View
95
Download
11
Category
Preview:
DESCRIPTION
Eesti tööjõuturg ja töötajate tootlikkus Eesti ettevõtetes. Natalja Viilmann Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar 27. oktoober 2010. Majandus on loodud kasvama. Kuid ometigi esinevad ka kriisid. Kuidas on tootlikkusega?. Mis määrab tootlikkust? Oskused? Teadmised? Töö organiseerimine? - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010
Eesti tööjõuturg ja töötajate tootlikkus Eesti ettevõtetes
Majandus on loodud kasvama
Kuid ometigi esinevad ka kriisid
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
%
Läti Leedu Soome Rootsi USA
Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
Oskused?
Teadmised?
Töö organiseerimine?
Töötajate tublidus?
Kapitaliga varustatus?
Kõik kokku?
Uus Euroopa - kiire tootluse ja konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)
Allikas: IMF trade statistics, UniCredit
Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
20
30
40
50
60
70
80
90
30 40 50 60 70 80 90 100
GDP
PRIC
E
czeehrltlvplsisk
Eesti aastal 2008
Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale laenubuumi?
Allikas: EBRD Transition Report 2008
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat
Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
GDP, nominal growth GDP, real growth
Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus Eestil säilitada
Kindlustunne näitab stabiliseerumise märke
Hinnang konkurentsivõimele on paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul
Tellimused töötlevale tööstusele on jõudsalt kasvanud
Ekspordi taastumine on aastakasvudes kiirenev
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk Ekspordi kasv (a/a), parem sk
Tööstustoodang kosub ekspordi toel
Tööstustoodangu indeks (01.2000=100), sesoonselt silutud
80
100
120
140
160
180
200
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Eesti
Rootsi
Eurostat , sesoonselt silutud
Tööstuse mahuindeks, püsivhindades (01.2000=100)
Eesti riigireitingud taas ajaloolistel tipptasemetel!
BBB+/Baa1
BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*
Fitch Moody’s S&P
A1/Stab
A/StabA/Stab
AA-/Aa3
A+/A1
A/A2
A-/A3
*19.07.2010
Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)
Taastub ettevõtete kasum
0
5000000
10000000
15000000
20000000
25000000
30000000
35000000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Tööjõukulud, tuhat krooni Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni
Sissetulekute jaotus
30%
35%
40%
45%
50%
55%
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
hüvitised töötajatele, 4 kv keskm kasum, 4 kv keskm
hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks) kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)
Tööturg peegeldab majanduse käekäiku
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010
SKP jooksevhindades Palgafond (SKP statistika)
Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Hõivatute arv (sisemaine) Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta
Palk töötatud tunni kohta Palgafond (SKP andmed)
Erasektori palgakulutusi vähendati enam läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
-25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10%Hõive
Palg
afon
d üh
e hõ
ivat
u ko
hta
Töötlev tööstus Avalik haldus
III/2008
III/2008
I/2010
I/2010
Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude taastamine toimunud suurel määral sisemiste ressursside arvel, vajadus täiendavaks hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui kohandumismehhanism on ammendumas – siiski avaldab olukord tööturul allapoole survet sektorites, kus töötuid on rohkelt
Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
-12%
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2008 2009 2010
Töötunnid hõivatu kohta Tootlikkus hõivatu kohta Tootlikkus töötunni kohta
Hõive taastub aeglaselt, aktiivsus on kõrge
400
450
500
550
600
650
700
750
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
61
62
63
64
65
66
67
68
hõivatud, tuhat töötud, tuhat Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)
Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
0
20
40
60
80
100
120
140
2008 II III IV 2009 II III IV 2010 II III
Töötuskindlustushüvitise saajad Töötutoetuse saajad Registreeritud töötus (Töötukassa) Töötus (ESA)
26
Kasvu taastumisega pole kaasnenud hõive kiiret kasvu
Allikas: Eesti Pank
500
520
540
560
580
600
620
640
660
680
700
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
tuhat
inim
est
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
20%
hõive (vasak telg)töötuse määr (paremtelg)
Hõive ja tööpuudus • Tööpuudus jääb lähiaastatel suureks, mis põhjustab pikaajalist töötust• Töötajate oskused ja tööandjate vajadused ei kattu, mistõttu on areng sektoriti väga erinev• Ettevõtted panustavad esialgu tootlikkuse tõstmisse, mitte uute töökohtade loomisse
Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?
VAKANTSID PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS
2010 I pa keskmised brutopalgad Euroopas
Paindlikum tööturg
Allikas: Carley
Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal (% SKPst)
Sellega on seotud ka intressimaksed, % SKPst (2011)
Euroala prognoosid (EKP)
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide majandust toetavate meetmete roll ja millal selle mõju lakkab
Hetkeprobleemid
Kuidas maailma majandus taastub?
Kui suur on “W” tõenäosus?
36
Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks kui eelmisel kümnendil
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
6
8
10
12
14
16
18
mld
euro
t
SKP kasv (vasak telg) SKP tase (parem telg)
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank
Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus
37
Kasvukeskkond on siiski ebakindel
Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused maailmas muutuvad
Välisnõudlus
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Põhistsenaarium Optimistlik kaalutud keskminePessimistlik kaalutud keskmine
Eelarve tasakaal (% SKPst)
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Põhistsenaarium Optimistlik kaalutud keskminePessimistlik kaalutud keskmine
Eurole üleminek
Euro pole kedagi ratsa rikkaks muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro kasutuselevõttu (€-päev=1)
Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur
• Väiksem vahetuskursirisk• Investorite kindlustunne tugevnemine• Väiksem risk järsuks intressitõusuks• Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)• Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro väärtust ja selle muutust
Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandus-ministeeriumi esindajad hakkavad osalema nn eurogrupi töös – Eurogrupp
• Eesti Panga president hakkab osalema Euroopa Keskpanga nõukogu tegevusest
Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
• Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3%
• Kõige tuntavam oli hinnatõus restoranides ja kohvikutes, juuksurisalongides jm. kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega)
• Peamised otsesed kulud seotud nn. hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega
Inflatsiooni kiirendavad praegu energia ja toiduainete hinnad
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2007
Ikv
2007
IIkv
2007
IIIkv
2007
IVkv
2008
Ikv
2008
IIkv
2008
IIIkv
2008
IVkv
2009
Ikv
2009
IIkv
2009
IIIkv
2009
IVkv
2010
Ikv
2010
IIkv
2010
IIIkv
2010
IVkv
2011
Ikv
2011
IIkv
2011
IIIkv
2011
IVkv
2012
Ikv
2012
IIkv
2012
IIIkv
2012
IVkv
alusinflatsioon toiduained energia inflatsioon
Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta
Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala) Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)
Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud
Kes “ostaks” sellist prognoosi?
Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus
Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja peale euro kasutusevõttu
Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis
49
50
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
ECB repointress (%) Euroala inflatsioon (% a/a)
Euroala inflatsioon ja intressitase
Aga me jääme ikkagi avatud majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi 70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad kompenseerima vahetuskursi instrumendi puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18 aasta jooksul
Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii
Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust. Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi: eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks (aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda
Спасибо за внимание!www.eestipank.infohttp://euro.eesti.ee
Tänan tähelepanu eest!
Recommended