Õpidisain – traditsioonilisest ökoloogilise disainini 

Kai Pata    

Tallinna Ülikool, Haridustehnoloogia keskus 

Õpidisain ja õppedisain •  Disainimine hariduslikel eesmärkidel on liikumas järjest enam õpetajakesksest õppedisainist, kus rõhuasetus on õpetamisprotsessil ja juhendamisel ning õppeprotsessi erinevate etappide planeerimisel, õpijakeskse õpidisaini poole, milles rõhuasetus on õppimisprotsessil ja õpiülesannete ja ‐tegevuste õppijakesksel loomisel ja planeerimisel. 

•  Õpidisaini (learning design) ja õppedisaini (instruc1onal design) mõistetel on seega erinev tähendus, kuid sageli kasutatakse neid ka e‐õppes sünonüümidena. 

Milleks ökoloogiline õpidisain? 

•  .... sest ökoloogilised seaduspärasused kirjeldavad isereguleeruvaid süsteeme ning aitavad mõista ka kasutada õppimise ja koosloomise võimalusi uue tehnoloogia abil 

Internet 18 Feb 1999 

Õpidisaini uued fookused 

Õpitegevuste eesmärgi ja tulemuste ning ‐tegevuste disain 

Õpitegevuste toimumiskoht, sisu, formaadi ja edastamisviisi disain 

Interaktsiooni disain: inimesed ja objekMd 

Õpimustrite akumuleerumine 

KES, KELLE JA MILLEGA 

MIS EESMÄRGIL, KUIDAS, JÄLGIMINE JA HINNANG 

KUS, MIS KONTEKSTIS, MILLE ABIL, MIS LUUAKSE 

Pilvearhitektuur nii keskkonnale kui meediale 

Kogukonna õpinišid 

Enesejuhitud 

Tähendusloome kogukondades ja võrgusMkes 

Õpikeskkond kui arenev ökosüsteem 

Ökosüsteemi lubavused 

Sotsiaalselt konstrueeritud teadmus 

Kohanev õppimine 

Muutused õpidisainide fookuses 

Olemasoleva teadmise akMivne taasloomine (konstrueerimine) 

Uue teadmise loomine (sünteesimine, abduktsioon) 

Olemasoleva teadmise ära õppimine (omandamine) 

Kontrollitud õpikeskkond  Isearenev õpikeskkond 

Teiste poolt juhitud õppimine 

Üksi  Koos teistega 

VõrgusMkud ja kogukonnad 

Personaalne õpikeskkond Foorumid, õpihaldussüsteemid 

Simulatsiooniprogrammid 

Drillprogrammid ja tutoorialid 

Enese poolt juhitud õppimine 

InsMtutsionaalselt suletud õpikeskkond  Kõigile avatud õpikeskkond 

Kohanev õppimine 

1975  1990  2005 1985 

Teadmise tarbimiselt loomiseni 

Üksikuilt paljudele

Mitmeilt kõigile

Kõigilt kõigile

Osa

lem

ine

Aeg

Kulgemine: juhitud või enesjuhitud Õpidisaini poo

lt lood

ud väljakutse 

Õppija teadmised ja pädevused 

Liiga keeruline 

Igav 

Csíkszentmiháli (1977) järgi 

Liiga raske 

Põnev 

Õpikeskkonna elemenMde uued seosed: Pilvearhitektuur KASUTAJATE TEGEVUSED PERSONAALSETES HAJUTATUD KESKKONDADES LOOVAD GLOBAALSE MEEDIAPILVE 

PILVEARHITEKTUUR EELDAB INTERNETIPÕHIST HAJUTATUD TEENUSTEPAKKUMIST JA RESSURSSIDE ORGANISEERIMIST 

RSS 

Interaktsioonid digitaalses ökosüsteemis 

Indiviid ja õpikeskkond 

Õppija ja personaalne õpikeskkond 

Õppija ja kogukond 

Õppija ja võrgusMk 

Õppija ja digitaalne ökosüsteem 

Kogukonna  interaktsioonid keskkonnaga 

Kogukonna sisesed interaktsioonid  

Kogukond ja tema nišš digitaalses ökosüsteemis  

Kogukondade kooslused ja digitaalsed 

ökosüsteemid 

Kogukondade ja võrgusMke 

organiseerumine ja interaktsioon   

Kogukondade ja tehnoloogia 

vastamõju digitaalses ökosüsteemis 

Digitaalne ökosüsteem: indiviidi vaade 

TARKVARA 1 

TEADMUSE VÕRGUSTIK 

PERSONAALNE VÕRGUSTIK 

TARKVARA 2 

OTSETEED KOGUKONNA TEADMUSE JUURDE 

PERSONAALNE ÕPIKESKKOND 

RSS VOOGUDE TÕMBAMINE 

KAASAV JÄLGIMINE 

MÄRKSÕNAPÕHINE FILTREERIMINE OTSING KOGUKONNAS 

Õpikeskkonna “lubavused” õppijale ja haridustehnoloogile 

Õpidisaini looja näeb sageli teisi lubavusi kui õppija 

Kuidas kohaneda, et õpikeskkonna lubavusi 

maksimaalselt rakendada? 

Õppimist toetavad lubavused isiku tegutsemisel õpikeskkonnas 

ÕPPIJA 

ÕPPIJA 

TUUTOR 

ÕPPIJA 

ÕPPIJA TEENUS  

TEENUS  

TEENUS  MATERJALID  

MATERJALID 

MATERJALID  

EESMÄRGID MATERJALID  

TEENUSED 

KOGUKOND KULTUUR 

Valib ühistegevuseks teenuseid 

TEGEVUSED 

Valib kaasõ

ppijaid 

Igaüks tajub erinevaid lubavusi ja need muutuvad ka tegevuse käigus. 

BLOGI LUBAVUSED eÕPPEKS 

Õpikeskkonna loomine Ise haldamine 

Linkide ja info lisamine Kaaskirjutajate valimine Teiste õpikeskkondade ja isikute jälgimine voogude 

lisamisega 

Kogukonna või rühma loomine 

Seda lubavust ei märgatud, kuigi blogis võimalik! 

Info esitlemine Info ja arMfakMde 

loomine ja publitseerimine 

Õppijale ülesannete andmine 

Info otsimine, filtreerimine Aru saamine õpetaja jagatud infost ‐ see viitab, et õppiia ei kasutanud info filtreerimiseks muud (nt. 

märksõnaotsingut, märksõnapilve), kui ise teksMst 

tähtsama eristamist!  

Iseõppimine ja treenimine Reflekteerimine 

Eneseanalüüsimine Tegevusplaani loomine 

Enesehindamine Ajakava loomine 

Õppimine Kodutöö sooritamine 

Individuaalsed loovülesanded ArtefakMde publitseerimine, 

parandamine ja reflekteerimine ArMfakMde kommenteerimine ja tagasisideme andmine kaaslaste 

individuaalsele tööle ‐ seostub uue paradigma kaasõppijatelt 

õppimisega!  

Ühised loovülesanded Kaasõppurite jälgimine ja nendega suhtlemine 

Kogukondlik reflekteerimine Rühma tulemuste kokkukogumine 

Ühesloomist ei nimetatud, mis on blogile omane! 

Jälgimine, toetus Õppijate jälgimine, 

juhendamine, innustamine, tunnustamine ja toetamine Kaasõppijate jälgimine ‐ näitab, et kaasõppija 

õppimise toetamine on õppijale oluline! 

Evalveerimine, hindamine Õppijale hinnangu andmine Ühisest tulemusest õppimine, tagasiside saamine ‐ need 

viitavad, et õppija ei taha mile ainult hinnet, vaid saadud hinnangust ka õppida!  

Kogukonna poolt tajutud blogi õpilubavused 

BLOGI LUBAVUSED

02468

101214161820

ÕPIK

ESKKO

NN

AKO

MBIN

EERIM

INE

KO

GU

KO

NN

A/R

ÜH

MA

LOO

MIN

E

ESIT

LEM

INE

INFO

OTSIN

G JA

-KO

GU

MIN

E

ISEÕ

PPIM

INE,

TREEN

IMIN

E

IND

IVID

UAALS

ED

LOO

VÜ

LESAN

DED

ÜH

ISED

LOO

VÜ

LESAN

DED

EVALV

EERIM

INE

JÄLG

IMIN

E,

REG

ULE

ERIM

INE JA

TO

ETU

S

TEGEVUSTE TÜÜBID

LU

BA

VU

STE H

ULK

Sagedamini tajutud lubavused 

Kogukonna tase: digitaalses ruumis akumuleeruvad indiviidid, ideed, arMfakMd 

Kogukonna tase: Akumuleeruvad õpinišid 

Õpikogemuse akumuleerumine lubavuste kaudu: Kuidas? Millega? Mida? Miks? 

Nišš on abstraktne kogukonna efekMivne tegevusruum, mille määravad ära kogukonna eelistused. 

SOTSIAALNE TARKVARA NEIS ÕPITEGEVUSTES 

ESINEM

ISE SA

GED

US KO

GUKO

NNAS 

Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon: Nišš suunab õppimist   

Kogukonna nišš2 Kogukonna nišš1 

Õppija otsustab 

ENAMTAJUTUD LUBAVUSED 

ENAMKASUTATUD ÕPITEED 

Kogukonna ja nišši evolutsioon 

Kogukonna idenMteet 

t 

t + 1 

Aeg 

Nišši loomine 

Nišiga kohandumine 

Web 2.0 vahendid ja arMfakMd 

õppija 

Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon: ajas akumuleeruvad õpiteed 

ÕPILUBAVUSTEGA MÄÄRATLETUD NIŠID 

AEG ÕPITEE 

ÕPIKOGUKONNA POOLT LOODUD NIŠID 

Tulemuslik õpitee on sageli kasutatud 

Vähetulemuslik õpitee 

SÜNDMUSED 

Ökosüsteemi vaade: Digitaalse ökosüsteemi põhimõled 

•  Digitaalne ökosüsteem on:  –  dünaamiliselt muutuv –  kasutajatest sõltuv –  kasutajaid mõjutav  –  kasutajate tegevuse mõjul isearenev – muutustele reageeriv süsteem 

•  Digitaalset ökosüsteemi iseloomustab:  –  kogukondade, teadmiste ja vahendite mitmekesisus ja paljusus 

–  indiviidide autonoomne ennastjuhMv tegutsemine kasutades personaalseid õpikeskkondi ja võrgusMkke  

–  autonoomne tegutsemine toetab ühise intelligentsuse ja ühistegevuste kujunemist veebis 

Õpidisainide muutus •  Deterministlikud, lineaarsed, õpetaja disainitud 

– ADDIE – Dick & Carey 

•  KonstrukMvistlikud, spiraalsed, õppijaid disaini kaasavad – Kemp’i – R2D2  –  Jonassen’i 8C  

•  Ökoloogilised, dünaamilise ja isearenevad, õppijate juhitud – Kirschner et al. – Pata, Normak, Laanpere jt. 

Õpidisaini tegevuste protsess: ADDIE mudel 

Õpidisaini tegevuste protsess: Kemp’i mudel 

Õpidisaini tegevuste protsess: R2D2 mudel (Willis, 1995) 

– Disainiprotsess on spiraalne (recursion) – Disainer peab hoolikalt otsima ja arvesse võtma erinevatest allikatest tulevat infot (reflec1on)  

– Disainiprotsess pole lineaarne ja saab alguse ning liigub edasi vastavalt olulistele, fookuses olevatele õpidisaini aspekMdele (non‐linearity disain) 

– Kasutajad tuleb kaasata disainiprotsessi (par1cipatory design) 

Õpidisaini sisu: Jonasseni CCC mudel 

•  Kaasaegset õpikeskkonda kujundades tuleb pidada silmas, et see pakuks õpilastele : –  tuge isikliku teadmuse “ehitamiseks” (Construc1on),  

– elulähedast ja tähendusrikast konteksM (Context)  

– suhtlemis‐ ja koostöövõimalusi kaasõppijatega (Collabora1on)  

Õpidisaini sisu: 8 C mudel Jonassen konstrukMvislikuks õpidisainiks (1994) 

•  Pakub reaalsuse mõistmiseks perspekMivide paljusust •  Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma 

keerukust •  Rõhutatakse teadmise loomist, mile selle taasesitamist •  Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas 

konteksMs, mile abstraktseid konteksMväliseid juhiseid •  Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine, mile 

eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine •  Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine •  KonteksM ja ainesisu seotud konstrueerimine •  Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale 

jõudmine, mile tunnustuse nimel võistlemine 

Jonassen, D. (1994, April). Thinking technology. EducaMonal Technology, 34(4), 34‐37 

Ökoloogilise õpidisaini mudeleid: Kirschner et al., 2002 

Õppijale on jäänud selles õpidisainis passiivne roll oma õpikeskkonna kujundamisel – selle loob õpetaja. 

Õpikeskonda ei käsitleta dünaamiliselt muutuva süsteemina. 

Ökoloogiline õpidisain 

ENESEJUHITUD ÕPPIMINE 

DIGITAALSE ÖKOSÜSTEEMIGA KOHANEV ÕPPIMINE 

Pata, 2010 

Ökoloogiline õpidisain: toetab enesejuhitud ja kohanevat õppimist 

Oma personaalne võrgusMk Reeglid, mis toetavad kogukonna võrgusMke sidumist 

Kogukond loob teadmust akumuleeriva keskkonna Autonoomselt loov ja jagav 

Kogukond on sülemitegevuste algataja 

Kogukonda jälgiv ja nišiga kohanduv Hinnangu annab kogukond, headuse määrab nišš 

ÕPP

IJA  Õ

PETAJA 

Pata, 2010 

Omaplaneeritud õpitegevused 

Reflekteerimine ja enda jälgimine Kogukond annab tagasisidet 

KOGUKOND 

Õpidisaini sisu: Õpieesmärkide formuleerimine 

•  Sihtrühma eesmärgid: Miks? Mil määral? Mis järjekorras? –  Teadmised ja oskused –  Teadmiste ja oskuste kasutamine millegi loomiseks (näide eLearning kursus hlp://htk.tlu.ee/elearning/) 

–  Teadmiste ja oskuste kasutamine probleemide lahendamisel eri situatsioonides (näide: Probleemõpe web2.0 vahenditega hlp://beta.wikiversity.org/wiki/Probleemõpe_koolis_sotsiaalse_tarkvaraga) 

–  Koostööoskused, meeskonnatöö oskused –  VõrgusMk teadmiste loomiseks (näide ConnecMvism course hlp://ltc.umanitoba.ca/connecMvism/) 

–  Enesearengu toetamine (näide Poryooliokogukond Koolielus vt. Koolielu.ee) 

Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja hindamise viis 

•  Mõõdetavate põhieesmärkide formuleerimine: 

–  Teadmised ja oskused (taseme kriteeriumid) –  Teadmiste ja oskuste kasutamine teadmusloomeks ja disainides (arMfakM või disaini hindamise kriteeriumid) 

–  Eri tüüpi probleemide lahenduskäigu ja lahenduse väljatöötamise kriteeriumid 

–  Rühmatöö ja koostööoskuste kriteeriumid 

–  Personaalse võrgusMku olemasolu ja akMivne kasutamine teadmiste loomiseks 

–  Enesearengu jälgimine prakMka väljakujunemine (näit. reflekteerimine Poryoolio abil) 

Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja hindamise viis 

•  Monitoorimise võimalused  

–  Reflekteerimine –  Õpilepingud –  Agregeerimine, filtreerimine, märksõnastamine 

•  Hindaja(d) ja hindamismeetod 

–  Teadmiste tesMmine 

–  Loodud probleemi lahenduse või disaini hindamine –  Juhendaja hindamine 

–  Kaaslaste hindamine –  Enesehindamine 

Õpidisaini sisu: Sihtrühma kirjeldamine •  Kes? Keda kokku viia? 

–  Õppijad –  Rühmad –  Kogukond, võrgusMk –  Juhendajad (tuutorid) 

•  Sihtrühma eelistused: Kuidas eelnevalt seotud? Kellega? Kuidas ära kasutada? –  VõrgusMkud –  Kogukonnad 

•  Tase ja eelnevad õpikogemused? Kuidas muuta? –  Tehnilised oskused personaalsete õpikeskkondade ja 

võrgusMkega, pilvearhitektuuriga õpikeskkionadega –  EnesejuhMmise kogemus –  Distantsrühmatöö ja koosloome kogemus –  Kogemused avatud õpikeskkonnas töötamiseks, eelarvamused 

Õpidisaini sisu: Tarkvara •  Sihtrühma personaalsed õpikeskkonnad 

–  Enne õpidisaini loomist uuri, mida õppijad ise kasutavad, kuidas teenused on nende õpikeskkonnas seotud ja kuidas nad loovad oma õpikeskkonnas teadmust 

•  Sihtrühma liikmete poolt enamtajutud õpikeskkondade lubavused teatud tegevuste sooritamiseks:  –  Sünteesi kogukonnale teatud tegevuste jaoks sobivaimad õpiniši 

karakterisMkud (tarkvara, teenused, nende seosed, meediatüübid jane.)  

•  InsItutsionaalselt pakutavad õpikeskkonnad –  Mis on õppijatele harjumuspärane –  Mida peab kasutama (reeglid õppeasutuses)! –  Millest võiks olla kasu? Kuidas need personaalsete õpikeskkondadega 

ühilduvad •  Olemasolevate õpikeskkondade omavaheline kombineeritavus 

–  Looge reeglid, mis võimalavad luua pilvarhitektuuriga õpikeskkonna 

Personaalne ja kogukondlik õpikeskkond 

–  Enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne areng tehnoloogia toetusel 

–  Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade loomine kui dünaamiline teadmusloome ja enesearengu toetamise protsess 

–  Jagatud (shared) ja hajutatud (distributed) kognitsioon ja metakognitsioon: ühine probleemilahendamine õpikeskkonnas 

–  Teadmus: võrgusMkus “voolav”, organisatsiooni dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse loomise protsess personaalsete õpikeskkondadega 

– Õpikogukonnad, võrgusMkud, parved ja sülemiintelligentsus (swarming)  

ÕpimaasMku kaardistamine: Keskkonna disain konnekMvismi kursusel 

Laiendatud õpikeskkond 

•  Hübriidne, mobiilne ja igalpool õppimist võimaldav – Hajutatud õpikeskkondadest koosnev – Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi siduv hübriidreaalsus 

– Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel  – Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused 

Keskkonna disain “NarraMivide ökoloogia” kursusel 

Pata, 2010 

Keskkonna disain kursusel “Probleemõpe laiendatud ökosüsteemis” 

Lubavuste arvestamine õpidisainis •  Vaja on koguda õppijatelt ja prakMkutelt nende vaateid oma õpitegevusele ja õpikeskkonnale 

•  Õppijate/õppejõudude poolt õpitegevuse käigus määratletud lubavuste arvestamine e‐õppe planeerimisel 

•  EriM tasuks pöörata tähelepanu, milliseid lubavusi õppijad/teie õppejõuna ei märka, mida õpikeskkond tegelikult võimaldaks teha teie/õppija arvates! 

Õpidisaini sisu: Õpisisu •  Õpisisu loomise strateegia määratlemine 

–  Olemasolevad arMfakMd õppimiseks –  Individuaalne teadmusloome –  ÜhisarMfakMde (wikid, blogid, ühsidokumendid) koosloome 

•  Õpisisu jagamise prakIkate määratlemine –  Piiratult kälesaadav  –  Avatult veebis jagatav, litsentsid 

•  Õpisisu taaskasutatavus ja avatus muutusteks –  Kommenteerimine –  Kaasautorlus –  Kombineerimine ja miksimine – Mitmekordne kasutamine järgnevatel kursustel, teistel kursustel 

Õpidisaini sisu: Sõnumi disain 

•  Milline on sõnumi edastamise formaat: – Millisel viisil sõnumeid edastada (nt. TV, asünkroonne, sünkroonne, heli, staaMline pilt ja video jne.) 

– Erinevate oskuste ja võimetega õppijad eelistavad ja vajavad erinevate meediaformaaMde rakendamist 

– Kuidas sõnumi mõju meedia miksimisega tugevdada 

Õpidisaini sisu: Õpitegevused ja õpetamistegevused 

•  Õpistrateegiad ja õpetamistegevused –  Sõltuvus eesmärkidest ja hindamisviisidest –  Sõltuvus tarkvarast ja loodud õpimaasMkest –  Sõltuvus õpisisust (arMfakMdest) 

•  Rollide jaotus õpitegevustes – Õppija roll –  Kaaslaste roll –  Juhendaja roll –  Kogukonna ja roll, väliskogukondade ning personaalsete võrgusMke roll 

Õpitegevuste kaardistamine KOGU ÕPITEGEVUSTE JADA KURSUSE JOOKSUL 

HINDAMINE ÕPIKESKKONNA EHITAMINE 

LOENGU ESITLEMINE  ÜHISLOOME 

RÜHMA LOOMINE 

TEGEVUSED 

TEOD MILLEST TEGEVUS KOOSNEB 

JÄLGIMINE JA TOETUS 

ESITLEMINE INFOOTSING 

TEGU  TEOD KOOSNEVAD OPERATSIOONIDEST 

KELLEGA JA MILLE ABIL NEED LÄBI VIIAKSE? 

Õppija autonoomset tegutsemist toetades saab luua ühist teadmust 

Personaalsed õpikeskkonnad 

Personaalsed võrgusMkud: sõbravood 

Hajutatud õpikeskkond: 

andmevood, sildid Autonoomne 

andmekogumine ja sildistamine 

Koosloome 

Koosta, halda  Koosta, halda 

Kogu 

Reaalne keskkond 

Jälgi Koonda, kombineeri 

Akumuleeri 

Analüüsi       sünteesi 

Laienda    rikasta 

Kontakt:  Kai Pata kpata@tlu.ee  blogi: hlp://Mhane.wordpress.com