VIIRUSED

Koostas: Kristel Mäekask

VIIRUSTE AVASTAMINE

• Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi.

• 1796 esimene vaktsineerimine.

Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged

KOCH ja PASTEUR

• 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria“.

Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895)

Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus.

Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885.

VAKTSINEERIMINE

Organism toodab viiruste vastu antikehi

Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse

Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused.

Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega!http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html

Kas viirused on elus või eluta?

Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina.

Tal puuduvad elutunnused.

ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID

Ehituses on valgud ja nukleiinhapped

Puudub ainevahetus

Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta

Muteeruvad Puudub rakuline ehitus

Mis on VIIRUS?

Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.

Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.

VIIRUSTE SUURUS JA KUJU

Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m.

Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag).

gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag

VIIRUSTE UURIMINE

Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal.

Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus

VIIRUSTE EHITUS

valgud

genoom (DNA või RNA)

kapsiid (valguline kate)

ümbris

VIIRUSTE EHITUS

Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.

Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.

Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.

Miks peab puuvilju pesema kuuma veega?

Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 – 75° C juures.

BAKTERIOFAAGI EHITUS

Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.

GEENIDE ÜLESANDED

Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.

Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise

Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks)

Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi

VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON

Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:

DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)

RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt)

DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)

sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid)

Viirus – bioloogiline objekt

Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus

VIIRUSTE ESINEMINE

Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer)

Loomaviirus

Inimeseviirus

Putukaviirus

Seeneviirus

Bakteriviirus

Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole!

Taimedel esinevad viirused:

Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.

VIIRUSTE PALJUNEMINE

1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;

2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;

3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;

4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;

Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.

LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL

5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas;

6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid;

7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad;

8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks.

LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL

1. Bakteriofaagi kinnitumine

2. Nukleiinhappe sisenemine rakku

3. Nukleiinhappe replitseerumine

4. Uute viirusosakeste moodustumine

5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub

LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL

5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi;

6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;

7. Bakterirakk paljuneb;

8. Järgneb lüütiline tsükkel.

Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!

LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL

1. Bakteriofaagi kinnitumine

2. Nukleiinhappe sisenemine rakku

3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi

4. Bakteriraku paljunemine

Kasutatud veebilehed:

• http://www.ebc.ee/~mremm/virol/virol.html

• Pildid: http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page

• Video:

Viiruste lüütiline elutsükkel

http://www.whfreeman.com/kuby/content/anm/kb03an01.htm