Riik ja turumajandus

Turumajandus tugineb eraettevõtlusele

Ettevõtted on vabad oma tegevust korraldama kehtivate reeglite raames.

Reeglid kehtestab valitsus ja/või riikideülesed ühendused või rahvusvahelised organisatsioonid.

Riigi vahendid majandusse sekkumiseks

1. Turu reguleerimine õigusaktidega

Maksu- ja hinnapoliitika

Madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust.

2. Teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine

Kvoodid ületootmise vältimiseks

Litsentsid kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele või riske tekitavatele tegevustele

Turutõrked

•Täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva

•Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest

•Turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust

Riigi ülesanne on leevendada turumajanduse puudusi

Äriettevõtted ei tooda alati ühiskonna arenguks vajalikke kaupu ja teenuseid või ei tee seda kestlikkust arvestaval moel.

Valitsuste motiivid majandusse sekkumiseks:

1. majanduslikud – riik aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele (suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist)

2. sotsiaalsed – pehmendab turu toimet (tasakaalustab piirkondlikku arengut, aitab nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitseb keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest)

Konkurentsiseadus – konkurentsiamet

Konkurentsiseadus reguleerib suurettevõtete mõju turul (40% turukäibest), tootjate kokkuleppeid ja ettevõtete ühinemisi.

Valitsus võib kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud.

Konkurentsiseadus – konkurentsiamet

Konkurentsiamet on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi:

1) konkurentsi valdkonnas; 2) elektri, maagaasi, kaugkütte valdkonnas;3) postside valdkonnas;4) raudteevaldkonnas;5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas;

6) lennundustegevuse valdkonnas (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel.

Võimalikud meetmed konkurentsi arendamiseks:•spetsiaalsed laenu- või toetusskeemid uute (väike)ettevõtete rajamiseks, tasuta nõustamine ja koolitus;

•maksusoodustused väikeettevõtetele;

•subsiidiumid – otsene rahaline toetus;

•väliskaubandustõkked.

Näide: Euroopa põllumajandustoetused 20072007. aasta EL eelarve oli 114 miljardit eurot

Sellest 53,5 miljardit (suurim osa, 47% eelarvest) kulutati põllumajandussubsiidiumiteks ja maapiirkondade arenguks.

2004 liitunud riigid hakkasid täies ulatuses subsiidiume saama alles 2013.

2016 sai Eesti EL-lt 220 miljonit €põllumajandustoetusi (+ 31 mln Eesti oma eelarvest).

Täiskonkurents eeldab, et ostja teab, millised on kauba omadused ja hind.

Tervishoiu- ja ohutusnõuded

Riik kehtestab ja kontrollib täitmist

Välismõju – kellegi tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele

Positiivne mõju –> riigi rahalised toetused

Negatiivne mõju –> saastemaks jt piirangud ja erimaksud

Erahüvis

Tunnused:

• kaubad ja teenused, mille tootjad, müüjad ja tarbijad on tuvastatavad;

• igal tootel on hind, mis nõudjal tuleb kauba pakkujale tasuda;

• iga konkreetset kaupa on piiratud kogus –> ostjad konkureerivad kauba pärast;

• mõne inimese jaoks on tarbimine välistatud ressursside puudumise tõttu.

Ühishüvis

Toode või teenus, mille pakkumine pole majanduslikult tulutoov, kuid mida ühiskond vajab.

Loomult mittekonkureeriv ja kasumit mittetootev.

Selle tarbimise eest ei saa küsida tasu.

Iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi.

See on kaup või teenus, mida jaotatakse turu vahenduseta, seda tarbib enamik ühiskonnaliikmeid.

Ühishüviste tarbimine on elanikele tasuta, kuid riigi või KOV jaoks tähendab suuri kulutusi.