SÕLEDKUNSTIÕPETUS

5. KlassLiia Lees

EHTED

• Sõlg on traditsiooniline eesti ehe - algselt rõivaste kinnitusvahend.

• Kuju järgi eristatakse ambsõlgi, hoburaudsõlgi, vitssõlgi, nurksõlgi, kuhiksõlgi jt.

• Enamasti valmistati sõlgi hõbedast, harvem pronksist, vasest, uushõbedast või muust materjalist

• Prees on väike lame sakiliste servadega sõlg, mille teatud etnograafilistel tüüpidel võivad olla kaunistuseks ripatsid või lihvitud klaasist "silmad".

• Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid.

• Väikeste, ümmarguse võru kujuliste vitssõlgedega kinnitasid oma särgikaeluse nii naised kui mehed. Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi.

• Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg – ka siis, kui pikk-kuub seljas, pidi ta välja paistma.

• Suuruselt olid sõled väga erinevad. Saaremaal olid sõled väikesed, mistõttu kanti neid mitu korraga.

• Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja- Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks.

• Erakordselt suured on seto naiste sõled.

• Preesid olid Põhja-Eestis suhteliselt väikesed, suurimad aga Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal.

• Setod preese ei kandnud.

• Eriliselt hinnati silmadega preese.

• Silmadeks kasutati veinipunaseid, harvem rohelisi klaastahukaid. Silmi oli tavaliselt kuus, Sõrves neli, Lääne-Eestis kohati isegi kaheksa.

• Vali, kas joonistad sõle või preesi

• Vali kuju

• Otsusta, milline sinus sõlg või prees on

• Mõtle, millise kaunistuse teed

JOONISTAME ISE!

• Juba päris väike laps sai kingiks sõle

• Sõlg kaitses halbade vaimude eest

• Sõles kanti jõudu ja väge

• Sõlgede rohkus ja suurus näitasid kandja rikkust

TEADMISEKS

JÕUDU TÖÖLE!

Minu sõlg