of 57/57
EESTI. ARVE JA FAKTE

Eesti. Arve ja fakte 2009

  • View
    3.437

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti. Arve ja fakte 2009 www.stat.ee

Text of Eesti. Arve ja fakte 2009

  • 1. EESTI. ARVE JA FAKTE

2. Sisukord Eesti Vabariik 2Loodus 4Rahvastik 6Kultuur 10Rahvatervis 12Tturg 16Tjukulu ja palk 20Sisemajanduse koguprodukt 24Rahandus 28Vliskaubandus 34Tstus 38Pllumajandus 42Energeetika 44Innovatsioon 46Turism 48Jtmed 50Kasvuhoonegaasid 52Andmeallikad ja veebileheklgi Eesti kohta 55 3. 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009 Rahvaarv1 340 300 (1. jaanuar 2009, esialgne) Pindala 45 227 km2 RahahikEesti kroon (1 kroon = 100 senti) Eesti krooni kurss euro suhtes: 1 euro = 15,6466 krooni Pealinn Tallinn Haldusjaotus15 maakonda, 227 omavalitsuslikku haldusksust, sh 33 linna ja 194 valda Saarte arv1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km2 Hiiumaa, 989 km2 Muhu, 198 km2 Pikimad jedVhandu, 162 km Prnu, 144 km Pltsamaa, 135 km Suurimad jrved Peipsi, 3555 km2 (Eestile kuuluv osa 1529 km2) Vrtsjrv, 271 km2 Krgeim punkt Suur Munamgi, 318 m hutemperatuurAastakeskmine +7,4C jaanuaris 0,4C juulis +16,8C (2008) 4. 3Eesti Vabariik Eesti Vabariik on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Lbi ajaloo on Eestil olnud neli presidenti. Praegune Eesti Vabariigi president on Toomas Hendrik Ilves. Eesti seadusandlik kogu on hekojaline, 101-liikmeline parlament Riigikogu, kes valitakse ametisse neljaks aastaks. Eesti Vabariik kuulutati vlja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas Vabadussda, mis lppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjutamisega. Rahulepinguga tunnustas Nukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. II maailmasja kigus kaotas Eesti iseseisvuse, esmalt okupeeris Eestit Nukogude Liit (19401941) ja seejrel natsi Saksamaa (19411944). 1944. aasta sgisel liideti Eesti ligi 50 aastaks Nukogude Liiduga. Aastakmneid kestnud okupatsiooniperiood pdis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ning iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Eesti Vabariik on RO liige alates 17. septembrist 1991, NATO liige alates 29. mrtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004. Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind suitsupsuke ja rahvuskivi paekivi. Eesti riigivapil on kolme lvi kujutis. Eesti Statistika 5. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009 Loendatud ulukid, 19972006 Arv 140012001000 800 Ilves600Pruun- karu400 200 Hunt0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 6. 5Loodus Vikese asustustiheduse tttu on Eestis silinud palju looduslikult mitmekesiseid maastikke ja elupaiku. Loodusehuviline leiab siin metsamassiive, soomaastikke, looduslikke heinamaid, rannikumadalikke, vikejrvi ja -jgesid. Metsaga on kaetud 48% Eestist ehk teisisnu metsade all on 2 miljonit hektarit maad (puistud). Mnnikud ja kaasikud on kige valdavam metsakooslus, hlmates vastavalt 36% ja 30% metsast. Kuusikud on leviku poolest kolmandal kohal (16%). Veidi vhem kui kolmandiku (30%) Eestist hlmab pllumajandusmaa. Soode alla jb 5% ning siseveekogude alla 3% Eesti pindalast. Pllumajandustootmisega seotud alad on Eestis viimasel aastakmnel oluliselt vhenenud. 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis 3389 kaitstavat loodusobjekti, sh 5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala. Eesti looduses elutseb 64 liiki imetajaid, 222 liiki linde, 5 liiki roomajaid, 11 liiki kahepaikseid ning lisaks mitmesuguseid selgrootute liike. Eesti vetes elutseb kalu 74 liigist. Jahiulukite arvukus on psinud Eestis krge 2007. aastal loendati 63 000 metskitse, 21 000 metssiga, 19 400 kobrast, 11 000 ptra ja 2200 punahirve. Eestis on ka hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonid elujulised, mnel pool Euroopas on need liigid suur haruldus. Hinnanguliselt elab Eesti metsades 130 hunti, 760 ilvest ja 620 pruunkaru. Maavarade kaevandamine on aasta-aastalt suurenenud. Eesti kige kaevandatavamat maavara plevkivi toodeti 2007. aastal 28% ehk 3 miljonit tonni rohkem kui 1998. aastal. Maavarad, 2007Toodang VaruPlevkivi, tuhat tonni13 992,2 4 868 720,0Liiv, tuhat m3 3 440,1 804 680,9Lubjakivi, tuhat m33 356,1 943 391,3Kruus, tuhat m31 835,8 124 599,9Turvas, tuhat tonni900,8 1 600 145,7Dolomiit, tuhat m3 569,2 341 026,8Savi, tuhat m3 265,9 298 119,1Meremuda, tuhat tonni0,4 3 022,7Fosforiit, tuhat tonni - 2 935 735,0Kristalliinne ehituskivi, tuhat m3 - 2 968 994,0 Eesti Statistika 7. 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009 Rahvastiku asustustihedus, 31. mrts 200050 km Elanikku 1km2 kohtaAsustamata 19 10 499500 18 000 8. 7 Rahvastik 1. jaanuaril 2008 elas Eestis 1,34 miljonit inimest. Eestist viksema rahvaarvuga riike on Euroopa Liidus vaid kolm. Rahvaarv on kahanev, negatiivne on nii loomulik iive kui ka rndeiive. Positiivne nhtus on sndide arvu vike kasvutrend viimastel aastatel. Eesti on hreda asustusega maa. Ruutkilomeetril elab ligikaudu 31 inimest. Rahvastikutihedus on lhedane Ameerika hendriikide rahvastiku- tihedusele. Euroopa Liidus on Eestist hredamalt asustatud vaid kaks riiki. Pealinnas Tallinnas elab ligikaudu 30% rahvastikust, pealinna piirkonnas 40% rahvastikust. Kaks kolmandikku Eesti rahvastikust on eestlased. Enamik muust rahvusest Eesti elanikke on venelased. Muude rahvuste osathtsus on piirkonniti vga erinev. le 80% Eesti mitte-eestlastest elab kahes maakonnas Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas. Ida-Viru maakonnas on mitte-eestlaste osathtsus kogurahvastikus ca 80% ja Tallinnas ca 45%. Eesti rahvastiku vanuskoosseis on muutumas. Nii on demograafiline tturusurve indeks langenud Eestis alla he, mis thendab, et lhitulevikus lahkub Eesti tturult demograafiliste protsesside tulemusena rohkem inimesi kui sinna juurde tuleb. lalpeetavate mr oli aastatel 19982006 langustrendis, kuid tusis 2007. aastal ja rahvastikuprognoosile tuginedes vib eeldada, et see on lalpeetavate mra tusutrendi alguspunkt. lalpeetavate mra langus sai Eestis vimalikuks tnu noorte arvu vhenemisele: 1998. aastal oli lalpeetavate mr Eestis 51,6 (014-aastaste osa selles 29,5 ning 65-aastaste ja vanemate osa 22,0); 2006. aastal, kui lalpeetavate mr oli Eestis kmnendi madalaim, olid vastavad nitajad 46,6, 22,1 ja 24,5. MISTED Demograafiline tturusurve indeks = 514-aastased / 5564-aastased lalpeetavate mr = ((014-aastased + 65-aastased ja vanemad) / 1564-aastased)*100Eesti Statistika 9. 8 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Rahvastik, 1. jaanuar 2008 KokkuMehed Naised Rahvaarv 1 340 935 617 410 723 525014198 703102 24496 459 1564 911 590438 810 472 780 65+ 230 469 76 284 154 185 vanus teadmata173 72 101eestlased 920 885429 271 491 614 venelased 343 568152 713 190 855 muud rahvused76 482 35 42641 056linnaliste asulate rahvastik930 936418 806 512 130 maa-asulate rahvastik 409 999198 604 211 395Oodatav eluiga snnimomendil, 200773,067,178,7Rahvastik, %01414,816,613,3 1564 68,071,165,3 65+ 17,212,421,3eestlased 68,769,567,9 venelased 25,624,726,4 muud rahvused5,7 5,7 5,7linnaliste asulate rahvastik69,467,870,8 maa-asulate rahvastik 30,632,229,2Rahvastikusndmused, 2007 KokkuMehed NaisedElussndinud 15 7758 100 7 675 Surnud 17 4098 985 8 424Sissernne3 7412 093 1 648 Vljarnne4 3842 080 2 304 10. Rahvastik 9 Elussndinud ja surnud, 19982007Arv 20 000 19 000 18 000 Surnud 17 000 16 000Elus- sndi- 15 000 nud 14 000 13 000 12 00019981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007lalpeetavate mr Eestis ja Euroopa Liidus, 19982007Mr52515049 EL-274847 Eesti4619981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Demograafiline tturusurve indeks Eestis ja Euroopa Liidus, 19982007Indeks 1,31,21,11,0 EL-27 0,9 Eesti 0,819981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Eesti Statistika 11. 10 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Elanike kultuurielus osalemine Eestis ja Euroopa Liidus, 2007(vhemalt korra viimase 12 kuu jooksul, % vastanutest) Kis muuseumis vi kunstinitusel 100 8060 Luges raamatut40 Kis kontserdil20 0Vaatas kultuurisaateidKis teatrisTV-st vi kuulas raadiostEesti Klastas rahvaraamatukoguEL-27Kultuuriasutused ja nende klastajate arv, 2007Arv Klastajad, tuhatMuuseumid2102 069koduloomuuseumid79404arheoloogia- ja ajaloomuuseumid 50593 kunstimuuseumid17355 Rahvaraamatukogud566381Eriala- ja teadusraamatukogud 55203 Riiklikud ja linnateatrid 12812Kultuuriministeeriumilt 301 011tegevustoetust saavad teatrid 12. 11 Kultuur Eesti rahvas armastab laulda ja tantsida, seda nii rasketel aegadel kui ka kergematel pevadel. Unikaalsed on Eesti laulupeod. Esimene ldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. ldlaulupidude traditsiooni toel sndis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes Tallinna lauluvljakule esitama poliitilisi nudmisi ning kuulama ja laulma isamaalisi laule. Nd toimuvad ldlaulupeod iga viie aasta tagant ja neis osaleb le 20 000 esineja. 2003. aastal otsustas UNESCO vtta kolme Balti riigi laulupidude traditsiooni oma suulise ja vaimse prandi meistriteoste nimistusse. Eurobaromeetri uuringud kinnitavad, et Eesti elanikele meeldib kia teatris ja kontserdil. 2007. aastal letas teatriklastuste arv miljoni piiri. Eestis armastatakse lugeda. Rahvaraamatukogude lugejad laenutasid 2007. aastal keskmiselt 27 raamatut vi muud teavikut. 2007. aastal trkiti iga Eesti elaniku kohta 7 raamatut. Lasteraamatute nimetuste arv lhenes 600-le ja neid trkiti kokku 1,3 miljonit. Raamatud ja brorid, 19982007NimetustTrkiarv, miljonit eksemplari 500010Nimetused 40009 30008 Aastatrkiarv 20007 10006 0 519981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Eesti Statistika 13. 12 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Elanike hinnang oma tervisele Euroopa Liidus, 2006IirimaaKreeka SuurbritanniaKpros BelgiaLuksemburg Holland Rootsi TaaniAustriaPrantsusmaa HispaaniaSoome Tehhi ItaaliaPoola Vga heaEestivi hea Slovakkia Ei hea egaUngari halbPortugal Halb vi Leedu vga halb Lti%0 20 40 6080 100 14. 13 Rahvatervis Viimase kmne aasta jooksul on rahvatervise ks olulisemaid nitajaid oodatav eluiga olnud Eestis nii meeste kui ka naiste puhul positiivse trendiga. Oodatav eluiga snnimomendil on pikenenud enam kui kolme aasta vrra. 2007. aastal oli see meestel 67,1 ja naistel 78,7 aastat. Vaatamata pikenemisele on Eesti elanike eluiga lhem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Naised elavad kigis Euroopa Liidu riikides vanemaks kui mehed, kuid naiste ja meeste oodatava eluea erinevus on Eestis ks suuremaid. Rahva terviseseisundi hindamisel on oluline nitaja ka tervena elatud eluaastad. Statistika phjal elavad mehed Eestis puudeta 49 aastat ja naised 54 aastat. Vrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see nitaja ks madalamaid. 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike enesehinnangute jrgi on neist 11%-l (meeste puhul 9%-l, naiste puhul 13%-l) igapevategevus terviseprobleemide tttu oluliselt piiratud. Vaid veidi enam kui pooled tiskasvanud Eesti elanikud hindavad oma terviseseisundit vga heaks vi heaks (meestest 55%, naistest 52%). Nii nagu arenenud maades on ka Eestis sagedaim surmaphjus vereringeelundite haigused. Suremus vereringehaigustesse on viimasel kmnendil vhenenud, kuid need haigused phjustavad endiselt ligi poole kikidest surmajuhtudest. Surmaphjustest teisel kohal on kasvajad ning kolmandal nnetusjuhtumid. Viimastel aastatel on nnetusjuhtumitest tingitud surmade osathtsus meestel mrgatavalt vhenenud. Rahva tervise ja riigi tervishoiukorralduse ldist taset iseloomustab imikusuremuskordaja, mis on Eestis langeva trendiga. Euroopa Liiduga 2004. aastal ja hiljem liitunud riikide hulgas on imikusuremus Eestis ks viksemaid. MISTED Oodatav eluiga (keskmine eluiga) mingis vanuses keskmiselt elada jvate aastate arv, kui suremus jks samaks nagu vaadeldaval aastal. Imikusuremuskordaja alla aastaste laste surmade arv 1000 elussndinu kohta. Standarditud suremuskordaja rahvastiku suremuse vrdlemiseks kasutatav suhtarv, millega krvaldatakse rahvastiku soo-vanuskoosseisu erinevuse mju.Eesti Statistika 15. 14 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Oodatav eluiga snnimomendil, 19982007Aastat80 Naised 75 70Mehed65 60 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Imikusurmad 1000 elussndinu kohta Eestis ja Euroopa Liidus, 199820071000 elussndinu kohta12 EL uued riigid (liitunud alates 2004. aastast) 10 8 6 Eesti EL-27 419981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 16. Rahvatervis 15 Surmaphjused Eestis ja Euroopa Liidus, 2006 (standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta)KokkuEestiEL-27Kik phjused975,4648,1Vereringeelundite haigused 485,0250,4Kasvajad 201,7180,3nnetusjuhtumid, mrgistused ja traumad112,6 40,4Hingamiselundite haigused 28,6 45,7MehedKik phjused1 450,4827,4Vereringeelundite haigused 688,8306,8Kasvajad 305,9238,6nnetusjuhtumid, mrgistused ja traumad197,8 60,8Hingamiselundite haigused 56,0 65,3NaisedKik phjused669,3503,6Vereringeelundite haigused 360,3203,4Kasvajad 145,9137,5nnetusjuhtumid, mrgistused ja traumad 43,4 21,3Hingamiselundite haigused 12,6 33,1nnetusjuhtumid, mrgistused ja traumad, 19982007 (suremus 100 000 elaniku kohta) 100 000 elaniku kohta 300 250 200Mehed 150 10050Naised 0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 20052006 2007 Eesti Statistika 17. 16 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Ttuse mr Euroopa Liidus, 2008a HispaaniaSlovakkia Kreeka UngariPrantsusmaa Portugal SaksamaaLtiBelgia PoolaEL-27 Soome Rumeenia IirimaaRootsiItaalia Malta LeeduBulgaaria Suurbritannia Eesti SloveeniaTehhiLuksemburg Austria KprosTaaniHolland %0 24 6 8 10 12aKreeka, Rumeenia ja Itaalia puhul 2007. aasta andmed. 18. 17Tturg Eesti eelmise sajandi 90ndate aastate tturgu iseloomustas thive mra pidev langus ja ttuse mra pidev tus. Aastaks 2000 oli 1564-aastaste thive mr Eestis langenud 60,7%ni ja 1574-aastaste ttuse mr tusnud 13,6%ni. Alates 2001. aastast need protsessid prdusid: thive mr hakkas tusma ja ttuse mr langema. 2008. aastaks oli 1564-aastaste thive mr Eestis tusnud 69,5%ni, Lissaboni strateegias 2010. aastaks pstitatud eesmrgist lahutab Eestit veel vaid 0,5 protsendipunkti. Naiste thive mra poolest on Eesti Lissaboni strateegias pstitatud eesmrgi 6,3 protsendipunktiga juba letanud. Tunduvalt on Eestis letatud Lissaboni strateegias seatud eesmrk vanemaealiste hive osas: strateegia neb ette 5564-aastaste 50-protsendise thive mra, Eestis oli see nitaja 2008. aastal 62,2%. 1574-aastaste aastakeskmine ttuse mr oli 2008. aastal Eestis 5,5%. Euroopa Liidu keskmisega vrreldes oli see nitaja mrkimisvrselt madalam. 2007. aastal oli Eesti tturul probleemiks mitte tpuudus, vaid hoopis tjupuudus: paljud ettevtted ei leidnud tegevuse arendamiseks vajalikku tjudu. lemaailmne finants- ja majanduskriis ti siin Eestisse negatiivse muutuse: 2008. aasta lpust on tpuudus Eestis taas probleemiks. Koos thive mra kasvuga on Eestis kasvanud ka hivatute koguarv: vrreldes 1999. aastaga kasvas hivatute arv 2008. aastaks 13,3%. Enamik Eesti hivatutest ttab tertsiaarsektoris. 2008. aastal ttas 656 500 Eesti hivatust tertsiaarsektoris 398 800. Primaarsektoris ttas 25 300 inimest ja sekundaarsektoris 232 400 inimest. Sektorite vahekorda jlgides vib rkida primaarsektoris hivatute osathtsuse pidevast vhenemisest viimase kmne aasta jooksul: 1999. aastal ttas primaarsektoris 8,1% hivatute koguarvust ja 2008. aastal 3,9%. MISTED Primaarsektor pllumajandus, jahindus ja metsamajandus, kalapk Sekundaarsektor metstus, ttlev tstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus Tertsiaarsektor teenindav sektorEesti Statistika 19. 18 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Thive mr, 19992008 %70 1564-aastased65 601564-aastased naised55 50 45 5564-aastased40 1999 20002001200220032004 2005 2006 2007 2008Ttuse mr, 19992008%25 1524-aastased201510 5 1574-aastased 0 1999 20002001200220032004 2005 2006 2007 2008 20. Tturg 19 1574-aastaste hiveseisund, 2008 Kokku MehedNaised 1574-aastased kokku, tuhat 1 042,8487,9554,9 Tjud, tuhat 694,9 351,2343,7hivatud, tuhat 656,5 330,9325,6primaarsektor25,317,67,7 sekundaarsektor 232,4 159,7 72,8 tertsiaarsektor 398,8 153,7245,1linnaline asula 471,0 233,4237,6 maa-asula 185,597,5 88,0avalik sektor 155,550,8104,7 erasektor 501,0 280,1220,9eestlased 444,0 223,0221,0 mitte-eestlased 212,6 108,0104,6ttud, tuhat38,420,2 18,1vhem kui 6 kuud 20,310,0 10,3 611 kuud 6,2 3,13,1 12 kuud vi rohkem 11,8 7,24,7 Mitteaktiivsed, tuhat347,9 136,7211,2ppimas 109,052,8 56,2 haiged vi vigastusega 51,228,0 23,2 hoolitsevad laste vi teiste pereliikmete eest 40,8 1,8 39,0 pensioniealised 132,644,6 88,0 heitunud (kaotanud lootuse td leida)5,5 3,42,1 muu phjus8,7 6,02,7 Tjus osalemise mr, % 66,672,0 61,9Thive mr, %63,067,8 58,7Ttuse mr, %5,5 5,85,3Statistics Estonia 21. 20 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Keskmine tjukulu ttaja kohta kuus Euroopa Liidus, 2004a Luksemburg Rootsi TaaniSuurbritannia HollandSaksamaaAustria BelgiaIirimaa Prantsusmaa ItaaliaSoome EL-27HispaaniaKprosSloveeniaPortugal MaltaUngari TehhiPoolaEesti Slovakkia Leedu LtiRumeenia Bulgaaria Eurot 0 100020003000 4000 5000aHlmatud on EMTAK 2003 tegevusalad CO, ilma avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustuslikusotsiaalkindlustuseta. 22. 21Tjukulu ja palk 2004. aasta leeuroopalise tjukulude uuringu tulemustest selgub, et Eesti tjukulu ttaja kohta oli 4,5 korda viksem Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Otsesed kulud hlmasid 2004. aastal tjukulust 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Tegevusala jrgi ji 2004. aastal kige suurem osa tjukulust (22,1%) ttleva tstuse arvele ja kige viksem osa (0,1%) kalapgi arvele. Seda uuringut korraldatakse kord nelja aasta jooksul. Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel kasvas 2007. aastaks tjukulu ttaja kohta kuus vrreldes 2002. aastaga 1,8 korda. Tjukulu ks komponente on palgattaja brutokuupalk. Vrreldes 1998. aastaga kasvas keskmine brutopalk kmne aasta jooksul 2,8 korda. Enim tusis keskmine brutopalk pllumajanduses ja jahinduses (3,5 korda), kige vhem elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses (2,3 korda). Eesti majanduse jaoks oli keeruline 1998. aasta. Palgatusule avaldas see mju 1999. aastal, tuues kaasa selle aeglustumise. Jrgmine palgatusu aeglustumine oli aastatel 20032004, mis on seletatav Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ja erasektori ettevaatlikkusega otseste tjukulude suurendamisel. 2006. aastal algas taas kiire palgatus. Keskmine brutopalk suurenes 2007. aastal eelmise aastaga vrreldes kige rohkem kalapgi tegevusalal (29,6%), kige vhem aga kinnisvara, rentimise ja ritegevuse tegevusalal (7,1%). Aastatel 19982003 ji reaalpalga muutus, milles on tarbijahinnaindeksi muutuse mju arvesse vetud, 68% piiresse. Sel ajavahemikul oli reaalpalga kasv suhteliselt stabiilne. 2004. aastal reaalpalga kasv aeglustus. Alates 2006. aastast algas reaalpalga kiire kasv, mida mjutas peamiselt brutopalga muutus. MISTED Tjukulu kulutused, mida tandja teeb ttajatele Otsesed tjukulud tasu tegelikult ttatud aja eest, tasu mittettatud aja eest ja mitterahaline tasu Kaudsed tjukulud kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hvitised ja sotsiaaltoetused, talase koolituse kulud, tju vrbamise ja triietuse kuludEesti Statistika 23. 22 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Palgattaja keskmine brutopalk ja tjukulukuus phitegevusala jrgi, 2007Tegevusala Bruto- Tju- Muutus vrreldes kuupalk,kulu, eelmise aastaga, % kroonikrooni bruto-tju-kuupalk kuluPllumajandus ja jahindus8 609 11 49726,4 26,1Metsamajandus 11 01414 756 21,0 21,0Kalapk 9 212 12 33129,6 29,3Metstus12 920 17 37628,3 26,7Ttlev tstus 10 651 14 31620,4 20,4Elektrienergia-, gaasi- ja12 560 17 15320,9 20,7veevarustusEhitus13 02017 434 29,2 29,2Hulgi- ja jaekaubandus; 10 961 14 73420,3 20,2mootorsidukite, mootorratasteja isiklike tarbeesemete ningkodumasinate remontHotellid ja restoranid 7 1469 54116,2 15,8Veondus, laondus ja side12 545 16 98223,9 24,5Finantsvahendus 21 205 29 17425,4 24,8Kinnisvara, rentimine ja12 248 16 425 7,1 7,1ritegevusAvalik haldus ja riigikaitse, 14 301 19 25424,6 24,6kohustuslik sotsiaalkindlustusHaridus9 393 12 58518,2 18,2Tervishoid ja 11 051 14 76822,4 22,4sotsiaalhoolekanneMuu hiskonna-, sotsiaal- ja 9 556 12 82921,5 21,8isikuteenindusKOKKU 11 336 15 24020,5 20,5 24. Tjukulu ja palk 23 Reaalpalga muutus vrreldes eelmise aastaga, 19982007% 14 12 10864 1998 1999 2000 20012002 2003 2004 2005 2006 2007 Keskmine brutokuupalk ja selle muutus vrreldes eelmise aastaga, 19982007 Krooni % 12000241000021 800018 600015 400012 200090 61998 1999 20002001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Brutopalk MuutusEesti Statistika 25. 24 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009SKP reaalkasv Euroopa Liidus, 2007 Slovakkia Lti LeeduSloveeniaPoolaEestiRumeenia BulgaariaIirimaa Tehhi LuksemburgKprosSoomeKreekaMaltaHispaania HollandAustriaSuurbritanniaEL-27 Belgia RootsiSaksamaa PrantsusmaaPortugal Taani ItaaliaUngari%0 2 4 6 8 10 12 26. 25 Sisemajanduse koguprodukt Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas alates 2000. aastast vga kiiresti. 2006. aastal ulatus SKP kasv le 10%. 2007. aastal aeglustus SKP reaalkasv vrreldes eelmise aastaga 6,3%-ni. 2008. aastal asendus majanduskasv langusega. SKP kasv aeglustus 2007. aastal peamiselt sisemajanduse nudluse ning kaupade ja teenuste ekspordi kasvu aeglustumise tttu. Sisemajanduse nudluse kasvu aeglustumist mjutas eelkige see, et aasta teisel poolel aeglustus jrsult kodumajapidamiste lpptarbimiskulutuste kasv ja kapitali kogumahutuse kasv phivarasse. Enim mjutas kodumajapidamiste lpptarbimiskulutuste kasvu aeglustumist oluliselt aeglasemalt kasvanud kulutused eluasemele ja transpordile. Kapitali kogumahutus suurenes 2007. aastal vaid 4,8%, mis on 14,7 protsendipunkti vrra vhem kui 2006. aastal. Phivarasse tehtud kapitali kogumahutuse kasvu jrsku aeglustumist mjutas oluliselt kinnisvaraettevtete investeeringute vhenemine, samuti ttleva tstuse ettevtete investeeringute kasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport psivhindades ei kasvanud ja impordi kasv vrreldes eelmise aastaga aeglustus jrsult 4,2%-ni. Samas netoekspordi puudujk SKP suhtes mnevrra vhenes. Ekspordi aastakasvu aeglustumist mjutas kige enam kahe suurima tootegrupi, mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete, vljeveo vhenemine. Sisemajanduse nudluse ja ekspordi kasvu aeglustumine pidurdas omakorda ettevtete sektori lisandvrtuse suurenemist ning seda enamikel tegevusaladel. Kige rohkem mjutas kasvu aeglustumist ttleva tstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvara, rentimise ja ritegevuse tegevusalade lisandvrtuse kasvu aeglustumine. Lisandvrtus kasvas kiiremini vaid kalapgi, metstuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, kuid nende mju SKP-le on vike. Eesti Statistika 27. 26 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009SKP ja sisemajanduse nudluse reaalkasv, 19982007 %14 Sisemajanduse nudlus1210 8 6SKP 4 2 0-2-4 199819992000200120022003 2004200520062007Eesti SKP elaniku kohta ostuju standardi jrgi (EL-27=100), 19982007%70 60 50 40 30 20 10019981999200020012002 20032004200520062007 28. Sisemajanduse koguprodukt 27 SKP tegevusala jrgi ja tarbimise komponendid, 2007 Jooksev-Reaal- hinnad, kasv, miljonit %krooniPllumajandus ja jahindus3 312,8 -12,0Metsamajandus2 060,6 -10,5Kalapk 388,2 8,1Metstus 2 126,511,9Ttlev tstus 36 506,0 9,0Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 5 517,3-3,3Ehitus18 952,110,0Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsidukite, mootorrataste29 876,8 6,3ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remontHotellid ja restoranid 3 481,06,0Veondus, laondus ja side22 622,46,5Finantsvahendus8 485,7 18,4Kinnisvara, rentimine ja ritegevus 39 956,02,5Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus11 605,92,9Haridus9 059,11,4Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 6 756,24,7Muu hiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus7 016,15,8LISANDVRTUS KOKKU207 722,95,6Neto-tootemaksud31 206,0 11,4SKP TURUHINDADES 238 928,96,3 Tarbimise komponendidKodumajapidamiste lpptarbimiskulutused128 532,7 7,8Valitsemissektori lpptarbimiskulutused 41 154,3 3,9Kasumitaotluseta institutsioonide lpptarbimiskulutused3 262,6 9,9Kapitali kogumahutus phivarasse ja vrisesemed77 569,7 4,8Varude muutus 12 969,4 ..SISEMAJANDUSE NUDLUS263 488,67,5Kaupade ja teenuste eksport177 729,90,0Kaupade ja teenuste import 203 740,94,2Eesti Statistika 29. 28 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Valitsemissektori vla osathtsus SKP-s Euroopa Liidus, 2007Itaalia KreekaBelgia Ungari SaksamaaPrantsusmaa Portugal Malta Austria Kpros EL-27Holland Poola SuurbritanniaRootsi Hispaania SoomeSlovakkiaTehhiTaani Iirimaa SloveeniaBulgaariaLeedu Rumeenia LtiLuksemburg Eesti %0 20 40 60 80 100 120 30. 29Rahandus Esialgsetel andmetel olid Eesti 2008. aasta riigieelarve tulud ja kulud vastavalt 84,9 ja 90,1 miljardit krooni. Vrreldes 2007. aastaga kasvasid tulud 3,5% ja kulud 18,5%. Viimati letasid kulud tulusid 2000. aastal. 2008. aastal vhenes esimest korda viimase kmne aasta jooksul seni kasvutrendi nidanud kibemaksu laekumine riigieelarvesse. Seejuures ji oodatust viksemaks impordilt laekuv kibemaks. Tulumaksu laekus esialgsetel andmetel 8,5 miljardit krooni, mis on 103,6% eelarve ja lisaeelarvega aastaks planeeritud summast. Aktsiisimakse laekus aasta lpuks kokku ligi 9 miljardit krooni, mis on 9,5% vrra rohkem eelmise aasta laekumisest. 2008. aasta kaheteistkmne kuuga laekus sotsiaalkindlustusmakseid 31,3 miljardit krooni. Kui alates 2004. aastast oli sotsiaalkindlustusmaksete keskmine kasvutempo 17,7%, siis 2008. aastal kasvutempo langes 14,8%-ni. Nii nagu varasematel aastatel kulutati ka 2008. aasta lpu seisuga kige rohkem sotsiaalsele kaitsele ja ldistele valitsemissektori teenustele: vastavalt 28,3% ja 16,4% kulude kogumahust. Samal ajal kui kulud enamikus tegevusvaldkondades vrreldes 2007. aastaga suurenesid, vhenesid kulud ldistele valitsemissektori teenustele 3,6%. Eestis 2008. aastal tehtud vlismaiste otseinvesteeringute puhul olid eelistatumad tegevusalad finantsvahendus, kinnisvara, rentimine ja ritegevus, ttlev tstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Umbes 40% otseinvesteeringutest teevad Rootsi ja 25% Soome investorid. Vlismaal tehtud Eesti otseinvesteeringute positsioon on aasta-aastalt judsalt kasvanud. Aktiivsemad vlismaale otseinvesteerijad olid 2008. aastal finantsvahenduse ning kinnisvara, rentimise ja ritegevuse tegevusalade esindajad. Eesti investorid eeslistavad investeerida peamiselt Balti riikidesse nii Ltti kui ka Leetu on igal aastal paigutatud kolmandik otseinvesteeringutest. Eesti Statistika 31. 30 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Riigieelarve tulude ja kulude laekumine, 19992008a Miljonit krooni100 000Tulud80 000 Kulud60 00040 00020 00001999 20002001 2002 2003 20042005 2006 2007 2008Maksude laekumine riigieelarvesse, 19992008a Miljonit krooni36 000Sotsiaal-kindlustusmaksed30 000 24 000Kibemaks18 000 12 000Aktsiis6000 ksikisiku tulumaksEttevtte tulumaks0 1999 2000 2001 2002 200320042005 2006 2007 2008a2008. aasta andmed on esialgsed.Alates 2000. aastast kajastatakse sotsiaalkindlustusmaksed riigieelarve maksutuludes. 32. Rahandus 31 Riigieelarve tulud, 2008Eelarve,Laekumine,Laekumisemiljonit miljonit krooni b osakaalkrooni akogutuludes, % Maksud 73 492,3 70 369,2 82,9sotsiaalkindlustusmaksed31 555,0 31 299,1 36,9 kibemaks22 800,0 20 548,0 24,2aktsiisimaksud 9 760,68 971,4 10,6 Kaupade ja teenuste mk1 786,91 781,02,1 Toetused9 876,07 424,58,7 Muud tulud4 989,15 280,66,2 Tulud kokku90 144,3 84 855,4100,0 a Kinnitatud eelarve koos muudatustega. b Esialgsed andmed. Riigieelarve kulud, 2008Eelarve, Laekumine,Laekumisemiljonit miljonit krooni aosakaal kroonikogukuludes, % ldised valitsussektori14 935,6 14 768,1 16,4 teenused Riigikaitse 5 268,64 828,55,4 Avalik kord ja julgeolek7 478,96 524,47,2 Majandus 14 663,0 12 499,2 13,9 Keskkonnakaitse 2 945,42 716,13,0 Elamumajandus80,0 80,00,1 Tervishoid 14 063,3 13 715,8 15,2 Vaba aeg, kultuur ja religioon2 929,93 040,83,4 Haridus 6 958,26 475,97,2 Sotsiaalne kaitse26 096,8 25 463,9 28,3 Kulud kokku b96 339,4 90 112,6100,0 a Esialgsed andmed. b Kulude eelarve sisaldab eelmisest aastast letoodud eelarvet ja lisaeelarvet. Eesti Statistika 33. 32 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Otseinvesteeringute positsioon tegevusala jrgi, 30. september 2008Vlisriikide otseinvesteeringud Eestis Miljonit krooni Osathtsus, %Finantsvahendus 62 958,433,7Kinnisvara, rentimine ja ritegevus 50 137,226,9Ttlev tstus 27 246,814,6Hulgi- ja jaekaubandus22 573,012,1Veondus, laondus ja side 9 798,7 5,2Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 4 557,3 2,4Ehitus 3 311,8 1,8Muu vi mramata6 071,2 3,3KOKKU186 654,5 100,0Eesti otseinvesteeringud vlisriikidesFinantsvahendus 27 966,637,8Kinnisvara, rentimine ja ritegevus 26 034,535,2Veondus, laondus ja side 8 057,710,9Hulgi- ja jaekaubandus 4 879,8 6,6Ttlev tstus2 896,0 3,9Ehitus 1 528,5 2,1Muu hiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus1 361,5 1,8Muu vi mramata1 253,7 1,7KOKKU 73 978,4 100,0Otseinvesteeringute positsioon tegevusala jrgi, 19992008Vlisriikide otseinvesteeringud EestisMiljonit krooni210 000 Muu vi mramata175 000Hulgi- ja140 000 jaekau-bandus105 000 Ttlev tstusKinnisvara, rentimine ja 70 000 ritegevus 35 000Finantsvahendus 031.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.31.12.31.12. 30.09.1999 2000 2001 2002 2003 2004 200520062007 2008 34. Rahandus 33Otseinvesteeringute positsioon riigiti, 30. september 2008Vlisriikide otseinvesteeringud EestisMiljonit krooniOsathtsus, %Rootsi 72 781,639,0Soome46 161,624,7Holland11 791,2 6,3Norra 7 340,8 3,9Taani 5 272,2 2,8Venemaa 5 031,1 2,7Suurbritannia 4 048,9 2,2Muu vi mramata34 227,018,3KOKKU 186 654,5 100,0Eesti otseinvesteeringud vlisriikidesLti 24 614,633,3Leedu20 703,528,0Kpros6 756,5 9,1Soome 3 506,2 4,7Venemaa 3 417,2 4,6Ukraina 2 898,7 3,9Itaalia 2 393,2 3,2Muu vi mramata 9 688,513,1KOKKU73 978,4 100,0 Otseinvesteeringute positsioon riigiti, 19992008 Eesti otseinvesteeringud vlisriikidesMiljonit krooniMuu vi mramata 75 00060 000SoomeKpros 45 00030 000Leedu15 000 Lti0 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.31.12. 31.12.30.09. 1999 2000 2001 2002 2003 2004 20052006 20072008 Eesti Statistika 35. 34 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Eksport ja import elaniku kohta Euroopa Liidus, 2007 Luksemburg Belgia HollandIirimaaAustria Taani RootsiSoomeSaksamaaSloveenia Tehhi SlovakkiaEL-27Ungari Prantsusmaa ItaaliaEestiSuurbritanniaMaltaHispaania LeeduPortugalPoolaImport Lti Bulgaaria EksportKreekaRumeeniaKpros Eurot elaniku kohta 010 000 20 000 30 00040 000 50 000 Eksport ja import, 19992008 Miljonit krooni180000Import150000Eksport120000 90000 60000 3000001999 2000 200120022003 2004 2005 2006 2007 2008 36. 35Vliskaubandus 2008. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 132,3 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 170,1 miljardi krooni eest. Varasema aastaga vrreldes kasvas eksport 5%, samal ajal import kahanes 5%. Vliskaubanduse puudujk oli 37,8 miljardit krooni, mis oli eelmise aastaga vrreldes 15,2 miljardit krooni ehk 29% viksem. 2008. aastal eksporditi kaupu 167 riiki ja imporditi 128 riigist. 2008. aastal oli Euroopa Liidu riikide (EL-27) osathtsus kaupade koguekspordis Eestist 70% ja SR riikide osathtsus 13%. Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Venemaa. Enim suurenes 2008. aastal vrreldes eelmise aastaga eksport Venemaale (2,7 miljardit krooni). Euroopa Liidu riikide osathtsus kaupade koguimpordis oli 80% ja SR riikide osathtsus 12%. Peamiselt imporditi kaupu Eestisse Soomest, Saksamaalt ja Rootsist. Kige enam vhenes vrreldes 2007. aastaga import Venemaalt (5,1 miljardit krooni). Kaubajaotistest eksporditi 2008. aastal enim masinaid ja seadmeid, mis hlmasid le viiendiku koguekspordist. Nendele jrgnesid metall ja metalltooted ning mineraalsed tooted (sh ktused). Impordis olid esikohal samuti masinad ja seadmed, neile jrgnesid transpordivahendid ning metall ja metalltooted. Suurim puudujk oli mineraalsete toodete (11,5 miljardit krooni), transpordivahendite (8,1 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (7,7 miljardit krooni) kaubavahetuses. Positiivne bilanss oli puiduga seotud tootegruppide (sh puit, paber, mbel) kaubavahetuses. Prast Eesti hinemist Euroopa Liiduga 2004. aastal avanes Eesti ettevtete jaoks juurdeps ELi histurule. Aastail 20042006 kasvas nii eksport kui ka import keskmiselt ligi 24% aastas. Alates 2007. aastast hakkas ekspordi ja impordi kasvutempo aeglustuma. Ekspordi kasv oli 2007. aastal vaid 4% ja impordi kasv 7%. 2008. aastal eksport natuke suurenes (5%), aga import vhenes esmakordselt 5 aasta jooksul prast Euroopa Liiduga hinemist (5%). Eesti Statistika 37. 36 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009 Eesti eksport ja import riigiti, 2008 RiikMiljonit krooni Osathtsus, % EKSPORT KOKKU 132 271,1100,0 Soome 24 318,3 18,4Rootsi18 345,8 13,9Venemaa 13 786,1 10,4Lti13 172,3 10,0Leedu7 575,65,7Saksamaa 6 676,55,0Ameerika hendriigid 6 374,74,8Norra4 380,83,3Taani4 336,63,3Suurbritannia3 519,12,7Muud riigid 29 785,3 22,5 IMPORT KOKKU170 112,3100,0 Soome 24 200,5 14,2Saksamaa22 633,4 13,3Rootsi17 018,7 10,0Lti15 097,28,9Leedu 15 010,38,8Venemaa 13 024,37,7Poola7 793,54,6Holland5 581,23,3Suurbritannia5 544,33,3Valgevene4 978,22,9Muud riigid 39 230,7 23,0 38. Vliskaubandus 37 Eesti eksport ja import kaubajaotise jrgi, 2008Kaubajaotis kombineeritud nomenklatuuri (KN) jrgi Miljonit Osathtsus,krooni %EKSPORT KOKKU132 271,1 100,0 Masinad ja seadmed (XVI)28 881,5 21,8Metall ja metalltooted (XV) 16 018,8 12,1Mineraalsed tooted (V)15 774,4 11,9Pllumajandussaadused ja toidukaubad (IIV) 12 031,39,1Puit ja puittooted (IX) 11 320,38,6Transpordivahendid (XVII) 10 285,37,8Mitmesugused tstustooted (XX)9 594,07,3Keemiatstuse tooraine ja tooted (VI) 7 088,75,4Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)5 588,34,2Kummi- ja plasttooted (VII)4 154,23,1Paber ja pabertooted (X) 3 939,93,0Muu7 594,45,7 IMPORT KOKKU 170 112,3 100,0 Masinad ja seadmed (XVI)36 598,3 21,5Mineraalsed tooted (V)27 269,2 16,0Transpordivahendid (XVII) 18 383,6 10,8Pllumajandussaadused ja toidukaubad (IIV) 18 177,1 10,7Metall ja metalltooted (XV) 18 018,6 10,6Keemiatstuse tooraine ja tooted (VI)13 601,38,0Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)8 661,75,1Kummi- ja plasttooted (VII)8 086,54,8Puit ja puittooted (IX)4 235,52,5Mitmesugused tstustooted (XX)3 971,42,3Paber ja pabertooted (X) 3 711,12,2Muu9 398,05,5 Eesti Statistika 39. 38 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Eesti ja Euroopa Liidu tstustoodangu trendid,jaanuar 2000 detsember 2008 (2000=100) %200 180 160Eesti 140 120 100EL-2780200020012002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 40. 39Tstus Tstustoodangu maht kasvas Eestis aastatel 20002007 kiiresti, oluliselt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2008. aastal asendus kiire kasv veelgi kiirema kahanemisega. Selle phjuseks oli eelkige lemaailmse finants- ja majanduskriisi mju Eesti majandusele. 2008. aasta ks suuremaid vhenemisi oli puidutstuses. Ehitusturu languse tttu vhenes ligi 30% ehitusmaterjalitstuse toodang. Toodang vhenes ka teises suurema osathtsusega tstusharus toiduainetetstuses (vhenemine vrreldes 2007. aastaga ligi 8%). 2008. aastal oli ka positiivseid suundumusi: suurenes metalltoodete, keemiatoodete, elektrimasinate ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmine. Ttleva tstuse toodangu mahuindeksid, 19992008 (2000=100) %600Elektrimasinate ja -aparaatide tootmine500 400 300Puiduttlemine200 100Toiduainete tootmine0 1999 2000 2001 2002 20032004 2005 2006 2007 2008 Eesti Statistika 41. 40 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Tstustoodang tegevusala jrgi, 2007 Toodang, Osathtsus, miljonit krooni% Metstus3 9873,1Ttlev tstus118 719 91,2toiduainete ja jookide tootmine17 75413,6tekstiilitootmine 4 2813,3rivatootmine 2 4621,9nahattlemine ja nahktoodete tootmine4530,3puiduttlemine ja puittoodete tootmine18 80914,5paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine3 0202,3kirjastamine, trkindus ja salvestiste paljundus5 0703,9kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 5 9334,6kummi- ja plasttoodete tootmine 4 9953,8muude mittemetalsetest mineraalidest toodete7 8916,1tootminemetalli ja metalltoodete tootmine14 78911,4masinate ja seadmete tootmine 4 6933,6elektrimasinate ja -aparaatide tootmine 7 0565,4raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning 4 1693,2-aparatuuri tootminemeditsiinitehnika, optikariistade ja1 8101,4tppisinstrumentide tootminetranspordivahendite tootmine5 7714,4mblitootmine; mujal liigitamata tootmine6 8945,3muu 2 8692,2Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus7 4555,7 KOKKU130 161100,0 42. Tstus 41Ekspordi osathtsus ttleva tstuse toodangu mgis, 2007Raadio-, televisiooni- ja sideseadmetening aparatuuri tootmineMeditsiinitehnika, optikariistade jatppisinstrumentide tootmine Elektrimasinate ja -aparaatidetootmine Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Tekstiilitootmine Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Transpordivahendite tootmineNahattlemine ja nahktoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine RivatootmineMblitootmine; mujal liigitamata tootminePuiduttlemine ja puittoodete tootmineMetalli ja metalltoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Toiduainete ja jookide tootmineKirjastamine, trkindus ja salvestiste paljundus % 0 20 40 60 80 100 Eesti Statistika 43. 42 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Kartuli ja teravilja ressurss ja kasutamine, 2007/2008(tuhat tonni) Kartul NisuOderSaak191,8345,7 362,8Import 24,4 37,634,6Ressurss/kasutamine 216,2383,3 397,4Eksport0,581,7 104,0Varude muutus -0,4 -2,1-0,9Tarbimine kokku 216,1303,7 294,3Liha ressurss ja kasutamine, 2007(tuhat tonni tapakaalus) Liha kokkuVeiselihaSealihaToodang73,4 15,942,8Elusloomade import0,00,0 0,0Liha import49,94,622,9Ressurss/kasutamine 123,3 20,565,7Elusloomade eksport 5,30,6 4,7Liha eksport 18,91,011,7Varude muutus 3,50,3 1,5Tarbimine kokku95,6 18,647,8Piima ja piimatoodete ressurss ja kasutamine, 2007(tuhat tonni tootekaalus)Vrske piima ViJuusttooted kokkuToodang 193,5 5,2 32,1Import6,7 0,0 2,3Ressurss/kasutamine 200,2 5,2 34,4Eksport 7,5 0,2 10,7Varude muutus 0,4 0,3-1,5Tarbimine kokku 192,3 4,7 25,2 44. 43 Pllumajandus Eelmise sajandi 90ndate aastate esimesel poolel hakkas senise majandusssteemi mberkorraldamise tulemusena pllumajandustoodang vhenema. Sellega kaasnes pllumajanduslikus tootmises hivatud isikute arvu vhenemine, mis on jtkunud kiires tempos ka viimastel aastatel. Turgude avanemine ja globaliseerumine on teravdanud konkurentsi pllumajandussaaduste tootmisel. Phjapoolse riigina on Eestis pllumajandussaaduste tootmiseks keerulised kliimaolud. Vaatamata kigele toodetakse kohapeal siiski vga suur osa riigis tarbitavatest toiduainetest. Kartulivajadus kaetakse philiselt omatoodanguga. Impordi osathtsus on vike, imporditakse nii kartulit kui ka kartulist valmistatud tooteid. Teraviljavajadus kaetakse nii oma riigi toodanguga kui ka teravilja impordiga. Viimastel aastatel on impordi osathtsus ressursis vhenenud, ulatudes 1015%-ni. Ekspordi osathtsus on suurenenud 20%-ni. Liha ressursist hlmab liha import ligikaudu 40% ja eksport 20%. Piima ressursi puhul on impordi ja ekspordi osa vike. Eestis valmistatud juustu eksporditakse kordades rohkem kui imporditakse. Loomad, 31. detsember, 19982007Arv, tuhat 400 Sead 350 300 250 Veised 200 150 sh piima- 100 lehmad Lambad ja50 kitsed 019981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Eesti Statistika 45. 44 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009 Hdroelektrijaamad ja tuulepargid,1. jaanuar 2008Tuulepargi vimsus, kW HEJ vimsus, kW < 500(5) 10 220 (15) 1 400 9 500 (4) 250 500 (6)18 000 24 000 (2)600 1200 (2) Jgi 50 kmElektrienergia tootmine, 19992008a Brutotoodang, GWh sh hdroenergia, tuuleenergia, GWh14 00014012 000120 Brutotoodang10 0001008 000 80 Tuuleenergia6 000 604 000 40Hdroenergia2 000 200 0 1999 20002001 20022003200420052006 2007 2008 a2008. aasta andmed on esialgsed. 46. 45 Energeetika 2008. aasta esialgsetel andmetel toodeti Eestis 10 555 gigavatt-tundi (GWh) ja tarbiti 7451 GWh elektrienergiat. le 90% toodetud elektrienergiast saadakse plevkivi baasil. Plevkivi on Eesti thtsaim maavara, see annab energeetilise sltumatuse. Eestis toodetakse 7,5 megavatt-tundi (MWh) elektrit elaniku kohta, mis vastab Euroopa Liidu keskmisele. 2008. aastal eksportis Eesti Soome 1738 GWh ja Ltti 572 GWh elektrienergiat ning importis Leedust 1207 GWh, Ltist 83 GWh ja Soomest 79 GWh elektrienergiat. Kahjuks on plevkivienergeetika jtmemahukas ja toob kaasa kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise atmosfris. Samuti ei ole plevkiviressursid piiramatud. Negatiivse keskkonnamju vhendamiseks ja energeetilise jtkusuutlikkuse tagamiseks on Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega seadnud prioriteediks taastuvenergiaallikate kasutamise edendamise. Eestil on pikaajalised hdro- ja tuuleenergia kasutamise traditsioonid. Uute tuuleparkide rajamise tttu on tuuleenergia toodang alates 2005. aastast judsalt kasvanud. 2008. aastal toodeti Eestis 130 GWh tuuleenergiat ja 28 GWh hdroenergiat.Taastuvenergia osathtsus primaarenergia tootmises Euroopa Liidus, 2007Portugal LuksemburgKpros LtiAustriaSoome Rootsi ItaaliaHispaaniaIirimaa LeeduSloveeniaKreekaRumeeniaEestiSaksamaaEL-27 Slovakkia PrantsusmaaUngari Bulgaaria Belgia Taani TehhiPoola HollandSuurbritannia% 0 20 40 60 80100Eesti Statistika 47. 46 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Uuenduslike ettevtete osathtsus Euroopa Liidus, 2006aSaksamaa BelgiaSoomeAustria LuksemburgEestiIirimaa Taani RootsiPortugalKreekaKprosEL-27Suurbritannia HollandSloveenia Tehhi ItaaliaHispaania PrantsusmaaMalta SlovakkiaPoola LeeduRumeenia BulgaariaUngari Lti%0 10 20 30 40 50 60 70aPrantsusmaa puhul 2004. aasta andmed. 48. 47Innovatsioon 2004. ja 2006. aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey) andmed nitasid, et Eesti kuulub ettevtete uuenduslikkuselt ja innovaatilisuselt Euroopa Liidu juhtriikide hulka seda nii uuen- duslike ettevtete osathtsuse, innovatsioonialase koost kui ka innovatsioonikulutuste ja mgitulu suhte jrgi. Eestis kehtivad samad seadusprasused, mis Euroopa Liidus tervikuna: mida suurem on ettevtte ttajate arv vi mgitulu, seda suurem on tenosus, et ettevte on uuenduslik. Vlisosalusega ettevtted on pea 1,5 korda innovaatilisemad kui vlisosaluseta ettevtted, sama kehtib kontserni kuuluvate ettevtete kohta vrreldes kontserni mittekuuluvatega. Uuring katab vhemalt 10 hivatuga ettevtteid tstuses (v.a ehitus) ja valitud tegevusaladel teeninduses ning mdab viimase kolme aasta jooksul toimunud innovaatilist tegevust.Uuenduslike ettevtete osathtsus, 2000, 2004, 2006 (%) 2000 20042006KOKKU 35,7 48,748,1Tegevusala Metstus 26,3 35,946,4 Ttlev tstus38,9 48,256,3 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 24,3 29,335,4 Teenindus33,0 50,739,9Tga hivatud isikute arv 101927,6 41,934,5 204936,1 50,054,8 509945,2 55,661,4 10024954,5 61,568,8 250+ 75,4 79,885,4Kontserni kuulumine Ei kuulu 29,6 42,539,7 Kuuluvad 51,4 62,962,5Vlisosalus Vlisosaluseta 31,9 44,543,7 Vlisosalusega 46,7 61,462,0Eesti Statistika 49. 48 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Majutusettevtetes majutatud elukohariigi jrgi, 2008 Majutatudbimised Keskmine reisikestus, pevaKOKKU 2 377 671 4 602 212 1,9Eesti 944 325 1 669 550 1,8Vlisklastajad 1 433 346 2 932 662 2,0 Soome728 181 1 415 884 1,9 Rootsi86 308 185 592 2,2 Saksamaa91 915 187 665 2,0 Lti79 527 123 299 1,6 Venemaa 82 280 198 319 2,4 Suurbritannia 46 575 112 423 2,4 Norra 47 240 125 683 2,7 Leedu 41 39669 555 1,7 Itaalia 26 28060 692 2,3 Ameerika hendriigid19 18546 014 2,4 Muud riigid184 459 407 536 2,2 50. 49 Turism Esialgsetel andmetel klastas Eestit 2008. aastal ligi 2 miljonit vlisturisti, kes jid siia kauemaks kui heks pevaks. Eelmise aastaga vrreldes suurenes Eestit klastanud vlisturistide arv 3,7%. Eestit visanud vlisklastajatest 1,4 miljonit kasutas majutusettevtete teenuseid. Majutusettevtetes bis 3,8% rohkem vlisturiste kui eelmisel aastal. Majutusettevtete teenuseid kasutanud vlisturistide arv letas miljoni piiri esimest korda 2002. aastal. 2004. aasta mais sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik, sel aastal kasvas hppeliselt ka majutusettevtteid klastanud vlisturistide arv. Lbi aastate on meie majutusettevtete peamine sihtturg olnud Soome. Kuigi viimastel aastatel on Soome turistide osathtsus majutusettevtete klientide hulgas vhenenud, saabus 2008. aastal enam kui pool majutusettevtete vlisklientidest Soomest. Jrjest enam reisihuvilisi kasutab Eesti reisifirmade kaasabi vlisreiside korraldamisel. 2008. aastal lhetasid reisifirmad vlisriikidesse 542 000 Eesti elanikku, mis on 5% rohkem kui aasta varem ning 40% enam kui 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise aastal. Piiri taha reisimiseks kasutas kohaliku reisifirma teenuseid enam kui iga kolmas eestimaalane. Eelistatum reisisiht on aastaid olnud Soome, kuigi Soome osathtsus sihtkohana vheneb. Jrjest rohkem reisitakse Portugali, Kreekasse, Trki, Hispaaniasse, Taisse, Bulgaariasse jt riikidesse. Turistide bimised majutusettevtetes, 19992008 Miljonit bimist 3,5 3,0 Vlis- klastajad 2,5 2,0 Eesti 1,5 elanikud1,0 0,5 0,019992000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Eesti Statistika 51. 50 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Olmejtmete teke Euroopa Liidus, 2007 TaaniIirimaaKpros LuksemburgMalta HollandAustriaHispaaniaSuurbritanniaSaksamaa Itaalia PrantsusmaaEestiEL-27 RootsiSoome BelgiaPortugal BulgaariaUngariKreekaSloveenia LeeduRumeenia LtiPoola SlovakkiaKg elaniku Tehhi kohta 0 200400600 800 1000 Jtmete tekkimine ja ladestamine prgilatesse, 19982007 Tuhat tonni25 000 Tekkimine20 00015 00010 000Ladestamine 5 000 199819992000 20012002 20032004 2005 2006 2007 52. 51Jtmed Suurenev jtmeteke nitab ressursside ja energia raiskamist ning on probleemiks paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Viimastel aastatel on jtmete kogus pidevalt suurenenud ca 13 miljoni tonni vrra eelmise aastaga vrreldes. Nii tekkis 2007. aastal Eestis peaaegu poolteist korda rohkem jtmeid kui 2001. aastal (vastavalt 21,2 miljonit tonni ja 12,8 miljonit tonni). le poole tekkivatest jtmetest prineb otseselt vi kaudselt elektrienergia tootmisest. Jtmeliigid, mida 2007. aastal tekkis kige rohkem, olid plevkivituhk 6,9 miljonit tonni ja plevkivi aheraine 6,8 miljonit tonni. Plevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkinud jtmed ladestatakse Ida-Virumaal. Teised suuremad jtmeliigid 2007. aastal olid ehitus- ja lammutusjtmed ning puidujtmed. Prgilate arv on Eestis viimastel aastatel kordades vhenenud. 2001. aastal oli kasutuses 157 prgilat, mis valdavalt olid letitunud ja kujutasid endast ohtu pinnasele ja phjaveele. 2007. aastaks oli enamik vanadest prgilatest suletud, kasutusel oli vaid 30 prgilat. 2007. aastal koguti Eestis iga elaniku kohta 481 kilogrammi olmejtmeid. Euroopa Liidu liikmesriikide kohta on esitatud tekkinud olmejtmete hinnangulised kogused (keskmine nitaja on 522 kilogrammi elaniku kohta aastas). Ligikaudu pool kogutud olmejtmetest prineb kodumajapidamistest. Eesti keskkonnastrateegia ks eesmrke on stabiliseerida aastaks 2010 olmejtmete teke 250300 kilogrammini inimese kohta aastas. Enamikus Euroopa riikides pletatakse suurem osa olmejtmetest. Eestis pletatakse vaid ligikaudu 0,2% kogutud olmejtmetest. 2007. aastal kogutud olmejtmetest ladestati 60% prgilatesse. Eesti Statistika 53. 52 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Kasvuhoonegaaside heitkogus Euroopa Liidus, 2005Luksemburg Iirimaa EestiTehhiBelgia Soome KprosHolland Kreeka SaksamaaTaani Austria Suurbritannia Poola EL-27 Hispaania SloveeniaItaaliaSlovakkiaBulgaariaPrantsusmaa Malta Portugal UngariRootsi RumeeniaLeedu CO2 ekvivalenttonniLtielaniku kohta0 5 10 15 20 25 30 54. 53Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on globaalne keskkonnaprobleem, mida ptakse reguleerida Kyoto protokolli rakendamisega. Eesti kirjutas Kyoto protokollile alla 1998. aastal ning kohustus aastaks 2010 vhendama kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O, HFC, PFC, SF6) heitkogust baasaastaga (1990) vrreldes 8%. Ssinikdioksiid on peamine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefektis on globaalselt rohkem kui 60%. Ssinikdioksiidi heitkoguselt elaniku kohta on Eesti Euroopa riikide hulgas ks esimesi. Kui CO2 arvestuslik heitkogus elaniku kohta on maailmas keskmiselt 0,6 tonni, siis Eestis on see 9 tonni (2006. aasta andmed). Praegu on Eesti kliimamuutust tekitavate gaaside heitkoguse poolest elaniku kohta maailmas kindlalt esikmnes. Selle peamine phjus on plevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel. Plevkivi pletamisega seotud ssinikdioksiidi heitkoguse osathtsus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%. Samas, kui vrrelda baasaastaga (1990), on Eesti juba praegu Kyoto protokollist tuleneva kohustuse mitmekordselt titnud. Tootmistegevuse vhenemise tttu vhenes Eestis 2006. aastal kasvuhoonegaaside heitkogus 1990. aastaga vrreldes 58%. Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vhendamise programmis aastateks 20032012 on ette nhtud vhendada aastaks 2010 ssinikdioksiidi heitkogust 20%, metaani heitkogust 28% ja suurendada dilmmastikoksiidi heitkogust 9% vrreldes 1999. aastaga.Kasvuhoonegaaside heitkogus, 1990, 19982006CO2 tuhat ekvivalenttonni 45 000 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 0005 000 01990 19981999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006DilmmastikoksiidMetaanSsinikdioksiidEesti Statistika 55. 54 EESTI. ARVE JA FAKTE 2009Mrkide seletus.. miste pole rakendatav -nhtust ei esinenud 0,0nitaja vrtus viksem kui pool kasutatud mthikust EL Euroopa Liit EL-27Euroopa Liidu 27 liikmesriiki SRSltumatute Riikide hendus 56. 55AndmeallikadAndmeallikadStatistikaamet, Eurostat, Eesti Pank ja EAS TurismiarenduskeskusVeebileheklgi Eesti kohtaRiigiportaal www.eesti.eePresidendi kantselei www.president.eeRiigikoguwww.riigikogu.eeEesti Vabariigi Valitsus www.valitsus.eeVlisministeeriumwww.vm.eeEesti Pank www.eestipank.infoEesti Instituutwww.einst.eeTeabekogu Eestistwww.estonica.orgTurismiinfowww.visitestonia.comEttevtluse Arendamise Sihtasutuswww.eas.eeldinfo Eesti kohtawww.vm.ee/estoniaEesti kultuurisndmuste kalender www.kultuur.infoEesti Majad maailmas www.eestimaja.eeArengufond www.arengufond.eeEesti Rahvusraamatukoguwww.nlib.eeEesti Muuseumide Infokeskuswww.muuseum.eeStatistikaamet www.stat.ee Eesti Statistika 57. Statistikaamet on koostanud selle teatmiku koosts Vlisministeeriumiga Koostanud Marika Kivilaid, Kristi Lehto, Mihkel Servinski, Greta TischlerToimetanud Raivo Rohtla Kljendus: Alar Telk Kujundus: Maris Valk Fotod: ScanpixKirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Aprill 2009 ISBN 978-9985-74-455-0Autoriigus: Statistikaamet, 2009Vljaande andmete kasutamisel vi tsiteerimisel palume viidata allikale