Roomajad

7. klass

Janika Loos

2012

Roomajad

ROOMAJADROOMAJAD

Sisalikud ja maod Krokodillid Kilpkonnad

Üldiseloomustus

Kõigusoojased, soojalembesed Hingavad ainult kopsudega Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Kuiva soomuselise nahaga Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8000 liigi roomajaid ja Eestis 5

Kõige väiksemad roomajad on

1,5 cm pikkused sisalikud kääbusgekod.

Sisalikest suurim on Komodo varaan (kuni 3m pikk, kuni 150 kg).

Pikimad maod: anakonda ja võrkpüüton (üle 10 m).

Suurim krokodill: harikrokodill (kuni 6 m).

ANAKONDA

KÄÄBUSGEKO KOMODO VARAAN

VÕRKPÜÜTON HARIKROKODILL

http://www.youtube.com/watch?v=q7CQInAXoqY

allofstrange.blogspot.com http://www.droomplekken.nl/indonesie/komodo

http://www.travelblog.org/Photos/480689 http://ussiauk.planet.ee/Sugukond_Boalased/Vorkpuuton.php http://en.wikipedia.org/wiki/Saltwater_crocodile

Roomaja välisehitus

Silmad on kaitstud kahe liikuva silmalauga.Madudel kaitseb silmiläbipaistev liikumatu laugja seetõttu nad ei pilguta silmi.

Suus on palju hambaid ningpikk kaheharuline keel.

Kael koosneb mitmest selgroolülistja seetõttu on võimalik pead liigutada.

Enamikul on neli pikkade varvastega jäset, mis asuvad keha külgedel.

Pikk saba on tähtis tugiroomamisel ja enesekaitsel.

Kõrvaava ja trummikile onenamikel roomajatel, vaidmadudel puuduvad.

http://www.hot.ee/utartes/sisu/html/galerii/vereta/jaht16.htm

Meeleelundid

Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ.

Eristavad hästi vaid liikuvaid objekte.

Keel kui kompimisorgan.

Kuulmine on roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid.

Eestis elavad roomajad

KIVISISALIK

RÄSTIK NASTIK

VASKUSS

ARUSISALIK

http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/ANGFRA2.htm

http://nagi.ee/photos/passer314/6980129

Autor: Janika Loos

Autor: Janika Loos

RÄSTIK

Autor: Janika Loos

Rästiku tunnused

Kuni 75 cm pikk Sik-sak muster Eluiga – kuni 14-15a Talvitub sept – aprill (0,5 - 2 m

sügavuses) Eluspoegija (sünnitab pojad) Poegi sünnib 5-15 (20) Toitub: hiired, sisalikud,

putukad, nälkjad

Autor: Janika Loos

Autor: Janika Loos

Autor: Janika Loos. Niitvälja, aprill 2011

Mida teha rästikuhammustuse korral?

Tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet ja mürgi levikut kehas.

Pöörduda kiiresti arsti poole. Hammustuse peale panna külm kott või mähis.

Tunnused: • 2-4 punast täppi• Kõrvetav valu• Turse, nahk lilla-punane (punalibled lagunevad mürgi toimel)• Oksendamine, peavalu, üldine halb enesetunne

http://www.tarbija24.ee/282138/kuidas-aidata-rastikult-salvata-saanud-inimest/

Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul

viisil ärritada. Väiksed rästikud on sama mürgised kui suured. Näljane rästik doseerib mürki rohkem. Näljasel ja ka kuuma ilmaga on mürk tugevam. Ühe nõelamisega võib organismi sattuda 0,02-

0,1 ml mürki. Rästikumürk lagundab vererakke ja tekitab ägeda

allergilise reaktsiooni.

Eriti ohtlik on hammustus pea ja kaela piirkonnas!

NASTIK

*Suurus: emased kuni 1,5 m; isased kuni 0,7 m.

*Eluiga: kuni 23 a

*Vee-eluviis

*Toitub: konnad, konnakullesed, sisalikud

*Kõige suurem madu Eestis!

*Muneb nahkse kestaga munad.

*Ümmargune pupill

*Aktiivne ja liikuv. Hea ujuja.

Autor: Janika Loos

Autor: Janika Loos

VASKUSS

Kuni 60 cm Jalutu sisalik Toitub: ussid, teod,

putukad Eluiga: 20-30 a Varjatud eluviis Läikega, pronksikarva

nahk Madudest eristab:

pilgutab silmi Saba äraheitmine

Autor: Janika Loos

Autor: Janika Loos

ARUSISALIK

10-16 cm pikk Eluspoegija Röövloomad -

putuktoidulised Eestis tavaline Eluiga: 4-8 a Isased: oranzi-musta-

täpilise kõhuga Emased: beežikas kõht Talvitub: hiireurud,

sambla all

Autor: Janika Loos

KIVISISALIK Kehapikkus: 16-18 (22) cm. Eestis haruldane Vajab lahtist, sooja liiva, kuna

muneb liiva sisse. Elupaigad: liivased ja

künklikud alad, nõmmed, kuivad puisniidud, teeperved.

Toit: ussid, ämblikud, mardikad, ritsikad, röövikud.

Eluiga: umbes 5 a Arvukuse languse põhjused:

elupaikade vähenemine ning vihmased ja jahedad suved.

Kilpkonnad Elavad maismaal, magevees ja meredes. Keha ümbritseb luust kilprüü (kaitseb

röövloomade ja väliskeskkonna mõjude eest). Võivad elada mitusada aastat vanaks.

http://loodusmaja.parnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=7650

Sisalikud Väike pea, pikk kere, pikk saba. Mõned on arengu jooksul jalad kaotanud.

Eestis on jalutu sisalik - vaskuss.

KAMEELEON VASKUSS

Võivad vahetada mustrit ja värvust. Keel võib pikeneda kuni 6x ja liikudakiirusega ligi 10 m/s.

http://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss

http://aykfb.com/admin/cameleon-photos&page=2

Krokodillid

Suured röövloomad. Elavad soojades maades jõgedes, järvedes,

soodes, mererannikul. Lame keha, lihaseline saba, võimsad lõuad. Kalad, linnud ja väiksed imetajad neelatakse

tervelt alla, suured imetajad eelnevalt tükeldatakse (närida nad ei saa).

http://www.skitzone.com/2010/australian-saltwater-crocodiles-facts/

Roomajate tähtsus

Tähtis koht toiduahelas Liha toiduks (krokodillid,

maod) Kingad, käekotid

(krokodillide ja madude nahk)

Kilpkonnarüü (ehted) Maomürk (ravimid) Maod – näriliste hävitajad Lemmikloomad

http://old.artun.ee/Organisatsioon/Teaduskonnad/Disain

Enesekaitse

Kaitsevärvus Kiire põgenemine Erk hoiatusvärvus – paljudel mürkmadudel Sabaga löömine, hammustamine,

küünistamine (varaanid, krokodillid) Sisisemine (maod) Mürgihambad, mürgine sülg Saba heitmine (paljud sisalikud)

Roomajaid ohustab:

Elupaikade muutumine ja hävimine Tapetakse hirmu pärast Küttimine liha vm pärast Munade korjamine (nt merikilpkonnad) Püüdmine lemmikloomadeks Hukkumine maanteedel

Eestis on kõik roomajad kaitse all!

Ürgroomajad

Praeguste roomajate eellased.

Elasid maakeral 120-150 milj a tagasi.

Surid välja, kuna ei suutnud võistelda Maale ilmunud lindude ja imetajatega, kel oli palju täiuslikum ehitus.

Ürgroomajad

brontosaurus

tritseratops

türannosaurus

Tseratosaurus - tiibsisalik

plesiosaurus

http://blog.inkyfool.com/2011/05/dinosaurs-and-tennyson.html

http://miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/1dino/

http://www.dinosaurfact.net/Marine/Plesiosaurus.php

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ceratosaurus_nasicornis_DB.jpg