1. Mis ma andsin, see mul on Kaido Kikkas IT kolled *** Tallinna likool Autoriiguste sessioon Milline neb vlja ppeasutuse virtuaalne visiitkaart? Kuressaare Ametikool 18.11.10 Kesolev esitlus on avaldatud Creative Commonsi Eesti litsentsi Autorile viitamine jagamine samadel tingimustel versiooni 3.0 alusel (CC BY-SA 3.0 Estonia)

2. Moto asemel Keda peeti keskajal rikkaks inimeseks? Mitte seda, kel oli usutavasti linnusetorn kulda tis... vaid seda, kes tuli phapeval kirikust vlja ja loopis laias kaares kerjustele raha kik ngid ja visid ise olla tunnistajaks TNAPEVA MEEDIAHISKONNAS KIVAD ASJAD PALJUSKI SAMAMOODI 3. Kunagi ammu autoriigusi ei olnud Inimesed lid ikkagi huvitavaid asju Lascaux' koopamaalid, Egiptuse pramiidid, Ilias & Odsseia, Parthenon, Colosseum... umbes Bachi ja Beethovenini vlja Loomingu motiveerimine toimis teistel alustel Jreldus: autoriigused tnasel kujul ei ole ainus meldav tee 4. Samas... ...on mned asjad olemas hallidest aegadest peale: autori moraalsed igused loomise faktile omaniku varalised igused koopiale tsensuur kui kontrollimehhanism NB! Pikka aega ei olnud illegaalsel kopeerimisel lihtsalt mtet see oli tlikas ja majanduslikult kasutu. Tnapev on veidi teistsugune 5. Palju Beethoven V smfoonia eest pappi sai? Enamik omaaegseid kuulsaid autoreid olid palgal, mitte ei teinud tkitd! Niteks W: Shakespeare (Lordkantsleri trupp) J.S. Bach (Weimar) G.F. Hndel (Londoni Muusikaakadeemia) W.A. Mozart (Salzburg, Viin, Praha) Tnapevalgi on tkitna loojate hulk palju viksem kui autorikaitsetstus seda vidab! 6. Nii ja naa Leonardo da Vinci: ra peta kellelegi midagi ja sa oled ainus tipptegija Gutenberg vs Johann Fust Siit ka esmane autoriiguste tekkemotiiv: selle asemel et igaks oma asju hirmuga varjaks (risaladus), tuleks anda neile vimalus registreerida ainuigus ja teha tulemus avalikkusele teatavaks Iseenesest arukas mte, aga... 7. Reguleerimine 1709/10 esimene autoriiguste alane seadus maailmas, Queen Anne Act Inglismaal Muuhulgas stestas nude anda igast trkitud raamatust 9 eksemplari raamatukogudele ja likoolidele! Jrk-jrgult aga hakati igusi koomale tmbama 8. Krvalepige: mis on hist USA-l, N. Liidul ja Hiinal? Vastus: kik on pikalt autoriiguste peale vilistanud USA ei tunnistanud pikka aega (1790-1874 hrrasmeeste kokkulepe) Euroopa autoriigusi kik Euroopas trkitu oli vabalt kes N. Liit ei tunnistanud ldse Hiina tunnistab nii, nagu parajasti kasulik 9. Tnase autorikaitse phiinstrumendid Autoriigus keskendub vormile (teosele) Patent, kasulik mudel, tstusomand keskendub lahendusele (meetodile) Kaubamrk keskendub eristamisele risaladus keskendub infolevi piiramisele Litsents keskendub autori loomingu levile 10. Thtajad... Patent - 20 aastat peale taotluse esitamist Kasulik mudel: esmaperiood 4 aastat, vimalik pikendada 4+2 aastat Kaubamrk: algselt 10 aastat, pikendatav 10 aasta kaupa Tstusomand: esmaperiood 5 aastat, edaspidi saab 5 aasta kaupa pikendada (max 25 aastani) Autoriigus: oli juba juttu 11. Autorikaitsetstus USA-s oli kirjandusteoste autorikaitse perioodiks 14 aastat (vimalik pikendada veel 14 aasta vrra) Jrk-jrgult algas kummivenitamine Tnaseks on teose autorikaitse perioodiks 90-95 aastat peale autori surma Phjus: naaberiguste laienemine vljus kontrolli alt Hetkeseis: hulk huvitavaid organisatsioone 12. Asi kisub kiiva Jnese sbrad ja sugulased mmaemand-keevitaja, laiaprofiilne 'spets' Paragrahvi-papi ja Interneti-pnn 13. Jnese sbrad ja sugulased Kogu autorikaitse peamine probleem tundub peituvat mitte autoriigustes enestes, vaid nn naaberigustes kaasnevates igustes, mis kuuluvad esitajatele ja levitajatele Niteid, kus kogu tulu lheb Jnese sprade ja sugulaste taskusse, on tuua lademes paljude tippmuusikute tulusid kontrollib plaa- difirma (erand on Metallica, oli ka Queen) Switchfoot: Mehed-vennad, meie seda DRMi ei tellinud! Nd tehke nii... 14. mmaemand-keevitaja On olemas Patendiametnikud Autorid (muusikud, kirjanikud, IT-rahvas...) Senise autorikaitse vhegi mistlikumaks rakendamiseks oleks vaja inimesi, kes on vrdsel mral eksperdid MLEMAS valdkonnas Tulemus niteks patendiametnik registreerib igaks juhuks kaugelt laiema patendi, kui vaja oleks! 15. Paragrahvi-papi ja Interneti- pnn Olemuslik vastuolu tnase E-maailma ja jurisdiktsiooni vahel: Hea seadus on selline, mis ei muutu stabiilsus Stabiilne (stagneeruv) tehnoloogia on aga Paha Asi Kuidas panna aeglasi seadusi jrgima tehnoloogia kiiret arengut? N: Arvutiprogrammid kuuluvad autorikaitse mistes endiselt kirjandusteoste alla! 16. Hkkerlik reaktsioon: all rights reversed Tnase IT-maailma juured MIT ja Stanfordi hkkerikultuur 60-ndatel Viimane teline hkker Richard Stallman 1984 GNU, uutlaadi arusaam tarkvarast 1989/91 GNU GPL 1991 Linux. Vaba tarkvara liikumise algus 1999 GNU FDL. Esimene laiemalt levinud vaba sisulitsents 17. ks keskne miste Copyleft Termin sai alguse autoriiguse paroodiana (Copyleft: all rights reversed), ent sai hiljem konkreetse juriidilise thenduse Thendab litsentsis esinevat nuet rakendada sama vi samavrset litsentsi ka tuletatud teostele Vaba tarkvara ks phialuseid (GPL) GNU FDL, osa Creative Commonsi litsentse 18. Kesktee otsingud: Creative Commons USA jurist Lawrence Lessig 2001 Eesmrgid: Teatud mttes kesktee (some rights reserved) Tavainimesele arusaadav Lihtne ja selge valida Kohtus juriidiliselt vettpidav Interneti vimalusi arvestav (metaandmed) 19. Peamised komponendid Lihtne lhikuju Juriidiline tistekst Metaandmed 20. Komponendid Autorile viitamine (BY) Jagamine samadel tingimustel (SA) Tuletatud teoste keeld (ND) Mitteriline eesmrk (NC) 21. Kuus philitsentsi Autorile viitamine (BY) Autorile viitamine jagamine samadel tingimustel (BY-SA) Autorile viitamine tuletatud teoste keeld (BY-ND) Autorile viitamine mitteriline eesmrk (BY-NC) Autorile viitamine mitteriline eesmrk jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA) Autorile viitamine mitteriline eesmrk - tuletatud teoste keeld (BY-NC-ND) 22. Arengud Eestis Vaba tarkvara 90-ndate II pool Vaba veebisisu esiletus sajandi alguses Eesti Vikipeedia 2002 E-ppe Arenduskeskus 2006 Eesti Vikilikool 2008 Creative Commonsi eestindus 2010 23. Veel mned arutelukohad Mis on muutunud paarikmne viimase aastaga? Miks peaks ldse oma asju jagama? Miks peaks alati (mingit) litsentsi kasutama? Kuidas leida sobivaid materjale? Kuidas mjutab algmaterjali litsents minu litsentsivalikut? Miks peaks tandjaga rkima? 24. Mis on muutunud? Tehnoloogia: Interneti levik Meedia: veebiphise osalusmeedia tus Haridus: e-pe E-pe ei ole ldse phjapdra moodi! Vertikaali krval on ka muud suunad petaja ei tohi ppimist segada (vrdl ihukaitsja) Turg (nii otseses kui ka lekantud thenduses!) on radikaalselt avardunud 25. Miks ma peaks ldse enda asju jagama? Juba emme tles, et teistele peab ka andma Tnane e-maailm phineb reputatsioonil (vt kesoleva loengu algust!) Ka kitsendustega jagamine on jagamine! Tendents nib olevat kitsenduste kadumise suunas, mitte vastupidi NB! Kui petajat/ppejudu saab asendada tema (netis avaldatud) loengukonspektiga, ttab ta vales ametis! 26. Miks peaks litsentse kasutama? PANE MISTAHES LITSENTS, AGA PANE MIDAGI! Kui midagi ei ole eldud, kehtib vaikimisi range autorikaitse Inimesed on kas a) totaalselt vhikud vi b) autorikaitsetstuse poolt ra hirmutatud. Kumbki pole hea variant tasub selgelt elda, Mida Minu Asjaga Teha Tohib! 27. Kui Martin Lutheril oleks olnud Creative Commonsi litsents... oleks tal vhem jama olnud Luther kui tollase uue usu levitaja oli dilemma ees: vaja oli enda ideid maksimaalselt levitada (otseses mttes eluksimus!) vaja oli tagada algsete mtete silimine muutmata kujul (pahatahtlike vltsingute vastu, mida vastased fabritseerisid) Siil oleks elnud: Martin! Martin! Pane CC BY-ND! Ilma NC-klauslita! 28. Kuidas leida sobivat materjali? Tnapeval ha laienev liikumine avatud ppematerjalid (open educational resources, OER) Vga palju erinevaid kohti: Flickr Wikimedia -Wikipedia, Wikiversity, Wikibooks OCW, LeMill, Curriki, Connexions....... Marko rgib jrgmises sessioonis lhemalt 29. Kuidas algmaterjali litsents mjutab minu litsentsivalikut? Paneb raamid mida rangem litsents, seda kitsamad. Kaks peamist: jagamine samadel tingimustel (copyleft) rikeeld Tasub otsida vimalikult leebe litsentsiga materjale Seega ka teistpidi kaalutlus mida leebem on minu litsents, seda kergem on teistel minu materjale kasutada ( => reputatsioon!) 30. Nide CC phjal BY-NC-ND levitamine samal kujul, rikeeld, kasutada saab samavrselt range autoriigusega BY-NC-SA tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla, rikeeld (keeruline praktilises ppetegevuses!) BY-SA tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla (ppets enamasti OK) BY kige vabam kasutus (ainult viitamine) 31. Miks peaks tandjaga rkima? Alusdokument: tleping Tpiline (seni veel) arusaam varalised igused t tulemustele kuuluvad tandjale E-maailmas on see vahel ebaotstarbekas eriti juhul, kui autor ttab mitmes kohas Las levitab ise aga nii, et tandjale ei seata piiranguid loomingu kasutamisel Siinrkija kigis tlepingutes sisaldub igus avaldada materjal vabade litsentside all 32. Kokkuvtlikult Autoriigused on protsess Mnedki asjad on ajaga kvasti muutunud E-maailmas loeb reputatsioon Jagamine aitab reputatsiooni tsta ieti korraldatud jagamine ei tee vaeseks MILLE HOIDSIN ENDALE, SELLE KAOTASIN 33. Aith! Nd on asjade arutamise aeg Need slaidid leiab htuks aadressilt http://www.slideshare.net/UncleOwl (ikka sellesama litsentsi alusel)