AUTOR: ANNE-MAI JÜRISO Koigi Põhikool Järvamaa KOOLITAJA: VIIVE KARUSION 2001

AUTOR: ANNE-MAI JÜRISOKoigi Põhikool

Järvamaa

KOOLITAJA: VIIVE KARUSION2001

KursuseKursuse

lõputöölõputöö

Teema: Loomariik 7.kl. Teema: Loomariik 7.kl. bioloogiabioloogia

LOOMARIIKKALAD

KAHEPAIKSEDROOMAJAD

LINNUDIMETAJAD7.klassi õpilastele

Koostaja: ANNE-MAI JÜRISO

Kalad

• Kalad on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama vees.

• Vees ujumiseks on neil uimed.

• Kalad hingavad lõpuste kaudu.

• Maailmas elab 25000 kalaliiki.

• Eestis 76 liiki.

Kahepaiksed• Kahepaiksed on selgroogsed

loomad.• Suudavad elada nii vees kui ka

maismaal.• Kahepaiksed suudavad elada

ainult magedas vees.• Kahepaiksed hingavad

kopsudega ja niiske naha kaudu.

• Maakeral elab 3000 liiki kahepaikseid.

• Eestis 10 liiki

Roomajad

• Roomajad on selgroogsed.• Roomajad on kõigu-

soojased.• Hingamiseks on neil ainult

kopsud.• Paremini on arenenud

nägemis- ja maitsmismeel.• Maailmas on üle 8000

liigi roomajaid, Eestis elab neist 5.

Linnud• Linnud on selgroogsed.• Lindudel on kerged luud.• Esijäsemetest on kujunenud

tiivad.• Linnud on püsisoojased,

nende kehatemperatuur on püsiv ega sõltu välis-temperatuurist.

• Maailmas on 8600 liiki linde.• Eestis elab 297 liiki.

Lindude areng• Lind areneb munast.• Linnumuna on kaetud tugeva

lubikestaga.• Eesti lindudest on kõige

suurem muna luigel-340 g, kõige väiksem pöialpoisil-0,7 g.

• Jaanalinnu muna kaalub umbes 1600 grammi.

• Munade arv pesas sõltub linnu liigist.

Pesitsemine• Munemiseks ja poegade

kasvatamiseks ehitavad linnud pesa.

• Luikede veetaimedest kokkukuhjatud pesad on õige kogukad.

• Põldlõoke teeb pesa maapinnale.• Põõsalind valib pesakohaks tiheda

põõsa või heki.• Varese pesa asub kõrgel puuoksal.• Suitsupääsukese pesa on laudas.• Tuttpütt kuhjab oma pesa

madalasse vette.

Valik linde• KORMORANID pesitsevad

kolooniatena laidudel, puhkavad rannikul kividel, toituvad avaveel.

• Pesa on puu otsas.• Toituvad kaladest.• Kaaluvad 2000-3000 g.• Kormoranide väljaheide hävitab

kiiresti kogu taimkatte koloonias.

• Kornoranid on Eesti haudelinnustiku uustulnukad.

Tuuletallaja

Laululinnud

• ÖÖBIK toob öösooja vanarahva arvates.

• Ööbikul on meloodiline laul.

• KULDNOKK on üks esimesi kevadel saabuvaid rändlinde.

• Kuldnokal on kiire ja reibas laul.

Imetajad• Imetajad on kõige kõrgema

arenguastmega loomad.• Nende keha on enamasti kaetud tiheda

karvkattega.• Pojad arenevad esmalt emaorganismis.• Pärast sündimist toidetakse neid

emapiimaga - sellest ka loomariigi nimetus.

• Püsisoojastena on imetajad levinud üle kogu maakera.

• Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist Eestis 61.

Valik metsloomi

INIMENEINIMENE• Inimene kuulub kehaehituselt

esikloomade ehk primaatide seltsi.

• Inimene on Maa kõrgeima arenemistasemega organism.

• Inimene on mõistusemõistuse ja kõnevõimega olend.

• Inimene oskab valmistada tööriistu ja nende abil mõjutada ja muuta keskkonda.

• Inimrassid: europiidid, negriidid, mongoliidid.

Kasutatud materjalid

• Eesti elusloodus. Koostanud Rein Kuresoo, Hendrik Relve Indrek Rohtmets. Kirjastus Varrak, 2001

• Euroopa linnud. Koostanud Lars Jonsson. EE kirjastus 2000

• http://www.hot.ee/avianet/pildid.htm• http://sunsite.ee/loomad/