1. V a b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B Ce h k k u i d a s a n d a e n d a s t p a r i mNIDEKONTROLLKSIMUSEDMTTEKOHTMTTELESANNEKKKREEGLIDPEA MEELESKIRJANDUSTLEHTK s i r a a m a t E u r o o p a v a b a t a h t l i k u t e e n i s t u s ev a s t u v t v a t e l e o r g a n i s a t s i o o n i d e l e

2. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 2S I S U K O R D3 SISSEJUHATUS4 Mis on Euroopa vabatahtlik teenistus6 Euroopa vabatahtlik teenistus meie organisatsioonis9 Vabatahtliku roll ja t planeerimine19 Vabatahtliku valik22 Praktiline korraldus24 Vabatahtlik meie organisatsioonis32 Riskiennetus ja kriisijuhtimine36 Konfliktilahendamise ja kommunikatsiooni ABC40 Vabatahtlikule pakutav toetusssteem49 ppimine Euroopa vabatahtlikus teenistuses54 Kokkuvtte asemel 3. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 3Kindlus, et minu baasvajadused on kaetud elukoht, skTunda end turvaliselt saan aru,kus olen ja mida teen, sh tlesanded, keeleoskus jneTunda ennast kasulikuna nen endategevuse tulemust, minu panust hinnatakseAreneda panustada vastavaltenda vimetele neid pidevalt arendadesOlla iseseisev vimeline planeerimaja ellu viima tegevusiOllaennastjuhtivS I S S E J U H A T U SOled avanud Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) vastuvtvatele organisatsioonidelemeldud ksiraamatu, mille eesmrk on toetada EVT programmis alustavaid organisatsiooneprojektide elluviimisel. Keskendutakse eelkige projekti sisulisele kvaliteedikriteeriumidearendamisele, mitte niivrd reeglite, phimtete vi kriteeriumide enda lahtikirjutamisele.Tegemist ei ole projektijuhtimise ksiraamatuga, seega ei ksitle me projektidetaotlusprotseduuri, dokumentatsiooni, rahastust, osapoolte igusi ja kohustusi ega muudsarnast. Sellekohast infot leiad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti broo kodulehekljelt,kus on ka viited vajalikele dokumentidele ja materjalidele, mis aitavad sul lbi melda eelnevagaseotu. Soovitame sul seda kindlasti teha vimalusel juba enne ksiraamatu lugemist.Ksiraamatu nol on tegemist pigem mtte- ja tvihikuga, kui kindlate ettekirjutuste vikohustuste lahtikirjutamisega. Siiski leiad erinevates peatkkides viiteid nii eespool nimetatuddokumentidele kui ka meeldetuletusi reeglite kohta.Ksiraamatul on kaks lbivat punast joont. helt poolt vaatame vabatahtliku vastuvtmistkui ajalist protsessi, kies lbi olulised sammud, mida tuleb vabatahtliku vastuvtmisel teha,ja tstatades teemad, mida on vaja eelnevalt lbi melda, ning ka erinevad nurgad, mille alttstatatud ksimusi vaagida. Teemasid aitavad avada teiste organisatsioonide ksimused (mison kogutud erinevate koolitustegevuste kigus), mtteharjutused ja tlehed. Mahukamateteemade juures on ka viited edasiseks lugemiseks.Teine telg teemade ksitluses on vabatahtliku kaasatuse ja aktiivsuse tase. Enamik projekteprib selle poole, et vabatahtlikud oleksid projektides ennastjuhtivad leiaksid vastavaltvajadustele kige sobivamad viisid pstitatud probleemide lahendamiseks, kasutades selleksvajalikke ressursse jne. Ennastjuhtivus ei tule aga le ega iseenesest, vaid tegemist onarenguprotsessiga, milles on vaja lbi kia varasemad sammud. Ksiraamatu teemade ksitluselhtekohaks on vabatahtliku ennastjuhtivamaks muutumine, silmas pidades, et sarnaseltMaslow vajaduste pramiidiga saab jrgmisele arengu/vajaduste tasemele liikuda vaid siis, kuieelmised on tagatud.Vabatahtliku vajaduste pramiid (Jristo, K., 2014)Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 3 4. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 4M I S O N E U R O O P A V A B A T A H T L I K T E E N I S T U SEuroopa vabatahtlik teenistus (EVT) pakub vimalust ppida endast, teisest kultuurist,erinevatest tvaldkondadest ja seda kike rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse kaudu.Tegemist on pirnde projektiga, mis on osa Euroopa Liidu haridusprogrammist Erasmus+http://euroopa.noored.ee/rahastus/programmist/. Nagu nimigi tleb, on programm eelkigesuunatud Euroopa noortele ja organisatsioonidele, aga mitte ainult. Koostd on vimalik tehaka partneritega vljastpoolt Euroopat (vt lhemalt http://euroopa.noored.ee/rahastus/osalevad-riigid/).Euroopa thistab siinkohal ka euroopalike vrtuste kandmist ehk solidaarsust, aktiivsetosalust ja kodanikuks olemist (vt lhemalt programmi eesmrgid).Vabatahtlik tegevus phineb ldiselt kolmel printsiibil: vaba tahte alusel teistele/hiskonnalesuunatud tasuta t.Euroopa noortevaldkonnas kasutatakse jrgmist mistete raamistikku.Vabatahtlik tegevus hlmab igasugust vabatahtlikku tegutsemist, mis on avatud kigile,selle eest ei maksta palka, seda otsustatakse teha vabast tahtest, see on hariv (mitteformaalneharidus) ning tekitab sotsiaalset lisavrtust.Vabatahtlik teenistus on osa vabatahtlikust tegevusest ning seda iseloomustab: kindelajavahemik; kindlaks mratud eesmrgid ja sisu, selged tlesanded, struktuur ja raamistik,tugissteem ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse. (Euroopa Komisjoni Valge Raamat Uus hoogEuroopa noortele, 2004)EVT on ppeteenistus (ingl k learning service), mis peab hlmama, samavrselt olulisena, kolmeaspekti kogukonna teenimine, ppimine, praktiline tegevus. Jrgnevates peatkkides rgimerohkem, kuidas rakendada vabatahtlikku ning anda talle praktilisi ppekogemusi.p.peteenistusAllikas: Youth Rebuilding New Orleans: http://yrno.com/volunteer-work-new-orleans/service-learning/ 5. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 5EVT projekt toetab: noore pdevuste (teadmised, oskused, hoiakud) arengut ning seelbiindividuaalset arengut ja thive valmiduse suurenemist keeleoskuste arengut teadlikkust ja arusaamist erinevatest kultuuridest sotsiaalse vrgustiku kasvatamist ning rahvusvaheliste kontaktide tekkimist noore hiskondlikku aktiivsust organisatsioonide rahvusvahelise koost suurenemist organisatsioonide ja laiemalt kogukonna igapevase tegevuse rikastamistvlisvabatahtliku tpanuse kaudu jmsIdeeline taustEuroopa vabatahtlik teenistus sai pilootprogrammina alguse juba aastal 1998, millest alateson EVT olnud osa juba kolmes erinevas rahastusprogrammis. Kuigi ldine eesmrk on kigilprogrammidel olnud sarnane toetada noorte aktiivset tegutsemist ja rahvusvahelistumist ,on igal programmiperioodil olnud mnevrra erinevad prioriteedid ja fookus.YOUTH programmi (perioodil 20002006) puhul oli rhuasetus eelkige noortemitteformaalse ppimise toetamisel, Youth in Action (perioodil 20072013) ti sellele juurdenoorte kodanikuhariduse aspekti ja Erasmus+ programm on fookusesse tstnud noortethivevalmiduse toetamise.Tpsemalt loe EVT programmi phimtete, tingimuste, taotlusprotseduuride, osapoolte igusteja kohustuste kohta Euroopa Noored kodulehekljelt http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/tingimused/. EVT projektide kvaliteedikriteeriume kirjeldabEVT harta, mille koos teiste organisatsioonidele meldud oluliste dokumentidega leiab siit:http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/.MttekohtKuidas sina ja teie organisatsiooni liikmed/kollektiiv mtestate Euroopavabatahtlikku teenistust?Vastamine jrgnevatele videtele ja mtisklemine/selgitamine, miks te justnnda arvate, vib aidata selgemaks melda ka EVT kui projekti vrtuse teieorganisatsioonile. Teiste aitamine on isekas tegu. Vabatahtlik tegevus on lihtsalt ilus, poliitiliselt korrektne termin tasuta tjukohta. Vabatahtlik on kige olulisem osapool Euroopa vabatahtlikus teenistuses. Kui kohalikud noored teeksid rohkem vabatahtlikku td koduriigis, poleksEesti organisatsioonidel vaja vlisvabatahtlike panust/abi. EVT peamine kasu organisatsioonile on rahvusvahelise projektikultuuridevahelise ppimise mde.MTTEKOHT 6. EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS MEIE ORGANISATSIOONISKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanud teised vastuvtvad organisatsioonid Mida teha, kui organisatsiooni ttajad on neutraalse vi negatiivse suhtumisega vabatahtlikusse (vi vabatahtlikesse leldiselt), kui vabatahtlikku nhakse lisakohustusena ega osata teda enda kasuks appi vtta? Kuidas organiseerida vabatahtliku siinoleku aega, et kasu saaks nii meie ja kogukond, aga ka vabatahtlikul oleks, mida kaasa vtta? (Siinkohal ning alljrgnevalt kajastatavad korduma kippuvad ksimused (KKK) on kogutud erinevate EVT organisatsioonide koolituste raames organisatsioonide esindajatelt.)Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti algatamiseks ja selles osalemiseks vib olla mitu phjust. Erinevad Eesti vastuvtvad organisatsioonid on mnena nendest vlja toonud niteks jrgmise: mitmesuguste keele- ja kultuurikogemuste pakkumine sihtgrupile, vabatahtlik toob uusi tegevusi ja oskusteavet organisatsiooni igapevatsse, vabatahtlik kui motiveeriv eeskuju noortele, rahvusvaheline projekt sunnib ka organisatsiooni ja selle ttajaid arenema. Kuigi EVT projekt pakub enamikul juhtudel organisatsioonile peale abikte ka laiemat lisavrtust, toob see kaasa parajal mral lisatd ja seda mitte ainult praktilise korraldamise nol. Hindamaks, kas ja kuidas projekti toodav vimalik kasu kaalub le sellega seonduva t, on abiks jrgnev peatkk.Vabatahtliku vastuvtmine ei saa olla eesmrk omaette, vaid peab sobituma organisatsiooni missiooni, ldiste eesmrkide ja igapevase tegevusega ehk Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt peab aitama otseselt kaasa organisatsiooni visiooni poole liikumises ja eesmrkide titmises. Et saada selgust, kuidas tpsemalt EVT programm ja teie organisatsiooni reaalsus omavahel sobituvad, soovitame tita alloleva tlehe, alustades tabeli esimesest veerust ning seejrel vastata teise veeru ksimustele, tuues vlja konkreetsemad seosed ja tegevusvljundid.Tleht aitab lbi melda ka EVT programmis osalemiseks vajaliku akrediteeringutaotluse (juhul kui seda veel ei ole). Akrediteerimise kohta vaata lisa http://euroopa.noored.ee/rahastus/ euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/.KKKVabatahtliku vastuvtmise ABC 6 7. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 77Organisatsiooni reaalsus ja vajadused Ksimused seoses EVT projektigaKES me oleme?Mis on meie organisatsiooni eesmrk, missioon? Millisesvormis me tegutseme (MT, KOV, ...), mis on meietegevusphimtted?Mis teeb meid eriliseks? Millised on meie tugevused, millisednrkused?KUIDAS haakuvad Euroopa vabatahtliku teenistuse phimttedja vimalused (tpsem levaade: http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/eesmargid-2/)organisatsiooni eesmrkide, tegutsemisphimtete ja peamistetegevustega?KUHU tahame juda?Mis on organisatsiooni visioon, tulevikueesmrgid, soovid?Mis on seatud eesmrkidest seni titmata/tegemata?KUIDAS vi millega saab EVT kaasa aidata organisatsioonieesmrkide saavutamisele? MIS viks olla EVT projektieesmrgiks?MIDA me teeme?Millised on meie igapevased tegevused? Kellega ja kellejaoks ttame? Mis on selle tegevuse eesmrk ja tulemused?Millised on organisatsiooni lisategevused? Millised onkoostvrgustikud, partnerid, sidusgrupid?MILLISED tegevused hilduvad vi seostuvad rahvusvahelisevabatahtliku teenistuse projektiga, millist lisavrtust tooksvlisvabatahtlike kaasamine?MILLIST arenguhpet ja/vi lisaressursse vajame, et judasoovitud/seatud eesmrkideni?Kas vajame materiaalseid, rahalisi, inim- vi ajaressursse? Midaveel?MILLIST vajadust saaks katta EVT projektiga? MIS peaks olemaEVT projekti tulemused? MILLES seisneks vabatahtlike roll?KES ja KUIDAS saaks panustada? MIDA tpselt ja KELLEGA koos teevad vabatahtlikud?Vabatahtliku tvaldkonna kirjeldus.KES vastutab, aitab, osaleb EVT projektis, kas kollektiiv, partnerid,koostvrgustik?TLEHTEuroopa vabatahtlik teenistus meie organisatsioonis 8. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 8Kui ksimustikust selgub, et teie organisatsioon oleks nagu EVT projektiks loodud vi EVTprojekt justnagu organisatsiooni tarvis, sest organisatsiooni ja programmi eesmrgid on peaks hele samad, ja vlisvabatahtlikud on just need, keda vajate organisatsiooni eesmrkidetitmiseks vi arenguhppeks, peate endalt ksima, mis saab siis, kui EVT projekt ei saarahastust vi hel vi teise phjusel projekt katkestatakse. Vastuvttev organisatsioon ja selletegevus peab olema jtkusuutlik ka ilma Erasmus+ programmi rahastuseta.Teiselt poolt, kui tuli vlja, et seosed organisatsiooni missiooni ja EVT programmi phimtete/eesmrkide vahel on kaudsed vi otsitud, vib vabatahtliku rakendamine kujuneda oodatustkeerulisemaks ning osapooltele pigem pettumust valmistada. EVT nol ei ole tegemist tasutatju ega professionaalse vabatahtliku teenistusega, kus oma ala spetsialistid enda oskusteavetteie organisatsioonis vi teie tegevuse kaudu ldiseks hvanguks rakendavad.Kui nete, et EVT vabatahtlike vimalik tegevus aitab saavutada teie eesmrke, ningorganisatsioonis on inimesi, kes saavad nende kaasamise ja toetamisega tegelda, tasubki EVTprojekt konkreetsemalt ette vtta.Kontrollksimused Mis kasu soovime vabatahtliku teenistuse projektist saada? Millineon vabatahtliku kaasamisest tusev otsene (nt tehtud t) ja kaudne(nt vabatahtlik kui eeskuju) lisavrtus? Mis jks tegemata, kui projekt ei toimuks, vabatahtlikku ei oleks/tuleks? Miks just vlisvabatahtlik? Kas sama vajaduse ja rolli saaksid tita kaEestis elavad vabatahtlikud? Milline on EVT projekti kasu kogukonnale?Kohustuslik ja soovituslik kirjandus EVT organisatsioonidele meldud tvihik: http://euroopa.noored.ee/wp-content/uploads/2014/03/VabatahtlikTooOrg-2011.pdf. Akrediteerimisjuhend: http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/ Hppasin ellu tundmatus kohas niteid erinevatest EVT projektidest ning nendemjust: http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/huvitavat-lugemist/huppasin-ellu-tundmatus-kohas/ Vabatahtliku tegevuse hea tava vabatahtlike ja organisatsioonide vahelisi hid suhteidsoodustavate phimtete kogum: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Vabatahtliku-tegevuse-hea-tavaKONTROLLKSIMUSEDKIRJANDUS 9. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 9V A B A T A H T L I K U R O L L J AT P L A N E E R I M I N EKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanudteised vastuvtvad organisatsioonid Kas vabatahtlik vib ttada mitmes kohas, niteks noortekeskusesja lasteaias? Kui pikk vib olla tpev? Kas t vib olla vahetustega? Kaspeaks tegema tplaani ja kui pika aja peale? Kuidas kavandada vabatahtliku peva, et ei tekiks rutiini, kuiasutuse t on vga ksluine? Kas vabatahtlik peab tegema ka sellist td, mis talle vga ei meeldi?Euroopa vabatahtliku teenistus on osa noortele suunatud haridusprogrammist. Nnda onprogrammi fookuses ppimine ja seda vabatahtliku tehtava teenistuse/t (ingl k learning service)kaudu. Vabatahtliku peamine lesanne EVT projektis on oma tga panustada organisatsioonitegevusse ning seelbi laiemalt hiskonna, samuti iseenda arengusse. Vabatahtlik t ei oleldjuhul tasuta vi madalapalgaline tjud, tegemist on ksikisiku panusega (aja, energia jategevusena) sotsiaalse hvangu vi ldise heaolu arengusse.Euroopa vabatahtliku teenistuse reeglid stestavad jrgmist.EVT ei ole: juhuslik, korraldamata, osalise tajaga vabatahtlik t praktika ettevttes palgat, EVT-ga ei tohi asendada palgatd puhkus ega turismitegevus (sh ingl k voluntourism) keelekursus odava tju ekspluateerimine ppeperiood ega kutsekoolitus vlismaalKogemused nitavad, et noore rahulolematus projektiga on enamikul juhtudel seotudprobleemide vi raskustega tkeskkonnas. Vabatahtlikud ise on peamiste probleemidena vljatoonud jrgmist: liiga vhe vi liiga palju td ja/vi vastutust; tunne, et minust vi tst ei olekasu; ei saa tpselt aru, mida minust tahetakse, miks organisatsioon ldse vabatahtlikku vastuvtab; ma ei tunne ennast osana organisatsioonist, mulle antakse hommikul tlesanded, jakui need on tehtud, lhen koju; ei saa aru, mis on minu ja ttajate rolli erinevus teen samatd ja sama palju kui kik teised.Kui vaatame nende probleemide taha, peegeldub sealt ks ja sama vajadus paremini planeeridavabatahtliku td, kaasatust organisatsiooni ja projekti nnestumist toetavaid protsesse.KKKREEGLID 10. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 10Vabatahtliku t kavandamineks viis leidmaks vabatahtlikule ige roll organisatsioonis ja sobivad tlesanded on lhtudat kavandamise teooriast (kasutatud Tartu Vabatahtlike Keskuse koolituste materjale),mille kohaselt ei peaks vabatahtliku tegevuse planeerimisel keskenduma ainult vabatahtlikutkirjeldusele, vaid fookuses on t, mis tuleb ra teha, sltumata sellest, kas tegijaon palgattaja vi vabatahtlik. T kavandamise protsessis kaardistatakse erinevatestvaldkondades tlesanded ja mratletakse nende tulemused, htlasi kirjeldatakse niinudmised ehk vajalikud pdevused tlesannete tideviimiseks kui ka rollid, vastutusepiirid,ajaline panus jmt.Sellise lhenemise puhul te ei otsi ega leiuta vabatahtlikule td, vaid annate talle kollektiivisrolli, mrates talle tlesanded, mis on otseselt seotud organisatsiooni eesmrkidetitmisega, tagades samas, et vabatahtlik ei ole palgalise ttaja/tkoha asendus. Vabatahtlikutegevused on paremini mtestatud ja vabatahtlik tajub paremini enda osa suuremast pildistning sellega seoses vtab loodetavasti rohkem vastutust ja ka koost organisatsioonistugevneb.Vabatahtliku t kavandamiseks vid kasutada alljrgnevat tlehte. Et tagada vabatahtlikuparem integratsioon kollektiivi, kaasa analsi- ja planeerimisprotsessi kolleegid, eriti need,kes otseselt vabatahtlikuga kokku puutuvad. Eesmrk on hiselt lbi arutada vabatahtlikuroll organisatsioonis. Protsessi tulemus annab kigile osapooltele, sh vabatahtlikule selgemapildi, mida temalt oodatakse ning kuidas tema t ja selle tulemused on seotud teistetegevustega. Kaardistust saab kasutada jooksvalt teenistuse kigus vabatahtliku tlesannetemberkujundamisel, tagades, et ka uued vi erakorralised lesanded on seotud organisatsioonivajadustega.Kirjapandud vi visuaalne kaardistus vib olla hea vahend, et selgitada vabatahtlikuleorganisatsiooni tvaldkonda, struktuuri, ttajate rolli ning tema talast seotustkolleegidega. 11. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 11Vta aluseks oma organisatsiooni missioon ja eesmrgid. Kirjuta lahti alaeesmrgid ningtegevused, mis aitavad saavutada sinu organisatsiooni missiooni.Pane kindlasti kirja ka need tegevused, mis on kll olulised, aga mille ettevtmiseks teil kunagiaega ei jtku.Iga alaeesmrgi ja ldisema tegevuse puhul kirjelda tlesandeid, mis on vajalikud nendesaavutamiseks vi titmiseks.Tee seda nii tpselt, kui vajalikuks ja mistlikuks pead, kuigi ldjuhul ei ole vajalik liigutuse-tasemeldetailsus (selgituseks: tlesanne on kutsete saatmine; liigutus on kaardi paneminembrikusse jne)Mtle lbi, milliseid pdevusi (teadmised, oskused, hoiakud) ja/vi ettevalmistust lheb vaja igalesande titmiseks, sh keeleoskus.Mra, millised teadmised vi oskused on omandatavad t kigus. Hinda kriitiliselt, kas alation vaja hariduslikku/erialast vljapet ja varasemaid kogemusi valdkonnas vi piisab nii mnegilesande titmiseks avatud hoiakust, soovist ja pealehakkamisest.Leia/mra iga tegevuse ja lesande jaoks sobivad inimesed, arvestades nii ttajate kui kavabatahtlikuga.Hinda ka lesannete vastutuse mra ja ra unusta seadustest tulenevaid nutavaid tingimusi/eeldusi.Rhmita sarnased lesanded niteks lhtuvalt tegevuse iseloomust, nudmistest tegijale vitegevuse sihtgrupist. Mrgi ra need lesanded, millest saaks kujundada mtestatud tvabatahtliku jaoks sellest saab vabatahtliku tkirjelduse alus. Seda tehes ra unusta EVTreegleid!Abistavad ksimused t kavandamiseksTLEHT 12. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 12Kontrollksimused Kas meil on vabatahtlikele piisavalt td pakkuda, et keegi organisatsioonis, shvabatahtlik, ei tunneks end kasutuna? Kas ja kuidas erinevad palgattaja ja vabatahtliku roll ning tlesanded? Millist lisavrtust toob vabatahtlik meie organisatsiooni planeeritud tegevusekaudu? Kuidas jaotub vastutus? Kas vabatahtlikul on vastutust piisavalt, aga mitte liialt? Kuidas mratleda, milliseid pdevusi tlesanded oma titjalt nuavad? Millistpdevusraamistikku kasutada kaardistuseks? Vaata nitena Noortepassi 8vtmepdevuse raamistikku http://euroopa.noored.ee/votmepadevused/ vi vabatahtlikupassi http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Vabatahtliku-passEelnenu annab sulle sisendi, et koostada vabatahtliku esialgne tkirjelduse raamistik kombineeri erinevaid valdkondi, mratle ja kirjelda vabatahtliku tlesandeid, nende eesmrkija oodatavaid tulemusi. Tlesannete puhul hinda nutavat ajaressurssi. Grupeerimisel vidra mrkida ka tlesannete kronoloogilise loogika (millises ts peab olema saavutatudteatud vilumus, et alustada jrgmise lesandega) vi eeldused heks vi teiseks lesandeks(nt keeleoskuse tase). Pea meeles, et vastavalt EVT reeglitele ei tohi vabatahtlikelt nudavarasemat keeleoskust ega spetsiifilisi pdevusi teatud t tegemiseks. Vajalikud teadmisedvi oskused peaksid olema arendatavad teenistuse ettevalmistuse faasis vi t kigus.Oluline on jrgida, et vabatahtliku roll oleks segu erinevat tpi lesannetest, mitte ainulttegevustest, mida teised ttajad parema meelega tegemata jtaksid, mis ei ole igapevasestegevuses olulised vi ei nua erilist pingutust ning seega ei paku ka piisavat vljakutset pikemasperspektiivis. Eri tpi lesannete kombineerimine aitab tagada ka seda, et vabatahtlik ei olekstasendaja, s.t ei tidaks tismahus palgalise ametikoha tlesandeid.Kui vabatahtlik ttab mitmes kohas (nt noortekeskus ja lasteaed), siis tuleks nii vajadustekaardistus kui ka tvaldkonna kirjeldamine ja vimalik tkirjeldus teha kikide vabatahtlikutkohtade kaupa. Esialgse tkirjelduse raamistiku koostamine annab sulle vimalusejooksvalt vabatahtliku tlesandeid le vaadata ning vajaduse korral tkirjeldust mberkavandada. Vajalike pdevuste lbimtlemine aitab kaardistada vabatahtliku (aga miks mitte kattajate) koolitusvajadusi ning selle alusel koostada tpsem talane toetusplaan (koolitused,sh keelekoolitus, juhendamine tkaaslastelt jne). Tehes seda enne vabatahtliku saabumist,saad anda talle ja/vi saatvale organisatsioonile soovitusi ettevalmistuseks mis on see, millegavabatahtlik peaks ennast juba enne teenistust kurssi viima (nt teie organisatsiooni spetsiifikatvi teatud valdkonda puudutav teoreetiline raamistik); mida koduriigis praktiseerima (mnetalase kursuse lbimine vi mnepevaste/mnendalaste tkogemuste saamine sarnasesorganisatsioonis); mida ette valmistada (nt vabatahtliku koduriigi kultuuri tutvustavaidvi tulevasest tspetsiifikast lhtuvaid materjale, meetodeid vi mnge). Vastuvtvaorganisatsiooni soovitatud ettevalmistus aitab noorel end paremini tulevase tga kurssi viia,mis omakorda vib lihtsustada sisseelamist.ldine tkirjeldus aitab sul koostada ka vabatahtliku profiili millist inimest vajadprojekti, millised ldised teadmised vi oskused tulevad kasuks lesannete titmisel; millisteisikuomaduste, valmisoleku ja motivatsiooniga noor inimene leiaks vabatahtlikuna piisavavljakutse ja rakenduse teie organisatsioonis. Vabatahtliku valiku kohta vaata tpsemaltvastavast peatkist lk 19.KONTROLLKSIMUSED 13. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 13Oleme t kavandamise ilmestamiseks koostanud nite, milles vastuvtvaks organisatsioonikson noortekeskus. Nide kirjeldab ht vimalikku lhenemist protsessile, selgitades selleplaneerimise loogikat. Nnda on nites vlja toodud vaid ldine t kavandamise raamistikning lahti kirjutatud mni ksik aspekt.PEA MEELESSoovivad, et nende aega, oskusi jateadmisi kasutatakse hsti.Tahavad teada, mida neilt oodatakse.Tahavad vastutada lesannete eestja tunda rahuldust nende edukasttitmisest.Panustavad rohkem, kui nevad,kuidas nende t sobitub tervikugaja aitab kaasa muutusele.Pea meeles, et vabatahtlikud: 14. Va b a t a h t l i k u v a s t u t m i s e A B C 14NideMissioon: toetada noorte iseseisvaks inimeseks ja aktiivseks kogukonna liikmeks kasvamist noortele ea- ja ajakohaste kooli-, t- ning perevlistearendavate tegevusvimaluste loomise kauduEesmrgid (nitena vetud 3 eesmrki) Piirkonna noortel on vimalused mitmekesisteks arendavateks tegevusteks. On loodud toimiv koostvrgustik noortega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui ka vljaspool. Tekkinud on noorte aktiivgrupp, kes loob nii endale kui ka teistele omaealistele kaasavaid tegutsemisvimalusi.Tegevused (nites on vetud aluseks vaid he eesmrgi tegevused ning vljatoodud vaid 3 tegevust, millest ks on osaliselt lahti kirjutatud)Avatud noorsoot(Piirkonna noortel on vimalused mitmekesisteks arendavateks tegevusteks.Tekkinud on noorte aktiivgrupp, kes loob nii endale kui ka teistele omaealistelekaasavaid tegutsemisvimalusi.) Noortekeskuse avatud pool kontakttlesanded Eeldused/pdevused Kes AegMnguturniiridEesmrgid: suurendada noortesotsialiseerumist; meeskonnatoskusi; eneseanalsi; igast mngusttulenevaid pitavaid teadmisi/oskusiTulemused: mngude mngimineon kujunenud mtestatud (ppe)tegevuseks; noored panustavadaktiivselt ANKi tegevusteelluviimisesse; suurenenud onerinevate noorte omavahelinelbikimine; vhenenud trjutus mngu valimine koosnoortega turniiri ettevalmistus koosnoortega (reklaam, meeskondaderegistreerimine, auhinnad,ruumi ettevalmistamine,auhinnad) Lbiviimine (sh reeglitejrgimine jmt) Autasustamine jaanals (noortega koostagasivaade, sh parimmeeskonnaliige; parimkaotaja; kaasaelaja jne)Mngude tundmappimine/reeglidPainti vmt programmikasutamise oskuspikogemuste mtestamine jatagasisidestamisoskusldiselt:Sihtgrupi tundmappimine, shgruppide sotsiomeetria;noorte kaasamise oskus;grupidnaamika toetamine(teooria + meetodid)Vabatahtlik (VAB)VABnoorsoottaja(NT) jaVAB kui keel +grupi dnaamika+ ppimisetoetamine2 x kuus(90 min) +ettevalmistusFilmihtuEesmrgid: toetada noortesotsialiseerumist; tstatada noorteelus aktuaalseid teemasid viksimusi; arendada noorte kriitilistmtlemist, kultuuripdevustTulemused: noored panustavadANK tegevuste elluviimisesse;arenenud on noortekultuuriteadlikkus;tstatatud on keerulised teemad,mida teistes tegevustes edasiksitleda Noortega koos filmivalimine + ringvaatenaharidusliku sisuga filmivalimine htu ettevalmistus koosnoortega (reklaam, ruumiettevalmistus, snkid) Filmi ja ka ringvaateteemat ksitlev/analsivtegevus (taustainfofilmi,sh selle valmimise vmtkohta vi teemast lhtuvvlkviktoriinvmt) analsPainti vmt programmikasutamise oskuspikogemuste mtestamine jatagasisidestamisoskusVABVABNT jaVAB kui keel +grupi dnaamika+ ppimisetoetamineKord ndalas+ ettevalmistusTemaatilised ritused: kohtumishtud kampaaniate ritused temaatilised pevad/ndaladGruppidega t noorteinfo nustamine projekti/algatuste nustamine huvitegevusringid tants ReUse (meisterdamine) kokandus keelekmblus laagrid ja malevad projektidNIDEVa b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 14 15. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 15T kavandamine ei ole hekordne lesanne, vaid protsess, kuhu tuleb kaasata organisatsiooniliikmeid vi asutuse tkollektiivi. Niimoodi saad tlesannete kombineerimisel arvestadaerinevate inimeste huvide ja soovidega ning tagada, et vabatahtliku vastuvtmine ja temarollimratlus on hine otsus. On oluline, et kigile kollektiivi liikmetele oleks selge niiorganisatsiooni ldine strateegia kui ka vabatahtliku projekti seos sellega ning nende t vikohustuste muutumine seoses vabatahtliku kaasamisega. Euroopa vabatahtlik teenistus peabpakkuma noorele mtestatud ppeprotsessi, seda ka talase arengu kaudu, mida toetabnii kogemuste saamine, tlesannete titmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandaminepraktika vi koolituste kaudu vi ka piisav ks hele talane juhendamine. Kvaliteetsetoetusssteemi tagamiseks peab vastuvttev organisatsioon enda kollektiivist leidma/valimavabatahtliku talase juhendaja tuutori/superviisori (kasutusel on mlemad misted), kellelesanne on kolleegidega koos kindlustada noorele vajalik toetus. Mningaid mtteid, midavabatahtliku juhendamisel silmas pidada, leiad vastavast peatkist lk 40.Projekti planeerimisel koostatakse esialgne kaardistus vimalikust tkirjeldusest (sh tndalanidiskava), milles peab olema piisavalt paindlikkust ja mitmeklgsust, sest lpliku versioonipeaksid koostama juba koos vabatahtlikuga, vajaduse korral kaasates tema otsesed tkaaslased.Seda tehes saad arvestada vabatahtliku isiksusega, tema kogemuste, teadmiste ja oskustega ninghuvide, soovide ja pi/arengueesmrkidega.Tkirjeldust koostades pea silmas jrgnevat: T peab pakkuma pi- ja arenguvimalusi erinevatel tasanditel, mitte eeldamaainult rutiinsetes tegevustes vastupidamist. Lisaks on oluline pakkuda tsvaheldust ja mitmekesisust, mis ei thenda tingimata tiesti uusi tlesandeid. Vabatahtlikul peab olema vimalus jooksvalt midagi uut ppida, tlesandedpeaksid kogu projekti jooksul pakkuma piisavat vljakutset. Projekti esimestelkuudel viks lekaal (kuni 70%) olla kindlapiirilistel ja lihtsasti saavutatavatel vilahendatavatel lesannetel. See vimaldab vabatahtlikul organisatsiooni ja endatrolli sisse elada, saades tlesandeid tites eduelamuse ja sellest julguse ningkindluse aja jooksul rohkem vastutust ja initsiatiivi vtta. Projekti lpus peaksvabatahtliku enda algatusel phinevate lesannete osakaal prdvrdeliseltsuurenema. Soodusta tegevusi, mis vimaldavad vabatahtlikul suhtlemist ja koostdkolleegide, koostpartnerite vi kogukonnaga. Kolleegiga krvuti vi koosttades toetad vabatahtliku talast ppimist. Ei saa ju oodata, et noor, kellelpuuduvad varasemad (t)kogemused, tundmatut tegevust iseenesest oskabvi seda lennult haarab. Initsiatiivi vtmiseks on peale enesekindluse vaja tunda tvaldkonda jaka kohalikke olusid ning vimalusi. Jlgi, et tlesannete titmine pakuksvimalust mlemat tundma ppida. Igavate ja rutiinsete tde puhul kasuta lesannete rotatsiooni. Mra kindelaeg, mille jooksul vabatahtlikul tuleb tita n- ebapopulaarseid lesandeid,ning taga, et igas pevas vi vhemalt ndalas oleks ka uudseid vi erakorralisilesandeid. ra unusta, et ka seda tpi lesanded peavad olema seotudvabatahtliku rolliga ja organisatsiooni eesmrkidele kaasaaitamisega. Tlesanded peaksid (vhemalt osaliselt) vimaldama vabatahtlikul endalmrata t tempo ja tulemuste saavutamise kiiruse. Vimaluse korral lase vabatahtlikul endal oma td ja tulemusi hinnata, kindlastitagasisidesta vabatahtliku eneseanalsi, aidates noorel nndaviisi ppida ja katalaselt areneda. Vabatahtliku ppimise toetamise kohta vaata tpsemaltvastavast peatkist lk 49.PEA SILMAS 16. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 16ra unusta EVT reegleid! Vabatahtlikud ei tohi tita suurt vastutust kaasa toovat, krget professionaalsustvi teatud kvalifikatsiooni nudvat ametikohta, niteks hooldajana, petajana,sotsiaalttajana vmt ttamist. Kll vib vabatahtlik olla seotud nimetatudametikoha erinevate tlesannete titmisega. Niteks ei tohi vabatahtlikpetajana planeerida ja ellu viia formaalharidusasutuse ppekavast lhtuvaidtegevusi, kuid vib panustada formaalharidusasutuses lisategevuste ja vimalusteloomisesse (nt tunnivlisesse tegevusse, huviringide loomisesse jne). Vabatahtlik eitohi petada vi ttada abipetajana formaalhariduse kontekstis. EVT vabatahtlikud ei vi tita lesandeid, mis on seotud teiste EVT projektideteostamisega (s.t nad ei vi osaleda projekti juhtimisel vi EVT vabatahtlikevalimisel vi koolitamisel). Vabatahtlik ei tohi olla tasendus ehk tita puuduoleva ttaja kohustusi(niteks kui keskuses on ette nhtud teatud hulga klientidega tegelemiseks kmmettajat, ei saa vabatahtlik olla ks neist, vaid alles heteistkmnes). Seega ei tohivabatahtlik olla kohustatud tegema selliseid rutiinseid lesandeid, mida tavaliseltteevad palgattajad. Vabatahtlik ei tohi vastutada ksinda nrgematesse inimgruppidesse (imikud vilapsed, haiged, vanurid vi puudega isikud) kuuluvate inimeste eest.MttelesandedKoosta diagramm vabatahtliku tlesannetest, mrates protsendiliselt, kui suuremahu (ajaliselt) mingi tlesanne enda alla vtab. See annab sulle hea levaate, kastkirjelduses on teenistus (service) tasakaalus ppimisega (learning).Hinda jrgmist: Kas tlesanded pakuvad piisavalt sotsiaalset suhtlust? Millised lesanded onpigem individuaalne t? Kas tlesanded on piisavalt vljakutsuvad? Kas on ka kllaldaselt stabiilsust, etsaavutada hes vi teises tligus vilumused? Kas vabatahtlikul on vimalus enda ts ise otsuseid teha, algatada uusi tegevusi?Kui suur osathtsus on vabatahtliku omaalgatusel? Kas tlesanded toetavadseda vajalike teadmiste vi oskuste omandamist, valdkonna vi keskkonnatundmist, piisavalt vaba ajaressurssi? Milliste lesannete kaudu toimub suhtlus laiema sihtgrupi vi kogukonnaga?MTTELESANDEDREEGLID 17. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 17Diagrammi lesanne andis vimaluse analsida vabatahtliku tkirjeldust t ulatuseja sgavuse aspektist. Esimene nitab tlesannete hulka ja mitmekesisust, teineaga vabadust enda td ise kavandada ja korraldada. Jrgnev ndala nidiskava aitabplaneeritu panna realistlikku raami ja jrele proovida, kas ja kuidas tlesandedajaliselt omavahel sobivad.Koosta vabatahtlikule ndala nidiskava.Tlesannete puhul hinda realistlikult ajaressurssi, mida need vtavad, arvestadesvlisvabatahtliku eripraga. Enamikul juhtudel on tegemist noorega, kes ei oska kohalikkukeelt, kellel ei ole valdkonnas (t)kogemusi ning kellel vib olla ka erinev tkultuur.Kas ja kuidas mjutab see sinu meelest vabatahtlikku tlesannete titmisel?Milline peaks olema tegevusteks vajalik ettevalmistus, kui noor ei orienteerutvaldkonnas, ei oska seda mbritseva inforuumi keelt vi ei tunne meile tavapraseidinfoallikaid, tugissteeme ehk mida kelle kest ja kuidas ksida?Kell 1. pev 2. pev 3. pev 4. pev 5. pevHommikuskLunahtuskMTTELESANDED 18. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 18Ndala- vi pevakava kui tvahendit tasub kasutada ka jrgmiste ksimustepeale mtlemiseks: Kuidas neb vlja vabatahtliku ideaalne tpev (t sisu, ajaline jaotus,tegevuse anals ja tagasiside, kultuuri- ja keelepe jne)? Millisena planeerida vabatahtliku kaks esimest tndalat? Millised viksidolla vabatahtliku esmased lesanded organisatsioonis? Kas juhendajate,tkaaslaste lesanne on suunata vabatahtlik kohe tegutsema vi kavandadan- tutvumisvaatlus? Mis on he vi teise eelised, ent ka riskid? Milline neks vlja kuu nidiskava? Kui palju ja kuidas muutuvad vabatahtlikutlesanded aja jooksul, esimesest kuni viimase kuuni?Vabatahtliku ndala- ja kuukava planeerimiselra unusta EVT programmi reegleid!Ttunnid = 3038 tundi ndalas (sh koolitused, keelepe jne)2 jrjestikku puhkepeva ndalasPuhkus 2 peva kuus ehk niteks 6-kuuline teenistus = 12 peva puhkustEdasiseks mtteaineks... Millist ettevalmistust, koolitust, tuge vajab vabatahtlik tlesannete tulemuslikukstitmiseks? Mtle tlesannete puhul lbi keeleoskuse vi valdkonnateadmistevajadus ning see, kuidas saad toetada nende arendamist. Kes ja kuidas hindab vabatahtliku td ja selle tulemuslikkust? Kes annabtagasisidet ja kuidas seda praktiliselt korraldada? Kuidas on kavandatud vabatahtliku motiveerimine, tunnustamine, sotsiaalnetoetus? Kuidas ja millistel teemadel valmistada ette organisatsiooni teised ttajadvabatahtliku tulekuks? Kuidas ette valmistada ja kaasata sihtgrupp?Kohustuslik ja soovituslik kirjandus Rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse T-Kit ettevalmistused projekti kivitamiseks,lk 3742: http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/t-kit/rahvusvaheline-vabatahtlik-teenistus/ Akrediteerimisjuhend: http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/ EVT harta: http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/KIRJANDUSREEGLIDMTTELESANDED 19. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 19V A B A T A H T L I K U V A L I KKKK ehk mni nide ksimustest,mida on esitanud teised vastuvtvadorganisatsioonid Mida pean vabatahtliku valikul silmas pidama? Kas tdruk ja poiss on vabatahtlikuna vrdvrsed? Kuidas teha ige valik? Millest lhtuda?Pikaajalised kogemused nitavad, et ei ole halba projekti, on vaid halb valik, mis eelkigethendab vabatahtliku ja vastuvtva organisatsiooni omavahelist sobivust vi sobimatust.Viimaseks vib olla mitmeid phjusi, mida kiki on enne reaalset situatsiooni vimatu ettenha, kll aga saab ebasobivuse riski maandada, prates vabatahtliku valikule suuremat rhku.Vabatahtliku valik on helt poolt ratsionaalne protsess ehk vaja on kaardistada, keda ehk mistpi, milliste kogemuste ja valmisolekuga inimest teie organisatsioon vajab. Teiselt poolt ontegemist emotsionaalse otsusega, kuna valite endale kuni aastaks kolleegi, kellele nii teil kuika teie sihtgrupil on teatud ootused. Oluline on mlemaga arvestada ja mistlik ei ole valikutvaid saatuse hooleks jtta, kuigi lpuks nagu ikka eluliste valikutega on see segu mistuse- jasdamehlest ning khutundest.Tavapraselt vtavad vabatahtlikud vastuvtva organisatsiooniga ise hendust, saates endatutvustusena CV ja motivatsioonikirja. Sobivat vabatahtlikku vid ka ise otsida, reklaamidesenda projekti erinevates vrgustikes ja koostpartnerite seas. Et aga ka saatvadorganisatsioonid peavad programmis osalemiseks olema akrediteeritud, vid otsepakkumisedsaata avalikus andmebaasis (http://europa.eu/youth/evs_database) olevatele saatvateleorganisatsioonidele, kes vivad siis juba omakorda enda sihtgrupi seas infot levitada. kskikkuidas huvilised vabatahtlikud ka sinu juurde tee leiavad, peab projekti ellu viima saatva javastuvtva organisatsiooni koosts.EVT ks alusphimtteid on avatus kigile noortele, mis thendab, et vabatahtliku rolli ja/vitlesannete titmiseks ei saa olla piiravaid kriteeriume (nagu teatud haridustase vmt). Samason organisatsioonil igus valida just enda organisatsioonile sobilik vabatahtlik ning sellega seosespeab vabatahtlike valik olema lbipaistev. Selleks on mistlik paika panna valikukriteeriumid:mis saab otsustavaks, mida hindate ja kuidas? Neile, kes valituks ei osutunud, peab kindlastiandma tagasisidet (soovitatavalt phjendusega), et nende entusiasm kandideerida jrgmistesseprojektidesse ei kahaneks.Vabatahtliku valikul peab arvestama mitme aspektiga, millest esimene on enda projekti vajadusteanals ehk lbi peaks mtlema, millist vabatahtlikku vajate, lhtudes enda organisatsiooni japrojekti spetsiifikast sihtgrupist, tegevustest, tlesannetest, asukohast, projekti vajadustest,organisatsiooni meeskonnast jne. Peamine ksimus on, kes olete teie ja millised on projektisttulenevad ootused vabatahtlikule. Need peaksid ennekike phinema valmisolekul tegeldateie organisatsiooni sihtgrupiga jms, mitte tkogemustel, haridusel, spetsiifilistel oskustel.Teisalt mtle ka sellele, millistele noortele teie organisatsioon vi pakutav projekt atraktiivneviks olla. Vaadates otsa enda projektile lbi projekti otsiva vabatahtliku silmade aitabvabatahtliku otsingul ja valikul reaalsemaid ootusi seada.Lisaks peab arvestama seadusest tulenevate nudmistega (nt laste ja noortega ttajateleseatud piirangud), teie organisatsiooni vimalustega vabatahtliku toetamisel (nt ligipspuuetega noortele vi vajalik toetus erivajadustega noortele).Vabatahtliku sobivust projekti vid hinnata erinevate teemavaldkondade ja vahendite kaudu.Nii nagu ldjuhul ttajat ei vrvata pelgalt CV phjal, ei peaks seda tegema ka vabatahtliku,eriti pikaajalise koostsuhte puhul.KKK 20. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 20Abistavad ksimused vabatahtliku valikulTeemadMned ksimused,millele melda ja midaksidaVimalikud viisid, kuidastehaSobivus vabatahtlikuks Noore motivatsioon jaootused Arusaamine vabatahtlikusttst, teenistusest Enda rolli ja panuselbimtlemine Varasemad kogemused(valdkonnas, sihtgrupiga,vabatahtlikuna) Erivajadused Miks soovid vabatahtlikolla? Mida ootadteenistuselt? Mida soovidkogeda, ppida, milles endproovile panna? Kuidas oled EVT-nijudnud? Millisedsndmused on sind elusmjutanud ja siia toonud? Kuidas viks EVT projektikogemussinu elu muuta?Millist arengut enda jaoksootad? Motivatsioonikiri + CV Lisaankeet Telefoni- vi Skypeiintervjuu, soovitatavaltmitu inimest organisatsioonist(nn konverentskne)ning kus asjakohane,siis ks intervjuusihtgrupi (nt noored) ningvabatahtlikugaSobivus organisatsiooni Arusaamine, kes on vas-tuvttevorganisatsioon tvaldkonna ja vabatahtli-kurolli tajumine Meeskonda,organisatsiooni, kogukondasobimine Sihtgrupi heakskiit (kusasjakohane) Milline mju, muutusvi tulemus viks sinuvabatahtlikul teenistuselolla sulle, vastuvtvaleorganisatsioonile,sihtgrupile, kogukonnale? Millisena kujutad ette endatavalist tpeva? Mida ootad meilt, midameie sulle saame pakkuda? Milline oled meeskonnaliikmena?Mida thendabsinule hea koost vimeeskond? Kuidas eelistadprobleeme lahendada? Tutvumine valdkonnaga/vabatahtlikuna tegutseminekoduriigis sarnasesorganisatsioonis Vastuvtva organisatsioonitphimtete/eetikakoodeksilahtirkimine Etteantud tsituatsioonivi juhtumi lahendaminevabatahtliku poolt stiilismida teeksid, kui Isiksuse test vmtSobivus tlesannetetitmiseks Pdevused (teadmised,oskused, hoiakud) Vrtused ppimisvalmidus jmt Mida sinul vabatahtlikunaoleks meie organisatsiooni,sihtgrupile, kogukondaanda? Millised on sinu tugevused? Millistes tlesannetestunned ennast tugevalt,kindlalt, millistes veelmitte? Vabatahtliku endapdevuste kaardistus,niteks mne meetodi abilNoortepassi avastadesksiraamatust vivabatahtliku passi oskustekirjelduse vmt baasil Vabatahtliku enda SWOT-analsvastuvtvaorganisatsiooni/projekti/valdkonna raames Testid (nt karjritest vmt)TLEHT 21. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 21Kui lplikus valikuprotsessis seate vabatahtlikule mingid spetsiifilised vi konkreetsemadkriteeriumid, peavad need selgelt lhtuma tkirjeldusest. Selgelt phjendatud peavad olemanii varasemate kogemuste vi konkreetsete pdevuste, soo ja/vi vanuse kriteeriuminakasutamine. Niteks kui soovite meessoost vabatahtlikku, kuna organisatsioonis ttavadpeamiselt naised, sest loodate, et noormees oleks sihtgrupile eeskujuks, peaksite rohkem kuivabatahtliku sugu arvestama tema isiksusega, sellega, kas noorel on vastavad isikuomadused,kitumismustrid ja vrtushoiakud, et oodatavaks eeskujuks olla. Kui teie organisatsiooni kssoove on EVT projekti kaudu niteks innustada ja julgustada kohalikke noori rahvusvahelisikogemusi omandama, siis kas liaktiivne, mitmekordse vlisriigis elamise kogemusega nooron kige parem valik? Vi tasub pigem valida noor, kes sarnaneb rohkem teie sihtgrupiga ningkelle kogemustega on noortel lihtsam samastuda?Kui soovid avardada laste/noorte/kogukonna maailmapilti, peaksid ka ise raamidest vljamtlema miks mitte vastu vtta erivajadustega vi vga erineva taustaga noor, kellelvib-olla napib tkogemusi ning sellega seoses ka konkreetseid teadmisi ja oskusi. Kuitlesanded eeldavad eelkige ppimisvimet, kohanemisvimet ja phendumist, ei loeotseselt haridustase, sugu, vanus ega tkogemused.Nnda nagu tle kandideerimisel ei tohiks ka vabatahtliku vrbamine olla hesuunalineprotsess, kus vaid organisatsioon esitab ksimusi ja tingimusi. Tegemist on mlemapoolsesobivuse kontrolliga, kuhu peaks kaasama kik asjaomased osalised vabatahtliku tulevasedtkaaslased, endised/praegused vabatahtlikud, sihtgrupi, saatva organisatsiooni jne. Sedaeldes peab thelepanu prama isikuandmete privaatsusele, kogu info, mis kogutud, shintervjuude, ankeetide, lesannete jm titmise kigus, peab silima konfidentsiaalsena ningseda kasutatakse vabatahtlikule teada oleval viisil.Vastuvtva organisatsioonina selgitage vabatahtlikule kindlasti ka enda motivatsiooni osaledaEVT programmis ja vtta vastu vlisvabatahtlikku. Olge aus ja realistlik nii oma ootustes temalekui ka tutvustades enda organisatsiooni tegevusraamistikku ja -phimtteid, igapevase tga/eluga seotud piiranguid, vimalikke raskusi ja riske (nt rutiinsed tlesanded, teie sihtgrupieriprad, vike kogukond, hajaasustus jmt), mis vimaldaks vabatahtlikul saada nii realistlik piltkui vimalik. Kui teie organisatsioonis on olnud vi on vrbamisprotsessi ajal vabatahtlikud,vimaldage huvitatutel noortel ka nendega suhelda.Kontrollksimused Kas teile valmistab muret vabatahtliku ttamine sihtgrupiga,meeskonda sulandumine vi kontakt kogukonnaga? Kui jah, siismis tpsemalt? Kui ei, siis miks? Millist toetust viks vabatahtlik vajada (tuginedes vrbamisprotsessikigus kogutud teadmistele)? Millist lisavrtust ned valitud vabatahtlikul enda organisatsioonis?Kohustuslik ja soovitatav kirjandus Noortepassi avastades: http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/kasiraamatud/noortepassi-avastades/ Vabatahtliku ettevalmistuse ABC ksiraamat saatvatele organisatsioonidele:http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/kasiraamatud/vabatahtliku-ettevalmistuse-abc/ Mida oodata EVT-lt: http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/KIRJANDUSKONTROLLKSIMUSED 22. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 22P R A K T I L I N E K O R R A L D U SKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanudteised vastuvtvad organisatsioonid Kui pikk vib olla tkoha ja elukoha vahemaa? Kas eelistadakodumajutust, hiselamut vi eraldi korterit? Kui peabkasutama siduvahendit, siis kas selleks vib olla ka jalgratas? Kas poiss ja tdruk vivad jagada kahetoalist korterit? Kui paljupeaksime meie hoolitsema vabatahtliku elukorralduse eest?EVT harta stestab, et vastuvttev organisatsioon peab vabatahtlikele kogu teenistusperioodijooksul tagama kindlad ja korralikud elamis- ja ttingimused. Mis aga thendab kindladja korralikud, oleneb kontekstist. Jrgnev peatkk aitab sul lbi melda vabatahtlikuvastuvtmisega seotud praktilise korralduse. Kuna programmi poolt otseseid tingimusi vietteantud kriteeriume vga palju ei ole, oleme selles teemas pigem avanud mned mttekohad,mida vaagida vi millega arvestada.ElukohtKas omaette korter vi kodumajutus? Vastus oleneb eelkige sellest, millised on piirkonnasvimalused: missugune on rikorterite turg vi kas leidub peresid, kes oleksid valmisavama enda kodu vlisvabatahtlikule. Eestis kipub viimaseid nappima. Seetttu majutataksevabatahtlikud kas rikorterisse, mis vib olla jagatud teistega, hiselamusse vi hostelisse.Leidub ka organisatsioone, kus majutus on tkoha juures. Mis tahes majutusviisi puhul peaksvabatahtlikule olema tagatud pesemis- ja sgitegemise vimalused, ning kui vhegi vimalik,privaatne magamistuba, seda eriti pikaajaliste projektide puhul.Siiski tasub elukoha valikul korra melda ka projekti eesmrgile ja oodatavatele tulemustele.Kui ks phjus vlisvabatahtliku kaasamiseks on niteks elavdada kogukonda, rikastada kohalikenoorte maailmapilti vi motiveerida rahvusvaheliseks kogemuseks jms, siis neid eesmrke onkindlasti kergem tita pigem kogukonnas elava vabatahtliku kaudu kui kellelgi teisel, kes sidabhommikul naaberlinnast tle ja htul taas tagasi.Juhul kui vabatahtlik elab enda tkohas (nt hooldeasutuses vi kommuunkogukonnas), siis peadlooma vimalused noorele enda laadimiseks, s.t et ta saaks aeg-ajalt igapevasest keskkonnasteemal olla. Hea oleks, kui selleks puhuks on teil pakkuda ka alternatiivset majutusvimalust.Pane thele, et vike linn Eestis ja vike linn Hispaanias vivad thendada vga erinevat.Kirjelda nii numbrites (sh demograafiline levaade), geopoliitiliselt, infrastruktuurilt jne,mida see tegelikult thendab. Palju realistlikuma pildi kui kohaliku omavalitsuse kodulehetlge annab niteks vabatahtlikule saadetud videoreportaa (jaluta vi sida kodust tlettava videokaameraga ja seda nii tpeval kui ka ndalavahetusel ning vimaluse korral kaerinevatel aastaaegadel). Kui organisatsioonis on hetkel vabatahtlik, vid paluda temal sedateha, tutvustades ka n- vaba aja veetmise vimalusi jmt.Andke kindlasti vabatahtlikule teada, millise sisustustasemega eluase teda ootab, mis on olemasja mida peab ta kaasa vtma. Kui on vaja osa sisustusest, niteks mbel, kginud jmt, osta,tasub seda teha koos vabatahtlikuga (tagades siiski, et ka kuni ostude tegemiseni on peamineeluks vajalik elukohas olemas). Tegemist on tema uue koduga ja enamikule meist meeldiboma kodu ise sisustada. Andes vabatahtlikule ette kindla eelarve ja pakkudes vlja erinevaidostuvimalusi (sh taaskasutuspoed vi laadad), vhendad vimalikku masendust kellegi teiseKKK 23. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 23tehtud valede valikute le. On selge, et kike tarvilikku ei ole vimalik piiratud eelarve puhulosta. Selleks tasub korraldada heategevuslik korjandus vi miks mitte meisterdamis-, remondi-vikolimistalgud organisatsiooni liikmete ja partnerite, sihtgrupi vi kogukonna hulgas.Mitme vabatahtliku hte korterisse majutamine on kahe poolega mnt. helt poolt aitab seemajutusvimaluste otsimisel kokku hoida raha, aega ja energiat. Samuti vimaldab korterijagamine vabatahtlikel kulusid kokku hoida, niteks histe majapidamiskulude arvelt vi koossa tehes. Korterikaaslastest vivad kujuneda head sbrad, kellega koos vaba aega veeta,millega seoses on teil vhem muret vabatahtlike sotsiaalse elu prast. Samas, mitu vlismaalast,kes jagavad peale elukoha ka sarnaseid kogemusi, koos elamas vib tekitada olukorra, kussuheldakse peamiselt omavahel, sest milleks minna n- vlja otsima uusi ja huvitavaid inimesi,kui neid on vimalik kohata ka enda elutoas. EVT-mulli, nagu siinsed vabatahtlikud suuremateslinnades kiirelt tekkivat vabatahtlike sotsiaalset vrgustikku kutsuvad, on keeruline lhkuda,kui see juba korra tekkinud on. Samuti on sarnase elukorralduse puhul suurem risk, etvabatahtlikud hakkavad teineteist tahtmatult emotsionaalselt mjutama. Kogemused nitavad,et negatiivsematel emotsioonidel on suurem jud teistele le kanduda.Kui olete otsustanud korteri rimise kasuks ja vajadus on rida korter mitme peale,hinnake vimalust (ja ksige ka vabatahtliku arvamust) leida korterikaaslased vljastpoolt EVTprojekte. Nnda loote paremad eeldused, et vabatahtlik lviks pigem kohalike elanikega, sestvabatahtlikega kohtub ta niikuinii kohustuslikel koolitustel.Elukohaga seondub ka Eesti mistes esmatarbekaubaks kujunenud interneti- ja telefonihendus.Kirjutamata reegel on, et vabatahtlikul peab olema vimalus olla kontaktis lhedastega,kasutades selleks tnapevaseid suhtlusvahendeid. Kui vabatahtlikul on vimalus (sh vaba aega,privaatsust jmt) kasutada internetti tkohas, ei pea automaatselt tagama internetihendustelukohas. Samas tuleb arvestada, et t ajal ei ole kodustega suhtlemine tihti vimalik, kunaEesti taeg vib kattuda vabatahtliku koduriigi tajaga ning vabatahtliku perel ei pruugi ollavimalik temaga tajal suhelda. Kui vhegi vimalik, tasub vabatahtlikule tagada ka elukohasinternetihendus, vajaduse korral vib kokku leppida teatud andmemahus. Internetihenduseeest makstakse projekti eelarvest. See phimte kehtib ka mobiil- vi muu telefonside puhul.Elukohast tkohta sitmise kulud peab katma projekti eelarvest, sobilik transpordivahendon vimaluste ja kokkulepete ksimus. Projektirahast tuleb tasuda ka vabatahtliku koolitustelesitmise kulud ning tga seotud tegevused teistes linnades/piirkondades.ToitlustusOlenevalt projektist vib toitlustust pakkuda kas tiesti vi osaliselt organisatsioon vi on seeties mahus vabatahtliku enda korraldada. See on eelkige omavahelise kokkuleppe ksimus.Juhul kui otsustate, et vabatahtlik teeb ise sa, on oluline, et selleks ettenhtud raha antaksetalle kuu alguses ette, mitte tagantjrele. ldjuhul ei ole vabatahtlikul toidu ostmiseks ressurssekrvale pandud. Arvestama peab toitumise erivajadustega, niteks taimetoitlus vi mingi ainetalumatusest tulenevad erisused. See vib kaasa tuua ka suuremad toidukulutused, millegatuleb arvestada toiduraha summa mramisel. Silmas peab ka pidama, et vabatahtlikul ei ole(vhemalt mitte projekti alguses) sotsiaalset vrgustikku, kes teda hoidiste, juur- ja puuviljagajmt toetaksid, millega seoses vib vabatahtlikul toidule kuluda mnevrra rohkem kui kohalikelnoortel. Kindlasti peab sisseelamisperioodil toetama vabatahtliku (toidu)kaubandusteadmisteteket ehk seda, kust, mida ja millal osta, millised viksid olla temale harjumusprastetoiduainete aseained kohalikus kaubandusvrgus. Tuleb tutvustada hooajalisi saadusi, samutiodavaid sgikohti jmt. Baastoiduainete tlge viks kindlasti olla tere-tulemast-paketi osa,sest elulised vajadused on ikka kige motiveerivamad, miks mitte ka keeleppeks. 24. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 24RavikindlustusKiki EVT vabatahtlikke varustab Euroopa Komisjon elu- ja tervisekindlustusega, nn MSH/AXA kindlustusega. Kindlustuse vormistamise eest vastutab koordineeriv (taotluse esitanud)organisatsioon, kes saab selleks vajaliku informatsiooni projekti rahastanud broolt.Programmi rahastusega kaasas kiv kindlustus on kikehlmav ning tegemist on vabatahtlikupersonaalse ravikindlustusega. Siiski peaksid ka sina vastuvtva organisatsiooni esindajanaennast kurssi viima, mida ja millistel tingimustel kindlustus katab ning kuidas see toimib, etkriisiolukordades adekvaatselt toimida. Ravikindlustus ei ole meedik, vaid katab raviga seotudkulud. Selleks on sinu kohustus vlja uurida, milline kohalik/lhim raviasutus ja/vi perearston valmis teenust pakkuma inglise vi muus levinud vrkeeles, selgitada neile ka MSH/AXAravikindlustuse ssteemi leidmaks sobivaimad kokkulepped vimalike kulude katteks. Mistlikoleks koos vabatahtlikuga teha erinevatesse raviasutustesse n- tutvumisvisiit vi vhemaltselgitada, kuidas meditsiinissteem Eestis ttab (millal, mis murega ja kellelt abi saab; kasniteks hambaarstile tuleb maksta iga visiidi jrel vi prast viimast klastust jne).V A B A T A H T L I K M E I E O R G A N I S A T S I O O N I SKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanud teisedvastuvtvad organisatsioonid Kuidas toetada uue inimese kohanemist organisatsioonis? Kuidas vabatahtlikega koos ttavaid inimesi vabatahtliku saabumiseks ettevalmistada, et nad oleksid valmis teda kaasama ja tema initsiatiivi julgustama? Kuidas vabatahtlikku paremini kaasata organisatsiooni tsse?Inglise keeles on vljend ige jalaga alustamisest (get off on the right foot). Ehituse valdkonnastteame, et maja on nii tugev, kui on vundament. Mlemad tarkused rgivad tegevuse algusfaasiolulisusest. EVT projekti puhul vib siia perioodi lugeda nii organisatsiooni ja vabatahtlikuettevalmistuse kui ka vabatahtliku organisatsiooni sisseelamise aja. Jrgnev peatkk peaasjalikultsellest viimasest kirjutabki.Sisseelamisperiood vib projektiti olla vga erinev, sest see oleneb suuresti vabatahtlikukohanemisest. ldine mte jb aga samaks anda vabatahtlikule vajalikud triistad uueskeskkonnas ja olukorras hakkamasaamiseks, mis hlmab endas nii muutunud t-, keele- jakultuurikeskkonda kui ka noore enda muutunud rolli.Sisseelamisperioodi tasub planeerida mitmemtmeliselt. ks on ajaline joon mis toimubesimestel pevadel, ndalatel, kuudel. Teine on valdkondade vi teemade mde millisteksimustega tuleb tegelda vi millele rohkem thelepanu prata, mis protsessid algatada vimilliseid probleeme ennetada.Esimesed ndalad on pikaajaliste projektide puhul vga intensiivsed. Et kike meelde jtta javajalik ra teha, tasub koostada tegemiste kalendritpi nimekiri.KKK 25. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 25Tegemist vajavate tde nimekiriMtle lbi ettevalmistus, tegevused, materjalid jmt, mida peab erinevates teemadestegema (mis on n- tulemuseks), kes neid teeb ja mis ajaks.Teemad: Vabatahtliku ettevalmistus (t-, keele- jm koolitus, vajalikud materjalid jmt;kindlustus) Vabatahtliku saabumine (transport, elukoht, tere-tulemast-pakett) Elukorraldus (sk, telefon, transport, mbruse tutvustamine jmt) Vastuvtvasse organisatsiooni sisseelamine (sisseelamiskoolitus, kollektiivisulandumine, tkirjelduse koosklastus jmt) Euroopa Noored Eesti broo pakutav saabumisjrgne koolitus (On-arrival training),tavaliselt 23 ndalat prast teenistuse algust Kogukonda sisseelamine vaba aja mttekas sisustamine ja sotsiaalse vrgustikutekkimise soodustaminePane teema kohta kivad tegevused ka kalendrisse kirja!TLEHTe t t e v a l m i s t u ss a a b u m i n ee l u k o r r a l d u so r g a n i s a t s i o o n is i s s e e l a m i n ek o o l i t u sk o g u k o n d as i s s e e l a m i n e 26. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 26Enne vabatahtliku saabumist koosta tere-tulemast-pakett, milles viks muu hulgas olla: kohaliku asumi kaart, kuhu peale kantud olulised objektid (transpordihendus, poed,tkoht ja elukoht jne) ingliskeelne petus mobiilside, interneti, transpordi jmt kasutamise kohta kakskeelne nimekiri baassnavarast (sh tavaprasematest toidukaupadest) olulised telefoninumbrid, sh sinu ja mentori number vhemalt osa esimese kuu taskurahast olenevalt piirkonnast mitmesuguste teenuste vi kaupade soovituslik hind, nt taksositvmt esimesteks pevadeks vajalikku (nt hommikusgiks toiduained, ingliskeelne ajakiri jne)Pisut rohkem on praktilise korralduse kohta kirjutatud vastavas peatkis lk 22.Isegi kui teil on abiks koordineeriv organisatsioon ja vastavalt omavahelisele koostkokkuleppeleei vastuta te praktilise korralduse vi teatud liiki toetuse pakkumise eest, nagu nitekskeelekoolitus vmt, peaksite kursis olema ning arvestama pakutava sisu ja selle kvaliteediga.Elukohaga rahulolematu vabatahtlik on rahulolematu ka t juures!Kontrollksimused Kas vabatahtlik saab hakkama jrgnevad kolm peva, kui sinugapeaks midagi juhtuma? On tal vajalikud ressursid ja info? Mida saaksid peale praktilise korralduse teha, et vabatahtliktunneks ennast kodusemalt ja teretulnuna? Kes veel peaks/viks olla teadlik vabatahtliku saabumisest?Kes viks/saaks abiks olla?Sisseelamine tkeskkondaOn selge, et vabatahtliku esimesed ndalad vastuvtvas organisatsioonis on mnevrra erinevadeesootavast teenistusest. Tegemist ei peaks olema mitte niivrd vaatluspraktika kui pipoisiksolemise perioodiga, mille ajal viks tugineda jrgmistele ksimustele: Mida peab vabatahtlik teadma (tvaldkonnast, vrtustest, organisatsioonist ja kollektiivist;sihtgrupist; tlesannetest)? Mida peab vabatahtlik oskama, kuidas kituma (oskused tlesannete titmiseks suhtlustasandid, tphimtted ja -reeglid, eetikanormid, kitumiskoodeks ehk n- eeldatavja lubamatu kitumine)?Nendest ksimustest lhtumine aitab vabatahtlikul tulla hsti toime tlesannetega jakohaneda organisatsiooni igapevaeluga ning vastata talle kui vabatahtlikule seatud ootustele.Sisseelamisperioodil tuleb vabatahtlikule pakkuda koolitust ehk organiseeritudppetegevust, mis peaks hlmama regulaarseid kohtumisi vabatahtlikuga (mitteloota he kohtumise peale esimesel peval), et selgitada ja aidata mista eelnevaidksimusi, sidudes need vabatahtliku jaoks reaalse tkontekstiga. Jagades vajaliketeemade ksitlemise mitme kohtumise peale, vhendad infoklluse ohtu ja saadvestlustel lhtuda rohkem vabatahtliku ksimustest, mis on tekkinud mnepevase vi-ndalase ttamise ajal. Erinevate teemade ksitlemisel mtle lbi ka parim viis selletegemiseks, teine teisel pool lauda istumine ja pigem sinupoolne info edastamine vib jdaliialt hepoolseks ega toeta svitsi minemist ja mistmist.KONTROLLKSIMUSED 27. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 27Teemadering, mida ksitleda, peaks hlmama jrgmist: mlemapoolsete ootuste, motivatsiooni ja vajaduste vljaselgitamine ning nende phjalteenistuse eesmrgistamineSelleks on soovitatav kasutada mitmesugust abimaterjali (nt testid, tlehed vmt) vikoolituslikke meetodeid, mis aitaksid vabatahtlikul refleksiooni kaudu ennast pareminivljendada. organisatsiooni tutvustusKa tkeskkonna kohta viks koostada tere-tulemast-paketi. Peale organisatsiooni tutvustuse(kes olete; miks eksisteerite; mida teete ja miks just nnda, nagu teete; mis teeb teid eriliseks;millised on arenguvajadused) peaks see sisaldama ka lbiliget tvaldkonna olemusest jaeriprast teie reaalsuses. Vabatahtlik tuleb erinevast hiskonnast ja kultuuriruumist, misthendab, et lhtekoht t sisu ngemiseks vib olla vgagi erinev. Niteks hoolimatasellest, et esmapilgul nevad lasteaiad erinevates riikides suhteliselt sarnased vlja (ja mittevaid arhitektuuri poolest), vib hes riigis tegemist olla pigem lastehoiukohaga, teises agaharidusasutusega. Sellega seoses vivad ka tegevused (mis vivad samuti sarnased tunduda mngimine, abistamine jne) olla vga erineva eesmrgiga ja sellest tulenevalt ka teisitimtestatud. Noored on nagu nende muredki kikjal sarnased, samas on eesmrk ja ka viisid,kuidas hiskond, noorsoo- vi sotsiaalt noortesse ja neid puutuvasse suhtub, vga erinev.Noortekeskused vivad vormilt olla sarnased, sisult ja eesmrgilt aga erinevad. Valdkonnaselgitamine sarnaneb natuke kokaraamatu lappamisega ja sealt nhtud piltide tlgendamisega.Me kik teame, kuidas maitseb keedetud kartul. Aga kas see maitseb kigile samamoodi? Vistmitte, sest oleneb sellest, kui kaua on kartulit keedetud, mida on lisatud keeduvette, midatehtud prast kurnamist, millega maitsestatud, mis sorti kartul on jne. tlesannete levaade, omavaheline tkirjelduse kokkulepeSisseelamisperioodil saab lbi rkida ka vabatahtliku tlesanded ja tkirjelduse. Selleksaita vabatahtlikul analsida peale enda motivatsiooni ja ootuste seoses projektiga kavimalikku panust organisatsiooni tegevusse. Lase vabatahtlikul vlja selgitada enda teadmised,oskused, varasemad kogemused, mis aitaksid tlesandeid tita. Soovitatav on seda tehamttetd soodustava meetodiga, milleks vib olla mni loovmeetod (nt kollaa vi mandalakoostamine), intervjuu vi tagasisidestav vestlus, talaseid pdevusi kaardistava testi vikaardistuse tegemine (nt http://www.kent.ac.uk/careers/sk/skillstest.html). Pea meeles, ettkirjeldus tuleb jooksvalt teenistuse kigus le vaadata, et see vastaks nii vabatahtlikukui ka organisatsiooni vajadustele. Tlesannete lbirkimisel on sobilik tutvustada katvahendeid ja valdkonna metoodilisi materjale. kollektiivi osaks saamineVabatahtlik hakkab tle organisatsioonis kui struktuuris ja meeskonnaliikmena, millegaseoses peab lbi mtlema, kuidas soodustada sulandumist kollektiivi. Vta hetk ja mtle,kuidas on kollektiivi liikmed kaasatud organisatsiooni tegemistesse ning kas sama praktika onkasutatav ka vabatahtliku puhul, niteks infolistidesse lisamine, koosolekutele, koolitustelejmt kaasamine, plaanide jmt kavandamine. Organisatsioon ei ole pelgalt juriidiline struktuur,vabatahtlikule on see eelkige grupp inimesi, millega seoses peab eraldi thelepanu pramameeskonnatle, grupiprotsessidele ja ka organisatsiooni kultuurile.Kontrollksimused Kas teised meeskonnaliikmed mistavad vabatahtlike kaasamisevrtust? Kas meeskonnas saadakse vabatahtlikkusest htmoodi aru? Kas organisatsiooni kik liikmed on nus vabatahtlike kaasamise nimelveidi enam pingutama?KONTROLLKSIMUSED 28. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 28Vabatahtlik kui kollektiivi liigeIsegi kui oled organisatsiooni ainuke ttaja, kujuneb teist vabatahtliku saabumisel meeskondning vabatahtliku lisandumine olemasolevasse kollektiivi algatab ka selles uued grupiprotsessid.Alljrgnevalt vaatame pgusalt meeskonna toimimise phimtteid, grupi arenguetappe jaorganisatsiooni kultuuri kui vabatahtliku sisseelamist ja kohandumist mjutavaid tegureid.Meeskonda iseloomustab struktuur (liikmed, juhtimine, hierarhia, tegutsemiskeskkond jne) lesanne (miks meeskond eksisteerib, tegevused eesmrgi saavutamiseks) protsess (koostsuhted, rollijaotus jmt)Meeskonnad lbivad erinevaid arengufaase: moodustumine konfliktifaas kohanemisefaas koostfaas leinafaas (Tuckman, B., 1965. Developmental sequence in small groups).Igas nimetatud etapis leiavad aset teatud protsessid, mis mjutavad otseselt grupiliikmetelbisaamist ja tulemuste saavutamist. Vaata etappide ja juhi/liidri rolli kohta erinevatesetappides lhemalt http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-arenguetapid.htmlMeeskonnas, hise eesmrgi nimel tegutsedes on selle liikmetel kolm phivajadust, mis ideaalispeaksid olema tasakaalus.Meeskonnaliikmete phivajadusedAllikas: Adair, J.E., 1973. Action-Centred LeadershipLisalugemise soovitus Grupidnaamika ja meeskonnat organisatsioonis. http://grupidynaamika.weebly.com/KIRJANDUS 29. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 29Mis mind motiveerib?Et aidata vabatahtlikul meeskonda sulanduda, peaks aru saama, kui sarnased vierinevad on meeskonnaliikmeid motiveerivad tegurid. Lase nii vabatahtlikul kui ka temakolleegidel valida jrgnevast nimekirjast 5 kige olulisemat tegurit/motivaatorit temats ja/vi tkeskkonnas. Omavaheline jagamine ning selgitamine, miks just ks viteine aspekt erinevatele inimestele oluline on, aitab meeskonnaliikmetel rohkem thelepanna ja arvestada teiste liikmete vajadustega. Tunnustus tehtud t eest Fsilised ttingimused Tehtud t nhtavus kogukonnas Hea tjuhendaja/lemus Suhtlus, uued kontaktid Sbralikud ja abivalmid kolleegid Vljakutseid pakkuv tlesanne Planeerimis- ja otsustusprotsessisosalemine Kogukonna vi organisatsioonikonkreetse vajaduse vi probleemilahendamisele kaasaaitamine Vimalus vtta suuremat vastutust Eneseteostus Uute oskuste arendamine Vabadus enda tlesannete elluviimisel Selged ja vettpidavad kokkuleppedorganisatsiooniga Uued ja pnevad vljakutsed Hariduslik mde vimalus jrjepidevaltppida ja areneda Uued kogemused Vimalus arendada tturul vajalikke pdevusi MuuMugandatud materjalist: Becoming a Better Supervisor A Resource Guide for Community ServiceSupervisors. 1996. National Crime Prevention CouncilTLEHT 30. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 30MttelesanneInimesed vtavad vastavalt oma temperamandile, kitumisviisidele ja muulemeeskondades erinevaid rolle. ldjuhul ei ole olemas n- puhtaid rolle, vaidks inimene tunneb end mugavalt mitmes rollis, samas on tal teatud eelistused.Vaadake vabatahtlikuga (ja eelistatavalt meeskonnas) koos lbi erinevadmeeskonnarollide kirjeldused (nt Belbini meeskonnarollid: http://belbin.ee/belbini-meeskonnarollid/meeskonnarollid-tutvustus/).Jagage omavahel, kes millist rolli meeskonnas kannab. Millised rollid onvabatahtliku eelistus, millised mitte? Kas mni roll on grupis puudu?Organisatsiooni kultuur on kogum uskumusi, vrtusi, rituaale, mte ja tundmusi,mis on organisatsiooni liikmetele hised. Lihtsustatult vib organisatsiooni kultuuri olemusekokku vtta jrgmiselt: viis, kuidas siinkandis asjad edukalt tehtud saab. Suures plaanis saaborganisatsioone jagada kultuuriliste phijoonte jrgi nelja gruppi (vt Schneideri mudeli: http://www.parshift.com/Speakers/Speak016.htm). Organisatsioone eristatakse kahe phitunnusejrgi (teljed): kas organisatsioon toimib lhtuvalt eelkige tegevuseesmrkidest (n- rilistesteesmrkidest) vi organisatsiooni ttajate heaolust/huvidest lhtuvalt kas organisatsioon on orienteeritud aktuaalsete vajaduste vi probleemide lahendamiselevi pigem on tegevuse aluseks uute vimaluste ja suundade leidmine/loomineVhesed organisatsioonid on vaid he tbi esindajad. Siiski on enamik organisatsioone htphitpi, mis vljendub kas juhtimismudelis, tegevusphimtetes vi tprotsessides.MTTELESANNE 31. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 31Kontrollksimused Millist tpi on teie organisatsioon? Milles see vljendub phimtted, protsessid,tstiil jne? Mis tpi koostd eeldab/toetab teie organisatsiooni kultuur? Mida see thendabEVT projektis mis on vimalik, mis mitte? Mida thendab see vabatahtliku jaoks? Milliseid reegleid ja phimtteid peaksite aitama vabatahtlikul mistasujuvamaks kohanemiseks? Kuidas saate teda toetada?Kohustuslik ja soovitatav kirjandus T-Kit ksiraamat: Organisatsiooni juhtimine: http://euroopa.noored.ee/files/T-Kit_01_Organisatsiooni_juhtimine.pdfKIRJANDUSOrganisatsiooni kultuurAllikas: Shota, M., 2011. How to make your culture work. http://agilitrix.com/2011/03/how-to-make-your-culture-work/.KONTROLLKSIMUSED 32. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 32R I S K I E N N E T U S J A K R I I S I J U H T I M I N ERiskiennetus ja kriisijuhtimine on ks EVT projekti kvaliteedikriteeriume, samas on tegemistmahuka ja mitmetahulise teemaga, mille kohta viks kirjutada omaette raamatu. Ka EVTvimaluse kasutamise aja jooksul on vlja antud mitu olulist asjaomast dokumenti. Kesolevaspeatkis pame vlja tuua olulisima, millele vastuvttev organisatsioon peaks teemasmtlema, tutvustame paari tvahendit ja loodetavasti suuname mtlema ka pisut laiemalt.Nii aitame teil projektiks paremini valmistuda.Vastuvttev organisatsioon peab riskiennetuse puhul: hindama projektiga seonduvaid riske, seda nii vabatahtliku, tvaldkonna, meeskonna kui kaprojektijuhtimise vaatevinklist; lbi mtlema, kuidas toetada organisatsiooni liikmete vi tkollektiivi hakkamasaamistvimalikes kriisisituatsioonides; kavandama toetusssteemi vabatahtlikule vimalikes kriisisituatsioonides hakkamasaamiseks,muu hulgas andes talle riskiennetuse ja kriisijuhtimise phiteadmised; koostama riskiennetuse ja kriisijuhtimise tegevuskava.Kriisi vib defineerida kui erakorralist situatsiooni, mis mjutab oluliselt (EVT) projektitulemuslikku elluviimist. Kriis nuab kohe reageerimist ja seda peaks nii palju kui vimalikennetama. Kriisiolukorra phjuseks on tihti maandamata (ennetamata) riskid. Riski olemustaitab mista jrgmine valem.Me saame kahandada riski, vhendades kas tagajrgede raskust vi nende juhtumise tenosust.Riskianalsi eesmrk on selgitada vlja projekti vimalikud riskid ning hinnata riskiiseloomu ja suurust. Riskianals annab vimaluse saada ssteemne levaade ohuteguritestning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust nende vhendamiseks.Kriisijuhtimise aluseks on phjalik riskianals ning sellest tulenev riskiennetusetegevuskava. Viimane annab vastused ksimustele, kes mida ja millal peab tegema, etkaardistatud ohutegureid vhendada. Tegevuseks vib olla nii vabatahtliku vi organisatsiooniliikmete teadlikkuse suurendamine hes vi teises ksimuses kui ka olulise info jagamineasjassepuutuvatele inimestele vi vajalike tingimuste loomine riskide vhendamiseks/maandamiseks. 33. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 33RiskianalsRiskiennetuse he osana peaks tegema riskianalsi, milleks kige lihtsam viis on kirjapanna kik vimalikud riskid probleemid, arusaamatused, ohud jne. Efektiivsemakshindamiseks tuleb riske ssteemsuse mttes kuidagi liigitada. Jrgnev tabel vib sellesabiks olla. Tegemist on riskide prioriteetsust vlja toova tvahendiga, milles saab iga riskipuhul hinnata tagajrje tsidust, juhtumise tenosust ning minu enda/organisatsiooniettevalmistust (kas tean, mida teha) olukorraga toimetulekul. Korrutise summa annabsulle riskide prioriteetsuse, mille alusel tegevuskava koostada. Enda ettevalmistustpeab hindama vastupidi: mida suurem on minu vi meie organisatsiooni valmisolek riskimaandada, seda viksem on antav hinne.Riskitegurid projektis vib laias laastus jaotada kaheks: sisemised ehk inimestest (ntvabatahtlikust, kollektiivist, sihtgrupist vmt) lhtuvad ja vlised ehk organisatsioonistruktuurist, keskkonnast, rahastusest vmt lhtuvad.Juhtum,risk, teemaKui tsine ontagajrg?(15)Kuitenoline onrisk/juhtum?(15)Kui hstiolen selleksvalmistunud?(51)Kokku1.2.3.Kui riskianalsil on ennetav, siis kriisijuhtimisel pigem stabiilset olukorda taastav eesmrk.Selleks on oluline koostada erakorralisteks juhtudeks nimekiri vajalikest telefoninumbritestja e-posti aadressidest ehk ICE-list (ingl k in case of emergency) ning see kigile kaasatudosapooltele jagada.Kontaktid peaksid hlmama nii kodu- kui ka sihtriigi olulisi institutsioone vi isikuid, kessaaksid aidata ht vi teist kriisisituatsiooni lahendada vi peaksid olema sellest teavitatud (ntsaatev organisatsioon, saatkonnad, politsei, pereliikmed, perearst vmt). Lisaks tasub koostadasammsammuline tegevusplaan kige prioriteetsemate juhtumite kohta lhenemisega Midatpselt teen, kui.... Peale selle tuleb osa plaani lahenduskike vhemalt vabatahtlikuga lbiarutada.Ka enda/organisatsiooni kriisijuhtimise vimekust peab aeg-ajalt hindama: kas ma tegelikulttean, mida pean tegema? Kas meil on piisavalt ressursse ja vimekust, et he vi teiseolukorraga toime tulla? Analsis vib kasutada erinevaid mudeleid, kuid kige sobilikum onselleks eesmrgiks ehk SWOT-mudel.Sellest, missugune on osapoolte roll ja kohustus riskiennetuses ja kriisijuhtimises Euroopavabatahtlikus teenistuses, annab hea levaate dokument, mis on kttesaadav aadressil http://www.salto-youth.net/tools/toolbox/tool/evs-working-group-on-risk-prevention-and-crisis-management.374/TLEHT 34. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 34Juhtumianals pime teiste vigadestJuhtumianals on hea meetod, mis aitab lbi melda erinevad riskitegurid projektis ja sellekaudu nii ennast kui ka kolleege/sihtgruppi/kogukonda paremini ette valmistada juba enneteenistuse algust. Oleme siinkohal vlja toonud vaid mned juhtumikirjeldused, millega helvi teisel kujul on Eesti organisatsioonid kokku puutunud.Juhtumianalsi tulemus ei peaks olema niivrd kiire ja ige lahenduse leidmine, vaid pigem onsee abivahend, et analsida enda/organisatsiooni valmisolekut erinevates kriisisituatsioonideskitumiseks.Lahendused peavad olema realistlikud, lhtuma teie organisatsioonist ja kogukonnast.Lahenduste puhul mine kindlasti sgavamale vastusevariandist ma rgin inimestega. Tpsusta,millest peab rkima, kuidas seda teha, millest alustada, milline viks olla oodatav tulemus.Mtle lbi, kuidas on kirjeldatud olukordi vimalik vltida, samuti erinevate vljapakutudlahenduste vi otsuste tagajrjed.Kasutades juhtumianalsi riskiennetuse osana, on soovitatav kokkuvttena kirja pannakonkreetsed tegevused, mida osapooled saaksid riskide maandamiseks projekti eri etappidelette vtta.Juhtum: Vabatahtlik ei nita les initsiatiivikust, kuigi suur osa tema tlesanneteston seotud omaalgatuslike projektide elluviimisega enamik tema kavandatud tegevusiei ole aset leidnud. Olete omavahel sel teemal juba mitu korda vestelnud ja vabatahtlikon lubanud plaanitu ellu viia, samas ei ole mingit muutust nha. Tundub, et tal ei oleselget arusaama, miks ta selles projektis osaleb ning mida ta soovib siinoleku ajalkorda saata. Mida selles olukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum: Vabatahtlik on ttanud teie organisatsioonis pea 3 kuud ning projekt laabubplaanipraselt. Jrjekordsel arenguvestlusel jagab vabatahtlik aga enda rahulolematust,olles hiritud viisist, kuidas kolleegid teda kohtlevad. Tema snul rgivad nad temakohal viibides vaid eesti keeles, teades, et vabatahtlik ei valda veel keelt jne. Noorelon tunne, et nad vtavad teda kellenagi, kes on vljastpoolt gruppi. Mida sellesolukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum: Teie organisatsiooni nol on tegemist n- kogukonna projektiga, kusvabatahtlik ttab nii lasteaias, koolis kui ka noortekeskuses. Sinuni on judnudlastevanemate mure ja kahtlused, et vabatahtlik ei sobi lastega ttama, kuna talon alkoholiprobleem (videtavalt ostab ta kohalikust poest iga pev suures kogusesalkoholi ning lvib kohaliku baari ebasoovitava seltskonnaga). Vabatahtlik vidab,et temale pole paar lut htu jooksul probleem, ta ei j sellest kogusest purju.Ka olevat baar sellises vikses asulas ainuke paik, kus inimesi kohata, ning sealsetesttuttavatest on saanud ainsad kohalikud sbrad, sest kik teised kivad temast tiirugamda. Mida selles olukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum: Vabatahtliku peamine roll on toetada noorte osaluse suurendamist, sellekson tema lesanne lbi viia mitmesuguseid projekte, mis otseselt kaasaksid lapsi ja noori korraldada ritusi, vestlusringe jne. Tlesanded nuavad elementaarsel tasemelkeeleoskust, kuid praeguseks (4 kuud) ei ole vabatahtlik vajaminevat snavaraomandanud. Vabatahtlik kurdab eesti keele keerukuse le ja sdistab puudulikuskeeleoskuses nrga tasemega keelekursust. Mida selles olukorras teha? Kuidas saaksolukorda ennetada?Juhtum: Vabatahtlik ttab riskinoortega, muu hulgas aidates lbi viia mitmepevaseidkoolitusi ja laagreid. Ta on saavutanud noortega hea kontakti ja sa oled tema tga igatirahul. Enne jrjekordset laagrit kuuled noortelt, et ks 15-aastane noor on armunudvabatahtlikku ja ootab suure revusega eesootavat ndalavahetust. Kahtlustad, ettunded vivad olla vastastikused. Mida selles olukorras teha? Kuidas saaks olukordaennetada?TLEHT 35. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 35Vhendamaks vimalikke inimestega seotud riske on vastuvtval organisatsioonil vajavimalikult phjalikult tunda vabatahtliku tausta. Kas valikuprotseduuri kigus vi eraldivestluses kriisiennetuse teemal tuleb koondada vabatahtliku kohta jrgmist infot: terviseprobleemid (sh petud nakkushaigused, tsised haiguspuhangud, kroonilisedhaigused jmt) vaimse tervise hired (nt varem esinenud depressioon, revushired, stressiga seotudhired, smishired jmt) allergiad vi muud tervisega seotud erisused/probleemid sltuvusprobleemid (ka varem esinenud) vimalikud probleemid seoses lhedaste, pere, kallimaga toiduga seotud erivajadused (taimetoitlus, allergia, mne toiduaine talumatus vmt) muud raskused vi (eri)vajadused, mis vivad projekti mjutadaKuna tegemist on rmiselt tundlike ksimustega, peab ka nendest rkimisel delikaatneolema ning nii ise meeles pidama kui ka vabatahtlikule tpselt selgitama, millisel eesmrgil jakes asjakohast infot kasutada saab. Kindlasti ei tohiks sellisest infost lhtudes vabatahtlikkuprojekti valimata jtta: Euroopa vabatahtlik teenistus on avatud kigile 1830-aastastelenoortele. Niisuguste andmete kogumise eesmrk on ennetada vimalikke riske ning pakkudanii vabatahtlikule kui ka organisatsioonidele vajalikku taustainfot ettevalmistuses riskideennetamiseks ja kriisisituatsioonides adekvaatseks kitumiseks.Inimfaktorit kui riskiallikat ei tule meeles pidada ainult vabatahtliku puhul, vaid ka vastuvtvaorganisatsiooni meeskonna vi sihtgrupi puhul. Inimeste koosts on alati konflikte. Oluline onneed ra tunda ja tekkinud situatsioonis kohaselt kituda. Vikese asjakohase meeldetuletuseleiad jrgnevast peatkist.Kontrollksimused Mis tpi riskid on sul/organisatsioonil seosesEVT projektiga maandatud riskianalstehtud, tegevusplaan koostatud jne? Mis tpi kriisijuhtumite lahendamises oledebakindel? Miks? Kust vi kellelt leiaksid abi?KONTROLLKSIMUSED 36. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 36KONFLIKTILAHENDAMISE JA KOMMUNIKATSIOONI ABCKonflikti vib defineerida kui lahkheli, mille tulemusena tekib emotsionaalne pinge, misajendab partnereid ksteise vastu tegutsema (Palts, K. Konfliktist ja selle lahendamiseviisidest). Konfliktid tekivad osapoolte huvide, vajaduste, hoiakute, eesmrkide erinevusestvi mittemistmisest. Samas ei phjusta igasugune erimeelsus vi lahkheli konflikti. Meilekigile meeldivad erinevad asjad ja hetkel, kui see hakkab segama teise inimese tahtmisi, mistekitab tugeva emotsionaalse reaktsiooni, on oht konflikti tekkimiseks.Konflikti koostisosad/phiksimused Vajadused asjad, mida on tarvis, et end hsti tunda. Konfliktid trkavad, kui ignoreerimeteiste vajadusi vi seame enda omad teiste vajadustest ettepoole. Vajadusi ei tohi segi ajadasoovidega, mis ei ole eksisteerimiseks hdavajalikud. Taju inimesed tlgendavad reaalsust erinevalt. Eri indiviididele on mitmesugustelsndmustel ja olukordadel erinev phjus ja thtsus. Vim konfliktid ilmnevad, kui inimesed kasutavad oma vimu, et panna teisi tegema asju,mida need ei soovi. Ka konflikti kigus ning konflikti lahendamisel on vimul oluline roll. Vrtused ldised tekspidamised panevad meid htesid asju ja seisundeid teisteleeelistama ning juhivad nii meie tegevust ja otsuseid, luues meie uskumused ning phimtted.Konfliktid on kerged tekkima, kui ks osapool ei teadvusta, et vrtused vivad olla erinevad,vi ei pea teise vrtusi ja phimtteid oluliseks. Emotsioonid need kipuvad juhtima inimese kitumist konfliktsituatsioonides. Konfliktidsvenevad, kui ksteise tundeid ignoreeritakse vi alavristatakse.Erinevad inimesed eelistavad konfliktidega tegelemisel erinevaid stiile (mugandatudallikast Tomp, H. Konfliktide lahendamine. http://www.lvrkk.ee/kristiina/Helen_Tomp/konfliktijuhtimine/konfliktide_lahendamine.html). Vltimise korral ptakse konfliktiga tegelemisest hoiduda, ptakse jda neutraalseks.Sageli kasutatakse formaalseid igustusi, niteks Mina teen oma td ja see ei ole minuasi. Tmbutakse eemale, vlditakse teemat, ei rgita. Vltimise korral ei arvestata ei endaega teise osapoole huvide ja eesmrkidega. Vitlemise puhul keskendutakse eelkige omaenda huvidele ja minimaalselt teise poolehuvidele, proovides talle oma otsuseid peale suruda. See ei thenda tingimata hoolimatustteise osapoole suhtes, kui eesmrk on saavutada oma tahtmine. Teine osapool tajub sellistkitumist kui vitlevat, isekat ja vastalist. Kohanemise puhul ollakse vga thelepanelik teise osapoole suhtes, ent oma eesmrki,vajadusi ja huve silmas ei peeta. Suhteid silitada on olulisem kui konflikti phjusi lahendada,millega seoses antakse teisele osapoolele, mida see tahab, ning tekib heade suhete illusioon. Kompromissi puhul ptakse leida lahendus, mis vhemalt osaliselt aitab rahuldadaigahe vajadusi. See aga eeldab, et igaks loobuks millestki. Probleeme ei vldita, kuidnendega ei tegelda ka sgavuti. Koosts ptakse leida lahendusi, mis vastaksid vimalikult palju nii enda kui kateise osapoole huvidele. Ollakse orienteeritud probleemi (phiksimuse) lahendamiseleeesmrgiga saavutada mlemale osapoolele parim vimalik lahendus. Edukaks lahendusekson tarvilik, et kik osapooled oleksid valmis maksimaalseks koostks. 37. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 37Konfliktide lahendamise sammud Konflikti tunnistamine, sellest rkimine n- avalikuks toomine, arusaamine endarahuldamata vajadustest ja eesmrkidest Partneriga kohtumine sobival ajal, kohas ja viisil Probleemi ja vajaduste kirjeldamine, kasutades sina-snumite asemel mina-snumeid (matunnen end halvasti, sest...; mind hirib) Partneri rakuulamine niisama thelepanelikult, nagu tahad, et sind kuulataks hise eesmrgi vljaselgitamine, erinevate lahenduste pakkumine, kokkuleppele judmineKonfliktsituatsiooni lahendamist vib raskendada: Peegelpildi efekt mlemad osapooled tunnevad, et nad on stud ohvrid, kes esindavadtde ja iglust. Pind teise silmas iga osapool mrkab ja mistab hukka vaid teise osapoole ebaausadja alatud vtted samas tajumata, et toimib ise tpselt samamoodi. Topeltstandard kui osapooled mistavad, et kituvad htemoodi, siis enda kitumiseleleitakse alati phjendus ja igustus, kuid teise osapoole samasugune kitumine mistetaksehukka.Kasutatud allikad ja soovituslik kirjandus: Kirss, T., Tomp, H. 2012. Konfliktijuhtimine. http://www.lvrkk.ee/kristiina/Helen_Tomp/konfliktijuhtimine/index.html Palts, K. Konfliktist ja selle lahendamise viisidest. http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html Randmann, L. Suhtlemise kompetentsus ja konfliktide lahendamine.Suhtlemispshholoogia loeng. http://goo.gl/NqPp83 Thomas, K. W. Making Conflict Management a Strategic Advantage. https://www.cpp.com/Pdfs/conflict_whitepaper.pdfKonfliktidesse suhtumine ja nendega tegelemine on alati individuaalselt erinev, samas on see kavga erinev kultuuriti. On kultuurid, kus vrtustatakse konflikti konfronteerimist, sellest otse jaisiklikult rkimist ning ka teisi, kus kommunikatsioon ei ole otsesnaline/suunaline ja konfliktistvi ka sellega seotud emotsioonidest otse rkimist vib tlgendada rnnakuna.Soovitatav kirjandus kultuuridevaheliste erinevuste kohta: Kultuuridevahelise ppimise koolituse abimaterjal. http://goo.gl/KPM1Jq Markson, A. 2011. Kultuuridimensioonid mravad kitumise hiskonnas ja koolis.http://www.teretere.eu/kultuuridimensioonid-maaravad-kaitumise-uhiskonnas-ja-koolis/ Geert Hofstede koduleht (http://geert-hofstede.com/national-culture.html), kus onvimalik teha erinevate kultuuride vrdlusi Lewis, R. D. 2003. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt letadakultuuribarjri. Tallinn: TEAKIRJANDUSKIRJANDUS 38. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 38Teema, mis seostub otseselt konfliktide lahendamisega ning on rmiselt kultuuritundlik, onkommunikatsioon. Mned npunited kommunikatsiooni teemal.Kommunikatsioon on info andmine ja saamine.Seda, mille kohta infot edastame,nimetatakse objektiks, mis kodeeritakseteateks kas snade, mittesnalisesuhtlemise vahendite, piltide, vms abil.Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sltubkommunikaatorist (infoandja), varasematestkogemustest, suhtlemisoskusest, partneritajumisest jne.Retsipient (info vastuvtja) saab teate,dekodeerib selle (kasutades oma oskusi,kogemusi suhtlemisest ja maailmast) ningpeaks judma selgusele, millest info on.Tavaliselt ei ole see tpselt sama nagukommunikaatoril, kuna inimesed ja nende tajuon erinevad.Kommunikatsiooniprotsessi tulemuslikkuse tagab selles osalevate inimeste suhtlemisoskus,kusjuures thtsad on mlema osapoole oskused. Berlo kommunikatsioonimudelist lhtuvalton olulised selliste oskuste nagu knelemine, kirjutamine, kuulamine, lugemine, aga kaarutlusoskuse tase, sest meie keelekasutuse oskus mjutab paljuski seda, millest mtleme jakuidas mtleme. Mida piiratumad on meie keelelised ressursid (snavara ja mistete hulk), sedavaesemad on meie kogemused maailmast ja seda vhem oleme ka vimelised neid kogemusivljendama. Teised olulised kommunikatsioonioskused on seotud sotsiaal-kultuurilisekonteksti tundmisega ja sellest lhtumisega suhtluses. Snavara ja misted omandab inimeneoma sotsiaal-kultuurilises keskkonnas, mis thendab, et inimesed erinevatest kultuuridestkasutavad erinevaid suhtlemisvahendeid. Kultuur mjutab ka kommunikatsiooni eesmrke,suhtluskanalite ja snade valikut ning neile omistatavat thendust.Nnda mjutavad kultuurierinevused ja puudulik keeleoskus otseselt ka vabatahtlikukommunikatsioonioskusi uues keskkonnas. Arvestades veel sellega, et suur osakommunikatsioonist toimub mitteverbaalsel teel (mnede uuringute andmetel phineb lepoole kommunikatsioonist kehakeelel ja vaid 7% eldud snadel), ning kultuuriti erineb niikehakeel, kontaktsuse aste kui ka kommunikatsioonikontekst (vt krge vi madala kontekstigakultuurid), vib kultuuri mju meie suhtluse edukusele veelgi suureneda. 39. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 39Pea meeles, et kommunikatsioon on individuaalne nnda nagu oleme isiksustenaerinevad, neme maailma erinevalt. Lihtne viis kommunikatsiooniparandamiseks on proovida aru saada teise poole lhtekohast jamaailmavaatest. See aitab mugandada enda suhtluse viise. teiste muutmiseks muuda ennast kige efektiivsem viis kontrollidakommunikatsiooni dnaamikat on muuta enda kitumist. ei ole ht iget viisi suhtlemiseks. Teliselt siiras suhtlus leiab asetsiis, kui oleme ausad enda suhtes ja seda ka enesevljenduses.Selle asemel, et otsida kommunikatsiooniprotsessis asju, mis eitoimi, viks keskenduda nendele aspektidele, milles oled tugev,mis teevad sind isikupraseks ja mis aitavad sinul teistega ladusaltsuhelda.Kasutatud allikad ja soovituslik kirjandus: Randmann, L. Suhtlemise kompetentsus ja konfliktide lahendamine.Suhtlemispshholoogia loeng. http://goo.gl/cFjxtK Kommunikatsiooni mudelid http://kommunikatsioonimudelid.wikispaces.com/ Pree, S. (2001/2006). Suhtlemispshholoogia. Sotsiaalpshholoogia 1. http://goo.gl/NNDW2g Kultuuridevahelise ppimise koolituse abimaterjal. http://goo.gl/oYj2IY Edward T. Hall kultuuridimensioonide (sh kommunikatsiooni konteksti) kohta http://changingminds.org/explanations/culture/hall_culture.htm Kommunikatsiooniteemalised e-ppe materjalid http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/725/Kommunikatsioon.pdfKontrollksimused Kuidas eelistad sina konflikte lahendada?Milline oled suhtlejana? Millist tpi on teised vabatahtlikuga koosttavad kolleegid? Mida thendab seekoosts? Millised on potentsiaalsed raskuskohadlhtuvalt kultuurierinevustest?KONTROLLKSIMUSEDKIRJANDUSPEA MEELES 40. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 40V A B A T A H T L I K U L EP A K U T A V T O E T U S S S T E E MKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanud teisedvastuvtvad organisatsioonid Milline peab olema kvaliteetne vabatahtlike toetus/tugi? Millist koolitustvajab vabatahtlik? Miks vabatahtlik ei panusta piisavalt? Kuidas kituda, kui vabatahtlik ei olemotiveeritud tegema oma td? Kui organisatsiooni t sisu on muutuvja paindlikkust nudev, kuidas toime tulla selliste vabatahtlikega, kes onharjunud ainult konkreetset lesannet ja konkreetsel peval tegema ningkeda on raske kaasata ise mtlema ja igale pevale loovalt lhenema? Vabatahtliku teenistuse jooksul peaks koos vabatahtlikuga maha istumaning arutama arengut, probleeme mida viks see vestlus endastpsemalt sisaldada? Kui aktiivselt peaks tema vaba aja sisustamisegategelema? Kuidas saaks vabatahtlikku pshholoogiliselt toetada?Vastavalt EVT hartale (http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/) peab vastuvttev organisatsioon pakkuma vabatahtlikule sobivat ja piisavatisiklikku, keelelist ja talast toetust.Vabatahtliku talane juhendamineVabatahtlikul peab olema tkeskkonnas juhendaja ehk tuutor (superviisor), kes toetabvabatahtliku talast ppimist tlesannetega harjumist, uute tvtete omandamist,enda t eesmrgistamist, tulemuste hindamist jne. ldjuhul on tegemist inimesega, kellegavabatahtlik iga pev ja otseselt koos ttab, kuna kolleeg saab anda vahetut tagasisidet, suunatasituatsioone analsima, selgitada seoseid ja tausta.KKK 41. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 41ldjuhul osalevad EVT programmis noored, kes soovivad anda endast parima ja ollaorganisatsioonile hea vabatahtlik. Hoolimata sellest, kui palju me enda meelest selgitame, vibikka juhtuda, et teine pool ei tee seda, mida oodatakse vi milles on kokku lepitud. Selliseljuhul tasub enda kest ksida, kas phjuseks vib olla mni alljrgnevatest olukordadest.Vabatahtlik ei tea, mida temalt oodatakse. Kas olete teineteisele seatud ootused selgelt lbi rkinud? Kas eeldate, et ta teab neid,sest olete neid kirjeldanud projekti tutvustuses, vi on need teie valdkonnas ttamiseliseenesest mistetavad? Kas annate vabatahtlikule tagasisidet tema tegevuse kohta nii siis,kui olete tlesannete titmisega rahul, kui ka siis, kui selles on arenguruumi? Kui me eitea, et teeme midagi valesti, ei oska me enda kitumist vi tegevust ka muuta.Vabatahtlik ei tea, miks ta peaks seda tegema. Tihti ei taju vabatahtlikud enda konkreetse tlesande olulisust vi seotust suuremapildiga vi seda, mis juhtub, kui teatud tegevused jvad tagaplaanile vi tehakse neid teisiti,kui kokku lepitud. Selgitage erinevate lesannete prioriteetsust ja loogilist jrjekorda(millised tegevused on sltuvuses teistest).Vabatahtlik ei tea, kuidas seda teha. Teile lihtsana tunduvad ja mdaminnes tehtavad lesanded vivad vabatahtlikule ollauued ja arusaamatud ning tekitada seega ebakindlust. tlemine ei ole petamine. Koolitagevabatahtlikku, toetage nii tema teadmiste kui ka oskuste omandamist ning seda praktikakaudu. Praktikas tuleb ka kontrollida, kas petatu on omandatud.Vabatahtlik arvab, et tema lhenemine on parem. Ootame vabatahtlikult initsiatiivi ja iseseisvust. Vimalik, et noor, tehes asju teisiti, kuitemalt oodatakse, ei eira juhiseid, vaid lheneb enda meelest lesandele innovaatiliselt japarimal vimalikul viisil. Olge selged piirides milles on paindlikkust ja milles mitte. Samashinnake kriitiliselt ka senist praktikat, vahest on vabatahtliku valitud lhenemine samutisobilik, rikastades organisatsiooni igapevategevust, mis ongi ldjuhul EVT projekti kseesmrke.Vabatahtliku tegevusele ei jrgne otsest ega kaudset positiivset tulemust. Inimesed kipuvad parema meelega tegema selliseid tid, mille eest neid premeeritakse.Pr