); vahehinded mõjutavad protsessihinnet;
loovtöö kirjaliku osa vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite
korrektne vormistamine; viitamine (informaatika õpetaja);
loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, sisu, kujunduse vastavus teemale
(komisjon).
9. Loovtöö säilitamine
Loovtööde kirjalik osa säilitatakse kooli muuseumis.
Loovtööd pannakse üles kooli kodulehele.
10. Loovtöö väljund
Loovtöö koostamine on üheks põhikooli lõpetamise eelduseks. Loovtöö teema ja hinne
märgitakse lõputunnistusele.
11. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus ja vormistamise nõuded
Loovtöö kirjalik esitus koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevusest tuleb
kinni pidada.
Üldjuhul on loovtöö üles ehitatud järgnevalt:
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus
Sisu: teoreetiline osa ja tööprotsessi kirjeldus
Kokkuvõte
Kasutatud allikad
Lisad (vajadusel).
6
11.1. Tiitelleht
Tiitelleht on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud: õppeasutuse
nimi, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö liik, juhendaja ees- ja
perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta.
Tiitellehe elemendid trükitakse kirjasuurusega 14 punkti. Pealkiri trükitakse
suurtähtedega. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda, punkti tiitellehel ei kasutata.
Tiitellehe näidis on juhendi lõpus.
11.2. Sisukord
Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos
leheküljenumbritega.
Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud
liigendusele. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sõna või
lühendit „lehekülg“ ei kasutata. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja
lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras
koos pealkirjaga.
Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi kasutades pealkirjade laadide
põhjal. Sisukord ise jäetakse sisukorrast välja.
11.3. Sissejuhatus
Sissejuhatuses peaks olema välja toodud
teema valiku põhjendus (aktuaalsus, tähtsus, uudsus),
töö eesmärk ja ülesanded;
valdkond ja uurimisobjekt;
ülevaade kasutatavatest andmetest,
Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha
sissejuhatuse lõpus.
Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus
viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. Valmis kirjutada tuleb ta
aga varem. See aitab mõista, mida tegelikult tegema hakatakse.
7
11.4. Töö põhiosa
Töö põhiosa sisaldab teoreetilise osa ja tööprotsessi kirjelduse ning annab vastused
sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad
olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
Tekst, kus on refereeritud kellegi teise poolt öeldud mõtteid, tuleb kindlasti viidata.
11.5. Kokkuvõte
Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi
uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused kokku ning tuuakse välja tööst tehtud
järeldused. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töös üles kerkinud küsimused edasiseks
uurimistööks. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad omavahel loogiliselt sobima: nad peaksid
moodustama omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõte ei tohiks olla
üle 1,5 lehekülje pikk.
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme. Kokkuvõte peab olema arusaadav iseseisva
kirjutisena ilma põhiteksti lugemata.
11.6. Tabelid ja joonised
Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid
ning seoseid või illustreerida teksti.
Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud,
diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele
nummerdatud ja varustatud allkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on
selles, et joonise pealkiri asub joonise all, nagu on näha näidiseks toodud joonisel 1.
Joonis 1. Räpina Ühisgümnaasiumi logo
Nii joonised kui tabelid paigutatakse võimalikult lähedale tekstile, kus neile
esmakordselt viidatakse. Sõnad tabel ja joonis vormindatakse kaldkirjas suurusega 11
punkti, tabeli ja joonise nimetus vormindatakse püstises kirjas suurusega 12 punkti.
8
11.7. Viitamine
Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info
pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud
kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud.
Nime ja aastaarvuga viitamisel paikneb viide teksti sees ümarsulgudes, kuhu kirjutatakse
autori perekonnanimi või trükise pealkiri ja ilmumisaasta ning leheküljenumber.
Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha
ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes 2008: 89).
Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele
sulgudesse.
Juha Ruusuvuori andmetel (2005: 43) ilmus koge nime all tuntud alus Läänemerele 8.
sajandil.
Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori
perekonnanimed välja ainult esimeses viites. Edaspidi kasutatakse esimese autori nime
ja tähistust jt.
Riski hajutamiseks paigutati laevale korraga 10 või isegi enama kaupmehe vara (Kõiv jt
1995: 137).
Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada
(näiteks: Unt 2005a; Unt 2005b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud allikate
loetelus.
Interneti materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjal olevate allikate
viidetega.
Saasteained satuvad toiduainetesse põhiliselt väliskeskkonnast: mullast, õhust, veest
(Toidu ohutus. Tarbijakaitse 2012).
9
11.8. Kasutatud allikad
Kasutatud allikatena loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Need
tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd
reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas
kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi.
Loetelus toodud allikaid ei nummerdata.
Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavitähelised materjalid.
Vormistamisel on oluline jälgida, et kõik tekstis esinevad viited oleksid kasutatud
allikate loetelus välja toodud. Samuti peaks töö valmimisel üle vaatama, kas kõiki
loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud. Kasutatud allikate vormistamisel on abiks
kokkuvõtlik tabel juhendi lõpus.
11.9. Lisad
Kui tekib vajadus lisada töösse materjali, mis põhiteksti ei mahtunud, paigutatakse see
kasutatud allikate loetelu järele. Lisadeks on materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid
mille sidumine sellega pole otseselt vajalik (suuremahulised arvandmed, tekstis olevate
jooniste aluseks olnud tabelid, plaanid, kaardid, mõõtmis-, uurimis- jm protokollid,
dokumendi- või fotokoopiad, CD või DVD plaadid). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
Lisad tuleb pealkirjastada ja näidata materjalide päritolu. Rohkem kui ühe lisa esinemise
puhul tuleb nad ka nummerdada vastavalt tekstis viitamise järjekorrale. Iga lisa algab
uuelt lehelt. Lisa ülemisse vasakusse nurka kirjutatakse lisa number ja pealkiri (näiteks:
Lisa 1. Tiitellehe näidis).
Lisad ja nende pealkirjad tuuakse välja ka sisukorras.
10
11.10. Loovtöö vormistamine
Loovtöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus
tööd esitama hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks
Räpina Ühisgümnaasiumis valmivate loovtööde vormistamiseks.
Oluline on silmas pidada, et erinevad konkursid võivad esitada oma vormistamisnõuded.
Loovtöö kirjalik osa esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas.
Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti.
Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse lisareavahe. Tekst paigutatakse paberile
rööpjoondusega, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete
rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid
võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul ning tabeli pealkirja ja joonise allkirja
vormindamisel.
Lehekülje vasakusse ja paremasse serva jäetakse 3,17 cm ning üla- ja alaserva 3 cm
laiune vaba ruum.
Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja
teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uue lehekülje ülemiselt realt. Alapeatükid
järgnevad samalt leheküljelt. Iga pealkirja ja alapealkirja ees on üks tühi rida,
alapealkirja ees on kaks tühja rida.
Pealkirjadel on vasakjoondus. Pealkirjade suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale
vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.
Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb
mitmest lausest. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit
välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel.
Loovtöö esitatakse kiirköitjas.
11
Räpina Ühisgümnaasium
Olav Pihlapuu
Tiiu Viljalo
7. klass
KOGE
Loovtöö kirjalik osa
Juhendaja: Maie Oper
Räpina 2013
õppeasutuse nimi
(ülaservas kolmandal real
keskele joondatud)
töö pealkiri (lehe keskel)
töö liik (pealkirja all
ülejärgmisel real)
koostaja ees- ja perekonnanimi
(lehe ülemise kolmandiku
lõpus)
töö valmimise koht ja aasta
(viimase rea keskele joondatult)
juhendaja ees- ja perekonnanimi (parema ääre
järgi joondatult ülejärgmisel real pärast töö liiki)
klass (nimele järgneval real)
12
Kirjed allikate loetelus
RAAMAT
üks autor
Unt, I. 2005. Andekas laps. Tallinn: Koolibri.
RAAMAT
üks autor, mitu samal
aastal ilmunud teost
Unt, I. 2005a. Andekas laps. Tallinn: Koolibri.
Unt, I. 2005b. Kuidas saada läbi geeniusega. Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus.
RAAMAT
kaks autorit
Talts, L. & Tilk, M. 1997. Kodu ja laps. Tallinn: Maalehe Raamat.
RAAMAT
rohkem kui kaks autorit
Aleksejev, T. Hiiemaa, K. Kala, T. Klaassen, O.-M. Kulmar, T.
Mäesalu, A. Piirimäe, H. Piirimäe, K. Piirimäe, P. & Teder, O.
2000. Inimene, ühiskond, kultuur. II osa. Keskaeg ja varauusaeg.
XI klassi ajalooõpik. Koostaja Helmut Piirimäe. Tallinn: Koolibri.
ALLIKAD,
millel pole autorit
(dokumendid, seadused,
aruanded, sõnaraamatud,
entsüklopeediad)
Informaatika ABC. 1980. Toimetanud Agur, U. Tallinn: Valgus.
Ametijuhend. 2005. Räpina Ühisgümnaasium. Räpina.
EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, V köide, I. vihik
1997. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
EE = Eesti entsüklopeedia, 7. kd 1994. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
ARTIKKEL
kogumikust
Ehala, M. & Raik, M. 2003. Eesti keel eesti koolis. – Eesti
kirjakeele kasutusvaldkondade seisundiuuringud. Toimetanud
Raadik, M. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
ARTIKKEL
ajalehest ja ajakirjast
Kaareste, N. 2007. Kooliaasta algus rõõmustab ja pelutab. –
Postimees 3.09.
KIRJASTAMATA
ALLIKAD
Kumari, V. 2005. Hindamisvahendite komplekti koostamine ja
katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu
hindamiseks. Magistritöö. Tartu Ülikool.
INTERVJUU,
VESTLUS,
VAATLUSTE ja
KATSETE
TULEMUSED
Tamm, P. 2007. Peeter Tamme mälestused. Helisalvestis.
Salvestatud Tartus 13.09.2011 Malle Muraka poolt.
ARHIIVIMATERJALID Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, t 113 A I-III.
FILMID, VIDEOD Nüganen, E. 2003. Nimed marmortahvlil. Mängufilm. Taska Film
& MRP Matila Röhr Productions OY.
INTERNETI
MATERJAL
veebilehed, artiklid,
joonised jne
Ronk, A. 2003. Potter kaob poest paari nädalaga. – Eesti
Päevaleht, www.epl.ee/artikkel_248565.html1P=1 (03.05.2005).
INTERNETI
MATERJAL
ilma autorita
Toidu ohutus 2012.
www.tarbijakaitse.ee/index.php?module=htmlpages&func=displa
y&pid=4&print=1 (03.04.2013).
E-KIRI Kask, S. 2009. Kuidas viidata. E-kiri U. Saarele. 06.03.2009.