Ristiusk. Kirik.Ülikoolid ja teadus.

Hiliskeskaeg.

10 klass, ajaluguKoostas: Liia Vijand

2007

Ristiusk ja kirik

• Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud• Piibel – ristiusu kanoniseeritud Pühakiri • Lucifer. Sõna "Lucifer" tähendab lad k "valguse

kandjat“• Pärispatt –kurjus, mille on saatan inimestesse

sisendanud• Jeesus Kristus - lunastaja• Püha Kolmainsus• Põrgu, paradiis ja puhastustuli e purgatoorium• Viimne kohtupäev

Skeem vihikust!

Suur kirikulõhe

• Lääne e roomakatoliku kirik– Rooma paavst

• Ida e õigeusu e kreeka katoliku kirik – Konstantinoopoli patriarh

• 1054. a kirikulõhe –

Rooma paavst ja Konstantinoopoli

patriarh panid üksteist

kirikuvande alla

Paavstivõim kõrgkeskajal• Kardinalid – Rooma linna tähtsamad vaimulikud, kes

valisid ja kelle seast valiti paavst al 1059. a• Kasvas kiriku sõltumatus

ilmalikust võimust• Paavst Gregorius VII• Innocentius III paavstivõimu

kõrgaeg• Kuuria – paavsti õukond• Legaat – paavsti volitatud esindaja• Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike

kokkutulekud• Bullad – paavsti ametlikud seisukohad

Vaimulikud ordud• Kloostrid olid vaimuelu keskused, nt benediktiini

kloostrid – rikkad, suured maavaldused, munkade füüsiline töö oli jäänud tahaplaanile, esmatähtis olid palved ja rituaalid. Vaimsed huvid asendusid ilmalikega. Selle vastu astusid Cluny mungad, kes nõudsid Benedictuse reeglitest kinni pidamist. Cluny usuline tõsidus.

• Tsistertslaste ordu

• Frantsisklaste ordu

• dominiiklaste ordu

Pühakud. Ketserid

• Pühakud – elasid vaga elu, kannatasid ja surid märtrisurma. Surelikud kaitsjad nii maises elus kui peale surma, aitavad pääseda taevariiki. Nt neitsi Maarja. Reliikviad on pühakutega seostuvad esemed, mis arvati kandvat jumalikku väge. Reliikviate juurde tehti palverännakuid.

• Ketserlus – usuline väärõpetus, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud. Enamasti olid katoliku kiriku suhtes kriitilised. Nt katarid, kes ei tunnistanud J.Kr sündimist inimesena. Albilaste sõjad 1209-1229.

Inkvisitsioon

• XIII saj loodud spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks

• Eesmärk oli ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi juhtida või kui see ei õnnestunud, siis karistada

• Üleskuulamistel kasutati ka piinamist • Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust

väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vanglakaristus või hukkamine

Haridus• Haridus oli vaimulik: varakeskajal olid kloostrid

hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud. Kristliku kirjasõna kõrval loeti ka rooma autoreid nt Cicero. Õppetöö toimus lad. k.

• Katetraalkoolid e toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke

• Põhikoolid – kaupmeeste ja käsitööliste pojad said alghariduse

• Ametikoolid e abakutsekoolid – rõhk arvutamisel ja raamatupidamisel

• Õppetöö emakeeles

Ülikoolid• Vanimad ülikoolid: Salerno, Bologna, Pariis,

Oxford, Cambridge, Salamanca, Uppsala• Rektor, dekaan, õppejõud, üliõpilased• Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamiseürikuga, mis

andis õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused

• Õppetöö lad. k• Seitse vabakunsti. Alamaste: grammatika, retoorika,

dialektika. Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika

• Õppetöö toimus loenguna või dispuutidena• Aja jooksul kujunes: kunstide teaduskond, usu-, õigus-,

arstiteaduskond

Õppetöö ülikoolis

Ülikoolid Euroopas

Skolastika. Maailmapilt• Ptolemaiose teosed

• Skolastikud uskusid, et Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Päike, kuu ja tähed tiirlevas ümber Maa

• Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal

• Planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik taunis astroloogiat. Hoolimata sellest suhtuti ennustuskunsti tõsiselt

Ptolemaiose kujutlus maailmast

Hiliskeskaeg

• Must surm e katkuepideemia 1347-1349

• Talurahvarahutused, mis tõi endaga kaasa talupoegade pärisorjusest vabastamise

• Itaalia linnade tormiline areng

• Saja-aastane sõda – Inglismaa ja Pr vahel

• Rooside sõda – võitlus Inglismaa trooni pärast

Jeanne d´Arc Henry VII TudorEdward III

Paavstivõimu langus

• Kuningavõimu tugevnemine

• Paavstid resideerisid Roomast eemal Avignonis – Avignoni vangipõli

• Kirikulõhe e skisma. Kaks paavsti – üks Roomas teine Avignonis, kumbki ei tunnustanud teist. Konstanzi kirikukogul tagandati paavstid ja valiti uus paavst Martinus V. Sellega oli katoliku kiriku ühtsus taastatud

Kiriku reformimine - Jan Hus »Jan Hus – tšehhi vaimulik, õpetlane ja

Praha ülikooli professor, kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale.

• Usutõe allikas on piibel

• Hus kuulutati ketseriks ja hukati tuleriidal

• Hukkamine vallandas ülestõusu. Vastuolu hussiitide enda leeris – paavst sõlmis osadega lepingu, teised jätkasid võitlust

•Tänan

•Kontrolltöö