RAHVUSLIKU KIRJANDUSE RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKIMINETEKKIMINE

Koostas Elle Hein2008

TTHK

--16. SAJ 16. SAJ eestikeelne kiriklik eestikeelne kiriklik kirjanduskirjandus

 1525 -esimene eestikeelne raamat. Pole säilinud. 1535 - esimene eestikeelneosaliselt säilinud raamat - Wanradti ja Koelli katekismus

PIIBELPIIBEL

1739 - täielik eestikeelne piibel •usu•teadmiste• ilukirjanduse allikas

 Tõlkimise eesti keelde algatas Anton Thor Helle.Sellest sai võimust põhjaeesti keel, mis kujunes eesti kirjakeele aluseks.

ESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORIDESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORID

FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI müüditöötlused• “Koit ja Hämarik", “Keelte keetmine"eesmärk - tõestada eestlaste kultuurisuutlikkust rahvusvaheliselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kilplaste isevärklikud jutud ja teud"eesmärk - rahvavalgustus, vaimupimeduse kritiseerimine 

VARASE EESTI KIRJANDUSE VARASE EESTI KIRJANDUSE BESTSELLERID (MENUTEOSED)BESTSELLERID (MENUTEOSED)

tõlkelised või mugandatud rahvaraamatud• robinsonaadid - voorust ülistavad ja põneva sisuga

raamatud üksikule saarele sattunud kannatajatest• jenovevad -  sentimentaalsed kannatuslood (“Wagga

Jenowewa ajalik elloaeg"), milles peategelast asjatult truudusetuses süüdistatakse

• laulikud - õhkavad õnnetu armastuse järele. Lemmikteemad – armastuses haiget saanud isik satub kloostrisse, vanglasse, saab surma või kaotab mõistuse ja sooritab külmaverelise mõrtsukatöö.

• Varane ilmalik kirjandus oli õpetliku ja hariva sisuga.

RAHVUSLIK ÄRKAMINE - RAHVUSLIK ÄRKAMINE - SÜNDMUSEDSÜNDMUSED

1860 – 1880 – rahvusliku eneseteadvuse teke tänu tollastele sündmustele ja väljapaistvate isiksuste tegevusele

SÜNDMUSED:1.1862 – eepose “Kalevipoeg” rahvaväljaanne(F. R.

Kreutzwald)2.1857 – 1863 – ajaleht Postimees (J. V. Jannsen)3.1865 – laulu- ja mänguselts Vanemuine – rahvusliku

liikumise keskus4.1869 – esimene eesti üldlaulupidu5.Rahvaluule kogumine Eesti Kirjameeste Seltsi ja

Jakob Hurda eestvedamisel6. Ajakohaste kooliõpikute loomine (C. R. Jakobson)7. Võitlus emakeelse keskkooli asutamise eest (Eesti

Aleksandrikool)

RAHVUSLIK ÄRKAMINE - RAHVUSLIK ÄRKAMINE - TEGELASEDTEGELASED

RAHVUSLIKU LIIKUMISE TÄHTSAIMAD TEGELASED OLID:

1.J. V. Jannsen – Postipapa, ajalehe Pärnu Postimees asutaja, laulupeo eestvedaja

2.L. Koidula – rahvusliku näitekirjanduse looja, isamaalaulik, laulupeo juhtfiguur

3.C. R. Jakobson – isamaaliste kõnede pidaja, põllumeeste organisaator, ajalehe Sakala asutaja, kooliõpikute autor

4.J. Hurt – rahvaluule koguja

Kirjanduse areng rahvusliku Kirjanduse areng rahvusliku ärkamise perioodilärkamise perioodil

Rahvusromantism luules – 1.Rahvaluule ja mütoloogia motiivid2.Muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine3.Uuestisünni ja parema tuleviku ootusAutorid - 1.Rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald2.Lydia Koidula – patriootiline luule, näite- ja

jutukirjandus3.Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars – romantilis-

patriootiline luule4.Jakob Pärn – algupärane proosa (“Must kuub”,

“Oma tuba, oma luba”)

Rahvusliku liikumise hääbumineRahvusliku liikumise hääbumine

1880. aastatel venestamislaine – 1888 avati Aleksandrikool venekeelsena, õppe- ja ametiasutuste ametlik keel vene keel.

1882 – Jakobsoni surm 1884 – sinimustvalge lipu sisseõnnistamine

Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt KIRJANDUSES kandus peatähelepanu

PROOSALE1893 – keelati rahvusromantiliste jutustuste

kui ohtliku “kihutuskirjanduse” avaldamine

19. sajandi lõpu kirjanduse 19. sajandi lõpu kirjanduse arengutendentsidarengutendentsid

Iseloomulik andekate kirjanike koondumine ajalehtede ümber ja järjelood ajalehtedes.

Romaanižanri areng.Rahvusromantilise ajaloolise

jutustuse esiletõus (ligemale 30 ajaloolist jutustust u 10 a vältel)

Tuntumad autorid - proosaTuntumad autorid - proosa

Eduard Bornhöhe – “Tasuja”, “Villu võitlused”, "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"

Andres Saal – “Vambola”Eduard Vilde – andekas ja produktiivne

jutustaja “Musta mantliga mees”Juhan Liiv – “Vari”August Kitzberg – eesti kunstiväärtusliku

draama rajaja (“Libahunt”)Ernst-Peterson Särgava – “Paised”

Tuntumad autorid - luuleTuntumad autorid - luule

Juhan Liiv – luule paremik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunderohke isamaa- ja loodusluule.

Anna Haava – kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika

Karl Eduard Sööt – romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitusega

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

19. sajandi luuletajatest ja muudest suurkujudest on häid esseesid internetileheküljel Sõjaeelse eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Mihkel Rebane “Eesti kirjandus kutseõppeasutustele” lk 23 - 30